Saima Uusma
Riigimetsa Majandamise Keskus
Kuupäev digiallkirjas nr 4-17/1445
Ärakuulamiskiri projektide nr 2014-2020.8.01.001.02.15-0076 „RMK looduskaitselised tegevused“ ja 2014-2020.7.02.16-0003 „Kuivendatud, ammendatud ja hüljatud turbaalade korrastamine“ kohta
Lugupeetud Saima Uusma
1. Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK või toetuse saaja) viib Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi rahastamisel ja Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK) vahendusel ellu projekte nr 2014-2020.8.01.001.02.15-0076 „RMK looduskaitselised tegevused“ ja nr 2014-2020.7.02.16-0003 „Kuivendatud, ammendatud ja hüljatud turbaalade korrastamine“. Projekti nr 2014-2020.8.01.001.02.15-0076 meetme tegevused on 8.1.1 “Kaitstavate elupaikade taastamine”, 8.1.2 “Poollooduslike koosluste hooldamiseks vajaminevad investeeringud” ja 8.1.5 „Kaitstavate maastikeväärtuste taastamine“. Projekti rahastatakse keskkonnaministri 18.05.2015 käskkirja nr 460 (muutmine keskkonnaministri 13.02.2017 käskkiri nr 1-2/17/194; muutmine keskkonnaministri 10.08.2017 käskkiri nr 1-2/17/813; muutmine keskkonnaministri käskkiri 25.03.2019 nr 1-2/19/257; muutmine keskkonnaministri käskkiri 21.01.2020 nr 1-2/20/36; muutmine keskkonnaministri käskkiri 20.04.2021 nr 1-2/21/200; muutmine keskkonnaministri käskkiri 27.12.2021 nr 1-2/21/527; muudetud keskkonnaministri käskkiri 15.08.2022 nr 1-2/22/257) alusel. Projekti nr 2014-2020.7.02.16-0003 meetme tegevus on 7.2.3 „Kuivendatud, ammendatud ja hüljatud turbaalade korrastamine“. Projekti rahastatakse keskkonnaministri 07.07.2016 käskkirja nr 636 alusel (muutmine 14.12.2020 keskkonnaministri käskkirjaga; muutmine 22.01.2021 keskkonnaministri käskkirjaga nr 1-2/21/46, muudetud 27.12.2021 keskkonnaministri käskkirjaga nr 1-2/21/526).
2. Projekti 2014-2020.8.01.001.02.15-0076 abikõlblike kulude kogumaksumus on 19 467 333,59 eurot, millest toetuse summa 16 547 233,55 eurot ja toetuse maksimaalne määr 85% projekti abikõlblike kulude maksumusest, minimaalne omafinantseeringu osakaal 15% projekti abikõlblike kulude maksumusest. Projekti 2014-2020.7.02.16-0003 abikõlblike kulude kogumaksumus on 3 664 320,00 eurot, millest toetuse summa 3 095 518,88 eurot ja toetuse maksimaalne määr 85% projekti abikõlblike kulude maksumusest, minimaalne omafinantseeringu osakaal 15% projekti abikõlblike kulude maksumusest.
3. Riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 123 lõikes 1 on nimetatud alused, mille järgi võib hankija hankelepingut muuta uut riigihanget korraldamata. Samas on vastavalt direktiivi 2014/24 artikli 33 lõike 2 kolmandale lõigule ja artiklile 72 lubatud vaid raamlepingu muudatused, mis ei ole olulised.
4. Euroopa Kohtu otsustes C-216/17 Autorità Garante della Concorrenza e del Mercato – Antitrust and Coopservice ja C-23/20 Simonsen & Weel on korduvalt nimetatud, et riigihanke alusdokumentides hankija poolt määratud raamlepingu maksumuse või mahu/koguse saavutamisel kaotab raamleping kehtivuse.
