| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-1.1/1478 |
| Registreeritud | 01.03.2023 |
| Sünkroonitud | 01.01.2026 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-1.1 |
| Sari | Metsahalduse / Maakasutuse alane kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Maa-Amet |
| Saabumis/saatmisviis | Maa-Amet |
| Vastutaja | Tiit Timberg |
| Originaal | Ava uues aknas |
RIIGIMAA JAHINDUSLIKU KASUTAMISE LEPING nr 7-8/21/782
Maa-amet (edaspidi nimetatud kasutusse andja), mida esindab keskkonnaministri 02.05.2016
vastu võetud määruse nr 7 „Maa-ameti põhimääruse“ alusel Tambet Tiits, ja MTÜ Põlva
Jahiselts, registrikood 80081633 (edaspidi nimetatud kasutaja), mida esindab volikirja alusel
Tamur Kusnets, (edaspidi kasutusse andja ja kasutaja eraldi nimetatud pool ja ühiselt pooled)
sõlmisid käesoleva riigimaa jahindusliku kasutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevatel
tingimustel:
1. ÜLDSÄTTED
1.1. Kasutaja esindaja kinnitab, et tema esindusõigus on kehtiv ning ta omab kõiki õigusi
käesoleva lepingu sõlmimiseks kasutaja nimel.
1.2. Kasutusele andja annab lepinguga kasutajale õiguse kasutada lepingu lisas 1 nimetatud
kinnisasju jahinduslikul otstarbel ja ulukite arvukuse reguleerimiseks lepinguga määratud
tingimustel.
2. LEPINGU ESE
Lepingu alusel antakse kasutusele jahipiirkonna kasutusõiguse loaga määratud maa-alal
riigile kuuluvad lepingu lisas 1 loetletud kinnisasjad (lepingu ese).
3. LEPINGU TINGIMUSED JAHIPIDAMISEKS
3.1. Käesoleva lepinguga annab kasutusse andja kasutajale õiguse jahipidamise korraldamiseks
riigi kinnisasjadel tingimusel, et jahipidamise korraldaja on jahitegevused eelnevalt
kooskõlastanud lepingu lisas 1 loetletud riigimaa rentnike või kasutusvaldajatega, kes on
jahitegevusega nende valduses oleval maal nõustunud.
3.2. Kasutaja on kohustatud jahipidamisel järgima kasutusse andja ning riigimaa rentnike ja
kasutusvaldajate seatud tingimusi.
3.3. Leping annab kasutajale õiguse pidada jahti suur- ja väikeulukitele, teha ulukihoolet,
teostada ulukite arvukuse reguleerimist ja püstitada jahindusrajatisi.
3.4. Kasutaja korraldab ulukite arvukuse reguleerimist viisil, mis aitab viia ulukikahjud
miinimumini.
3.5. Jahimaad võib jahitegevuseks kasutada ööpäevaringselt.
3.6. Kasutaja on kohustatud kasutusse andjaga kooskõlastama jahirajatiste püstitamise ja
asukohad.
3.7. Kasutaja kohustub kasutama jahimaad heaperemehelikult, järgima jahipidamise head tava
ning mitte kahjustama kasutusse antud kinnisasju ega muul viisil kahjustama kasutusse
andja ega riigimaa rentnike või kasutusvaldajate õigusi.
3.8. Kasutaja ei tohi luua takistusi kinnisasja kasutamiseks maaomaniku poolt, sealhulgas
maaparandustööde, hooldustööde ja metsatööde tegemiseks.
3.9. Kasutaja on kohustatud tagama, et pärast igakordset jahipidamisega seotud tegevust ei
jääks lepingu esemele olmeprügi ja muud looduses mittelagunevad jäätmeid.
