K O R R A L D U S

15. veebruar 2023 nr 1-3/23/37

Hariliku kobarpea kaitse tegevuskava

kinnitamine

Looduskaitseseaduse § 49 lõike 3, keskkonnaministri 03.06.2016 käskkirja nr 1-2/16/544

„Elupaiga tegevuskava ning liigi kaitse ja ohjamise tegevuskava kinnitaja määramine” ning

keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47 „Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti

4 alusel:

1. kinnitan „Hariliku kobarpea (Ligularia sibirica) kaitse tegevuskava“;

2. asjaomastel asutustel arvestada punktiga 1 kinnitatud tegevuskavas nimetatud kaitsealuse

liigi kaitse korraldamisel, sealhulgas kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja

teostamisel, kinnitatud tegevuskavaga;

3. liigikaitse büroo juhatajal korraldada tegevuskava avaldamine Keskkonnaameti

koduleheküljel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Leelo Kukk

peadirektori asetäitja

Jaotuskava: Marju Erit, Taavi Tattar, Tarvo Roose, Kaili Viilma, Eike Tammekänd, Olav Etverk,

Gunnar Sein, Liivi Reinhold, Raili Lille, Egle Kons

Saata: Keskkonnaministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus, Keskkonnaagentuur

Ulvi Selgis

liigikaitse peaspetsialist

liigikaitse büroo

looduskaitse planeerimise osakond

1

Hariliku kobarpea (Ligularia sibirica) kaitse tegevuskava

KINNITATUD

Keskkonnaameti

15.02.2023

korraldusega nr 1-3/23/37

2

Kokkuvõte

Harilik kobarpea (Ligularia sibirica (L.) Cass., edaspidi ka kobarpea) kuulub korvõieliste

sugukonda ja on Eestis I kaitsekategooria alune taimeliik, mis on arvatud ka nõukogu direktiivi1

92/43/EMÜ (nn loodusdirektiiv) II ja IV lisa liikide hulka. Liik on Eestis oma levila loodepiiril

ja peamiselt jäävad tema kasvukohad kolme piirkonda: Kirde-Eesti, Tartu ümbrus ja Lõuna-

Eesti.

Kobarpea kasvab niisketes kasvukohtades (luhtadel, soostunud niitudel ja põõsastikes,

madalsoodes, allikasoodes) ja eelistab kasvada poolvarjus puude või põõsastega aladel või ka

lagedates kohtades, aga mitte varjus. Tema arvukus on Eestis aja jooksul tunduvalt vähenenud.

Kunagistest leiukohtadest olid 2000ndate aastate alguseks umbes pooled kadunud ning

olemasolevate pindala vähenenud. Samas on viimase viieteistkümne aasta jooksul leitud juurde

mitmeid uusi leiukohti. Hetkel teadaolevad kasvukohad on väga erineva seisundi ja isendite

arvukusega. Mitmes kasvukohas pole enam taimi leitud, osa on väheneva arvukusega. 95%

isenditest kasvab viies populatsioonis.

Olulisim ohutegur on liigile sobivate kasvukohtade kadumine, peamiselt kuivendamise ning

võsastumise ja metsastumise tõttu. Kuivendamise tagajärjel muutub pinnas liigile liiga kuivaks

ja sellele järgneb kasvukoha kinnikasvamine, mistõttu halvenevad valgustingimused. Samuti

väheneb teiste kõrgekasvuliste rohttaimede vohamisel kobarpea konkurentsivõime. Elupaiga

kvaliteedi hoidmiseks ja parandamiseks on vajalik kasvukohti kaitsta kuivendamise eest ja teha

hooldustöid, see tähendab peamiselt niitmist ja võsatõrjet.

Nii lähiaja kui pikaajaliseks kaitse-eesmärgiks on harilikule kobarpeale paremate

kasvutingimusete tagamine kasvukohtade hooldustööde abil ja seeläbi arvukuse säilimine või

suurenemine (puhmikute arv ei lange alla 5800). Tegevuskava eelarveperioodi lõpuks peab

säilima vähemalt 11 populatsiooni.

Kobarpea seisundi võib lugeda soodsaks, kui kasvukohtades on liigile sobilikud

kasvutingimused ning populatsioonide ja isendite arvukus tagab liigi püsimajäämise. Liigile

soodsate tingimuste tagamise olulisimad meetmed on liigile sobivate kasvukohtade kaitse ja

vajadusel hooldus, et luua ning säilitada liigi püsimajäämiseks vajalikud tingimused.

Käesoleva kaitse tegevuskavaga ette nähtud I prioriteedi tegevused on kasvukohtade hooldus,

hooldustööde tulemusseire ja uute püsielupaikade moodustamine. II prioriteedi tegevusteks on

kasvukohtade inventuur, sihtkaitsevööndi laiendamine (Pressi), riiklik seire ja kaitse

tegevuskava uuendamine. Kavandatud tegevuste kogumaksumus on 17 770 eurot, millest

13 650 eurot kulub I ja II prioriteedi tegevuste katteks.

1 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ, 21. mai 1992, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitse kohta. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:01992L0043-

20070101&from=EN

3

Sisukord

Kokkuvõte ............................................................................................................................. 2

Sisukord ................................................................................................................................ 3

Sissejuhatus ......................................................................................................................... 5

1. Liigi bioloogia, levik ja arvukus .......................................................................................... 6

1.1. Bioloogia ..................................................................................................................... 6

1.2. Levik ja arvukus .......................................................................................................... 7

1.3. Ülevaade seirest, uuringutest ja inventuuridest ..........................................................11

1.3.1. Riiklik seire ..........................................................................................................11

1.3.2. Inventuurid ja uuringud ........................................................................................11

2. Kaitsestaatus ja senise kaitse tõhususe analüüs ..............................................................13

3. Ohutegurid ja meetmed ....................................................................................................19

3.1. Kuivendamine ............................................................................................................19

3.2. Kasvukohtade võsastumine ja metsastumine .............................................................20

3.3. Muutused rohustus ....................................................................................................21

3.4. Kahjurid ja haigused ..................................................................................................22

3.5. Prahistamine ..............................................................................................................22

3.6. Raietööd ....................................................................................................................22

3.7. Maakasutuse muutused ümbritsevatel aladel .............................................................23

4. Kaitse eesmärgid ..............................................................................................................24

4.1. Liigi võimalikult soodsa seisundi tagamise tingimused ...............................................26

4.2. Kasvukoha ja leiukoha määratlemise ning Eesti looduse infosüsteemi kandmise põhimõtted ........................................................................................................................27

4.3. Kaitstava ala moodustamise ja piiritlemise kriteeriumid, sobiv kaitsekord..................27

4.4. Seos teiste kaitsealuste ja ohustatud liikide kaitsega .................................................28

5. Soodsa seisundi saavutamiseks vajalikud tegevused (meetmed), nende eelisjärjestus ja teostamise ajakava ...............................................................................................................30

5.1. Hooldustööd kasvukohtades (I prioriteet) ...................................................................30

5.1.1. Puistu harvendamine ja võsatõrje ........................................................................30

5.1.2. Niitmine ja pilliroo tõrje ........................................................................................31

5.2. Loodusliku veerežiimi taastamise võimalikkuse analüüs (II prioriteet) ........................32

5.3. Prügikoristustalgud Jõhvi püsielupaigas (III prioriteet) ................................................32

5.4. Kasvukohtade inventuur ja hooldustööde tulemusseire (I-II prioriteet) ........................32

5.5. Seemnete kogumine (III prioriteet) .............................................................................33

5.6. Kaitse tegevuskava uuendamine (II prioriteet) ...........................................................33

5.7. Riiklik seire (II prioriteet) .............................................................................................33

5.8. Sihtkaitsevööndi laiendamine kogu Pressi kasvukoha ulatuses (II prioriteet) .............33

4

5.9. Püsielupaikade moodustamine (I prioriteet) ...............................................................34

6. Kaitse tulemuslikkuse hindamine ......................................................................................35

7. Eelarve .............................................................................................................................36

8. Kasutatud põhiallikate loend .............................................................................................38

9. Lisad ................................................................................................................................41

5

Sissejuhatus

Harilik kobarpea (Ligularia sibirica) on korvõieliste sugukonda kuuluv mitmeaastane rohttaim,

kes kasvab luhtadel, soostunud niitudel, madalsoodes ja allikasoodes. Väheneva arvukusega ja

haruldase liigina on harilik kobarpea olnud Eestis I kaitsekategooria taimede nimekirjas alates

1994. aastast. Sarnaselt Eestiga on tegemist ohustatud liigiga ka mujal Kesk- ja Lääne-Euroopa

riikides, kus ta esineb. Liigi tegevuskava annab ülevaate antud liigi levikust ja bioloogiast,

ohuteguritest ja seisundist ning peamistest vajalikest kaitsetegevustest.

Tegevuskava eelnõu koostasid 2022. aastal Karin Kaljund ja Kaire Lanno (Eesti Maaülikool).

Kaitse tegevuskava eelnõusse tegid korrektuure Keskkonnaameti ja Keskkonnaagentuuri

spetsialistid. Tegevuskava kiitis heaks liikide kaitse ja võõrliikide ohjamise planeerimise

komisjon2 oma 3. jaanuari 2023 koosoleku otsusega.

Tegevuskavas antakse tegevuskava koostamisel kogutud teabele (eksperthinnangud,

inventuurid, seirearuanded jm) tuginevad suunised, tagamaks hariliku kobarpea soodne

seisund. Tegemist on hariliku kobarpea kaitsega tegelevatele asutustele suunatud korraldusliku

materjaliga, mis ei piira otseselt haldusväliste isikute õigusi ega pane neile kohustusi.

Tegevuskavas esitatud suuniseid ja hariliku kobarpea kaitse põhimõtteid arvestab asjaomane

asutus õigusaktides sätestatud kaalutlusõiguse teostamisel, kuid tegevuskava koostamise

eesmärk ei ole juhtumipõhiste eelotsuste tegemine.

Tiitellehel harilik kobarpea. Foto autor: Kaire Lanno.

2 Moodustatud Keskkonnaameti peadirektori 19. jaanuari 2017 käskkirjaga nr 1-1/17/64

6

1. Liigi bioloogia, levik ja arvukus

1.1. Bioloogia

Harilik kobarpea (edaspidi nimetatud ka vaid perekonnanime järgi) on korvõieliste sugukonda

kuuluv 30-130 (ka kuni 170) cm kõrgune püstiste vartega lühikese jämeda risoomiga

mitmeaastane rohttaim. Liik on pikarootsuliste, ümarneerjate või kolmnurksete juurmiste

lehtedega, mis on kuni 25 cm pikad ja 20 cm laiad ning rootsutute kolmnurksete väiksemate

varrelehtedega. Kollased õisikud on 10-30 kaupa kobarjas liitõisikus varre tipus (Laasimer

1978).

Kobarpea jaoks on olulised sobivad valgus- ja niiskustingimused. Ta kasvab niisketes

kasvukohtades: luhtadel, soostunud niitudel ja põõsastikes, madalsoodes, allikasoodes. Liik

eelistab kasvada poolvarjus puude ja põõsastega aladel. Kobarpea talub täisvalgust, päris varjus

aga kasvada ei suuda – kui puurinde katvus on suurem kui 0,5–0,6, siis sellistes tingimustes on

häiritud eelkõige õitsemine (Kukk 2003a; Sammul ja Lanno 2009). Mullaomaduste suhtes liigil

Eestis kindlaid eelistusi ei paista olevat, kuna kobarpea kasvab siin erinevatel muldadel

(Sammul ja Lanno 2009). Kesk-Euroopas on kobarpead leitud kasvamas nii aluselistel (Šegulja

ja Krga 1990) kui ka happelistel muldadel (Procházka ja Pivničková 1999).

Liik paljuneb nii generatiivselt kui ka vegetatiivselt. Kobarpea õitseb juuli lõpus ja augustis,

tegemist on putuktolmlejaga (kuigi võimalik on ka iseviljastumine). Tolmeldajaid ei ole

erialakirjandusest teada. Augusti lõpus ja septembris valmivad seemned on varustatud

pappusega ning levivad peamiselt tuulega, kuid võivad levida ka loomade abiga. Kuigi sel viisil

võivad seemned levida kaugele, jääb suur osa seemnetest siiski emataime lähedusse (Kobiv

2005; Šmídová et al. 2010). Kuna osad populatsioonid asuvad jõgede lähedal, siis võib

mõningane seemnete levimine toimuda ka vee abil. Elujõuliste seemnete hulk õisikuvarre kohta

erineb populatsioonide vahel, nii näiteks oli 2007. ja 2008. aastal korjatud seemnete seas

elujõuliste hulk väikseim Anne kasvukohas. Samuti erineb see aastati, kuna osadel aastatel on

teatud populatsioonides putukakahjustustega seemnete arv suurem (Ilves et al. 2013). Kobarpea

seemnetel võib kohati olla väga kõrge idanevus (Ilves et al. 2013). Uurimuses varieerus

idanevus erinevates Eesti populatsioonides vahemikus 41-73%, olles positiivses seoses

populatsiooni isendite arvukusega. Mujal tehtud katsetes on liigi idanevus ka riigiti üsna

varieeruv, näiteks Lätis 67% (Kļaviña et al. 2004), sõltuvalt töötlusest Rumeenias vahemikus

5,3%-39% (Cîșlariu, Mânzu & Zamfirache 2018) ja Horvaatias 8%-45% (Budisavljević et al.

2021). Samas on Siberi populatsioonidest pärit seemnetel leitud ka 100% idanevust, seda siis

eelnevalt külmas hoitud e stratifitseeritud seemnete puhul (Fomina 2016). Samas ei ole teada,

kui kaua säilib idanevus looduslikes tingimustes.

Teada on, et liigi seemned võivad olla osaliselt dormantsed (Poola uurimuses, Puchalski et al.

2014) ja nende pikemaajaliseks säilitamiseks ex-situ on soovitatud nii vedelas lämmastikus

ülimadalal temperatuuril säilitamist (Puchalski et al. 2014) kui ka kuivatatult sügavkülmas

-18℃ juures hoidmist (Manole et al. 2019).

Vegetatiivne paljunemine toimub risoomide abil. Risoomi juurdekasv on väike, aastas umbes

6 mm (Sammul 2001) ning sel viisil paljunedes moodustuvad sageli puhmikud, kuhu kuulub 2-

5 rametit3.

3 Ramet on haruorganism, geneti ehk ühe sügoodi vegetatiivse järglaskonna iseseisev või suhteliselt iseseisev osa

(Ökoloogialeksikon 1992), nt võsu.

7

1.2. Levik ja arvukus

Harilik kobarpea on levinud Euraasia mandril, kus tema peamine levila ulatub Ida-Aasiast üle

Lõuna-Siberi kuni Ida-Euroopani (Hultén ja Fries 1986; joonis 1). Liik on arvukam ja seetõttu

ei kuulu kaitse alla Euroopa idaosas (Leningradi oblast, Karjala) ja sealt edasi ida pool. Mõnel

pool Venemaa lõunapoolsetes osades on liik juba haruldasem ning osades oblastites

(Murmanskis, Pihkvas) seetõttu ka kaitse all (Kukk 2003b; Sammul 2007). Üksikutes kohtades

on liiki leitud Lätis, kus kobarpea kuulub punase raamatu esimesse ehk ohustatud liikide

kategooriasse (Andrušaitis 2003). Üksikutes leiukohtades on liiki ka Ukrainas ja Valgevenes.

Liiki leidub Kesk- ja Lääne-Euroopas veel Bulgaarias, Rumeenias, Poolas, Ungaris,

Slovakkias, Tšehhis, Horvaatias, Austrias ja Prantsusmaal (Euro+Med 2006), olles kõigis neis

riikides haruldane ja ohustatud.

Joonis 1. Kobarpea levik maailmas (Hultén ja Fries 1986)

Eestis on kobarpea oma levila loodepiiril, teda on leitud Ida- ja Lõuna-Eestist, üks leiukoht on

ka Harjumaal. Peamiselt jäävad tema kasvukohad kolme piirkonda: Kirde-Eesti, Tartu ümbrus

ja Lõuna-Eesti (joonis 2).

Tartu ümbruses on kobarpea olnud levinud Emajõe ja Amme jõe luhtadel, kus erinevad

osapopulatsioonid on olnud levikukoridoride kaudu ka seotud. Esimesed leiud Tartu ümbrusest

pärinevad 19. saj algusest (1806, Germann), liiki on leitud sellest piirkonnast üpris sageli kuni

1960ndate lõpuni (Eichwald 1937; Kukk 1998). Hiljem on paljud kasvukohad kuivendamise,

võsastumise jm põhjuste tõttu hävinud. Ka Kirde-Eestis on praegused kasvukohad jäänukid

kunagisest suuremast levialast. Esimesed liigi leiud sealt piirkonnast pärinevad 1930ndatest.

8

Lõuna-Eesti populatsioonide puhul on tegemist rohkem üksikute eraldiseisvate leiukohtadega,

nendest vanimad leiud pärinevad Õisust (1860, Kupffer). Vanade leiuandmete põhjal

(kirjandusallikatest, herbaarmaterjalist ja inventuuridest pärinev info) on teadaolevalt Eestis

olnud 18 kobarpea kasvukohta, millest enam kui pooled olid 2000ndate alguseks hävinud ning

paljude allesjäänute pindala ning isendite arvukus on tugevalt vähenenud (Kukk 2003a). Samas

on hiljem ka mitmeid uusi leiukohti juurde leitud (joonis 2).

Joonis 2. Hariliku kobarpea levik Eesti taimede levikuatlases (9 x 11 km ruutvõrgustikus; Kukk

jt 2020). Tingmärkide seletus ülevalt alla ja vasakult paremale: asustatud ruutude arv perioodide

kaupa vastavalt 13, 7, 7 ja 3; arvukuse suundumus pigem kahanev (nool alla); pärismaine liik

(P); Euraasia levila; Eestis leviku loodepiiril (NW); esimeses kaitsekategoorias (LK I);

ohustatuse hindamise järgi ohualdis (VU) liik.

Hariliku kobarpea pikaaegse arvukuse muutuse kohta Eestis pole täpseid andmeid, teadaolev

arvukuse muutus erinevates kasvukohtades on esitatud joonisel 3. Süstemaatilist riiklikku seiret

alustati 1994. aastal ning vahemikus 1994-2002 täheldati seire tulemuste põhjal (ning võttes

arvesse ka varasemaid leide) enamikus populatsioonides arvukuse langust. 2002. aastal hinnati

kobarpea arvukuseks Eestis ca 1500-1600 puhmikut (Kukk 2003a; Kukk 2003b). 2007. aastal

oli kobarpead Eestis hinnanguliselt 3500 puhmikut, tänu Õisu põhileiukoha ja uue Pressi

leiukoha leidmisele ning Tagula populatsiooni arvukuse kasvule.

9

Joonis 3. Kobarpea arvukuse muutus erinevates kasvukohtades. Alates 1994. aastast on

tegemist riikliku soontaimede seire infoga või erinevate inventuuride andmetega, varasemad

andmed pärinevad haruldaste taimede inventuuridest. Joonisel ei kajastu Keila kasvukoha ning

Kikastesse istutatud taimede info.

Eelmise tegevuskava eelnõu koostamise ajal, 2013. aastal, oli kobarpea arvukus umbes 5900

genetit 4 . Arvukuse tõus tulenes siis peamiselt mitme uue kasvukoha leidmisest: Muuga

(KLO9336012) Lääne-Virumaal, Palli (KLO9336013) Võrumaal ja uus Väägvere kasvukoht

(KLO9320706) senise populatsiooni lähedal, aga samuti näiteks arvukuse tõusust Pressi

4 Genet on ühe sügoodi vegetatiivne järglaskond, kellel on üks ja sama genotüüp (Ökoloogialeksikon 1992).

10

(KLO9309294) populatsioonis. Praeguse tegevuskava koostamise raames tehtud inventuuri

andmete põhjal on kobarpea arvukus 2021. aasta seisuga veidi alla 5800 puhmiku (joonisel 4

on erinevate populatsioonide arvukused 2021. aastal). Taimede arvukus on võrreldes eelmise

kaitse tegevuskava koostamise ajaga vähenenud näiteks Pressi ja Väägvere kasvukohtades, aga

mõnevõrra suurenenud Palli kasvukohas. Populatsioonide arvukused on väga erinevad (joonis

4). Mitmes populatsioonis ei ole enam isendeid leitud ning ca 95% isenditest kasvab viies

suuremas populatsioonis: Sootaga, Tagula, Palli, Muuga, Õisu.

Joonis 4. Puhmikute arv erinevates kasvukohtades 2021. aasta seisuga (Kikaste, Edise (Ädise)

ja Anne kasvukohtades taimi ei nähtud). Joonisel ei kajastu Keila kasvukoha andmed, kus

nimetatud aastal taimi ei nähtud, ja Kikastesse istutatud taimede arvukus.

Kobarpeal on Eestis 13 populatsiooni. Eesti looduse infosüsteemi (edaspidi EELIS) andmetel

on hariliku kobarpea kasvukohtade pindobjekte kokku 60,19 ha ja lisaks 14 punktobjekti

(seisuga 14.02.2022). Liigi kasvukohtade jaotus maaomandi ja kaitstavatel aladel paiknemise

alusel on välja toodud vastavalt tabelites 1 ja 2.

Tabel 1. Hariliku kobarpea kasvukohtade jaotus maaomandi alusel (EELIS:

Keskkonnaagentuur, seisuga 14.02.2022).

Maa omandivorm Pindobjektid Punktobjektid

Pindala (ha) Osakaal (%) Arv Osakaal

(%)

Eraomand 4,26 7 5 36

Riigiomand 55,93 93 9 64

KOKKU 60,19 14

11

Tabel 2. Hariliku kobarpea kasvukohtade jaotus kaitstavatel aladel paiknemise alusel (EELIS:

Keskkonnaagentuur, seisuga 14.02.2022).

Kaitstav ala Pindobjektid Punktobjektid

Pindala (ha) Osakaal (%) Arv Osakaal

Püsielupaiga

sihtkaitsevöönd1

7,18 12 10 71

Püsielupaiga

piiranguvöönd

- -

Kaitseala sihtkaitse-

vöönd või reservaat

48,3 80 2 14

Kaitseala

piiranguvöönd2

0,17 0 -

Hoiuala - -

Üksikobjekti

kaitsetsoon

- -

Väljaspool kaitstavat

ala

4,54 8 2 14

KOKKU 60,19 14 1 Kattumise korral piiranguvööndi või hoiualaga on arvestatud rangemat kaitsekorda. 2 Sh pargid/puistud, KOV alad, vana kaitsekorraga alad.

1.3. Ülevaade seirest, uuringutest ja inventuuridest

1.3.1. Riiklik seire

Harilikku kobarpead on riikliku seire raames seiratud 1994. aastast. Seire metoodika on sellest

alates mitu korda muutunud – algul kasutati ruuduseiret, seejärel seisundiseiret ning 2018.

aastast muutus metoodika taas. Seiret tehakse nüüd EELISe registriobjektil (liigi kasvukohas)

Keskkonnaagentuuri poolt etteantud juhupunktis, mille ümber loendatakse isendeid 0,1 ha

suurusel alal, samuti punktini jõudmise teekonnal. Suuremate kui 0,1 ha registriobjektide puhul

ei loendata isendite üldarvu, vaid hinnatakse liigitihedust 0,1 ha kohta. Samuti ei loendata

generatiivseid isendeid, vaid hinnatakse nende arvukust 3-palli skaalas. Seiresammu uus

metoodika enam ette ei näe. Selle metoodika järgi on alates 2018. aastast kobarpead seiratud

juhusliku valimi alusel Palli, Pressi II (kahel korral), Keila, Kotinuka (KLO9321621), Kikaste

(KLO9307537, KLO9339390 ja KLO9339389), Ädise (KLO9321725, KLO9309935), Tagula,

Kobratu, Anne (KLO9309927), Väägvere ja Väägvere II kasvukohtades. Selline metoodika ei

anna (vähemalt lühemas ajaplaanis) head infot populatsiooni üldarvukuse ja kasvukohtade

seisundi kohta tervikuna ning nimetatud info saamiseks on vajalikud kordusinventuurid liigi

kasvukohtades.

1.3.2. Inventuurid ja uuringud

Pärast eelmise kobarpea kaitse tegevuskava eelnõu (2015-2019) valmimist 2013. a ei ole

kobarpea populatsioonides eraldi inventuure ega uuringuid enne 2021. aastat tehtud, kuid

muude inventuuride käigus on lisandunud uusi leiukohti.

2009. aastal leiti Kobratu kasvukoht (KLO9320708), mis ei kajastu eelmise tegevuskava

eelnõus. See paikneb Sootaga ja Väägvere kasvukohtade vahel niiskel niidulaigul (endine

elektriliinide alune ala madalsoometsas) ning 2016. aastal tehti seal esmakordselt ka riiklikku

12

seiret. Nendel aastatel hinnati arvukuseks 180 puhmikut, viimasel 2021. aasta inventuuril 54

puhmikut. Arvukuse langus tuleb arvatavasti sellest, et kasvukoht on hakanud kinni kasvama.

2016. aastal leiti hariliku kobarpea taimi Keilas Niitvälja soos (KLO9337990, KLO9337991).

Liik kasvas kohtades, kus oli värskelt võsa maha raiutud ja põletatud (lõkkeasemetel) ning

kõigis kohtades oli mõni üksik suur taim ja ümberringi pisikesi. 2019. aasta seirel leiti seal 11

puhmikut (samuti lõkkeasemetel). 2021. aasta inventuuril taimi leida ei õnnestunud.

2021. aastal inventeeriti Keskkonnaameti tellimusel kasvukohad, kus leiuandmed olid vanemad

kui viis aastat või oli tegemist EELISesse kantud puuduliku andmestikuga kasvukohtadega.

Need alad olid: hariliku kobarpea Edise, Kikaste, Sootaga, Tagula ja Väägvere püsielupaigad,

Õisu maastikukaitsealal, Anne looduskaitsealal, Haanja looduspargis ning Keila-Niitvälja

kaitsealuste taimeliikide püsielupaigas asuvad kasvukohad ja mõned väljaspool kaitstavaid

alasid asuvad kasvukohad. Tulemusi vt täpsemalt peatükist 2.

13

2. Kaitsestaatus ja senise kaitse tõhususe analüüs

Harilik kobarpea kuulub:

• I kaitsekategooriasse5;

• Eesti punase nimestiku 2017. aastal toimunud ohustatuse hindamise põhjal kategooriasse

ohualdis (VU)6;

• loodusdirektiivi II ja IV lisa liikide hulka7;

• Euroopas IUCNi punase nimestiku kategooriasse puuduliku andmestikuga (2010. aasta

hindamise seisuga) (Bernhardt jt 2011);

• Berni konventsiooni I lisa liikide hulka (Annex I, Convention… 1979).

Euroopa riikidest leidub harilikku kobarpead Eestile kõige lähemal Lätis, kus ta kuulub Läti

punase nimestiku andmetel I kategooriasse ehk ohustatud liikide hulka, kelle kaitseks on

seaduse järgi tarvilik kaitseala luua (Läti punane raamat). Liik on arvukam ja seetõttu ei kuulu

kaitse alla Euroopa idaosas (Venemaal Leningradi oblast, Karjala) ja sealt ida pool (Kukk

2003b; Sammul 2007). Kesk- ja Lääne-Euroopa riikides, kus liiki leidub, on liik kõigis neis

riikides haruldane ja ohustatud8.

Kobarpea on Eestis riikliku kaitse all juba alates 1936. aastast ja I kaitsekategoorias alates 1994.

aastast. Looduskaitseseaduse § 48 lg 1 järgi tagatakse kõikide I kaitsekategooria liikide

kasvukohtade kaitse kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade

kindlaksmääramisega. Nii ongi mitmed kasvukohad kas kaitsealadel (Õisu, Anne, Pressi

leiukohad) või on nende kaitseks moodustatud püsielupaigad (Tagula, Väägvere, Sootaga,

Edise (Ädise), Kikaste, Jõhvi, Keila leiukohad). Püsielupaikades kehtib sihtkaitsevööndi

režiim9. Mitmed kasvukohad on ühtlasi rahvusvahelise tähtsusega alad (Natura loodusalad),

kus kaitse eesmärgiks on muuhulgas või ainult hariliku kobarpea kaitse: Anne loodusala

(EE0080310), Õisu loodusala (EE0080516), Haanja loodusala (EE0080613), Edise loodusala

(EE0070113), Sootaga loodusala (EE0080304), Tagula loodusala (EE0080426) ja Väägvere

loodusala (EE0080303). Väljaspool kaitstavaid alasid asuvad Muuga (KLO9336012), Palli

(KLO9336013), Kobratu (KLO9320708), Väägvere II (KLO9320706) ning osa Jõhvi

leiukohast (KLO9309667), mis tuleb kaitse alla võtta (vt täpsemalt 4.3), samuti Sootaga

leiukoht KLO9320711.

Õisu populatsioon (KLO9309666) paikneb Õisu maastikukaitsealal10 Ariva sihtkaitsevööndis

(KLO1100751) soostunud metsas. Kobarpea arvukus ja kasvukoha tingimused on püsinud üsna

stabiilsena. 2021. a inventuuril loendati 600 puhmikut, neist u 10% olid generatiivsed ja 90%

vegetatiivsed. Kasvukohas ei ole varasemalt kaitsekorralduslikke tegevusi planeeritud. Kuna

2021. a inventuuril võis märgata, et mõningad lagedamad häilud kasvukohas on rohkem

5 I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu, Kättesaadav:

https://www.riigiteataja.ee/akt/760301?leiaKehtiv 6 Liigi ohustatuse hinnang: Ligularia sibirica (harilik kobarpea) sigiv asurkond 2017. Hindaja: Ott Luuk. EELIS

(Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur 7 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ, 21. mai 1992, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitse kohta. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:01992L0043-

20070101&from=EN 8 Ligularia sibirica - popelivka sibiřská. ISOP (Portál Informačního systému ochrany přírody). Kättesaadav:

https://portal.nature.cz/c1/c1_druh.php?akce=view&id=324 9 Hariliku kobarpea püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri, Kättesaadav:

https://www.riigiteataja.ee/akt/13299811?leiaKehtiv 10 Õisu maastikukaitseala kaitse-eeskiri, Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/13295272?leiaKehtiv

14

võsastunud ja valgustingimused neis muutuvad ebasobivamaks (ehkki taimed olid seal

vitaalsed), siis näeb praegune tegevuskava ette võsa harvendamist (ptk 5.1.1., lisa 2).

Anne kasvukohad (KLO9309924, KLO9309927 ja KLO9317159) asuvad Anne

looduskaitsealal Anne sihtkaitsevööndis (KLO1101004) luhaniidul ning kaitse-eeskirjas 11

(2005) on vajaliku tegevusena kaitsealuste liikide esinemisaladel ette nähtud rohu niitmine ning

puu- ja põõsarinde harvendamine. Anne looduskaitseala kaitsekorralduskava12 (2015) järgi on

niitmine olnud ebaregulaarne. Kasvukoht on kobarpeale juba üsna pikka aega olnud ebasoodus,

peamiselt varasema kuivendamise, aga ka teiste kõrgekasvuliste taimeliikide pealetungi tõttu.

Varasematel aegadel kasvasid taimed soostunud niidualal, kust need aga 2000ndate alguseks

olid teiste taimede poolt peaaegu välja tõrjutud ja järelejäänud taimed kasvasid veel peamiselt

rohumaa ja metsaharvendiku piiril (Sammul 2007). Allesjäänud taimede kasvukoht metsapiiril

oli liiga kuiv, sinna olid peale tunginud naat (Aegopodium podagraria), angervaks (Filipendula

ulmaria) ja muud kõrgekasvulised taimed ning lisaks kahjustasid taimi teod. Ebasobivate

tingimuste tõttu vähenes taimede arvukus kiiresti ning perioodil 2012-2016 kasvas alal vaid

kaks viimast puhmikut ehk populatsioon oli sisuliselt hääbunud. Eelmine tegevuskava eelnõu

nägi ette ka viimastelt allesolevatelt taimedelt seemnete kogumist, aga ilmselt poleks seda teha

saanud, sest seemned paistsid nimetatud aastatel kahjustunud (Lanno, personaalsed vaatlused).

2021. aasta inventuuril võis näha, et kasvukohas oli tehtud hooldusraiet. Harilikku kobarpead

alal leida ei õnnestunud (pole infot, kas vahepealsetel aastatel 2017-2020 seal taimi nähti), aga

suure tõenäosusega on liik kasvukohast kadunud. Puude mahavõtmisega on valgustingimused

küll paranenud, kuid põhiprobleemideks jäävad teiste kõrgekasvuliste rohttaimede

domineerimine ja pinnase liigne kuivus. Teoreetiline võimalus liigi tagasitoomiseks Anne

looduskaitsealale on näiteks mõnest elujõulisest populatsioonist kogutud seemnete külvamine

või seemnetest kasvatatud taimede kaitsealale istutamine, kuid sellisel juhul peaks kasvukoht

olema kobarpeale sobiv. Praegustes äärmiselt ebasobivates tingimustes ei jääks ka istutatavad

taimed kaitseala osas, kus viimased taimed kasvasid, püsima ja taasasustamine pole mõeldav.

Anne looduskaitseala kaitsekorralduskavaga tuleb edaspidi kavandada ala tõhusam

hooldamine, sh kõrgekasvuliste rohttaimede varajane niitmine, mis pärsib nende arengut.

Pressi kasvukoht (KLO9309294) paikneb Haanja looduspargis, osaliselt Sitikaoru

sihtkaitsevööndis (KLO1101516) madalsoos ja osaliselt Hoiuküla piiranguvööndis

(KLO1101526) soostunud metsas lagedamal osal. Inventuuri käigus 2021 loendati soostunud

metsas olevas kasvukohas 28 vegetatiivset puhmikut ja madalsoos 80 vegetatiivset ja 5

generatiivset puhmikut. Kuna populatsioon leiti alles 2006. aastal, siis pole kasvukohas

toimunud pikaajaliste muutuste kohta infot. Eelmises tegevuskava eelnõus kasvukohas tegevusi

ette ei nähtud, sest kuigi liik kasvas seal laikudes, kus oli kohati üsna tihe ja kõrge pilliroog

(eriti just soostunud metsalaigul), siis olid taimed ilusad ja vitaalsed ning tingimused paistsid

kobarpeale sobivat. 2021. aasta inventuuril oli aga liigi arvukus tunduvalt vähenenud, eriti just

soostunud metsalaigus, kus pilliroo all oli näha üksikuid kehvas seisus (väikesed, tigude poolt

söödud) taimi. Hetkel on raske öelda, miks populatsiooni arvukus selles kohas vähenemas on

(madalsoo osas olid taimed veel vitaalsed). Kuna uuendusraied tuleb liigi kasvukohas keelata

ja puurinnet ning võsa võib harvendada liituvuseni 0,4-0,6, on soovitatav kaaluda

sihtkaitsevööndi laiendamist ka 2022. a seisuga piiranguvööndisse kuuluval kasvukoha osal

(ptk 4.3. ja 5.8.), et piiranguid õiglasemalt kompenseerida ja välistada ebasobivaid raied

kasvukoha vahetus läheduses. Samuti kordusinventuuri 2024. aastal (ptk 5.5.), et hinnata

11 Anne looduskaitseala kaitse-eeskiri, Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/13293213?leiaKehtiv 12 Anne looduskaitseala kaitsekorralduskava 2015-2024. Kättesaadav:

https://infoleht.keskkonnainfo.ee/GetFile.aspx?fail=-1048899718

15

isendite arvukuse muutust ja ehk paremini mõista arvukuse languse põhjuseid. Inventuuril tuleb

hinnata ka lähikonnas toimunud raiete mõju.

Tagula püsielupaigas (KLO3000771, pindala 21,3 ha) on liigi seisund hea ja püsinud viimasel

ajal stabiilsena, tegemist on Eesti ühe arvukama populatsiooniga (KLO9309930). Kobarpea

kasvab seal allikasoos, mis tagab liigile sobivad valgus- ja niiskustingimused, ning osalt ka seda

ümbritsevas metsas ja võsas. Kasvukohas on kobarpea arvukus olnud stabiilne. Arvukuseks on

hinnatud 1500 puhmikut. Eelmine tegevuskava eelnõu tõi välja, et allikasoo ühes servas on

pajupõõsaste tihedus suurenenud, ning nägi seal ette võsatõrje. 2021. aasta inventuuril oli liigi

seisund endiselt hea ja taimed vitaalsed. Võis märgata, et kasvukoha keskosas kõige avatumal

laigul oli taimi jäänud vähemaks (see osa oli muutunud märjemaks), aga liik oli laiendanud

enda leviala poolvarjulise hõredama metsa alla. Teadaolevalt on 2020. aastal seal metsa all

toimunud puittaimede (diameeter väiksem kui 8 cm) hõrendamine. Kasvukoha edelanurk (sama

koht, kus tegevuskava eelnõus võsatõrje ette nähti) on aga rohkem võsastunud ja ka

pilliroostunud ning käesolev tegevuskava näeb seal ette võsa- ja pillirootõrje (ptk 5.1.1., 5.1.2.,

lisa 2). Tagula kasvukohas on kuivenduse mõju kobarpea kasvukohtadest üks väiksemaid ja

kraavide sulgemine ei ole vajalik.

Väägvere püsielupaigas (KLO3000775, pindala 6,3 ha), soostunud metsas eramaal toimusid

2006. aastal kobrapea kasvukoha taastamise tööd (selle käigus eemaldati alalt võsa ja tekitati

puisniiduilmeline laik) ning populatsiooni arvukus suurenes. Kasvukohas (KLO9309664) peab

toimuma regulaarne niitmine, aga peale 2008. aastal toimunud niitmist oli kasvukoht aastaid

hooldamata ning selle tagajärjel hakkas ala kinni kasvama ja liigi arvukus langes. Näiteks kui

2009. a oli veel 400 puhmikut, siis 2012. a 200, 2013. a 130 ja 2016. a 36 puhmikut (riiklik

seire, Lanno, Melts 2016). 2021. a inventuuril oli aga näha, et ala oli vahepeal hooldatud –

eemaldatud võsa ja niidetud ning lisaks on kasvukohta laiendatud, püsielupaiga servaaladelt on

samuti võsa ning noori puid harvendatud (teadaoleva info kohaselt on tööd toimunud 2020.

aastal). Kobarpea puhmikuid oli näha 14 (kõik vegetatiivsed). 2022. a seirel leiti 13 kobarpea

puhmikut, kogu kasvukohas levis paakspuu- ja lepavõsa ning kobarpea taimed olid võsa all

väga kidurad. Kasvukoht vajab kindlasti regulaarset hoolduse jätkamist (ptk 5.1.1., 5.1.2., lisa

2) ja järgmised inventuurid näitavad, kas populatsiooni arvukus hakkab uuesti suurenema või

mitte.

Sootaga püsielupaigas (KLO3000209, pindala 59,4 ha) on liigi arvukus (ca 1500 puhmikut)

ja kasvukoha (KLO9307540) seisund allikasoos püsinud stabiilsena. Seetõttu eelneva perioodi

tegevuskava eelnõu seal konkreetseid kasvukoha hooldustegevusi ei planeerinud (kobarpea

kaitse-eeskirjas on Sootagas iseenesest liigi elutingimuste säilitamiseks ja parandamiseks ette

nähtud puu- ja põõsarinde harvendamine). 2021. a inventuuri ajal oli püsielupaiga servas näha

2015. aasta hooldustööde järgselt maha jäetud oksahunnikuid. Lähiaastatel ei ole vaja

hooldustöid planeerida, edaspidi tuleb jälgida, kas valgustingimused võivad võsastumise tõttu

halveneda. Sootaga teistest väiksematest osapopulatsioonidest taimi leida ei õnnestunud. Siingi

ei oska välja tuua kindlat põhjust. Võimalik, et niiskustingimused on muutnud liigile

ebasobivamaks, sest lõunapoolne osa püsielupaigast on juba 1975. aastast tugevamalt

kraavitatud, samas valgustingimused väga palju muutunud ei ole (Kaljund ja Lanno

vaatlused). Mõned väiksematest osapopulatsioonidest on püsielupaiga piires (KLO9307541,

KLO9320709, KLO9318091, KLO9312798, KLO9320713, KLO9312801, KLO9320716,

KLO9312804, KLO9320714, KLO9312797, KLO9320715 ja KLO9320710) ja osa väljaspool

püsielupaika (KLO9320711, osaliselt ka KLO9320712). Kuna väljaspool püsielupaika asuvates

kasvukohtades (KLO9320711, KLO9320712) liiki 2021. a inventuuril leida ei õnnestunud, siis

on vajalik kordusinventuur, et otsustada, kas tuleks laiendada püsielupaiga piire. 2022. a seisuga

16

pole vajadust laiendada püsielupaiga piire kahele viimati nimetatud kasvukohale. Kasvukoht

KLO9312796 on viimase inventuuri andmete alusel arhiveeritud.

Edise püsielupaik (KLO3000758, pindala 4,6 ha) on samuti muutunud liigile ebasobivaks ja

harilikku kobarpead pole seal alates 2010. aastast nähtud (Sammul 2010). Sarnaselt Kikastega

prooviti seal samuti viimaste taimede esinemise ajal in vitro paljundamist, aga see ebaõnnestus.

Leiukohad KLO9309936, KLO9321725, KLO9309935 on 2021. a inventuuri andmete alusel

arhiveeritud. Püsielupaigaga samades piirides paikneb rahvusvahelise tähtsusega Edise

loodusala (EE0070113), mille eesmärkliikideks on harilik kobarpea ja kaunis kuldking

(Cypripedium calceolus). Kuna loodusalale tuleb tagada siseriiklik kaitse, siis peab ka Edise

püsielupaik jätkuvalt kaitse alla jääma. Kaunist kuldkinga (KLO9300939) loendati 2002. aastal

14 taime, 2020. aastal liiki riikliku seire käigus ei leitud.

Kikaste püsielupaigas (KLO3000764, pindala 10,7 ha) soostunud metsas on elupaik

muutunud liigile ebasobivaks ja alates 2010. aastast pole seal kasvukohas KLO9307537 enam

liiki nähtud. Kasvukoht on üsna kuiv, sest mets on ümberringi kraavitatud. Populatsioon oli

hääbumas juba aastaks 2006. Seega arhiveeriti kasvukoht KLO9307537 2022. aastal. Aastal

2009 õnnestus kobarpea in vitro paljundamine ühest taimest ja saadud 40 isendit istutati

sobivamasse uude kasvukohta ̶ vana kasvukoha lähedal asuvale luhale (nii avatumatesse kui

ka varjulisematesse osadesse). Taimed istutati kahte kohta (KLO9339390, KLO9339389), mis

asuvad samuti püsielupaiga territooriumil. 2022. a seirel leiti neis kasvukohtades kokku 19

kobarpea puhmikut. Nimetatud luhal on märgatav pilliroo pealekasv ning kohati ka

võsastumine, mistõttu nähakse praeguse tegevuskavaga ette pilliroo ja võsa tõrje (ptk 5.1.1.,

5.1.2., lisa 2). Seoses kobarpea leiukoha KLO9307537 arhiveerimise ja elupaiga liigile

ebasobivaks muutumisega on vajalik Kikaste püsielupaiga läänepiiri korrigeerimine (ptk 4.3).

Jõhvi püsielupaik (KLO3000208, pindala 2,7 ha) paikneb kuivendatud metsas tugeva

inimmõjuga piirkonnas (ida ja lõuna pool on suured maanteed, lääne suunas tankla ja põhja

pool Uikala prügila). Siinses populatsioonis (KLO9309667) kasvavad taimed kahel pool

väikest põhja-lõuna suunas kulgevat metsateed. Varasemalt oli põhiline taimede kasvukoht

metsateest ida pool asuv metsatukk, kus on isendite arvukus järjest langenud. Osalt

kuivendamise tõttu, aga samas on viimase umbes kümne aasta arvukuse languse põhjused ka

mõneti ebaselged. Seepärast märgiti eelmises kaitse tegevuskava eelnõus, et pole kindel, kas

puurinde harvendamine suudab seal kasvutingimusi olulisel määral parandada, aga seda võib

kaaluda. 2021. aasta inventuuri käigus oligi näha, et alal on tehtud hooldusraiet, puistu on

harvendatud katvuseni u 0,2 (piirkonnas alustati hooldustöödega juba 2012. a ja 2016. a tööala

laiendati). Valgustingimused on paranenud, kuid rohustus on domineerima hakanud harilik

vesikanep (Eupatorium cannabinum). Kohati on vesikanep väga tihe ja kõrge. Alal on vaja

kindlasti niita ning niide alalt eemaldada (ptk 5.1.2., lisa 2). Kasvama on hakanud ka noored

hallid lepad, mis on vaja võsalõikuriga eemaldada (ptk 5.1.1., lisa 2). Ala servas kasvab üks

vitaalne generatiivne kobarpea puhmik (rohkem idapoolses osas kobarpead ei leidnud). Ala

kuivemas osas, kus pole varem kobarpea taimi leitud, domineerib peale puistu harvendust

rohustus ahtalehine põdrakanep (Epilobium angustifolium). Edasine populatsiooni jälgimine

peab selgitama, kuidas toimunud hooldustööd liigile mõjuvad, sest alal on endiselt probleemiks

kuivus.

Metsateest lääne pool soostunud metsas kasvavad kobarpea taimed lagedamates valgemates

metsalaikudes. Inventuuri käigus loendati kolm generatiivset ja 32 vegetatiivset kobarpea

puhmikut. Nendes häiludes hakkas vahepealsetel aastatel kasvama kõrgekasvuline vesikanep,

mille tõttu eelmine tegevuskava eelnõu soovitas seda niitmisega eemaldada. Teadaolevalt seda

17

tehtud ei ole, kuid 2021. a inventuuri ajal võis näha, et vesikanepit on veidi vähemaks jäänud

ning kobarpea seisund tundub läänepoolses metsaosas hetkel stabiilne, mistõttu siin praegu

tegevusi ei planeerita. Kindlasti on vajalik kasvukohas jälgida, kas vesikanep muutub taas

rohurindes domineerivaks ja vajadusel edaspidi niitmine planeerida.

Kasvukohas on probleemiks ka prahistamine, aga prügi on aja jooksul hooldustööde käigus

koristatud. Seda peamiselt kasvukoha idapoolses osas, kus 2021. aasta inventuuri ajal eriti prügi

silma ei hakanud, läänepoolses metsatukas oli siiski näha nii vanemat prügi kui ka uuemaid

prahihunnikuid.

Jõhvi püsielupaika on vaja laiendada lääne suunas, et hõlmata kogu kobarpea kasvukoht

KLO9309667 püsielupaiga piiridesse (ptk 4.3.).

Keila-Niitvälja kaitsealuste taimeliikide püsielupaik (KLO3002374) paikneb Niitvälja soos

(tegemist on suure sooalaga, kus leidub ka mitmeid teisi kaitsealuseid liike) ja hariliku kobarpea

taimi leiti sealt esmakordselt 2016. aastal (KLO9337991, KLO9337990). Liik kasvas seal siis

lõkkeasemetel ehk kohtades, kus oli võsa raiutud ja põletatud. Samuti nähti liiki 2019. aasta

seirel (KLO9337990, arvukus 11 puhmikut). 2021. aasta inventuuril taimi leida ei õnnestunud.

Muuga kasvukoht (KLO9336012) on EELISes alates 2011. aastast. Sellest kohast leiti Eesti

soode inventuuri käigus kobarpea taimi 2010. a ja liigi esinemine kontrolliti üle 2011. aastal

(Sammul ja Lanno 2011). Kasvukoht paikneb Lääne-Virumaal Alekvere külas

madalsoometsas. Liigi arvukus ja kasvukoha tingimused on seal püsinud üsna stabiilsetena, nii

et hooldustöid pole selles kasvukohas varasemalt planeeritud ja ei planeerita ka praeguse

kavaga. 2021. aastal hinnati puhmikute arvuks ca 900 (sarnaselt 2013. ja 2015. aastaga),

paljudel taimedel olid küll seemned miskipärast kahjustunud. Kuivõrd 2022. a seisuga pole

kasvukoht kaitse all, siis tuleb moodustada sihtkaitsevööndi režiimiga püsielupaik (ptk 4.3).

Palli kasvukoht (KLO9336013) on EELISes alates 2011. aastast. Antud kohast leiti samuti

kobarpea taimi Eesti soode inventuuri käigus 2010. a ja liigi esinemine kontrolliti üle 2011.

aastal (Sammul ja Lanno 2011). Kasvukoht paikneb Võrumaal Palli külas. Taimed kasvavad

soostunud niidul ja selle kõrval madalsoometsas. Kui varem olid taimed peamiselt niidul ja

mõned metsaserval, siis 2021. aasta inventuuril oli näha, et kobarpea on oma levikut metsa all

laiendanud ja populatsiooni koguarvukust hinnati umbes tuhandele puhmikule (aastal 2015

hinnati arvukuseks 550 puhmikut). Siin pole hooldustöid varem planeeritud, aga kuivõrd

lagedam niiduosa võsastub järjest enam, siis nähakse tegevuskavas ette võsatõrje (ptk 5.1.1.,

lisa 2). Kuna 2022. a seisuga pole kasvukoht kaitse all, siis tuleb moodustada sihtkaitsevööndi

režiimiga püsielupaik (ptk 4.3.).

Kobratu kasvukoht (KLO9320708) leiti aastal 2009 ja see paikneb Tartumaal Kobratu külas

Sootaga ja Väägvere kasvukohtade vahel niiskel niidulaigul (endine elektriliinide alune ala

madalsoometsas). Hooldustöid pole kasvukohas varem tehtud, aga kuna kasvukoht on järjest

enam võsastunud ning kobarpea arvukus on langenud (2016 leiti 180 puhmikut, 2021 aga 54

puhmikut), siis nähakse kasvukohas ette võsatõrje (ptk 5.1.1., lisa 2). Kuna 2022. a seisuga pole

kasvukoht kaitse all, tuleb moodustada sihtkaitsevööndi režiimiga püsielupaik (ptk 4.3.).

Väägvere II kasvukoht (KLO9320706) leiti Tartumaalt Kikivere ja Kobratu külast Väägvere

kasvukoha lähedalt (sellest ca 2,3 km eemalt) 2009. aastal, see ei paikne kaitstaval alal ja vajalik

on moodustada sihtkaitsevööndi režiimiga püsielupaik (ptk 4.3.). Kobarpea kasvab seal

kõdusoometsa keskel väikesel sihilaigul. Selles kohas pole varem kaitsekorralduslikke tegevusi

18

ette nähtud. Kuna kasvukoht on aja jooksul hakanud kinni kasvama, siis on kobarpea arvukus

langenud (2012. a loendati 85 puhmikut, 2015. a. 40 puhmikut, 2021. aastal 9 puhmikut ja

2022. a seirel 5 puhmikut) ning alal peab eemaldama võsa ja puude järelkasvu (ptk 5.1.1., lisa

2).

2022. aastal arhiveeritud kasvukohad

2021. aasta inventuuri andmete alusel arhiveeriti järgmised kasvukohad:

1) kasvukoht KLO9312796 Sootaga püsielupaigas ̶ asukoht põllul. Maa-ameti ajaloolistelt

kaartidelt on näha, et siin on põld olnud juba vähemalt 1990. aastatest ning koordinaat on

algusest peale nihkes;

2) Kotinuka kasvukoht KLO9321621 asus niiskel niidul (Jõhvi püsielupaigast ida suunas,

teisel pool Uikala teed), mis on piiritletud kraavide ja suurte teedega. Hariliku kobarpea taimi

2021. aastal leida ei õnnestunud. 2006. a leiti üks puhmik. Kasvukoht on tugevalt inimtegevuse

poolt mõjutatud (kraavitatus, prügistamine, teedega ümbritsetus) ja asub tulevase tööstuspargi

maa-alal. Juba 2017 arvati sealne populatsioon hävinuks;

3) kasvukohad KLO9309936, KLO9321725, KLO9309935 Edise püsielupaigas;

4) kasvukoht KLO9307537 Kikaste püsielupaigas.

19

3. Ohutegurid ja meetmed

Harilikku kobarpead mõjutab enim erinevatel põhjustel toimuv sobivate kasvukohtade

kadumine (tabel 3). Viimase liikide ohustatuse hindamise (2017) alusel on kobarpead enim

mõjutavateks teguriteks niiskete niiduelupaikade võsastumine majandamise lõppemise järel,

soode, soostunud niitude ja metsade kuivendamine.

Ohutegurite tähtsust kobarpeale hinnatakse järgmise skaala alusel:

 kriitilise tähtsusega – võib viia liigi hävimisele 20 aasta jooksul;

 suure tähtsusega – võib viia 20 aasta jooksul populatsiooni kahanemisele enam kui 20%

ulatuses;

 keskmise tähtsusega – võib viia 20 aasta jooksul populatsiooni kahanemisele

märkimisväärsel osal areaalist vähem kui 20% ulatuses;

 väikese tähtsusega – omab vaid lokaalset tähtsust, populatsiooni kahanemine 20 aasta

jooksul on vähem kui 20%.

Tabel 3. Liigi ohutegurid ja nende mõju Eestis ja Euroopas

Ohutegur Mõju Eestis Mõju Euroopas

3.1. Kuivendamine kriitiline kriitiline

3.2. Kasvukohtade võsastumine ja metsastumine kriitiline kriitiline

3.3. Muutused rohustus suur keskmine

3.4. Kahjurid ja haigused väike pole teada

3.5. Prahistamine väike pole teada

3.6. Ebasobivad raied keskmine pole teada

3.7. Maakasutuse muutused ümbritsevatel aladel väike pole teada

3.1. Kuivendamine

Kuivendamist võib pidada kobarpea jaoks kriitilise tähtsusega ohuteguriks, kuna liik kasvab

ainult niisketes kasvukohtades ja kuivendamine muudab kasvukoha tingimused ebasobivaks.

Kobarpea eelistab kasvada liikuva põhjaveega, kergelt liigniisketel soostunud muldadel.

Kuivendamisel muutuvad mullastiku omadused (happesus, lämmastiku hulk jm), mitte vastates

enam kobarpea nõudlustele. Lisaks otsesele liigi jaoks liiga kuivaks muutumisele viib

kuivendamine tihti koosluse muutumisele üldiselt – hakkab toimuma ala võsastumine,

metsastumine ning kõrgekasvuliste taimeliikide pealetung. Kõige tugevam on kuivendamise

mõju olnud Anne, Edise, Kikaste ja Jõhvi kasvukohtades, erineval määral kuivendatud on

erinevatel aegadel olnud aga kõik kobarpea kasvukohad. Kuivendamise eesmärk on olnud

ümbritsevate alade kasutuselevõtt põllu- ja karjamaadena ning metsa kasvutingimuste

parandamine, samuti teede ja muu infrastruktuuri ehitus. Nii on näiteks Edise kobarpea

püsielupaik üsna väikene metsatukk keset ümbritsevaid põllumaid ning Anne kasvukoht on

ümbritsetud inimese kujundatud kultuurmaastikust (teed, elamupiirkonnad). Ka Jõhvi

kasvukoha kõrval on suured maanteed, mille kõrval on sügavad kraavid.

Vajadusel tuleb analüüsida loodusliku veerežiimi taastamise vajadust ja võimalikkust. Eelkõige

tuleb seda teha Sootaga leiukohas, kus sama meedet näeb ette ka püsiksannika kaitse

tegevuskava (2021) ja kobarpea kaitse tegevuskava eelnõu (2008-2017) (ptk 5.2.). Inventuuri

käigus kraavide toimimist ja mõju eraldi ei hinnatud, kuid inventuuril nähtu põhjal on Sootaga

püsielupaik suure tõenäosusega ainuke kobarpea kasvukoht, kus on võimalik looduslik

20

veerežiim taastada. Mujal võivad takistuseks saada ümberringi paiknevad maatulundusmaad ja

näiteks suured maanteekraavid, mida ei ole võimalik kahju tekitamata sulgeda.

Meetmed:

- mitte lubada kobarpea kasvukohtades ega nende vahetus läheduses (kasvukoha

mõjualas) uute kraavide rajamist ning olemasolevate kraavide hooldamine on lubatud

minimaalses vajalikus mahus (eeskätt taimestiku, sette jm voolutakistuste

eemaldamine) juba olemasolevate põllu- ja teekraavide toimimise tarbeks;

- analüüsida loodusliku veerežiimi taastamise võimalikkust Sootaga püsielupaigas (ptk

5.2.);

- seemnete kogumine nii halvenenud kasvutingimustega populatsioonidest kui ka suurtest

ja vitaalsetest populatsioonidest geneetilise materjali säilitamiseks ja vajadusel

tugiasustamiseks;

- kõigi kasvukohtade inventuur ja tulemusseire hindamaks muutusi kasvukohtades,

ohutegurite võimalikku mõju ja hooldustööde tulemuslikkust.

3.2. Kasvukohtade võsastumine ja metsastumine

Võsastumine ja metsastumine on kuivendamise kõrval samuti kobarpea jaoks kriitilise

tähtsusega ohutegur ning võib toimuda erinevatel põhjustel. Kasvukohtades, mis asuvad

luhtadel, soostunud niitudel jms, mida varem majandati, aga käesoleval ajal enam mitte, toimub

alade kinnikasvamine tavapärase loodusliku arengu käigus. Lisaks toimub võsastumine ja

metsastumine kuivendamise tagajärjel, kuivõrd kõik kobarpea kasvukohad on veerežiimi

muutustest mõjutatud. Üks peamisi põhjuseid, mis seetõttu kasvukoha kobarpeale ebasobivaks

muudab, on valgustingimuste halvenemine.

Raietöid tehakse kobarpea püsielupaikades valgustingimuste parandamiseks kujundusraiena.

Puurinnet on vaja harvendada katvuseni 0,4-0,6 selleks, et tagada kobarpea jaoks sobivad

valgustingimused, v.a Sootaga püsielupaiga Sootaga 1 sihtkaitsevööndis ja Tagula

püsielupaigas, kus metsa I ja II rinde ühist liituvust ei ole kaitse-eeskirja kohaselt lubatud

vähendada alla 0,6. Inventeeritud poollooduslike koosluste aladel näeb kaitse-eeskiri ette

madalamad puu- ja põõsarinde liituvused, nt Sootaga püsielupaiga Sootaga 1 sihtkaitsevööndis

poollooduslike koosluste esinemisalal alla 0,4 ja Tagula püsielupaigas allikasoo esinemisalal

alla 0,2. Raiet tuleb teha käsitsi või kerge tehnikaga. Kasvama jäetavate puude hulgas eelistada

vanemaid. Puud tuleb eemaldada võimalikult maapinna lähedalt, vältides kõrgeid

kännutüükaid. Puude langetamise käigus tekkinud oksad ja muud raiejäägid tuleb kokku korjata

ja vedada kobarpea kasvukohast ära 10 päeva jooksul pärast raiet. Kõiki metsatöid (nii

langetamist kui puude ja okste väljavedu) tohib teha vaid talveajal ja külmunud pinnasega ning

eelistatult lumega ja võimalikult kerge tehnikaga, vältimaks pinnasekahjustuste teket, pinnase

liigset tihenemist ja seeläbi loodusliku veerežiimi muutusi ning kobarpea taimede kahjustamist

tööde käigus. Raiejärgselt peab edaspidi vajadusel eemaldama alale kasvanud kännu- ja

juurevõsud. Käesoleva tegevuskava eelarveperioodil puistu harvendamistöid ette ei nähta.

Võsatõrje on vajalik eelkõige kasvukohtade valgustingimuste parandamiseks. Võsa võib liigi

kasvukohtadest tõrjuda vaid mehaaniliselt, keemilist tõrjet mitte kasutada. Võsa tohib

eemaldada talvel (või varakevadel kuni märtsi lõpuni) külmunud pinnasega ja kerge tehnikaga,

et ei tekiks pinnasekahjustusi. Võsa tuleb eemaldada võimalikult maapinna lähedalt, et ei jääks

kõrgeid kännutüükaid ning oleks võimalik ala edaspidi niita. Seetõttu on parim aeg võsa

eemaldamiseks vähese lumega talv (vt ka Püsiksannika kaitse tegevuskava 2021). Raidmed

eemaldada hariliku kobarpea kasvukohtadest 10 päeva jooksul pärast raiet.

21

Meetmed:

- puurinde ja võsa harvendamine kooskõlas kaitse-eeskirjas antud tingimustega vähemalt

liituvuseni 0,4-0,6, inventeeritud poollooduslike koosluste aladel hoida liituvus alla 0,4

ja allikasoodes alla 0,2 (ptk 5.1.1.); puurinde harvendamisel jätta kasvama vanemad

puud; raied ja puidu kokkuvedu teostada ainult talvel külmunud pinnasega, käsitsi või

kerge tehnikaga; puud ja võsa eemaldada võimalikult maapinna lähedalt; puit ja

raiejäägid kasvukohast 10 päeva jooksul välja vedada; raiete käigus ei tohi kahjustada

hariliku kobarpea ega teiste kaitsealuste taimeliikide kasvukohti, mistõttu kokkuveoteid

mitte rajada läbi kobarpea kasvukoha;

- raiejärgselt vajadusel eemaldada alale kasvanud kännu- ja juurevõsud;

- lubatud on ainult looduslik metsauuendus;

- seemnete kogumine nii halvenenud kasvutingimustega populatsioonidest kui ka suurtest

ja vitaalsetest populatsioonidest geneetilise materjali säilitamiseks ja vajadusel

tugiasustamiseks;

- kasvukohtade inventuur ja tulemusseire hindamaks muutusi kasvukohtades,

ohutegurite võimalikku mõju ja hooldustööde mõju kobarpea arvukusele ja seisundile.

3.3. Muutused rohustus

Muutused rohustus toimuvad peamiselt sellistes kasvukohtades, kus kunagine majandamine on

katkenud, on kuivenduse mõju, raiejärgselt või kui mingil põhjusel kasvukoha produktiivsus

suurenenud, näiteks nõrgvetega toitainete sissekandel. Selle tulemusel hakkavad alal kasvama

kõrgekasvulised taimeliigid (pilliroog, angervaks, seaohakas, vesikanep jms), millele kobarpea

rohustus alla jääb ja hävib (Cîșlariu et al. 2021). Peamiselt on erinevate kõrgekasvuliste

taimeliikide domineerimine ohuteguriteks Anne, Jõhvi ja Väägvere kasvukohtades. Eelkõige

roostumine on kobarpead ohustavaks teguriks Kikaste, Tagula, Väägvere ning Pressi

kasvukohtades.

Pilliroo tõrjet varem kobarpea kasvukohtades tehtud ei ole ja see võib olla kasvukohtade eripära

tõttu ka üsna keeruline (ebatasane maastik, niiske pinnas jms). Niitmist ja pilliroo eemaldamist

tuleb teha peale võsatõrjet või võimalusel kombineerida niitmist, pilliroo eemaldamist ja

võsatõrjet. 2006. aastal kinnitatud hariliku kobarpea püsielupaikade kaitse-eeskirja kohaselt

tuleb harvendatud puu- ja põõsarindega kasvukohtades Edise, Jõhvi ja Sootaga püsielupaiga

Sootaga 1 sihtkaitsevööndis harvendamise järgselt niita igal aastal ajavahemikus 10. augustist

20. septembrini, jättes kasvama kobarpea taimed, ning Väägvere ja Kikaste püsielupaigas on

vaja poollooduslike koosluste esinemisaladel samuti igal aastal niita ajavahemikus 10. augustist

20. septembrini. Otstarbekas on niitmise ajavahemik määrusest eemaldada ja selgitada

niitmiseks sobivat aega seletuskirjas, mis annab võimaluse reguleerida niitmisaega vastavalt

konkreetse koosluse vajadustele. Rohustu niitmine kobarpea vahetul kasvualal on üldjuhul

vajalik planeerida aega, mil kobarpea seemned on valminud, st mitte enne 10. septembrit

(Sammul 2007). Samas tuleb arvestada asjaoluga, et pikas perspektiivis võib selline

hooldusskeem ekspansiivsetele liikidele (nt angervaks, vesikanep jt) vegetatsiooniperioodi

jooksul liiga suure konkurentsieelise anda. Ekspansiivsete liikide allasurumiseks tuleb

vajadusel niita kaks korda aastas mõne aasta jooksul, jättes kasvama hariliku kobarpea taimed,

ning eemaldada niide kobarpea taimede esinemisaladelt 10 päeva jooksul pärast niitmist.

22

Meetmed:

- võsatõrjele peab järgnema alade niitmine ja pillirootõrje (või kombineerida niitmist,

pilliroo eemaldamist ja võsatõrjet); soovitatav niitmisaeg on üldjuhul mitte enne 10.

septembrit, kuid niitmisaega tuleb reguleerida vastavalt konkreetse koosluse

vajadustele, ekspansiivsete liikide allasurumiseks niita vajadusel kaks korda aastas

mõne aasta jooksul, jättes hariliku kobarpea taimed niitmata; niidus eemaldada

kobarpea kasvukohtadest 10 päeva jooksul;

- kobarpea püsielupaikade kaitse-eeskirja täiendamine niitmise aja ja sageduse osas (ptk

4.3.);

- seemnete kogumine geneetilise materjali säilitamiseks ja vajadusel tugiasustamiseks;

- kasvukohtade inventuur ja tulemusseire hindamaks muutusi kasvukohtades,

ohutegurite võimalikku mõju ja hooldustööde mõju kobarpea arvukusele ja seisundile.

3.4. Kahjurid ja haigused

Seirete ja inventuuride käigus on sageli leitud, et kobarpea taimedel on lehti söönud teod ja

nälkjad. Tihti on välja toodud ka putukate poolt kahjustatud õisikute ja seemnete olemasolu

(Ilves et al. 2013; Kukk 2003a). Seeläbi väheneb isendite elujõulisus ning võime seemneliselt

paljuneda. Kahjureid ja haigusi võib siiski pidada oluliseks ohuks eeskätt väiksematele

populatsioonidele (Ilves et al. 2013). Eriti avaldus nii tigude kui putukate negatiivne mõju Anne

kasvukohas (Lanno, personaalsed vaatlused), kus viimaste säilinud taimede esinemise ajal olid

need tigude poolt tugevasti ära söödud ja putukate tõttu kahjustunud õisikutega. Ebaõnnestunud

õitsemist ja kahjustunud seemneid on täheldatud ka Muuga ning Õisu kasvukohtades, kus on

elujõulised populatsioonid ning ilmselt putukkahjustused seal suurt mõju ei oma, kuna heal

aastal on isendid võimelised taas õitsema ning rohkem seemneid tootma. Tigude ja nälkjate

kahjustusi oli palju märgata ka viimasel 2021. aasta inventuuril Pressi kasvukohas, kus

kobarpea arvukus on vähenenud. Arvestades kahjurite ja haiguste pigem lokaalset mõju, võib

seda ohutegurit hetkel pidada väikese tähtsusega teguriks, mis ei vaja eraldi meetmeid, kuid

erinevad kobarpead kahjustavad liigid ning nende mõju taimedele vajaksid uurimist.

3.5. Prahistamine

Prahistamine on endiselt probleemiks asustuse vahetus läheduses paiknevates kasvukohtades.

Probleem on peamiselt Jõhvis, kus püsielupaik asub linna, maantee ja endise prügimäe vahetus

läheduses. Jõhvi kobarpea püsielupaigas on näha nii vanu kui mõningaid uusi prahihunnikuid

ning maanteelt tulevat prügi. Prahistamist võib pidada lokaalse tähtsusega ohuteguriks.

Meede: vajadusel prahistatud kasvukohtades prügi koristamine.

3.6. Ebasobivad raied

Raietööd on kasvukohtades vajalikud valgustingimuste parandamiseks, kuid raietega

kaasnevad omad ohud, eeskätt kobarpea puhmikute kahjustamine raietööde või raiutud

materjali väljaveo käigus ning raiejäätmete kasvukohast eemaldamata jätmine. Lisaks võib

raietööde käigus tekitatud häiludes areneda kõrgrohustu, millisel juhul see tuleb eemaldada.

Peamiselt ohustab kõrgrohustu domineerimine Anne, Jõhvi ja Väägvere kasvukohta. Anne

kasvukohas on samuti tehtud raiet, kuid seal domineerisid kõrgekasvulised rohttaimed juba

varemgi. Jõhvi püsielupaiga idapoolses osas on aastal 2019 tehtud hooldusraiet. Tööde järgselt

on ala üle kasvanud hariliku vesikanepiga. Vesikanep on kohati üle 1,5 m kõrge ning katvusega

23

95-100%. Kuigi kasvukohas on tehtud raietöid, ei ole kasvukoht siiski kobarpeale sobilik. Teine

näide, et on vaja kombineerida nii raietöid kui niitmist, on Väägvere. Hetkel on alal küll soodsad

valgustingimused, kuid kindlasti tuleb jätkata niitmist ja noorte puude ning võsa eemaldamist.

Alal domineerivad kõrgekasvulistest liikidest angervaks, pilliroog ja sinihelmikas. Tegemist on

keskmise tähtsusega ohuteguriga.

Meetmed:

- uuendusraiete keelamine kobarpea kasvukohtades;

- raied teostada vastavalt eespool kirjeldatud kujundusraiete põhimõtetele (ptk 3.2.) ilma

liiki kahjustamata ehk ilma, et toimuks otsest taimede vigastamist tööde teostamise

käigus, raiutud materjal kasvukohast eemaldada;

- aladel, kus on vaja puistut harvendada, jälgida muutusi rohustus ja vajadusel peale

puurinde harvendust jätkata noore võsa eemaldamise ja niitmisega.

3.7. Maakasutuse muutused ümbritsevatel aladel

Osad kobarpea kasvukohad on ümbritsetud metsadest, milles osalt on juba kobarpea

püsielupaiga vahetus läheduses raieid tehtud, nagu Kikaste, ning osades on raied plaanis ning

lähimas ümbruses juba tehtud, nagu Pressi. Sarnase elupaiganõudlusega liigi,

püsiksannika, näitel on arvatud, et raied kasvukoha lähiümbruses mõjuvad liigile soodsalt,

väheneb transpiratsioon ja pinnas jääb niiskemaks. Samas võib pinnase lõhkumine mõjutada

üleüldiselt piirkonna õrna veerežiimi (Püsiksannika kaitse tegevuskava 2021).

Pressi kasvukohas Haanja looduspargis on kobarpea arvukus vähenemas ja seal peaks jälgima,

et raieid kasvukoha vahetusse lähedusse ei planeeritaks. Kasvukoht asub osaliselt allikalisel

pilliroostunud metsanõlval ja teine osa kasvukohast hõlmab madalsood. Metsanõlval tehtavate

raietega võib kaasneda erosioonioht (Püsiksannika kaitse tegevuskava 2021). Kuna Pressi

kasvukoht asub Haanja looduspargis, kus kaitsekorraga on raied reguleeritud, võib seda pidada

väikeseks ehk lokaalse tähtsusega ohuteguriks.

Meetmed:

- kasvukoha vahetus läheduses (kaitstava ala piires kuni saja meetri kauguseni)

planeeritavate raiete puhul hinnata raie võimalikku negatiivset mõju kobarpea

kasvukoha seisundile, kui alal esineb erosioonioht või tegemist on allikalise alaga;

- kaaluda Haanja looduspargi Sitikaoru sihtkaitsevööndi laiendamist, et see hõlmaks ka

kobarpea kasvukohta Pressi II (vt ka ptk 2 ja 5.8.).

24

4. Kaitse eesmärgid

Lühiajalised kaitse-eesmärgid (5 aastat):

1) tagada liigi asurkonna arvukuse püsimine vähemalt 2022. a tasemel (ca 5800 puhmikut);

2) säilitada tegevuskava eelarveperioodi lõpuks vähemalt 11 populatsiooni (tõenäoliselt tuleb

lugeda hävinuks Anne populatsioon, võimalik on ka Väägvere II populatsiooni arvukuse langus

kriitilise piirini ning Keila populatsiooni seisund vajab jälgimist);

3) olemasolevate kasvukohtade kvaliteedi parandamine (teostatud on tegevuskavas ettenähtud

hooldustööd);

4) tagada väljaspool kaitstavaid alasid asuvate kasvukohtade tõhus kaitse (moodustatud on 4

uut püsielupaika ja laiendatud Jõhvi püsielupaika).

2021. aasta kasvukohtade inventuuri põhjal on kõigis populatsioonides kokku pisut alla 5800

puhmiku. Viies kasvukohas (Sootaga, Tagula, Õisu, Muuga, Palli) kasvab suurem osa isenditest.

Kahaneva arvukusega on viis populatsiooni (Kobratu, Väägvere, Väägvere II, Pressi, Jõhvi).

Hävinuks saab lugeda kahte kasvukohta ̶ Edise ja Kikaste. Anne populatsioonis ei õnnestunud

2021. a liiki leida, samuti Keila leiukohas. Võimalik, et Anne populatsioon on samuti hävinud.

Keila leiukoha seisund vajab veel selgitamist. Liigi seisundit saab pidada soodsaks, kui säilivad

suurimates kasvukohtades liigile soodsad tingimused ja neis isendite arv ei vähene. Oluline on,

et väheneva arvukusega kasvukohtades tagaksid kasvutingimuste parandamiseks tehtavad

hooldustööd liigi arvukuse säilimise või isegi isendite arvu suurenemise. Võimalik, et

kasvukohtades, kus kuivendamise mõju on tugev, nagu Jõhvi ja Anne, ei taga ka

kasvutingimuste parandamine liigi säilimist.

On oluline tagada, et populatsioonide elujõulisust ning säilimist ohustavad tegurid saaksid

võimalusel kõrvaldatud või nende mõjud leevendatud ja säiliksid liigile sobivate tingimustega

kasvukohad. Kasvukohtades on vajalik jätkata seiret populatsioonide arvukuse ning

keskkonnatingimuste (peamiselt valgus- ja niiskustingimused) muutuste registreerimiseks.

Lisaks riiklikule seirele on vajalik teha ka lisainventuure, mis hõlmavad kõiki teadaolevaid

kasvukohti, ning hooldusjärgset seiret (ptk 5.3.). Populatsiooni elujõulisust on seire käigus

võimalik hinnata mitmete näitajate põhjal: isendite vitaalsus (hindamisskaala: 0 – liik puudub;

1 – halb, hävimisohus; 2 – kahjustatud (kiratsev); 3 – stabiilne, hea), generatiivsete isendite arv,

juveniilsete taimede olemasolu, samuti kahjustuste hulga kaudu (nt lehtede-, õite- ja

seemnekahjurid, mis vähendavad taimede võimalusi paljuneda ning püsima jääda;

hindamisskaala: 0 – puudub; 1 – nõrk; 2 – keskmine; 3 – tugev). Tulemusseire andmete põhjal

on võimalik hinnata kasvukohtade hooldustööde mõju liigile ja edaspidist hooldusvajadust.

Võrreldes eelmise tegevuskava eelnõu perioodiga (2015-2019) on võsa vaja eemaldada

enamates populatsioonides ja teha ka pillirootõrjet. Juba mõnda aega pidevalt vähenenud

arvukusega populatsioonides, nagu Anne, Kikaste ja Edise 2021. a inventuuril kobarpea taimi

näha ei olnud. Ka on need kasvukohad muutunud kobarpeale ebasobivaks, ilmselt just

kuivendamise tõttu.

Populatsioonides, kus aja jooksul toimub isendite arvu vähenemine, nagu Jõhvi ja Pressi, on

üheks võimaluseks koguda seemneid ning säilitada need kunstlikes tingimustes. Samuti on

soovitatav seemneid koguda mõnest suurest ja elujõulisest populatsioonist, nagu Sootaga,

Tagula ja Palli. Säilitatud geneetilist materjali on võimalik edaspidi vajadusel kasutada

populatsioonide tugiasustamiseks.

Kõikides kasvukohtades on vajalik jälgida, et veerežiim ei muutuks liigile ebasobivaks

(kuivendamise vältimine) ning vajadusel harvendada pealekasvavaid lehtpuid või noori kuuski.

25

Kikaste kasvukohas on vajalik jälgida sinna istutatud kloonide kasvamist, et hinnata

populatsiooni püsimajäämise edukust, kui see on algselt asustatud vaid ühe klooni poolt. 2021.

a seisuga kasvavad istutatud kloonid üsna edukalt, kuid populatsioon ei ole seemnelise

paljunemise teel suurenenud (vaatlused seire ja inventuuride käigus; Lanno 2009, 2010, 2013,

2014, 2015, 2016, 2021).

Kasvukohtades, mis paiknevad väljaspool kaitstavaid alasid, on liigi kaitseks vaja luua

püsielupaigad.

Pikaajalisteks kaitse-eesmärkideks (15 aastat) on samuti olemasolevate ja võimalike uute

kasvukohtade soodsas seisundis säilimise tagamine:

1) hooldustööd on taganud harilikule kobarpeale paremad kasvutingimused ja seeläbi arvukuse

suurenemise (puhmikute arv on üle 5800);

2) liik ei lange ohustatuse kategooriast ohualdis (VU) kategooriasse väljasuremisohus (EN);

3) säilinud on nii väiksemate kui ka elujõuliste populatsioonide geneetiline materjal, et seda

saaks vajadusel kasutada populatsioonide tugiasustamiseks.

Vajalik on tagada isendite elujõulisus, arvukuse püsimine või suurenemine populatsioonides.

Oluline on jätkata seiret populatsioonide arvukuse ning keskkonnatingimuste muutuste

registreerimiseks. Ex situ meetmetena võib mõne kehvas seisus populatsiooni puhul vajalikuks

osutuda tugiasustamine kunstlikes tingimustes seemnetest kasvatatud isenditega.

Loodusalade kaitse eesmärgid

1. Sootaga loodusala (EE0080304)

Sootaga loodusala (pindala 59,4 ha) on moodustatud hariliku kobarpea ja kauni kuldkinga

kaitseks ning kattub Sootaga hariliku kobarpea püsielupaigaga (KLO3000209). Loodusala

kaitse-eesmärgiks on Eesti ühe arvukama hariliku kobarpea populatsiooni (KLO9307540)

säilimine 2021. aasta inventuuris kirjeldatud tasemel (ca 1500 puhmikut; seisund väga hea)

ning kauni kuldkinga kasvukohtade säilimine vähemalt EELISesse kantud ulatuses (2022. aasta

seisuga viis kasvukohta kogupindalaga 0,18 ha). Kuna nelja kasvukoha viimased vaatlused

pärinevad 2000ndate aastate algusest, on oluline täpsustada inventuuridel kauni kuldkinga

levikut ja arvukust püsielupaigas ning ühtlasi tagada EELISe kirjete korrastamine (punktkirjete

muutmine pindobjektideks).

2. Tagula loodusala (EE0080426)

Tagula loodusala (pindala 21,3 ha) on moodustatud hariliku kobarpea populatsiooni kaitseks ja

kattub Tagula hariliku kobarpea püsielupaigaga (KLO3000771). Loodusala kaitse-eesmärgiks

on Eesti ühe arvukama hariliku kobarpea populatsiooni (KLO9309930) säilimine 2021. aasta

inventuuris kirjeldatud tasemel (ca 1500 puhmikut; seisund väga hea).

3. Väägvere loodusala (EE008030)

Väägvere loodusalal (pindala 6,2 ha) kaitstakse hariliku kobarpea kasvukohta ja

loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpi lamminiidud (6450). Loodusala kattub

Väägvere hariliku kobarpea püsielupaigaga (KLO3000775). Sihtliigi maksimaalne arvukus on

siin olnud 400 taime (2009), kuid viimasel inventuuril 2021 loendati ainult 14 puhmikut.

26

Loodusala kaitse-eesmärgiks on hariliku kobarpea populatsiooni (KLO9309664) säilimine,

regulaarse hoolduse abil tuleb tagada arvukuse taastumine vähemalt 2016. aasta tasemeni (36

puhmikut). Püsielupaigas asuval väikesel lamminiidu fragmendil (pindala 0,3 ha) on

eesmärgiks koosluse senise hea seisundi säilimine samal pindalal.

4. Edise loodusala (EE0070113)

Edise loodusala (pindala 4,6 ha) on moodustatud hariliku kobarpea ja kauni kuldkinga kaitseks

ning kattub Edise hariliku kobarpea püsielupaigaga (KLO3000758). Kõik loodusalal paiknenud

kobarpea leiukohad arhiveeriti 2022. aastal ja kaunist kuldkinga (KLO9300939) 2020. aastal

riikliku seire käigus ei leitud. Edise loodusala kaitse-eesmärgiks on harilikule kobarpeale ja

kaunile kuldkingale sobivate kasvukohtade säilitamine kunagise pindala ulatuses, et liigid

saaksid ala teoreetiliselt taasasustada.

4.1. Liigi võimalikult soodsa seisundi tagamise tingimused

Vastavalt looduskaitseseaduse § 3 lõikele 2 loetakse liigi seisund soodsaks, kui selle asurkonna

arvukus näitab, et liik säilib kaugemas tulevikus oma looduslike kasvukohtade elujõulise

koostisosana, kui liigi looduslik levila ei kahane ning liigi asurkondade pikaajaliseks

säilimiseks on praegu ja tõenäoliselt ka edaspidi olemas piisavalt suur kasvukoht.

Kobarpea on viimase piirkondliku IUCNi ohustatuse hindamise (2017) järgi kategoorias

ohualdis (VU)13. Kobarpea kasvab üksteisest üsna eraldatud lokaalpopulatsioonides. Mõnedes

populatsioonides isendite arv kasvab, teistes langeb ja alati ei ole muutuste põhjused selged.

Seega arvestades, et liik on Eestis teadaolevalt alati olnud haruldane, kasvab siin oma levila

piiril ning mitmed populatsioonid on väheneva arvukusega, ei ole tõenäoline, et liigi ohustatuse

kategooriaks võiks kujuneda ohulähedane (NT). Soodsaim seisund, milleni on võimalik jõuda,

on see, et liik ei langeks kategooriast ohualdis kategooriasse väljasuremisohus (EN) ja

kaitsemeetmed tagaksid, et säilivad nii kasvukohad kui ka isendite arv vähemalt nendes

populatsioonides, kus niiskustingimused on liigile sobivad.

Kobarpea seisundi võib lugeda nii soodsaks kui võimalik, kui kasvukohtades on liigile

vajalikud kasvutingimused ning populatsioonide ja isendite arvukus tagab liigi püsimajäämise.

Liigi püsimajäämiseks on vajalik, et isendite arvukus populatsioonides ja populatsioonide arv

püsivad vähemalt praegusel tasemel või suurenevad. Liigile soodsate tingimuste tagamise

olulisimad meetmed on liigile sobivate elupaikade kaitse ja vajadusel kasvukohtade hooldus, et

luua ning säilitada liigi püsimajäämiseks vajalikud tingimused. Liiki ei leitud 2021. a inventuuri

käigus neljas kasvukohas: Anne, Kikaste, Edise (Ädise), Keila. Palli populatsioonis on liigi

levila laienenud ja puhmikute arvukus suurenenud, stabiilsena püsivad populatsioonid Sootagas

(allikasoos), Tagulas, Õisus ja Muugal. Väheneva arvukusega populatsioonid on Pressi, Jõhvi,

Väägvere, Väägvere II ja Kobratu. Liigi soodsa seisundi tagavad sobivad valgustingimused

kasvukohas (ehk puistu katvus väiksem kui 0,6) ning aasta läbi pidevalt niiske või märg pinnas.

Samuti suur isendite arv populatsioonis, mis tagab populatsiooni kõrgema geneetilise

mitmekesisuse, seemnete idanevuse ja järglaste ellujäämise. Liigile mõjub ebasoodsalt ka teiste

kõrgekasvuliste liikide tihe vohamine, nt pilliroog, millele kobarpea konkurentsis alla jääb.

13 Liigi ohustatuse hinnang: Ligularia sibirica (harilik kobarpea) sigiv asurkond 2017. EELIS (Eesti looduse

infosüsteem), Keskkonnaagentuur

27

4.2. Kasvukoha ja leiukoha määratlemise ning Eesti looduse infosüsteemi kandmise

põhimõtted

Liigi leiukohas tuleb registreerida koordinaadid ehk leiukohapunktid sammuga, mis võimaldab

hiljem leiukohapunktide põhjal piiritleda kasvukoha pindobjekti ehk populatsiooni leviku

ulatuse, anda ülevaate liigi ruumilisest paiknemisest selles kasvukohas (kus on liiki hõredamalt

ja kus tihedamalt) ning arvukuse hinnangu selles. Igas kasvukohas kirjeldada biotoopi, talletada

kuupäev, vaatleja ja määraja, loendada isendite arv (kobarpeal puhmikute arv), hinnata

vegetatiivsete ja generatiivsete isendite % või arv, nimetada põhilised kaasliigid, hinnata

populatsiooni seisundit, mõjutegureid, nende ulatust ja anda vajadusel kaitsekorralduslikud

soovitused. Kui liik on kasvukoha ulatuses levinud ebaühtlaselt või on kasvukoha piires muid

olulisi erisusi, tuleb kaardistada isendite täpsed asukohad (kantakse EELISesse alamkirjetena)

koos täpsema infoga. Kasvukoha pindobjekt peab hõlmama leiukohapunktid, kus uuritav liik

tuvastati, ning selle liigi soodsa seisundi säilimiseks vajaliku puhvri (vähemalt 20 m)

leiukohapunktide ümber, arvestades kasvukoha sobivust liigile. Kasvukohta ei tohi arvata

liigile sobimatut ala rohkem, kui liigi säilimiseks vajaliku puhvri ulatuses ümber

leiukohapunktide. Üksikisendi leiu korral lisada leiupunktile vähemalt 20 m puhver, arvestades

ka kasvukoha sobivust.

Leiukoha võib arhiveerida, kui liiki on otsitud vähemalt 10-aastase perioodi jooksul vähemalt

kolmel erineval aastal ja pole leitud või kasvukoha tingimused on eksperdi hinnangul muutnud

liigile ebasobivaks.

4.3. Kaitstava ala moodustamise ja piiritlemise kriteeriumid, sobiv kaitsekord

Hariliku kobarpea kui I kaitsekategooria liigi kõikide teadaolevate kasvukohtade kaitse tuleb

tagada kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega,

arvestades ka populatsiooni jätkusuutlikkust. Kasvukohad, kus on leitud vaid üksikud kobarpea

isendid ja mille stabiilsus vajab täiendavaid vaatlusi, ei pruugi olla jätkusuutlikud. Püsielupaika

ei ole erandjuhtudel vaja moodustada, kui on tegemist üksikisenditega, ebatüüpiliste või

degradeerunud kasvukohtadega, kus on tingimused liigile muutunud ebasobivaks nii, et

pikemas ajaskaalas nende taastamine liigi püsima jäämist ei taga. Püsielupaiga piiride

määramisel on oluline jälgida looduslikke piire ning liigile sobiva kasvukoha ulatust, sellest

tulenevalt võib püsielupaiga ulatus varieeruda. Püsielupaiga piiritlemisel jälgida kasvukoha

ümber vähemalt 50 m laiuse puhvri ulatust, kui looduslikud piirid ning liigile sobiv kasvukoht

seda võimaldavad. Piiritlemisel tuleb võimalusel valida piirid, mis on looduses võimalikult

hästi tuvastatavad, nt teeservad, kraavid, aga ka maaüksuste piirid ja nende puudumisel luua

mõttelised sirged.

Liigi soodsa seisundi tagamiseks tuleb võtta püsielupaigana kaitse alla 2022. aasta seisuga

väljaspool kaitstavaid alasid paiknevad hariliku kobarpea kasvukohad: Muuga (KLO9336012),

Palli (KLO9336013), Kobratu (KLO9320708) ja Väägvere II kasvukoht (KLO9320706).

Nimetatud püsielupaikade osas on 2022 detsembris ministri käskkirjaga algatatud

püsielupaikade kaitse alla võtmise menetlus.

Püsielupaikades kehtestada sihtkaitsevööndi kaitserežiim, kus kehtib keskkonnaministri

25.01.2006 määruses nr 8 “Hariliku kobarpea püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-

eeskiri” toodud kaitsekord, millest tuleb eemaldada niitmisajad ja iga-aastase niitmise kohustus

(ptk 5.1.2.). Sihtkaitsevööndi kaitserežiim on vajalik liigi kasvukohtades majandustegevuse

28

piiramiseks, eelkõige kaitsmaks kasvukohti kuivendamise ja ebasobivate raietöödega kaasneva

potentsiaalse negatiivse mõju (pinnase lõhkumine, veerežiimi rikkumine, erosioon jm) eest, mis

on harilikule kobarpeale olulisteks ohuteguriteks.

Pressi kasvukohas (KLO9309294), mis paikneb osaliselt Haanja looduspargi Sitikaoru

sihtkaitsevööndis (KLO1101516) ja osaliselt Hoiuküla piiranguvööndis (KLO1101526), tuleb

kaaluda sihtkaitsevööndi laiendamist ka piiranguvööndisse kuuluvale kasvukoha osale (ptk

5.8.). Liik kasvab seal allikalisel metsanõlval, kus raietöödega võib kaasneda pinnase

lõhkumine ja seeläbi erosioonioht ning pole välistatud piirkonna õrna veerežiimi kahjustamine.

Seoses kobarpea leiukoha KLO9307537 arhiveerimise ja elupaiga liigile ebasobivaks

muutumisega on vajalik Kikaste püsielupaiga (KLO3000764) läänepiiri korrigeerimine.

Jõhvi püsielupaika (KLO3000208) on vaja laiendada lääne suunas, et hõlmata kogu kobarpea

kasvukoht KLO9309667 püsielupaiga piiridesse.

2006. aastal kinnitatud hariliku kobarpea püsielupaikade kaitse-eeskirja kohaselt tuleb

harvendatud puu- ja põõsarindega kasvukohtades Edise, Jõhvi ja Sootaga püsielupaiga Sootaga

1 sihtkaitsevööndis harvendamise järgselt niita igal aastal ajavahemikus 10. augustist 20.

septembrini, jättes kasvama kobarpea taimed, ning Väägvere ja Kikaste püsielupaigas niita

poollooduslike koosluste esinemisaladel samuti igal aastal ajavahemikus 10. augustist 20.

septembrini. Regulaarsel hilisel niitmisel saavad teatud liigid (nt angervaks, vesikanep, mitmed

kõrgekasvulised kõrrelised jne) konkurentsieelise ning nende allasurumiseks võib olla vajalik

rakendada ühe vegetatsiooniperioodi jooksul korduvat niitmist (nt ajavahemikus 1.-15. juuli ja

10. august kuni 20. september). Kehtiv kaitse-eeskiri ei sõnasta üheselt, kas niitmine enne 10.

augustit on lubatud. Otstarbekas on niitmise ajavahemik määrusest eemaldada ja selgitada

niitmiseks sobivat aega seletuskirjas, mis annab võimaluse reguleerida niitmisaega vastavalt

konkreetse koosluse vajadustele. Ka iga-aastase niitmise kohustus on soovitatav kaitse-

eeskirjast eemaldada. Iga-aastane niitmine on vajalik eelkõige kuivendusest tugevalt mõjutatud

kasvukohtades, kus on hakanud levima kõrgekasvulised rohttaimed (nt Anne, Jõhvi), mujal on

otstarbekas kavandada niitmissagedus lähtuvalt tulemusseire, kordusinventuuride ja

paikvaatluste andmetest.

Hariliku kobarpea üksikisendeid ebatüüpilistes, degradeerunud või muul põhjusel

jätkusuutmatutes kasvukohtades või kohtades, kus aktuaalsetel andmetel liiki enam ei esine (nt

Sootaga külas kasvukoht KLO9320711) ei pea kaitstava alana kaitse alla võtma, seal tuleb

rakendada LKS isendikaitse sätteid ning vajadusel isendid sobival ajal (eeskätt kevadel või

sügisel) ümber istutada lähipiirkonna kaitstavale alale liigile sobivasse kasvukohta (eeskätt

riigimaale) Keskkonnaameti vastava loa alusel.

4.4. Seos teiste kaitsealuste ja ohustatud liikide kaitsega

Hariliku kobarpeaga kasvavad koos mitmed teised kaitsealused liigid, kellel on samasugused

nõudmised kasvukohale. Kobarpea heaks tehtavad hooldustööd muudavad kasvukoha ka

kaaslevatele kaitsealustele liikidele sobivamaks ja nende liikide kaitse saab tagada sarnaste

meetmetega. Esimese kaitsekategooria liikidest kasvab kobarpeaga koos püsiksannikas

(Swertia perennis), kes on oma ökoloogialt kobarpeaga väga sarnane. Püsiksannikas ja

kobarpea kasvavad koos kolmes kasvukohas (Sootaga, Kobratu ja Kikaste). 2021. aasta

inventuuri käigus nähtud teistest kaitsealustest liikidest kasvavad koos kobarpeaga värvi-

paskhein (Serratula tinctoria), ahtalehine-ängelhein (Thalictrum lucidum), sõrmkäpad

29

(Dactylorhiza sp.), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), soo-neiuvaip (Epipactis

palustris), käoraamat (Gymnadenia sp.), eesti soojumikas (Saussurea alpina subsp. esthonica),

kuninga-kuuskjalg (Pedicularis sceptrum-carolinum). Veel võivad koos kobarpeaga kasvada

(EELISe andmebaasi põhjal 2022) järgmised kaitsealused liigid: suur käopõll (Listera ovata),

emaputk (Angelica palustris), käokeel (Platanthera sp.), karulauk (Allium ursinum), ainulehine

soovalk (Malaxis monophyllos), laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine), kärbesõis (Ophrys

insectifera). Haruldastest, kuid kaitsestaatuseta liikidest on koos kobarpeaga leitud kasvamas

sinihalli luga (Juncus inflexus).

30

5. Soodsa seisundi saavutamiseks vajalikud tegevused (meetmed), nende

eelisjärjestus ja teostamise ajakava

Hariliku kobarpea kaitset tuleb korraldada alade kaitse kaudu. Liigi ebasoodsasse seisundisse

sattumise peamine põhjus on kasvukohtades tingimuste muutumine liigile ebasobivaks.

Enamasti juhtub see kuivendamise tõttu ning alade hooldamise lõppemisel. Selle tagajärjel

hakkavad kasvukohad võsastuma ja/või hakkavad rohustus domineerima kõrgekasvulised

liigid, mille tulemusel jääb kobarpea alla konkurentsis teiste liikidega ning halvenevad

valgustingimused vähendavad oluliselt liigi võimet koosluses püsima jääda. Kasvukohtade

kvaliteedi ning liigi püsimajäämise seisukohalt on olulised meetmed kasvukohtade kaitse

kuivendamise eest ja kasvukohtade hooldus.

Intensiivkaitse meetmena on lisaks vajalik nii suurte kui ka hääbuvate populatsioonide

geneetilise materjali talletamine. Selle tarvis on vaja koguda kobrapea seemneid ja neid

säilitada kunstlikes tingimustes.

Järgnevalt on toodud planeeritavad tegevused, mille eelisjärjestuse määramisel kasutatakse

järgmist klassifikatsiooni:

I prioriteet – hädavajalik(ud) tegevus(ed), milleta lühiajaliste kaitse-eesmärkide saavutamine

planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on väärtuste säilimisele ja toimiva(te) kindlalt

teada olevate Eestis kriitilis(t)e ja suure tähtsusega ohuteguri(te)kõrvaldamisele suunatud

tegevus ja kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamine olemasolevate andmete baasil;

II prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud pikaajaliste kaitse-eesmärkide saavutamisele,

väärtuste säilimisele ja taastamisele, potentsiaalsete ning Eestis keskmise ja väikese tähtsusega

ohutegurite kõrvaldamisele ja kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamisele koos selleks

oluliste uuringute ja inventuuridega;

III prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus (sh uuring ja inventuur), mis aitab kaudselt

kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele.

5.1. Hooldustööd kasvukohtades (I prioriteet)

Kasvukohtade hoolduseks vajalikud tegevused tähendavad eelkõige rohustu niitmist ning

pilliroo- ja võsatõrjet, et säilitada kobarpeale sobivad valgustingimused. Tööde tegemisel on

vajalik tagada, et tööde käigus ei kahjustataks kaitstavat liiki ja kasvukohta ning vajadusel peab

tööde tegemist juhendama ning tööde täpsemat asukohta ja mahtu selgitama botaanika alaste

teadmistega spetsialist.

5.1.1. Puistu harvendamine ja võsatõrje

Võsatõrje on I prioriteediks Kikaste, Palli, Õisu, Kobratu, Tagula, Jõhvi, Väägvere ja Väägvere

II kasvukohtades. Võsatõrjel tuleb ala puhastada liituvuseni 0,4-0,6. Tagula püsielupaigas

järgida kaitse-eeskirjas seatud nõuet, et puu- ja põõsarinde liituvus jääks alla 0,2.

Jõhvi püsielupaigas teostas Riigimetsa Majandamise Keskus 2020. ja 2021. aastal võsaraie ja

kõrgrohustu niitmise, 2022. aastal jätkati kännuvõsude ja peenvõsa eemaldamise ning

rohurinde niitmisega. Jõhvi püsielupaigas hooldatav ala hõlmab 1,01 ha, selle ala põhjapoolses

osas on 2021. a välitööde andmetel niiskustingimused kobarpeale juba ebasobivad. Kuna Jõhvis

on pärast taastamist hakanud vohama kõrgekasvulised rohttaimed, nt vesikanep, kanada

31

kuldvits ja pilliroog, niideti 2022. aastal konkurentliikide vähendamiseks kaks korda aastas

(ajavahemikus 1.-15. juuli ja 10. august kuni 20. september).

Kikaste, Väägvere, Palli, Õisu, Kobratu, Väägvere II ja Tagula kasvukohtades teha võsatõrje

aastal 2023. Kikaste, Tagula ja Palli kasvukohas on vajalik eemaldada peamiselt pajuvõsa,

Väägvere II kasvukohas peamiselt noored kuused, paakspuud ja hallid lepad. Õisu kasvukohas

on vajalik võsatõrje kohtades, kus lagedamad häilud on kinni kasvamas leht- ja okaspuude

järelkasvuga. Kobratu kasvukoht on samuti kinni kasvamas leht- ja okaspuude järelkasvuga.

Väägvere püsielupaigas peab võsatõrjet kombineerima niitmisega. Viimati nimetatud

kasvukohas peab hooldustöid tegema kaheaastase intervalliga, teistes kohtades hindama

hooldustööde tulemuslikkust ning selle alusel vajadusel hooldustöid jätkama. Iga-aastaseks

võsatõrjeks ei ole vajadust kohtades, kus looduslikud tingimused on liigile veel soodsad

(piisavalt märjad olud). Piisab, kui neid kasvukohti hooldatakse järjepidevalt teatud aja tagant,

lähtuvalt tulemusseire andmetest. Kuid juba liigile üsna kuivades kasvukohtades, nagu Anne ja

Jõhvi, on hooldustööd igal aastal vajalikud. Seepärast on ette nähtud ka hooldustööde

tulemusseire.

Kobratu kobarpea kasvukoht jääb väike-konnakotka (Clanga pomarina) elupaika

(KLO9126767) ja hooldustööde teostamisel tuleb arvestada, et väike-konnakotka pesitsusajal

(15. märts – 31. august) ei tohi tema elupaigas raieid teha.

Püsiksannika kaitse tegevuskavas on Kikaste püsiksannika kasvukohas (KLO9303671)

kavandatud raied, kännu- ja juurevõsude eemaldamine ning pilliroo tõrjumine (niitmine). 2021.

aasta inventuuri andmetel kattub Kikaste kobarpea kasvukohas hooldustööde vajadus

püsiksannika hooldusaladega. Kuna kobarpea kasvukohas saab võsaraiet ja niitmist korraldada

püsiksannika hooldustööde raames, siis käesolevas tegevuskavas Kikastes täiendavaid

hooldustöid ei kavandata.

Võsatõrjet tuleb teha kogu tegevuskava perioodi jooksul kokku 5,92 ha. Aastal 2023 on

võsatõrje ette nähtud 1,31 ha, 2024. a 1,18 ha, 2025. a 1,21 ha, 2026. a 1,01 ha ja 2027. a 1,21

ha. Hooldustööde maksumus Jõhvi püsielupaigas on RMK andmetel keskmiselt 1400 eurot

aastas (sisaldab ka niitmist). Teistel aladel võib tööde maksumuse kalkuleerimisel lähtuda

keskkonnaministri 01.06.2004 määrusest nr 6214, mille kohaselt maksab võsa eemaldamine, kui

puittaimestik on üle 1,5 m kõrgune, 1000 eurot hektari kohta, seega on tööde summaarne kulu

kokku orienteeruvalt 7870 EURi.

5.1.2. Niitmine ja pilliroo tõrje

Niitmine ja pilliroo tõrje on vajalik parandamaks kobarpea konkurentsivõimet (ptk 3.3.) Pilliroo

tõrje on I prioriteediks Kikaste ja Tagula kasvukohtades. Kõrgekasvuliste taimeliikide

domineerimine on ohuteguriteks Anne, Jõhvi ja Väägvere kasvukohtades. Tööd on planeeritud

Kikaste, Väägvere, Jõhvi ja Tagula kasvukohtadesse 2023. a. Väägvere püsielupaigas korrata

niitmist 2025. ja 2027. a.

Anne looduskaitseala kaitsekorralduskavas 2015-2024 on kobarpea kasvukohas ette nähtud iga-

aastane niitmine. Seda tegevust tuleb jätkata ka kaitsekorralduskava uuel perioodil ning

käesolevas tegevuskavas seda ei korrata.

14 Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise kord, nõuded toetuse maksmiseks,

toetuse määrad ning toetuse tagasinõudmise kord. RT I, 21.04.2017, 1. Kättesaadav:

https://www.riigiteataja.ee/akt/129042022016

32

Niitmist ja pillirootõrjet tuleb teha kogu tegevuskava perioodi jooksul kokku 5,68 ha. Aastal

2023 on niitmist vaja teha 1,21 ha, 2024. a 1,04 ha, 2025. a 1,21 ha, 2026. a 1,01 ha ja 2027. a

1,21 ha. Määruse nr 62 kohaselt on loodushoiutoetuse määr tiheda pilliroo eemaldamisel

(niitmine, karjatamine, purustamine) 250 eurot hektari kohta. Arvestades, et Jõhvi püsielupaiga

niitmise maksumus sisaldub juba ptk 5.1.1. toodud hooldustööde hinnas, on ülejäänud niidetava

ala kogupindala 0,63 ha ja tööde summaarne kulu kokku ca 158 EURi.

5.2. Loodusliku veerežiimi taastamise võimalikkuse analüüs (II prioriteet)

Kuna kasvukohtade kuivendamine on kobarpeale kriitilise tähtsusega ohuteguriks, siis tuleb

tagada kasvukohtade kaitse kuivendamise eest (ptk 3.1.). Kobarpea kasvukohtadest on

varasemalt eelkõige soovitatud uurida loodusliku veerežiimi taastamise vajadust ja

võimalikkust Sootaga püsielupaigas (Sammul 2007). Kuna veerežiimi taastamise uuringut näeb

kobarpea ja püsiksannika Sootaga püsielupaigas ette püsiksannika kaitse tegevuskava (2021),

siis käesolevas kavas selleks eraldi tegevusi ega eelarvet ei planeerita.

5.3. Prügikoristustalgud Jõhvi püsielupaigas (III prioriteet)

Jõhvi püsielupaiga idapoolses osas on hooldustööde käigus prügi koristatud, kuid lääneosas

leidub nii vanemat prügi kui ka uuemaid prahihunnikuid, mis tuleb talgute käigus kokku koguda

ja alalt eemaldada.

5.4. Kasvukohtade inventuur ja hooldustööde tulemusseire (I-II prioriteet)

Tegevus jaguneb kaheks prioriteediks: inventuur ja tulemusseire hooldatavatel aladel ̶ I

prioriteet; inventuur muudel aladel ̶ II prioriteet.

Hindamaks muutusi kasvukohtades ja ohutegurite võimalikku mõju (ptk 3.1., 3.2., 3.3.) on

vajalik kõigi kasvukohtade inventuur. Tegevuskava lõpuaastast varasem kordusinventuuri

vajalikkus on eelkõige Pressi kasvukohas, kuna sealses populatsioonis on liigi arvukus

vähenemas ja selle põhjus ei ole selge. Pressi kasvukoha seisundit, sh lähikonnas toimunud

raiete mõju, hinnata 2024. a. Inventuuril peab arvestama ühe väli- ja ühe kameraaltöö päevaga

(kokku 320 EURi).

Aastal 2027 tuleb teha kordusinventuur kõigis teadaolevates kobarpea kasvukohtades,

hindamaks isendite arvukust, vitaalsust, kasvukoha seisundit ja hooldustööde mõju.

Inventuurist jätta välja alad, kus on tehtud kaitsekorralduse perioodi jooksul (hooldus- ja

taastamistööde toimumise korral pärast tööde teostamist) riiklik seire, mis hõlmab kogu

konkreetse kasvukoha. Hooldustööde tulemusseire annab ohuhinnangu kasvukohtades

toimuvate muutuste ja nende leevendamise kohta (ptk 3.1., 3.2., 3.3.). Tulemusseire käigus

tuleb pöörata tähelepanu muutustele hooldatud aladel ja hinnata, kuidas hooldus on mõjunud

kobarpea arvukusele ja levikule. Täpsemalt tuleb vaadata, kas võsast ja pilliroost puhastatud

ja/või niidetud aladel on taimede arvukus suurenenud, ning hinnata isendite elujõulisust:

taimede vitaalsus (hindamisskaala: 0 – liik puudub; 1 – halb, hävimisohus; 2 – kahjustatud

(kiratsev); 3 – stabiilne, hea), generatiivsete isendite ohtrus (hindamisskaala: 0 – liik puudub;

1 – üksikud; 2 – paiguti, hajusalt, gruppidena; 3 – lausaline, valdav), kahjustuste hulk

(hindamisskaala: 0 – puudub; 1 – nõrk; 2 – keskmine; 3 – tugev). Seire tulemusena tuleb anda

hinnang järgnevate hooldustööde vajalikkuse kohta ja millises ajavahemikus töid korrata.

Hooldustööde tulemusseiret teha kõigis kasvukohtades, kus hooldustöid on tehtud. Kuna varem

33

ei ole tehtud kobarpea kasvukohtades pillirootõrjet, siis tuleb hinnata, kas see tegevus võib olla

vajalik igal aastal või näiteks mõneaastase intervalliga (Kikaste ja Tagula kasvukohtades).

Kikaste kasvukohas hinnata inventuuri käigus ka luhale istutatud kloonide arvukust ja seisundit,

et jälgida selle populatsiooni püsimajäämise edukust.

Inventuuri maht on ca 60 ha. Välitöödeks on ette nähtud 10 välitööpäeva (180 eurot/päev) ja 5

kameraaltööpäeva. Kokku 2500 EURi.

5.5. Seemnete kogumine (III prioriteet)

Püüdmaks säilitada populatsioone, kus on kasvutingimused halvenenud (ohutegurid ptk 3.1.,

3.2., 3.3.), on vajalik seemnete kogumine. Geneetilise materjali säilitamiseks ja võimalikuks

populatsioonide tugiasustamiseks on vajalik koguda kobarpea seemneid kahaneva arvukusega

Jõhvi, Kikaste (istutatud taimed) ja Pressi populatsioonidest. Samuti peab koguma seemneid

suurtest ja vitaalsetest populatsioonidest, nagu Sootaga, Tagula ja Palli. Arvestades seemnete

kvaliteedi kõikumist aastati, on soovitatav seemneid koguda kahel korral, aastatel 2024 ja 2026.

Seemneid on võimalik säilitada sügavkülmas -18o C juures teadusasutuses (ülikoolid ja nende

allasutused). Välitöödeks on ette nähtud 12 tööpäeva (180 eurot/päev) ja kameraal- ja

laboritöödeks (ettevalmistused välitöödeks, seemete puhastamine, kaalumine, lugemine jm) 14

tööpäeva (140 eurot/päev). Kokku 4120 EURi.

5.6. Kaitse tegevuskava uuendamine (II prioriteet)

Käesoleva tegevuskava perioodi (2023-2027) lõppedes on tarvilik anda hinnang sel perioodil

liigi kaitse korraldamiseks planeeritud lühiajaliste eesmärkide täitmisele ning kavandada

tegevused ja nende eelarve järgmiseks perioodiks. Kaitse tegevuskava uuendamiseks on ette

nähtud 20 kameraaltööpäeva (140 eurot/päev). Kokku 2800 EURi.

5.7. Riiklik seire (II prioriteet)

Haruldastel ja väikese arvu leiukohtadega liikidel seiratakse kuni 12 seireala 6-aastase tsükli

jooksul ehk keskmiselt 2 seireala aastas15 . Riiklik seire toimub Keskkonnaagentuuri poolt

etteantud juhupunktis ning seiresamm ei kujune kasvukohtade lõikes ühtlaseks. Perioodil 2017-

2022 on kobarpead seiratud 11 populatsioonis (vt 1.3.1.). Kuna kobarpea kasvukohtade arv on

väike, võib juhtuda, et sama kasvukoht satub korduvalt seiresse, aga teised jäävad seirest välja.

Seepärast saab riikliku seire metoodika alusel hinnata pigem pikemaajalisi muutusi kobarpea

asurkondades ning vajalik on lisainventuur, mis hõlmab kõiki teadaolevaid kobarpea

kasvukohti. Riikliku seire ning regulaarsete (vähemalt viieaastase intervalliga)

kordusinventuuride käigus kogunevad andmed on eeldatavasti piisavad ka loodusdirektiivi

aruandluse jaoks.

5.8. Sihtkaitsevööndi laiendamine kogu Pressi kasvukoha ulatuses (II prioriteet)

Kasvukoha vahetus läheduses planeeritavate raiete puhul tuleb hinnata raie võimalikku

negatiivset mõju kobarpea kasvukoha seisundile (ptk 3.7.) Pressi kasvukoht Haanja

looduspargis jääb osaliselt (alamkirje KLO9314106) Hoiuküla piiranguvööndisse.

Piiranguvööndis on valitseja nõusolekul lubatud uuendusraie (lageraie langi suurusega kuni 1

15 Kaitstavate soontaimede liigiseire metoodika. Kättesaadav Keskkonnaagentuurist

34

ha, aegjärkne ja häilraie pindalaga kuni 5 ha). Seega tuleb kaaluda Sitikaoru sihtkaitsevööndi

laiendamist selliselt, et see kataks kobarpea kasvukoha ja ulatuks ka kasvukoha kõrvale

mäeharjale. Sihtkaitsevööndi laiendamise eesmärk on kaitsta ala veerežiimi, tõkestada

võimalikku erosiooniohtu ja allikate lõhkumist.

5.9. Püsielupaikade moodustamine (I prioriteet)

Vältimaks kasvukohtades tingimuste muutumist liigile ebasobivaks on vajalik tagada nende

kaitse kuivendamise (ptk 3.1.), kinnikasvamise (ptk 3.2.), raietöödega potentsiaalselt

kaasnevate negatiivsete mõjude (ptk 3.6.) ja ebasoodsate muutuste eest ümbritsevatel aladel

(ptk 3.7.). Väljapoole kaitstavat ala jäävad kasvukohad (4,54 ha pluss puhveralad) tuleb võtta

kaitse alla. Nende kaitseks on vaja moodustada püsielupaigad. Väljaspool kaitstavat ala asub

2022. a seisuga üks suuremaid ja elujõulisemaid populatsioone Palli, ka Kobratu ja Muuga

kasvukohad ning väike ja kahaneva arvukusega kasvukoht Väägvere II, samuti Jõhvi

kasvukoha läänepoolne osa. Püsielupaikades tuleb kehtestada sihtkaitsevööndi kaitsekord, et

kaitsta kooslust, kus kobarpea ja teised kaitsealused liigid kasvavad. Peamiselt on vaja tagada,

et säiliks looduslik veerežiim või seda oleks vajadusel võimalik taastada ja majandustegevusele,

sh maaparandussüsteemide hooldustöödele saaks seada liigikaitseliselt põhjendatud piirangud.

Tuleb järgida ja täiendada juba kehtivat hariliku kobarpea püsielupaikade kaitse-eeskirjaga

sätestatud kaitsekorda (vt ptk 4.3.).

35

6. Kaitse tulemuslikkuse hindamine

Hariliku kobarpea kaitse võib lugeda tulemuslikuks, kui on täidetud järgmised tingimused:

- tegevuskava perioodi lõpuks on säilinud vähemalt 11 populatsiooni;

- hooldustööd on taganud liigile paremad kasvutingimused ja seeläbi arvukuse

säilimise või suurenemise (puhmikute arv ei lange alla 5800);

- liik ei lange ohustatuse kategooriast ohualdis (VU) kategooriasse väljasuremisohus

(EN);

- väljaspool kaitstavaid alasid asuvates kasvukohtades on moodustatud

püsielupaigad.

36

7. Eelarve

Tabel 4. Liigikaitselised tegevused ja nende maksumus (sadades eurodes). Kasutatud lühendid: KeA – Keskkonnaamet, RMK – Riigimetsa

Majandamise Keskus, KAUR – Keskkonnaagentuur, x – töö teostamiseks vajalikud vahendid sisalduvad riigieelarves, X – töö maht ja maksumus

selguvad eelarveperioodi jooksul. Summad sisaldavad kõiki makse, v.a käibemaksu.

Jrk nr

Tegevus Prioriteet Korraldaja 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku

5.1.1. Võsatõrje I RMK 1 1,7 2,7

5.1.1. Võsatõrje I KeA 2 2 2 6

5.1.2. Niitmine- ja pillirootõrje I RMK 0,1 0,1

5.1.2. Niitmine- ja pillirootõrje I KeA 0,5 0,5 0,5 1,5

5.1.1., 5.2.2.

Hooldustööd Jõhvi kasvukohas I RMK 14 14 14 14 14 70

5.3. Prügikoristustalgud Jõhvi püsielupaigas

III RMK X X

5.4. Pressi kasvukoha inventuur II KeA 3,2 3,2

5.4. Kasvukohtade inventuur ja hooldustööde tulemusseire

I-II KeA 25 25

5.5. Seemnete kogumine III huvilised 20,6 20,6 41,2

5.6. Kaitse tegevuskava uuendamine II KeA 28 28

5.7. Riiklik seire II KAUR x x x x x

5.8. Sihtkaitsevööndi laiendamine Pressi kasvukohas

II KeA x

5.9. Püsielupaikade moodustamine I KeA x x

Kokku 177,7

37

Tabel 5. Tegevuste maksumused prioriteetide lõikes (esitatud sadades eurodes)

Prioriteet 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku

I 17,5 15,8 16,5 14 41,5 105,3

II 0 3,2 0 0 28 31,2

III 0 20,6 0 20,6 0 41,2

Kokku 17,5 39,6 16,5 34,6 69,5 177,7

38

8. Kasutatud põhiallikate loend

Andrušaitis, G. (toim.). 2003. Rare and threatened plants and animals. University of

Latvia, Institute of Biology, Riga

Anne looduskaitseala kaitse-eeskiri. RT I 2005, 51, 407.

https://www.riigiteataja.ee/akt/13293213?leiaKehtiv (külastatud 22.02.2022)

Anne looduskaitseala kaitsekorralduskava 2015-2024. 2015.

https://infoleht.keskkonnainfo.ee/GetFile.aspx?fail=-1048899718 (külastatud

22.02.2022)

Annex 1, Convention on the Conservation of European Wildlife and Natural Habitats.

1979. https://rm.coe.int/168097eb56 (külastatud 10.03.2022)

Bernhardt, K. G., Dostalova, A., Ferakova, V., Gygax, A., Hodálová, I., Illarionova, I.,

Király, G., Petrova, A. & Rasomavicius, V. 2011. Ligularia sibirica. The IUCN Red

List of Threatened Species 2011: e.T162069A5546780.

https://www.iucnredlist.org/species/162069/5546780 (külastatud 25.07.2022)

Budisavljević, A., Sandev, D., Randić, M., Stamenković, V. & Kovačić, S. 2021. Seed

dormancy and germination of five selected NATURA-2000 plant specis from Croatia

showing different germination strategies. Plant Biosystems 155: 116-127

Cîșlariu, A.G., Mânzu, C.C. & Baltag, E.Ș. 2021. Which are the drivers that influence

the performance of Ligularia sibirica populations from Romania? Plant Biosystems

155: 394-405

EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem): Keskkonnaagentuur. 2021-2022

Eesti eElurikkus 2022. https://elurikkus.ee/bie-hub/species/5478#redlist (külastatud

21.02.2022)

Eichwald, K. 1937. Kobarpea, Ligularia sibirica (L) Cass., Tartu ümbruses. Eesti

Loodus 3:126-127

Euro+Med 2006

http://ww2.bgbm.org/EuroPlusMed/PTaxonDetail.asp?NameCache=Ligularia%20sibi

rica&PTRefFk=7000000 (külastatud 17.02.2022)

Fomina, T.I. 2016. The peculiarities of seed germination of ornamental perennial

plants of Asteraceae Dumort. Family. Bull. Altai State Agric. Univ. 9:25-30

Hariliku kobarpea (Ligularia sibirica) kaitse tegevuskava. 2013

Hariliku kobarpea püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri. RTL 2006, 13,

210. https://www.riigiteataja.ee/akt/13299811?leiaKehtiv (külastatud 21.02.2022)

39

Hultén, E., Fries, M. 1986. Atlas of North European vascular plants north of the Tropic

of Cancer. Koeltz Scientific Books, Königstein

Ilves, A., Lanno, K., Sammul, M., Tali, K. 2013. Genetic variability, population size

and reproduction potential in Ligularia sibirica (L.) populations in Estonia.

Conservation Genetics 14: 661-669

ISOP. 2022. https://portal.nature.cz/c1/c1_druh.php?akce=view&id=324 (külastatud

10.03.2022)

Kaitstavate soontaimede liigiseire. Liigiseire ankeet.

https://keskkonnaagentuur.ee/seireankeedid (külastatud 01.02.2022)

Kobiv, Yu. 2005. Ligularia sibirica (L.) Cass. (Asteraceae) in the Chornohora

Mountains (Ukrainian Carpathians): population-ontogenetic parameters, morphology,

taxonomy and conservation. Ukrainian Botanical Journal 62:383-395

Kukk, T., Kull, T., Luuk, O., Mesipuu, M., Saar, P., 2020. Eesti taimede levikuatlas

2020. Pärandkoosluste Kaitse Ühing ja Eesti Maaülikool. Printon, Tallinn

Kukk, Ü. 1998. Kobarpea (Ligularia sibirica) kaitsekorralduskava

Kukk, Ü. 2003a. The distribution of Ligularia sibirica (L.) Cass. in Estonia and changes

in its population. Biuletyn Ogrodów Botanicznych 12:11-22

Kukk, Ü. 2003b. Ligularia sibirica (L.) Cass. In: Ryttäri, T. et al. (eds.). Monitoring of

threatened vascular plants in Estonia and Finland – methods and experiences. Finnish

Environment Institute, Helsinki

Laasimer, L. 1978. 46. Perekond kobarpea - Ligularia Cass. nom. cons. In: Eichwald,

K jt. (toim.) Eesti NSV floora VI. Valgus, Tallinn. lk 291–294

Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise kord,

nõuded toetuse maksmiseks, toetuse määrad ning toetuse tagasinõudmise kord (RT I,

21.04.2017, 1). https://www.riigiteataja.ee/akt/129042022016 (külastatud 27.05.2022)

Läti punane raamat. http://latvijas.daba.lv/aizsardziba/augi_dzivnieki/tabula.shtml

(külastatud 21.02.2022)

Manole, A., Banciu, C., Paica, I.C., Vladimirescu, M. & Maria, G.M. 2019. Seed

banking for long-term conservation of glacial relict Ligularia sibirica (L.) CASS.

AgroLife Scientific Journal 8: 76-81

Masing, V. (toim.) 1992. Ökoloogialeksikon. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus

Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ, 21. mai 1992, looduslike elupaikade ning loodusliku

loomastiku ja taimestiku kaitse kohta. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:01992L0043-20070101&from=EN (külastatud

10.03.2022)

40

Procházka, F., Pivničková, M. 1999. Ligularia sibirica (L.) Cass. In: Červená kniha

ohroženỳch a vzácnỳch druhů rostlin a živočichů ČR a SR. Vol 5. Vyšši rostliny

(Čeřovskỳ, J., Feráková, V., Holub, J., Maglockỳ, Š., Procházka, F.)., Priroda a.s.,

Bratislava, p. 219

Puchalski, J., Niemczyk, M., Walerowski, P., Podyma, W. & Kapler, A. 2014. Seed

banking of Polish endangered plants – the FlorNatur Project. Biodiversity: Research

and Conservation. 34: 65-72

Püsiksannika (Swertia perennis) kaitse tegevuskava. 2021

RT I 1994, 46, 773. Kaitstavate loodusobjektide seadus.

https://www.riigiteataja.ee/akt/32150 (külastatud 21.02.2022)

Sammul, M. 2001. Harilik kobarpea. Kaitsekorralduskava 2002-2006. Tartu

Sammul, M. 2007. Tegevuskava hariliku kobarpea (Ligularia sibirica (L.) Cass.)

kaitseks 2008-2017. Eesti Looduseuurijate Selts, Tartu

Sammul, M., Lanno, K. 2009. Töövõtulepingu nr 17-7.4/194 ”Hariliku kobarpea

tegevuskava täitmine 2009. aastal” lõpparuanne. Tartu

Sammul, M. 2010. Hariliku kobarpea kaitse tegevuskava täitmine 2010. aastal.

Töövõtulepingu nr 17-7.4/50 aruanne. Tartu

Sammul, M. Lanno, K. 2011. Hariliku kobarpea kaitse tegevuskavas ette nähtud 2011.

a. uurimistööde kokkuvõte. Lepingu nr 14-7.2 aruanne. Tartu

Šegulja, N., Krga, M. 1990. Ligularia sibirica (L.) Cass. – Eine neue Art der

jugoslawischen Flora. Acta Botanica Croatica 49:137-142

Šmídová, A., Münzbergová, Z., Plaková, I. 2010. Genetic diversity of a relict plant

species, Ligularia sibirica (L.) Cass. (Asteraceae). Flora 206:151-157

Õisu maastikukaitseala kaitse-eeskiri RT I 2006, 26, 195.

https://www.riigiteataja.ee/akt/1035272?leiaKehtiv (külastatud 21.02.2022)

41

9. Lisad

Lisa 1. Populatsioonide arvukuse tabel (jooniste 3 ja 4 jaoks)

Lisa 2. MapInfo kaardikiht Kobarpea hooldustööd.tab

Lisa 3. Liigitabel_taimed_kobarpea.xls