| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-2.1/6988 |
| Registreeritud | 21.02.2023 |
| Sünkroonitud | 01.01.2026 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-2.1 |
| Sari | Metsamajanduse alane kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Keskkonnaamet |
| Saabumis/saatmisviis | Keskkonnaamet |
| Vastutaja | Karl Ruukel |
| Originaal | Ava uues aknas |
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud: 12.01.2023
Juurdepääsupiirang kehtib kuni: 11.01.2028
Alus: AvTS § 35 lg 1 p 8
Teabevaldaja: Keskkonnaamet
Karl Ruukel
Riigimetsa Majandamise Keskus
Teie 20.12.2022 nr 3-2.1/2022/6988
Meie 12.01.2023 nr 7-9/22/24815-2
Oti metsaparandusobjekti rekonstrueerimisest
Soovite Keskkonnaameti seisukohta Saaremaal Järise külas kavandatud metsaparanduse
lähteülesandele „Oti metsakuivendus“. Kavandatud on vana metsaparandusobjekti
rekonstrueerimine (Oti TTP-478-II, kood 7117050020280). Oma kirjale lisasite vastavad
materjalid (lähteülesanne, keskkonnamõjude tabel, asendiplaan). Keskkonnaamet on nendega
tutvunud ning teatab järgmist.
Tööde alal või vahetult piirneval alal asuvad järgmised looduskaitselised objektid
looduskaitseseaduse (LKS) § 4 tähenduses: (1) I kaitsekategooria taimeliik roheline hiidkupar
(Buxbaumia viridis); (2) III kaitsekategooria taime- ja samblikuliigid pruunikas pesajuur
(Neottia nidus-avis), suur nööpsamblik (Megalaria grossa), harilik ungrukold (Huperzia
selago), sulgjas õhik (Neckera pennata), harilik porss (Myrica gale); (3) III kaitsekategooria
linnuliigid teder (Tetrao tetrix), sookurg (Grus grus), öösorr (Caprimulgus europaeus), väike-
kärbsenäpp (Ficedula parva).
Nende liikide kaitsekord tuleneb LKS-ist. LKS § 55 lg 7 kohaselt on I ja II kaitsekategooria
taimede ja seente kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine, keelatud. LKS § 55 lg 8
kohaselt on keelatud III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja
loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. LKS § 55 kohaselt on
keelatud kaitsealuse loomaliigi isendi tahtlik surmamine, isendi püüdmine ja tahtlik häirimine
paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal.
Esitatud keskkonnamõjude tabelis on seatud järgmised tingimused tööde teostamisele
(kavandamisele): (1) rohelise hiidkupra kaitseks on seatud tingimus, et uusi trasse ei rajata ja
trassiraiega liigi elupaika ei tohi kahjustada; (2) III kaitsekategooria liikide kaitseks on seatud
erinevad tingimused, mis peamiselt on seotud uute trasside rajamise keeluga või liigniiskete
kasvukohtade liikide puhul 150 m ulatuses kraave ei puhastata (eemaldatakse voolutõkked); (3)
kaitsealustele linnuliikidele on oht nende häirimiseks pesitsusajal, seetõttu on seatud piirangud
vastavalt liigile (väike-kärbsenäpp 01.05-15.07, sookurg 15.04-15.07, teder 01.03-31.07).
Trassiraieid ja töid piiranguajal ei teostata. Öösorri mõjuhindamise tabelis käsitletud ei ole.
Keskkonnaameti hinnangul ei ole seatavad tingimused piisavad, et vältida nimetatud kaitstavate
loodusobjektide kahjustamist. Näiteks ei ole hinnatud tegevuse võimalikku mõju nende
kasvukohtade ja elupaikade veerežiimile, mis paratamatult võib avaldada negatiivset mõju LKS
§ 55 tähenduses. Näiteks kui negatiivselt mõjutada Sammelsoo veerežiimi, siis võib sealne
elupaik muutuda sookurele ja tedrele mittesobilikuks. Seega seatav tingimus töid mitte
pesitsusajal teha, ei ole piisav. Samamoodi, kui rekonstrueerida kraave rohelise hiidkupra
kasvukohaga piirneval alal, siis võivad tekkida negatiivsed mõjud ala veerežiimile ja see võib
2 (2)
liigi seisundit negatiivselt mõjutada (nt kasvukoha tingimused muutuvad mittesobilikuks).
Keskkonnaameti hinnangul tuleb kõikide kaitstavate liikidega seotud asukohtades jätta puhvrid
nende kasvukohtade kaitseks. Puhver peab olema piisav, et alale negatiivset mõju ei teki (puhvri
ulatus sõltub kraavi mõõtmetest ja selle seisukorrast, metsatüübist, konkreetsest liigist jms).
Soovitame kaasata vastavad liigi eksperdid, kes selle kohase sisendi annavad.
Metsa vääriselupaikade kaitseks on seatud tingimused, et nende piires ja lähemal kui 50 m uusi
kuivenduskraave ei rajata ja olemasolevaid ei rekonstrueerita (va eesvoolud), trassiraiega
vääriselupaika ei kahjustata. Keskkonnaameti hinnangul sõltuvad need negatiivsed mõjud
sellest, millises mahus ja kuidas kraave rekonstrueeritakse. Praeguses etapis mõjusid
vääriselupaikadele on seetõttu keeruline hinnata. Koostatavas projektis tuleb seega hinnata, kas
tegevus võib metsavääriselupaiku negatiivselt mõjutada. Lisaks veenduda, et alal esinevad
pärandkultuuri objektid säilivad.
Tööde ala läheduses asub Punabe jõgi (VEE1170500), mille seisundi kahjustamine ei ole lubatud.
Projektis tuleb ette näha meetmed, mis tagavad, et Punabe jõe seisund ei halvene. Näiteks
kavandada settebasseinid, enne Punabe jõkke suubuvatel ja rekonstrueerimisalaga seotud
kraavidel jätta piisava pikkusega looduslikud lõigud jmt.
Kuna ühtegi kaitstavat ala tööde piirkonnas ei asu, siis projekti kooskõlastust LKS § 14 lg 1
alusel vaja ei ole. Arvestades tegevusega planeeritud tööde võimalikku mõju piirkonnas
esinevatele kaitsealustele liikidele ja Punabe jõele, soovib Keskkonnaamet siiski projekti
kooskõlastamises osaleda.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kadri Hänni
juhtivspetsialist
looduskasutuse osakond
Allar Liiv 5770 2448
Maarja Nõmm 5682 0722