5. KIK saatis 27.06.2022 RMK-le teate maksetaotluste menetluse peatamisest seoses kahtlusega, et sõlmitud hankelepingute maksumus ületab raamlepingute eeldatavat maksimaalset kogumaksumust ning palus RMK-l esitada täiendavad dokumendid.
6. RMK vastas 08.09.2022. Vastuses andis RMK teada, et raamlepingu 199581 maht täitus 14.06.2022. Kuna RMK vastusest ei olnud täpselt aru saada, mis hetkel kõigi päringus küsitud raamlepingute mahud täitusid saatis KIK 17.10.2022 uue järelepärimise. KIK saatis sama päringu uuesti 09.11.2022. RMK vastas päringule 09.11.2022. Oma vastuses andis RMK teada, et raamlepingute 201203 ja 201766 maht ei ole täitunud, ning raamlepingu 208312 maht täitus 2020. aasta juunikuus.
7. KIK saatis 17.11.2022 veel täiendava päringu, kuna RMK poolt esitatud info ei olnud kooskõlas riigihanget registris (edaspidi RHR) vastavate raamhangete juures oleva infoga. RMK vastas päringule 28.11.2022.
Raamhange 208312
8. RHR-is on raamhanke 208312 kohta 06.12.2022 seisuga info, et eeldatav maksimaalne raamlepingute või hankesüsteemide alusel sõlmitavate hankelepingute maksumus on 1 000 000,00 EUR, sõlmitud hankelepingute maksumus on 1 000 000,00 EUR ja lõpetatud hankelepingute tegelik maksumus on 2 580 169,99 EUR.
9. Oma 09.11.2022 vastuskirjas andis RMK teada, et lepingute täitmine ületas eeldatava mahu 2020. aasta juuni kuus. Peale eeldatava mahu täitumist on RMK esitanud KIK-ile välja maksmiseks raamhankega 208312 seotud maksetaotlused nr 476 (projekt 2014-2020.7.02.16-0003) (arve nr 218 kuupäevaga 15.12.2020), 2350 (arve 72 kuupäevaga 02.03.2021), 2682 (arve 237 kuupäevaga 17.12.2021), 2770 (arve K220401 kuupäevaga 07.04.2022) ja 2765 (arve K220402 kuupäevaga 07.04.2022) kokku summas 10 412,45 eurot, millest toetus moodustab 8 850,51 eurot ja omaosalus 1 561,94 eurot. KIK on eelpool nimetatud maksetaotlused välja maksnud.
Raamhange 199581
10. RHR-is on raamhanke 199581 kohta 06.12.2022 seisuga info, et eeldatav maksimaalne raamlepingute või hankesüsteemide alusel sõlmitavate hankelepingute maksumus on 200 000,00 EUR, sõlmitud hankelepingute maksumus on 349 692,47 EUR ja lõpetatud hankelepingute tegelik maksumus on 150 343,31 EUR.
11. Oma 08.09.2022 vastuskirjas andis RMK teada, et lepingute täitmine ületas eeldatava mahu 14.06.2022 seisuga. Peale eeldatava mahu täitumist on RMK esitanud KIK-ile välja maksmiseks raamhankega 199581 seotud maksetaotlused 2913 (arve 220944 kuupäevaga 30.09.2022) ja 2946 (arve 220820 kuupäevaga 31.08.2022) kokku summas 31 109,63 eurot, millest toetus moodustab 26 443,18 eurot ja omafinantseering 4 666,45 eurot. Eelpool nimetatud maksetaotlused on välja maksmata.
Õiguslik hinnang
12. Raamlepingul põhinevate hankelepingute sõlmimisel peab hankija lähtuma raamlepingu tingimustest ja RHS §-s 30 sätestatud korrast, sealjuures raamlepingu tingimusi oluliselt muutmata (lõige 1). Seega saab raamlepingut muuta üksnes siis, kui selle tulemusena ei suurene riigihanke alusdokumentides hankija poolt määratud raamlepingu maksimaalne maksumus või maht/kogus.
13. Euroopa Kohtu otsuses C-216/17 Autorità Garante della Concorrenza e del Mercato - Antitrust and Coopservice, mis on küll tehtud direktiivi 2004/18/EÜ pinnalt (uues direktiivis ei ole need sätted muutunud), leidis kohus, et vaatamata direktiivis kasutatud sõnastusele, mille kohaselt on raamlepingu eesmärgiks kehtestada teatava aja jooksul sõlmitavaid lepinguid reguleerivad tingimused, eelkõige hinna ja vajadusel ettenähtud koguse osas, tuleb siiski mitmest direktiivi sättest hankija kohustus raamlepingu maht kindlaks määrata.
14. Sama kaasuse punktis 61 leidis kohus, et ühe täitjaga raamlepingute puhul võetakse sellel põhinevate lepingute sõlmimise aluseks raamlepingus sätestatud tingimused, mis tähendab, et hankija saab võtta kohustusi üksnes teatava mahu piires ja kui see maht on saavutatud, on see leping oma kehtivuse kaotanud. Kuigi nimetatud kaasuse puhul oli tegemist ühe pakkujaga raamlepinguga, viitas kohus mitmele sättele, mis kehtivad kõikide raamlepingute puhul, sh mitme pakkujaga raamlepingutele, mille alusel sõlmitakse hankelepingud alati minikonkursi tulemusena. Sellest tulenevalt ei saa asuda seisukohale, et eelviidatud kohtu seisukoht on kohaldatav kindlasti vaid ühe pakkujaga sõlmitud raamlepingutele.
15. Eeltoodud seisukohti on Euroopa Kohtus täpsustanud kohtuasjas C-23/20 Simonsen & Weel A/S. Kõnealuses kohtuasjas asus kohus seisukohale, et raamlepingu sõlmimiseks korraldatava riigihanke hanketeates tuleb märkida raamlepingu alusel ostetavate asjade eeldatav kogus ja/või maksumus ning maksimaalne kogus ja/või maksumus. Sealjuures täpsustas kohus, et raamlepingu alusel ostetavate asjade maksimaalne kogus või maksumus võib olla ära näidatud kas hanketeates või hanke alusdokumentides. Viimastele peab hankija võimaldama elektrooniliste vahendite abil piiramatut ja täielikku tasuta juurdepääsu alates hanketeate avaldamise kuupäevast. Kohus märkis, et hankija poolt raamlepingu alusel ostetavate asjade eeldatava koguse ja/või maksumuse ning maksimaalse koguse ja/või maksumuse esitamine on pakkuja jaoks olulise tähtsusega, kuna just selle hinnangu põhjal saab ta hinnata oma suutlikkust täita raamlepingust tulenevaid kohustusi. Kohus asus seisukohale, et kui hanketeates märgitud ülemmäär on saavutatud, siis kaotab raamleping oma kehtivuse.
16. Raamlepingut on võimalik muuta RHS §-s 123 toodud alustel. Samas on vastavalt direktiivi 2014/24 artikli 33 lõike 2 kolmandale lõigule ja artiklile 72 lubatud vaid raamlepingu muudatused, mis ei ole olulised. Sama põhimõte on kirjas RHS § 30 lõikes 1.
17. Tulenevalt Euroopa Kohtu praktikas (EKo C-23/20, kuid ka EKo C-216/17) avaldatud seisukohtadest peab raamlepingu maksimaalne kogus või maksumus olema avaldatud raamlepingu sõlmimiseks korraldatava riigihanke hanketeates või muus riigihanke alusdokumendis. Selle põhjal saab ettevõtja hinnata oma suutlikkust täita raamlepingust tulenevaid kohustusi ja otsustada pakkumuse esitamise üle. Kui hankija ei ole avaldanud maksimaalset kogust või maksumust, kuid on avaldanud eeldatava maksumuse, on ettevõtja lähtunud raamlepingu eeldatavast maksumusest. RHS § 23 lg-s 4 sätestatust tuleneb, et raamlepingu eeldatava maksumuse määramise aluseks on raamlepingu alusel sõlmitavate hankelepingute eeldatav maksimaalne kogumaksumus. Seetõttu tuleb sellises olukorras pidada raamlepingu eeldatavat maksumust raamlepingu eeldatavaks maksimaalseks kogumaksumuseks, st seda hankija ületada ei tohi.
18. RHS § 23 lõike 4 kohaselt tuleb raamhanke korraldamisel määrata sõlmitavate hankelepingute eeldatav maksimaalne kogumaksumus. RHS § 30 lõike 1 kohaselt ei tohi raamlepingu alusel hankelepingute sõlmimisel raamlepingu tingimusi oluliselt muuta. Eelpool tsiteeritud kohtulahendite valguses tuleb neid sätteid kohaldada viisil, et eeldatavat maksimaalset kogumaksumust ei tohi ületada kuna tegemist on raamlepingu tingimuste olulise muutmisega. Ja selliseks oluliseks muudatuseks (maksimaalse maksumuse ületamiseks) RHS § 123 alust ei sisalda.
19. Viidatud Euroopa Kohtu otsustes C-216/17 Autorità Garante della Concorrenza e del Mercato – Antitrust and Coopservice ja C-23/20 Simonsen & Weel on sedastatud, et riigihanke alusdokumentides hankija poolt määratud raamlepingu maksumuse või mahu/koguse saavutamisel kaotab raamleping kehtivuse. Sellest järeldub, et oluline on määratleda hankelepingu täitmise maht või maksumus, mille täitumisel raamleping kaotab kehtivuse. Seega ei tule kehtivuse piiri hinnata sõlmitud lepingute, vaid täidetud lepingute alusel. Seetõttu loeb KIK eeldatava maksimaalse kogumaksumuse ületatuks pärast seda kui raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute eest on makstud rohkem kui lubab raamlepingu eeldatava kogumaksumuse piir.
Finantskorrektsiooni alused
20. Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 26 lõike 1 kohaselt on hankijast toetuse saaja kohustatud järgima riigihangete seadust. STS § 2 punkti 5 kohaselt on kulu abikõlblik, kui see on kooskõlas õigusaktidega, sh RHS-iga. STS § 45 lõike 1 punkti 3 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus toetuse vähendamiseks, kui toetuse saaja on jätnud täitmata kohustuse ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust.
21. Raamlepingu eeldatavat maksimaalset kogumaksumust ületava hankelepingu maksumuse ulatuses on kulu mitteabikõlblik, kuna selle kulu aluseks on selles osas kehtivuse kaotanud leping. Mitteabikõlblikuks loetav summa on kokku 41 522,08 eurot, millest toetus moodustab 35 293,69 eurot ja omafinantseering 6 228,39 eurot. Toetus on osaliselt välja makstud. Välja maksmata toetuse osas jäetakse mitteabikõlblikud maksetaotlused täies mahus välja maksmata.
22. Vastavalt STSi § 48 lõikele 3 tasaarveldab KIK projekti 2014-2020.8.01.001.02.15-0076 tagasimaksmisele kuuluva toetuse sama projekti raames väljamaksmisele kuuluva toetusega.
23. Projektis 2014-2020.7.02.16-0003 tuvastatud välja makstud mitteabikõlblik toetus tuleb toetuse saajal tagasi maksta summas 1 346,39 eurot.
24. Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 46 lg 3 kohaselt vähendatakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel toetust ja omafinantseeringut vastavalt finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal toetuse andmise tingimuste käskkirjas kehtivale proportsioonile.
25. KIK on ülaltoodud faktilistele ja õiguslikele alustele tuginedes ette valmistamas finantskorrektsiooni otsust. Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 40 lõikele 1 on toetuse saajal võimalus esitada täiendavalt oma asjakohased seisukohad ja vastuväited hiljemalt 27.02.2023.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Gunnar Vaikmaa
riskiosakonna juht
Katrin Viira
627 4301
[email protected]