Selgitused Rumba ja Rukkimäe-Tippasilla-Maidema-Vommaru maaparandussüsteemide rekonstrueerimiseprojektide ehitusloa andmise otsuste eelnõude keskkonnamõju eelhinnangute ettepanekutele

Teaduse 2, Saku, Harjumaa 75501 /+(372) 605 1710/ [email protected] / www.pta.agri.ee

Registrikood 77001458

Pr Maia-Liisa Anton

Eesti Keskkonnaühenduste Koda

[email protected]

Teie: 20.01.2023 nr 1-5/23/5671

Meie: 21.02.2023 nr 6.1-8/2286-2

21.02.2023 nr 6.1-8/2290-2

Selgitused Rumba ja Rukkimäe-Tippasilla-Maidema-Vommaru

maaparandussüsteemide rekonstrueerimiseprojektide ehitusloa andmise otsuste

eelnõude keskkonnamõju eelhinnangute ettepanekutele

Lugupeetud Maia-Liisa Anton

Eesti Keskkonnaühenduste Koda esitas 20.01.2023 arvamuse Rumba ja Rukkimäe-Tippasilla-

Maidema-Vommaru maaparandusehitiste rekonstrueerimise ehitusloa andmise ja keskkonnamõju

hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõule. Põllumajandus- ja Toiduamet (edaspidi PTA) tänab, et

Eesti Keskkonnaühenduste Koja (edaspidi EKO) kuivendamise töörühm on põhjalikult tutvunud

saadetud materjalidega.

Selleks, et tagada vastustest paremat arusaamist oleme refereerinud EKO esitatud kirja sisu (jättes

alles kirja ülesehituse ja alajaotuse originaalkirjast), millele järgnevad kaldkirjas ehk kursiivis PTA

selgitused. Eelhinnangu sisu puudutavate küsimuste juures on vastused sisustanud Maves OÜ, kelle

pädevuses on nende koostatud töid kommenteerida.

Kommenteeritud EKO 20.01.2023 kirjale nr 1-5/23/5671

EKO: Ettepanek protsessi kohta: Teeme ettepaneku peatada maaparandusprojektide menetlused

maaparandussüsteemide negatiivsete mõjude leevendus- ja kompensatsioonimeetmete rakendamise

juhise valmimiseni. Juhist on koostamas Keskkonnaameti tellimusel Tartu Ülikooli Ökoloogia ja

Maateaduste Instituut. Töö aluseks on mh Vabariigi Valitsuse 2. märtsil 2017 kinnitatud

„Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 ja rakendusplaan aastateks 2017‒

2020“ (edaspidi KOHAK) meede 3.4. Maismaaökosüsteemide ja -elupaikade stabiilsuse, soodsa

seisundi, funktsioonide, ressursside ja mitmekesisuse tagamine muutuvas kliimas. Juhises

käsitletakse lisaks melioratsiooni mõjudele, nende leevendamisele ja kompenseerimisele ka

kuivenduse vajaduspõhisuse tuvastamist, mis on üks KOHAKist tulenevaid suuniseid. Juhise

valimisel arvestada sellega maaparandusprojektide vajaduse ja mõju hindamisel.

PTA: Arengukavad ei ole maakasutuse kitsenduste ja piirangute aluseks. Need tuleb määrata

seadustega (Õiguskantsleri 16.01.2023 seisukoht „Kliimaneutraalsuse asjus selguse loomiseks on

Riigikogul maksimaalselt aasta“).

Maaparandussüsteemi ehitusloa taotlemist ja ehitusloa andmise või andmisest keeldumise õiguslikud

alused on kirjeldatud maaparandusseaduse § 22 ja § 23. Ehituslubade menetlemisel on arvestatud

keskkonnaõigusest tulenevate sätetega. Riigimetsa Majandamise Keskus (ehitusloa taotleja) ei ole

menetluses olevaid ehitusloa taotlusi tagasi võtnud ega avaldanud soovi nende menetluste

peatamiseks, mistõttu puudub Põllumajandus- ja Toiduametil õiguslik alus menetluste peatamiseks.

Teie viidatud koostatavas juhises toodud leevendus- ja kompensatsioonimeetmed võivad olla väga

asjakohased, kuid need on esialgu siiski soovituslikud. Juba praegu on paljudel juhtudel

2 (11)

kuivendusprojektides arvestatud sarnaste leevendusmeetmetega.

EKO: Üldised ettepanekud maaparandusprojektide kohta:

- Kirjeldada olemasolev olukord, mis sisaldab ülevaadet kuivendusvõrgu ja puistu seisundist (sh

juurdekasvu parameetrid), mullastiku seisundist, projekteerimise ja eelhinnangu raames teostatud

inventuuridest (näit VEP inventuuri läbiviimisest projekteerimisalal), senini rakendatud

keskkonnakaitse meetmetest ja nende toimimisest ning efektiivsusest, avaldunud või avalduvatest

keskkonnamõjudest (kvantifitseeritud hinnang mõjudest veekeskkonnale – mh setete ja toitainete

väljaleostumine, projekti ja selle mõjualal turvasmuldade kuivendusest tingitud kasvuhoonegaaside

emissioon ja lahustunud süsiniku väljakanne). Eelloetletu raames on asjakohane anda ka ülevaade

maaparandusseaduse § 5. Maaparandussüsteemi nõuete, lõige 1-5 kohta seatud nõuete täitmise kohta.

- Hinnata võimalikke alternatiive ja nende elluviimisega kaasnevaid mõjusid (sh 0-alternatiiv).

Alternatiivide mõjuhinnangus on samuti oluline näidata, millised muutused kaasnevad erinevate

alternatiivide rakendamisel, sh kvantitatiivne mõju metsade juurdekasvule; absoluutse tasuvuse

hindamine, st kas majandamisel saadav kulu katab teostatavate investeeringute ja teised metsa

majandamisega seotud kulud; mõju mõjualas paiknevatele teadaolevatele looduskaitselistele

väärtusele ja looduskeskkonnale (mh setete ja toitainete väljakanne ning selle mõju veestikule ja

seotud liikidele; turvasmuldade kuivendusest lähtuv kasvuhoonegaaside heide ja lahustunud

orgaanilise süsiniku väljakanne; kuivendusest tuleneva mõju hindamine mullastikule).

- Kvantitatiivne hinnang annab võimaluse hilisema seire (teatavasti rajatakse uurimisprojekti raames

alale puhastuslodud, millega planeeritakse täiendavalt ka vee seiret) ja metsa korraldamise ning

majandamise raames hinnata, kas eelhinnangus seatud ootused realiseerusid. Vastavate andmete

koondamine ja järelhindamine aitavad kaasa maaparanduse ja metsade kasutusega seotud praktikate

arendamisele, vähendamaks või vältimaks täiendavaid keskkonnamõjusid ja põhjendamaks

investeeringute läbiviimist.

- Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega. Käsitleda tegevuste seotust teiste oluliste

valdkondlike dokumentidega, sh:

● Metsanduse Arengukava aastani 2030 (avalikustatud versioon);

● Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030. Arengukava punkti “Maaparandus”

(lk 12) kohaselt vajab maaparandussüsteemide töökindluse tagamine senisest suuremaid ja

järjepidevaid investeeringuid, mis nõuavad asukohatundlikke valikotsuseid. Kuna paljude

varasematel kümnenditel rajatud maaparandusobjektide renoveerimine on väga ressursikulukas, aga

vajadus ületab investeerimisvõimet mitu korda, tuleb lähitulevikus otsustada, millised

kuivendussüsteemid on Eesti majandusele olulised ja millised tuleb hüljata.

● Kliimapoliitika põhialused aastani 2050, 2017. a aprillis Riigikogus heaks kiidetud

kliimapoliitika raamdokument (ametlikult Kliimapoliitika põhialused aastani 2050) tõstab esile

turbaalades süsiniku säilitamise vajaduse. Täpsemalt on turvasmuldade teemat käsitletud

peatükkides „Põllumajandus“ ning „Metsandus ja maakasutus“. Metsanduse ja maakasutuse

alavaldkonnas näeb strateegia ette, et „Säilitatakse või suurendatakse sooalade turbas seotud

süsinikuvaru. Välditakse soode edasist kuivendamist ning juba kuivendatud turbaaladel taastatakse

võimaluse korral looduslähedane veerežiim või välditakse alade edasist degradeerumist“ (p 28).

● Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030 seab eesmärkideks laiendada

olemasolevaid Natura 2000 jt kaitstavaid alasid ning kaitsta rangelt väga suure elurikkusega alasid,

sh parandada 30% praegu ebasoodsas seisundis olevatest elupaigatüüpidest ja liikide elupaikadest.

Lisaks kavandatakse 2030. aastaks taastada kahjustatud elupaiku, kusjuures eriti olulised on

suure süsinikuvaruga ökosüsteemid, nagu näiteks sood ja metsad, mida tuleks kestlikult

majandada ja tegeleda elurikkuse vähenemise peamiste põhjustega. Viidatud eesmärgid seostuvad ka

mh vajadusega leevendada ja kompenseerida maaparanduse negatiivseid mõjusid.

● Veepoliitika raamdirektiivi nõuete ja eesmärkide täitmine.

● RMK strateegilised dokumendid (RMK metsakuivendussüsteemide majandamise strateegia,

3 (11)

vastavus rahvusvaheliste standarditega, sh FSC).

- Jätkusuutlikuma kuivendamise edendamiseks jätta eesvooludesse ja ka suurematesse kraavidesse

vette kukkunud puid ja (lisada) suuri kive sellisel määral, mis ei takista eesvoolude vee ärajuhtimise

võimet oluliselt. Need on otseses positiivses seoses vee-elustiku ja kaldaalade elustiku bioloogilise

mitmekesisusega ning elustiku arvukusega. Näiteks on leitud, et puude lisamine õgvendatud

ojadesse suurendas forelli arvukust ja biomassi. Õgvendatud ja suurte kivideta oja kiire vool uhtus

rohkem forellimaime allavoolu kui kividega (mitmekesisem) sirges ojas. Ojakallaste ämblike

arvukus oli vähemalt 70% väiksem loodusliku oja ääres, kus taimestik oli kallastel eemaldatud.

Mitmed veeputukad sigivad maismaal ning vajavad vette munemiseks veest väljaulatuvat kivi

või puutüve, mida mööda liigutakse vee alla munema. Nad on oluline osa toiduvõrgustikust,

mõjutades kalade, lindude, nahkhiirte jt loomade arvukust. Vajalik on juhendi koostamine tööde

läbiviimiseks ja eriala eksperdi kaasamine tööde läbiviimisel ja järelvalve teostamisel.

- Vee raamdirektiiviga on kokku lepitud vooluveekogude hea seisundi saavutamine 2027. aastaks.

2020. aasta seire järgi on Eesti vooluveekogudest umbes 40% alla hea ökoloogilise seisundi. Näitena

saab tuua Prählamäe kuivenduse: Nuutri jõe keemiline seisund muutus 2013. a heast 2019. a halvaks

ja koondseisund kukkus kesise pealt halvale pärast kaevetööde läbiviimist,

vthttps://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/kem_veemajanduskava ja Pedja jõe (Pedja Puurmani

paisust suudmeni) ökoloogiline seisund on langenud heast (2013) kesisele (2019) ja koondseisund

samas vahemikus samuti heast kesisele - seal viidi läbi 2013-2019 vahemikus massiivne

kuivendussüsteemide rekonstrueerimine Taresaare ja Mehusaare projektide raames, mille eesvool

suubub Pedja jõkke (Alam-Pedja loodusala kaitse eesmärk on jõgede ja ojade elupaik (3260), mida

kaitsekorralduskava järgi ka Pedja jõgi on - seega ilmneb siin ka selge vastuolu EL

Loodusdirektiiviga). Kuivendussüsteemid võivad muuta (eriti kumulatiivselt) looduslike

veekogude vooluhulga muutumise kiirust ning kevadiste suurvete ja suvise madalvee perioodi

maksimume. Lisaks vähendab eesvooludest vettekukkunud puude ja kallastelt võsa eemaldamine

elupaiga hüdroloogilist komplekssust, mis omakorda vähendab vee- ja kaldaelustiku liigilist

mitmekesisust ning elustiku arvukust. See võib omada negatiivset mõju veekogu ökoloogilisele

seisundile, mida peaks juba keskkonnamõjude eelhinnangus nii väiksemal kui ka suuremal skaalal

arvestama. Seejuures mitte võtta veekogust välja rohkem elupaika rikastavaid objekte (puud,

kivid jms), kui on hädavajalik kuivendussüsteemi toimimiseks.

PTA: Tõstatud küsimused kuuluvad strateegilise planeerimise valdkonda. Osaliselt on neid käsitletud

veemajanduskavades. Kuna käesoleval ajal tegeletakse eelkõige olemasolevate

maaparandussüsteemide hoiu- ja rekonstrueerimistöödega, ei saa nende tööde raames

kõikvõimalikke looduskaitse huve käsitleda ega soove täita. Liigniiskuse levik ei ole absoluutne hüve.

Oleme olukorras, kus suur osa Eesti territooriumist kannatab ka kohalike üleujutuste all. Kunagiste

kraavide hävimise/kinnikasvamise tulemusel väljaspool arvel olevaid maaparandussüsteeme

halvenevad eluvõimalused maal (juurdepääsud, põhjavee ja pinnavee kvaliteedi halvenemine jne).

Ühe maaparandussüsteemi rekonstrueerimisega kliimastrateegiat rakendada on väga

ebaproportsionaalne ja ebatõhus.

Viide Nuutri jõe keemilise seisundi halvenemisele maaparandussüsteemide rekonstrueerimise tõttu ei

ole päris asjakohane, kuna analüüsid keemilise seisundi määramiseks tehti alles 2019. aastal (KAUR

seireandmed, mis olid aluseks 2019. aasta veekogumite seisundite määramisel). Ökoloogilise

seisundi hindamiseks tehti Nuutri jõel seiret 2011. aastal, siis toodi kesise seisundi põhjuseks

toitained, paisud, merevee sissevool. 2019. seisundi hindamisel tugineti 2011. aasta andmetele.

Pedja_3 veekogumi (Pedja Puurmani paisust suudmeni) ökoloogilist seisundit on seiratud alates

2010-ndast aastast vaid 2016. aastal. 2016 hinnati seisund kesiseks suurselgrootute põhjaloomastiku

ja kalastiku olukorra tõttu. Samas on märgitud, et kesise seisundi põhjuseks on ebasobiv seirekoht

(Utsali, ebasobiv elupaik, looduslik põhjus, varasemast, vajalik seire Puurmanis). Keemilise seisundi

hindamiseks seiret ei ole seal tehtud.

4 (11)

Keskkonnamõju eelhinnang maaparanduse rekonstrueerimise projektile „Rumba

(PÜ-34/T) REK 2019 ja Raba tee pikendus“

EKO: Lk 4. on määratletud järgnev „veejuhtmetel taastatakse esialgne sügavus ja ristlõige”.

Täpsustada, et kraavipõhi jääb projektis kavandatud tööde järgselt tasemele, millisena oli see

määratletud maaparandussüsteemi rajamisel (ettepaneku esitajatel puudub võimalus kontrollida, kas

need parameetrid on projektis antud). Täpsustada, kuidas praktikas tagatakse, et esialgset sügavust

ega ristlõiget ei ületata. Eesmärgiks on välistada täiendav mõju põhjaveetasemele, mille alandamisel

võib eeldada täiendava mõju tekkimist Avaste madalsookooslustele.

Maves OÜ: Eelhinnang on lähtunud projekti seletuskirja sõnastusest ja see märkus on eelkõige

projekti seletuskirja kohta. Oluline uus mõju välditakse 100 m puhvertsooni ja piirdekraavi

looduslikule arengule jätmisega sh välditakse kraavide süvendamist põhjaveekihti.

PTA: Ehitustööde järelevalvet viib läbi MATER (maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate register)

registreeringuga omanikujärelevalve tegija. MaaParS § 30 sätestab nõuded omanikujärelevalve

tegevusele ning lisaks juhindutakse maaeluministri 20.12.2018 määrusest nr 79

„Maaparandussüsteemi ehitamise üle omanikujärelevalve tegemise nõuded“.

Töö tehnilise poole pealt jälgitakse olemasoleva kraavi profiili (määrav nõlvustegur, pealt laius,

kraavi lang jne). Uutel ekskavaatoritel on peal GPS, mille järgi saab vajalike andmetega kraavi

kaevata.

EKO: Lk 5. Enne tööde algust tuleb likvideerida koprapaisud. Ettepanek anda juhised paisu taha

kogunenud setete eemaldamiseks.

PTA: Väljavõte projekti seletuskirja punktist 7.2: „Kõik maaparandussüsteemil olevad koprapaisud

tuleb likvideerida. Nende eemaldamine kraavide puhastamise käigus põhjustab orgaaniliste setete

ulatuslikku allakannet ja suurt kahjulikku mõju eesvoolule ja selle elustikule. Selle vältimiseks on vajalik

kavandada abinõusid ning töid, et vähendada setete mõju eesvooludele ja vee kvaliteedile. Koprapaisude

likvideerimisel tuleb vältida setete edasikandumist vooluveega eesvoolukraavidesse ja reostustundlikesse

veekogudesse. Kaevetöödel tuleb järgida rangelt mitmeid nõudeid, mis on sette edasikande tõkestamiseks

vajalikud, näiteks settetiigi rajamine kraavile, kraavi kaevamise ajaks veevoolu sulgemine ajutiste

veetõkketammidega või kõrvale juhtimine jne (abinõu valib ehitaja ja arvestab hinnapakkumises)“.

EKO: Ptk. 2.3. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega.

-Kuna projektiala asub valdavalt turbamaal, anda hinnang tegevuste vastavuse kohta

strateegiadokumendiga “Kliimapoliitika põhialused aastani 2050”.

-Lääne maakonnaplaneeringu 2030+ ja teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused“ järgi on projektala Rohevõrgu piirkondlik tugiala T3. Rohelise võrgustiku

alade kohta on määratletud, et maaparandustööde planeerimisel hinnatakse selle mõju rohelise

võrgustiku toimimisele – seda pole eelhinnangus tehtud.

-Lisada seos teiste planeerimisdokumentidega, mis on nimetatud ettepanekute üldosas.

Maves OÜ:

-Arengukavad ei ole maakasutuse kitsenduste ja piirangute aluseks. Kitsendused tuleb määrata

seadustega.

-Rohevõrgustik on planeerimisalane mõiste. Maakonnaplaneering annab üldised kasutustingimused

rohevõrgustiku toimimise tagamiseks, üldplaneeringu ülesanne on rohevõrgustiku toimimist tagavate

tingimuste täpsustamine ning sellest tekkivate kitsenduste määramine. Väljaspool kaitstavaid alasid

võimaldab rohevõrgustik üldjuhul jätkata tavapärast majandustegevust.

5 (11)

Antud projektiga ei muudeta maakasutuse sihtotstarvet, metsa funktsioon säilib ning jätkatakse

metsamaa majandamist, seega puudub vajadus keskkonnamõju hindamiseks rohevõrgustiku

toimimise osas. Rumba maaparandusehitiste rekonstrueerimis projektala on seotud Riigimetsa

Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) hallatavate metsamassiivide majandamistingimuste

parandamisega.

Maaparandustööde planeerimine toimub maaparandushoiukavade alusel. Iga hoiutöö (sh

rekonstrueerimise) kavandamisel uute strateegiatega ei tegeleta. Kui eriliste mullatüüpidega maade

kasutamist soovitakse piirata, tuleb seda teha asjakohase seaduse alusel. Enne seadusemuudatuse

kehtestamist tuleb hinnata selle sotsiaalmajanduslikku mõju.

EKO: Ptk. 2.4. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine

-Asjakohane on anda hinnang, mida tegevuste elluviimisel saavutatakse võrreldes praeguse

olukorraga (variant käsitleda seda alternatiivide hinnangus).

-Kuna teostatakse ka ulatuslik trassiraie, tuleb ära nimetada vastav mõju ja ühtlasi ka metsa

kasvatamiseks vähenevad võimalused projekti alal (eeldatavasti on ka kraavi kallastel ja trassidel

oluline ressurss näiteks energeetikas - vastava võimalust pole käsitletud).

-Kobraste teema eeldaks siin käsitlemist, kuna nende tegevust suunatakse.

Maves OÜ:

- Kavandatud tegevus toimub alal, kus on juba kuivendusvõrk olemas ja uusi alasid kuivendusvõrguga

ei hõlmata. Liike hõlmavate leevendavate meetmetega on projektlahendis arvestatud.

- Eelhinnang KeHJS-e järgi ei nõua alternatiivide võrdlemist. Maaparandussüsteemi

rekonstrueerimise projekti tellija otsustab, kuidas ta maa majandamist planeerib.

- Kobraste arvukuse reguleerimise ja koprapaisude likvideerimisega tuleb tegeleda pidevalt, et

tagada MPS toimimine.

EKO: Ptk. 2.5. Tegevuste energiakasutus

-Millisest hulgast algab „tähelepanuväärne“ kogus?

Maves OÜ: Antud juhul on tegemist tavapärase ehitustegevusega, mille puhul ei ole energiakasutuse

kvantifitseerimine oluline.

EKO: Ptk. 2.6. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn ja ptk 2.8 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade

esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus

-Kvantifitseerida heide vette (toitained, setted, lahustunud orgaaniline süsinik).

Maves OÜ: Igal inimtegevusel on mingisugune mõju. Toitainete heidet on käsitletud

veemajanduskavades. Lisaks puudub alus väita, et hüljatud maade KHT ühikheide on väiksem kui

majandatud metsamaalt. Viimastel aastakümnetel on pinnaveekogude seire alusel jälgitav ka

looduslike alade (sh kaitsealade) vooluveekogude vee KHT suurenemine (vt näiteks Vihterpalu jõe

KHT aegrida KESEst).

EKO: Ptk 3.1. Võimaliku mõjuala ulatus

Kuivendussüsteemist juhitakse vesi Vigala jõkke ning sedakaudu avaldab ulatuslik kuivendamine

tõenäoliselt mõju ka Kasari vesikonnale. Vooluveekogusid pidi võib kuivenduse mõju

kanduda oluliselt kaugemale kui on peatükis viidatud näitajad, Eesti kontekstis sageli Läänemereni

välja. Peamisteks teguriteks on toitainete leostumine, mis põhjustab veekogudes eutrofeerumist ja

pruunistumist, veerežiimi muutused – veetaseme muutused kiirenevad, hooajalised veetaseme

6 (11)

erinevused kasvavad, võib vähendada suubuvate veekogude bioloogiline mitmekesisus või elustiku

arvukus, mis omab potentsiaalselt mõju veekogu isepuhastumisvõimele – ning kasvab settekoormus,

mis põhjustab vee-elustiku elupaikade kadu. Eelhinnangus pole kusagil analüüsitud, kas plaanitud

meetmed (näiteks 6 settebasseini ja lodud) on piisavad, et setteid puhverdada. Maves OÜ: Palume tutvuda veemajanduskavadega. Toitainekoormusena ei arvestata maaparandussüsteeme eraldi, vaid põllu- või metsamajanduskoormuse osana. Oluliste veemajandusprobleemide ülevaade (VMK koostamise eeltööd, 2019) toob välja maaparanduse olulisuse hüdromorfoloogilise koormusena. Kui võtta lahti näiteks üks veemajanduskava ja otsida märgusõnaga „maaparandus“ või „kuivendus“, siis võib leida, et peamiselt kirjutatakse maaparanduse hüdromorfoloogilistest mõjudest ja maaparanduse korrasolu olulisusest soostumise vältimiseks, praeguse maakasutuse säilimisest ja üleujutuste vältimisest. Leiame, et iga objekti eraldi käsitlemine on vähetõhus. Me ei saa maa majanduslikust kasutamisest

loobuda. Peamine paratamatu koormus veekogudele lähtub põllumajandusest.

Hajukoormust Eestis (fosfori ja lämmastiku ärakanne erinevate maakatte ja maakasutuse tüüpide

osas) käsitleb aruanne „Hajureostuse koormuse andmete täpsustamine“, E. Loigu, A. Iital, Tallinn

2007.

EKO: Soovime eelhinnangus näha umbkaudseid arvutusi, kui palju kuivendussüsteemi

rekonstrueerimise aegsed tööd ning hilisem toimimine lisab Vigala jõkke täiendavat peenete setete

ning toitainete koormust. 18. jaanuaril 2023 toimunud koosolekul mainiti, et lisanduvate

setete hulk pole märkimisväärne jões transporditavate setete hulgaga. Eelhinnang võiks lühidalt ka

põhjendada (ka kvantitatiivselt) mh teaduskirjanduse põhjal, et kas see mõju isepuhastusvõime

muutusele võib oluline olla. Ootamegi lühikest võrdlust umbkaudsete numbritega.

Teaduskirjandusest leiab näiteid umbkaudsete koguste arvutamiseks.

Maves OÜ: Vaata eelmine vastus. Setete liikumine jões on ka jõe looduslikus olukorras oluline.

Arutelul toodud näide Sindi ujula rajamisel allavoolu kanduvate setete kohta:

https://kotkas.envir.ee/kmh/kmh_file_download?kmh_id=99&attachment_id=297&represented_id=

peatükk 8.6.

EKO: Mõjuala ulatuse määramisel on arvestatud välja kujunenud kuivenduse mõjuga. Palume

anda vastavad parameetrid.

Maves OÜ: Välja kujunenud kuivenduse mõju on määratud kaardil puistu kujunemise järgi võrreldes

ajaloolisi kaarte ja ortofotosid tänapäevastega.

EKO: Ptk. 3.2. Avaste piirkonna pinnamood, geoloogia, hüdrogeoloogia ja veestik

-“Avaste soo rekognoosuurimise aruande järgi on soo on tekkinud järve kinni kasvamise

tulemusena.” Palun anda viide aruandele.

Maves OÜ: Viide on aruandes olemas: Avaste soo rekognoosuurimise aruanne (1963. a) EGF 5094

-“Üldjuhul kaasneb rekonstrueerimistöödega märkimisväärne oht kraavikallaste erosioonile

ja sellest omakorda suureneb hõljuvainete ja orgaanilise aine kontsentratsioon kraavivees.” Palun

anda hinnang, kas antud juhul on põhjendatud kraavikallaste puhastamine ja kamara eemaldamine

või kahjustamine?

Maves OÜ: Projektis on arvestatud sellega, et vähepüsivates pinnastes asuvatel kraavidel, mille nõlv

on ebastabiilne, tuleb ehitamise ajal kraavi nõlvad kindlustada erosioonitõkkematiga. Eraldi lõikusid

ja mahtusid välja toodud ei ole, need selgitatakse välja tööde käigus. Seega oluline erosioon

7 (11)

kohtades, kus seda saab ette näha, hoitakse ära.

- “Settebasseinide efektiivsus on aga üldiselt võrdlemisi madal ja isegi kui suuremad setteosakesed

kinni püütakse pääseb suur osa toitaineid (eeskätt just lahustunud toitained) allavoolu liikuma”.

Vajalik viide, millele tuginevalt on seisukohale jõutud ja kvantifitseerida „madal“.

- “Seega kombineerides settebasseine puhastuslodudega on võimalik olulisel määral veepuhastuse

efektiivsust suurendada.” See vajab põhjalikumat käsitlust ja tuleb viidata teaduskirjandusele või

uuringutele nende väidete kinnitamiseks. Puhastuslodude puhul on oluline ka nende kogupindala

kuivendusobjekti suhtes, et tagada efektiivsus. Suuremate sajuhoogude korral ei pruugi ka lodud

tagada toitainete eemaldamist. Vastav käsitlus lisada ja kvantifitseerida, millisel määral eeldatakse

efektiivsuse suurenemist.

Maves OÜ: Nagu ka arutelul välja toodi, on MPS alaga seotud teadusprojekt, milles uuritakse rajatavate

puhastuslodude efektiivsust (Metsakuivenduse mõju ainevoogudele ja elustikule, Tartu Ülikool,

projektijuht Kuno Kasak). Nende efektiivsus selgub uuringu käigus.

Projekti kirjelduses on toodud järgmised viited:

 Kasak, K. Et al., 2018. Efficiency of a newly established in-stream constructed wetland treating

diffuse agricultural pollution.Ecological Engineering. 119, 1-7.

https://doi.org/10.1016/j.ecoleng.2018.05.015

 Koskiaho, J. & Puustinen, M. 2019. Suspended solids and nutreint retention in two constructed

wetlands as determined from continious data recorded with sensors. Ecological Engineering.

137, 65-75. https://doi.org/10.1016/j.ecoleng.2019.04006

 Kill, K., et al. 2022. Phosphorus removal efficiency by in-stream constructed wetlands treating

agricultural runoff: Influence of Vegetation and design. Ecological Engineering.

EKO: Lk 30. „Kavandatava tegevuse piiril olev kraav, mis on siin toodud kui vajalik kraav, jäetakse

kavandatava tegevuse kirjelduse järgi olemasolevasse seisu ja see kasvab ajapikku kinni ja selle

kuivendav mõju väheneb järk-järgult”. Kaitsekorralduskava kohaselt suletakse veevool loodusalalt

vett välja viivates kraavides ning säilitatakse loodusala piiril kulgevad kraavid, mis on vajalikud

piirnevatel aladel paiknevate maaparandussüsteemide tööks. Seeläbi on siin vastuolu kaitseala

eesmärkidega ja vajab eraldi mõjude hinnangut, tegevuskava ja kaitsekorralduskava täiendamist

eesmärgiga vähendada või välistada piirikraavi kuivendav mõju Avaste soo-kooslustele.

Maves OÜ: Piirikraavi kuivendavat mõju soole välistada ei saa. Kaitsekorralduskavas on sellega

arvestatud. Kui soovitakse sooga piirnevaid kraave likvideerida, tuleb taotleda kaitseala laiendamist

ning maaparandussüsteemi mahakandmist.

EKO: Eelhinnangus väidetakse, et elupaik 9080 (soostuvad ja soo-lehtmetsad) on tekkinud tänu

kuivendusele. See on väga ebaloogiline järeldus, kuna 9080-elupaiga peamine negatiivne

mõjutegur on just kuivendamine. Elupaik 9080 võib küll kujuneda kunagisele karjatatud või niidetud

alale, aga kindlasti mitte tänu kuivendusele. Kaitsekorralduskavas on ka nimetatud, et Avaste

elupaikade oluliseks mõjuteguriks on kuivendus.

Maves OÜ: Metsa elupaik on tekkinud kuivenduse mõjul. Ajalooliste kaartide põhjal on selge, et

praeguste metsaelupaikade asemel on olnud lagesoo. Järelikult on kuivenduse tõttu soo ajapikku

metsastunud.

8 (11)

Keskkonnamõju eelhinnang maaparanduse ja teedevõrgu rekonstrueerimise

projektile „Rukkimäe-Tipasilla-Maidema-Vommaru metsakuivendus“

EKO: - Lk 36. „Voolutakistuse eemaldamine eesvooludest aitab taastada looduslikku veerežiimi ja

avaldab eeldatavalt positiivset mõju must-toonekurele toitumispaikadele.”

Voolutakistused on vooluveekogude loomulik ning vajalik osa. Nad aeglustavad küll äravoolu, kuid

tagavad hüdroloogilise mitmekesisuse (erinevad voolusuunad, veesügavused ja põhjatüübid), mis on

eeldus mitmekesise ning arvuka vee- ja kaldaelustiku tekkimiseks ja püsimiseks. Teaduskirjanduse

põhjal on raske näha, kuidas voolutakistuste eemaldamine avaldab positiivset mõju must-toonekure

toitumispaikadele. On leitud, et puude lisamine õgvendatud ojadesse suurendas forelli arvukust ja

biomassi. Õgvendatud ja suurte kivideta oja kiire vool uhtus rohkem forellimaime allavoolu kui

kividega (mitmekesisem) sirges ojas. Mitmed veeputukad sigivad maismaal ning vajavad vette

munemiseks veest väljaulatuvat kivi või puutüve, mida mööda liigutakse vee alla munema. Nad on

oluline osa toiduvõrgustikust, mõjutades kalade, lindude, nahkhiirte jt loomade arvukust.

Eelneva tõttu on äärmiselt oluline jätta eesvoolud nii palju kui võimalik muutmata. Eesvoolud on osa

looduslikest jõgedest ja ojadest, mistõttu võivad nendes tehtud muudatused mõjutada pikemat

allavoolu jäävat lõiku. Samuti on paljud eesvoolud jõgede ja ojade ülemjooksud, mis on olulised

vee-elustiku refuugiumid, täiendades allavoolu jäävaid alasid biofilmi moodustavate

mikroorganismide liikidega ja vee-selgrootutega ning pakkudes sageli kudealasid kaladele ning

kasvulavasid noorkaladele.

Laiemalt Pärnu jõgikonna kontekstist ehk kumulatiivsete mõjude hindamise vajadusest. Pärnu

jõgikond on suur vooluveekogude võrgustik, mis on merega ühenduses ja kus on paljud

rändetakistused hiljuti riigi poolt avatud – eelneva tõttu on sealsetes jõgedes ja ojades mitmekesine

elustik, kuhu kuuluvad ka mitmed riiklikult ja Euroopa Liidu direktiividega kaitse alla võetud liigid

(nt paksukojaline jõekarp, võldas, atlandi lõhe, rohe-vesihobu), kelle kaitse aitab saavutada või hoida

üldiselt vooluveekogu head ökoloogilist seisundit. Paraku on suur osa Pärnu jõe valglast tiheda

kuivenduskraavide võrgustikuga ning nende rekonstrueerimine võib kujundada täiendavat lisa

survetegurit vee- ja kaldaelustikule. Rukkimäe projektiala on võrdlemisi suur ja seepärast soovitame

selle ja järgnevate kuivenduskraavide rekonstrueerimise projektide planeerimisel analüüsida

põhjalikumalt ning numbriliste väärtustega kumulatiivseid mõjusid looduslikele jõgedele ja ojadele,

mis jäävad projektialast välja. Suund võiks olla jätkusuutlikumale kuivendamispraktikale, kus

muudetakse olemasolevas maastikus nii vähe kui võimalik. Seejuures peame oluliseks hinnata Eesti

oma uuringute, seiretegevuse või teaduskirjanduse põhjal kuivendussüsteemi rekonstrueerimise järel

vooluhulga muutumise kiiruseid looduslikes vooluveekogudes (eriti väiksemates, kus kuivendus

omab tõenäoliselt suuremat mõju) ning täiendavat peene sette ja toitainete koormust nii

rekonstrueerimistööde ajal kui ka järgnevatel aastatel. Eelnevat tuleks arvestada mitte ainult

ühe projekti kontekstis, vaid arvestades ka teisi planeeritavaid kuivendussüsteemide

rekonstrueerimistöid.

Eesvoolude uuendamisel ja rekonstrueerimisel on suure tõenäosusega tugev lühiajaline peenete

setete täiendav koormus kohalikule eesvoolu elustikule ja allavoolu jäävatele looduslikele jõe- ja

ojalõikudele. Lisaks pikaajaline negatiivne mõju kohalikule eesvoolu vee-selgrootute kooslustele.

Seda juhul, kui kaevatakse lausaliselt välja sete ning eemaldatakse kõik vettelangenud puud.

Eelhinnangus on neid mõjusid mainitud vaid põgusalt ning rohkem selles kontekstis, et

kuivenduskraavide rekonstrueerimine mõjutab eesvoolusid, aga pole lisaks analüüsitud eesvooludes

tehtava uuendamise ja rekonstrueerimise lühi- ja pikaajalisi mõjusid eesvoolus endas ja allavoolu

jäävates looduslikes jõe- ja ojalõikudes. Leevendusmeetmeteks võiksid olla näiteks mõnede

vettelangenud puude vette jätmine ja mitte eemaldada eesvoolust setteid lausaliselt mitmesaja

või koguni mitme kilomeetri ulatuses, kui see ei halvenda oluliselt kuivendussüsteemist vee

ärajuhtimist. Põhjendamisel võiks olla toodud välja ka arvutuskäik ja kõrguste vahed, kus nähtub,

9 (11)

kas eesvoolu uuendamata või rekonstrueerimata jätmine on oluline vee ärajuhtimiseks.

PTA: Maatulundusmaaga kaasnevad kohustused tulenevad kehtivast maaparandusseadusest

(MaaParS) ja selle alamaktidest, kehtivast veeseadusest (VeeS), kehtivast metsaseadusest (MS) ja

teistest seadustest.

Vastavalt MaaParS § 49 lõikele 1 punktile 1 on maaparandushoiu kohustus maaparandussüsteemi

omanikul. MaaParS § 47 lõige 11 sätestab, et maaparandussüsteemi omanik teeb käesoleva seaduse

§ 44 lõike 5 alusel kehtestatud nõuetele vastavad maaparandussüsteemi ja selle maa-ala

maaparandushoiutööd, et maaparandussüsteem vastaks selle kasutamise kestel käesoleva seaduse §

5 lõigetes 1‒5 sätestatud nõuetele. MaaParS § 5 lõike 1 kohaselt peab reguleeriv võrk tagama

maaviljeluseks sobiva mulla veerežiimi. MaaParS § 5 lõike 2 kohaselt peab eesvool tagama liigvee

äravoolu kuivendusvõrgust või vee juurdevoolu niisutusvõrku. MaaParS § 5 lõike 3 kohaselt peab

avatud eesvool olema võimalikult suure isepuhastusvõimega. MaaParS § 5 lõike 4 kohaselt peab

maaparandussüsteem minimeerima hajukoormuse leviku ohu. MaaParS § 5 lõike 5 kohaselt peab

maaparandussüsteem olema ohutu.

Vastavalt VeeS § 117 tulenevalt ei tohi isik oma tegevuse või tegevusetusega põhjustada üleujutust sh

sihipärast kasutamist takistavat liigniiskust.

MS § 42 lõike 1 p 2 alusel kohustatakse metsaomanikku majandama ja lubama oma metsa majandada

üksnes sellisel viisil, mis ei ohusta metsa kui ökosüsteemi ega kahjusta geenifondi, metsamulda ja

veerežiimi ning metsa uuenemise ja uuendamise tingimusi õigusaktides lubatust suuremas ulatuses,

mis ei loo eeldusi tuulekahjustuste tekkeks ega seenhaiguste ja putukkahjurite levikuks ning mis on

kooskõlas metsa säästva kasutamise põhimõtetega, samuti kaitsma metsa kasvutingimuste

halvenemise eest.

Maaparandussüsteemide rekonstrueerimistööde projekteerimisel arvestatakse kehtivatest seadustest

tulenevate kohustustega, mis kaasnevad maatulundusmaa sihtotstarbelise kasutamisega.

EKO: EKO poolt kaasasime must-toonekure esindaja U. Sellise, kes andis järgneva arvamus

„Rukkimäe-Tipasilla-Maidema-Vommaru metsakuivendus“ keskkonnamõjude eelhinnangule.

Leiame, kui neid printsiipe rakendada, pole vajalik KMH läbiviimine.

Must-toonekurele on olulised eelkõige eesvoolud – Imsi oja ja Vändra jõgi, ka Käru jõgi. Neis võib

potentsiaalselt elada must-toonekurele sobilikku kala, vähem tõenäoline on see

kuivenduskraavides, mis kuivavad sageli ära ja ei sisalda kaladele sobilikke elupaiku. Kala

olemasolu ja rohkus, samuti veekogule juurdepääsetavus on must-toonekurele toitumiskoha valikul

esmatähtsad

Eesvoolude puhul tuleb jälgida, et kuivenduskraavidest ei voolaks eesvooludesse täiendavalt

setteid. Need vähendaks kalade elamisvõimalusi eesvooludes. Liivane või mudane põhi ei ole

sobilik enamusele vooluvee kaladest. Planeeritud settepüüdurid vähendavad setete liikumist

eesvooludesse seni, kuni nad pole setteid täis.

Eelnimetatud eesvoolude voolutakistuste eemaldamine võib olla must-toonekurele positiivne juhul,

kui see mõjub soodsalt kalastikule. Aga voolutakistuste eemaldamise käigus ei tohiks muuta

voolusängi profiili, sest kaladele sobilik profiil alles hakkab seal tekkima. Samuti varjekohad

voolusängis. Seega voolutakistusi tuleb eemaldada kohapõhiselt, mitte tervet eesvoolu lõiku üle

kaevates. Sette lausaline väljatõstmine tähendab elustiku olulist vaesumist (see on veel

praegugi üsna vaene peale eelmist kuivendust). Kui masinatega valitud kohtadele juurde ei pääse,

siis saab seda teha käsitööna.

Must-toonekurele on oluline, et toitumiskoht asuks suurte puude all või vähemalt vooluveekogu üks

kallas oleks puude varjus. Trasside raadamine suurte masinate jaoks veekaitsevööndis ja sette

tõstmine kaldale ei võimalda must-toonekurel aastaid või isegi aastakümneid seda lõiku toitumiseks

kasutada – esialgu liigse lageduse tõttu ja hiljem võsastumise tõttu. Sobilik puistu kasvaks ehk 50-70

10 (11)

aastaga, kui arvestada kiirekasvuliste lehtpuudega. Valikraidega on seda protsessi võimalik

mõnevõrra kiirendada.

Kalastiku asustustiheduse ja liigirikkuse suurendamiseks on vastupidiselt tavapärasele

kuivendussüsteemi rekonstrueerimisele vajalik hoopis voolusängi reljeefi mitmekesistada (paigutada

sinna kive, jämedatest rontidest voolusuunajaid, kaevata sügavamaid kohti, ehitada kiirevoolulisi

lõike jms), nii nagu seda võime näha looduslikes veekogudes. Aga looduslikke veekogusid on väga

vähe metsamaastikus säilinud. Kui ka mõned ojade lõigud on üle või sirgeks kaevamata, siis sama

veekogu teised lõigud on ikka muudetud ja see mõjutab samuti kalastiku arvukust.

Leevendusveekogud, kui nad hoiavad vett ka põua ajal, on kalastikule ehk kergeks leevenduseks

(ajutiseks refuugiumiks). Siiski, pigem mõjuks need sobiva kujunduse korral positiivselt

kahepaiksetele, kes on must-toonekurele alternatiivseks saagiks, kui kala ei leita piisavalt.

Enamusele vooluvee kaladele ei sobi seisev hapnikuvaene soe vesi, mistõttu need ei lahenda

probleeme kalastikule. Eriti kui leevendusveekogud asuvad päikesele avatud kohtades, nii nagu see

on otstarbekas kahepaiksetele.

Anname siinkohal teada, et käimas on ka musta-toonekure kaitse tegevuskava uuendamine, kus on

olulisel kohal kuivendustegevusest lähtuvad mõjud. Nimetatud tegevuskava ja selle uuendamist on

asjakohane eelhinnangus käsitleda.

Maves OÜ: Must-toonekure (kui laia toitumisalaga linnu) elutingimusi tuleks parandada Pärnu

jõestiku projekti raames, kus nähakse selleks ette eraldi meetmed.

PTA: -Projektist tulenevalt ei teostata Imsi ojal ja Käru jõel rekonstrueerimist, uuendamist ega ka hoiutöid

(sh voolutakistuste likvideerimist).

Vändra jõel on kavandatud lõiguti nii rekonstrueerimistöid (ca 3 km), kui voolutakistuste

eemaldamist ilma hooldustrassi rajamata (ca 8 km). Rekonstrueerimistööd on vajalikud, kuna

koprapaisude tõttu on paljudes kohtades Vändra jõe veetase kõrge ning maapind üle ujutatud. Nii

mõneski kohas on koprapaisude tõttu takistatud maaparandussüsteemide toimimine. Lisaks on

Vändra jõe rekonstrueeritavatel lõikudel ette nähtud hooldustrasside rajamine, mis tagavad

kavandatud tegevuste elluviimise ja hilisema ligipääsu hoiutööde teostamiseks. Settebasseinide hooldamise vajadust on projektis kirjeldatud. Projektiga on ette nähtud rekonstrueerida 2

settebasseini ja ehitada 1 uus settebassein. Lisaks ehitatakse 17 leevendusveekogu või kraavilaiendit, mis

töötavad osaliselt väikeste settebasseinidena ja aitavad suurvee ajal edasikanduvaid setteid kinni püüda.

Kogunev sete eemaldatakse tööde teostamise ajal ja peale tööde lõppu.

Maaparandussüsteemide hooldamisel juhindub RMK metsakuivendussüsteemide majandamise

strateegiast „Riigimetsa Majandamise Keskuse kuivendussüsteemide majandamise strateegia“, mis on

kinnitatud 19.04.2011 juhatuse otsusega nr 1-32/44. Lähtuda tuleb ka MaaParS §-st 44 ja §-st 45 ning

maaeluministri 19.12.2018 määrusest nr 75 „Maaparandushoiutööde nõuded“.

PTA on veendunud, et projektis kavandatu ei ole olulises vastuolus U.Sellise esitatud arvamuse ja

liigile vajalike üldiste printsiipidega.

-Eelhinnang käsitleb kehtivat Must-toonekure (Ciconia nigra) kaitse tegevuskava, mis on kinnitatud

Keskkonnaameti peadirektori 14.02.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/105, kuna projekteerijal ja ka

eelhinnangu koostajal puudus juurdepääs uue tegevuskava eelnõule ja ülevaade tegevuskava

valmimise etappidest vms.

LKS §49 lg 4 kohaselt avalikustatakse Keskkonnaministeeriumi (kokkuleppeliselt ka Keskkonnaameti)

kodulehel liigi tegevuskava. 16.02.2023 seisuga seda avalikustatud ei ole.

Uuele liigi kaitse tegevuskava koostamisele viitamist antud juhul ei pea PTA vajalikuks ning ei nõua

täiendava info lisamist eelhinnangusse.

11 (11)

Kokkuvõtteks on maaparandussüsteemide korrashoidu puudutav riigi arengupoliitiline küsimus. Seni

kuni ei toimu seadusandluses pöördelisi muudatusi, lähtub Põllumajandus- ja Toiduamet oma

tegevustes hetkel kehtivatest õigusaktidest. Olemasolevate maaparandussüsteemide kuivenduse

mõjuala on aastakümnete jooksul juba välja kujunenud ning kavandatud tegevustega tuleb ette näha

mõju ulatuse suurenemise vältimist nii palju kui maatulundusmaa õiguslikul kasutamisel on võimalik.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiiu Valdmaa

Osakonnajuhataja

Maaparanduse ja maakasutuse osakond

Teadmiseks: Riigimetsa Majandamise Keskus, Keskkonnaamet

Ele Liivamägi

+372 58590364 [email protected]

From: EKO koordinaator <[email protected]> Sent: 20 January 2023 17:47:28 To: Ele Liivamägi; [email protected] Cc: rmk; Keskkonnaameti looduskeskused Subject: Re: [Webdesktop:] Maaparanduse ehitusloa andmise otsuse eelnõu esitamine arvamuse avaldamiseks

Tere

Manuses digiallkirjastatud vastuskiri.

Heade soovidega Maia-Liisa Anton

Eesti Keskkonnaühenduste Koja koordinaator [email protected] http://www.eko.org.ee/kontakt

Kontakt EKO koordinaator (<[email protected]>) kirjutas kuupäeval R, 20. jaanuar 2023 kell 17:38: Tere Täname vastamise tähtaja pikendamise eest. Manuses on Eesti Keskkonnaühenduste Koja ettepanekud Rumba ja Rukkimäe-Tippasilla- Maidema-Vommaru maaparandussüsteemide rekonstrueerimiseprojektide ehitusloa andmise otsuste eelnõude keskkonnamõju eelhinnangutele. Heade soovidega Maia-Liisa Anton Eesti Keskkonnaühenduste Koja koordinaator [email protected] http://www.eko.org.ee/kontakt Kontakt <[email protected]> kirjutas kuupäeval T, 27. detsember 2022 kell 18:20:

Reg nr: 6.1-8/2290 Reg kp: 27.12.2022 Lühisisu: Võttes aluseks Eesti Keskkonnaühenduste Koja avaldatud soovi, olla kaasatud Rumba projekti ehitusloa menetluses ja maaparandusseaduse § 22 lõike 4 punkti 3, mille kohaselt esitab PTA maaparanduse ehitusloa andmise otsuse eelnõu arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle huve kavandatav maaparandussüsteem või selle ehitamine võib mõjutada, esitame Teile arvamuse avaldamiseks maaparanduse ehitusloa andmise otsuse eelnõu koos lisadega. Arvamust ootame hiljemalt 09.01.2023. a e-posti aadressile [email protected]. Dokumendi liik: Maaparandus Allkirjastaja, vastutaja: Riho Erismaa -- Ele Liivamägi peaspetsialist [email protected]

TÄHELEPANU *** See e-kiri (kaasa arvatud manused) on mõeldud ainult e-kirja adressaadele ning võib sisaldada amealaseks kasutamiseks eenähtud teavet. Teavet ei tohi i lma saatja selgelt väljendatud loata edasi saata ega mistahes viisi l kõrvalistele isikutele avaldada. Juhul, kui Te olete saanud käesoleva e-kirja eksituse tõu, palun teavitage sellest kohe saatjat ning kustutage e-kiri oma arvust. ATTENTION *** This e-mail and its aachments may contain official informaon. If you are not the intended recipient, please nofy the sender immediately, delete this e-mail and destroy any copies. Any disseminaon or use of this informaon by a person other than the intended recipient is unauthorized and may be unlawful.