Maarendileping nr 3-1.21/2023/27

MAARENDILEPING nr 3-1.21/2023/27

(hiliseima digitaalallkirja kuupäev)

Riigimetsa Majandamise Keskus, edaspidi rendileandja, keda esindab juhatuse esimehe

28.09.2021 käskkirja nr 1-5/74 alusel Tartumaa metsaülem Toomas Haas, ühelt poolt,

ja Luunja Vallavalitsus, edaspidi rentnik, keda esindab põhimääruse alusel vallavanem Aare

Anderson, teiselt poolt,

keda nimetatakse edaspidi pool või ühiselt pooled,

sõlmisid käesoleva lepingu, edaspidi leping, RMK metsaosakonna peametsaülema 16.02.2023

käskkirja nr 3-1.56/ 20 alusel ning kooskõlas metsaseaduse, riigivaraseaduse, võlaõigusseaduse ja

Vabariigi Valitsuse 09.01.2007 määrusega nr 4 „Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimäärus“

alljärgnevas:

1. Lepingu lisad

Lepingule lisatakse järgmised lisad:

1.1. Lisa 1 – Maatüki plaan koos renditava ala suuruse ära näitamisega;

1.2. Lisa 2 – Maatüki üleandmise-vastuvõtmise akt, milles on fikseeritud maatüki seisund lepingu

jõustumisel.

2. Lepingu objekt ja tähtaeg

2.1. Lepinguga annab rendileandja rentnikule tähtajaliseks kasutamiseks lepingu objekti - kokku

ligikaudu 3050 m² suurune maatükk avaliku terviseraja kasutamiseks ja hooldamiseks,

sinna eesmärgipäraste rajatiste paigaldamiseks ja tulevikus ehitatavate eesmärgipäraste

rajatiste ehitamiseks, edaspidi maatükk, millest:

2.1.1. ligikaudu 925 m² paikneb Tartu maakonnas Luunja vallas Kabina külas asuval kinnisasjal

lähiaadressiga Kastre metskond 3 (kinnistu registriosa nr 14011350, katastritunnus

43202:002:0078, pindala 2,16 ha, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV10885, sihtotstarve

maatulundusmaa 100%);

2.1.2. ligikaudu 2125 m² paikneb Tartu maakonnas Luunja vallas Kabina külas asuval kinnisasjal

lähiaadressiga Kastre metskond 218 (kinnistu registriosa nr 13460350, katastritunnus

43201:001:1873, pindala 15,51 ha, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV80953,

sihtotstarve maatulundusmaa 100%).

2.2. Maatüki üleandmine rentnikule vormistatakse kirjaliku üleandmise-vastuvõtmise aktiga, millele

kirjutavad alla mõlema poole esindajad.

2.3. Maatüki otsene valdus loetakse rentnikule üle läinuks pärast esimese kasutustasu maksmist.

2.4. Leping jõustub lepingu allakirjutamisel ja kehtib kuni 21.02.2033 (kaasaarvatud). Lepingu

kehtivuse tähtaega ei pikendata, kui võlaõigusseaduses või välislepingus ei ole pooltele

kohustuslikuna sätestatud teisiti.

2.5. Lepingu allakirjutamisega kinnitab rentnik, et on üle vaadanud kasutusse antava maatüki,

tutvunud lepingu lisadega ja on eelnimetatud andmete alusel teadlik kasutusse antava maatüki

paiknemisest, ligipääsuvõimalustest, suurusest, piiridest ja kasutuspiirangutest.

2. Rendi maksmise tingimused

2.3. Rentnik on kohustatud tasuma rendileandjale kasutustasu 52 (viiskümmend kaks) eurot aastas,

sealhulgas maamaks Kastre metskond 3 kinnisasja eest 0,49 eurot ja Kastre metskond 218

kinnisasja eest 0,62 eurot, edaspidi rent. Rendile lisandub käibemaks õigusaktidega sätestatud

määras.

2.4. Rendi maksmine toimub järgmise aasta eest ette. Esimese aasta rent tuleb maksta pärast lepingu

sõlmimist hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul arvates vastava arve saamisest, järgnevate aastate

2

rendi maksmine toimub üks kord aastas vastava aasta 1. veebruariks rendileandja poolt esitatud

arve alusel.

2.5. Rendileandjal on õigus taotleda rendi suurendamist lepingu sõlmimisest kolme aasta

möödumisel ja vastavalt iga järgmise kolme aasta möödumisel, kuid mitte rohkem kui kolm

protsenti (3%) korraga. Muude kõrvalkulude, maksude ja koormiste lisandumisel on

rendileandjal õigus lisada need järgmise perioodi eest esitatavale arvele;

2.6. Rendi suurendamine fikseeritakse kirjalikult lepingu lisana. Juhul, kui pooled ei saavuta

kokkulepet uue rendi suuruse osas järgmise kolmeaastase perioodi esimeseks päevaks, on

rendileandjal õigus leping erakorraliselt üles öelda, teatades sellest kirjalikult rentnikule

vähemalt 1 (üks) kuu ette.

2.7. Järgnevate aastate rendi tähtajaks tasumata jätmisel on rentnik kohustatud tasuma rendileandjale

viivist 0,15% (null koma viisteist protsenti) tasumisele kuuluvast summast iga tasumisega

viivitatud kalendripäeva eest.

2.8. Pooled nõustuvad, et juhul, kui toimub võlgnevuse, viiviste, leppetrahvi või kahjuhüvitiste

tasumine, siis loeb rendileandja kõigepealt tasutuks viivised, leppetrahvi ning kahjuhüvitised ja

alles seejärel võlgnevuse põhiosa.

3. Rentniku kohustused

3.3. Rentnik kohustub:

3.3.1. kasutama maatükki lepingu p 2.1. nimetatud eesmärgil kooskõlas kehtivate õigusaktidega ja

järgima maatüki kasutamisel kõiki õigusaktidest tulenevaid kitsendusi. Rendileandja ei

vastuta maatükile ligipääsu, maatüki puuduste ja tegevuseks vajalike lubade saamise eest

ning tehtud kulutusi rentnikule ei hüvita;

3.3.2. tasuma tähtaegselt renti ja muid lepingu järgselt tasumisele kuuluvaid summasid;

3.3.3. tasuma maatükiga seotud kõrvalkulud, muud maksud ja koormised proportsionaalselt

kasutusõiguse ulatusega;

3.3.4. lubama rendileandja esindajaid koos rentniku esindajaga takistamatult maatükile

lepingutingimuste täitmise kontrollimiseks ja ülevaatuseks, rendileandja annab rentnikule

sellest teada 24 tundi ette. Rentnikupoolsete rikkumiste avastamisel teeb rendileandja

vastavad ettekirjutused, mis on rentnikule kohustuslikud, ning vajaduse korral võtab

tarvitusele abinõud rikkumiste kõrvaldamiseks ja riigile kahju tekkimise vältimiseks;

3.3.5. paigutama maatükile RMK-ga kooskõlastatud asukohta infotahvlid käitumisjuhiste,

piirangute, raja skeemi ja valdaja kontaktandmetega;

3.3.6. eemaldama rendilepingu lõppemisel kõik lepingu kehtimise ajal paigaldatud infotahvlid.

Rentnik ei pea infotahvleid eemaldama, kui saavutatakse kokkulepe uue rendilepingu

sõlmimiseks samale alale;

3.3.7. tagama raja hoolduse, maatüki korrashoiu ja vajadusel jäätmekäitluse ning kandma kõik

sellega seotud kulud;

3.3.8. kooskõlastama igakordselt maatükil korraldatavad üritused RMK-ga;

3.3.9. kooskõlastama ehitatavad rajatised eelnevalt RMK-ga;

3.3.10. eemaldama lepingu lõppemisel kõik ehitatud ja paigaldatud rajatised, rentnik ei pea rajatisi

eemaldama, kui saavutatakse kokkulepe uue rendilepingu sõlmimiseks samale alale;

3.3.11. teavitama RMK-d jooksvalt erakorralisest ja möödapääsmatust sanitaarraie vajadusest raja

kasutamisega seoses, kusjuures:

3.3.11.1. rentnikul on õigus rendileandja nõusolekul rajale langenud puud koristada iseseisvalt,

tagamaks raja igapäevast ohutut kasutamist;

3.3.11.2. rentnikul ei ole lubatud enda poolt koristatud metsamaterjali kinnistult ära viia ega

võõrandada;

3.3.12. mitte takistama oma tegevusega RMK majandustegevust;

3.3.13. teatama viivitamatult rendileandjale looduskahjudest jm õnnetustest, mis toimusid seoses

maatükiga või mis mõjutavad lepingu kohast täitmist;

3.3.14. mitte kahjustama oma tegevusega maatükil asuvaid ja sellega piirnevaid

maaparandussüsteeme ja juurdepääsuteid;

3

3.3.15. hüvitama rendileandja nõudel kahjud, mis on tekkinud rentniku või temaga seotud isikute

tegevuse tagajärjel maatükile;

3.3.16. tasuma maaparandusühistu liikmeks olemisega seotud kulud proportsionaalselt

kasutusõiguse ulatusega juhul, kui maatükk kuulub või arvatakse maaparandusühistu

tegevuspiirkonda ja liikmeõigusi maaparandusühistus teostab Keskkonnaministeeriumi

volituse alusel RMK;

3.3.17. mitte andma maatükki allrendile või muul viisil kasutusse;

3.3.18. teavitama viivitamatult rendileandjat rentniku õiguste ja kohustuste õigusjärgluse korras

üleminekust, kusjuures õigusjärglane on kohustatud esitama oma andmed ning kinnituse, et

õigusjärglane kohustub täitma kõiki lepingust tulenevaid kohustusi;

3.3.19. lubama lepingu kehtimise ajal maatükil teostada geoloogilisi uuringuid ning üld- ja

ehitusgeoloogilisi uurimistöid;

3.3.20. tagastama maatüki rendileandjale lepingu lõppemisel või ennetähtaegsel lõpetamisel

(erakorralisel ülesütlemisel) vastavalt lepingu tingimustele;

4. Rentniku õigused

4.3. Rentnikul on õigus:

4.3.1. iseseisvale tegevusele maatükil tulenevalt maatüki kasutusse andmise eesmärgist;

4.3.2. saada rendileandjalt teavet otsustest, mis mõjutavad lepingu täitmist.

5. Rendileandja kohustused

5.3.Rendileandja kohustub:

5.3.1. mitte takistama rentniku iseseisvat tegevust maatükil tulenevalt maatüki kasutusse andmise

eesmärgist;

5.3.2. andma rentnikule teavet otsustest, mis mõjutavad lepingu täitmist.

6. Rendileandja õigused

Rendileandjal on õigus anda maatükki kasutusse rentnikuga samadel tingimustel ka teistele

taotlejatele, kellega peetavad läbirääkimised maatüki kasutusse andmiseks osutuvad edukaks. Kui

maatükki kasutab rendileandjaga sõlmitud maarendilepingu alusel mitu rentnikku, vastutavad nad

maatüki kasutamise ja maarendilepingute täitmise eest solidaarselt, kusjuures kasutamise käigus

tekkida võivad erimeelsused lahendavad rentnikud omavahel.

7. Lepingu lõppemine ja erakorraline ülesütlemine

7.3. Leping lõpeb

7.3.1. lepingu tähtaja möödumisel;

7.3.2. rendiarve tähtajaks tasumata jätmisel ka pärast meeldetuletusega antud täiendava tähtaja

möödumist;

7.4. Poolte kirjalikul kokkuleppel võib lepingu lõpetada igal ajal enne lepingu tähtaja möödumist.

Lepingu võib erakorraliselt üles öelda ühe poole nõudmisel õigusaktides ja lepingus ettenähtud

alustel, kusjuures ülesütlemist nõudev pool on kohustatud teatama sellest teisele poolele

kirjalikult vähemalt 1 (üks) kuu ette.

7.5. Rendileandja võib lepingu erakorraliselt etteteatamistähtaegu järgimata võlaõigusseaduse §-s

196 toodud nõudeid järgides üles öelda juhul, kui:

7.5.1. rentnik kasutab maatükki vastuolus lepingus nimetatud otstarbega;

7.5.2. rentnik jätab tähtaegselt maksmata rendi, viivise või kõrvalkulud;

7.5.3. pooled ei saavuta kokkulepet uue rendi suuruse osas järgmise kolmeaastase perioodi

esimeseks päevaks, teatades sellest kirjalikult rentnikule vähemalt 1 (üks) kuu ette.

7.5.4. Rentnik annab maatüki allrendile või muul viisil kasutusse;

7.5.5. rentnik ei ole järginud lepingu punktis 4.1 toodud kohustusi;

7.5.6. rentnik pankrotistub või lõpetab tegevuse. Rentniku või tema õigusjärglase lõpetamisel või

pankroti väljakuulutamisel loetakse leping lõpetatuks alates rentniku lõpetamise või pankroti

väljakuulutamise päevast.

4

7.5.7. Rendile oluantud vara on riigile vajalik avalikuks otstarbeks. Sel juhul hüvitab riik rentnikule

erakorralise ülesütlemise tõttu tekkinud kahju seaduses sätestatud korras.

7.5.8. ilmneb, et õigusjärgluse korras lepingu pooleks astunud isik ei ole võimeline lepingu eset

korrapäraselt majandama või kui rentnikult ei saa lepingu jätkamist muul põhjusel oodata,

võib rendileandja 1 (ühe) kuu jooksul lepingusse astumise teate kättesaamisest lepingu üles

öelda.

7.6. Rentnik võib nõuda lepingu erakorralist ülesütlemist juhul, kui:

7.6.1. tema poolt lepingujärgsete õiguste teostamine või kohustuste täitmine on vääramatu jõu või

rendileandja süü tõttu muutunud võimatuks või oluliselt raskendatuks.

7.7. Lepingus määratud etteteatamistähtaja jooksul kehtivad lepinguga kokku lepitud tingimused.

7.8. Lepingu lõppemisel või erakorralisel ülesütlemisel on rentnik kohustatud tagastama maatüki

rendileandjale seisukorras, mis vastab selle lepingujärgsele kasutamisele. Maatüki kahjustamise

korral rentniku süül on rentnik kohustatud hüvitama rendileandjale maatükile tekitatud kahju ja

taastama maatüki kasutamiseelse olukorra.

7.9. Maatüki tagastamine rendileandjale vormistatakse kirjaliku üleandmise-vastuvõtmise aktiga,

millele kirjutavad alla mõlema poole esindajad. Maatüki üleandmise-vastuvõtmise akt lisatakse

lepingule lepingu lisana. Üleandmise-vastuvõtmise akti allakirjutamisega loetakse maatükk

rentniku poolt tagasi antuks. Kui rentnik hoidub kõrvale maatüki üleandmise-vastuvõtmise akti

allkirjastamisest, on rendileandjal õigus akt alla kirjutada ühepoolselt.

7.10. Lepingu lõppemisel või erakorralisel ülesütlemisel esitab rendileandja rentnikule lõpparve.

Lõpparve esitatakse hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul arvates maatüki rendileandjale tagastamisest.

Lõpparves fikseeritakse pooltel teineteiselt saadaolevad summad ja nende arvutamise alused.

7.11. Riigi omandiõiguse lõppemisega maatükile jääb leping jõusse ka uue omaniku suhtes, kui

õigusaktidega ei nähta ette teisiti.

8. Poolte vastutus

8.3. Maatüki rendileandjale tagastamisega viivitamisel lepingu lõppemisel või erakorralisel

ülesütlemisel kohustub rentnik maksma leppetrahvi alljärgnevalt:

8.3.1. tagastamisega viivitamise korral kuni 1 kuu üle määratud tähtaja - 1 (üks) % kuue kuu rendist

iga viivitatud päeva eest;

8.3.2. tagastamisega viivitamise korral üle 1 kuu - 3 (kolm) % kuue kuu rendist iga viivitatud päeva

eest.

8.4. Lisaks lepingus ettenähtud viivise ja leppetrahvi tasumisele on pooled kohustatud täielikult

hüvitama teineteisele lepingu mittekohase täitmisega tekitatud kahju.

8.5. Rendi või kõrvalkulude eest tasumisega viivitamisel on rentnik kohustatud tasuma rendileandjale

viivist lepinguga ettenähud suuruses ja korras.

9. Poolte esindajad ja kontaktandmed

9.3. Rendileandja esindaja on Tartumaa metsaülem Toomas Haas, tel 515 5090, e-post

[email protected]

9.4. Rentniku esindaja on vallavanem Aare Anderson, tel 520 0794, e-post

[email protected]

10. Teadete edastamine

10.3. Lepinguga seotud teated edastatakse telefoni teel või e-kirja teel poole lepingus märgitud e-

posti aadressile. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist

poolt.

10.4. E-kirja teel edastatud teated loetakse kättesaaduks alates teate edastamisele järgnevast

tööpäevast.

10.5. Lepingust taganemise või lepingu ülesütlemise avaldused ning lepingu rikkumisel teisele

poolele esitatavad nõudekirjad peavad olema kirjalikus vormis. Kirjaliku vormiga on

võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud elektrooniline dokument. Viimane vorminõue on

täidetud ka juhul, kui teade edastatakse e-kirja teel.

5

11. Vääramatu jõud

11.3. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu

rikkumiseks, kui selle põhjuseks olid asjaolud, mille saabumist pooled lepingu sõlmimisel ei

näinud ette ega võinud ette näha (vääramatu jõud).

11.4. Lepingus mõistetakse vääramatu jõuna:

11.4.1. massilisi rahutusi poolte asukoha haldusüksuses;

11.4.2. sõjalist konflikti;

11.4.3. riigikogu või valitsuse õigusakti, mis oluliselt takistab lepingu täitmist;

11.4.4. muu lepingus loetlemata asjaolu, mida mõlemad pooled aktsepteerivad vääramatu jõuna.

11.5. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude

tõttu, on kohustatud sellest koheselt kirjalikult teatama teisele poolele.

11.6. Kui vääramatu jõu asjaolud kestavad üle 90 päeva, loetakse, et leping on lõppenud täitmise

võimatusega. Sellisel juhul ei ole kummalgi poolel õigus nõuda teiselt poolelt lepingu

mittekohase täitmisega tekitatud kahju hüvitamist.

12. Muud tingimused

12.3. Poolte vahel lepingu täitmisest tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel.

Kokkuleppe mittesaavutamisel kuuluvad vaidlused läbivaatamisele õigusaktidega kehtestatud

korras.

12.4. Lepingu tingimusi võib muuta või täiendada poolte kirjalikul kokkuleppel, välja arvatud

juhtudel, kui lepingu muutmise vajadus tuleneb õigusaktide muutumisest. Juhul, kui lepingu

muutmise vajadus tuleneb õigusaktide muutumisest, teatab rendileandja sellest rentnikule

kirjalikult vähemalt 1 (üks) kuu ette.

12.5. Lepingu või juba jõustunud lepingu lisade muutmine ja täiendamine vormistatakse lepingu

lisana.

12.6. Lepingus reguleerimata küsimuste lahendamisel juhinduvad pooled metsaseadusest, riigivara-

seadusest, võlaõigusseadusest ja teistest õigusaktidest, mis vastavat küsimust reguleerivad.

12.7. Leping on allkirjastatud digitaalselt.

Poolte andmed ja allkirjad

Rendileandja Rentnik

Riigimetsa Majandamise Keskus Luunja vallavalitsus

Registrikood 70004459 Registrikood 75003476

Mõisa/3, Sagadi küla, Haljala vald Puiestee 14, Luunja alevik, Luunja vald

45403 Lääne-Viru maakond 62222 Tartumaa

Tel 676 7500 Tel 741 7319

E-post [email protected] E-post [email protected]

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Toomas Haas Aare Anderson

Lisa 2

maarendilepingule nr 3-1.212023/27

Maatüki üleandmine-vastuvõtmine

1. Riigimetsa Majandamise Keskus, edaspidi rendileandja, keda esindab Tartumaa metsaülem

Toomas Haas,

andis üle ja

Luunja Vallavalitsus, edaspidi rentnik, keda esindab vallavanem Aare Anderson,

võttis vastu

lepingu objekti - kokku ligikaudu 3050 m² suurune maatükk avaliku terviseraja kasutamiseks

ja hooldamiseks, sinna eesmärgipäraste rajatiste paigaldamiseks ja tulevikus ehitatavate

eesmärgipäraste rajatiste ehitamiseks, edaspidi maatükk, millest:

1.1. ligikaudu 925 m² paikneb Tartu maakonnas Luunja vallas Kabina külas asuval kinnisasjal

lähiaadressiga Kastre metskond 3 (kinnistu registriosa nr 14011350, katastritunnus

43202:002:0078, pindala 2,16 ha, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV10885, sihtotstarve

maatulundusmaa 100%);

1.2. ligikaudu 2125 m² paikneb Tartu maakonnas Luunja vallas Kabina külas asuval kinnisasjal

lähiaadressiga Kastre metskond 218 (kinnistu registriosa nr 13460350, katastritunnus

43201:001:1873, pindala 15,51 ha, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV80953,

sihtotstarve maatulundusmaa 100%).

2. Maatükk on seisundis, mis võimaldab selle kasutamist lepingus sätestatud eesmärgil.

Rendileandja Rentnik

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Toomas Haas Aare Anderson

AKT

(hiliseima digitaalallkirja kuupäev)

Kasutusala plaan

Kastre metskond 3 (43202:002:0078) – 925 m²

Kastre metskond 218 (43201:001:1873) – 2125 m²