RIIGIMAA JAHINDUSLIKU KASUTAMISE LEPING nr 7-8/21/782

Maa-amet (edaspidi nimetatud kasutusse andja), mida esindab keskkonnaministri 02.05.2016

vastu võetud määruse nr 7 „Maa-ameti põhimääruse“ alusel Tambet Tiits, ja MTÜ Põlva

Jahiselts, registrikood 80081633 (edaspidi nimetatud kasutaja), mida esindab volikirja alusel

Tamur Kusnets, (edaspidi kasutusse andja ja kasutaja eraldi nimetatud pool ja ühiselt pooled)

sõlmisid käesoleva riigimaa jahindusliku kasutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevatel

tingimustel:

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Kasutaja esindaja kinnitab, et tema esindusõigus on kehtiv ning ta omab kõiki õigusi

käesoleva lepingu sõlmimiseks kasutaja nimel.

1.2. Kasutusele andja annab lepinguga kasutajale õiguse kasutada lepingu lisas 1 nimetatud

kinnisasju jahinduslikul otstarbel ja ulukite arvukuse reguleerimiseks lepinguga määratud

tingimustel.

2. LEPINGU ESE

Lepingu alusel antakse kasutusele jahipiirkonna kasutusõiguse loaga määratud maa-alal

riigile kuuluvad lepingu lisas 1 loetletud kinnisasjad (lepingu ese).

3. LEPINGU TINGIMUSED JAHIPIDAMISEKS

3.1. Käesoleva lepinguga annab kasutusse andja kasutajale õiguse jahipidamise korraldamiseks

riigi kinnisasjadel tingimusel, et jahipidamise korraldaja on jahitegevused eelnevalt

kooskõlastanud lepingu lisas 1 loetletud riigimaa rentnike või kasutusvaldajatega, kes on

jahitegevusega nende valduses oleval maal nõustunud.

3.2. Kasutaja on kohustatud jahipidamisel järgima kasutusse andja ning riigimaa rentnike ja

kasutusvaldajate seatud tingimusi.

3.3. Leping annab kasutajale õiguse pidada jahti suur- ja väikeulukitele, teha ulukihoolet,

teostada ulukite arvukuse reguleerimist ja püstitada jahindusrajatisi.

3.4. Kasutajakorraldab ulukite arvukuse reguleerimist viisil, mis aitab viia ulukikahjud

miinimumini.

3.5. Jahimaad võib jahitegevuseks kasutada ööpäevaringselt.

3.6. Kasutaja on kohustatud kasutusse andjaga kooskõlastama jahirajatiste püstitamise ja

asukohad.

3.7. Kasutaja kohustub kasutama jahimaad heaperemehelikult, järgima jahipidamise head tava

ning mitte kahjustama kasutusse antud kinnisasju ega muul viisil kahjustama kasutusse

andja ega riigimaa rentnike või kasutusvaldajate õigusi.

3.8. Kasutaja ei tohi luua takistusi kinnisasja kasutamiseks maaomaniku poolt, sealhulgas

maaparandustööde, hooldustööde ja metsatööde tegemiseks.

3.9. Kasutaja on kohustatud tagama, et pärast igakordset jahipidamisega seotud tegevust ei

jääks lepingu esemele olmeprügi ja muud looduses mittelagunevad jäätmeid.

4. ULUKIKAHJUSTUSED JA NENDE MENETLEMINE

4.1. Lepingus käsitletakse oluliste ulukikahjustustena:

4.1.1. metsauuendusala või puistu kahjustamist ulukite poolt, mille ulatuses jäävad täitmata

keskkonnaministri 27.12.2006 määrusega nr 88 kinnitatud „Metsa majandamise

eeskirjaga“ kehtestatud metsakasvatuslikud miinimumeesmärgid;

4.1.2. uluksõraliste tekitatud kahju põllumajanduskultuuridele alal, mille asukoht on

kirjeldatud ulukikahjustuste ennetamise teatises ja millel kasvavad kaitset vajavad

põllumajanduskultuurid;

4.1.3. kobraste tekitatud üleujutused kuivendussüsteemides, millest on jahipiirkonna

kasutajat teavitatud.

