Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi kohta seisukoha küsimine - Jõgevamaa

Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise

programmi kohta seisukoha küsimine

Palusite RMK-l esitada 30 päeva jooksul KMH programmi saamisest alates seisukohad Sopimetsa

IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse KMH programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta. Samuti

palusite hinnata teie pädevusvaldkonna osas KMH ekspertrühma koosseisulist piisavust.

RMK arvates on KMH programm asjakohane ja meie tegevusala seisukohalt piisav.

Sisse peaks viidama nõue, et arendaja peab tagama materjali väljaveo transpordi rataste

puhastamise enne riigiteele nr.15161 jõudmist. Senine praktika läheduses asuvate lubjakivi

kaevandustega on selline, et märjal ajal on riigitee kaetud lubjaseguse veega väljapööramise

kohast kahele poole 200-300 meetri ulatuses.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Avo Jürissaar

Jõgevamaa metsaülem

[email protected]; 5054627

Lp. Helen Manguse

Keskkonnaamet

Teie

22.02.2023 nr 6-3/23/3186-2

Meie (digiallkirja kuupäev) nr 3-

1.1/2022/4663

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX

Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse KMH programm. Alkranel OÜ, 2023

1

Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamine (KMH)

KMH programm

14.02.2023

Tellija: AS TREV-2 Grupp

KSH läbiviija: OÜ Alkranel

Juhtekspert: Alar Noorvee (KMH litsents nr KMH0098)

Tartu 2023

Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse KMH programm. Alkranel OÜ, 2023 2

Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse KMH programm. Alkranel OÜ, 2023 3

SISUKORD

1. Üldist ................................................................................................................................... 4

2. Kavandatava tegevuse eesmärk, lühikirjeldus ja asukoht ................................................... 5

3. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega ............................... 7

4. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus ............ 11

4.1 .Alternatiiv I – kavandatav tegevus ............................................................................... 11

4.2 Null-alternatiiv .............................................................................................................. 14

5. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus ..................................................................... 15

5.1 Geoloogia, pinnas, põhja- ja pinnavesi ......................................................................... 15

5.1.1 Taimestik ja loomastik, looduskaitsealused objektid ja muud loodusväärtused 16

5.2 Rahvastik, taristu ja lähimad elamud ............................................................................ 19

6. Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju, sh mõjuala suurus, eeldatavad mõjuallikad ja mõjutatavad keskkonnaelemendid ................................................. 23

7. KMH hindamismetoodika kirjeldus, sh vajalike uuringute kirjeldus ............................... 29

8. KMH protsessi ajakava ..................................................................................................... 32

9. Isikud ja asjaomased asutused, keda kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi kavandatud tegevuse vastu ................................................. 33

10. Andmed arendaja, otsustaja ning eksperdi kohta .......................................................... 35

Kasutatud materjalid ................................................................................................................ 36

KMH programmi lisad:

 KMH programmi lisa 1. Sopimetsa IV lubjakivikarjääri KMH algatamise otsus.  KMH programmi lisa 2. Mäeeraldise plaan keskkonnaloa taotlusest.  KMH programmi lisa 3. Sopimetsa IV lubjakivikarjääri alale jäävad kaitsealused liigid

(asutuse siseseks kasutamiseks, sisaldab andmeid II kaitsekategooria liigi või liikide kohta). Looduskaitseseaduse § 53 lg 1 kohaselt on I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud.

Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse KMH programm. Alkranel OÜ, 2023 4

1. Üldist

Keskkonnamõju hindamise (KMH) programm on dokument, milles kirjeldatakse kavandatavat tegevust, määratakse ära selle tegevusega kaasnev võimalik keskkonnamõju ning pannakse paika KMH aruande eeldatav sisu ja ulatus. Samuti kirjeldatakse KMH metoodikat, tegevust ja ajakava. Keskkonnamõju hindamise programm on alusdokumendiks KMH läbiviimisel ja aruande koostamisel.

Keskkonnamõju on tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, elu- ja looduskeskkonnale, kultuuripärandile või varale. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse KMH programm. Alkranel OÜ, 2023 5

2. Kavandatava tegevuse eesmärk, lühikirjeldus ja asukoht

Keskkonnaamet algatas 18.08.2022 otsusega nr DM-120217-5 Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju hindamise. AS TREV-2 Grupp taotleb keskkonnaluba Sopimetsa lubjakivimaardla Sopimetsa IV lubjakivikarjääri mäeeraldisele kõrgemargilise ehituslubjakivi kaevandamiseks kasutamiseks tsiviil- ja teedeehituses. Lisaks taotletakse keskkonnaluba jäätmete (betoon, tellised, bituuminitaolised segud, kivid ja pinnas) taaskasutamiseks (täitematerjalide tootmine), taaskasutamisele eelnevaks sortimiseks ja ladustamiseks. Samuti vajab Sopimetsa IV lubjakivikarjäär keskkonnaluba saasteainete paiksetest heiteallikatest välisõhku väljutamiseks keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ (edaspidi määrus nr 67) § 2 alusel, mis sätestab, et õhusaasteluba on nõutav, kui käitise kõikidest ühel tootmisterritooriumil asuvatest heiteallikatest väljutatakse saasteaineid koguses, mis ületab määruse nr 67 lisas nimetatud künniskogust. Ettevõtte heiteallikatest väljutatakse tahkeid osakesi üle 1 tonni aastas ja lämmastikdioksiidi üle 0,3 tonni aastas. Keskkonnaluba taotletakse 30 aastaks.

Taotletav Sopimetsa IV lubjakivikarjäär asub Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Nurga külas riigile kuuluval kinnistul Põltsamaa metskond 9 (katastritunnusega 57301:001:0820, sihtotstarve 100% maatulundusmaa). Katastriüksuse pindala on 663,39 ha ning mäeeraldise ja teenindusmaa hõlmab maaüksust osaliselt. Taotletav mäeeraldis asub riigile kuuluval katastriüksusel, mille valitsejaks on Keskkonnaministeerium ning volitatud asutuseks Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Taotletava mäeeraldise teenindusmaa pindala on 59,83 ha ja mäeeraldise pindala on 38,16 ha. Kõlvikuliselt on tegemist metsamaaga. Joonisel 2.1 on esitatud kavandatava tegevuse asukoht. Joonisel 2.2 on esitatud kavandatavat tegevust puudutavate mäeeraldise ja teenindusmaa piir. Täiendavalt on esitatud mäeeraldise plaan KMH programmi lisas 2.

Joonis 2.1 Kavandatava tegevuse asukoht (oranž punkt). Alus: Maa-amet, 2023.

Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse KMH programm. Alkranel OÜ, 2023

6

Joonis 2.2 Kavandatav tegevus. Alus: Maa-amet, 2023.

Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse KMH programm. Alkranel OÜ, 2023 7

3. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega

Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 (2017) – maapõueressursside ülemäärane ja raiskav kasutamine peab olema välistatud, mistõttu tuleb teha võimalikult väikeste kadude ja jäätmetega võimalikult kõrge lisandväärtusega tooteid. Maapõueressursside kasutamine on suunatud riigi majanduskasvu edendamisele, seejuures kompenseeritakse mõjud keskkonnale ja tagatakse hüved tegevusest otseselt mõjutatud isikutele ning kohalikele omavalitsustele.

Olulisemad dokumendis esitatud põhimõtted/arengusuunad kavandatava tegevuse ja selle KMH kontekstis on:

 maapõueressursse tuleb kasutada tõhusalt, välistades ülemäärase ja raiskava kasutuse;  minimeerida jäätmeteke ja maksimeerida tekkinud jäätmete taaskasutus;  maapõueressursside kasutamisel suurendatakse pidevalt ressursitootlikkust ja

vähendatakse jäätmeteket;  kasutatava maapõueressursiga kaasnev maapõueressurss, kas kasutatakse või

säilitatakse kasutamiskõlblikuna võimalikult esialgses kvaliteedis. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 (2007) – eesmärgiks on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 seab eesmärgiks maavarade keskkonnasõbraliku kaevandamise, mis säästab vett, maastikke ja õhku, ning maapõueressursi efektiivse kasutamise minimaalsete kadude ja minimaalsete jäätmetega. Keskkonnasõbralik kaevandamine tähendab maardla kiiret hõlvamist, maavara lühiajalist väljamist, põhjavee minimaalset mõjutamist, müra-, tolmu ja seismiliste efektide vältimist ning kaevandatud ala kiiret, projektikohast korrastamist. Ressursi efektiivne kasutamine tähendab kaevandamisväärse maavara võimalikult täielikku väljamist ning kaasnevate maavarade ärakasutamist. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 (2017) – visioondokument, milles sätestatakse pikaajaline KHG-de heitkoguste vähendamise eesmärk ja poliitikasuunised kliimamuutustega kohanemiseks või kliimamuutuste mõjule reageerimiseks valmisoleku ja vajaliku vastupidavuse tagamiseks. Dokumendis toodud põhimõtteid ja suuniseid tuleb arvesse võtta valdkonnaüleste ja valdkondlike strateegiate ning riiklike arengukavade uuendamisel ja rakendamisel. Käesoleva KMH kontekstis olulisemad suunised on:

 Metsamaa pindala hoidmine senisel tasemel on oluline nii CO2 -heite sidumise suurendamiseks atmosfäärist kui ka metsades süsinikuvaru säilitamiseks. Metsamaa pindala võib säilitada teiste maakasutusviiside arvelt – nii kasutusest väljas olevate maade metsastamise, ammendunud karjääride rekultiveerimise, aga ka rohumaade metsastamisega.

Jõgeva maakonnaplaneering 2030+ (2016) alusel jääb mäeeraldise lõunapoolseim osa, umbes 21 ha ulatuses rohevõrgustiku tugialale ehk riigi tasandi väikesele tuumalale T2 (joonis 3.1) Maakonnaplaneeringus on toodud keskkonnaregistri maardlate nimistu andmed 2016. aasta veebruari seisuga. Sopimetsa IV mäeeraldise varu on võetud arvele 2018. aastal ning seega Sopimetsa IV mäeeraldist maardlana maakonnaplaneeringus esitatud ei ole. Taotletava Sopimetsa IV lubjakivikarjääri lähedusse jäävad Sopimetsa ning Sopimetsa II lubjakivikarjäärid on maakonnaplaneeringus määratletud I kategooria maardla alaks. Sh on

Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse KMH programm. Alkranel OÜ, 2023 8

maakonnaplaneeringus välja toodud, et I ja II kategooria maardla aladele või nende vahetusse lähedusse ei tohi planeerida tegevusi, mis välistavad edaspidi kaevandamise. Lisaks on üldplaneeringus juhitud tähelepanu, et lubja- ja dolokivikarjääride kasutuselevõtul põhjavee välja pumpamisel jäävad lähedal asuvad kaevud kuivaks. Rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks ja säilimiseks on maakonnaplaneeringus toodud tingimused (lühendatult, asjakohased):

 Olemasolevate karjääride laienemine peab lähtuma rohelise võrgustiku paiknemisest ning hinnata tuleb keskkonnale ja rohelise võrgustiku toimimisele tekitatavat mõju.

 Riigi tasandi tuumalade (T1 ja T2) ulatus ei tohi olulisel määral (üle 10%) väheneda.  Maavarade kaevandamisel tuleb tuumala ulatuse säilimine tagada rekultiveerimise või

asendusalade leidmise kaudu. Looduslike ja/või pool-looduslike alade osatähtsus ei tohi langeda alla 90%.

Põltsamaa valla üldplaneering (2022) – Põltsamaa valla üldplaneeringu (edaspidi ÜP) kohaselt ei jää kavandatava Sopimetsa IV lubjakivikarjäär mäetööstuse maa-alale, lõuna poolne mäeeraldise ala jääb rohevõrgustiku tuumalale (joonis 3.1). Mäetööstuse maa-ala on maavara kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatav ala, kuhu on lubatud rajada maavara kaevandamiseks ja selle teenindamiseks vajalikke ehitisi. Põltsamaa valla ÜP seletuskirja kohaselt on mäetööstuse maa-ala määratud mäeeraldisele ja selle teenindusmaale, kuhu on ÜP koostamise ajal antud maavara kaevandamisluba või kus vastav luba on menetluses. Põltsamaa valla ÜP koostamise ajal ei olnud Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaluba menetluses, seega antud mäeeraldise ala ÜP-s mäetööstuse maa-alana märgitud ei ole.

ÜP kohaselt tuleb väärtusliku põllumajandusmaa, väärtusliku maastiku ja rohelise võrgustiku toimimise tagamisega arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel tuleb lisada kaevandamisloale tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks. Maardla kasutuselevõtul maavara väljamiseks tuleb võimalusel vältida ala, mis asub väärtuslikul põllumajandusmaal, väärtuslikul maastikul ja rohevõrgustikus. Juhul, kui nimetatud alal on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt hinnata kaasnevaid mõjusid. Rohevõrgustiku alal tuleb tagada võrgustiku toimimine. Maavaravaru kaevandamise lõppedes tuleb ala korrastada selliselt, et korrastatud ala sobituks väärtusliku piirkonnaga.

Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse KMH programm. Alkranel OÜ, 2023

9

Joonis 3.1 Väljavõte Põltsamaa valla ÜP-st.

Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse KMH programm. Alkranel OÜ, 2023

10

Põltsamaa valla arengukava 2040 (2022) – määrab Põltsamaa valla peamised arengusuunad aastaks 2040 – visioon, missioon ja väärtushinnangud ning valdkondade strateegilised eesmärgid. Üheks elukeskkonna arengueelduseks on mh maavarade olemasolu piirkonnas. Energeetika ja maavarade programm 2022-2025 – üheks tegevuseks on maapõueressursside kasutuse suunamine ehk tagamine ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt ressursside võimalikult suure lisandväärtusega ning säästlik kasutamine minimaalsete kadude ja minimaalsete jäätmetega. Tagada tõhus ressursikasutus. Tegevuse eesmärk kasutada maapõues leiduvaid loodusvarasid võimalikult efektiivselt, sh arvestades keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, majanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku aspekte. Teehoiukava 2023-2026 – aastatel 2023-2026 on planeeritud Eesti eri piirkondades ehitada 8 teelõiku kogu pikkuses 65,8 km. Samadel aastatel on planeeritud rekonstrueerida 18 teelõiku erinevates piirkondades kogu pikkuses 108,2 km.

Kavandatav tegevus on üldiselt strateegiliste planeerimisdokumentidega kooskõlas.

Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse KMH programm. Alkranel OÜ, 2023 11

4. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus

Üldjuhul on kavandatava tegevuse võimalikeks alternatiivideks asukoht, tegevuse läbiviimise tehnoloogia või tegevuse aeg ja maht. Kavandatavale tegevusele puuduvad asukohaalternatiivid, kuna kavandatava karjääri asukoht on seotud Sopimetsa maardlaga ja seal arvele võetud maavaravaruga. Taotletav lubjakivivaru asub suures ulatuses põhjavee tasemest allpool. Maavara väljatakse kahes osas – esmalt veepealne maavara ning seejärel veealune maavara. Põhimõttelised tehnoloogilised alternatiivid lubjakivi kaevandamiseks on materjali kobestamine puur-lõhketöödega või hüdrovasaraga. Hüdrovasaraga raimamine on võrreldes puur-lõhketöödega keskkonna seisukohalt oluliselt ebasoodsam, kuna see tekitab pidevat müra, vibratsiooni ja tolmu karjääri lähipiirkonnas. Seevastu puur-lõhketöödega kaasnevad need mõjud hetkeliselt. Sellest lähtuvalt on puur-lõhketööde abil materjali kobestamine tehnoloogiliselt ja keskkonna seisukohast sobilikum ning seetõttu ei käsitleta hüdrovasaraga raimamist eraldiseisva alternatiivina. Eraldiseisva reaalse alternatiivina ei käsitleta ka kaevandatava ala (st tegevuse mahu) vähendamist. Antud juhul on KMH eesmärgiks leida niisugune kaevandamise maht ja intensiivsus, mis ei ületaks keskkonna taluvuspiire. Kas kaevandamisala vähendamine osutub vajalikuks ja millises ulatuses tuleks seda teha, selgub keskkonnamõjude hindamise käigus. Mahu või intensiivsuse vähendamise vajalikkuse ilmnemisel, on see käsitletav pigem leevendava meetmena ning eralidiseisva alternatiivina pole selle käsitlemine vajalik. Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse kohaselt on kavandatud, et maavaravaru väljamine toimub veetaset alandamata. Vee alt kaevandamist on edukalt rakendatud Võrumaal Marinova dolokivikarjääris. Seetõttu ei ole vajalik analüüsida veetaseme alandamise või karjäärivee ärajuhtimisega seotud alternatiive. Karjäärist materjali väljaveo teele puuduvad mõistlikud alternatiivid, kuna kinnistu Põltsamaa metskond 9 (katastritunnusega 57301:001:0820) ulatub Vao-Painurme-Sulustvere teeni (tee nr 15161) ainult vahetult Kadaka kinnistust (57301:001:0107) lõunas. KMH programmi ekspertrühm leiab, et käesoleval juhul on kavandatava tegevuse reaalseteks alternatiivideks kavandatav tegevus ja null-alternatiiv ehk kavandatava tegevuse mitte elluviimine. Kavandatavat tegevust (alternatiiv I) ja null-alternatiivi on iseloomustatud allpool. 0-alternatiivi käsitletakse keskkonnamõju hindamise aruandes kui võrdlust olemasoleva olukorraga. KMH protsessi käigus võib lisanduda veel reaalseid alternatiivseid võimalusi. Juhul kui sellised täiendused tekivad, siis tuuakse selle kohane teave ära KMH aruandes.

4.1 Alternatiiv I – kavandatav tegevus

Kavandatavaks tegevuseks on maavara (lubjakivi) kaevandamine Sopimetsa lubjakivimaardlas. Sopimetsa IV lubjakivikarjääris on vastavalt taotlusele plaanis kaevandada keskmiselt 100 tuh m3 lubjakivi aastas. Tegelik kaevandamise maht selgub tööprotsessi käigus. Karjääris

Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse KMH programm. Alkranel OÜ, 2023 12

kasutusele võetav tootmistehnoloogia võimaldab kogu kaevandatavast materjalist toota lubjakivitäitematerjale eeldatavasti järgmiste fraktsioonide ja kasutusaladena:

 kasutamiseks ehituses ja teedeehituses hüdrauliliselt seotud ja sidumata täitematerjalina (fraktsioonid 0/4; 0/32; 4/16; 16/32; 32/63);

 kasutamiseks asfaldisegude ja pindamiskihtide täitematerjalina (fraktsioonid 0/4; 4/16; 16/32);

 kasutamiseks betooni täitematerjalina (fraktsioonid 4/16; 16/32). Taotletava Sopimetsa IV mäeeraldise teenindusmaa pindala on 59,83 ha ja mäeeraldise pindala on 38,16 ha. Taotletav aktiivne tarbevaru Sopimetsa IV lubjakivikarjääri mäeeraldisel on 2 917 tuh m3. Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskossa jääb vääriselupaik VEP nr 209748. Vääriselupaiga (VEP209748) seisundi tagamiseks jäetava puhvertsooni alune maavara kadu plokis 13 aT on 132 tuh m3 ning katendi püsivuse tagamiseks jäetavatesse hoidetervikutesse jääv maavara kadu on 251 tuh m3. Taotletav kaevandatava kõrgemargilise lubjakivi varu plokis 13 aT on 2 534 tuh m3. Kaevandamisluba Sopimetsa IV lubjakivikarjääris taotletakse 30 aastaks. Keskmiseks arvutuslikuks kaevandamise aastamääraks on umbes 100 tuh m3. Sellise keskmise kaevandamise aastamahu juures ammendatakse Sopimetsa IV lubjakivikarjäär ~25 aastaga ning loa kehtivusaja jooksul jõutakse mäeeraldis korrastada ja tagastada maaomanikele. Käesolev KMH programmi koostamisel on kasutatud keskkonnaloa taotlust, kus on arvestatud VEP209748 säilitamisega (keskkonnaloa taotluse koostamisel VEP211993 ja VEP211994 registrisse kantud ei olnud). Tulenevalt uute vääriselupaikade lisandumisest võivad kaevandatavad mahud keskkonnaloa taotluses muutuda, tulenevalt vajadusest säilitada ka vääriselupaigad VEP211993 ja VEP211994 (sh vajadusel ka puhvertsoonid). Sopimetsa IV lubjakivikarjääris moodustab katendi kasvukiht ja muld, mis on alumises osas paiguti turbasegune ning saviliivmoreen. Kasvukihi paksus koos mulla ning turbaseguse mulla kihiga on 0,3 - 1,8 m (keskmiselt 0,7 m). Saviliivas esineb jämepurdmaterjali, mis on valdavas osas karbonaatkivimist ja vähem leidub tard- ja moondekivimist jämepurdu. Moreeni paksus on 2,4 - 4,6 m (keskmiselt 3,4 m). Kasuliku kihi paksus Sopimetsa IV lubjakivikarjääri mäeeraldisel on keskmiselt 7,5 m, millest veepealne varu on 0,3 – 3,8 m (keskmiselt 1,5 m) ning veealuse varu moodustab 6,0-6,2 m paksune kiht. AS TREV-2 Grupp planeerib kaevandada lubjakivi Sopimetsa IV lubjakivikarjääri mäeeraldisel ilma veetaset alandamata, mille osas on taotlejal kogemus varasemast praktikast kivimite väljamisel Marinova dolokivikarjääris. Kuna karjääris veetaset ei alandata, siis väljatakse lubjakivi kahes osas – esmalt veepealne maavara ning seejärel veealune maavara. Mäeeraldise lamam on abs kõrgusel 63,0 m. Esmalt tuleb mäeeraldisel teostada metsa raadamine, sh raiuda puud ja juurida kännud. Pärast raadamistöid kooritakse ~0,4 m paksune kasvukiht ja muld buldooseri või ekskavaatoriga ning ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal tolmu- ja müratõkke vallidena. Kasvukihi ja mulla kogumaht taotletavas Sopimetsa IV lubjakivikarjääris on 347 tuh m3. Ülejäänud katendi moodustab moreen, mis eemaldatakse ekskavaatoriga ning mis ladustatakse samuti mäeeraldise teenindusmaal. Moreeni mahuks taotletavas Sopimetsa IV lubjakivikarjääris on 1 291 tuh m3. Kaevandamistegevuse protsessis ei koorita kogu mäeeraldisel asuvat katendit korraga, vaid seda tehakse koos tööfrondi liikumisega. Seega ei teki vajadust kogu mäeeraldisel asuvat katendi kogust korraga kas ladustada või töödelda, vaid seda saab teha järk-järgult tööprotsesside edenedes. Kattekihist eraldatakse muld, mis ladustatakse eraldi ülejäänud katendist. Korrastamisprotsessis vaja mineva katendi kogus on ladustatud teenindusmaa perimeetrile (müra- ja tolmutõkkevallides) ning see kasutatakse korrastamise protsessis vastavalt projektile. Kuna geoloogilise uuringu

Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse KMH programm. Alkranel OÜ, 2023 13

tulemusel on teada, et taotletava Sopimetsa IV lubjakivikarjääri katendi moodustab muuhulgas moreeni kiht, siis on võimalik sellest toota sertifitseeritud kruusalaadseid tooteid. Täpsed katendi, sh mulla ladustamise tingimused ja asukohad määratakse keskkonnaloa taotluse rahuldamise järel koostatavas kaevandamise projektis.

Juurdepääs tulevasele Sopimetsa IV lubjakivikarjäärile on tagatud mööda kõvakattega Väo- Päinurme-Salustvere kõrvalmaanteed (tee nr 15161).

Kaevandamise tehnoloogia Kaevandustegevus koosneb üldjoontes kaeveala ettevalmistamisest, maavara kaevandamisest (puur-lõhketööd), lubjakivi töötlemine purusti ja sõeluriga, kaevandatud materjali väljaveost ning kaevandatud ala korrastamisest. Kaeveala ettevalmistamine Kaevandamise ettevalmistustöödeks on metsa raadamine, kändude juurimine ning kokkulüke ja kasvukihi/kattekihi koorimine. Pärast raadamistöid kooritakse ~0,4 m paksune kasvukiht ja muld buldooseri või ekskavaatoriga ning ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal tolmu- ja müratõkke vallidena. Ülejäänud katendi moodustab moreen, mis eemaldatakse ekskavaatoriga ning mis ladustakse samuti mäeeraldise teenindusmaal. Kaevandamistegevuse protsessis ei koorita kogu mäeeraldisel asuvat katendit korraga, vaid seda tehakse koos tööfrondi liikumisega Maavara kaevandamine Veetaset mäeeraldisel ei alandata ehk maavaravaru väljamine toimub veetaset alandamata. Maavara väljatakse kahes osas – esmalt veepealne maavara ning seejärel veealune maavara.

Veepealset maavaravaru on 1,5-2 m ning kvaliteedi kohaselt väga tugev ei ole. Veepealse murenenud osa kaevandatakse ekskavaatoriga ning tugevam osa lõhatakse. Hüdrovasarat maavara kaevandamisel ei kasutata. Veealuse varu kaevandamiseks jäetakse umbes poole meetri ulatuses veepiirist ülesse veepealset varu kaevandamata, et masinatel oleks võimalik veealuse varu kaevandamisel seista kuival pinnal. Ehk siis reaalselt kaevandatakse veepealset varu umbes ühe m ulatuses. Kui jääb veepealset tugevamat kivi paksem kiht, siis see lõhatakse koos veealuse varuga vee alla. Antud tehnoloogia on kasutusel ka olemasolevas Marinova dolokivikarjääris.

Koostöös lõhkajaga on välja töötatud tehnoloogia, kus toimub kontrollitult veealuse varu lõhkamine vee all ning alles seejärel tõstetakse materjal välja nõrguma. Lõhatud lubjakivi töötlemiseks kasutatakse purustit ja sõelurit. Kogu veelause lubjakivi varu tootmisprotsess toimub veel märja või väga niiske lubjakiviga ja selliselt lendub õhku võimalikult vähe tolmu.

Lõhketöid teostab maavara kaevandamise loa taotleja poolt tellitud litsentseeritud lõhketööde tegija, kelle poolt koostatakse nõuetele vastav puur-lõhketööde projekt. Lõhketööde parameetrid ja kasutatavad kaitsevahendid valitakse selliselt, et on välistatud lõhketöö ohualasse jäävate ehitiste ja seadmete kahjustamine lööklaine, kildude laialipaiskumise ning seismilise võnkumise mõjul. Täpsed lõhketööde parameetrid ning eriolukordade tingimused määratakse lõhketööde projektis, mis kooskõlastatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga.

Karjäärivee ärajuhtimine Enamik kasulikku kihti asub allpool põhjaveetaset (~80%). Mäeeraldistelt vett ära ei juhita ehk maavaravaru väljamine toimub veetaset alandamata.

Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse KMH programm. Alkranel OÜ, 2023 14

Materjali väljavedu Toodangu laadimisel saab kasutada ekskavaatorit või kopplaadurit. Maavara väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga. Mäeeraldiselt ja selle teenindusmaalt liigub transport mööda transporditeed Vao-Painurme-Sulustvere teele (tee nr 15161).

Kaevandatud ala korrastamine Lubjakivikarjääris kaevandamise ja varu ammendamisega kaasneb kaevandatud maa korrastamine ja tagastamine valdajale. Sopimetsa IV mäeeraldise ala korrastatakse peale kaevandustegevuse lõppu tehisveekoguks ja rohumaaks.

Sopimetsa IV lubjakivikarjääri alale kujuneva veekogu pindalaks on 31,4 ha ning keskmiseks eeldatavaks veetaseme abs kõrguseks on 69,0 m. Karjääri kujuneva veekogu keskmine sügavus on umbes 6 m. Tekkiva veekogu nõlvad täidetakse nõlvusega 1:5. Võimalusel soovitakse kujunevale veekogule korrastamisega kujundada loodusliku kujuga kaldad, täpne lahendus fikseeritakse Sopimetsa IV lubjakivikarjääri korrastamise projektis. Minimaalne vajalik materjali kogus ammendatud karjääri nõlvade korrastamiseks on 500 tuh m3.

Eesmärk on alustada korrastamisega juba kaevandamise ajal ning tagastada korrastatud alad etapiviisiliselt muuks kasutuseks. Taotleja soovib teha koostööd juba enne kaevandamisega alustamist liigispetsialistidega, et saada ettepanekuid, kuidas ala hakata juba kaevandamise ajal nii kujundama, et sinna saaksid tulla näiteks käpalised, orhideed jms, kes eelistavad lubjarikkaid pinnaseid. Selleks saab kujundada paesõelmetest pinnavorme. Lubjarikka veega veekogud on heaks elupaigaks ohustatud jõevähile, Marinova karjääri näitel lubab nende asustamist karjääriveekogusse juba kaevandamise ajal. Eespool toodud müratõkkevallid tuleks kujundada juba moodustamise faasis selliselt, et nendele oleks hiljem mingi muu otstarve.

Jäätmete käitlemine

Lisaks taotletakse keskkonnaluba jäätmete nagu betoon, tellised, bituuminitaolised segud (täpsemalt freesasfalti või purustamist vajavad asfalti tükid), kivid ja pinnas taaskasutamiseks (täitematerjalide tootmine, R5m), taaskasutamisele eelnevaks sortimiseks (R12s) ja ladustamiseks (R13). Maksimaalne käideldavate jäätmete kogus on 12 000 tonni aastas. Kavas on täitematerjali tootmine ehk mehaaniline ringlussevõtt (sh anorgaaniliste ehitusmaterjalide) ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine ning jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokku pressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub. Jäätmed võetakse vastu teistelt ettevõtjatelt, et neist saaks toota materjali kasutamiseks ehitustöödel ja teedeehituses (mitte avalikel teedel sidumata kujul ja hüdrauliliselt seotuna). Jäätmete töötlemisel kasutatakse samu masinaid (purusti ja sõelur), mis kaevandatava materjali töötlemisel, üldjuhul töödeldakse materjale maavarade töötlemise vahel.

4.2 Null-alternatiiv

Null-alternatiivi lühikirjeldus: taotletavale Sopimetsa IV mäeeraldiste kaevandamiseks lubasid ei väljastata, karjääri ei avata ja jätkub senine maakasutus. Sellisel juhul ei toimu ka eelpool nimetatud jäätmete käitlemise tegevust karjääri territooriumil. Kaugemas perspektiivis ei saa siiski välistada käesoleval juhul taotletud mäeeraldise või geoloogiliste plokkide kasutuselevõttu, kuivõrd tegemist on aktiivse tarbevaruga.

Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse KMH programm. Alkranel OÜ, 2023 15

5. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus

Sopimetsa maardla on arvel Keskkonnaregistri maardlate nimistus kohaliku tähtsusega lubjamaardlana, registrikaardi numbriga 786. Maardla põhimaavara on ehituslubjakivi (ehituskiviks ja -killustikuks) ja kaasnevaks maavaraks on ehitusdolokivi (ehituskiviks, killustiku valmistamiseks).

5.1 Geoloogia, pinnas, põhja- ja pinnavesi

Sopimetsa IV geoloogilise uuringu kohaselt (AS TREV-2 Grupp, 2021) moodustub alal Imavere kihtide alumise osa dolokivi (dolomiitlubjakivi) ja lubjakivi mergli vahekihtide ja stromatopooridega. Kohati esinevad Imavere kihtide lubjakivis harvad stülolliidid. Jõgeva kihtide kõige ülemise intervalli moodustab sagedaste stülolliitidega valkjashall lubjakivi nn Kalana marmor. Kivimis esineb ka ränimugulaid ja mergli vahekihte. Kalana marmori lamamiks on ränimugulatega ja mergli vahekihtidega kirjuvärviline lubjakivi ja/või dolokivi. Läbilõike alumise osa moodustavad lubjakivi või dolokivi mergli või domeriidi vahekihtidega. Kivim on hall kuni tumehall kohati läätsja või poolmugulja tekstuuriga.

Maa-ameti mullastiku kaardirakenduse (2023) andmetel esineb kavandatava mäeeraldise piirkonnas peamiselt sügavad madalsoomullad (M’’’), ala keskosas asub ka gleistunud leetjas muld (KIg) ning leostunud gleimullad (Go).

Sopimetsa IV lubjakivikarjääris moodustab katendi kasvukiht ja muld, mis on alumises osas paiguti turbasegune ning saviliivmoreen. Kasvukihi paksus koos mulla ning turbaseguse mulla kihiga on 0,3 - 1,8 m (keskmiselt 0,7 m). Saviliivas esineb jämepurdmaterjali, mis on valdavas osas karbonaatkivimist ja vähem leidub tard- ja moondekivimist jämepurdu. Moreeni paksus on 2,4 - 4,6 m (keskmiselt 3,4 m). Kasuliku kihi moodustavad Siluri ladestu Llandovery ladestiku Raikküla lademe Nurmekunna kihistu Imavere kihistiku alumine osa ja Jõgeva kihistik.

Sopimetsa IV mäeeraldise maapinna absoluutkõrgused 73,83-77,43 m (EH2000). Maapind langeb lääne ja edela suunas, seega on eeldatavalt ka põhjaveevoolu suund Põltsamaa jõe poole läände ja edelasse. Põhjaveeseire andmete põhjal ulatub põhjaveetaseme muutuste amplituud 2 meetrini, pikaajalises vaatluste reas 2,5 meetrini. Taotletavast alast 700 m läänes Sopimetsa II lubjakivikarjääri ümbruses oli looduslik põhjavee tase 1,3–7,0 m sügavusel ehk kõrgusel 66– 68 m. Geoloogilise uuringu käigus rajatud puuraugud näitasid, et põhjaveetaseme sügavus on mäeeraldisel maapinnast 1,4 m kuni 9,0 m, abs kõrgusel 65,43–73,04 m. Keskmine põhjaveetase on uuringupuuraukude andmetel kõrgusel 69,0 m.

Sopimetsa IV mäeeraldis ja selle teenindusmaa asub põhjavee kaitstuse kaardi kohaselt piirkonnas, kus põhjavesi on nõrgalt kaitstud (kõrge reostusohtlikkus, joonis 5.1). Nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnaks loetakse kui põhjaveekihil lasub 2-10 m paksune moreenikiht või alla 2 meetri paksune savi- või liivsavikiht.

Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse KMH programm. Alkranel OÜ, 2023 16

Joonis 5.1 Põhjavee kaitstus vaadeldaval alal, ligikaudne teenindusmaa piiritletud punase joonega (Maa-amet, 2023).

Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa kattub täielikult Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku alaga (LTA1000001). Vastavalt Veeseaduse § 37 lg 1 on nitraaditundlik ala see, kus põllumajanduslik tegevus on põhjustanud või võib põhjustada põhjavees nitraatioonisisalduse, mis ületab 50 mg liitris või kus põllumajanduslik tegevus on põhjustanud veekogu eutrofeerumise või eutrofeerumisohu. Seega nitraaditundlikul alale seatakse piiranguid tulenevalt põllumajandustegevusest.

Taotletavast alast umbes 54 m lõunas asub maaparandussüsteemi eesvool Luige peakraav (VEE1033100), mille kood maaparandussüsteemide registris on 21033100200000011M. Luige peakraav ei ole avalik ega avalikult kasutatav veekogu, selle pikkus on 7,4 km ning Luige peakraav suubub Põltsamaa jõkke. Sopimetsa IV mäeeraldis ja selle teenindusmaa maaparandussüsteemialale ei jää.

5.1.1 Taimestik ja loomastik, looduskaitsealused objektid ja muud loodusväärtused

Taimkate, loomastik Kavandatav Sopimetsa IV lubjakivikarjääri mäeeraldis ja teenindusmaa ala on valdavalt kaetud metsaga. Metsaportaali (2023) andmetel on piirkonnas valdavad puuliigid: kask, mänd, kuusk, aga ka haab jms. Tegemist on peamiselt kuivendatud metsaaladega, kasvukohatüüpidest on levinud peamiselt kõdusoo metsad (mustika- ja jänesekapsa kõdusoo), kuid leidub ka angervaksa ja naadi kasvukohatüüpe. Vanuselisest koosseisust on alal levinud enim küpsed metsad ning noorendikud.

Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse KMH programm. Alkranel OÜ, 2023 17

Tulenevalt metsamassiivide paiknemisest ja hõredast asustust esineb piirkonnas erinevaid vastavatele metsakooslustele iseloomulikke metsloomi. Taotletava mäeeraldise keskele jääb vääriselupaik VEP nr 209748 (keskkonnaregistrikood VEP209748), mille põhitüüp on märgalade kuusikud ja kuusesegametsad (kasvukohatüüp on 1512 jänesekapsa-kõdusoo). Keskkonnaloa taotluse koostamise käigus teostas metsakorraldaja Aivar Hallang vääriselupaiga VEP209748 seire. Vääriselupaik VEP209748 on ebaühtlase vanusega kuuse-männi puistu jänesekapsa-kõdusoo kasvukohatüübis, kus mets on arenenud kuivenduse tagajärjel. Kuivenduskraavid on hakanud kinni kasvama ja taastub soostumine. Eksperthinnangu kohaselt tuleb vääriselupaik säilitada ning lisaks on öeldud: Looduslikud väärtused VEPis ei lõppe eralduse äärmiste puudega, vaid ulatuvad juurestiku ning mükoriisa kaudu ka naaberaladele. Seepärast on vaja jätta vääriselupaiga ümber vähemalt 25 meetrine puhvertsoon, kuhu ka hiljem kukkunud lamapuud saavad segamatult maha jääda ja olla elupaigaks paljudele liikkidele. VEP209748-le tuleb põhja-, lääne ja idapiirile jätta vähemalt 25 meetrine puhvertsoon ja kasvama peaks jääma ka tervenisti KV PM 117 eraldus 7, mis piirneb VEPiga kaguosas. Vääriselupaigale on keskkonnaloa taotluse kohaselt jäetud 25 m laiune puhvertsoon. ’ Lisaks jääb mäeeraldise alale veel kaks vääriselupaika (Keskkonnaportaali kantud 12.01.2023) – VEP211993 ja VEP211994. Käesolev KMH programmi koostamisel on kasutatud keskkonnaloa taotlust, kus on arvestatud VEP209748 säilitamisega (keskkonnaloa taotluse koostamisel VEP211993 ja VEP211994 registrisse kantud ei olnud). Tulenevalt uute vääriselupaikade lisandumisest võivad kaevandatavad mahud keskkonnaloa taoltuses muutuda, tulenevalt vajadusest säilitada ka vääriselupaigad VEP211993 ja VEP211994 (sh vajadusel ka puhvertsoonid). Täpsemad andmed vääriselupaikade kohta on toodud tabelis 5.1 (vt ka joonis 5.2). Tabel 5.1 Vääriselupaigad Sopimetsa IV lubjakivikarjääri mäeeraldisel (andmed: Keskkonnaportaal ja Metsaportaal, 2023).

VEP211993 VEP211994 Pindala 2,51 ha 2,76 ha Põhitüüp Haavikud Kuusikud ja kuusesegametsad Kasvukohatüüp 1162 Naadi 1512 Jänesekapsa-kõdusoo Kaasnev tüüp Kuusikud ja kuusesegametsad - Vääriselupaigale jäävad eraldised

24 - Peapuuliik kuusk, valmiv mets (keskmine vanus 65 a). 23 – peapuuliik haab, küps mets (keskmine vanus 85 a). 1 – peapuuliik kuusk, valmiv mets (keskmine vanus 90 a).

6 – Peapuuliik kuusk, küps mets (keskmine vanus 125). 11 – Peapuuliik kuusk, küps mets (keskmine vanus 132).

Iseloomustus Paiguti kuuse-kooreüraski kahjustuskolded rohke lamapuiduga, paiguti rippsamblikud.

Puistu struktuur rikkalik, kogu alal ohtralt surnult seisvaid kuuski, paiguti ümberkukkunud puudega häilud. Paiguti rippsamblikud.

Märkused Mitte raiuda, surnud ja lamapuitu mitte eemaldada, mitte kuivendada. Samuti jääb lõunapoolne Sopimetsa IV lubjakivikarjääri ala rohevõrgustiku tuumala T2 ääre alale (vt joonis 5.2). Võrgustiku tuumaladeks on sobiva pindala ja paigutusega loodus- ja keskkonnakaitseliselt väärtuslikud biotoobid (elupaigad), samuti alad, mis täidavad teatud puhvrirolli väliste keskkonnamõjude suhtes. Tuumaladel on keelatud püsiv ja pikaajaline loomade elutegevust (liikumist) takistav tegevus.

Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse KMH programm. Alkranel OÜ, 2023 18

Joonis 5.2 Rohevõrgustiku ja vääriselupaikade paiknemine kavandataval mäeeraldisel (alus: Maa-amet, 2023).

Looduskaitselised objektid ja muud loodusväärtused Eesti Looduse Infosüsteemi EELIS (Keskonnaagentuur, 31.01.2023) andmetel jääb kavandatava Sopimetsa IV lubjakivikarjääri lähistele erinevaid kaitsealuseid loodusobjekte (vt ka joonis 5.3 ja lisa 3). Lähim looduskaitseline objekt jääb kavandatavast Sopimetsa lubjakivikarjäärist umbes 550 m kaugusele lääne suunda. Tegemist on Sopimetsa looduskaitsealaga (KLO1000615), mille kaitse eesmärk on kaitsta paepealsete niidu- ja metsakoosluste elustiku mitmekesisust, karstiala ning III kaitsekategooria liiki pruunikat pesajuurt (Neottia nidus-avis). Umbes 900 m põhja poole jääb III kaitsekategooria valge- toonekure (KLO9108426) leiukoht. Lõunasuunas umbes 500 m kaugusel jääb II kaitsekategooria linnu metsise (KLO9102255) leiukoht, Kauru metsise püsielupaik (KLO3000633) ja selle piiranguvöönd (KLO3100754). Lisaks projekteeritav Kauru metsise püsielupaik (PLO1000581) ja selle piiranguvöönd (PLO2000787) ning projekteeritav metsavajakute looduskaitseala (sh Kauru sihtkaitsevöönd). Lähim Natura 2000 võrgustiku ala (Endal loodusala) jääb mäeeraldisest ~5,5 km kaugusele.

Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse KMH programm. Alkranel OÜ, 2023 19

Joonis 5.3 Kaitsealused loodusobjektid kavandatava Sopimetsa IV lubjakivikarjääri lähistel (EELIS, 31.01.2023).

Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakenduse kohaselt ei jää kavandatava tegevuse ja selle lähialale muinsuskaitseobjekte (lähim enam kui 5 km kaugusel, Tapiku mõisa park). Pärandkultuuri kaardirakenduse kohaselt jääb lähim pärandkultuuriobjekt kavandatavast Sopimetsa IV mäeeraldisest ja selle teenindusmaast umbes 280 m kaugusele. Pärandkultuuriobjektiks on Lageda talu kelder – põlluserval metsastunud künkal asuv ühekambriline maakelder (objekt hästi või väga hästi säilinud).

5.2 Rahvastik, taristu ja lähimad elamud

Seisuga 03.01.2023 elas Põltsamaa vallas 9485 elanikku. Statistikaameti (01.01.2022) alusel oli Nurga külas elas 26 elanikku ning Sopimetsa külas (kavandatava tegevusega piirnev) 15 elanikku. Vaadeldavat ala ümbritseb hajaasustus. Lähimast suuremast alevikust (Adavere) jääb kavandatav Sopimetsa IV mäeeraldis ja teenindusmaa linnulennult umbes 10 km kaugusele.

Kavandatavast Sopimetsa IV lubjakivikarjäärist umbes 820 m kaugusele läände jääb Sopimetsa lubjakivikarjäär, mille mäeeraldise pindala on 21,53 ha (joonis 5.4). Kaevandamisluba Sopimetsa lubjakivikarjäärile on väljastatud OÜ-le Luige Kivi ning kehtib kuni 12.06.2047 (joonis 5.4). Umbes 760 m kauguse läände jääb ka Sopimetsa II lubjakivikarjäär, mille mäeeraldise pindala 38,4 ha. Sopimetsa II kaevandamisluba on väljastatud OÜ-le Moreen ning kehtib kuni 05.10.2040.

Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse KMH programm. Alkranel OÜ, 2023 20

Joonis 5.4 Sopimetsa maardla lubjakivikarjäärid (alus: Maa-amet, 2023). Sopimetsa IV mäeeraldise ja teenindusmaa on kõigist külgedest ümbritsetud sama katastriüksusega (Põltsamaa metskond 9, 71102:001:0382). Lähim katastriüksus Kurista (57301:001:0271) jääb umbes 15 m kaugusele (vt ka joonis 5.5). Sopimetsa IV mäeeraldise ja selle teenindusmaa lähipiirkonda jäävad katastriüksused on toodud tabelis 5.2.

Joonis 5.5 Kavandatavat Sopimetsa IV mäeeraldist ning teenindusmaad ümbritsevad kinnistud (alus: Maa-amet, 2023).

Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse KMH programm. Alkranel OÜ, 2023 21

Tabel 5.2 Lähimad katastriüksused (andmed: Maa-amet, 2023). Katastri- üksus

Katastriüksuse tunnus

Sihtotstarve Pind- ala (ha)

Hoonestatus Kinnistu kaugus teenindus- maast

Kurista 57301:001:0271 Maatulundus- maa 100%

16,04 Hoonestatud 15 m, sh lähim hoone 550 m kaugusel

Kulla 57301:001:0327 Maatulundus- maa 100%

6,16 Hoonestamata 100 m

Väljametsa 57301:001:0058 Maatulundus- maa 100%

7,73 Hoonestamata 45 m

Piiri 57301:001:0070 Maatulundus- maa 100%

7,68 Hoonestamata 32 m

Krassi 57301:001:0013 Maatulundus- maa 100%

14,34 Hoonestamata 21 m

Soometsa 57301:001:0215 Maatulundus- maa 100%

12,26 Hoonestamata 24 m

Nigula 57301:001:0951 Maatulundus- maa 100%

9,14 Hoonestamata 17 m

Innusaare 57301:001:1010 Maatulundus- maa 100%

44,9 Hoonestatud 29 m, sh lähim hoone 267 m kaugusel

Lääne 57301:001:1131 Maatulundus- maa 100%

29,24 Hoonestamata 165 m, sh lähim hoone 679 m kaugusel

Kadaka 57301:001:0107 Maatulundus- maa 100%

2,73 Hoonestatud 75 m, sh lähim hoone 180 m kaugusel. Transporditee vahetu ristumine Vao-Painurme- Sulustvere teega (tee nr 15161) on planeeritud Kadaka kinnistu hoonetest ligikaudu 200 m kauguselt.

Piiri 57301:001:0069 Maatulundus- maa 100%

2,14 Hoonestamata 14 m

Väljametsa 57301:001:0057 Maatulundus- maa 100%

3,92 Hoonestamata 20 m

Välja 57301:001:0055 Maatulundus- maa 100%

1,61 Hoonestamata 26 m

Lageda 57301:001:0542 Maatulundus- maa 100%

5,88 ha Hoonestamata 27 m

Krassila 57301:001:0239 Maatulundus- maa 100%

10,81 ha

Hoonestamata 19 m

Ehitisregistri ja Maa-ameti andmetel lähimatel hoonestatud kinnistutel Kadaka ja Kurista kaevud puuduvad. Siiski võib eeldada, et veevarustuse tagamiseks on mõlemale kinnistutele rajatud kaevud. Kavandatava Sopimetsa IV lubjakivikarjäärist ühe kilomeetri raadiusesse jääb 10 puurkaevu (vt ka tabel 5.3).

Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse KMH programm. Alkranel OÜ, 2023 22

Tabel 5.3 Kavandatava Sopimetsa IV lubjakivikarjääri lähipiirkonda jäävad puurkaevud. Puurkaevu keskkonnaregistrikood

Katastriüksus Puurkaevu sügavus (m)

Otstarve Kaugus mäeeraldisest

PRK0055186 Pähkli 57301:001:1230

48 Olmevee saamine

1,2 km

PRK0012034 Pumbamaja 57301:001:0421

30 Olmevee saamine

1,2 km

PRK0023821 Uuetoa 57301:001:0184

30 Olmevee saamine

800 m

PRK0011992 20,5 Olmevee saamine

600 m

PRK0063157 Sopineeme 57301:001:0147

40 Olmevee saamine

1,2 km

PRK0053363 Sopi pumbamaja 57301:001:0182

10 Tootmisvee saamiseks

1,2 km

PRK0063158 Ööbikutoa 57301:001:0112

40 Olmevee saamine

1,1 km

PRK0024070 Innusaare 57301:001:1010

30 Olmevee saamine

470 m

PRK0052059 Innusaare farm 57301:001:0073

25 Olmevee saamine

530 m

PRK0056554 Soone 57301:001:0269

24 Olmevee saamine

740 m

Kavandatav Sopimetsa IV lubjakivikarjääri teenindusmaa külgneb läänest umbes 35 m ulatuses kõrvalmaanteega Vao-Päinurme–Sulustvere (tee nr 15161). Antud lõigul on kõrvalmaantee liiklussagedus (loendatud 2021) 160 sõidukit ööpäevas, millest moodustasid 96% sõidu- ja pakiautod ning 4% autorongid.

Mäeeraldistel ja nende teenindusmaal puuduvad ehitised ja maa-alused kommunikatsioonid, valdavalt on tegemist metsamaaga. Elektriliine mäeeraldisel ja selle teenindusmaal pole.

Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse KMH programm. Alkranel OÜ, 2023 23

6. Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju, sh mõjuala suurus, eeldatavad mõjuallikad ja mõjutatavad keskkonnaelemendid

Keskkonnamõju hindamise eesmärk on hinnata kavandatava tegevuse realistlike alternatiividega ja olemasoleva olukorra säilimisega kaasnevaid eeldatavalt olulisi mõjusid keskkonnale, analüüsida mõju vältimise ja leevendamise võimalusi ja hinnata nende tõhusust, võrrelda alternatiive, teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks ning pakkuda välja võimalike mõjude seire meetmed. Mõju maastikule ja elusloodusele (sh kaitstavad loodusobjektid, mets (mh vääriselupaigad) ning rohevõrgustik) Maavara kaevandamisega kaasneb mäeeraldise piires mäetööde käigus maastiku muutus ja olemasoleva taimkatte hävinemine. Kaevandamise lõpetamisel kujuneb kaevealale ca 6 m sügavune tehisveekogu. Mäeeraldis kuulub osaliselt rohevõrgustiku tuumalasse. KMH aruandes analüüsitakse kavandatava tegevuse võimalikku kaevandamisalade avamise järjekorda (sh ka korrastamise järjekorda ja etapilisust), pidades silmas rohevõrgustiku tuumala minimaalset mõjutamist (nt kas minimaalselt on rohevõrgustik mõjutatud, kui kaevandamine toimub esmalt rohevõrgustiku alal või vastupidi – rohevõrgustiku alalt maavara väljamine jäetakse viimaseks). Loomaliikide liikumist ja rännet võib täiendavalt mõjutada kaevandustegevusega kaasnev müra ja vibratsioon. Seetõttu tuleb KMH käigus hinnata kavandatava tegevuse mõju linnustikule ja loomastikule, rohevõrgustiku toimimisele, metsale (sh vääriselupaikadele VEP209748, VEP211993 ja VEP211994) ja lähimatele kaitsealustele loodusobjektidele. Kavandatava tegevuse alale jäävatele vääriselupaikadele tuleb hinnata mõju seoses kavandatava tegevusega kaasneda võiva veetaseme ja valgustingimuste muutusega, samuti arvestades ka mikrokliimat ja tormikindlust. KMH protsessi käigus teostatakse välisvaatlus ka vääriselupaikades VEP211993 ja VEP211994. Erinevaid uuringuid arvesse võttes otsustatakse ka vääriselupaikade puhvri vajadus ja selle suurus. Pöörata tähelepanu asjaolule, et veetase ei tohi vääriselupaikades tekitada üleujutusi karjääri käigus hoidmise ajal ega ka peale karjääriala korrastamist. Vajadusel pakutakse välja leevendusmeetmed. Lähim Natura 2000 võrgustiku ala (Endal loodusala) jääb mäeeraldisest ~5,5 km kaugusele, tulenevalt kaugusest ei mõjuta kavandatav tegevus Natura 2000 võrgustiku ala. Seega ei ole KMH raames vajalik Natura asjakohase hindamise teostamine. Mõju veerežiimile, põhja- ja pinnaveele ja kvaliteedile Mäeeraldistelt ei planeerita vett ära juhtida ning veetaset ei alandata. Kuigi karjääri rajamisega põhjavee taset spetsiaalselt ei alandata (vee väljapumpamist ei toimu), siis pinnase eemaldamine ja veekogu teke võib siiski põhjustada lokaalset ja ajutist veetaseme mõningast alanemist karjääri vahetus läheduses. Seetõttu on vaja anda hinnang põhjavee (pinnasevee) tasemete muutusele seoses kavandatava tegevusega. Sh hinnata võimaliku veetasemete muutuse mõju vääriselupaikadele ning võimalikku mõju piirkonna elanike veevarustusele. Mäeeraldise alal soovitakse ladustada jäätmeid nagu betoon, tellised, bituumenitaolised segud (ei ole nimetatud koodinumbriga 17 03 01 – täpsemalt freesasfalti või purustamist vajavad asfalti tükid) ning kivid ja pinnas (ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 03). Betoon, tellised, kivid ja pinnas liigituvad Jäätmeseaduse § 4 alusel püsijäätmeteks. Püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu,

Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse KMH programm. Alkranel OÜ, 2023 24

põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, nad ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Püsijäätmete leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades. Bituumenitaoline segu ehk sisuliselt asfalti tükid/freespuru kasutatakse teedeehituses, sh ladustatakse erinevate teedeehitus objektide juures üle Eesti. Spreadbury et al (2021) ülevaateartikklis asfalti freespuru ladustamise ja kasutamisega seotud ohtlike ainete leostumise ja keskkonnariskide hindamisest jõuti järeldusele, et läbivaadatud erinevate kirjandusallikate ning teostatud keskkonnariski analüüsi põhjal on vähetõenäoline, et freesasfalti ladustamise ning taaskasutamisega võiks kaasneda põhjavee või pinnavee saastumist. Seega ei ole eeldada, et bituumenitaoliste segude ehk asfaldi freespuru ladustamine Sopimetsa IV lubjakivikarjääris ei mõjuta põhjavee kvaliteeti. Kokkuvõtvalt ei ole eeldada jäätmete ladustamisest tulenevat mõju põhjavee kvaliteedile. Kavandatava tegevusega kaasnev mõju põhjavee kvaliteedile (vee keemilisele koostisele) on vähetõenäoline. Siiski tuleb analüüsida kavandatava tegevuse mõju veekvaliteedile (sh joogiveele). Võimalik mõju põhja- ja pinnaveele on seotud kaevandamiseks kasutatavate masinate avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja kütust, on võimalik, et esineb nende lekkeid. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid regulaarselt hooldades on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad. Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid ei plaanita karjäärialal teha. Avariide likvideerimise viisid planeeritakse kaevandamise projektis. Keskkonnamõju hindamise käigus tuuakse välja meetmed põhjavee reostuse riski maandamiseks, pakutakse välja seirekava põhjavee kvaliteedi muutuste tuvastamiseks. Kuna karjääris põhjaveetaset ei ole kavas alandada ning karjäärivee ärajuhtimist ei toimu, siis mõju pinnaveerežiimile ning pinnavee kvaliteedile on vähetõenäoline, kuid siiski hinnatakse KMH käigus võimalikku mõju pinnaveele. Müra, vibratsioon, õhukvaliteet, valgus, kiirgus ja lõhn Kavandatava tegevusega ei kaasne soojuse, kiirguse ega lõhna eraldumist. Tööaeg karjääris maksimaalselt 7.00-19.00. Hämaral ja pimedal ajal kavandatakse tööala valgustada seal töötava tehnika (ekskavaatori, laaduri, autode tuled) abil. Seetõttu ei kavandata kaevandamise käigus karjääri eraldiseisval valgustuse paigaldamist ning pole põhjust eeldada, et kavandatava tegevusega kaasneks oluline valgusereostus. Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piiridest välja poole leviv peamine mõju on lõhkamisel, kaevandamisel, materjali töötlemisel, jäätmete käitlemisel (purustamine ja sõelumine) ja veol kasutatavate masinate tekitatav müra ja tolm. Kaevandamiseks on plaanis kasutada peamiselt ekskavaatorit ning laadimiseks kopplaadurit ja ekskavaatorit. Lõhkamine ning purustussõlme poolt tekitatav müratase on üks olulisemaid. Müraallikast eemaldudes müratase alaneb. Mürataset alandab ka mäeeraldist ümbritsev mets ja teenindusmaal või mäeeraldise piirialadel paiknevad katendi vallid. Lisaks karjääris töötavatele masinatele tekib müra karjääri teenindavate transpordivahendite liikumisel. Maavara väljaveoks karjäärist kasutatakse tehniliselt korras ja kehtivatele normidele vastavaid kallureid. Mäeeraldisele on lähim elamu ~400 m kaugusel. Keskkonnamõju hindamise käigus hinnatakse kaevandamisega kaasneva müra levikut (sh ka väljaveoteedelt ning koosmõjus teiste lähipiirkonda jäävate karjääridega) ja mõju olulisust.

Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse KMH programm. Alkranel OÜ, 2023 25

Keskkonnaloa taotluse kohaselt ei ületa vastavalt teostatud müramodelleerimisele mäeeraldisel teostatavate tootmisprotsesside mürataseme puhul kehtestatud normtasemeid tootmisterritooriumi piiril ega sellest väljaspool. Suurimat müra tekitava müraallika purustus- sorteerimissõlme töötamise puhul on vastavalt modelleerimistulemustele müratase väljapool käitise territooriumi 55 dB. Lõhketöödega kaasneb maavõngete levik keskkonda. Mida suurem on lõhkelaengu mass ja mida lähemal asub lõhkamiskoht, seda suuremad on oodatavad negatiivsed avalduvad mõjud. Selleks, et vältida ja vähendada maavõngete mõju konkreetsete tundlike objektide ja rajatiste suhtes, on vajalik leida ohutute lõhkelaengute suurused. Täpsed lõhketööde parameetrid ning eriolukordade tingimused määratakse lõhketööde projektis, mis kooskõlastatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga. Eestis ainsa karjäärina kaevandatakse dolokivi kasutades veealust lõhkamist Marinova dolokivikarjääris, millele lähim hoone jääb 240 m kaugusele. Senise kaevandamise jooksul Marinova dolokivikarjääris ei ole tekkinud lõhkamiste mõjul kahjustusi. Kavandatava Sopimetsa IV lubjakivikarjääris jääb enamus maavaravaru vee alla ehk kavandatakse veelaust lõhkamist. Keskkonnamõju hindamise raames analüüsitakse kavandatava tegevuse tulemusel lõhkamisest tingitud maavõngete levimist ning kivikildude laialipaiskumist, arvestades lähimaid elamuid (sh ka lähialasse jääva pärandkultuuriobjektiga). Keskkonnamõju hindamise käigus hinnatakse kaevandamisega kaasneva tolmu (tahkete osakeste) levikut (sh ka väljaveoteedelt) ja mõju olulisust. Keskkonnaloa taotluses on teostatud peenete osakeste heitkoguste arvutused ning Airviro programmi kasutades on teostatud hajumisarvutused. Keskkonnaloa taotluse kohaselt jääb peenete osakest PM10 nii 24 tunni kui ka ühe aasta keskmistatud saastatuse tase alla seadusega määratud õhukvaliteedi piirväärtust, olles purustus-sorteerimissõlme ja diiselgeneraatori samaaegsel töötamise vastavalt 10,27 μg/m³ ning 0,34 μg/m³. Keskkonnamõju hindamise raames teostatakse heitkoguste kontrollarvutused ning kui on erinevused loa taotluses esitatuga, siis teostatakse uus modelleerimine. Kui erinevused puuduvad siis hinnatakse tolmu leviku mõju vastavalt keskkonnaloa taotluses esitatud tulemustele. Kuna materjali transpordiks saab kasutada kõrvalmaanteed 15161 (Vao-Painurme-Sulustvere), mis on kattega tee, siis pole ette näha veokite liiklussageduse kasvust tingitud tahkete osakeste (tolmu) heite suurenemist teel liiklemise tõttu ning seetõttu puudub vajadus hinnata transpordiga seoses tahkete osakeste (tolmu) heidet maanteelt või modelleerida tahkete osakeste levikut maanteelt. Karjääris töötavad ekskavaatorid/kopplaadurid ning materjali väljaveol kasutatavad veokid paiskavad õhku heitgaase. Tehniliselt korrasoleva kaevandamistehnika kasutamisel heitgaasid hajuvad ning nendes esinevate saastekomponentide sisaldus on võrreldav igapäevakasutuses olevate mehhanismide (veokid, põllumajandusmasinad jmt) poolt eraldatavate kogustega. Materjali veoks kasutatavate veokite heitgaaside piirväärtused on kehtestatud mootorsõidukite heitmestandarditega (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega). Alkranel OÜ teostas 2021. a õhusaaste hajuvusuuringu riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 62,0-78,5 Päädeva- Konuvere teelõigu eelprojektile. Nimetatud teelõigu liiklussagedused õhusaaste uuringus jäid vahemikku 10 000-13 000 sõidukit ööpäevas. Uuringus tõdetakse, et väljaspool teemaad ei esinenud ühegi saasteaine piirväärtuste ületamist. Arvestades piirkonna teede liiklussagedust (Vao-Painurme-Sulustvere tee aasta keskmine ööpäevane liiklus 251 sõidukit 2021. aastal; Allikas: Teeregister 2023) ei ole põhjust eeldada, et materjali transpordiga seotud veokite

Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse KMH programm. Alkranel OÜ, 2023 26

heitgaaside osas kaasneks olulist keskkonnamõju ning antud teemat ei ole KMH aruandes vaja täiendavalt käsitleda. Vajadusel töötatakse välja leevendusmeetmed müra, tolmu (tahekete osakeste) ning vibratsiooni mõjude vähendamiseks. Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale Kavandatava tegevuse mõju inimese tervisele, heaolule ja varale võib avalduda eelkõige läbi muutuste veevarustuses ja -kvaliteedis, välisõhu kvaliteedis, kaasneva müra ja vibratsiooni tõttu. Lõhkamisega kaasnevad seismilised võnked võivad ohustada eelkõige hooneid ja muid rajatisi. Kavandatava tegevusega kaasnevat mõju ja selle olulisust inimeste tervisele, heaolule ja varale hinnatakse välisõhu kvaliteedi ning müra ja vibratsiooni leviku hindamise kaudu. Mõju kultuuripärandile Arvestades, et kultuurimälestiste kaardirakenduse kohaselt ei jää kavandatava tegevuse ja selle lähialale muinsuskaitseobjekte (lähim enam kui 5 km kaugusel, Tapiku mõisa park), seega ei ole vaja hinnata mõju kultuurimälestistele. Lähim pärandkultuuriobjekt jääb kaardirakenduse kohaselt kavandatavast tegevusest umbes 280 m kaugusel lääne suunda. Tegemist on Lageda talu keldriga – põlluserval metsastunud künkal asuv ühekambriline maakelder (objekt hästi või väga hästi säilinud). Eelkõige võib pärandkultuuriobjekti seisukorda mõjutada vibratsioon. Kavandatava tegevusega kaasnevat mõju ja selle olulisust pärandkultuuriobjektile hinnatakse vibratsiooni leviku hindamise kaudu. Vajadusel töötatakse välja leevendusmeetmed vibratsiooni mõjude vähendamiseks. Mõju infrastruktuurile Mõju taristule väljendub liiklusintensiivsuse kasvu näol väljaveoks kasutatavatel teedel. Keskkonnamõju hindamisel analüüsitakse ja hinnatakse kavandatava tegevusega tulenevat mõju väljaveoks kasutatavatele teedel (riigi- ja kohalikud teed), sh välisõhule (müra, tolm), teede seisukorrale, liikluskoormusele- ja ohutusele ning vajadusel pakutakse välja leevendusmeetmed. Transpordiamet tõi oma 02.09.2022 nr 8-5/22/19414-2 kirjas välja, et enne kaevandamistööde alustamist tuleb riigiteele 15161 materjalide väljaveoks kasutatav ristumiskoht rajada, sest Maa-ameti kaardirakenduse järgi väljapääs riigiteele puudub. Transpordiamet väljastab EhS § 99 lg 3 kohased täpsemad nõuded projekti koostamiseks ristumiskoha kinnistu omaniku taotluse alusel; samuti tuleb maavara väljaveoks kasutatav tee vähemalt teekaitsevööndi ulatuses enne riigiteega ristumist viia tolmuvaba katte alla, sest vastavalt liiklusseaduse § 72 lg 1 on keelatud teed kahjustada ja risustada. Antud seisukohaga arvestatakse KMH aruandes ja edasistes protsessides. Koosmõju Kumulatiivse mõju all mõistetakse ühesuguse toimega tegurite koosmõju. Kavandatavast Sopimetsa IV lubjakivikarjäärist umbes 820 m kaugusele läände jääb Sopimetsa lubjakivikarjäär (mäeeraldise pindala on 21,53 ha) ning umbes 760 m kauguse läände jääb ka Sopimetsa II lubjakivikarjäär (mäeeraldise pindala 38,4 ha). KMH raames tuleb hinnata koosmõjusid (võetakse arvesse müra, tolmu, veetaseme ning kõik muud eeldatavad koosmõjud) Sopimetsa ja Sopimetsa II lubjakivikarjääriga. Kui keskkonnamõju hindamise raames selgub teisi mõjutegureid, mis põhjustavad koosmõju aspektist olulist keskkonnamõju, siis võetakse ka neid arvesse.

Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse KMH programm. Alkranel OÜ, 2023 27

Kavandatava tegevuse mõju kliimamuutusele Kavandatava tegevuse mõju kliimale avaldub kaevandamis- ja transpordimasinate kasutamisel ning lõhkamistest tingitud õhuheitmete tekkel. Seda nii materjali kobestamisel, purustamisel kui transpordil. Olulisemad siseriiklikud kliimaalased arengukavad: „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ ja „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“ lubjakivikarjääre ja neist tingitud süsinikheiteid ei käsitle. Süsinikheite vähendamise seisukohast peetakse olulisemaks teisi sektoreid. Seetõttu pole põhjust eeldada, et lubjakivi kaevandamisest tulenevate süsinikheidete mõju kliimale oleks oluline. Kavandatava tegevuse mõju kliimale avaldub ka läbi kaevandamisalal asuva metsa raadamise – süsiniku sidumine väheneb. Keskkonnamõju hindamisel antakse hinnang metsamaaga ja mulla eemaldamisega kaasneva süsinikuvaru muutuse kohta ning analüüsitakse kompenseerimisvajadust.

Jäätmeteke Tootmisprotsessis kaevandamisjäätmeid ei teki – kogu kasulik materjal turustatakse, mäeeraldiselt eemaldatud katend kasutatakse karjääri korrastamisel ning korrastamiseks mittevajalik katend turustatakse. Jäätmeseaduse § 2 lõige 1 ütleb, et jäätmed on mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Taotletava Sopimetsa IV lubjakivikarjääri mäeeraldisel olevat materjali ei ole kaevandaja kohustatud ära viskama ning seda ei planeerita. Kogu kaevandatav materjal kas töödeldakse kaubaks, sertifitseeritakse ja turustatakse või kasutatakse hilisema korrastamise käigus nõlvade kujundamisel vastavalt korrastamisprojektile. Karjääris kasutusele võetav tootmistehnoloogia võimaldab kogu kaevandatavast materjalist toota lubjakivitäitematerjale eeldatavasti järgmiste fraktsioonide ja kasutusaladena:

 0/4; 0/32; 4/16; 16/32; 32/63 kasutamiseks ehituses ja teedeehituses hüdrauliliselt seotud ja sidumata täitematerjalina;

 0/4; 4/16; 16/32 kasutamiseks asfaldisegude ja pindamiskihtide täitematerjalina;  4/16; 16/32 kasutamiseks betooni täitematerjalina.

Eelnimetatud täitematerjalide tootmiseks koostatakse Sopimetsa IV lubjakivikarjääri kohta tootmisohje sertifikaat ning toimivusdeklaratsioon (koos CE-märgisega) seega kogu tootmisprotsessis tekkiv materjal on sertifitseeritud ning tegemist on tootega mitte jäätmega. Kaevandamistegevuse protsessis ei koorita kogu mäeeraldisel asuvat katendit korraga, vaid seda tehakse koos tööfrondi liikumisega. Seega ei teki vajadust kogu mäeeraldisel asuvat katendi kogust korraga kas ladustada või töödelda, vaid seda saab teha järk-järgult tööprotsesside edenedes. Korrastamisprotsessis vaja mineva katendi kogus ladustatakse teenindusmaa perimeetrile ning kasutatakse korrastamise protsessis vastavalt projektile. Lisaks kasutatakse katendit müra- ja tolmutõkkevallide rajamisel keskkonnahoiu eesmärgil. Korrastamiseks mittevajalik katend turustatakse vastavalt selle tekkimisele. Seega jäätmeid taotletaval Sopimetsa IV lubjakivi mäeeraldisel ei teki. Kui pinnas ladustatakse enamaks kui kolmeks aastaks, loetakse ladustuskoht jäätmeseaduse alusel B-kategooria jäätmehoidlaks ning kaevandajal tuleb taotleda jäätmeluba. Juhul kui kavandatava tegevuse käigus siiski peaks kaevandamisjäätmeid tekkima, tuleb kaevandajal esitada kaevandamise jäätmekava. Olmejäätmeid moodustub kavandatava tegevuse käigus väga väikeses mahus. Nende kogumist ja ära andmist reguleerib kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskiri.

Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse KMH programm. Alkranel OÜ, 2023 28

Lisaks taotletakse keskkonnaluba jäätmete nagu betoon, tellised, bituuminitaolised segud, kivid ja pinnas taaskasutamiseks, taaskasutamisele eelnevaks sortimiseks ja ladustamiseks. Maksimaalne kogus 12 000 tonni aastas. Jäätmed võetakse vastu teistelt ettevõtjatelt, et neist toota toodet kasutamiseks ehitustöödel ja teedeehituses mitte avalikel teedel sidumata kujul ja hüdrauliliselt seotuna. Jäätmete töötlemisel kasutatakse samu masinaid (purusti ja sõelur), mis kaevandatava materjali töötlemisel, üldjuhul töödeldakse materjale maavarade töötlemise vahel. Lähtudes eeltoodust ei kaasne kavandatava tegevusega olulist jäätmeteket. Tulenevalt alal planeeritavast jäätmekäitlusest (sh jäätmete purustamine) hinnatakse KMH käigus tegevuse mõju ja selle olulisust välisõhu kvaliteedi, müra ja vibratsiooni leviku hindamise kaudu. Riigipiiriülest keskkonnamõju kavandatava tegevusega ette ei ole näha. Kavandatava tegevuse alal puuduvad kultuurimälestised ja pärandkultuuriobjektid, seega mõju pole ette näha.

Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse KMH programm. Alkranel OÜ, 2023 29

7. KMH hindamismetoodika kirjeldus, sh vajalike uuringute kirjeldus

KMH viiakse läbi keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) kohaselt. KMH käigus hinnatakse kavandatava tegevusega kaasnevaid keskkonnamõjusid ning tuuakse välja mõjude leevendusvõimalused. Töö koostamisel juhindutakse erinevatest ja asjakohastest allikatest, sh:

 Keskkonnamõju hindamine. Käsiraamat (Põder, 2017);  Keskkonnamõju hindamise menetluse läbiviimise juhend (Keskkonnaministeerium,

september 2017). KMH aruande koostamisel võetakse aluseks vähemalt KMH algatamisotsus ja otsustaja poolt nõuetele vastavaks tunnistatud KMH programm. KMH aruanne koosneb vähemalt järgnevatest osadest (keskkonnaministri 01.09.2017 määruse nr 34 alusel):

 kavandatava tegevuse eesmärk, vajadus ja täpne asukoht;  kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste kirjeldus, sh

keskkonnakasutuse kirjeldus;  olemasoleva olukorra kirjeldus, sh eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus;  keskkonnamõju hindamise metoodika kirjeldus;  kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiividega kaasnevate tagajärgede

hindamine ja keskkonnamõjude analüüs (sh kirjeldus). Käsitletakse kaudseid ja kumulatiivsed mõjusid, loodusvarade kasutamise otstarbekust ja vastavust säästva arengu põhimõtetele ning vajadusel tuuakse välja ebasoodsa keskkonnamõju vältimise või vähendamise meetmed ja nende efektiivsus;

 keskkonnameetmete, sh seiremeetmete kirjeldus;  kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide võrdlus ning paremusjärjestus;  avalikkuse kaasamise ning avalikustamisega seotud ettepanekute, vastuväidete ja

küsimuste ülevaade;  aruande (sh hindamistulemuste) kokkuvõte;  teave KMH koostamisel kasutatud allikate kohta;  lisad (KMH programm, skeemid, kaardid jms).

KMH-ga hõlmatakse kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiividega kaetud alad ning ka neid ümbritsevad või seotud alad, hinnates sh erinevate mõjude ruumilist ulatust ning nende olulisust. KMH aruandes antakse avalduvate mõjude ülevaade, sh nende maht, ulatus, kestvus ja kumuleeruvus.

KMH käigus hinnatakse kavandatava tegevuse elluviimisest tulenevat võimalikku olulist keskkonnamõju. Seejuures hinnatakse nii lühi- kui ka pikaajalist mõju (ehitusaegsed ning kasutusperiood). KMH aruandes tuuakse välja leevendavad meetmed tegevustega kaasneva võimaliku negatiivse keskkonnamõju vältimiseks, vähendamiseks või positiivse mõju suurendamiseks. Vajadusel pakutakse välja ka alternatiivseid lahendusi. Keskkonnamõju hindamisel kasutatakse nii kvantitatiivset, kui ka kvalitatiivset (võrdlevat) analüüsimeetodit, mille järgi tegevusi ja leevendusmeetmeid analüüsitakse erinevate keskkonnaelementide lõikes (näiteks vastavus konkreetsele normile). Kui keskkonnaelementide lõikes eesmärke või indikaatoreid ei eksisteeri, kasutatakse üksnes subjektiivset kogemuslikku (KMH eksperdirühma liikmete arvamused, eksperthinnangud) kui ka objektiivset hinnangut (uuringute jms tulemused). Keskkonnamõju hindamisel lähtutakse põhimõttest, et hinnata tuleb muutusi keskkonnas, mis kaasnevad kavandatud tegevuse

Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse KMH programm. Alkranel OÜ, 2023 30

elluviimisel. Selleks on oluline tuua välja tegevusega kaasnevaid tagajärgi (aspekte), mis võivad viia muutusteni keskkonnaelementides. KMH metoodika seisneb kavandatava tegevuse (sh alternatiivsete lahenduste) prognoositavate keskkonnamõjude võrdlemises õigusaktides kehtestatud piirnormidega ja soovituste andmises optimaalse ehk parima variandi rakendamiseks. KMH aruande koostamisel kasutatakse eeldatavalt vähemalt Maa-ameti kaardirakendusi ja EELISe (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister) andmeid, erialakirjandust, varasemalt kogutud uuringuandmeid, analoogiaid, strateegilisi dokumente ja Eesti Vabariigi õigusakte ning muud saadaval olevat (asjakohast) informatsiooni, mis võimaldab tagada järelduste adekvaatsuse. Konsulteeritakse erinevate ja asjakohaste asutuste, organisatsioonidega ja isikutega. Alternatiivide võrdlemise tulemusena valitakse eelistatud tegevuslahendus. Alternatiivide võrdlemiseks kasutatakse üldtunnustatud võrdlusmetoodikaid, millest soovituslikud oleksid intervallskaala või multikriteeriumanalüüs (vt Põder, 2017). Sobiliku võrdlusmeetodi otsustab KMH aruannet koostav ekspertrühm. KMH koostamise käigus tuuakse välja detailsed leevendusmeetmed ning tegevuse võimaliku mõju seirekava. KMH koostamise käigus ei hinnata täiendavalt mõjusid järgnevatele keskkonnaväärtustele, mille osas on selge, et oluline mõju puudub:

 kultuuriväärtused;  Natura 2000 alad;  piiriülene mõju.

Võimaliku keskkonnamõju esinemisel adekvaatse hinnangu andmiseks tuleb läbi viia vähemalt järgnevad uuringud ja hinnangud:

 Müralevi modelleerimine (sh ka väljaveoteel).  Tolmu (tahkete osakeste) leviku modelleerimine välisõhus (vajadusel, kui heitkoguste

kontrollarvutused näitavad erinevust keskkonnaloa taotluses esitatuga).  Sopimetsa IV mäeeraldisele jäävate vääriselupaikade välisvaatlus ja hinnang (sh

arvestatakse valgustingimuste, mikrokliima muutusi ning tormikindlust ja mõjutatavust niiskusrežiimi muutustega seoses).

Valdkondliku mõju hindamise käigus kasutatakse järgmisi hindamismetoodikaid:

 Mõju maastikule ja elusloodusele (sh kaitstavad loodusobjektid, mets, rohevõrgustiku toimimine) – olemasolevate andmete, välivaatluste (vääriselupaigad, mets) ja ka KMH protsessi käigus läbiviidavate uuringute ning hinnangute (müra, tolm, vääriselupaigad) alusel antakse eksperthinnang. Suheldakse loomade liikumise osas jahiseltsiga.

 Mõju veerežiimile, põhjavee kvaliteedile ning pinnavee kvaliteedile– teostatakse eelnevalt loetletud uuringud ja hinnangud ning antakse eksperthinnang KMH ekspertgruppi kuuluvate vastavate ekspertgrupi liikmete poolt. Kaevandamine toimub allpool põhjaveetaset ilma veetaset alandamata ning seega antakse hinnang ka põhjavee (pinnasevee) tasemete muutusele seoses kavandatava tegevusega. Sama tehnoloogiat kasutab taotleja veealuse varu väljamisel veetaset alandamata Marinova dolokivikarjääris. Selleks on välja töötatud koostöös lõhkajaga tehnoloogia, kus toimub kontrollitult veealuse varu lõhkamine vee all ning alles seejärel tõstetakse materjal välja nõrguma. Kirjeldatud tehnoloogiat on Marinova dolokivikarjääris kasutatud juba aastast 2010 ning alates aastast 2011 on võetud tekkinud veekogust veeanalüüse. Seega saab

Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse KMH programm. Alkranel OÜ, 2023 31

Marinova karjääris teostatud pikaajalist veeseiret kasutada analoogiana veekvaliteedi mõjude hindamisel.

 Vibratsioon ja õhukvaliteet – vibratsiooni osas antakse eksperthinnang KMH ekspertgruppi kuuluvate vastavate ekspertgrupi liikmete poolt. Teostatakse heitkoguste kontrollarvutused ning vajadusel viiakse läbi tahkete osakeste (tolmu) leviku modelleerimine.

 Mõju inimese heaolule ja tervisele, varale – teostatakse täiendav müraleviku modelleerimine (arvestades olukorda, kus karjääri tegevus on liikunud mäeeraldise põhjaossa Kadaka kinnistule lähemale ning samuti arvestatakse materjali veoks kasutatavate veokite liiklussagedusega transporditeel ja selle vahetul ristumisel Vao- Painurme-Sulustvere teega (tee nr 15161) Kadaka kinnistust lõunas. Vajadusel teostatakse tolmu leviku modelleerimised ning nende tulemuste alusel antakse eksperthinnang. Vibratsiooni leviku eksperthinnangu alusel hinnatakse mõju lähedalasuvate kinnistute hoonete mõjutamisele ning pärandkultuuriobjektile „Lageda talu kelder“.

 Mõju sotsiaal-majanduslikule keskkonnale (sh infrastruktuurile)– olemasolevate andmete ja välivaatluste alusel antakse eksperthinnang.

 Jäätmete käitlemisega seotud mõjud.  Mõju kliimamuutustele - olemasolevate andmete ja välivaatluste alusel antakse

eksperthinnang Keskkonnamõju hindamisel antakse hinnang metsamaaga ja mulla eemaldamisega kaasneva süsinikuvaru muutuse kohta ning analüüsitakse kompenseerimisvajadust.

 Kõigi eelnevalt toodud valdkondade puhul hinnatakse vajadusel koosmõju Sopimetsa ja Sopimetsa II lubjakivikarjääriga.

Saadud hinnangute ja uuringute tulemuste põhjal hinnatakse mõju olulisust ning leevendusmeetmete seadmise vajalikkust.

Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse KMH programm. Alkranel OÜ, 2023 32

8. KMH protsessi ajakava

KMH programmi protsessi orienteeruv ajakava on toodud tabelis 8.1. KMH programmi ja aruande eelnõu avalikustamine toimub vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatule.

Tabel 8.1 KMH programmi protsessi läbiviimise orienteeruv ajakava (seisuga) Tööde nimetus Ligikaudne lõpptähtaeg

KMH algatamine August 2022 KMH programmi koostamine September 2022 - veebruar 2023 KMH programmi esitamine otsustajale Veebruar 2023 KMH programmi kohta asjaomaste asutuste seisukohtade küsimine, seisukohtade saamine ja KMH programmi täiendamine

Märts– juuni 2023

KMH programmi avalikustamise korraldamine Juuni – juuli 2023 KMH programmi avalik väljapanek ja avalik arutelu

Juuli – august 2023

Avalikustamise käigus tehtud ettepanekute analüüsimine ja vajadusel programmi täiendamine

August 2023

KMH programmi esitamine otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks

September 2023

KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamise otsus

Oktoober 2023

KMH aruande koostamine ja uuringute läbiviimine ning esitamine otsustajale

Mai 2024

KMH aruande kohta asjaomaste asutuste seisukohtade küsimine, seisukohtade saamine ja KMH aruande täiendamine lähtuvalt seisukohtadest

Juuni – august 2024

KMH aruande avalikustamise korraldamine, avalik väljapanek ja avalik arutelu

September – oktoober 2024

Avalikustamise käigus tehtud ettepanekute analüüsimine ja vajadusel aruande täiendamine

November 2024

KMH aruande esitamine otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks

November 2024

KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsus

Jaanuar 2025

Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse KMH programm. Alkranel OÜ, 2023 33

9. Isikud ja asjaomased asutused, keda kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi kavandatud tegevuse vastu

Isikud ja asutused (sh asjaomased asutused), keda kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada, on esitatud tabelis 9.1. Tabelis toodud isikute teavitamine toimub kas e-kirja või kirja teel (ametiasutused, naaberkinnistute omanikud) ja ajalehe, portaali Ametlikud Teadaanded ja üldkasutatavasse kohta või hoonesse paigaldatud teate vahendusel (laiem avalikkus). Teavitamist korraldab Keskkonnaamet.

Tabel 9.1 Kavandatavast tegevusest eeldatavalt huvitatud isikud ja asutused Isik/asutus Seos kavandatava tegevusega

Keskkonnaamet Otsustaja Põllumajandus- ja Toiduamet Kavandatava tegevuse naabruses esinevad

maaparandussüsteemid. Asjaomane asutus, kellelt küsitakse KMH programmile ja aruandele seisukohta ja kellega kooskõlastatakse KMH aruanne.

Riigimetsa Majandamise Keskus Kavandatava tegevuse maa-alal ja mõjualas riigimetsa haldaja. Asjaomane asutus, kellelt küsitakse KMH programmile ja aruandele seisukohta ja kellega kooskõlastatakse KMH aruanne.

Terviseamet Piirkonna inimeste tervise ja heaolu järelevalvaja (sh müra, õhusaaste, vibratsioon jm). Asjaomane asutus, kellelt küsitakse KMH programmile ja aruandele seisukohta ja kellega kooskõlastatakse KMH aruanne.

Transpordiamet Riigimaanteede korrashoid ja hooldus, väljaveoteed. Asjaomane asutus, kellelt küsitakse KMH programmile ja aruandele seisukohta ja kellega kooskõlastatakse KMH aruanne.

Rahandusministeerium Regionaalvaldkonna koordineerimine. Asjaomane asutus, kellelt küsitakse KMH programmile ja aruandele seisukohta ja kellega kooskõlastatakse KMH aruanne.

Maa-amet Riigi maapoliitika arendamine ja elluviimine (riigimaa kasutusega seotud lepingud). Asjaomane asutus, kellelt küsitakse KMH programmile ja aruandele seisukohta ja kellega kooskõlastatakse KMH aruanne.

Põltsamaa Vallavalitsus Kavandatav tegevus asub haldusalas. Asjaomane asutus, kellelt küsitakse KMH programmile ja aruandele seisukohta ja kellega kooskõlastatakse KMH aruanne.

Valitsusvälised organisatsioonid ja keskkonnaühendused

KeHJS § 16 lg 3

Kavandatud tegevuse asukoha kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikud

KeHJS § 16 lg 3, KeÜS § 46lg 1

Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse KMH programm. Alkranel OÜ, 2023 34

Isik/asutus Seos kavandatava tegevusega Isikud, kelle valduses olevat kinnisasja kavandatud tegevus mõjutab määral, mis ületab oluliselt tavapärast mõju (vähemalt tabelis 5.2 toodud kinnistute omanikud või seotud isikud)

KeHJS § 16 lg 3, KeÜS § 46lg 1

Laiem avalikkus, asjast huvitatud/mõjutatud isikud, nt piirkonna elanikud ja ettevõtted

Piirkonna keskkonnaseisundist huvitatud isikud, KeHJS § 16 lg 3 (muud menetlusosalised)

Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse KMH programm. Alkranel OÜ, 2023 35

10. Andmed arendaja, otsustaja ning eksperdi kohta

Arendajad – AS TREV-2 Grupp (Teemeistri tn 2, Tallinn 10916). Kontaktisikud: Indrek Malm (+372 5398 4005; [email protected]), Eike Simmer (+372 5388 6533; [email protected]).

Otsustaja – Keskkonnaamet (Roheline 64, 80010 Pärnu). Kontaktisikud: Martin Nurme (+372 5693 3839; [email protected]) Marju Kuldmaa (+372 513 8740; [email protected]).

Ekspert (KMH programmi koostaja) – OÜ Alkranel (Riia 15b, 51010 Tartu). Juhtekspert: Alar Noorvee (+372 736 6676; +372 5540 579; [email protected]).

 Alar Noorvee (OÜ Alkranel) – KMH juhtekspert (litsents nr KMH0098). PhD, TÜ keskkonnatehnoloogia. Mõjuvaldkonnad käesolevas KMHs: mõju veerežiimile ja põhjavee kvaliteedile ning pinnavee kvaliteedile; mõju inimeste heaolule ja tervisele (sh müra ja tolmu levik, vibratsioon); mõju sotsiaal-majanduslikule keskkonnale; mõju maastikule ja elusloodusele (sh kaitstavad loodusobjektid, mets, rohevõrgustiku toimimine); jäätmete käitlemisega seotud mõjud; mõju kliimamuutustele.

 Elar Põldvere (OÜ Alkranel) – keskkonnaspetsialist. PhD, TÜ keskkonnatehnoloogia. Mõjuvaldkonnad käesolevas KMHs: mõju elusloodusele (sh kaitstavad loodusobjektid, mets, rohevõrgustiku toimimine);

 Tanel Esperk (OÜ Alkranel) – keskkonnaekspert (KMH litsents nr KMH0157). MSc, TÜ keskkonnatehnoloogia. Mõjuvaldkonnad käesolevas KMHs: Mõju inimese heaolule ja tervisele, varale (sh müra levik, vibratsioon (sh pärandkultuuriobjekt) mõju sotsiaal- majanduslikule keskkonnale;

 Kersti Kuum (OÜ Alkranel) – keskkonnaspetsialist. MSc, TTÜ keskkonnakorraldus ja puhtam tootmine. Mõjuvaldkonnad käesolevas KMHs: mõju veerežiimile, põhjavee kvaliteedile ning pinnavee kvaliteedile; mõju maastikule ja elusloodusele (sh kaitstavad loodusobjektid), mõju metsale (sh vääriselupaikadele) ja rohevõrgustiku toimimisele; mõju kliimamuutustele.

 Indrek Tamberg (Keskkonnalahendused OÜ) – hüdrogeoloog, hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba KHY000016, MSc. Mõjuvaldkonnad käesolevas KMHs: mõju põhjaveele, sh veerežiimile ja piirkonna veetasemetele.

Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse KMH programm. Alkranel OÜ, 2023 36

Kasutatud materjalid

 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur), 31.01.2023. a.

 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030, 2007.

 Ehitisregister, 2023.  Energeetika ja maavarade programm 2022-2025. Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, 2022.  Geoloogilised uuringud Sopimetsa IV uuringuruumis. AS TREV-2 Grupp, 2021.

 Jõgeva maakonnaplaneering 2030+, 2016.  Kliimapoliitika põhialused aastani 2050, 2017. https://envir.ee/kliimapoliitika-

pohialused-aastani-2050  Maa-ameti kaardirakendused, 2023.  Põltsamaa valla üldplaneering. Skepast&Puhkim OÜ, 2022.  Põltsamaa valla arengukava 2040. Põltsamaa Vallavalitsus, 2022.  Spreadbury, C. J., Clavier, K. A., Lin, A. M. & Townsend T. G. A critical analysis of

leaching and environmental risk assessment for reclaimed asphalt pavement management. Science of The Total Environment, Volume 775, 2021 (https://doi.org/10.1016/j.scitotenv.2021.145741).

 Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse seletuskiri. AS TREV-2 Grupp, 2022.

 Sopimetsa IV lubjakivikkarjääri müra hajumise mudel. OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2022.

 Sopimetsa IV uuringuruumi jääva VEP 209748 seire. Metsaruum OÜ (juhatuse liige Aivar Hallang), 2022.

 Riigiteede teehoiukava 2023-2026, Transpordiamet, 2021.  Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050, 2017.

https://envir.ee/ringmajandus/maapou/maapouepoliitika-pohialused-aastani-2050

LISAD

Lisa 1. Sopimetsa IV lubjakivikarjääri KMH algatamise otsus

AS TREV-2 Grupp [email protected]

18.08.2022 nr DM-120217-5

Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmine ja keskkonnamõju hindamise algatamine

Teatame, et oleme menetlusse võtnud AS TREV-2 Grupp (registrikood 10047362, aadress Teemeistri tn 2, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond; edaspidi ka arendaja) 19.05.2022 esitatud Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse ja algatanud kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise (KMH). 1. Keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmine ja avalikustamine AS TREV-2 Grupp taotleb keskkonnaluba, mis hõlmab kolme tegevusvaldkonda: jäätmed, välisõhk ja maapõu. Keskkonnaloa esmataotlus on registreeritud KOTKAS-s 19.05.2022 menetluse nr M-120217 juurde, korrigeeritud taotlus esitati 18.07.2022. Taotletav Sopimetsa IV lubjakivikarjäär asub Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Nurga külas riigile kuuluval katastriüksusel Põltsamaa metskond 9 (registriosa nr 14100850, katastritunnus 57301:001:0820). Riigivaravalitseja on Keskkonnaministeerium ning volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Taotletava mäeeraldise pindala on 38,16 ha ja selle teenindusmaa pindala on 59,83 ha. Taotletava mäeeraldisega seotud ehituslubjakivi 13 ploki aktiivne tarbevaru on 2917 tuhat m³, millest kaevandatav on 2534 tuhat m³. Keskkonnaluba taotletakse 30 aastaks. Lisaks taotletakse keskkonnaluba jäätmete (betoon, tellised, bituuminitaolised segud, kivid ja pinnas) taaskasutamiseks (täitematerjalide tootmine, R5m), taaskasutamisele eelnevaks sortimiseks (R12s) ja ladustamiseks (R13). Taotletav Sopimetsa IV lubjakivikarjäär vajab keskkonnaluba saasteainete paiksetest heiteallikatest välisõhku väljutamiseks keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ (edaspidi määrus nr 67) § 2 alusel, mis sätestab, et õhusaasteluba on nõutav, kui käitise kõikidest ühel tootmisterritooriumil asuvatest heiteallikatest väljutatakse saasteaineid koguses, mis ületab määruse nr 67 lisas nimetatud künniskogust. Ettevõtte heiteallikatest väljutatakse tahkeid osakesi üle 1 tonni aastas ja lämmastikdioksiidi üle 0,3 tonni aastas.

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Teie taotlus vaadatakse läbi avatud menetluse käigus. See tähendab, et enne otsuse tegemist anname huvitatud osapooltele ja isikutele, kelle õigusi võib Teie kavandatav tegevus puudutada, võimaluse avaldada taotluse kohta arvamust ja esitada vastuväiteid. Sellega seoses avaldame teate taotluse menetlusse võtmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tulenevalt arendaja kavandatava tegevusega kaasneva keskkonnariski või keskkonnahäiringu eeldatavast olulisest mõjust ja avalikust huvist, avaldatakse teade ka ajalehes. Taotlus ja sellega seotud materjalid edastatakse arvamuse saamiseks ka kohalikule omavalitsusele, kes annab arvamuse 21 päeva jooksul keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 22 lõike 7 kohase teate kättesaamisest arvates. Kui huvitatud osapooled ja isikud, kelle õigusi võib Teie kavandatav tegevus puudutada, esitavad taotluse menetlemise jooksul meile arvamusi ja vastuväiteid, anname Teile võimaluse nendega tutvuda ja avaldada omapoolne vastus. Vajaduse korral toimub esitatud arvamuste avalik arutelu. Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa andmise otsuse eelnõu valmimisest ja selle avalikustamisest teavitab Keskkonnaamet ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 2. Keskkonnamõju hindamise algatamine Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju (KeHJS § 3 lõige 1 punkt 1). Kavandatav tegevus, pealmaakaevandamine suuremal kui 25 ha suurusel alal on olulise keskkonnamõjuga (KeHJS § 6 lõige 1 punkt 28). Sellisel juhul algatatakse KMH ilma selle vajadust põhjendamata (KeHJS § 11 lõige 3). Varem ei ole kavandatava tegevuse keskkonnamõju KMH või keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus hinnatud, seetõttu tuleb KMH läbi viia (KeHJS § 11 lõige 6). KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse teeb ja tegevusloa annab Keskkonnaamet (KeHJS § 7 punkt 2, § 9 lõige 1, § 11 lõige 2, maapõueseadus § 48). Amet lähtus otsuse tegemisel KeHJS § 11 lõikes 2 sätestatud tähtajast (otsus on tehtud taotluse menetlemise aja jooksul). Keskkonnaamet on otsustanud algatada Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotlusele KMH. Otsust tehes on amet lähtunud AS TREV-2 Grupp 18.07.2022 esitatud keskkonnaloa taotlusest, võttes aluseks KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 1 punkti 28, § 9 lõike 1, § 11 lõiked 2 ja 3 ning MaaPS §-i 48. KMH menetlusse ei liideta teisi KMH menetlusi ning ei algatata piiriülest keskkonnamõju hindamist. AS-l TREV-2 Grupp tuleb kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamiseks leida KMH

2(4)

juhtekspert, kes koostöös AS-ga TREV-2 Grupp koostab KMH programmi (vt KeHJS § 13) ja KMH aruande (vt KeHJS § 20). Juhtekspert peab vajadusel selleks moodustama eksperdirühma (KeHJS § 14 lõiked 3 ja 4, § 13, § 17 lõige 2, § 20). AS TREV-2 Grupp kannab KMH-ga seotud kulud (KeHJS § 8 lõige 2). Kui arendaja ei ole 18 kuu jooksul KMH algatamise otsusest arvates Keskkonnaametile KMH programmi esitanud, et kontrollida nõuetele vastavust, siis Keskkonnaamet jätab taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle AS-le TREV-2 Grupp (KeHJS § 18 lõige 7). Enne KMH programmi esitamist tuleb küsida asjaomaste asutuste seisukohta, korraldada programmi avalik väljapanek ja arutelu ning arvestada nende tulemusi KMH programmis (KeHJS § 15¹–17). Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse menetlus peatub, kuni on teavitatud KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest väljaandes Ametlikud Teadaanded (KeHJS § 11 lõige 11) või ilmnenud KeHJS § 18 lõikes 7 sätestatud asjaolud. KMH algatamise otsuse eelnõud ei edastatud AS-le TREV-2 Grupp arvamuste ja vastuväidete esitamiseks, kuna taotluses esitatud andmed on piisavad (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lõike 3 punkt 2). Kavandatud tegevuse puhul on KMH kohustuslik. KMH algatamisest teavitame ka 14 päeva jooksul väljaandes Ametlikud Teadaanded. KMH viiakse läbi Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa andmise üle otsuse tegemiseks sh loatingimuste määramiseks. Seetõttu keskkonnaloa taotluse menetlus on peatunud KMH tegemise ajaks. KMH protsess on avalik. Nagu 1. punktis märgitud, koostab KMH juhtekspert koos arendajaga KMH programmi, moodustades selleks vajadusel eksperdirühma. Seejärel anname teile teada programmi avaliku väljapaneku ja arutelu toimumisest, kus kõigil huvilistel on võimalus programmiga tutvuda ning esitada asjakohaseid ettepanekuid. KMH programm on kavandatava tegevuse ja selle reaalsete võimaluste keskkonnamõju hindamise alus. Tulemused võtab kokku KMH aruanne, mis samuti avalikustatakse. KMH käigus hinnatakse kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide mõju keskkonnale, tuuakse välja selle olulisus ning võimalikud leevendusmeetmed negatiivse mõju vähendamiseks või vältimiseks. Keskkonnaloa andmise kohta teeme otsuse 365 päeva jooksul pärast seda, kui on teavitatud KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kontaktandmed Arendaja: AS TREV-2 Grupp, kontaktisik: Eike Simmer, e-post: [email protected], tel 53886533. Otsustaja (keskkonnaloa andja): Keskkonnaamet, kontaktisik: Ivo Ojamäe, e-post: [email protected], tel: 505 7438. Lisateave Keskkonnaloa taotlemine: keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 41 lõige 1 punktid 2- 4, § 41 lõige 4, MaaPS § 49 KMH algatamise teade: KeHJS § 12 lõige 1 Arvamuse esitamine: KeÜSi § 43, HMS § 49 lõiked 1 ja 3

3(4)

Taotluse avalikustamine: KeÜSi § 47 lõiked 2, 2¹ ja lõige 4, § 46 lõige 1

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo

Marju Kuldmaa 513 8740 (maapõu) [email protected]

Eve Konsap 5341 7916 (jäätmed) [email protected]

Eliis Pajumäe 514 3812 (välisõhk) [email protected]

4(4)

Lisa 2. Mäeeraldise plaan maavara kaevandamise loa taotlustest

vt 74.41

vt 74.38

vt 74.11

vt 73.20

0 .5

1 .5

k ra

a v

0.5

1.0

kraav

0 .5 1 .5

k ra a v

0.5 1.5

kraav

0 .5 1 .0

k ra

a v

0.5 1.5

kraav

0 .5

1 .5

k ra

a v

L u ig e p

k r

p in

n a s

p in

n a s

pinnas

pinnas

pinnas

p in

n a s

p in

n a s

p in

n a s

p in

n a s

p in n a s

pinnas

põld

põld

põld

põld

A

pinnas

kes kpi

nge õh

uli n O

Ü E lek trile

vi

74.11

74.11

74.09

74.28

74.06

74.06

73.73

73.89

73.98

74.03

73.85 73.79

74.20

74.26

74.31 74.18

74.17 74.12

74.73

74.16

74.11

74.44

74.28

74.74

73.79

74.62

74.26

74.71

73.89

73.97

74.12

74.32 74.36

74.36

74.74

74.79

74.37

73.97 73.98

73.98

73.92

73.77

73.88

74.11

74.05

73.98

74.00

74.01

74.13

74.58

74.55

74.46

74.24

74.19

74.54

74.28

74.28

74.29

74.40

74.36

74.31

74.75

74.53

74.60

74.74

74.72

74.59

74.54

74.43

74.41

74.63 74.75

74.60

74.38

74 .4 8

7 4 .5 0

74.45

74.36

74.43

74 .5 4

74.34

74.25

74.14

7 4 .3

9

7 4 .3 8

7 4 .4 1

74.62

74.52 74.39

74.60

74.62

74.67

74.12

74.14

74.18

74.31

74.27

74.15

7 4 .4

6

75.73

75.43

75.77

74.27

74.26

74.30

76.56

76.40 76.17

75.74

75.75

75.83

75.35

75.58

7 5 .5

4

74.85

75.57

75.72

75.37

75.31

74.73

75.80

75.78

75.96

76.31

75.56

75.51

74.61

75.55 75.41

75.56

74.72

74.70

74.38

74.30

74.62

74.33

75.22

7 5 .6 4

76.24

75.67

75.61

75.69

7 5 .7

2

7 5 .3

7

7 5 .4

4

7 5 .9

1

7 5 .4

2

7 5 .6

4

74.21

74.23

74.20

74.14 74.17

74.13

74.22

74.22 74.23

74.23

74.33

74.26

75.31

74.22 74.82

7 4 .7

0

7 5 .3

4

75.21

74.26

74.18

74.18

75.26

74.60

74.60

74.28

76.35

75.61

76.26

75.38

75.38

75.68

74.67

74.54

74.78

75.75

75.36 75.12

75.31

75.42

75.60

74.32

74.22

75.11

75.34

75.34

75.38

75.78

75.44

75.44

74.69

7 4 .9

2

75.04

75.03

7 5 .0

2

7 5 .0 2

7 4 .9

9

74.96

75.31

74.85

75.03

74.91

74.99

75.03 75.07

75.00

75.01

75.04

75.08

7 5 .0

9

75.08

75.03

75.05

74.86

74.73

74.62

74.58

74.88

74.90

74.77

74.83

74.81

74.70

74.36

74.66

74.67

74.96

74.91

74.78

74.86

74.80

74.83

74.66

74.73

74.81

74.77

74.69

74.50

76.41

74.54

76.86

72.88-73.06

74.60

¸ 800pl

73.83

73.70

74.51

75.96

75.22 7 6 .5

5

7 6 .5

9 7 6 .4

3

7 6 .9

3 7 6 .7

0

7 6 .7

4

7 2 .7

8

73.08

74.30

74.81

74.81

74.80

74.59

7 4 .9

2

74.97

74.86

74.88

7 4 .8

1

7 4 .9

2

74.72

74.91

74.94 74.17

74.02

74.75

74.83

74.92

74.82

74.63

74.83

74.81

74.74

74.64

74.41

74.74

74.69

7 4 .9

0

7 4 .8

4

7 4 .7

6

75.04

75.07

7 4 .8

9

73.83

73.87

73.72 73.84

74.02

74.00

73.88

74.10

74.33

73.68

73.73

73.73

7 4 .7

4

75.12

74.89

74.63

74.77

74.93

74.92

75.70

75.49

74.65

75.59

75.55

75.45

75.73

76.17

75.01

7 4 .8

8

7 5 .1

9

75.16

74.93

74.91

74.88

75.01

74.84

74.83

74.50

74.36

74.59

74.37

74.29

74.29

74.41

74.42

74.36

74.67

74.60

74 .7 3

74.63

74.69

74.60

74.55

7 4 .7

8

74 .6 8

7 4 .6

1

74.42

73.99

73.69

73.84

74.11

73.97

74.18

73.91

74.02

74.08

73.87

73.68

73.71

74.34

74.26

74.20

74.55

74.56 74.42

74.03

74.08

74.18

74.36

74.10

74.05

74.45

75.34

75.82

75.73

75.35

75.19

75.16

75.86

75.57

75.16

75.33

75.34

75.22

74.48

74.47

74.48

74.53

74.52

74.63

75.37

75.35

75.23

74.73

74.76

74.55

76.27

76.34

76.46

75.06

75.40

75.83 76.12

76.23

76.42

76.08

75.75

74.64

76.19

75.89

75.62

75.87

75.81

75.36

76.06

75.17

74.63

75.47

76.05

75.97 75.27

74.54

74.48

74.50

74.47

74.46

74.44

74.62

74.44 74.46

74.48 74.45

74.50

74.55

74.49

74.44 74.56

74.53

74.48

74.42 74.44

74.46

74.43

74.44

74.44

74.52

74.56

74.59

74.57

74.55

74.56

74.79

74.57

74.61

74.53

74.52

74.61

74.62

74.48

74.44

74.43

74.53

74.47

74.44

74.53

74.57

74.54

74.49 74.50 74.50

76.24

74.65

74.68

74.63

74.72

74.66

74.73

74.61

74.55

74.66

74.64

74.61

74.56

74.57

74.54

74.62

74.61

74.64

74.54

74.67

74.65

74.69

74.70

74.70

74.62

74.60 74.57

74.63

74.56

7 4 .5

3

7 4 .5

1

74.55

74.49

74.66

74.57

74.55

74.54

74.57

74.57

74.54

74.62

74.51

74.61

74.62

74.55

74.50

74.48

74.52

74.57

74.59

74.61

74.58

74.69

74.48

74.53

74.56

74.54

74.54

74.54

76.60

76.68

76.43

74.87

76.22

76.65 74.75

74.77

74.69

74.88

75.30

75.25

74.55

74.52

74.47

74.61

74.51 74.61

74.51

7 4 .6 1

74.68

74.63

74.60

7 5 .2

1

7 4 .7

3

74.55

74.48

74.52

74.56

74.55

74.58

74.54

74.54

74.54

74.52

74.47

74.48

74.50

76.22

76.12

75.70

74.82

75.61

75.68

75.63 75.58 75.64

75.79

75.43

75.70

74.39

75.39

74.70

75.74

76.15

74.40 75.28

74.52

74.64 74.59

75.83

75.73

75.63

76.36

76.22

75.92

76.64

76.23

74.54

74.53

74.41

76.14

74.58

74.52

77.45

76.64

75.69

75.71

75.68

75.69

75.88

76.31

75.95

75.54

75.15

75.09

75.91

74.58

74.32

74.33

75. 50

75.49

7 5 .5

0

75.37

75.19

75.31

74.61

74.66

75.24

75.16

75.10

74.89

75.20

75.35

75.27

74.32

74.38

74.74

74.84

74.37

74.39

74.74

75.76

76.14

75.02

74.75

75.35

74.92

74.94

74.41

75.24

74.27

75.03

74.38

74.18

74.32

74.28

74.34

74.17

74.11

74.42

7 6 .4

6

7 5 .6

6

75.71

7 6 .3

9

76.2 7

7 6 .4

2

74.65

74.74

74.69

75.61

75 .32

74.95

75.24

75.77

76.32

76.61

76.21

76.24

7 6 .8

6

7 7 .1

2

7 6 .9

1

76.22

75.23

75. 72

74.73

74.58

74.62

74.56

75.05

75.47

75.10

74.54

74.57

74.51

74.62

74.56 74.54

74.67

74.72

74.66

74.72

74.75

74.79

75.13

74.69

74.61

74.67

74.66

74.66

74.75

75.20

74.93

74.91

74.57 74.51

74.51

74.42

74.54

74.58

74.42

74.58

74.67

74.39

74.40

74.52

75.54

75.81

75.35

74.70

75.89

75.14

74.56

76.79

76.77

76.84

77.13

76.68

76.73

76.28

76.65 76.88

77.09 77.15

77.43

74.72

75.61

75.16

74.55

74.58

75.14

76.10

76.67

76.56

75.78

76.12

76.10

m änd, kuusk, kask

0.22

17

m änd, kuusk, kask

0.22

17

0.05

5

lepp, kask, haab

0.05

5

lepp, kask, haab

0.05

5

lepp, kask, haab

m änd, kuusk, kask

0.22

17

m änd, kuusk, kask

0.22

17

kask, haab, kuusk

0.08

12 kuusk, m

änd, kask

0.25

19

kask, lepp

0.30

28

kask, haab, kuusk

0.22

21

kask, kuuski, lepp

0.18

17

kask, lepp, m änd, kuuski

0.26

19

0.25

22

kask, kuuski, lepp

0.26

24

kask, haab, kuuski

m änd, kuuski, kask

0.22

18

kuuski, kask, m änd

0.22

18

kuuski, kask, m änd

m änd, kuuski, kask

57301:001:0820

Põltsamaa metskond 9

76

76

7 6

76

7 5

75

7 6

74 7 5

7 5

7 5

7 5

7 4

7 4

74

75

76

76

77

76

76

76

76 77

7 5

75

7 5

75

75

7 5

75

P lo kk 14 aT

P lo kk 13 aT

P lo kk 16 p

T

P lo kk 15 p

T

P lo kk 14 aT

P lo kk 13 aT

I

I' II'

II 74,86

P A 7

P A 8

74,44

P A 9

74,58

P A 6

74,43

P A 1

74,35 P A 10

75,76

P A 5

74,11

P A 4

74,68

P A 3

74,77

P A 11

74,33

P A 2

74,71

5,2014,80

4,0016,00

4,2015,80

3,6016,40

4,8015,20

5,1014,90 3,0017,00

4,2015,80

3, 016,30

3,3016,70

4,508,80

PA1

74,35

5,10

14,90

18

19

20

21

22

23

24

25

1'

2'

3'

4'

5'

6'

7'

8' 9'

10'

11'

12'

15'

16'

23'

24'

25'

26'

27'

28'

29'

30'

31'

32'

33'

34'

35'

36'

37'38'

39'

40'

41'

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

14

15

16

17

1

1

Mäeeraldise piiripunktide

koordinaadid

Nr X Y

Pindala 38,16 ha

18 6 517 353,53 616 894,80

19 6 517 276,80 616 945,27

20 6 517 252,25 616 998,70

21 6 517 246,40 616 995,75

22 6 517 157,89 616 951,15

23 6 517 146,61 616 904,08

24 6 517 140,59 616 879,00

25 6 517 273,19 616 824,32

Suudme abs kõrgus, m

Katendi paksus, m

Kasuliku kihi paksus, m

Uuringu puuraugu nr

/

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Koostas

Kinnitas Töö nr

Kuupäev

Joonis nr

+372 668 1011, [email protected]

Loa omanik

06.05.2022Epp Kuslap

AS TREV-2 Grupp

[email protected]

Harju maakond, Tallinn, Pärnu mnt 463, 10916

Erki Vaguri 22/3897

Jõgeva maakond, Põltsamaa vald

Sopimetsa IV lubjakivikarjäär

0 80 m40

Mäeeraldise plaan

1 / 3

1 : 2 000

Kaardileht nr 641 Põltsamaa

I'I

Maapinna samakõrgusjoon, m

Geoloogilise läbilõike joon

Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus

pT - passiivne tarbevaru

aT - aktiivne tarbevaru Ploki piir

Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number

Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number

Maardla piir (asendiplaanil)

Nõlva hoideterviku alumine piir

Teekaitsevöönd

Elektripaigaldise kaitsevöönd

Sideehitise kaitsevöönd

Mäeeraldise teenindusmaa

piiripunktide koordinaadid

Nr X Y

Nõlva hoideterviku ülemine piir

7. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

katendis on hoideterviku nõlvus 1:2, lubjakivi kaevandatakse vertikaalselt.

6. Nõlva hoideterviku ülemine piir ühtib mäeeraldise piiriga piiripunktide vahemikus 1 - 14,

5. Mäeeraldise lamam ja plokk 13 aT lamam on tasapind abs kõrgusel 63,0 m.

(AS TREV-2 Grupp, töö MGU-74).

- Sopimetsa IV uuringuruumi geoloogilise uuringu topo- ja varu arvutamise plaani

- Maa-ameti väljastatud itsenduste andmeid (seisuga 01.03.2022. a);

- Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 10.03.2022. a);

4. Plaani koostamisel on kasutatud:

3. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.

2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.

1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

Märkused:

1' 6 517 746,26 616 653,78

2' 6 517 639,39 616 803,30

3' 6 517 490,27 617 007,32

4' 6 517 404,56 617 131,09

5' 6 517 122,53 617 355,08

6' 6 516 918,84 617 432,55

7' 6 516 593,80 617 632,63

8' 6 516 354,95 617 777,70

9' 6 516 334,94 617 747,49

10' 6 516 297,32 617 692,23

11' 6 516 331,65 617 605,52

12' 6 516 419,81 617 358,29

13' 6 516 421,05 617 354,29

14' 6 516 421,95 617 350,19

15' 6 516 422,51 617 346,03

16' 6 516 425,16 617 316,90

17' 6 516 425,36 617 312,55

18' 6 516 425,19 617 308,20

19' 6 516 424,63 617 303,88

20' 6 516 422,98 617 294,28

21' 6 516 422,35 617 291,20

22' 6 516 421,53 617 288,17

23' 6 516 420,51 617 285,20

24' 6 516 405,87 617 246,21

25' 6 516 749,76 617 230,54

26' 6 516 708,78 617 086,60

27' 6 517 122,15 616 800,91

28' 6 517 168,32 616 768,79

29' 6 517 326,40 616 658,84

30' 6 517 391,82 616 613,16

31' 6 517 358,98 616 433,70

32' 6 517 393,54 616 418,01

33' 6 517 405,41 616 483,87

Pindala 59,83 ha

34' 6 517 353,53 616 894,80

35' 6 517 276,80 616 945,27

36' 6 517 252,25 616 998,70

37' 6 517 246,40 616 995,75

38' 6 517 157,89 616 951,15

39' 6 517 146,61 616 904,08

40' 6 517 140,59 616 879,00

41' 6 517 273,19 616 824,32

1 6 517 463,03 616 809,33

2 6 517 457,11 616 919,50

3 6 517 458,35 616 962,28

4 6 517 459,96 616 993,59

5 6 517 241,00 617 239,00

6 6 516 919,00 617 410,00

7 6 516 684,00 617 550,00

8 6 516 344,40 617 737,70

9 6 516 510,00 617 353,00

10 6 516 603,40 617 249,30

11 6 516 764,13 617 243,69

13 6 516 957,00 616 939,00

14 6 517 208,00 616 774,00

15 6 517 297,42 616 704,80

16 6 517 333,47 616 731,20

17 6 517 380,61 616 763,62

12 6 516 738,00 617 100,00

Kaldapiiranguvöönd

Vääriselupaik

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

6 516 400

61 7 40

0

6 516 600

61 7 20

0

6 516 800

61 7 00

0

6 517 400

61 6 40

0

6 517 600

61 7 60

0

61 7 80

0

6 517 000

61 6 80

0

61 6 60

0

6 517 200

N

50

Lisa 3. Sopimetsa IV lubjakivikarjääri alale jäävad kaitsealused liigid (asutuse siseseks kasutamiseks)

Legend Sopimetsa IV lubjakivikarjääri mäeeraldis

Sopimetsa IV lubjakivikarjääri teenindusmaa

Vääriselupaiga puhvertsoon

Vääriselupaigad

III kaitsekategooria taimed; III kaitsekategooria loomad;

Sopimetsa looduskaitseala

Kauru metsise püsielupaiga sihtkaitsevöönd

Kauru metsise püsielupaiga piiranguvöönd

Kauru metsise püsielupaik Projekteeritav Kauru metsise püsielupaik

Projekteeritav Kauru metsise püsielupaiga piiranguvöönd

II kaitsekategooria loomad

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Põltsamaa Vallavalitsus

[email protected]

Teie 15.02.2023 nr T800-1/79

Meie 22.02.2023 nr 6-3/23/3186-2

Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa

taotluse keskkonnamõju hindamise

programmi kohta seisukoha küsimine

AS TREV-2 Grupp esitas Keskkonnaametile keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeJHS) § 15¹ kohase menetluse läbiviimiseks

keskkonnaloa taotluse menetluse nr M-120217 raames keskkonnamõju hindamise (edaspidi

KMH) programmi eelnõu (koostaja: Osaühing Alkranel).

KeHJS § 15¹ kohaselt peab otsustaja (Keskkonnaamet) enne KMH programmi KeHJS § 16

kohast avalikustamist küsima seisukohti programmi sisu kohta kõigilt asjaomastelt asutustelt

(asutused, keda kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev mõju tõenäoliselt

puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu).

KeHJS § 15¹ lg 1 ja lg 4 alusel palume Teil esitada 30 päeva jooksul KMH programmi saamisest

alates seisukohad Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse KMH programmi

asjakohasuse ja piisavuse kohta. Samuti palume hinnata teie pädevusvaldkonna osas KMH

ekspertrühma koosseisulist piisavust.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Helen Manguse

juhataja

keskkonnakorralduse büroo

Lisa: KMH programm (Sopimetsa_KMH programm_Alkranel_lisadega.asice)

Sama: Rahandusministeerium, Põllumajandus- ja Toiduamet, Terviseamet, Maa-amet,

Transpordiamet, Riigimetsa Majandamise Keskus

Ivo Ojamäe 505 7438

[email protected]