Koolmajärve metsatööd

Vastused RMK metsatööde kavadele tehtud ettepanekutele KAH-aladel

Täname teid esitatud ettepanekute eest, mis on saadetud vastusena Riigimetsa Majandamise

Keskuse (edaspidi RMK) küsimusele, millele pöörata tähelepanu kõrgendatud avaliku huviga

(edaspidi KAH) riigimetsa aladel metsatööde plaanimisel.

Vastavalt metsaseadusele peab riigimetsa majandaja asustusüksuse lähedal asuva metsa

majandamisel kaasama metsamajandamise tööde planeerimisse kohaliku kogukonna või

elanikud.

Kuigi on keeruline MTÜ-d Roheline Pärnumaa pidada üle vabariigi paiknevate KAH aladel

asuvate riigimetsade osas igal pool kohaliku kogukonna või elanike esindajaks vastame siiski ka

teie poolt esitatud ettepanekutele.

Kuna teie kirjad ettepanekute osas on identsed vastame neile ettepanekutele ühise vastusega

kõigi alade osas.

Iira küla, Kohila Prillimäe, Lindmetsa küla, Koolmajärve metsa, Konati puhkekoha ja Mõisaküla

kalmistu kõrgendatud avaliku huviga aladel olete teinud ettepanekud 1) viia läbi VEP inventuur

ja 2) majandada puistuid ainult püsimetsana, st valikraiega, rakendades püsimetsa majandamise

põhimõtteid.

Vastame, et VEP inventuur aladel on tehtud ja VEP väärilised puistud määratud Lindmetsa

külas, Konati puhkekohas, Koolmajärve metsas.

Teete ettepaneku puistuid majandada ainult püsimetsana, st valikraiega, rakendades püsimetsa

majandamise põhimõtteid.

Ettepaneku sisu, kas eelistada KAH aladel püsimetsandust või lageraie majandust, taandub

küsimusele, milline peab olema raieala väljanägemine ja kogu muu metsa olukord raietööde

järel.

Tiina Georg

MTÜ Roheline Pärnumaa

[email protected]

Teie 26.02.2023

Meie (digitaalallkirja kuupäev)

nr 3-1.60/30

nr 3-1.60/31

nr 3-1.60/32

nr 3-1.60/33

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX

2

Kõigi KAH-alade metsades lähtub RMK oma töid plaanides sellest, et neis metsades oleks

püsivalt nii noori, keskealisi kui ka vanemaid puid ja ka metsa, mis jääb raietest puutumata.

Metsa eluringist tulenevalt tuleb selleks, et ka puhkemets oleks püsivalt metsaga kaetud ja

temast oleks tänasega samalaadset rõõmu ja kasu inimestele ka tulevikus, teha mõistlikul määral

noortele ja keskealistele puudele ruumi, kus neil oleks piisavalt valgust ja toitaineid, mis annaks

puudele võimaluse kasvada suurteks ja tugevateks.

Mis raieliigi täpse nimetuse all viiakse läbi kohaliku kogukonnaga kokku lepitud, nende poolt

heaks kiidetud ja uue metsapõlve kasvatamiseks vajalikud tööd, ei omagi enam tähtsust.

Tuletame täiendavalt teile meelde, et RMK saab arvestada nende ettepanekutega, mis puudutavad

planeeritud metsatöid ja mille puhul RMK-l on otsustusõigus (näiteks ala looduskaitse alla

võtmine või riigimetsa uuendusraiete mahu määramine ei ole RMK pädevuses). RMK kaalub

ettepanekuid kehtivate õigusaktide raames ja võimaluse korral arvestab ettepanekuid, mille

elluviimine ei kahjustaks oluliselt metsa kasvatamise ja kasutamise võimalusi.

Ettepanekuid oodatakse vastavalt metsaseaduse mõttele kohalike kogukondade või elanike käest

järgmiste teemade kohta:

1) kõrgendatud avaliku huviga metsaala ulatus ja paiknemine,

2) metsaalal asuvate objektide või metsaala kasutusviiside säilitamine (nt jalutamiseks ja

sportimiseks kasutatavad rajad),

3) raiealade sobitamine maastikku,

4) raietöödeks sobiv aeg (nädalapäev, kellaaeg, kuu, aasta kava kehtivuse perioodil),

5) raietööde järel kasvatatava noore metsa liigilisus (kasvukohale sobivad puuliigid),

6) raieala väljanägemine raietööde järel (allesjäävate puude arv ja paiknemine).

Olen valmis MTÜ Rohelise Pärnumaa esindajatega kohtuma, et täpsemalt arutada teid

huvitavaid küsimusi.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Sepp

Peametsaülem