4.2. Uluki tekitatud kahju hindamine ja hüvitamine toimub vastavalt jahiseaduses sätestatud

korrale.

4.3. Olulistest ulukikahjustustest teavitab kasutusse andja, riigimaa rentnik või kasutusvaldaja

jahipiirkonna kasutajale jahipiirkonna kasutusõiguse loal märgitud aadressil hiljemalt

jooksva aasta 1. maiks.

4.4. Oluliste ulukikahjustuste likvideerimise arvestuslik maksumus jahipiirkonnas tasutakse

hiljemalt järgneva jahindusaasta alguseks, arve esitatakse kasutajale jaanuarikuu lõpuks.

Alternatiivina oluliste ulukikahjustuste eest esitatud arve maksmisele võivad kasutusse

andja ja kasutaja kokku leppida oluliste ulukikahjustuste likvideerimises kasutaja poolt

järgneva jahindusaasta jooksul.

4.5. Kasutusse andjal on õigus kirjalikult jahipidamine keelata ja lepingu täitmine peatada, kui

kasutaja:

4.5.1. ei ole jahitegevust riigimaa rentniku või kasutusvaldajaga kooskõlastanud või ei ole

täitnud rentniku või kasutusvaldaja seatud tingimusi;

4.5.2. on jätnud oluliste ulukikahjustuste likvideerimiseks kokkulepitud kohustused

täitmata;

4.5.3. ei tasu jahihooaja alguseks eelmisel kalendriaastal tekkinud oluliste

ulukikahjustuste likvideerimise hüvitamiseks esitatud arvet;

4.5.4. ei saavuta kasutusse andjaga kokkulepet oluliste ulukikahjustuste likvideerimiseks

või vältimiseks.

4.6. Kui kasutaja täidab jahipidamise keelu põhjustanud kohustused, taastab kasutusse andja

käesoleva lepingu täies mahus. Jahipidamiskeelu ajal tekkinud olulised ulukikahjustused

tuleb kasutajal likvideerida ja tekkinud kahju hüvitada vastavalt käesolevale lepingu

punktidele 4.1 - 4.4.

4.7. Kobraste poolt põhjustatud üleujutuste likvideerimiseks maaparandus- ja

metsakuivendussüsteemides, millele pole lepingu sõlmimise hetkel tagatud juurdepääs

metsa- või põllumajandustraktoriga, lepib kasutaja kokku kasutusse andja,

kasutuslepinguga riigimaa puhul riigimaa rentniku või kasutusvaldajaga, kes korraldab

juurdepääsu loomise, sh puittaimestiku likvideerimise mulletelt ja kraavikallastelt, ning

setete eemaldamise.

4.8. Kobraste poolt tekitatavate edasiste üleujutuste vältimine, sh kobraste väljapüük ja

kopratammide likvideerimine on kasutaja ülesanne.

5. MUUD TINGIMUSED

5.1. Kasutaja ei tohi avaldada kolmandatele osapooltele lepingus või selle lisas 1 märgitud

isikuandmeid (sh kontaktaadresse) ega muud infot, mille avaldamine võib kahjustada

eraelu puutumatust.

5.2. Kasutaja on kohustatud kinnisasjale jahindusrajatiste (sh soolakud, ulukite söötmiskohad,

maapinnaga püsivalt ühendatud jahikantslid, kõrgistmed jne) paigaldamise kooskõlastama

kasutusse andjaga enne rajatiste paigaldamist ning lepingu sõlmimise ajal olemasolevate

jahindusrajatiste asukohad kasutusse andjale teada andma ühe kuu jooksul lepingu

sõlmimisest arvates.

