Arvamuse avaldamine - Vändra

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Pärnu Linnavalitsus

[email protected]

Arvamuste küsimine Pärnu jõe

teemaplaneeringu ja selle KSH

aruande eelnõule

Hea koostööpartner

Teavitame Teid, et valminud on Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja

kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ (edaspidi

teemaplaneering) ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande (edaspidi KSH)

eelnõu.

Planeeringuala hõlmab Pärnu jõe veeala koos kaldaaladega Kurgjalt kuni suubumiseni merre.

Planeeringuala suurus on 42 000 ha, koos mõjualaga 112 000 ha. Planeeringualasse on

haaratud jõe kaldaalad Pärnu linnas ning Tori ja Põhja-Pärnumaa valdades. Sauga jõgi on

haaratud planeeringualasse kuni lennuväljani (Sauga kalurikülani) ning Reiu jõgi ca 1,2 km

ulatuses kuni raudteesillani (Reiu vabaõhulavani).

Teemaplaneeringu ruumilise arengu visiooniks on „Pärnu jõgi – piirkonda ühendav südajõgi“.

Pärnu jõgi on teljeks rohelisele ja nutikale arengukoridorile jõe mõlemal kaldal. Ruumilise

arengu eesmärgid on esitatud viie alateema kaupa, milleks on „Näoga jõe poole“, „Mobiilsus

- taristu ja transport“, „Puhkus, kalandus, sport“, „Roheliste ja ajalooliste väärtustega jõgi“

ning „Nutikad lahendused“.

Teemaplaneeringu koostamise peamine eesmärk on ühtses arengudokumendis Pärnu jõe ja

kaldaala ning lähimereala terviku ruumilise arengu põhimõtete sidumine ja suundumuste

määramine aastani 2030+ ning tasakaalustada kohalikud ja riiklikud huvid jõe vee- ja

kaldaaladel nii keskkonnaalasest, sotsiaalmajanduslikust, kultuur-ajaloolisest kui ka

veeliikluse vajaduste aspektist lähtuvalt.

Teemaplaneeringus antakse kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamiseks suunised

ja tingimused Pärnu, Reiu ja Sauga jõgede ning kaldaala kasutamiseks maakonnaplaneeringu

täpsusastmes järgmistes teemades: linnaline ja maaline piirkond, puhkealade võrgustik,

puhke- ja külastuskeskkond, väärtuslikud maastikud ja kultuuriväärtused, roheline võrgustik,

transpordivõrgustik. Teemaplaneeringuga samaaegselt viidi läbi KSH ja asjakohaste mõjude

hindamine, nende tulemustega on teemaplaneeringus arvestatud. KSH eelnõu kohaselt

planeeringu elluviimisega olulisi negatiivseid mõjusid ei kaasne.

Meie 27.12.2022 nr 15-2/10190-1

2

Teemaplaneeringu ja KSH aruande eelnõude avalik väljapanek toimub ajavahemikus 16.01-23.02.2023. Materjalid on kättesaadavad alates 16.01.2023 Rahandusministeeriumi

veebilehel: https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/ruumiline-

planeerimine/maakonnaplaneeringud#ParnuJogi. Vihtra külakeskuses (Jõesuu tee 2, Vihtra),

Tori teenuskeskuses (Selja mnt 2, Tori alevik) ja Pärnu riigimajas (Akadeemia tn 2, Pärnu

linn) on saadaval asutuse tööaegadel ka paberil planeeringumaterjalid.

Teemaplaneeringu ja KSH aruande eelnõusid tutvustavad avalikud arutelud toimuvad

25.01.2023 kell 15.00 Vihtra külakeskuses, 26.01.2023 kell 15.00 Tori teenuskeskuses ja

27.01.2023 kell 15.00 Pärnu riigimajas.