4. ULUKIKAHJUSTUSED JA NENDE MENETLEMINE
4.1. Lepingus käsitletakse oluliste ulukikahjustustena:
4.1.1. metsauuendusala või puistu kahjustamist ulukite poolt, mille ulatuses jäävad täitmata
keskkonnaministri 27.12.2006 määrusega nr 88 kinnitatud „Metsa majandamise
eeskirjaga“ kehtestatud metsakasvatuslikud miinimumeesmärgid;
4.1.2. uluksõraliste tekitatud kahju põllumajanduskultuuridele alal, mille asukoht on
kirjeldatud ulukikahjustuste ennetamise teatises ja millel kasvavad kaitset vajavad
põllumajanduskultuurid;
4.1.3. kobraste tekitatud üleujutused kuivendussüsteemides, millest on jahipiirkonna
kasutajat teavitatud.
4.2. Uluki tekitatud kahju hindamine ja hüvitamine toimub vastavalt jahiseaduses sätestatud
korrale.
4.3. Olulistest ulukikahjustustest teavitab kasutusse andja, riigimaa rentnik või kasutusvaldaja
jahipiirkonna kasutajale jahipiirkonna kasutusõiguse loal märgitud aadressil hiljemalt
jooksva aasta 1. maiks.
4.4. Oluliste ulukikahjustuste likvideerimise arvestuslik maksumus jahipiirkonnas tasutakse
hiljemalt järgneva jahindusaasta alguseks, arve esitatakse kasutajale jaanuarikuu lõpuks.
Alternatiivina oluliste ulukikahjustuste eest esitatud arve maksmisele võivad kasutusse
andja ja kasutaja kokku leppida oluliste ulukikahjustuste likvideerimises kasutaja poolt
järgneva jahindusaasta jooksul.
4.5. Kasutusse andjal on õigus kirjalikult jahipidamine keelata ja lepingu täitmine peatada, kui
kasutaja:
4.5.1. ei ole jahitegevust riigimaa rentniku või kasutusvaldajaga kooskõlastanud või ei ole
täitnud rentniku või kasutusvaldaja seatud tingimusi;
4.5.2. on jätnud oluliste ulukikahjustuste likvideerimiseks kokkulepitud kohustused
täitmata;
4.5.3. ei tasu jahihooaja alguseks eelmisel kalendriaastal tekkinud oluliste
ulukikahjustuste likvideerimise hüvitamiseks esitatud arvet;
4.5.4. ei saavuta kasutusse andjaga kokkulepet oluliste ulukikahjustuste likvideerimiseks
või vältimiseks.
4.6. Kui kasutaja täidab jahipidamise keelu põhjustanud kohustused, taastab kasutusse andja
käesoleva lepingu täies mahus. Jahipidamiskeelu ajal tekkinud olulised ulukikahjustused
tuleb kasutajal likvideerida ja tekkinud kahju hüvitada vastavalt käesolevale lepingu
punktidele 4.1 - 4.4.
4.7. Kobraste poolt põhjustatud üleujutuste likvideerimiseks maaparandus- ja
metsakuivendussüsteemides, millele pole lepingu sõlmimise hetkel tagatud juurdepääs
metsa- või põllumajandustraktoriga, lepib kasutaja kokku kasutusse andja,
kasutuslepinguga riigimaa puhul riigimaa rentniku või kasutusvaldajaga, kes korraldab
juurdepääsu loomise, sh puittaimestiku likvideerimise mulletelt ja kraavikallastelt, ning
setete eemaldamise.
4.8. Kobraste poolt tekitatavate edasiste üleujutuste vältimine, sh kobraste väljapüük ja
kopratammide likvideerimine on kasutaja ülesanne.
5. MUUD TINGIMUSED
5.1. Kasutaja ei tohi avaldada kolmandatele osapooltele lepingus või selle lisas 1 märgitud
isikuandmeid (sh kontaktaadresse) ega muud infot, mille avaldamine võib kahjustada
eraelu puutumatust.
5.2. Kasutaja on kohustatud kinnisasjale jahindusrajatiste (sh soolakud, ulukite söötmiskohad,
maapinnaga püsivalt ühendatud jahikantslid, kõrgistmed jne) paigaldamise kooskõlastama
kasutusse andjaga enne rajatiste paigaldamist ning lepingu sõlmimise ajal olemasolevate
jahindusrajatiste asukohad kasutusse andjale teada andma ühe kuu jooksul lepingu
sõlmimisest arvates.
5.3. Kasutusse andjal on õigus nõuda kasutajalt amortiseerunud või ebaseadusliku
jahindusrajatise likvideerimist, samuti põllumajanduslikest, metsakasvatuslikest või
looduskaitselistest piirangutest tulenevalt jahindusrajatiste teisaldamist kasutusse andja
poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.
5.4. Käesoleva lepingu lõpetamisel või ülesütlemisel on kasutaja kohustatud enda püstitatud
jahindusrajatised teisaldama või lammutama käesoleva lepingu kehtivuse viimaseks
päevaks.
5.5. Kasutaja võib taotleda maaomanikult ulukihoolde eesmärgil luba üksikute puude
raiumiseks, samuti ulukikahjustusi ennetava muude meetmete (nt piirdeaiad, repellendid)
rakendamiseks.
5.6. Lepingu lõppemisel üksikute või kõigi lepinguga hõlmatud kinnisasjade suhtes, on kasutaja
kohustatud kasutusse andja taotlusel likvideerima kinnisasjale rajatud jahindusrajatised
lepingu lõppemise päevaks ning rajatiste ala heakorrastama.
6. TEAVITAMISKOHUSTUS
6.1. Kasutaja teavitab e-kirjaga kasutusse andjat, rendile või kasutusvaldusesse antud
kinnisasjade puhul vastavalt rentnikke ja kasutusvaldajaid eelolevast suurest ajujahist, mis
võib kasutaja hinnangul tekitada ohuolukordi tavapärasel kinnisasja kasutusel.
6.2. Kasutusse andja, riigimaa rentnik või kasutusvaldaja teavitab kasutajat e-kirjaga kasutusse
andjale teatavaks saanud kinnisasjadel tekkinud või tekkida võivatest olulistest
ulukikahjustustest ning kobraste poolt tekitatud üleujutusaladest.
6.3. Kasutaja teatab kasutusse andjale ja riigimaa rentnikele või kasutusvaldajatele e-kirjaga:
6.3.1. planeeritavate jahindusrajatiste asukohad;
6.3.2. üleujutusalade või oluliste ulukikahjude likvideerimise aja.
7. LEPINGU KEHTIVUS
7.1. Käesolev leping jõustub selle mõlemapoolsel allkirjastamisel ja on sõlmitud tähtajatult
tingimusel, et kasutaja omab antud jahipiirkonna kehtivat kasutusõiguse luba.
7.2. Kasutusse andjal on õigus leping ühepoolselt etteteatamiseta üles öelda ja keelata
jahipiirkonna jahinduslik kasutamine, kui kasutaja korduvalt rikub kokkuleppe tingimusi
või korduvalt ei täida kasutusse andja poolt kehtestatud juhiseid või korraldusi.
7.3. Kui jahipiirkonna jahindusliku kasutamise keeld on kasutajapoolse lepingurikkumise tõttu
kestnud üle 60 päeva, loetakse leping erakorraliselt lõppenuks.
7.4. Kasutusse andja võib käesoleva lepingu üles öelda kinnisasja või kinnisasjade osas, mille
suhtes on algatatud võõrandamise või kasutamiseks andmise menetlus või mille rentnik või
kasutusvaldaja ei nõustu jahitegevusega nende valdusesse antud kinnisasjal. Kasutusse
andja teavitab käesoleva lepingu ülesütlemisest kasutajat kirjalikult vähemalt 60 päeva ette.
7.5. Leping lõpeb kasutaja jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtetuks tunnistamisega.
7.6. Käesoleva lepingu võib kasutaja üles öelda, teavitades sellest kasutusse andjat kirjalikult
vähemalt 60 päeva ette.