5.3. Kasutusse andjal on õigus nõuda kasutajalt amortiseerunud või ebaseadusliku

jahindusrajatise likvideerimist, samuti põllumajanduslikest, metsakasvatuslikest või

looduskaitselistest piirangutest tulenevalt jahindusrajatiste teisaldamist kasutusse andja

poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.

5.4. Käesoleva lepingu lõpetamisel või ülesütlemisel on kasutaja kohustatud enda püstitatud

jahindusrajatised teisaldama või lammutama käesoleva lepingu kehtivuse viimaseks

päevaks.

5.5. Kasutaja võib taotleda maaomanikult ulukihoolde eesmärgil luba üksikute puude

raiumiseks, samuti ulukikahjustusi ennetava muude meetmete (nt piirdeaiad, repellendid)

rakendamiseks.

5.6. Lepingu lõppemisel üksikute või kõigi lepinguga hõlmatud kinnisasjade suhtes, on kasutaja

kohustatud kasutusse andja taotlusel likvideerima kinnisasjale rajatud jahindusrajatised

lepingu lõppemise päevaks ning rajatiste ala heakorrastama.

6. TEAVITAMISKOHUSTUS

6.1. Kasutaja teavitab e-kirjaga kasutusse andjat, rendile või kasutusvaldusesse antud

kinnisasjade puhul vastavalt rentnikke ja kasutusvaldajaid eelolevast suurest ajujahist, mis

võib kasutaja hinnangul tekitada ohuolukordi tavapärasel kinnisasja kasutusel.

6.2. Kasutusse andja, riigimaa rentnik või kasutusvaldaja teavitab kasutajat e-kirjaga kasutusse

andjale teatavaks saanud kinnisasjadel tekkinud või tekkida võivatest olulistest

ulukikahjustustest ning kobraste poolt tekitatud üleujutusaladest.

6.3. Kasutaja teatab kasutusse andjale ja riigimaa rentnikele või kasutusvaldajatele e-kirjaga:

6.3.1. planeeritavate jahindusrajatiste asukohad;

6.3.2. üleujutusalade või oluliste ulukikahjude likvideerimise aja.

7. LEPINGU KEHTIVUS

7.1. Käesolev leping jõustub selle mõlemapoolsel allkirjastamisel ja on sõlmitud tähtajatult

tingimusel, et kasutaja omab antud jahipiirkonna kehtivat kasutusõiguse luba.

7.2. Kasutusse andjal on õigus leping ühepoolselt etteteatamiseta üles öelda ja keelata

jahipiirkonna jahinduslik kasutamine, kui kasutaja korduvalt rikub kokkuleppe tingimusi

või korduvalt ei täida kasutusse andja poolt kehtestatud juhiseid või korraldusi.

7.3. Kui jahipiirkonna jahindusliku kasutamise keeld on kasutajapoolse lepingurikkumise tõttu

kestnud üle 60 päeva, loetakse leping erakorraliselt lõppenuks.

7.4. Kasutusse andja võib käesoleva lepingu üles öelda kinnisasja või kinnisasjade osas, mille

suhtes on algatatud võõrandamise või kasutamiseks andmise menetlus või mille rentnik või

kasutusvaldaja ei nõustu jahitegevusega nende valdusesse antud kinnisasjal. Kasutusse

andja teavitab käesoleva lepingu ülesütlemisest kasutajat kirjalikult vähemalt 60 päeva ette.

7.5. Leping lõpeb kasutaja jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtetuks tunnistamisega.

7.6. Käesoleva lepingu võib kasutaja üles öelda, teavitades sellest kasutusse andjat kirjalikult

vähemalt 60 päeva ette.

7.7. Poolte kirjalikul kokkuleppel võib lepingu lõpetada igal ajal.

8. VÄÄRAMATU JÕUD

8.1. Pooled ei vastuta lepinguga võetud kohustuste eest juhul, kui nende täitmine osutub

võimatuks pooltest mitteolenevatel ja nende tahtele mittealluvatel põhjustel (vääramatu

jõud), sh loodusõnnetused, sõjaolukord, riigi- ja valitsusorganite otsused, mis teevad

võimatuks lepinguliste kohustuste täitmise juhul, kui see puudutab ühte või mõlemat poolt.

8.2. Pooled kohustuvad teatama kirjalikult teineteisele viivitamatult vääramatu jõu asjaolude

ilmnemisest ning tegema kõik nendest sõltuva vältimaks võimaliku kahju teket.

8.3. Vääramatu jõu esinemisel ei ole kummalgi poolel õigust nõuda teiselt poolelt rahalist

kompensatsiooni.

9. LEPINGU MUUTMINE

9.1. Lepingu tingimusi võib muuta üksnes poolte kirjalikul kokkuleppel, välja arvatud juhtudel,

kui lepingutingimuste muutmine tuleneb Eesti Vabariigi õigusaktidest. Lepingu

muudatused sõlmitakse kirjalikult ja allkirjastatakse poolte poolt.

9.2. Ühe poole taotluse lepingutingimuste muutmiseks vaatab teine pool läbi 30 (kolmekümne)

päeva jooksul taotluse saamise päevast arvates. Muudatustega mittenõustumise korral

teatatakse sellest teisele poolele, põhjendades seda kirjalikult.

9.3. Juhul, kui lepingu muutmise vajadus tuleneb Eesti Vabariigi õigusaktidest, teatab lepingu

muutmist taotlev pool teisele poolele lepingu muudatuste rakendamisest vähemalt kümme

päeva ette.

10. LÕPPSÄTTED

10.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul e-kirja teel. E-kiri loetakse kättesaaduks e-kirja

saatmisele järgneval päeval.

10.2. E-posti ja aadressi muutusest on pool kohustatud kohe informeerima teist poolt. Juhul,

kui pool on lepingu kehtivuse aja jooksul muutnud oma e-posti või aadressi ning ei ole

sellest teist poolt kirjalikult informeerinud, loetakse teade kättesaaduks, kui see on

edastatud lepingus märgitud e-postile või aadressile.

10.3. Poolte esindajad lepingu täitmisel on:

10.3.1. Kasutusse andja – Maa-amet: vastutav isik: Tambet Tiits, kontaktisik: Mirjam

Landra, telefon: 665 0781, e-post: [email protected];

10.3.2. Kasutaja – MTÜ Põlva Jahiselts: vastutav isik ja kontaktisik Tamur Kusnets,

telefon: 5296750, e-post: [email protected].

10.4. Poolel ei ole õigust ilma teise poole nõusolekuta anda üle lepingut ega sellest tulenevaid

õigusi ja kohustusi kolmandatele isikutele.

10.5. Leping ja selle lisad väljendavad poolte täielikku kokkulepet.

10.6. Kui lepingu mõni säte on kehtetu või kohaldamatu või muutub kehtetuks või

kohaldamatuks, siis ei mõjuta see teiste sätete kehtivust.

10.7. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei suuda läbirääkimiste teel lahendada,

lahendatakse kohtus.

10.8. Lepingule kohaldatakse Eesti Vabariigi õigusakte.

11. LISAD

Lisa 1: Jahinduslikuks tegevuseks kasutusse antavate kinnisasjade nimekiri; Lisa 2: volikiri.

12. POOLTE ANDMED

Kasutusse andja:

Keskkonnaministeeriumi

volitatud asutus Maa-amet

Mustamäe tee 51

10621 Tallinn

Tel: 665 0600, faks 665 0604

E-post: [email protected]

Kasutaja:

MTÜ Põlva Jahiselts

Lasketiiru Aarna küla

Põlva vald

63203 Põlva maakond

Tel: 5296750

E-post: [email protected]

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Tambet Tiits Tamur Kusnets

VOLIKIRI

VOLITAJA

Põlva Jahiselts, reg.nr. 80081633 Aadress: Aarna küla, Põlva vald, Põlvamaa 63203 Põlva Jahiseltsi esindab ja allkirjastab volituse juhatuse esimees Tiit Rammul, e-post: [email protected]

VOLITUSE SAAJA

Tamur Kusnets, IK 37507015211, e-post: [email protected]

Käesolevaga volitan Volituse Saajat Põlva Jahiseltsi nimel sõlmima ja allkirjastama maaomanikega kinnisasja jahindusliku kasutamise lepinguid.

Volikiri jõustub allkirjastamise hetkest ja kehtib kuni 27.05.2023.

19.07.2021

Tiit Rammul /Allkirjastatud digitaalselt

__________________________________________________________________  Aarna küla, Põlva vald, Pólvamaa, 63203

/fax: 52 96 750, 56 475 310 E-mail: [email protected]

VOLIKIRI

VOLITAJA

Põlva Jahiselts, reg.nr. 80081633 Aadress: Aarna küla, Põlva vald, Põlvamaa 63203 Põlva Jahiseltsi esindab ja allkirjastab volituse juhatuse esimees Tiit Rammul, e-post: [email protected]

VOLITUSE SAAJA

Riskko Meitsar, IK 38209226535

Käesolevaga volitan Volituse Saajat Põlva Jahiseltsi nimel sõlmima ja allkirjastama maaomanikega kinnisasja jahindusliku kasutamise lepinguid.

Volikiri jõustub allkirjastamise hetkest ja kehtib kuni 27.05.2023.

19.07.2021

Tiit Rammul /Allkirjastatud digitaalselt

__________________________________________________________________  Aarna küla, Põlva vald, Pólvamaa, 63203

/fax: 52 96 750, 56 475 310 E-mail: [email protected]

Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 / [email protected] / www.maaamet.ee

Registrikood 70003098

Liivatu kinnisasja kasutamisest

Austatud Ants Asi

Pöördusite Maa-ameti poole sooviga kasutada Põlva maakonnas Kanepi vallas Sirvaste küla

asuvat Liivatu kinnisasja (kinnistu registriosa nr 13956450, katastritunnus 28401:001:0126, riigi

kinnisvararegistri objekti kood KV81353, sihtotstarve maatulundusmaa, pindala 3,34 ha)

metsamaterjali väljaveoks. Raiet kavatsete teostada piirneval Vastsetare kinnisasjal (katastritunnus

85603:002:0513). Metsamaterjali väljavedu Liivatu kinnisasja kaudu soovite teostada veebruari

kuu jooksul ning Liivatu kinnisasja soovite kasutada käesolevale kirjale lisatud skeemil oranžiga

märgitud trajektooril.

Liivatu kinnisasi on riigivara, mille valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-

amet. Riigivaraseaduse (RVS) § 8 lõike 71 alusel on keskkonnaminister 05.03.2019 käskkirjaga nr

1-2/19/198 volitanud Maa-ameti peadirektorit otsustama Keskkonnaministeeriumi valitsemisel

olevate kinnisasjade, mille volitatud asutus on Maa-amet, kasutamiseks andmise RVS § 19 lõike

4 punktis 1 nimetatud juhul.

Riigimaa kasutamiseks andmisel tuleb lähtuda RVS ja keskkonnaministri 28.04.2010 määruses

„Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleva kinnisvara kasutamiseks andmise ja võõrandamise

kord“ (Kord) sätestatud põhimõtetest. RVS § 19 lõike 4 punkti 1 ja § 181 lõike 2 punkti 1

koosmõjust tulenevalt võib kinnisasja kasutusse anda riigivara valitseja kehtestatud korras, kui

kinnisasja kasutatakse kuni 100 kalendripäeva. Kuna soovite kinnisasja kasutada vähem kui 100

kalendripäeval, siis on Liivatu kinnisasja kasutamiseks andmine lubatud.

RVS § 18 lõige 1 sätestab, et kui riigivara antakse kasutamiseks teisele isikule, tuleb seda teha

vähemalt turupõhise kasutustasu eest. Tuginedes RVS §181 lõike 2 punktile 6 ja Vabariigi Valitsuse

14.07.2016 määruse nr 14 „Kinnisasja kasutustasu ja hariliku väärtuse hindamise kord, nõuded

hindamisaruannetele ja nende tellimisele“ § 5 lõikele 3 tegi Maa-ameti kinnisvara hindamise

osakond kindlaks, et arvestades kasutamise aega ja kasutusala laiuseks ligikaudu 4 meetrit on

kasutustasu kinnisasjal 1 euro. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt Teile kasutustasu kohta

arvet ei esitata.

Liivatu kinnisasi asub Korjusmäe II liivakarjääri alal ning Keskkonnaamet on 19.10.2021

väljastanud AS-ile Tariston maavara keskkonna loa nr KL-513309 kehtivusega kuni 19.10.2036.

AS Tariston on esitanud Maa-ametile taotluse Liivatu kinnisasja maavara kaevandamiseks rendile

andmiseks. Vastav menetlus on pooleli. Eelnevat tulenevalt küsis Maa-amet AS-i Tariston

arvamust Liivatu kinnisasja kasutamiseks andmiseks metsamaterjali väljaveoks. AS-il Tariston ei

Ants Asi

OÜ Relsiit Haldus

[email protected]

Teie 18.01.2023

Meie 06.02.2023 nr 7-1/23/1065-7

2

ole vastuväiteid Liivatu kinnisasja kasutamise andmisele eeldusel, et piirneva Korjusmäe karjäär

kinnisasja (katastritunnus 85603:002:0446) volitatud valitseja Transpordiamet lubab kasutada ka

piirnevat kinnisasja, Liivatu kinnisasjal taastatakse kasutamisele eelnev olukord ning kinnistu

seisukord fikseeritakse fotodega enne ja pärast kasutamist. Kinnitasite Maa-ametile 25.01.2023

e-kirjaga, et Korjusmäe karjäär kinnisasja rendiõiguse omaja Makita karjäärid OÜ-ga on Teil

vajalik kokkulepe olemas.

Korra § 9 lõike 2 kohaselt võib volitatud asutus kinnisvara anda kasutamiseks kirjaliku

kokkuleppega ja lõike 3 kohaselt jõustub kasutamiseks andmise kokkulepe selle allkirjastamisega

kasutamiseks andja poolt.

Maa-amet nõustub Liivatu kinnisasja kasutamisega metsamaterjali väljaveoks kuni

28.02.2023 OÜ Relsiit Haldus (registrikood 12602017) poolt järgmistel tingimustel:

1) Maa-amet ei võta käesoleva nõustumise andmisega vastutust ohutuse, töödeks vajalike lubade

ega kooskõlastuste olemasolu eest ning metsamaterjali vedu toimub üksnes OÜ Relsiit Haldus

vastutusel;

2) tegevus ei kahjusta riigile kuuluva maa seisundit ega vähenda maa väärtust;

3) Maa-ametile ei kaasne kinnisasjal metsamaterjali väljaveoga seoses rahalisi ega muid

kohustusi;

4) maa kasutamisel tuleb arvestada kinnisasjal lasuvate kitsendustega (nähtavad Maa-ameti

kitsenduste kaardirakendusest);

5) pärast metsamaterjali äravedu tuleb koristada prügi ja taastada kinnisasjal kasutamisele

eelnenud seisukord;

6) OÜ Relsiit Haldus on kohustatud fikseerima kinnisasja kasutamisele eelnenud ja järgnenud

seisukorra fotodega ning edastama fotod Maa-ametile;

7) pärast kasutamise lõppemist korraldab Maa-amet paikvaatluse veendumaks, et eeltoodud

tingimused on täidetud;

8) kui Maa-amet tuvastab paikvaatlusel, et kasutaja on rikkunud tingimusi nr 2 või 5, on Maa-

ametil õigus nõuda igakordse rikkumise eest leppetrahvi summas 1000 eurot, kusjuures

leppetrahvi tasumine ei vabasta kasutajat tema kohustuste täitmisest. Kinnistu omanikul on

õigus kohustuse täitmiseks anda täiendav tähtaeg;

9) kinnisasja omanikul on õigus nõuda kasutajalt kasutustingimuste täitmata jätmise või

mittenõuetekohase täitmise tõttu tekitatud varalise kahju hüvitamist.

Eeltoodud tingimustega mittenõustumisest ja kasutusest loobumisest palume Maa-ametit

sellest kirjalikult teavitada. Juhul kui Te Maa-ametit mittenõustumisest ei teavita enne

kasutusõiguse algust, eeldame, et olete tingimustega nõus.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tiits peadirektor

Lisa: kasutuse skeem

Merilin Heinsoo 5387 2823 [email protected]

Riigile kuuluva Liivatu katastriüksuse

maavara kaevandamiseks rendile

andmine

Keskkonnaameti maapõuebüroo juhataja 19.10.2021 korralduse nr DM-110480-13 „Maavara

kaevandamise keskkonnaloa andmine Korjusmäe liivamaardla Korjusmäe II liivakarjääri

mäeeraldisele“ (edaspidi Keskkonnaameti korraldus) alusel on AS-ile Tariston (äriregistri kood

10887843) välja antud keskkonnaluba nr KL-513309 Korjusmäe II liivakarjääri mäeeraldise

teenindusmaal pindalaga 3,34 ha, sh mäeeraldise pindala 3,34 ha.

Korjusmäe II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa paikneb Põlva maakonnas Kanepi vallas

Sirvaste külas asuval, Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleval ja Maa-ameti hallataval Liivatu

katastriüksusel (katastritunnus 28401:001:0126).

Liivatu katastriüksus on antud Maa-ameti poolt 07.12.2021 sõlmitud riigimaa jahindusliku

kasutamise lepinguga nr 7-8/21/782 (Lisa 1) kasutada MTÜ Põlva Jahiseltsile (äriregistri kood

80081633). Nimetatud leping on sõlmitud tähtajatult tingimusel, et MTÜ Põlva Jahiselts omab

antud jahipiirkonna kehtivat kasutusõiguse luba.

Ühtlasi on Maa-ameti 06.02.2023 kirjaga nr 7-1/23/1065-7 (Lisa 2) antud OÜ-le Relsiit Haldus

(äriregistri kood 12602017) nõusolek Liivatu katastriüksuse kasutamiseks metsamaterjali

väljaveoks kuni 28.02.2023.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 29.12.2016 määruse nr 161 „Riigile kuuluva kinnisasja maavara

kaevandamiseks kasutada andmise täpsustatud nõuded ja kord“ (edaspidi Kord) § 1 lõike 1 alusel

antakse riigile kuuluv kinnisasi maavara kaevandamiseks kasutada maavara kaevandamise loa

andmise otsuses määratud loa kehtivusajaks. Maavara kaevandamise keskkonnaluba

nr KL-513309 kehtib kuni 19.10.2036. Kaevandamistööde lõppedes korrastatakse kaevandatud

maa metsamaaks.

Kuni 31.12.2023 kehtiva maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 90 lõike 7 esimese lause kohaselt

on kaevandamiseks kasutada antud riigile kuuluva kinnisasja kasutamise tasu aastamäär 5% maa

maksustamise hinnast, või kui on tehtud maa erakorraline hindamine, siis 5% maa erakorralisel

hindamisel määratud maa maksumusest.

KORRALDUS

28. veebruar 2023 nr 1-17/23/459

2

MaaPS § 90 lõike 7 teine lause sätestab täiendavalt tingimused riigile kuuluva kinnisasja

kaevandamiseks kasutada andmise tasu suuruse muutumiseks maa maksustamishinna muutumisel

maa korralise hindamise käigus või maa erakorralise hindamise alusel.

Liivatu katastriüksuse kasutamiseks andmise tasu määratakse maa maksustamishinna alusel.

MaaPS § 90 lõigete 4-7 alusel ning lähtudes Korrast, keskkonnaministri 15.04.2020 käskkirjast

nr 1-2/20/171 „Volituse andmine“, keskkonnaministri 02.05.2016 määruse nr 7 „Maa-ameti

põhimäärus“ § 6 lõikest 1 ning Keskkonnaameti korraldusest:

1. Sõlmida maarendileping riigile kuuluva, Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleva ja

Maa-ameti hallatava, Põlva maakonnas Kanepi vallas Sirvaste külas asuva Liivatu

katastriüksuse (kinnistu registriosa nr 13956450, katastritunnus 28401:001:0126, pindala

3,34 ha, sihtotstarve 100% mäetööstusmaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV81353)

kaevandada kasutada andmiseks AS-ile Tariston (äriregistri kood 10887843, aadress

Toompuiestee 35, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, 10149 Harju maakond).

2. Maarendileping sõlmitakse järgmistel tingimustel:

2.1. leping jõustub selle allkirjastamisest lepingupoolte poolt ja kehtib kuni 19.10.2036;

2.2. rendilepingu sõlmimise ajal on rendi suuruseks 48 (nelikümmend kaheksa) eurot aastas, mis

moodustab 5% kehtivast maa maksustamishinnast 960 (üheksasada kuuskümmend) eurot;

2.3. ühe aasta eest tasumisele kuuluv rent makstakse arve alusel kahes võrdses osas hiljemalt

1. juuliks ja 1. jaanuariks ettemaksuna järgmise poolaasta eest;

2.4. rendi suurus muutub automaatselt maa maksustamishinna muutumisel maa korralise

hindamise käigus või maa erakorralise hindamise alusel arvestades MaaPS § 90 lõikes 7

sätestatut või kui õigusaktides muutub riigile kuuluva kinnisasja kasutamiseks andmise tasu

regulatsioon;

2.5. renditasu muutumisel kajastub uus renditasu arvel ning sellekohast rendilepingu lisa ei

sõlmita;

2.6. rendi maksmise kohustus algab rendilepingu mõlemapoolse allkirjastamise päevast;

2.7. rentnik kohustub tasuma katastriüksuse maamaksu maksuteate saamisel selles ettenähtud

summas ja korras;

2.8. rentnik sõlmib Riigimetsa Majandamise Keskusega lepingu katastriüksusel kasvava metsa

raadamise korraldamiseks;

2.9. rentnik kasutab katastriüksust täiteliiva kaevandamiseks;

2.10. rentnik kohustub tegema mäetöid kooskõlas keskkonnakaitse nõuetega;

2.11. rentnik tagab kaevandamisega rikutud maa korrastamise vastavalt maavara kaevandamise

keskkonnaloas ja korrastamisprojektis sätestatule;

2.12. rendileandja nõudmisel kohustub rentnik korraldama korrastatud maa katastrimõõdistamise

teostamise ja katastrimõõdistamise toimiku esitamise rendileandjale;

2.13. rendile antavat maad ei ole lubatud anda ilma rendileandja nõusolekuta kolmandate isikute

kasutusse;

3

2.14. sõlmitav leping tuleb Maa-ametil registreerida riigi kinnisvararegistris.

3. Vastutus käesoleva korralduse täitmise eest panna Maa-ameti maatoimingute osakonna

juhatajale Mai Linnule.

4. Teha korraldus teatavaks Keskkonnaametile, Riigimetsa Majandamise Keskusele,

AS-ile Tariston ja Kanepi Vallavalitsusele.

Käesolevat korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest,

esitades vaide Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse

Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Artu Ellmann

peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes