Undi-Pekre uurimistööd ei vasta projekteerimistingimustele.
1. Projekteerimistingimused on välja antud 12 ehitisele, 26.05.2022 esitatud uurimistööde aruandes on 14 ehitist. Kust tuli juurde kaks ehitist? Kui uurimistööde järel selgub, et rekonstrueeritava objekti toimikseks on vaja rekonstrueerida veel kahte ehitust, siis tuleb sellest aruandes kirjeldada ja taotleda projekteerimistingimused. Projekteerimistingimusi ei ole vaja kui on võimalik uuendustöödega maaparandussüsteem korda teha. Aga uurimistööde aruandest peab see olema välja loetav.
2. Uuritud maa-ala pindala andmed ei ole tabel 1 ja tabel 2 vahel kooskõlas.
3. Uurimistööde aruandes seletuskirjas (esimene versioon) ja teise versiooni seletuskirjas ning uurimistööde plaanil ei ole paigas maaparandusehitiste piirid ja kraavide voolu suunad.
3.1 Plaani järgi peaksid kraavid 3-33, 3-29, 3-31, 3-30, 3-32, 3-30, 3-27, 3-26, 3-24, 3-25 olema EH 6 all. Seletuskirja selgub, et antud kraavid on uurimistööde kõigus mõõdistatud/tuvastatud, seega kui tuvastatakse kraavid ja täpsustub kraavide voolusuund, siis tuleb koheselt teha PTA’le kiri ning lasta maaparandussüsteemide registris teha parandus ning projekt tuleb teha juba õigetes piirides.
3.2 Maaparandusehitised koostatakse valgala põhiselt. Plaanil kraav 2-06 jääb ehitisele EH 3 ja EH2 (?). Sama: saan aru, et kui kraav 2-07 suubub kraavi 2-06 ja kraav 2-06 Reangi ojja, siis on kraav 2-07 ja 2-06 täies pikkuses EH 3 juurde kuuluvad.
3.3 Kraav 2-3 läbib Reangi kü sellel kraavil on uuritud ka truupi T/27. MSRi järgi ei ole Reangi kü maaparandussüsteemi maa-alal. Projekterija ütleb, et rekonstrueerimise vajadus selgub projekteerimise käigus. Ei leia projekteerija ettepanekut/arvamust, mis seisus on kraav 2-3 ja kas rekonstrueeritava objekti toimimiseks on antud kraavi ja truubi rekonstrueerimine vajalik või ei. Seega, kui see on maaparandussüsteemi toimimiseks oluline, siis tuleb projekteerijal teha ettepanek antud kraavi arvele võtmiseks.
3.4 Ebaselge on kraavi 1-45 kulgemine, plaanil on kraavil vahe sees.
3.5 Kraavid 3-03 ja 3-02 suubuvad plaani järgi kraavi 3-01, kas need ei peaks olema EH 4 osad.
3.6 Seletuskirjas lk 25 „kraavi 1-22A voolab lõuna suunas alates kvartal KP250 eraldiste 1 ja 2 piirist“. Ei leia plaanilt nimetatud kraavi ega kvartali numbrit.
4. Uurimistööde aruandes ei ole kajastatud kultuurtehnilisi uurimistöid kraavide trassidel. Seletuskirjas lk 24 on mainitud ainult, et kraavid ja nende mulded on võsastunud. Samas lk 25 on kirjeldatud kraavide 1-09, 1-26 jne seisukorda, et hooldustöid pole tehtud aastakümneid. Kas saan õigesti aru, kraavid on küll settinud aga puittaimestik kraavil liigitub ainult võsakaks. Sama leheküljel järgmine lõik on kirjeldatud kraavi 3-01 erosiooni ohust ning uurimistööde tulemusel on leitud, et „rekonstrueerimise käigus tuleb vältida taimestiku likvideerimist“. Eba selge on, millist taimestiku silmas peetakse.
Määruse „Maaparanduse uurimistööde nõuded“
§19 (2) Kultuurtehnilise uurimistöö tegemisel koostatakse puittaimestiku kirjeldus maaparandussüsteemi maa-ala, eesvoolu ning kraavi pealtlaiuse ja kaldal ehitustöödeks vajaliku riba ulatuses ning tee muldkeha ja veeviimarite aluse maa-ala ning nendega mõlemast servast piirneva vähemalt ühe meetri laiuse riba ulatuses.
§ 20. Nõuded puittaimestikuga ala uurimise kohta
(1) Võsa, puistu ja üksikute puudega maa-ala määratakse hektarites 0,1 hektari täpsusega.
(2) Võsa liigitatakse puittaimede kõrguse järgi:
1) madal võsa – puittaimede kõrgus on kuni kolm meetrit;
2) kõrge võsa – puittaimede kõrgus on kolm ja enam meetrit.
(3) Võsaks loetakse puittaimed, mille tüve läbimõõt 1,3 meetri kõrguselt mõõdetuna on 2–8 sentimeetrit.
(4) Puistu liigitakse puude läbimõõdu järgi:
1) peenpuistu – puude tüve läbimõõt 1,3 meetri kõrguselt mõõdetuna on 8–15 sentimeetrit;
2) jämepuistu – puude tüve läbimõõt 1,3 meetri kõrguselt mõõdetuna on 15 sentimeetrit ja enam.
(5) Puistuks loetakse puittaimedega ala, kus puuvõrade liitus on 30 protsenti ja enam.
(6) Puudeks loetakse puittaimed, mille tüve läbimõõt 1,3 meetri kõrguselt mõõdetuna on kaheksa sentimeetrit ja enam.
(7) Üksikute puudega maa-alal on puuvõrade liitus kuni 30 protsenti.
§ 21. Nõuded kännustiku uurimise kohta
(1) Kännustiku juurimise mahu määramiseks hinnatakse selle pindala hektarites 0,1 hektari täpsusega.
(2) Olemasoleva eesvoolu ja kraavi rekonstrueerimise korral võib kändude juurimise mahu arvestada kaevetööde mahu hulka, kui kände kavandatakse juurida ainult veejuhtme sängist.
(3) Metsamaal asuval eesvoolu ja kuivenduskraavi trassil uuritakse, kas pärast kändude juurimist tuleb pinnast tasandada.
5. Mida tähendab uurimistööde aruandes truupide rekonstrueerimine selgub projekteerimistööde käigus, kui uurimistööde käigus hinnatakse truubi seisukorda, truupide põhjakõrgust olemasoleva kraaviga ja truubid dimensioneeritakse? Uurimistööd peavad andma vastuse truubi rekonstrueerimise / likvideerimise /olemasolevasse seisu jätmise kohta?
6. Tabelis 2 on öeldud, et uuriti tuletõrjetiikide rekonstrueerimiseks ja keskkonnakaitse rajatiste rajamise vajadust. Aruandest ei leia infot tuletõrjetiikide seisukorra kohta ega keskkonnakaitserajatised vajadusest. Kuidas saab neid töid projekteerida kui pole antud kirjeldatud seisukorda ega antud hinnangut projekteerimise vajaduseks. Kui uurimistöödel selgus, et tuletõrje tiike poole vaja rekonstrueerida ega keskkonnakaitse rajatisi rajada, siis tuleb seletuskirja kirjutada: pole vaja rekonstrueerida – ehitada jne.
Joonis
1. Ehitistele ei ole juurde kirjutatud uuritud pinda
2. Kraavidel 1-01, 1-06 olemasolev truubi number ja andmed puudu.
3. Mida tähendavad mustad mullid kraavi 1-01 suubuvatel olemasolevatel kraavidel
4. Leppemärgid: koprapaise 2x, ei leia mida tähendab must ring kraavil