Kommentaarid kehtivale jahiseadusele ja jahieeskirjale

Austatud härra Meelis Seedre

I. Jahindusnõukogud

Praegusel kujul on jahindusnõukogu olemasolu küsitav. Jahiseaduses on ammendav loetelu

jahindusnõukogu pädevusest (JS §9 lg3), valdavas enamuses on jahindusnõukogu töötulemused

küsitavad. Kui soovitakse jahindusnõukogu otsustuspädevust tõsta, nõuab see jahiseaduse väga

mitmete põhimõtete muutmist.

1.Suurkiskjate osas pole praktiliselt ükski jahindusnõukogu ettepanek Keskkonnaametile

sobinud. Nii jahi korralduse kui küttimismahu osas lähtub Keskkonnaamet tõenäoliselt vaid

KAUR-i ettepanekutest. Kuna enne suurkiskjate küttimismahtude kehtestamist lepitakse kokku

sõraliste küttimismaht jahiaastas, siis tekib olukord, kus suurkiskjate mõju sõraliste

populatsioonide ohjamisel on teadmata. Vaid süstemaatiliste suurkiskjakahjude olemasolul

karjakasvatusele ja mesindusele võib loota nende küttimise limiteeritud võimalust nn.

„olümpiasüsteemis“. 2.Praegune praktika sõraliste küttimismahu ja –struktuuri kokkuleppimiseks jahindusnõukogus

on küsitava väärtusega. JS §22 lg3 alusel tuleks lähtuda kokkuleppe sõlmimisel nii jahimeeste

ettepanekust kui ka seirearuandest. Tegelikkuses jahindusorganisatsioone mitteesindavad

jahindusnõukogu liikmed võtavad seirearuande soovitust kui ainuvõimalikku

miinimumkokkulepet. Lõpuks kompromissina kokkulepitud küttimismahte mitmed

jahipiirkonna kasutajad täita ei suuda. Viimase kolme aasta (2019-2021) keskmisena jäi

jahindusnõukogu kokkulepe täitmata põdra küttimismahu osas igal aastal 75 jahipiirkonnal (23%

jahipiirkondadest), metskitse osas keskmiselt 133 jahipiirkonnal (41% jahipiirkondadest). On

tekkinud olukord, kus kokkulepet ei saavutatagi, näiteks Põlvamaal pole metskitse

küttimiskokkulepet saavutatud viimase kolme jahiaasta jooksul. Jahindusnõukogu töökorra

muutmisega ei saa aga jahipidamist jahiulukile jahieeskirjas lubatud jahiajal keelata, kui

kokkulepet pole saavutatud. Samas ei sõltu kokkuleppest või selle täitmisest maaomanikule

osalise kahju hüvitamise nõue. Kas me majandame ulukipopulatsioone teadmis- või hoopis

kahjustuspõhiselt?

3.Niikaua, kui jahindusnõukogus kehtib konsensuslik otsustuskord (v.a ühe erisusega), on

vähetõenäoline, et küttimismahtude mittetäitmise korral tehakse Keskkonnaametile ettepanek

jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtetuks tunnistamiseks nendes jahipiirkondades, kes

kokkulepet pole täita suutnud (kõiki jahipiirkondi esindatakse ju jahindusnõukogus).

Keskkonnaministeerium

Metsaosakond

Teie nr

Meie 02.03.2023 nr 3-6.14/2023/1520

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX

2

4.Tõenäoliselt esitab vastava ettepaneku jahindusnõukogule maaomanik. Jahipiirkonna piiride

muutmise muud juhud on sätestatud JS §12.

5.Seisukoha andmine Keskkonnaametile kasutusõiguse loa pikendamise kohta.

Jahindusnõukogus seisukoha kujundamise protseduur on jahiseaduses sisustamata, sõlmitud

kokkulepe erinevate huvigruppide vahel 18.06.2021.a on hea initsiatiiv, kuid ei lahenda

juriidilist probleemi: JS§18 lg2 p2 sisaldab välistavat tingimust, mille on langetanud õiguslikku

staatust mitteomav inimeste grupp (jahindusnõukogu).

II. Koprajahi korraldus

Jahieeskirja §4 lg 11 sätestab koprajahi jahipidamisvõimalused. Nulltolerantsi kohaldamisel

kobraste esinemise kohta kuivendussüsteemides ei vaja kaalutlusotsust. Keskkonnaameti

halduskoormuse vähendamiseks on asjakohane muuta jahieeskirja selliselt, kus

kuivendussüsteemides elunevate kobraste väljapüügi üle otsustavad vaid maaomanikud ja/või

jahipiirkonna kasutusõiguse loa omanik.

Rajatud kuivendussüsteemid peavad tagama maaviljeluseks sobiva mulla veerežiimi. Maaparandusseaduse kohaselt on maaparandussüsteemis keelatud takistada veevoolu ja paisutada vett, samuti

ei tohi maaparandussüsteemis olla looduslikku voolutakistust, sealhulgas koprapaisu (Maaparandusseadus §47

lg1 ja lg2).

Kobraste jooksuaeg on veebruaris-märtsis, pojad sünnivad juunis. Kevadel lahkuvad koprapesast

kaheaastased koprad uute elupaikade otsingule, moodustades uusi paare. Kõige intensiivsem

kuivendussüsteemide hõivamine kobrast poolt toimub mais-juunis, kus praeguse jahieeskirja

järgi on koprajaht keelatud. Uusi elupaiku hõlvavad valdavas enamuses noored koprad, kes

antud aastal veel ei sigi, nende väljapüük vastasustatud kuivenduskraavidest on kõige tõhusam,

ka eetilisem, meede kobraste leviku piiramisel kuivendussüsteemides. Kohese reageerimise

võimalus uute kopratammide lammutamiseks ja kobraste väljapüügiks kuivendussüsteemides

tagab maaomanike huvide kaitstuse. Kuivendussüsteemide rekonstrueerimine toimub muuhulgas

suveperioodil, kus teostatud tööde järgselt on samuti hädavajalik kobraste kohene väljapüük, kui

neid antud kuivendussüsteemis esineb, tagamaks kuivendussüsteemi nõuetekohane toimimine.

Hilinenud reageerimise tulemusel tekkinud probleemide (kraavinõlvade erosioon või uhtumine,

mulletel augud ja läbivajumised, setted tammide ees jmt) lahendamine osutub võrreldes kohese

väljapüügiga üsnagi kulukaks.

Ettepanek muuta jahieeskirja §4 lõige 11 punkt 4 ja sõnastada see järgmiselt:

„jahti aasta ringi kuivendussüsteemides ja tehislikel eesvooludel kopra tekitatavate kahjustuste

ennetamiseks.“

III. Jahipidamine avaliku veekogu osas, mis jääb väljapoole jahipiirkonda

Probleem on Võrtsjärvega piirnevates jahipiirkondades, kus osadel jahipiirkondadel kulgeb

jahipiirkonna piir mööda Võrtsjärve kallast (nt Vambola, Tarvastu), osadel akvatooriumi osas

200 m rannajoonest (nt Leie), osadel akvatooriumi osas 250 m rannajoonest (nt Rannu). Et

jahipidamisvõimalusi avardada, võiks mereakvatooriumi, Peipsi ja Võrtsjärve veealal lubada

veelinnujahti kõigile EV jahitunnistust omavatele isikutele (loa taotlus analoogne

harrastuskalapüügi lubadega).

Pole ka piisavalt põhjendatud, mis alustel võimaldatakse vaid osadele jahipiirkondadele

jahipidamist hallhülgele. Miks ei saa hülgejahti pidada jahipiirkonnad, kelle piir ei puutu kokku

merega? Reeglina on jahipiirkonna piirikirjeldused kinnitatud selliselt, et jahipiirkonna hulka

arvatakse vaid mereakvatooriumi osa kuni 200 meetrit rannajoonest. Kas alates 200 m

rannajoonest edasi (väljaspool jahipiirkonda) ei peaks kõiki jahipiirkonna kasutajaid võrdselt

kohtlema? Kuigi hallhülge arvukus kasvab, on olematu küttimismaht (1% keskmisest

loendusest) jäänud täitmata.

IV. Uute jahipidamisvõimaluste puudumine

3

Eestis on 330 jahipiirkonda, millest Keskkonnaamet on kasutusse andnud 328. Kui mõni uus

jahiühendus/jahimeeste sõpruskond soovib saada jahipiirkonna kasutusõigust, on praeguse

jahiseaduse raames võimalik algatada taotlus jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtetuks

tunnistamiseks JS §20 lg2 p2 alusel. Tegelikult pole seda kümne aasta jooksul kordagi edukalt

taotletud ja nõutavate tingimuste saavutamine on üsna ebatõenäoline. Täiendavat

jahipidamisvõimalust (jahilubade ostmist) saab omandada sisuliselt vaid RMK hallatavate 3

jahipiirkonna jahilubade enampakkumisel. Pakkumuste kõrge hind viitab avalikult pakutavate

suurulukite jahilubade avaliku turu ebapiisavusele. Praegune jahiseaduse kontseptsioon ei

võimalda probleemi lahendust.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Männiste

jahindustalituse juhataja