Tammiste puhkemetsade kohaliku kaitse alla võtmise avalikul väljapanekul esitatud ettepanekutest

Arvamuse avaldamine

Olete esitanud Riigimetsa Majandamise Keskusele (edaspidi RMK) arvamuse avaldamiseks teate

Tammiste puhkemetsade kohaliku kaitse alla võtmise menetluse algatamisest.

RMK on materjalidega tutvunud ja edastab allpool arvamuse.

Materjalidest selgub, et Tammiste metsade kaitseala hõlmab endas RMK haldushalas olevaid Surju

metskond 11 (73001:008:1983), Surju metskond 12 (80901:001:1062) ja Surju metskond 67

(73001:008:1957) kinnistuid.

RMK arvamused ja ettepanekud:

• Tammiste metsade kaitseala moodustamise ja kaitse-eeskirja § 1 lg 2 pn 1 ja 2 on toodud

kaitse eesmärkidena tagada väärtuslike maastike ja looduskoosluste kaitse ning kaitsealuste

liikide ja nende elupaikade kaitse. Kaitse-eeskirjast ei selgu, milliste väärtuslike maastike,

looduskoosluste, kaitsealuste liikide ja elupaikadega tegemist on. Palume selles osas kaitse-

eeskirja täpsustada.

• Kaitse-eeskirja seletuskirjas toodud kaitsealused liigid ja elupaigad on kõik varasemalt

inventeeritud ( 12 kaitsealust liiki, neist 1 I kaitsekategooria liik, kelle elupaika on juba

moodustatud püsielupaik, 6 II kaitsekategooria liiki, 5 III kaitsekategooria liiki ja 18

vääriselupaika) ja nende kaitse on tagatud juba kehtivate õigusaktidega, nii

looduskaitseseaduse kui metsaseadusega ning RMK on seisukohal, et antud liikide kaitseks

puudub vajadus täiendava kaitseala moodustamiseks.

• Samuti juhime teie tähelepanu asjaolule, et moodustatav kohalik kaitseala kattub juba

olemasoleva püsielupaigaga, mille kaitseala valitseja on Keskkonnaamet. RMK on

seisukohal, et kaks erinevat kaitseala (erinevate eesmärkide ja keelatud/lubatud tegevustega)

ei saa kattuda. Seega palume selles osas teil täiendavalt võtta seisukoht Keskkonnaametist.

• Palume muuta kaitse-eeskirja sõnastus k.a lubatud/keelatud tegevused üheselt

arusaadavaks. Praegu esineb kaitse-eeskirjas mitmeid dubleerimisi erinevates peatükkides,

mis tekitab arusaamatusi:

o kaitse-eeskirja § 6 lg 1 pn 6 kohaselt on kaitsealal keelatud puidu kokku-ja

väljavedu külmumata pinnaselt ja § 6 lg 2 pn 7 kohaselt on kaitseala valitseja

nõusolekuta keelatud puidu kokku-ja väljavedu ning kaitse-eeskirja seletuskirjas

toodu kohaselt võib kaitseala valitseja lubada puidu kokku- ja väljavedu juhul, kui

pinnas seda võimaldab

o kaitse-eeskirja § 5 lg 3 p 2 kohaselt on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud

koosluste kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures kaitseala valitsejal

on õigus esitada nõudmisi tööde tegemise aja ja tehnoloogia, metsamaterjali kokku-

Tori vald

[email protected]

Teie 11.01.2023 nr 5-1/126

Meie 27.01.2023 nr 3-1.12/2023/178

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX

2

ja väljaveo ning koosluse koosseisu ja täiuse suhtes ning kaitse-eeskirja § 6 lg 1 pn

4 ja 5 kohaselt on kaitsealal keelatud puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute

rajamine ning uuendusraie tegemine.

Kaitse-eeskirja selguse ja üheselt mõistetavuse tagamiseks teeme ettepaneku säilitada

kaitse-eeskirja § 5 lg 3 p 2 olemasolev sõnastus (kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud

koosluste kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus

esitada nõudmisi tööde tegemise aja ja tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning

koosluse koosseisu ja täiuse suhtes) ning jätta kaitse-eeskirjast välja antud punkti

dubleerivad punktid, milleks on kaitse-eeskirja § 6 lg 1 pn 4, 5, 6, § 6 lg 2 pn 7.

o Kaitse-eeskirja § 6 lg 1 pn 1 kohaselt on keelatud uute maaparandussüsteemide

rajamine ja pn 2 kohaselt on keelatud uute veekogude rajamine. Selleks, et rajada

uut maaparandussüsteemi on vaja rajada uusi kraavi, mis on oma olemuselt

veekogud. Teeme ettepanku sõnastada § 6 lg 1 pn 1 ja 2 sama punkti alla üheselt

arusaadavalt, nt: keelatud on uute veekogude rajamine sh. uued kraavid ja

maaparandussüsteemid.

• Soovime teile üle rõhutada asjaolu, et Tammiste metsade puhul on tegemist põliste

majandusmetsadega (antud asjaolu toote te ise ka esitatud materjalides välja, nt: kaitse-

eeskirja seletuskirja pn 1.), millest tulenevalt on Tammiste metsad kujunenud sellisteks

väärtuslikeks metsadeks nagu nad täna on.

• Kahjuks ei selgu esitatud materjalidest kaalutlust, ega ka analüüsi selle kohta, et kuidas

mõjuks ala väärtuste (nii väärtuslikud maastikud, looduskooslused, kaitsealused liigi ja

elupaigad ning virgestusvõimaluse säilitamine) säilimisele olukord, kui kohalikku kaitseala

sinna ei looda. Mistõttu palume antud analüüs materjalidele lisada.

• Aktuaalse Kaamera intervjuus 21.01.23 tõi Tori valla esindaja välja asjaolu, et kohalik

kaitseala tagab, et ka uusarendusi ei rajataks Tammiste metsadesse. Selgitame teile, et

RMK haldusalas olevas riigimetsas ei ole võimalik (ka ilma kohaliku kaitseala

moodustamata) uusarenduste rajamine. Lisaks toote kaitse-eeskirja seletuskirjas ka ise

välja asjaolu, et kuna antud metsad jäävad rohevõrgustiku alale, siis uute suuremate

tiheasustusalade rajamine ei ole võimalik. Seega palume teil mitte esitada avalikkusele

puudulikku informatsiooni.

• Ka Tammiste väärtuslikes metsades lähtub RMK oma plaanides sellest, et neis metsades

oleks nii noori, keskealisi kui ka vanemaid puid ja ka metsa, mis jääb raietest puutumata.

Metsa eluringist tulenevalt tuleb selleks, et ka puhkemets oleks kogu aeg olemas ja

temast oleks tänasega samalaadset rõõmu ja kasu inimestele ka tulevikus, teha siiski

mõistlikul määral noortele ja keskealistele puudele ruumi, kus neil oleks võimalus

kasvada suurteks ja tugevateks.

Millised on parimad metsamajanduslikud võtted selleks, on juba konkreetse tegevuskava

koostamisega lahendatav. Sellise tegevuskava koostamiseks ei ole tingimata vajalik

kohaliku kaitseala moodustamine, kuid kaitseala moodustamine ka ei takista sellise

tegevuskava koostamist juhul, kui kaitse-eeskirjaga ei keelustata kehtiva seadusandlusega

lubatavaid raieviise.

Sisuliselt tähendab kohaliku kaitse alla võtmise menetlus tegevuskava koostamist, milles

lubatud raieviisid arutatakse kaitseala valitsejaga (Tori Vallavalitsuse’ga) läbi ja seetõttu

nö igaks juhuks piiramine eeskirjaga - keelatud teha uuendusraiet - kaotab igasuguse

tähtsuse. Mis on Tammiste metsa jaoks vaja mineva raie nimetus, on teisejärguline

teema, peamine kriteerium on, et kogukond ei saaks häiritud ja uued puukesed oleks

võimelised kaugemas tulevikus suureks kasvama.

3

Jääme ootama Teie poolseid vastused RMK poolt esitatud ettepanekutele.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Aliis Kevvai

Vändra metsaülem

5303 1010 [email protected]

TORI VALLAVALITSUS

Pärnu mnt 12 Telefon 4451881 E-mail: [email protected]

Sindi linn Tori vald Registrikood 77000341

86705 PÄRNUMAA

Riigimetsa Majandamise Keskus Teie 27.01.2023 nr 3-1.12/2023/178

[email protected]

Meie 21.02.2023 nr 5-1/126-5

Tammiste puhkemetsade kohaliku kaitse alla võtmise avalikul väljapanekul

esitatud ettepanekutest

Tori Vallavolikogu algatas 15.12.2022 otsusega nr 129 Tammiste puhkemetsade

kohaliku kaitse alla võtmise menetluse. Loodusobjekti kaitse alla võtmise

menetlusdokumentidega oli võimalik tutvuda 16. jaanuarist 29. jaanuarini 2023. aastal

ning looduskaitseseaduse § 9 lõike 71 kohaseid vastuväiteid ja ettepanekuid sai Tori

Vallavalitsusele esitada kirjalikult kuni 29. jaanuarini 2023.

Riigimetsa Majandamise Keskus esitas 27.01.2023 kirjaga nr 3-1.12/2023/178

arvamused ja ettepanekud Tammiste puhkemetsade kohaliku kaitse alla võtmise

menetlusdokumentide kohta. Alljärgnevalt anname ülevaate esitatud arvamuste ja

ettepanekutega arvestamise või arvestamata jätmise kohta:

1. Tammiste metsade kaitseala moodustamise ja kaitse-eeskirja § 1 lg 2 pn 1 ja 2 on

toodud kaitse eesmärkidena tagada väärtuslike maastike ja looduskoosluste kaitse

ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse. Kaitse-eeskirjast ei selgu,

milliste väärtuslike maastike, looduskoosluste, kaitsealuste liikide ja elupaikadega

tegemist on. Palume selles osas kaitse-eeskirja täpsustada.

Ettepanekuga ei arvestata. Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 4 lõikes 7 on

täpsustatud, et kohaliku omavalitsuse tasandil võib kaitstavaks loodusobjektiks olla

maastik, väärtuslik põllumaa, väärtuslik looduskooslus, maastiku üksikelement, park,

haljasala või haljastuse üksikelement, mis ei ole kaitse alla võetud kaitstava looduse

üksikobjektina ega paikne kaitsealal. LKS ei nõua loetletud väärtuste täpsustavat

kirjeldust kaitse-eeskirjas. Väärtuslikud maastikud ja looduskooslused on detailsemalt

kirjeldatud kaitse-eeskirja seletuskirjas (ptk 2.1) ja seetõttu ei näe me põhjust kaitse-

eeskirja täpsustada.

2. Kaitse-eeskirja seletuskirjas toodud kaitsealused liigid ja elupaigad on kõik

varasemalt inventeeritud (12 kaitsealust liiki, neist 1 I kaitsekategooria liik, kelle

elupaika on juba moodustatud püsielupaik, 6 II kaitsekategooria liiki, 5 III

kaitsekategooria liiki ja 18 vääriselupaika) ja nende kaitse on tagatud juba

kehtivate õigusaktidega, nii looduskaitseseaduse kui metsaseadusega ning RMK

on seisukohal, et antud liikide kaitseks puudub vajadus täiendava kaitseala

moodustamiseks.

Võtame seisukoha teadmiseks. Looduskaitseseadus ja metsaseadus tagavad

kaitsealustele liikidele mittepindalalise kaitsealuse objekti korral vaid isendikaitse,

kuid see ei ole piisav väärtuslike looduskoosluste säilimiseks, mille osaks need

kaitsealused liigid on.

3. Samuti juhime teie tähelepanu asjaolule, et moodustatav kohalik kaitseala kattub

juba olemasoleva püsielupaigaga, mille kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.

RMK on seisukohal, et kaks erinevat kaitseala (erinevate eesmärkide ja

keelatud/lubatud tegevustega) ei saa kattuda. Seega palume selles osas teil

täiendavalt võtta seisukoht Keskkonnaametist.

Võtame seisukoha teadmiseks.

4. Palume muuta kaitse-eeskirja sõnastus k.a lubatud/keelatud tegevused üheselt

arusaadavaks. Praegu esineb kaitse-eeskirjas mitmeid dubleerimisi erinevates

peatükkides, mis tekitab arusaamatusi.

Tulenevalt ka Keskkonnaameti poolt edastatud ettepanekutest korrigeeritakse

kaitsekorda viies see võimalusel paremini vastavusse looduskaitseseadusega, mis

peaks muutma sõnastuse, sh lubatud ja keelatud tegevused arusaadavamaks.

5. Soovime teile üle rõhutada asjaolu, et Tammiste metsade puhul on tegemist põliste

majandusmetsadega (antud asjaolu toote te ise ka esitatud materjalides välja, nt:

kaitse-eeskirja seletuskirja pn 1.), millest tulenevalt on Tammiste metsad

kujunenud sellisteks väärtuslikeks metsadeks nagu nad täna on.

Võtame teadmiseks. Leiame siiski, et praeguste metsade elustikulised väärtused ei

tulene sellest, et need metsad on olnud majandusmetsad, vaid sellest, et need asuvad

põliselt metsamaal ja et neil aladel on kogu aeg metsaökosüsteemid olnud. Metsa

elurikkuse väärtuslikuks kujunemine ei ole metsa puidu varumiseks kasvatamise

tulemus, vaid metsa ökosüsteemi omadus ja kõrgeimaks muutub metsa elurikkuse

väärtus siis, kui mets saab aastasadu kujuneda looduslikult.

6. Kahjuks ei selgu esitatud materjalidest kaalutlust, ega ka analüüsi selle kohta, et

kuidas mõjuks ala väärtuste (nii väärtuslikud maastikud, looduskooslused,

kaitsealused liigi ja elupaigad ning virgestusvõimaluse säilitamine) säilimisele

olukord, kui kohalikku kaitseala sinna ei looda. Mistõttu palume antud analüüs

materjalidele lisada.

Ettepanekuga ei arvestata, kuna selline analüüs ei ole vajalik kohaliku kaitseala

moodustamiseks (seda ei nõua ka näiteks LKS). Kaitse-eeskirja seletuskirja ptk 2.1 on

meie arvates toodud piisavad põhjendused selleks, et ala elustikulised väärtused ja

looduse hüved vajavad enamat kaitset, kui seda on võimaldanud senine kasutusviis.

Lisaks on kaitseala moodustamist arutletud juba aastast 2021 seoses Tammiste küla

Pärnu jõe poolne metsa kõrgendatud huviga ala riigimetsa majandamise kavaga.

7. Aktuaalse Kaamera intervjuus 21.01.23 tõi Tori valla esindaja välja asjaolu, et

kohalik kaitseala tagab, et ka uusarendusi ei rajataks Tammiste metsadesse.

Selgitame teile, et RMK haldusalas olevas riigimetsas ei ole võimalik (ka ilma

kohaliku kaitseala moodustamata) uusarenduste rajamine. Lisaks toote kaitse-

eeskirja seletuskirjas ka ise välja asjaolu, et kuna antud metsad jäävad

rohevõrgustiku alale, siis uute suuremate tiheasustusalade rajamine ei ole

võimalik. Seega palume teil mitte esitada avalikkusele puudulikku informatsiooni.

Võtame teadmiseks.

8. Ka Tammiste väärtuslikes metsades lähtub RMK oma plaanides sellest, et neis

metsades oleks nii noori, keskealisi kui ka vanemaid puid ja ka metsa, mis jääb

raietest puutumata. Metsa eluringist tulenevalt tuleb selleks, et ka puhkemets oleks

kogu aeg olemas ja temast oleks tänasega samalaadset rõõmu ja kasu inimestele

ka tulevikus, teha siiski mõistlikul määral noortele ja keskealistele puudele ruumi,

kus neil oleks võimalus kasvada suurteks ja tugevateks.

Millised on parimad metsamajanduslikud võtted selleks, on juba konkreetse

tegevuskava koostamisega lahendatav. Sellise tegevuskava koostamiseks ei ole

tingimata vajalik kohaliku kaitseala moodustamine, kuid kaitseala moodustamine

ka ei takista sellise tegevuskava koostamist juhul, kui kaitse-eeskirjaga ei

keelustata kehtiva seadusandlusega lubatavaid raieviise.

Sisuliselt tähendab kohaliku kaitse alla võtmise menetlus tegevuskava koostamist,

milles lubatud raieviisid arutatakse kaitseala valitsejaga (Tori Vallavalitsuse’ga)

läbi ja seetõttu nö igaks juhuks piiramine eeskirjaga - keelatud teha uuendusraiet

- kaotab igasuguse tähtsuse. Mis on Tammiste metsa jaoks vaja mineva raie

nimetus, on teisejärguline teema, peamine kriteerium on, et kogukond ei saaks

häiritud ja uued puukesed oleks võimelised kaugemas tulevikus suureks kasvama.

Võtame teadmiseks. Kaitse-eeskirja seletuskirjas oleme ka välja toonud, et kaitsealal

on eelistatud püsimetsanduslik metsamajandus ning et metsamajandamisega seotud

tegevused saaksid toimuda pikaajalise metsamajandamiskava alusel, mis lähtuks

kaitseala kaitse-eesmärkidest. Samas leiame, et kohalikul tasandil kaitstava

loodusobjekti moodustamine on enamat kui maakasutusviisi tegevuskava. Olukorras,

kus ala väärtuslike looduskoosluste säilitamiseks on vajalik väärtustada ja hoida muid

looduse pakutavaid hüvesid peale varustava hüve (st puidu varumine metsast), tuleb

kohaliku kogukonna eest seisval kohalikul omavalitsusel selgemalt tagada, et

maakasutus neid looduse hüvesid ei hävitaks. Metsa puiduline väärtus on vaid väga

väike osa metsa ökosüsteemi hüvedest, aga varustava hüve liigne tarbimine viib ruttu

metsa teiste hüvede kvaliteedi languseni.

Lisaks tuletame ka meelde, et Tammiste puhkemetsade kohaliku kaitse alla võtmise

avaliku väljapaneku jooksul esitatud ettepanekute avalik arutelu toimub Tammiste

Lasteaed-Algkooli saalis 22. veebruaril 2023 algusega kl 16.30.

Lisainfo: keskkonnanõunik Kärt Linder, tel 5594 0777, e-post [email protected].

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Helle-Triin Hansumäe

vallaarhitekt abivallavanema ülesannetes