7.7. Poolte kirjalikul kokkuleppel võib lepingu lõpetada igal ajal.
8. VÄÄRAMATU JÕUD
8.1. Pooled ei vastuta lepinguga võetud kohustuste eest juhul, kui nende täitmine osutub
võimatuks pooltest mitteolenevatel ja nende tahtele mittealluvatel põhjustel (vääramatu
jõud), sh loodusõnnetused, sõjaolukord, riigi- ja valitsusorganite otsused, mis teevad
võimatuks lepinguliste kohustuste täitmise juhul, kui see puudutab ühte või mõlemat poolt.
8.2. Pooled kohustuvad teatama kirjalikult teineteisele viivitamatult vääramatu jõu asjaolude
ilmnemisest ning tegema kõik nendest sõltuva vältimaks võimaliku kahju teket.
8.3. Vääramatu jõu esinemisel ei ole kummalgi poolel õigust nõuda teiselt poolelt rahalist
kompensatsiooni.
9. LEPINGU MUUTMINE
9.1. Lepingu tingimusi võib muuta üksnes poolte kirjalikul kokkuleppel, välja arvatud juhtudel,
kui lepingutingimuste muutmine tuleneb Eesti Vabariigi õigusaktidest. Lepingu
muudatused sõlmitakse kirjalikult ja allkirjastatakse poolte poolt.
9.2. Ühe poole taotluse lepingutingimuste muutmiseks vaatab teine pool läbi 30 (kolmekümne)
päeva jooksul taotluse saamise päevast arvates. Muudatustega mittenõustumise korral
teatatakse sellest teisele poolele, põhjendades seda kirjalikult.
9.3. Juhul, kui lepingu muutmise vajadus tuleneb Eesti Vabariigi õigusaktidest, teatab lepingu
muutmist taotlev pool teisele poolele lepingu muudatuste rakendamisest vähemalt kümme
päeva ette.
10. LÕPPSÄTTED
10.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul e-kirja teel. E-kiri loetakse kättesaaduks e-kirja
saatmisele järgneval päeval.
10.2. E-posti ja aadressi muutusest on pool kohustatud kohe informeerima teist poolt. Juhul,
kui pool on lepingu kehtivuse aja jooksul muutnud oma e-posti või aadressi ning ei ole
sellest teist poolt kirjalikult informeerinud, loetakse teade kättesaaduks, kui see on
edastatud lepingus märgitud e-postile või aadressile.
10.3. Poolte esindajad lepingu täitmisel on:
10.3.1. Kasutusse andja – Maa-amet: vastutav isik: Tambet Tiits, kontaktisik: Mirjam
Landra, telefon: 665 0781, e-post: [email protected];
10.3.2. Kasutaja – MTÜ Põlva Jahiselts: vastutav isik ja kontaktisik Tamur Kusnets,
telefon: 5296750, e-post: [email protected].
10.4. Poolel ei ole õigust ilma teise poole nõusolekuta anda üle lepingut ega sellest tulenevaid
õigusi ja kohustusi kolmandatele isikutele.
10.5. Leping ja selle lisad väljendavad poolte täielikku kokkulepet.
10.6. Kui lepingu mõni säte on kehtetu või kohaldamatu või muutub kehtetuks või
kohaldamatuks, siis ei mõjuta see teiste sätete kehtivust.
10.7. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei suuda läbirääkimiste teel lahendada,
lahendatakse kohtus.
10.8. Lepingule kohaldatakse Eesti Vabariigi õigusakte.
11. LISAD
Lisa 1: Jahinduslikuks tegevuseks kasutusse antavate kinnisasjade nimekiri; Lisa 2: volikiri.
12. POOLTE ANDMED
Kasutusse andja:
Keskkonnaministeeriumi
volitatud asutus Maa-amet
Mustamäe tee 51
10621 Tallinn
Tel: 665 0600, faks 665 0604
E-post: [email protected]
Kasutaja:
MTÜ Põlva Jahiselts
Lasketiiru Aarna küla
Põlva vald
63203 Põlva maakond
Tel: 5296750
E-post: [email protected]
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Tambet Tiits Tamur Kusnets
VOLIKIRI
VOLITAJA
Põlva Jahiselts, reg.nr. 80081633 Aadress: Aarna küla, Põlva vald, Põlvamaa 63203 Põlva Jahiseltsi esindab ja allkirjastab volituse juhatuse esimees Tiit Rammul, e-post: [email protected]
VOLITUSE SAAJA
Tamur Kusnets, IK 37507015211, e-post: [email protected]
Käesolevaga volitan Volituse Saajat Põlva Jahiseltsi nimel sõlmima ja allkirjastama maaomanikega kinnisasja jahindusliku kasutamise lepinguid.
Volikiri jõustub allkirjastamise hetkest ja kehtib kuni 27.05.2023.
19.07.2021
Tiit Rammul /Allkirjastatud digitaalselt
__________________________________________________________________ Aarna küla, Põlva vald, Pólvamaa, 63203
/fax: 52 96 750, 56 475 310 E-mail: [email protected]
VOLIKIRI
VOLITAJA
Põlva Jahiselts, reg.nr. 80081633 Aadress: Aarna küla, Põlva vald, Põlvamaa 63203 Põlva Jahiseltsi esindab ja allkirjastab volituse juhatuse esimees Tiit Rammul, e-post: [email protected]
VOLITUSE SAAJA
Riskko Meitsar, IK 38209226535
Käesolevaga volitan Volituse Saajat Põlva Jahiseltsi nimel sõlmima ja allkirjastama maaomanikega kinnisasja jahindusliku kasutamise lepinguid.
Volikiri jõustub allkirjastamise hetkest ja kehtib kuni 27.05.2023.
19.07.2021
Tiit Rammul /Allkirjastatud digitaalselt
__________________________________________________________________ Aarna küla, Põlva vald, Pólvamaa, 63203
/fax: 52 96 750, 56 475 310 E-mail: [email protected]
Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 / [email protected] / www.maaamet.ee
Registrikood 70003098
Liivatu kinnisasja kasutamisest
Austatud Ants Asi
Pöördusite Maa-ameti poole sooviga kasutada Põlva maakonnas Kanepi vallas Sirvaste küla
asuvat Liivatu kinnisasja (kinnistu registriosa nr 13956450, katastritunnus 28401:001:0126, riigi
kinnisvararegistri objekti kood KV81353, sihtotstarve maatulundusmaa, pindala 3,34 ha)
metsamaterjali väljaveoks. Raiet kavatsete teostada piirneval Vastsetare kinnisasjal (katastritunnus
85603:002:0513). Metsamaterjali väljavedu Liivatu kinnisasja kaudu soovite teostada veebruari
kuu jooksul ning Liivatu kinnisasja soovite kasutada käesolevale kirjale lisatud skeemil oranžiga
märgitud trajektooril.
Liivatu kinnisasi on riigivara, mille valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-
amet. Riigivaraseaduse (RVS) § 8 lõike 71 alusel on keskkonnaminister 05.03.2019 käskkirjaga nr
1-2/19/198 volitanud Maa-ameti peadirektorit otsustama Keskkonnaministeeriumi valitsemisel
olevate kinnisasjade, mille volitatud asutus on Maa-amet, kasutamiseks andmise RVS § 19 lõike
4 punktis 1 nimetatud juhul.
Riigimaa kasutamiseks andmisel tuleb lähtuda RVS ja keskkonnaministri 28.04.2010 määruses
„Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleva kinnisvara kasutamiseks andmise ja võõrandamise
kord“ (Kord) sätestatud põhimõtetest. RVS § 19 lõike 4 punkti 1 ja § 181 lõike 2 punkti 1
koosmõjust tulenevalt võib kinnisasja kasutusse anda riigivara valitseja kehtestatud korras, kui
kinnisasja kasutatakse kuni 100 kalendripäeva. Kuna soovite kinnisasja kasutada vähem kui 100
kalendripäeval, siis on Liivatu kinnisasja kasutamiseks andmine lubatud.
RVS § 18 lõige 1 sätestab, et kui riigivara antakse kasutamiseks teisele isikule, tuleb seda teha
vähemalt turupõhise kasutustasu eest. Tuginedes RVS §181 lõike 2 punktile 6 ja Vabariigi Valitsuse
14.07.2016 määruse nr 14 „Kinnisasja kasutustasu ja hariliku väärtuse hindamise kord, nõuded
hindamisaruannetele ja nende tellimisele“ § 5 lõikele 3 tegi Maa-ameti kinnisvara hindamise
osakond kindlaks, et arvestades kasutamise aega ja kasutusala laiuseks ligikaudu 4 meetrit on
kasutustasu kinnisasjal 1 euro. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt Teile kasutustasu kohta
arvet ei esitata.
Liivatu kinnisasi asub Korjusmäe II liivakarjääri alal ning Keskkonnaamet on 19.10.2021
väljastanud AS-ile Tariston maavara keskkonna loa nr KL-513309 kehtivusega kuni 19.10.2036.
AS Tariston on esitanud Maa-ametile taotluse Liivatu kinnisasja maavara kaevandamiseks rendile
andmiseks. Vastav menetlus on pooleli. Eelnevat tulenevalt küsis Maa-amet AS-i Tariston
arvamust Liivatu kinnisasja kasutamiseks andmiseks metsamaterjali väljaveoks. AS-il Tariston ei
Ants Asi
OÜ Relsiit Haldus
Teie 18.01.2023
Meie 06.02.2023 nr 7-1/23/1065-7
2
ole vastuväiteid Liivatu kinnisasja kasutamise andmisele eeldusel, et piirneva Korjusmäe karjäär
kinnisasja (katastritunnus 85603:002:0446) volitatud valitseja Transpordiamet lubab kasutada ka
piirnevat kinnisasja, Liivatu kinnisasjal taastatakse kasutamisele eelnev olukord ning kinnistu
seisukord fikseeritakse fotodega enne ja pärast kasutamist. Kinnitasite Maa-ametile 25.01.2023
e-kirjaga, et Korjusmäe karjäär kinnisasja rendiõiguse omaja Makita karjäärid OÜ-ga on Teil
vajalik kokkulepe olemas.
Korra § 9 lõike 2 kohaselt võib volitatud asutus kinnisvara anda kasutamiseks kirjaliku
kokkuleppega ja lõike 3 kohaselt jõustub kasutamiseks andmise kokkulepe selle allkirjastamisega
kasutamiseks andja poolt.
Maa-amet nõustub Liivatu kinnisasja kasutamisega metsamaterjali väljaveoks kuni
28.02.2023 OÜ Relsiit Haldus (registrikood 12602017) poolt järgmistel tingimustel:
1) Maa-amet ei võta käesoleva nõustumise andmisega vastutust ohutuse, töödeks vajalike lubade
ega kooskõlastuste olemasolu eest ning metsamaterjali vedu toimub üksnes OÜ Relsiit Haldus
vastutusel;
2) tegevus ei kahjusta riigile kuuluva maa seisundit ega vähenda maa väärtust;
3) Maa-ametile ei kaasne kinnisasjal metsamaterjali väljaveoga seoses rahalisi ega muid
kohustusi;
4) maa kasutamisel tuleb arvestada kinnisasjal lasuvate kitsendustega (nähtavad Maa-ameti
kitsenduste kaardirakendusest);
5) pärast metsamaterjali äravedu tuleb koristada prügi ja taastada kinnisasjal kasutamisele
eelnenud seisukord;
6) OÜ Relsiit Haldus on kohustatud fikseerima kinnisasja kasutamisele eelnenud ja järgnenud
seisukorra fotodega ning edastama fotod Maa-ametile;
7) pärast kasutamise lõppemist korraldab Maa-amet paikvaatluse veendumaks, et eeltoodud
tingimused on täidetud;
8) kui Maa-amet tuvastab paikvaatlusel, et kasutaja on rikkunud tingimusi nr 2 või 5, on Maa-
ametil õigus nõuda igakordse rikkumise eest leppetrahvi summas 1000 eurot, kusjuures
leppetrahvi tasumine ei vabasta kasutajat tema kohustuste täitmisest. Kinnistu omanikul on
õigus kohustuse täitmiseks anda täiendav tähtaeg;
9) kinnisasja omanikul on õigus nõuda kasutajalt kasutustingimuste täitmata jätmise või
mittenõuetekohase täitmise tõttu tekitatud varalise kahju hüvitamist.
Eeltoodud tingimustega mittenõustumisest ja kasutusest loobumisest palume Maa-ametit
sellest kirjalikult teavitada. Juhul kui Te Maa-ametit mittenõustumisest ei teavita enne
kasutusõiguse algust, eeldame, et olete tingimustega nõus.
Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tiits peadirektor
Lisa: kasutuse skeem
Merilin Heinsoo 5387 2823 [email protected]
Riigile kuuluva Liivatu katastriüksuse
maavara kaevandamiseks rendile
andmine
Keskkonnaameti maapõuebüroo juhataja 19.10.2021 korralduse nr DM-110480-13 „Maavara
kaevandamise keskkonnaloa andmine Korjusmäe liivamaardla Korjusmäe II liivakarjääri
mäeeraldisele“ (edaspidi Keskkonnaameti korraldus) alusel on AS-ile Tariston (äriregistri kood
10887843) välja antud keskkonnaluba nr KL-513309 Korjusmäe II liivakarjääri mäeeraldise
teenindusmaal pindalaga 3,34 ha, sh mäeeraldise pindala 3,34 ha.
Korjusmäe II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa paikneb Põlva maakonnas Kanepi vallas
Sirvaste külas asuval, Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleval ja Maa-ameti hallataval Liivatu
katastriüksusel (katastritunnus 28401:001:0126).
Liivatu katastriüksus on antud Maa-ameti poolt 07.12.2021 sõlmitud riigimaa jahindusliku
kasutamise lepinguga nr 7-8/21/782 (Lisa 1) kasutada MTÜ Põlva Jahiseltsile (äriregistri kood
80081633). Nimetatud leping on sõlmitud tähtajatult tingimusel, et MTÜ Põlva Jahiselts omab
antud jahipiirkonna kehtivat kasutusõiguse luba.
Ühtlasi on Maa-ameti 06.02.2023 kirjaga nr 7-1/23/1065-7 (Lisa 2) antud OÜ-le Relsiit Haldus
(äriregistri kood 12602017) nõusolek Liivatu katastriüksuse kasutamiseks metsamaterjali
väljaveoks kuni 28.02.2023.
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 29.12.2016 määruse nr 161 „Riigile kuuluva kinnisasja maavara
kaevandamiseks kasutada andmise täpsustatud nõuded ja kord“ (edaspidi Kord) § 1 lõike 1 alusel
antakse riigile kuuluv kinnisasi maavara kaevandamiseks kasutada maavara kaevandamise loa
andmise otsuses määratud loa kehtivusajaks. Maavara kaevandamise keskkonnaluba
nr KL-513309 kehtib kuni 19.10.2036. Kaevandamistööde lõppedes korrastatakse kaevandatud
maa metsamaaks.
Kuni 31.12.2023 kehtiva maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 90 lõike 7 esimese lause kohaselt
on kaevandamiseks kasutada antud riigile kuuluva kinnisasja kasutamise tasu aastamäär 5% maa
maksustamise hinnast, või kui on tehtud maa erakorraline hindamine, siis 5% maa erakorralisel
hindamisel määratud maa maksumusest.
KORRALDUS
28. veebruar 2023 nr 1-17/23/459
2
MaaPS § 90 lõike 7 teine lause sätestab täiendavalt tingimused riigile kuuluva kinnisasja
kaevandamiseks kasutada andmise tasu suuruse muutumiseks maa maksustamishinna muutumisel
maa korralise hindamise käigus või maa erakorralise hindamise alusel.
Liivatu katastriüksuse kasutamiseks andmise tasu määratakse maa maksustamishinna alusel.
MaaPS § 90 lõigete 4-7 alusel ning lähtudes Korrast, keskkonnaministri 15.04.2020 käskkirjast
nr 1-2/20/171 „Volituse andmine“, keskkonnaministri 02.05.2016 määruse nr 7 „Maa-ameti
põhimäärus“ § 6 lõikest 1 ning Keskkonnaameti korraldusest:
1. Sõlmida maarendileping riigile kuuluva, Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleva ja
Maa-ameti hallatava, Põlva maakonnas Kanepi vallas Sirvaste külas asuva Liivatu
katastriüksuse (kinnistu registriosa nr 13956450, katastritunnus 28401:001:0126, pindala
3,34 ha, sihtotstarve 100% mäetööstusmaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV81353)
kaevandada kasutada andmiseks AS-ile Tariston (äriregistri kood 10887843, aadress
Toompuiestee 35, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, 10149 Harju maakond).
2. Maarendileping sõlmitakse järgmistel tingimustel:
2.1. leping jõustub selle allkirjastamisest lepingupoolte poolt ja kehtib kuni 19.10.2036;
2.2. rendilepingu sõlmimise ajal on rendi suuruseks 48 (nelikümmend kaheksa) eurot aastas, mis
moodustab 5% kehtivast maa maksustamishinnast 960 (üheksasada kuuskümmend) eurot;
2.3. ühe aasta eest tasumisele kuuluv rent makstakse arve alusel kahes võrdses osas hiljemalt
1. juuliks ja 1. jaanuariks ettemaksuna järgmise poolaasta eest;
2.4. rendi suurus muutub automaatselt maa maksustamishinna muutumisel maa korralise
hindamise käigus või maa erakorralise hindamise alusel arvestades MaaPS § 90 lõikes 7
sätestatut või kui õigusaktides muutub riigile kuuluva kinnisasja kasutamiseks andmise tasu
regulatsioon;
2.5. renditasu muutumisel kajastub uus renditasu arvel ning sellekohast rendilepingu lisa ei
sõlmita;
2.6. rendi maksmise kohustus algab rendilepingu mõlemapoolse allkirjastamise päevast;
2.7. rentnik kohustub tasuma katastriüksuse maamaksu maksuteate saamisel selles ettenähtud
summas ja korras;
2.8. rentnik sõlmib Riigimetsa Majandamise Keskusega lepingu katastriüksusel kasvava metsa
raadamise korraldamiseks;
2.9. rentnik kasutab katastriüksust täiteliiva kaevandamiseks;
2.10. rentnik kohustub tegema mäetöid kooskõlas keskkonnakaitse nõuetega;
2.11. rentnik tagab kaevandamisega rikutud maa korrastamise vastavalt maavara kaevandamise
keskkonnaloas ja korrastamisprojektis sätestatule;
2.12. rendileandja nõudmisel kohustub rentnik korraldama korrastatud maa katastrimõõdistamise
teostamise ja katastrimõõdistamise toimiku esitamise rendileandjale;
2.13. rendile antavat maad ei ole lubatud anda ilma rendileandja nõusolekuta kolmandate isikute
kasutusse;
3
2.14. sõlmitav leping tuleb Maa-ametil registreerida riigi kinnisvararegistris.
3. Vastutus käesoleva korralduse täitmise eest panna Maa-ameti maatoimingute osakonna
juhatajale Mai Linnule.
4. Teha korraldus teatavaks Keskkonnaametile, Riigimetsa Majandamise Keskusele,
AS-ile Tariston ja Kanepi Vallavalitsusele.
Käesolevat korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest,
esitades vaide Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse
Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Artu Ellmann
peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes