Ministri põhitegevus 2

Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee

Registrikood 70000958

Rakvere Vallavalitsus

[email protected]

Viru-Nigula Vallavalitsus

[email protected]

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected] 15.02.2023 nr 1.1-7/299

Ohvrikoha ja ohvrikivi kultuurimälestiseks tunnistamine

Muinsuskaitseamet annab teada, et kultuuriministri 05.02.2023. a käskkirjaga nr 37 tunnistati

kultuurimälestiseks mälestise liigiga „ajalooline looduslik pühapaik“ ja nimetusega ohvrikivi

Suurkivi/Hiiekivi (asukoht Lääne-Viru maakond, Rakvere vald, Varudi-Altküla, Heina, KÜ

77002:002:0007).

Ühtlasi tunnistati kultuuriministri 05.02.2023. a käskkirjaga nr 38 tunnistati kultuurimälestiseks

mälestise liigiga „ajalooline looduslik pühapaik“ ja nimetusega ohvrikoht Hiis (asukoht Lääne-

Viru maakond, Viru-Nigula vald, Varudi küla, Kunda metskond 39, KÜ 90202:001:0214).

Mälestiste teave on peatselt leitav kultuurimälestiste registris: ohvrikoht Hiis registri number

31061, ohvrikivi Suurkivi/Hiiekivi registri number 31062 (https://register.muinas.ee).

Edaspidi palume pöörduda mälestisega seonduvate tegevuste (nt kohtumised objektil, tööde

luba jms) osas Lääne-Virumaa nõuniku poole:

Mirjam Abel, [email protected], +372 53041927;

Kadri Lepik, [email protected], +372 53836295.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liivi Varul

arheoloogia nõunik

53026912, [email protected]

Lisad:

1. Ohvrikivi Suurkivi/Hiiekivi kultuurimälestiseks tunnistamise käskkiri;

37_05_02_2023_Ministri_pohitegevus.asice.

2. Ohvrikoha Hiis kultuurimälestiseks tunnistamise käskkiri;

38_05_02_2023_Ministri_pohitegevus.asice.

Lisa 1

kultuuriministri 05.02.2023 käskkirja nr 37

„Ohvrikivi Suurkivi/Hiiekivi kultuurimälestiseks tunnistamine“ juurde

Mälestise ohvrikivi Suurkivi/Hiiekivi piir

Mälestise ohvrikivi Suurkivi/Hiiekivi piiri koordinaadid

Nr X Y

1 6591060,982 647269,7338

2 6591061,566 647268,4917

3 6591063,32 647267,7975

4 6591065,694 647268,8205

5 6591068,179 647270,3914

6 6591068,033 647271,4143

7 6591067,119 647271,597

8 6591064,343 647271,9623

9 6591061,347 647271,4874

10 6591060,982 647269,7338

Lisa 2

kultuuriministri 05.02.2023 käskkirja nr 37

„Ohvrikivi Suurkivi/Hiiekivi kultuurimälestiseks tunnistamine“ juurde

Mälestise ohvrikivi Suurkivi / Hiiekivi kaitsevöönd

2

Mälestise ohvrikivi Suurkivi/Hiiekivi kaitsevööndi koordinaadid

Nr X Y

1 6591070,865 647321,535

2 6591067,613 647321,8552

3 6591064,343 647321,9623

4 6591061,073 647321,8552

5 6591057,816 647321,5345

6 6591056,514 647321,3455

7 6591053,518 647320,8706

8 6591051,593 647320,5266

9 6591048,406 647319,7836

10 6591045,275 647318,8339

11 6591042,213 647317,6813

12 6591039,233 647316,331

13 6591036,347 647314,7886

14 6591033,569 647313,0608

15 6591030,909 647311,155

16 6591028,38 647309,0793

17 6591025,992 647306,8427

18 6591023,755 647304,4546

19 6591021,679 647301,9254

20 6591019,774 647299,2659

21 6591018,046 647296,4874

22 6591016,503 647293,6018

23 6591015,153 647290,6215

24 6591014,001 647287,5593

25 6591013,051 647284,4283

26 6591012,398 647281,6851

27 6591012,033 647279,9315

28 6591011,942 647279,4883

29 6591011,409 647276,2601

30 6591011,089 647273,0039

31 6591010,982 647269,7338

32 6591011,089 647266,4636

33 6591011,409 647263,2075

34 6591011,942 647259,9793

35 6591012,685 647256,7928

36 6591013,635 647253,6618

37 6591014,788 647250,5996

38 6591015,741 647248,4439

39 6591016,325 647247,2018

40 6591016,723 647246,3772

41 6591018,265 647243,4917

42 6591019,993 647240,7131

43 6591021,899 647238,0536

Nr X Y

44 6591023,974 647235,5244

45 6591026,211 647233,1363

46 6591028,599 647230,8997

47 6591031,128 647228,824

48 6591033,788 647226,9182

49 6591036,566 647225,1904

50 6591039,452 647223,648

51 6591042,432 647222,2977

52 6591043,164 647222,0013

53 6591044,917 647221,3072

54 6591047,248 647220,451

55 6591050,379 647219,5012

56 6591053,565 647218,7583

57 6591056,794 647218,2253

58 6591060,05 647217,9046

59 6591063,32 647217,7975

60 6591066,59 647217,9046

61 6591069,846 647218,2253

62 6591073,074 647218,7583

63 6591076,261 647219,5012

64 6591079,392 647220,451

65 6591082,454 647221,6036

66 6591083,101 647221,8769

67 6591085,476 647222,8998

68 6591087,809 647223,9768

69 6591090,694 647225,5192

70 6591092,417 647226,5608

71 6591094,902 647228,1317

72 6591095,957 647228,8179

73 6591098,617 647230,7237

74 6591101,146 647232,7994

75 6591103,534 647235,036

76 6591105,771 647237,4241

77 6591107,846 647239,9533

78 6591109,752 647242,6129

79 6591111,48 647245,3914

80 6591113,022 647248,2769

81 6591114,373 647251,2572

82 6591115,525 647254,3194

83 6591116,475 647257,4504

84 6591117,218 647260,6369

85 6591117,751 647263,8651

86 6591118,072 647267,1212

3

Nr X Y

87 6591118,179 647270,3914

88 6591118,072 647273,6615

89 6591117,751 647276,9177

90 6591117,676 647277,4624

91 6591117,53 647278,4854

92 6591117,072 647281,1688

93 6591116,329 647284,3552

94 6591115,379 647287,4863

95 6591114,227 647290,5485

96 6591112,876 647293,5287

97 6591111,334 647296,4143

98 6591109,606 647299,1928

99 6591107,7 647301,8524

100 6591105,625 647304,3816

101 6591103,388 647306,7696

102 6591101 647309,0063

103 6591098,471 647311,082

104 6591095,811 647312,9878

105 6591093,033 647314,7156

106 6591090,147 647316,2579

107 6591087,167 647317,6083

108 6591084,105 647318,7608

109 6591080,974 647319,7106

110 6591077,838 647320,4433

111 6591076,925 647320,626

112 6591076,874 647320,6362

113 6591073,642 647321,1697

114 6591070,865 647321,535

115 6591061,566 647268,4917

116 6591060,982 647269,7338

117 6591061,347 647271,4874

118 6591064,343 647271,9623

119 6591067,119 647271,597

120 6591068,033 647271,4143

121 6591068,179 647270,3914

122 6591065,694 647268,8205

123 6591063,32 647267,7975

124 6591061,566 647268,4917

4

MINISTRI KÄSKKIRI

Tallinn 05.02.2023 nr 37

Ohvrikivi Suurkivi/Hiiekivi kultuurimälestiseks

tunnistamine

Käskkiri antakse muinsuskaitseseaduse (edaspidi MuKS) § 14 lõike 1 ja § 19 lõike 1 alusel ja

arvestades sama paragrahvi lõiget 2.

1. Tunnistan kultuurimälestiseks ohvrikivi mälestise liigiga „ajalooline looduslik

pühapaik“ ja nimetusega ohvrikivi Suurkivi/Hiiekivi (asukoht Lääne-Viru maakond,

Rakvere vald, Varudi-Altküla, Heina, KÜ 77002:002:0007).

2. Kehtestan mälestise piiri vastavalt kaardile käskkirja lisas 1.

3. Kehtestan mälestise kaitsevööndi vastavalt kaardile käskkirja lisas 2. Kaitsevööndi

eesmärk on tagada kinnismälestise säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas ning

kinnismälestise vaadeldavus.

Muinsuskaitseametil teha käskkiri teatavaks menetlusosalistele ning kanda mälestise ja

kaitsevööndi andmed kultuurimälestiste registrisse ja Maa-ameti kaardile.

Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avalikult teatavaks tegemisest

Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud

korras.

Vastavus riikliku kaitse eeldusele ja kaitse alla võtmise põhjendus

Ohvrikivi Suurkivi/Hiiekivi asub Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas Varudi-Altkülas Heina

katastriüksusel (KÜ 77002:002:0007). Ohvrikivi paikneb haritava põllu kirdeosas, Varudi soost

umbes 230 meetrit lõunas. Kivi ümbrusesse on põllukoristuse käigus toodud pinnast ja

väiksemaid kive, muid inimtegevuse jälgi näha ei ole.

Eesti looduslikke pühapaiku mainitakse kroonikates esimest korda juba 13. sajandil. Nendes

kirjeldatakse kivide, puude ja teiste loodusobjektide austamist ning paikadega seotud

ohverdamist – läbiv on pühaduse motiiv ja keeld paika rikkuda. Oletatavasti ulatuvad mõned

Põhja-Eesti looduslikud pühapaigad tagasi kuni eelrooma rauaaega (500 eKr – 50 pKr), kuid

samas on looduslikke pühapaiku, mille kasutus võis saada alguse alles 19. sajandil. Igal juhul

saab väita, et looduslike pühapaikade traditsioon esindab eelkristlikku arusaama, mille puhul

nähti loodust hingestatult ja peeti loodusobjekte pühaks.

Looduslikud pühapaigad on olulised piirkondliku identiteedi hoidjad ja samal ajal kogu Eesti

rahvusliku identiteedi osa ärkamisajast kuni tänapäevani. Ajaloolised looduslikud pühapaigad on

komplekssed muistised, mis sisaldavad nii materiaalse kui ka vaimse kultuuripärandi elemente.

Vaimse kultuuripärandi moodustab looduslike pühapaikade rahvapärimus, milles kajastuvad

traditsioonilised uskumused ja rituaalsed käitumispraktikad. Pärimuse materiaalne ilming on

pühapaikadega seotud inimtekkelised elemendid ning rituaalideks kasutatud loodusobjektid.

Materiaalse kultuuripärandi üheks osaks võib lugeda ka pühaks peetud maastikuobjektidega

seotud looduskeskkonda.

MuKS-i § 10 lõike 1 järgi on riikliku kaitse alla võtmise eeldus, et kultuuriväärtusega asi või

maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on teaduslik, ajalooline,

kunstiline või muu kultuuriväärtus. Riikliku kaitse eelduse hindamisel lähtutakse kultuuriministri

15.05.2019 määruses nr 23 „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised

kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“ sätestatud kriteeriumitest.

Vastavus riikliku kaitse üldistele kriteeriumitele

Selektiivsus – ohvrikivi Suurkivi/Hiiekivi on esinduslik näide Eesti kultuuritraditsioonist, kus

peeti pühaks erinevaid loodusobjekte. Paljud Eesti looduslikud pühapaigad ei ole tänapäevani

säilinud või on nende kohta käiv pärimuslik andmestik liiga üldsõnaline, et paiku üles leida.

Ohvrikivi Suurkivi/Hiiekivi on tänapäevani säilinud ja see on konkreetses füüsilises keskkonnas

tuvastatav. See on kohalike inimeste seas tuntud ja hoitud, lisaks on kivi kohta säilinud suuline

rahvapärimus. Virumaa kihelkondade looduslike pühapaikade inventuuri tulemuste analüüsi

põhjal on ohvrikivi Suurkivi/Hiiekivi esinduslik ohvrikivi.

Originaalsubstantsi säilivus – ohvrikivi Suurkivi/Hiiekivi on hästi säilinud ja looduses kergelt

leitav. Kivi on tähelepanuväärsete mõõtmetega (5,2 × 3 × 2,15 m) loodusobjekt, mis on oma

suuruse ja maastikulise asendi tõttu pälvinud tähelepanu nii minevikus kui ka tänapäeval.

Mastaapset kivi ei ole maaparanduse käigus liigutatud, vaid see asub algses asukohas. Kivi

paikneb haritaval põllul, kuid selle käigus ei ole kivi kahjustatud.

Tehniline seisukord – ohvrikivi on heas seisukorras, ehkki selle pealispind on osaliselt

murenenud ja pragunenud. Põlluharimise käigus on kivi lähiümbrusesse kuhjatud väiksemaid

kive. Ohvrikivi on endiselt võimalik kasutada nii tavandist lähtuvalt kui ka objekti

kultuuriväärtusest lähtuvatel teistel eesmärkidel.

Vastavus ajaloolise loodusliku pühapaiga kriteeriumitele

Vanus – ohvrikivi Suurkivi/Hiiekivi pühaks pidav pärimus ja paiga rituaalne kasutamine viib

tagasi vähemalt 19. sajandisse. Tõenäoliselt ulatub kivi pühapaigana kasutamine palju

kaugemasse aega. Näiteks pärimuses kajastatakse kivi seost libahundiks käimisega.

Libahundiusu kõrgaeg Eesti- ja Liivimaal langeb 16.–17. sajandisse, mis kattub pärimusteates

nenditud ajalise määratlusega, et see toimus Rootsi ajal.

Kirjaliku ja/või pärimusliku teabe olemasolu – ohvrikivi kohta on arhiivides säilinud kaks

pärimusteadet, mis kajastavad ohverdamist ning kivi seost libahundiks käimisega. Vanem ja

nüansirikkam pärimus kirjeldab, kuidas kaks naist käisid kivi juures, et saada hundinahad, mille

andis neile kivi alt hall vanamees. Hommikuti viisid nad hundinahad uuesti kivi juurde, kus need

kadusid. Nimetatud hall vanamees seostub looduslike pühapaikadega seotud laiema

traditsiooniga, milles usuti, et neis paigus võivad elada haldjad või teised üleloomulikud olendid.

Ohvrikivi tuntakse paralleelsete nimetustega Suurkivi ja Hiiekivi. Kui esimene nimetus tuleneb

kivi tähelepanuväärsest suurusest, siis paralleelnimetus Hiiekivi seob kivi otseselt teiste Hiie

nimeliste ja pühapärimust kandvate looduslike pühapaikadega.

Pärimuse või tavade järjepidevus – paigas ei tuvastatud visuaalseid tõendeid (nt piirkonda jäetud

ande) ohvrikivi kasutamisest loodusliku pühapaigana tänapäeval. Samas ei pruugi loodusliku

pühapaiga tavandist lähtuv kasutus piirkonda visuaalseid jälgi jätta. Piirkonnas ei ole tehtud

laiemat uuringut, mille põhjal ohvrikiviga seotud tavade järjepidevust hinnata. Küsitletud lähima

talu elanike seas ei olnud kivi pühadusega seotud teadmine säilinud. Küll aga peeti kivi tähtsaks

ja teati nimetusi Suurkivi ja Hiiekivi. Samuti mäletati kivi laste mängimis- ja noorte ajaveetmise

kohana.

Ohvrikivi Suurkivi/Hiiekivi on tähelepanuväärne paik, mille kohta säilinud kohapärimus seob

kivi nii ohverdamise kui ka libahundi uskumustega, mis kinnitab kivi pühaks pidamist. Eelnevat

arvestades on ohvrikivi ajalooliste rituaalsete praktikate uurimisel oluline teadusliku

informatsiooni allikas ning väärtuslik pärandmaastiku kihistus. Varudi-Altkülas asuv ohvrikivi

vastab riikliku kaitse eeldusele, sh nii riikliku kaitse üldistele kui ka ajaloolise loodusliku

pühapaiga kriteeriumitele, ning esindab Eesti kultuuripärandi väärtuslikumat osa. Eeltoodule

tuginedes on põhjendatud tunnistada ohvrikivi kultuurimälestiseks liigiga „ajalooline looduslik

pühapaik“.

Mälestise piir

Ohvrikivi Suurkivi/Hiiekivi on maa-alaline objekt, millele on MuKS-i § 19 lõike 2 punkti 1

kohaselt vaja kehtestada piir.

Ohvrikivi on looduses selgelt eristuv ja tuvastatav objekt, mistõttu ühtib mälestise piir kivi

pealispinna servadega 20,6 ruutmeetri suurusel alal.

Mälestis asub äriühingu omandis oleval katastriüksusel: Lääne-Viru maakond, Rakvere vald,

Varudi-Altküla, Heina, KÜ 77002:002:0007.

Kaitsevöönd

MuKS-i § 14 lõike 1 kohaselt võib kinnismälestise kaitseks kehtestada kaitsevööndi, kaaludes

selle vajadust ja ulatust kaitsevööndi eesmärkidest lähtudes.

Kaitsevöönd kehtestatakse eesmärgiga tagada kinnismälestise säilimine sobivas ja toetavas

keskkonnas ning kinnismälestise vaadeldavus. Kultuurimälestiseks tunnistatud ajaloolisi

looduslikke pühapaiku ümbritseb üldjuhul 50 meetri laiune kaitsevöönd. Arvestades senist

praktikat ja kogemust, on 50 meetrine kaitsevöönd oma eesmärki täitnud, mistõttu on sellest

lähtutud ka kaitsevööndi määramisel. 50 meetri laiuse kaitsevööndi määramine mälestise piirist

on piisav ja põhjendatud, et kaitsta kivi toetavas keskkonnas, tagada sellele ligipääs ja säilitada

sellele vaated. Ohvrikivi paikneb haritaval põllul ja kivile avanevad vaated igast ilmakaarest.

Oluline on ennetada maaharimisel kivile ja lähiümbrusesse pinnase ja kivide kuhjamise

jätkumist, sest see halvendaks kivi vaadeldavust, kasutamist ja külastamist. Sellest lähtudes

kehtestatakse kaitsevöönd 0,8 ha suurusel alal.

Kaitsevöönd hõlmab äriühingu omandis olevat katastriüksust: Lääne-Viru maakond, Rakvere

vald, Varudi-Altküla, Heina, KÜ 77002:002:0007.

Mälestisel ja selle kaitsevööndis kehtivad piirangud ja leevendused

Ohvrikivi Suurkivi/Hiiekivi alal ja selle kaitsevööndis asuvad kaks maaparandussüsteemi

maa-ala: VARUDI I (1107290020040003) ja VARUDI II (1107230020080001). Mälestiseks

tunnistamine ja kaitsevööndi kehtestamine ei muuda piirkonnas väljakujunenud olukorda.

Ajaloolise loodusliku pühapaiga alal kehtivad mälestise säilimise tagamise nõuded. MuKS-i § 33

lõike 1 alusel peab igaüks hoiduma tegevustest, mis võib mälestist ohustada, rikkuda või selle

hävitada. MuKS-i § 36 lõike 1 punktid 1 ja 2 näevad ette, et mälestise omanik või valdaja peab

viivitamata Muinsuskaitseametit teavitama mälestist kahjustada võivast ohust, kahjustumisest

või hävimisest ning mälestise tahtevastasest üleminekust.

MuKS-i §-de 52 ja 58 alusel on ajaloolise loodusliku pühapaiga alas ja selle kaitsevööndis

kooskõlastamise ja tööde tegemise loa- või teatise kohustuslikud tegevused kinnistu piiride ja

maa sihtotstarbe muutmine, ehitamine, kõrghaljastuse rajamine, raie-, kaeve-, haljastus- ja

pinnase teisaldamise ja juurdeveoga seotud tööd ning maapinna ettevalmistamine metsaseaduse

mõistes. MuKS-i § 19 lõike 1 punkti 4 kohaselt märgitakse mälestiseks tunnistamise käskkirjas

leevendused MuKS-i § 52 lõigetes 1–3 ja § 62 lõikes 1 sätestatud tööde tegemise loakohustusest

ning § 58 lõigetes 1–3 ja §-s 66 sätestatud kooskõlastamise või teavitamise kohustusest, kui neid

tehakse.

Ohvrikivi Suurkivi/Hiiekivi mälestise alal ja selle kaitsevööndis ei ole asjakohane eelnimetatud

töödele leevendusi teha, sest loakohustuslikud või kooskõlastamise ja teavitamise kohustuslikud

tegevused mõjutavad vahetult ajaloolise loodusliku pühapaiga kui mälestise seisundit ja

säilimist, mistõttu on iga kord vaja kaaluda kavandatud tööde lubatavust, seades vajaduse korral

lisatingimusi kultuuriväärtuse säilimise tagamiseks. Muinsuskaitseamet otsustab tööde loa

andmise igal üksikul juhul eraldi, arvestades konkreetse ajaloolise loodusliku pühapaiga

maastikusituatsiooni ja eripära. MuKS-i § 54 lõike 4 punkti 2 alusel keeldub Muinsuskaitseamet

tööde tegemise loa andmisest, kui kavandatav töö võib kahjustada mälestise või selle osa

säilimist või seisundit.

Käskkirjas käsitletud maa-ala riikliku kaitse alla võtmine aitab ohvrikivi säilitada, sh võimaldab

traditsioonidel jätkuda. Seejuures on säilimise eeldus võimalikult vähene inimmõju, mille all ei

peeta silmas tavandist lähtuvat kasutamist, mis on kultuuriväärtusi säilitav, vaid loodusliku

pühapaiga hoidmist sellisena nagu see on kujunenud looduslike protsesside ja tavandist lähtuva

inimmõju tulemusena. Muinsuskaitse alla võtmine ei sea takistusi kaitsevööndisse jääva haritava

maa senisele ja edasisele kasutamisele kas põllu- või heinamaana.

Kultuurimälestiseks tunnistamise asjaolud ja menetluse läbiviimine

18.06.2019 tegi Muinsuskaitseametit nõustav ajalooliste looduslike pühapaikade

eksperdinõukogu ettepaneku algatada ohvrikivi kaitse alla võtmise menetlus.

06.10.2021 küsis Muinsuskaitseamet ohvrikivi kultuurimälestiseks tunnistamise menetluse

algatamise kohta arvamust maa-ala omanikult ja Rakvere Vallavalitsuselt. Menetlusosalised

arvamust ei avaldanud.

10.08.2021 inventeerisid Muinsuskaitseameti looduslike pühapaikade nõunik Pikne Kama ja

arheoloogia nõunik Liivi Varul ohvrikivi. Välitööde käigus vesteldi kohaliku elanikuga, mille

käigus koguti andmeid ohvrikiviga seotud pärimuse või tavade järjepidevuse kohta. Ühtlasi

hinnati ohvrikivi üldine seisukord heaks.

2021. aasta välitööde ja arhiiviallikate põhjal koostas Muinsuskaitseamet ohvrikoha Hiis ning

selle läheduses paikneva ohvrikivi Suurkivi/Hiiekivi kultuuriväärtuste väljaselgitamiseks

eksperdihinnangu. Hinnangus tehti ettepanek võtta ohvrikivi kultuurimälestisena riikliku kaitse

alla mälestise liigiga „ajalooline looduslik pühapaik“, sest ohvrikivi on olulise inimmõjuta

rituaalse tegevusega seotud maa-ala, väärtuslik kohaliku identiteedi kandja ning Eestis säilinud

ohvrikivide esinduslik näide.

01.09.2022 otsustas Muinsuskaitseamet algatada ohvrikivi kultuurimälestiseks tunnistamise

menetluse, võttes arvesse, et ohvrikivi vastab nii riikliku kaitse üldistele kui ka ajaloolise

loodusliku pühapaiga mälestise liigi kriteeriumitele.

13.10.2022 saatis Muinsuskaitseamet ohvrikivi kultuurimälestiseks tunnistamise eelnõu

tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks maa-ala piiresse jääva kinnisasja omanikule ja Rakvere

Vallavalitsusele. Asjaosalised arvamust ei avaldanud.

Arvestades ohvrikivi Suurkivi/Hiiekivi säilivust ja kiviga seotud paiga pühadust kajastava

pärimuse olemasolu, on põhjendatud tunnistada ohvrikivi loodusliku pühapaiga kaitseks

kultuurimälestiseks mälestise liigiga „ajalooline looduslik pühapaik“.

Muinsuskaitse Nõukogu vaatas eksperdihinnangu 10.01.2023 koosolekul läbi, nõustus

ettepanekuga ja tegi kultuuriministrile ettepaneku tunnistada ohvrikivi kultuurimälestiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman