| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-1.21/28 |
| Registreeritud | 21.02.2023 |
| Sünkroonitud | 01.01.2026 |
| Liik | Leping |
| Funktsioon | 3-1.21 |
| Sari | Teiste isikute õigustega seotud lepingud riigimetsamaal |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Elektrilevi OÜ |
| Saabumis/saatmisviis | Elektrilevi OÜ |
| Vastutaja | Metsaosakond |
| Originaal | Ava uues aknas |
TALLINNA NOTAR ANTS AINSON
NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU REGISTRI NUMBER
580
Notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Ants Ainson, kelle büroo asub Tallinnas Rävala pst 2/ Kivisilla tn 8, kahekümne esimesel veebruaril kahe tuhande kahekümne kolmandal aastal (21.02.2023.a) e-notari kaudu videosilla vahendusel ning selles notariaalaktis osalejad on
Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik, mille esindajana tegutseb riigivara valitseja
Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev Riigimetsa Majandamise Keskus, registrikood
70004459, asukoht ja postiaadress Mõisa/3, Sagadi küla, Haljala vald, Lääne-Viru maakond, e-posti
aadress [email protected] (eeltoodud andmed täidesaatva riigivõimu asutuse või riigi muu institutsiooni nime, aadressi ja registrikoodi kohta on notariaalakti tõestaja kontrollinud Maakohtute registriosakonnast 21.02.2023 kell 09:08 tehtud päringute alusel), mille esindajana tegutseb volikirja
alusel Urve Jõgi, isikukood 46407210027, kes on tuvastatud PPA andmebaasi alusel videosilla
vahendusel videokõne ajal, Urve Jõgi osaleb tõestamises e-notari kaudu videosilla vahendusel ja tema asukoht notariaalakti
tõestamisel on tema enda ütluste kohaselt Pärnu linnas, Pärnu maakonnas, Eesti Vabariigis,
Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, asukoht ja postiaadress Veskiposti tn 2, Tallinn, e-posti
aadress [email protected] (eeltoodud andmed juriidilise isiku nime, aadressi ja registrikoodi kohta on notariaalakti tõestaja kontrollinud Maakohtute registriosakonnast 21.02.2023 kell 09:08 tehtud päringute alusel), edaspidi nimetatud Kasutaja, mille esindajana tegutseb notariaalakti
tõestajale esitatud volikirja alusel Jaan Reim, isikukood 36106244914, kes on tõestajale tuntud isik,
Jaan Reim osaleb tõestamises e-notari kaudu videosilla vahendusel ja tema asukoht notariaalakti
tõestamisel on tema enda ütluste kohaselt Paide linnas, Järva maakonnas, Eesti Vabariigis,
kes sõlmivad lepingu järgnevas:
KINNISTU KOORMAMINE ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSEGA JA ASJAÕIGUSLEPING
1. Registrite seis ja lepingu ese
1.1. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 14550702 on sisse
kantud kinnistu, mille koosseisu kuulub maatükk, katastritunnusega 72704:002:0721,
majandusliku otstarbega maatulundusmaa (100%), asukohaga Kernu metskond 160, Tagametsa küla, Saue vald, Harju maakond, pindalaga 7,36 ha.
2
Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
Kolmandasse jakku on kantud järgmised kanded:
2) Reaalservituut kinnistu nr 11725302 igakordse omaniku kasuks. Teeservituut vastavalt
17.05.2016.a lepingu punktidele 3.1 kuni 3.12 ning vastavalt lepingu lisaks nr 2 olevale plaanile.
17.05.2016 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 25.05.2016. Kohtunikuabi Ester Kärtner.
3) Reaalservituut kinnistu nr 8948402 igakordse omaniku kasuks. Teeservituut vastavalt
17.05.2016.a lepingu punktidele 3.1 kuni 3.12 ning vastavalt lepingu lisaks nr 2 olevale plaanile.
3. jao kanded 2-5 asuvad ühel ja samal järjekohal. 17.05.2016 kinnistamisavalduse alusel sisse
kantud 25.05.2016. Kohtunikuabi Ester Kärtner.
4) Reaalservituut kinnistu nr 14593702 igakordse omaniku kasuks. Teeservituut vastavalt
17.05.2016.a lepingu punktidele 4.1 kuni 4.12 ning vastavalt lepingu lisaks nr 3 olevale plaanile.
3. jao kanded 2-5 asuvad ühel ja samal järjekohal. 17.05.2016 kinnistamisavalduse alusel sisse
kantud 25.05.2016. Kohtunikuabi Ester Kärtner.
5) Reaalservituut kinnistu nr 12047102 igakordse omaniku kasuks. Teeservituut vastavalt
17.05.2016.a lepingu punktidele 4.1 kuni 4.12 ning vastavalt lepingu lisaks nr 3 olevale plaanile.
3. jao kanded 2-5 asuvad ühel ja samal järjekohal. 17.05.2016 kinnistamisavalduse alusel sisse
kantud 25.05.2016. Kohtunikuabi Ester Kärtner.
Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.2. Lepingu esemeks on lepingu punktis 1.1 nimetatud kinnistu, koos selle oluliste osade ja
päraldistega (edaspidi nimetatud lepingu ese).
1.3. Lepingu eseme kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (kitsendustega katastrikaardi
päring katastritunnuse järgi) nähtuvad katastriüksuse 72704:002:0721 kitsendus: piiranguvöönd:
avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 12396,35 m²; nähtus: Maantee; seisund: kehtiv.
1.4. Lepingu eseme kohta riigi kinnisvararegistrist (https://riigivara.fin.ee/kvr/vara/kinnisvarad)
tehtud päringust nähtuvad järgmised andmed:
objekti koodi: KV55766;
valitseja: Keskkonnaministeerium;
volitatud asutus: Riigimetsa Majandamise Keskus.
2. Osalejate avaldused ja kinnitused 2.1. Omaniku esindaja avaldab ja kinnitab, et:
2.1.1. Lepingu punktis 1.1 toodud kinnistusraamatu seis ei ole muutunud ning lepingu eseme suhtes
ei ole kinnistusosakonnale esitatud menetlemata või lahendamata kinnistamisavaldusi.
2.1.2. Kuni selle lepingu sõlmimiseni ei ole Omanikule kuuluvat lepingu eset koormatud selles
lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega (s.h. ka mitte kinnistusraamatusse
mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või muud
kasutuslepingud), seda ei ole kellelegi võõrandatud, selle käsutamist ei ole keelustatud ning
selle suhtes pole vaidlusi.
2.1.3. Lepingu eseme valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Omanikule teadaolevaid
selles lepingus nimetamata muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid piiranguid.
2.1.4. Kasutusõiguse alal, mida Kasutaja on õigustatud kasutama selle lepingu alusel, ei paikne
hooneid ega rajatisi, mis takistaksid isikliku kasutusõiguse teostamist.
2.1.5. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Omaniku õigust sõlmida seda lepingut.
2.1.1. Lepingu eseme isikliku kasutusõigusega koormamine on otsustatud Riigimetsa Majandamise
Keskuse metsaosakonna peametsaülema digitaalselt allkirjastatud käskkirjaga nr 3-1.56/14.
Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) metsaosakonna peametsaülema käskkiri on jõus,
muutmata ning seda ei ole vaidlustatud, tühistatud, esitatud vastuväiteid või kaebusi. Selle
3
lepingu sõlmimine on vajalikul viisil heaks kiidetud, kõik Omaniku sisesed nõusolekud ja
heakskiidud, mis on vajalikud sellest lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohaseks
täitmiseks, on saadud.
2.1.2. Omaniku esindaja volitus Omaniku esindajana on kehtiv ega ole esindatava poolt tagasi
võetud, muudetud ega tühistatud, lepingu sõlmimisega ei ületa ta temale antud volituste mahtu
ning tema õigust selle lepingu sõlmimiseks ei piira ega keela ükski asjaolu ning tal on kõik
õigused selle lepingu sõlmimiseks esindatava nimel.
2.1.3. Lepingus toodud Omaniku ja Omaniku esindaja avaldused ja kinnitused ei sisalda ühtki
ebaõiget väidet ega jäta mainimata ühtki olulist asjaolu, mille vastu osalejatel võiks selle
lepingu eesmärki arvesse võttes olla äratuntav huvi ning mida teades ei oleks osalejad seda
lepingut sõlminud või oleks seda teinud teistel tingimustel.