Teemaplaneeringu ja KSH aruande eelnõude avalikustamise tulemusi tutvustavad

avalikud arutelud toimuvad 21.03.2023 kell 15.00 Vihtra külakeskuses, 22.03.2023 kell 15.00

Tori teenuskeskuses ja 23.03.2023 kell 15.00 Pärnu riigimajas.

Ootame Teie ettepanekuid teemaplaneeringu ja KSH aruande eelnõude täiendamiseks

hiljemalt 23.02.2023 kirjalikult Rahandusministeeriumile (Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn,

[email protected]). Ettepanekuid saab esitada ka eelpoolnimetatud avalikel aruteludel. Täiendav

info: Merilin Rosenberg, 58041423, [email protected].

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Uusjärv

kohalike omavalitsuste poliitika osakonna juhataja

regionaalvaldkonna asekantsleri ülesannetes

Raine Viitas 715 5865

[email protected]

3

Lisaadressaadid:

Tori Vallavalitsus

Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus

Päästeamet

Keskkonnaamet

Muinsuskaitseamet

Põllumajandus- ja Toiduamet

Transpordiamet

Terviseamet

Maa-amet

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Politsei- ja Piirivalveamet

Maaeluministeerium

Keskkonnaministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Eesti Keskkonnaühenduste Koda

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Türi Vallavalitsus

Kehtna Vallavalitsus

Põhja-Sakala Vallavalitsus

SA Pärnumaa Arenduskeskus

Riigimetsa Majandamise Keskus

SA Eesti Maaelumuuseumid

TTÜ Särghaua Õppekeskus

SA Pärnumaa muuseum

Sõudeklubi Pärnu

Pärnu sõudekeskus Kalev

Eesti Harrastuskalastajate Liit MTÜ

Raio Piiroja

Liivi Lahe Kalanduskogu MTÜ

MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu

MTÜ Rohelise Jõemaa Koostöökogu

Fishing Village

Soomaa turism MTÜ

Klaaramanni Puhke- ja seminarikeskus

MTÜ Pärnu jahtklubi

JAPS AS

Tucuruvi OÜ Lustipark

Kaitseliidu Pärnumaa malev

Ülejõe selts MTÜ

Pärnu lahe merepääste selts MTÜ

Keskkonnaagentuur

OÜ Pärnu Loovlinnak Haldus

Tom Aloha

Pärnu sadam AS

Arvamuse avaldamine

Olete esitanud Riigimetsa Majandamise Keskusele (edaspidi RMK) ettepanekute esitamiseks

Pärnu jõe teemaplaneeringu ja selle KSH aruende eelnõu.

RMK on materjalidega tutvunud. Alljärgnevalt esitab RMK oma seisukohad ja ettepanekud.

• Teemaplaneeringu seletuskirjas on toodud, et Pärnu jõe puhkealale jäävate metsade kohta

koostada pikaajaline metsade majandamise kava, kus muuhulgas määratakse vajadusel raie

intensiivsus, tingimused raieliigile, uuendusraie tegemisel langi suurusele, paiknemisele ja raiutava

puistu vanusele. Lisaks käsitleda kavas metsamaastiku kujundamise- ja hoolduse põhimõtteid.

Selgitame, et RMK koostab pikaajalisi metsa majandamise kavasid ainult kõrgendatud avalike

huviga aladel. Pärnu jõe puhkealale jäävad järgmised kõrgendatud avaliku huviga alad: Tammiste

küla Pärnu jõepoolne mets, Tammiste küla raudtee poolne mets ja Paikuse alevi metsad.

Kõrgendatud avaliku huviga alade asukohtadega saate vajadusel tutvuda RMK metsatööde

rakenduses.

Uusi kõrgendatud avaliku huviga alasid moodustab RMK koostöös kohaliku omavalitsusega,

omavalitsuse tahte olemasolul. Üldiselt üldplaneeringu protsessis, kuid on võimalikud ka erandid.

Lisaks informeerime teid, et Tammiste metsade (RMK haldusalas olevad Surju metskond 12, 11 ja

67 kinnistud) osas on kohalik omavalitsus algatanud kohaliku kaitseala moodustamise.

• Materjalidest selgub Pärnu jõe kaldatee on planeeritud mitmetele RMK haldusalas

olevatele kinnistutel.

Soovime siinkohal juhtide tähelepanu asjaolule, et RMK ei poolda uute radade rajamist RMK

haldusalas olevatele kinnistutele, eriti kui piirkonnas on olemasolevad teed ja mitmed looduslikud

rajad. Mistõttu teeme ettepaneku planeerida Pärnu jõe kaldatee mööda olemasolevaid radasid või

mööda kallasrada, mis avalikult kõigile kasutatav.

Täiendavalt selgitame, et:

o Surju metskond 33 kinnistul on enamus jõekaldast vääriselupaik (vääriselupaiga

asukohaga saate tutvuda, kas RMK metsatööde kaardilt või Metsaregistris).

Vääriselupaik on range kaitsega ala, kus puude raie on keelatud. Lisaks on antud

piirkonnas varisemisohtlik kallas. Seetõttu teeme ettepaneku planeerida Pärnu jõe

kaldatee olemasolevatele radadele, nt juba olemasolevale Kiviaia teele.

o Surju metskond 67 kinnistul on planeeritud Pärnu jõe kaldatee ja ka kergliiklustee

metsamaale, kus (RMK’le teadaolevalt) puudub olemasolev rada. Teeme

ettepaneku planeerida Pärnu jõe kaldatee ja kergliiklustee, kas kallasrajale või

Rahandusministeerium

[email protected]

Teie 27.12.2022 nr 15-2/10190-1

Meie 23.02.2023 nr 3-1.1/2022/7082

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX

2

mööda olemasolevaid teid/radu. Mis küll antud piirkonnas võivad ajutisel jõest

eemal olla, nt Uuemetsa tee.

• Esitatud materjalidest selgub, et kergliiklustee võiks kulgeda Pärnust kuni Soomaa

rahvuspargini. Juhime siinkohal tähelepanu, et kergliiklustee rajamine Soomaa rahvusparki

on vajalik kooskõlastada Keskkonnaametiga ja peab lähtuma looduskaitseseadusest ja

kaitse-eeskirjast.

• Materjalidest selgub, et on planeeritud kergliiklusteede ühendamine üle Reiu jõe jalakäijate

silla.

RMK on seisukohal, et kergliiklusteede ühendamisel üle Reiu jõe silla tuleb ühtlasi koheselt

tegelda ka mootorsõidukite (krossiratad, atvd jms) probleemiga antud piirkonnas – sõidetakse

aladel, milledel sõitmine pole lubatud. RMK teeb ettepaneku käsitleda antud teemas ka Reiu jõe

silla ületamise tõkestamist mootorsõidukitele.

• Üheks oluliseks jõega seotud puhke- ja peatuskohaks on määratud ka Taali metskond –

Tori pastoraadi peahoone ja park, Taali metskonna jõe aas.

Selgitame, et praegusel hetkel on Taali metskonna jõe aas antud rendile põllumajanduslikuks

kasutamiseks.

Rajatiste rajamine (nt: rajad, puhkekohad) ja muud tegevused (nt vaadete avamine) RMK

haldusalas olevatel kinnistutel saab toimuda ainult koostöös RMKga ja vajadusel maakasutamiseks

lepingu sõlmimisega vastavalt õigusaktides sätestatud korrale. Samuti juhime tähelepanu asjaolule,

et RMK ei pruugi võimaldada rajatise rajamist jms tegevust, kui see segab või ei võimalda RMK

põhiülesande täitmist – metsa majandamist ning ka lähtuvalt looduskaitselistest piirangutest.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Aliis Kevvai

Vändra metsaülem

5303 1010 [email protected]