Keskkonnaameti arvamus Laashoone-Peterna märgade metsade veerežiimi taastamise uuendatud kavatsuse kohta

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Priit Voolaid

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

Teie 20.01.2023

Meie 21.02.2023 nr 7-9/22/11974-4

Keskkonnaameti arvamus Laashoone-Peterna

märgade metsade veerežiimi taastamise

uuendatud kavatsuse kohta

Pöördusite Keskkonnaameti poole arvamuse saamiseks Peterna-Laashoone märgade metsade

kuivenduskraavide likvideerimise uuendatud kavatsusele.

Võrreldes varasema kavatsusega, millele Keskkonnaamet andis kooskõlastuse 14.07.2022

kirjaga 7-9/22/11974-2, on uuendatud versioonis suurendatud taastamisala piire. Taastamisala

piiride muudatust põhjendate sooviga hinnata kraavide sulgemise vajadust laiemal ala Pedja jõe

lammil ning hõlmata uurimisala koosseisu kõik selles piirkonnas asuvad kraavid. Lisate veel,

et hüdroloogilise modelleerimise kohaselt on varem hõlmamata jäänud kraavide mõju

kohalikule veerežiimile väga oluline. Antud kava on aluseks veerežiimi taastamisprojekti

koostamiseks. Projekti esimeses etapis viiakse läbi kraavide uurimistöö, mille järel hinnatakse

kraavide sulgemise võimalusi ja vajadust.

Võrreldes esialgse kavaga, on taastamisala piirid muutunud järgmiselt: esialgse ala piirid on

suures osas samad, kuid juurde on lisatud taastamisala Pedja jõest ülesvoolu, esialgsest alast

põhjas. Kaht lahus asuvat taastamisala lahutab Torni raba. Uus taastamisala asub kogu ulatuses

Põltsamaa raba sihtkaitsevööndis. Alam-Pedja looduskaitseala kaitse-eeskirja järgi on

Põltsamaa raba sihtkaitsevööndis inimeste viibimine keelatud ajavahemikus 1. veebruarist 30.

juunini1. Sarnaselt esialgses kavas esitatud taastamisalale, kattub ka uus ala Torniraba

metsisemängu alaga2 ning väiksemal määral rabapüü3 ja kaljukotka elupaigaga4. Lähim

teadaolev kaljukotka pesapuu asub uue taastamisala servast ~2,8 km kaugusel, jäädes seega

välja kaljukotka tuumalast (ala 2 km raadiuses ümber pesapuu). Ala kattub ka merikotka

elupaigaga5 ja antud elupaigas asuvast pesapuust möödub üks uuritavatest kraavidest6 väga

lähedalt. Selles piirkonnas tuleks uuringute ja töödega oodata juuli lõpuni. Uuele taastamisalale

jääb ka kanakulli elupaik7. Elupaiga piir jookseb osaliselt pikki kraavi8, mis jääb pesast lähimas

kohas ~250 meetri kaugusele. Mürarikkad tööd tuleks sealgi planeerida pärast 31. juulit. Pedja

1 Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määruse nr 153 „Alam-Pedja looduskaitseala kaitse-eeskiri“ (edaspidi kaitse-

eeskiri) § 13 lõige 2 punkt 1 2 registrikood KLO9102248 3 registrikood KLO9117806 4 registrikood KLO9127518 5 registrikood KLO9127513 6 Eesti topograafia andmekogu (ETAK) ID 2729029 7 registrikood KLO9128082 8 Eesti topograafia andmekogu (ETAK) ID 2735134

2 (2)

jõgi ja selle lähiümbrus on ka mitmete nahkhiireliikide toitumispaik (hõbe-, põhja-,

parginahkhiir, suurevidevlane, pruun-suurkõrv ja veelendlane) ja veelendlase puhul asuvad seal

ka suvised varjepaigad9. Planeeritavad uuringud ja tööd neile eeldatavalt olulist mõju ei avalda.

Pedja jõe ääres kattub taastamisala osaliselt III kaitsekategooriasse kuuluvate künnapuude

kasvualaga, kuid taastamine neid ei mõjuta ja enamus kasvuala jääb taastamisalalt välja.

Alal kaitsekorda muuta pole plaanis ning kehtivad püstitatud kaitse-eesmärgid vastavalt kaitse-

eeskirjale ja kaitsekorralduskava seisukohtadele ning meetmetele. Nagu ka saadetud kavatsuses

mainitud, siis ei tohi kavandatud tegevused halvendada Laashoone-Rõika tee seisukorda ja

seeläbi ligipääsu lamminiitudele ja nende hooldamist. Vastav lahendus tuleb leida

projekteerimise käigus ja hea lahenduse korral saab tulemusi kasutada ka järgmistes

analoogsetes projektides. Pärandniitude seisukohast on oluline, et kraavide sulgemine ei

halvendaks vähemalt praegu hoolduse tarbeks rendil olevate niitude (Põltsamaa jõe vasakkaldal

ning Pedja jõe paremkaldal) hooldamisvõimalusi. Juba praegu on hoolimata rajatud (või mitte

kõige paremini planeeritud) ligipääsudest kohati keeruline niitmistöid teostada. Kavatsuses on

välja toodud, et "tuleb vältida kraavide sulgemise negatiivsete mõjude avaldumist rohumaadel"

ning "Kraavide sulgemine ei tohi raskendada hooldatavatele aladele juurdepääsu ning heina

kokkuveo tingimusi. Vajadusel puhastatakse selleks pool-looduslikke kooslusi läbivate

kraavide otsad ning luha märjemates kohtades kaevatakse voolunõvad liigvee ärajuhtimiseks".

Viimane tegevus tuleb kindlasti hoolikalt planeerida, kuigi sellekohaseks sisendiks puuduvad

Keskkonnaametil hetkel andmed. Hoolikalt valitud kohtades kraavide puhastamine ning

voolunõvade rajamine võiks parandada hooldustingimusi ka praeguse seisuga võrreldes.

Palume taastamistegevuste planeerimisel ja maahooldustingimuste tagamisel teha tihedat

koostööd maahooldajaga (Arvi Põldaas).

Lisaks eelmainitule jääb kehtima ka juba Keskkonnaameti varasemas kirjas 7-9/22/11974-2

väljatoodu. Seega leiab Keskkonnaamet, et uuendatud kavatsuses kirjeldatud uuringud

ning tööd on põhjendatud, kuna märgade metsade taastamine aitab saavutada Alam-

Pedja looduskaitseala kaitse-eesmärke. Kraavide sulgemine aitaks taastada märgasid

elupaigatüüpe ja luua soodsamad elutingimused sealsetele liikidele. Kraavide sulgemise

kavandamisel peab arvestama, et Laashoone-Rõika tee seisund ei tohi halveneda ja samal ajal

peab vähendama selle mõju looduslikule veerežiimile. Täpsemat hinnangut veerežiimi

taastamise mõjudele saab anda tööprojektide alusel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Käthlin Rillo

peaspetsialist juhataja ülesannetes

Loodushoiutööde büroo

Peeter Anijalg 5381 3589

[email protected]

9 registrikood KLO9104460