2.2. Kasutaja esindaja avaldab ja kinnitab, et:
2.2.1. Kasutaja tegutseb mh elektrituruseaduse alusel. Kasutaja on jaotusvõrgu võrguteenuse
(avaliku teenuse) osutaja lepingu eseme teeninduspiirkonnas ja vastab avaliku teenuse
osutajale esitatud nõuetele. Selle lepinguga seatav isiklik kasutusõigus seatakse avalikes
huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga
või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega
või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks.
2.2.2. Kasutaja on üle vaadanud kasutusõiguse ala, mida Kasutaja on õigustatud kasutama selle
lepingu alusel ning on teadlik kasutusõiguse ala seisukorrast, suurusest ja piiridest.
2.2.3. Kasutajat ei ole sundlõpetatud, Kasutaja suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti, ei ole esitatud
pankrotihoiatust ega pankrotiavaldust, ei ole määratud ajutist haldurit, ei ole algatatud
likvideerimismenetlust ega saneerimismenetlust ning ei esine aluseid selliste menetluste
algatamiseks ning selle lepingu sõlmimisega ei kahjustata Kasutaja võlausaldajate huve.
2.2.4. Selle lepingu sõlmimine on vajalikul viisil heaks kiidetud, kõik äriühingu sisesed nõusolekud
ja heakskiidud, mis on vajalikud sellest lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohaseks
täitmiseks, on saadud.
2.2.5. Kasutaja on teadlik ja nõus selle lepingu sõlmimisega. Kasutaja esindaja volitus Kasutaja
esindajana on kehtiv ega ole esindatava poolt tagasi võetud, muudetud ega tühistatud, lepingu
sõlmimisega ei ületa ta temale antud volituste mahtu ning tema õigust selle lepingu
sõlmimiseks ei piira ega keela ükski asjaolu.
2.2.6. Esindatava äriühingu põhikirja ja juhtimisorganite otsustega on tal kõik õigused, volitused,
nõusolekud sõlmida see leping, talle ei ole teada ühtegi asjaolu, mis piiraks või takistaks selle
tehingu tegemist ning tema suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti ega algatatud
pankrotimenetlust, tema suhtes ei kehti ärikeeldu ja tal on kõik õigused selle lepingu
sõlmimiseks esindatava nimel.
2.2.7. Lepingus toodud Kasutaja ja Kasutaja esindaja avaldused ja kinnitused ei sisalda ühtki
ebaõiget väidet ega jäta mainimata ühtki olulist asjaolu, mille vastu osalejatel võiks selle
lepingu eesmärki arvesse võttes olla äratuntav huvi ning mida teades ei oleks osalejad seda
lepingut sõlminud või oleks seda teinud teistel tingimustel.
2.3. Osalejad kinnitavad, et:
2.3.1. Selle lepingu alusel seatava isikliku kasutusõiguse seadmisega ei kahjustata lepingu punktis
1.1 nimetatud reaalservituutidega soodustatud isikute huve.
2.3.2. Nad on tutvunud selle lepingu sõlmimise aluseks olevate dokumentidega, ei soovi täiendavate
dokumentide muretsemist, notariaalaktile lisamist ega tehinguga seotud asjaolude täiendavat
kontrollimist ning täiendavat nõustamist notariaalakti tõestaja poolt.
2.4. Notariaalakti tõestaja on kontrollinud järgmised asjaolud: Lepingu punktis 1.1. toodud kinnistusraamatu seis on notariaalakti tõestaja poolt kontrollitud
lepingu sõlmimise päeval e-notari infosüsteemist tehtud elektroonilise kinnistusraamatu päringu
4
alusel. Omaniku esindaja volitused volikirja alusel. Kasutaja esindaja volitused volikirja alusel. Asjaolu, et Kasutaja on avaliku teenuse osutaja kohustusega võrguettevõtja asjaõigusseaduse §
1581 ja elektrituruseaduse § 65 lg 1 tähenduses - konkurentsiameti kodulehelt https://www.konkurentsiamet.ee/et/elekter-maagaas/elekter/tegevusload tehtud päringu ja Kasutaja esindaja suulise avalduse alusel.
3. Isikliku kasutusõiguse seadmine
3.1. Selle lepingu alusel seatav isiklik kasutusõigus seatakse avalikes huvides asjaõigusseaduse § 158¹
mõistes elektrituruseaduse kohaselt.
3.2. Omanik ja Kasutaja seavad Kasutaja kasuks lepingu esemele tähtajatu isikliku kasutusõiguse
elektripaigaldise (elektriseadme) ehitamiseks, majandamiseks, omamiseks, Kasutajal lasuva
elektripaigaldise arendamiskohustuse täitmise tagamiseks, elektripaigaldise remontimiseks,
korrashoiuks, hooldamiseks, asendamiseks, kasutamiseks, kasutusse andmiseks ja muul viisil
ekspluateerimiseks elektripaigaldise talitluse tagamise eesmärgil, seal hulgas elektripaigaldise
kaitsevööndiga seotud õigused ja kohustused (edaspidi kõik nimetatud tegevused koos
elektripaigaldise majandamine).
3.3. Lepingu eseme igakordsel omanikul on õigus nõuda kasutusõiguse tasu õigusaktides sätestatud
korras.
3.4. Isikliku kasutusõiguse sisuks on Kasutaja õigus kasutada kasutusõiguse ala elektripaigaldise
majandamiseks, samuti elektripaigaldise kaitsevööndiga seotud Kasutaja õigused ja kohustused,
sealhulgas õigus paigaldada elektripaigaldise kaitsevööndisse elektripaigaldisi ning neid edaspidi
majandada vastavalt selles lepingus toodule.
3.5. Kasutajal on õigus kasutada lepingu eset selle lepingu alusel seatud isiklikust kasutusõigusest
tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline on selle lepingu lahutamatuks lisaks
oleval plaanil märgitud vastava tähistusega (edaspidi ja eelnevalt kasutusõiguse ala või elektripaigaldise kaitsevöönd). Kasutusõiguse alal asuvad elektripaigaldised (elektriseadmed)
on lepingu lisaks oleval plaanil tähistatud vastavate tingmärkidega. Elektripaigaldise
kaitsevööndis kehtivad kitsendused on fikseeritud ehitusseadustiku §- des 70 ja 77.
4. Omaniku ja Kasutaja õigused ja kohustused
4.1. Elektripaigaldise kaitsevööndi kasutamisel kohustub lepingu eseme igakordne omanik:
4.1.1. mitte takistama Kasutaja ja/või Kasutaja töötajatel/volitatud isikutel elektripaigaldise
kaitsevööndi tasuta kasutamist elektripaigaldise majandamiseks ning samuti kohustub mitte
takistama elektripaigaldise kaitsevööndile juurdepääsu nii jalgsi kui elektripaigaldise
majandamise töödeks vajalike sõidukitega;
4.1.2. teavitama tema teadmisel lepingu esemel tegutsevaid isikuid elektripaigaldise kaitsevööndi
olemasolust ja selles kehtivatest piirangutest, samuti järgima nimetatud piiranguid oma
tegevuses;
4.1.3. hoiduma tegevusest, mis halvendaks elektripaigaldise korrashoidu ja/või ohustaks
elektripaigaldise toimimist.
4.2. Elektripaigaldise kaitsevööndi kasutamisel kohustub Kasutaja:
4.2.1. teavitama lepingu eseme igakordset omanikku elektripaigaldise plaanilistest hooldus- ja
remonttöödest vähemalt 3 päeva enne tööde alustamist. Elektripaigaldise avariiremondi korral
alustab Kasutaja vajaduse korral viivitamata vajalike töödega, teatades sellest lepingu eseme
5
igakordsele omanikule 1 päeva jooksul alates avariiremondi alustamisest. Pärast lepingu
esemel tehtud elektripaigaldise ehitus-, hooldus- ja remonttööde lõpetamist on Kasutaja
kohustatud taastama omal kulul mõistliku aja jooksul tööde alustamise hetke heakorra, selle
võimatuse korral hüvitama lepingu eseme igakordsele omanikule tekitatud kahju. Lepingu
eseme omanik ja Kasutaja loevad mõistlikuks seda aega, mis töö iseloomu arvestades on
vajalik töö kvaliteetseks ja lepingu tingimustele vastavaks teostamiseks;
4.2.2. kasutama elektripaigaldise kaitsevööndit kooskõlas selle lepinguga säästlikult ja
heaperemehelikult ning võtma tarvitusele kõik abinõud, vältimaks lepingu eseme igakordse
omaniku või kolmandate isikute vara või õiguste kahjustamist mistahes viisil;
4.2.3. kasutama oma tegevuses loodussäästlikku tehnoloogiat, vältima keskkonna reostamist ning
täitma õigusaktidest tulenevaid nõudeid;
4.2.4. hoidma elektripaigaldise oma vahenditega ja omal kulul korras;
4.2.5. kandma elektripaigaldise kasutamisest tulenevat vastutust kolmandate isikute ees, mis on
Kasutaja tegevuse või tegevusetuse otsene tagajärg;
4.2.6. maksma lepingu eseme igakordsele omanikule tasu tehnorajatise talumise eest vastavalt
seadusandluses ettenähtud suurusele ja korrale.
4.2.7. teavitama lepingu eseme igakordsele omanikku metsa raie vajadusest kasutusõiguse alal
vähemalt 60 päeva enne soovitud tööde alustamist kirjalikult või elektrooniliselt.
4.2.8. hüvitama lepingu eseme igakordsele omanikule kasutusõiguse alal kasvava metsa raiega
seonduvad kulud (raie, kokkuvedu, ladustamine).
4.3. Juhul kui elektripaigaldise ehitamisel või teenindamisel raiutakse metsamaterjali, kuulub kogu
raiutud metsamaterjal lepingu eseme igakordsele omanikule ning see paigaldatakse lepingu
eseme igakordse omaniku poolt osutatud asukohta.
5. Kasutusõiguse lõpetamise alused
5.1. Isikliku kasutusõiguse võib lõpetada seaduses sätestatud alustel.
5.2. Eesti Vabariigil on õiguse lõpetada see leping olukorras, kus kasutamiseks antud riigivara on
vajalik riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil.
5.3. Isikliku kasutusõiguse lõpetamisel on Kasutajal õigus 3 kuu jooksul arvates kasutusõiguse
lõppemisest vedada ära lepingu esemel paiknev elektripaigaldis, kui pooled ei lepi kokku teisiti.
Notariaalakti tõestaja on Omanikule selgitanud, et asjaõigusseadus ei näe ette Kasutaja kohustust teavitada lepingu eseme omanikku isikliku kasutusõiguse kustutamisest ega küsida lepingu eseme omaniku nõusolekut.
6. Valduse üleandmine ja nõusolek lepingu eseme jagamiseks ning servituudi seadmiseks 6.1. Omanik ja Kasutaja avaldavad, et kasutusõiguse ala jääb Kasutaja ja Omaniku kaasvaldusesse
ning Omaniku valduse teostamine kasutusõiguse alal on piiratud ainult selles lepingus
kokkulepitud viisil.
6.2. Kasutaja annab nõusoleku tulevikus lepingu eseme jagamiseks. Selles lepingus sõlmitav isiklik
kasutusõigus jääb edaspidi koormama ainult seda kinnisasja, millele peale jagamist või piiride
muutmist tehnorajatis koos kaitsevööndiga asuma jääb.
6.3. Kasutaja annab oma tagasivõetamatu nõusoleku kasutusõiguse alale teiste reaalservituutide ja
isiklike servituutide seadmiseks (tehnovõrk või rajatis, mis on vajalik avalikes huvides) lepingu
eseme omaniku omal äranägemisel selle eest tasu nõudmata, kui see ei takista selle lepinguga
seatava isikliku kasutusõiguse teostamist.
6
Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et: Selle lepingu punktis 6.2 toodud kokkulepe ei asenda lepingu eseme jagamisel asjaõigusseaduse § 54 kohaseid kokkuleppeid ja kinnistusraamatu seaduse § 34 lg 6 kohaselt peab kinnistamisavalduses olema väljendatud soov kande tegemiseks, märgitud registriosa number, milles taotletakse kande tegemist ja taotletava asjaõiguse sisu. Seetõttu tuleb vastavad nõusolekud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks kinnistult, millel servituudi ala ei asu, anda isikliku kasutusõiguse alusel Kasutajal ka lepingu eseme jagamisel. Selle lepingu punktis 6.3 toodud nõusolekud ei asenda asjaõigusseaduse § 54 ja 591 kohaseid kokkuleppeid.
7. Asjaõigusleping 7.1. Omanik ja Kasutaja on lepingu eseme isikliku kasutusõigusega koormamises kokku
leppinud. Omanik lubab ja Kasutaja avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 14550702 kolmandasse (III) jakku esimesele vabale järjekohale avalikes huvides talumiskohustusega vastavalt asjaõigusseaduse § 158¹ järgne elektripaigaldise majandamiseks elektripaigaldise
kaitsevööndi ulatuses tähtajatu isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, kasuks, muus osas on kasutusõiguse ese ja sisu määratud vastavalt 21.02.2023.a sõlmitud kasutusõiguse seadmise aluseks oleva lepingu punktides 3., 4. ja 5. ning plaanil (lisa).
8. Notariaalakti tõestaja osalejatele antud selgitused 8.1. Isiklik kasutusõigus tekib vastava kande tegemisega kinnistusraamatusse, mitte aga selle lepingu
sõlmimisega. Kande tegemise eelduseks on riigilõivu tasumine. 8.2. Isikliku kasutusõiguse võib teisele isikule üle anda, muutmata seejuures isikliku kasutusõiguse
kestust. Isikliku kasutusõiguse omandaja ja esialgne omaja vastutavad kinnisasja omaniku ees isiklikust kasutusõigusest tekkivate kohustuste täitmise eest solidaarselt.
8.3. Isiklik kasutusõigus kehtib kinnistu igakordse omaniku suhtes. 8.4. Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse
üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik. (AÕS § 226 lg 2). 8.5. Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud
kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Reaalservituudist erinevalt on kinnisasi sellisel juhul aga koormatud mitte teise kinnisasja vaid konkreetse isiku kasuks. Erinevalt kasutusvaldusest ei ole isikliku kasutusõiguse omanik õigustatud omandama koormatud kinnisasja vilju.
8.6. Lisaks asjaõigusseaduse §-des 225-227 sätestatule kohaldatakse isiklikule kasutusõigusele reaalservituudi vastavaid sätteid. Kui isiklik kasutusõigus on seotud valdamisega, kohaldatakse kasutusvalduse vastavaid sätteid. (AÕS § 228).
8.7. Kinnisasja omanikul on õigus nõuda tasu tema kinnisasjale püstitatud tehnorajatise talumise eest, sõltumata sellest, kas talumise kohustus tuleneb seadusest või kinnisasja koormamisest servituudi või isikliku kasutusõigusega.
8.8. Elektripaigaldise kaitsevöönd on iseseisvaks ehitiseks olevat ja elektrituruseaduse tähenduses elektripaigaldist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud elektripaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks.
8.9. Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud:
1) ladustada jäätmeid, materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid;
2) ankurdada veesõidukit, liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega,
7
paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning varuda jääd – veekaabelliinina rajatud elektripaigaldise kaitsevööndis;
3) sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinide kaitsevööndis;
4) ehitada traattarasid, rajada loomade joogikohti ja korraldada massiüritusi – kõrgepingepaigaldise õhuliinide kaitsevööndis;
5) töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit, ning ladustada ja teisaldada raskusi – õhu- ja maakaabelliinide kaitsevööndites.
8.10. Elektriseade on elektrienergia tootmiseks, muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks mõeldud ja elektrilisi või elektroonilisi komponente sisaldav seade või seadmetest koosnev talitluslik kogum, sealhulgas elektripaigaldis elektrituruseaduse tähenduses.
8.11. Täitemenetluse seadustiku § 158 lg 4 kohaselt ei lõppe enampakkumisel servituudist
tulenevad õigused, kui servituut oli seatud seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse
alusel. 8.12. Riigikohtu lahendi 3-2-1-10-12 kohaselt: kui kinnisasi võõrandatakse enampakkumisel
pankrotimenetluses, lõppevad üldjuhul PankrS § 139 lg 2 järgi kinnisasja koormavad õigused,
mis asuvad tagapool sellest esimesena kinnistusraamatusse kantud õigusest, millest tulenevalt
saab nõuda kinnisasja sundmüüki. Siiski ei saa kolleegiumi arvates tõlgendada PankrS § 139
lg-t 2 selliselt, et seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse alusel kinnistusraamatusse
kantud servituudid samuti lõppevad. Kolleegiumi arvates on TMS § 158 lg 4 erisätteks PankrS
§ 139 lg 2 suhtes. Seega jäävad ka kinnisasja pankrotimenetluses enampakkumisel
võõrandamise järel TMS § 158 lg 4 järgi püsima seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse
alusel kinnistusraamatusse kantud servituudid.
8.13. Kinnisasja omanik kohustatud AÕS § 1581 kohaselt taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või - rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või - rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Eelnimetatud talumiskohustus tekib kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektroonilise side seaduse § 72 lõikes 1, elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 ja § 66 lõikes 1, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 7 lõikes 1 ja maagaasiseaduse § 18 lõikes 2 sätestatud kohustus või kes on vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda.
8.14. Kinnisasja omanik on kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist. Kinnisasja omanik on kohustatud taluma ka tehnovõrku või -rajatist, mille suhtes ei ole eelpool nimetatud talumiskohustust, kui see tehnovõrk või -rajatis kuulub asjaõigusseaduse §-s 1581 nimetatud võrguettevõtjale ja on püstitatud omaniku nõusolekul enne 1999. aasta 1. aprilli ning seda tehnovõrku või -rajatist kasutatakse eesmärgipäraselt ja avalikes huvides.
8.15. Talumistasu makstakse ainult maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksustel asuvate liinide ja
8
hoonesiseste alajaamade talumise eest. 8.16. Talumistasu suurus aastas on 7,5 protsenti maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse
ruumilise ja sisulise ulatuse koefitsientidega. 8.17. Lisaks sätestatud suurusega tasule on kinnisasja omanikul õigus nõuda talumistasuna selliste
kantud kulude hüvitamist, mille kandmine on koormatud kinnisasja omaniku jaoks vältimatu ja mille suurus on rohkem kui üks kolmandik talumistasust.
8.18. Tehnovõrgu talumistasu saamiseks esitab kinnisasja omanik taotluse tehnovõrgu omanikule. Kui kinnisasja omanik ei ole taotluses märkinud, et maatulundusmaa sihtotstarbega maad ei kasutata tehnorajatise kaitsevööndi alal sihtotstarbeliselt, siis loetakse, et maad kasutatakse sihtotstarbeliselt.
8.19. Jooksva aasta eest on talumistasu saamise õigus isikul, kes oli vastava kinnisasja omanik sama aasta 1. jaanuari seisuga, kui ta esitab taotluse hiljemalt jooksva aasta 1. mail.
8.20. Talumistasu ei ole õigus nõuda: riigil kinnisasja omanikuna; tehnovõrgu rajatise selle osa talumise eest, mis on vajalik ainult samal kinnisasjal teenuse tarbimiseks. Talumistasu ei maksta, kui selle suurus ühe kinnisasja kohta on alla ühe euro. Maa maksustamishinna suuruse arvutamisel lähtutakse Maa-ameti andmetest.
8.21. Hilisemate vaidluste ärahoidmiseks tuleb lepingusse märkida kõik asjasse puutuvad kokkulepped.
8.22. Koormatud kinnisasja jagamisel jääb isikliku kasutusõigus kehtima kõikide osade suhtes. Kui isiklik kasutusõigus pärast koormatud kinnisasja jagamist mõnda selle osa ei koorma või koormata ei saa, on koormamata osa omanikul õigus nõuda oma osa suhtes isikliku kasutusõiguse kustutamist kinnistusraamatust.
9. Digitaalne originaal ja ärakirjade väljastamine 9.1. Notariaalakt on koostatud ja digitaalselt allkirjastatud ühes digitaalses originaaleksemplaris,
mis on kasutusel õigussuhetes ning osalejale tasuta kättesaadav notarite iseteenindusportaalis
www.notar.ee ja ka riigiportaalis www.eesti.ee. Notariaalakti tõestaja teeb digitaalsest
originaaldokumendist paberil kinnitatud ärakirja, mis jääb notari kätte hoiule. Paberkandjal
ärakirja digitaalsest originaalist väljastab notariaalakti tõestaja avalduse alusel isikule, kui
dokumenti on vaja välisriigis kasutamiseks.
9.2. Osalejad paluvad notariaalakti tõestajal esitada digitaalselt allkirjastatud originaaleksemplari
kinnistusosakonnale.
10. Lepingu sõlmimisega seotud kulud
10.1. Lepingu sõlmimisega seotud notaritasu ja riigilõivu tasub Kasutaja 5 tööpäeva jooksul. Osalejad
paluvad lepingu ja sellega seotud arved edastada e-postile: [email protected].
10.2. Notari tasu tasutakse arve alusel ülekandega. Notariaalakti tõestajal on õigus notariaaltoimingu
tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid dokumente notari tasu tasumiseni kinni pidada.
10.3. Siinkohal juhib notariaalakti tõestaja osalejate tähelepanu sellele, et riigilõivu tasumata jätmisel on riigilõivu võtjal õigus jätta notariaalaktis sisalduv kinnistamisavaldus läbi vaatamata.
Notari tasu isikliku kasutusõiguse seadmisel 38,30 eurot (tehinguväärtus 639,00 eurot: notari tasu
seaduse § 3, 10 lg 3, 12 lg 3, 22, 23 p 2).
Notari tasu kaugtõestamise teel tehtava ametitoimingu eest 20,00 eurot (notari tasu seadus § 2 lg 2¹).
Notari tasu kokku 58,30 eurot.
9
Käibemaks 11,66 eurot.
Koos käibemaksuga 69,96 eurot.
Riigilõiv isikliku kasutusõiguse seadmisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus §
77 lg 1, 356 lg 7, 354 lg 2).
Notariaalakti ärakirja maksumus vastavalt notari tasu seaduse § 35 lg 1 p-d 1 ja 2 ning § 31 p-d 14
ja 15 (sisaldavad käibemaksu 20%):
A4 formaat A3 formaat
Digitaalne originaal portaalis
notar.ee ja eesti.ee
tasuta tasuta
paberkandjal ärakiri osalejale 0,23 eurot / lk 0,37 eurot / lk
Notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt videosilla vahendusel videokõne ajal ette
loetud, ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud ning seejärel osalejate poolt
heaks kiidetud. Notariaalakti lisa on osalejatele videosilla vahendusel videokõne ajal esitatud enne
notariaalakti ja selle lisa digitaalselt allkirjastamist ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja
heakskiitmiseks, osalejad on lisas sisalduvate andmetega nõus ning nad kiitsid selle sisu heaks.
Osalejad loobusid notariaalaktis nimetatud dokumentide ettelugemisest, ekraanil tutvumiseks ja
läbivaatamiseks esitamisest ning notariaalaktile lisamisest, nende sisust on nad teadlikud. Notariaalakt
on videosilla vahendusel videokõne ajal osalejate ja notariaalakti tõestaja poolt digitaalselt
allkirjastatud.
Urve Jõgi
/allkirjastatud digitaalselt/ Jaan Reim
/allkirjastatud digitaalselt/ Tallinna notar Ants Ainson
/allkirjastatud digitaalselt/
41.50 41.60
41.70 41.80
41.90
44.13 44.11
44.27
44.11 44.09
44.23
44.15
44.34
44.34
44.22
44.30 44.43
44.31 44.02 44.21
44.22
44.21
44.07
44.38
44.55
44.40
44.47 44.60
44.50 44.17 44.32 44.21
44.64
44.69
44.30
44.63
44.56 44.73
44.16 44.35
44.27 43.89 44.22 44.32
43.77
43.79
43.63
44.04
44.10
43.94
43.73 43.90
43.79 43.35 43.64 43.59
43.55
43.49
43.23
43.63
43.66
43.50
Kr
Kr
A
A
X = 6564450
Y = 531300
3.5 8m1.8
7m
TALUMISKOHUSTUSEGA ALA ASENDISKEEM Kernu metskond 160, 72704:002:0721
Reg 14550702, M1:500 (A3)
Kasutusala suurus: 282 m2
Kaitsevööndid: 1. 0,4 kV kaabelliini kaitsevöönd on 1 m äärmisest kaablist
Tingmärgid
Proj. 0.4 kV kaabel Proj. jaotus- ja liitumiskilp
Kasutusala
Katastriüksuse piir
Lisa
/allkirjastatud digitaalselt/
Digitaalne originaaldokument – notariaalakt tõestatud kaugtõestuse teel videosilla vahendusel videokõne ajal.