Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projekti “ Mitteheas seisundis veekogumite tervendamine” juhtrühma liikmete määramine

Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/

Registrikood 70001231

Kristjan Tõnisson

Riigimetsa Majandamise Keskus

Teie 14.02.2023 nr 3-6.1/2023/927

Meie 23.02.2023 nr 4-17/23/28-4

Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projekti “

Mitteheas seisundis veekogumite tervendamine”

juhtrühma liikmete määramine

Austatud härra Tõnisson

Keskkonnaministeerium esitab Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projekti „Toetuse andmise

tingimuste kehtestamine ning 2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine mitteheas seisundis

veekogumite tervendamiseks“ elluviimiseks juhtrühma liikmeteks järgmised

Keskkonnaministeeriumi teenistujad:

1. Marku Lamp, eluslooduse põhiüksuse asekantsler;

2. Herki Tuus, kalavarude osakonna juhataja;

3. Annika Mikomägi, veeosakonna peaspetsialist;

4. Tanel Ader, kalavarude osakonna peaspetsialist;

5. Olav Ojala, veeosakonna nõunik;

6. Eerika Purgel, eelarve- ja strateegiaosakonna peaspetsialist (vaatleja).

Juhtrühma juhiks on vastavalt keskkonnaministri 02.02.2023 käskkirja nr 1-2/23/50 punktis 6.6

toodule keskkonnakasutuse asekantsler Antti Tooming.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Taimo Aasma

Looduskaitse osakonna juhataja

asekantsleri ülesannetes

Eerika Purgel, 626 0709

[email protected]

1

Keskkonnaministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning

2022-2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine mitteheas seisundis veekogumite

tervendamiseks“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Eelnõukohane käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 10 lõike 2 alusel.

Käskkirjaga reguleeritakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027

(edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4

„Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime

edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ toetuse andmise tingimusi

mitteheas seisundis veekogumiste tervendamiseks.

Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna

peaspetsialist Tanel Ader (e-post [email protected], tel 626 0736), veeosakonna nõunik Olav

Ojala (e-post [email protected], tel 626 2919) ja eelarve- ja strateegiaosakonna peaspetsialist

Eerika Purgel (e-post [email protected], tel 626 0709); Riigimetsa Majandamise Keskuse

looduskaitseosakonna vee-elustiku spetsialist Sander Sandberg ja SA

Keskkonnainvesteeringute Keskuse riskiosakonna jurist Jaanika Vilde (e-post

[email protected], tel 627 4117). Käskkirja eelnõu juriidilise ekspertiisi teostas

Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna jurist Rene Lauk (e-post [email protected], tel 626

2948).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kolmest punktist, millega reguleeritakse toetuse andmist mitteheas seisundis

veekogumite tervendamiseks. Esimese punktiga kinnitatakse toetuse andmise tingimused ja

kord (lisa 1), teise punktiga kinnitatakse tegevuskava ja eelarve aastateks 2022–2029 (lisa 2)

ja kolmanda punktiga volitatakse Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) projekti elluviijaks.

Käskkirja punktiga 1 kehtestatakse toetuse andmise tingimused (lisa 1).

Käskkirja lisa 1 punktiga 1 sätestatakse reguleeritav valdkond, mille raames toetust antakse.

Käskkirjaga reguleeritakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027

poliitikaeesmärgi „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi „Kliimamuutustega kohanemise ja

katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse

ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ toetuse andmise tingimusi mitteheas seisundis

veekogumite tervendamiseks. Toetust eraldatakse programmi „Keskkonnakaitse ja -kasutus“

meetme „Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus“ tegevuse

„Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine“ tulemuste saavutamiseks.

Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide meetme nimekirjas meetmes „Kliima-eesmärkide elluviimine,

välisõhu kaitse ja kiirgusohutus”, rakenduskavaga kooskõlas olevas sekkumises „Mitteheas

seisundis veekogumite tervendamine”, number 21.2.3.12.

Käskkirja lisa 1 punktiga 2 sätestatakse toetuse andmise eesmärgid. Toetuse andmise eesmärk

on kliimamuutustega kohanemine ning katastroofiriski ennetamine.

Toetuse andmise tingimuste koostamisel on rakendatud Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriume ning

tehtud asjakohased analüüsid. Toetatavad tegevused on vastavuses perioodi 2021–2027

2

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava seirekomisjonis

kinnitatud vastavus- ja valikukriteeriumidega.

Projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele

Kriteeriumi täitmiseks on toetatavad tegevused sätestatud selliselt, et need panustavad otseselt

meetme eesmärkide täitmisse. Abikõlblikud kulud on esmajärgus piiratud nõudega, et juhul kui

projekti raames tehakse kulusid, mis ei ole rakenduskavas seatud eesmärgi saavutamiseks

vajalikud, ei loeta neid kulusid abikõlblikuks. Projekti tulemuste saavutamise eest vastutab

Riigimetsa Majandamise Keskus. Projekt panustab otseselt rakenduskava väljund- ja

tulemusnäitajasse.

Projekti põhjendatus

Mitteheas seisundis veekogumite parema seisundi taastamine ja tervendamine on oluline, et

suurendada valmisolekut kliimamuutustega kohanemiseks. Sekkumised põhinevad Euroopa

Liidu veepoliitika raamdirektiivi alusel kehtestatud perioodi 2022–2027 veemajanduskavadel

(VMK), VMK meetmeprogrammil, pinnaveekogumite nimekirjal ja seisundihinnangutel,

Läänemere strateegial ja kliimamuutustega kohanemise arengukaval aastani 2030. Sekkumised

ei ole vastuolus Natura 2000 prioriteetsete tegevuste tegevuskavaga (PAF) aastateks 2021–

2027 ja ELi elurikkuse strateegiaga aastani 2030: toome looduse oma ellu tagasi.

Väikejärvede kesise ja halva seisundi peamised põhjused olid 2020. a seire põhjal füüsikalis-

keemilise elemendid (üldfosfori, üldlämmastiku, läbipaistvuse ja pH tõttu) ja suurtaimed, lisaks

suurselgrootud põhjaloomad, fütoplankton ja kalastik. 2020. a kuulusid seiresse valdavalt

madalad järved, kus suurtaimede osatähtsus primaarproduktsioonis on suur ja fütoplanktoni osa

väike ning mis väikse veemahu tõttu on tundlikud surveteguritele, sh kliimamuutusele.

Järvede ja jõgede elupaikade, veerežiimi ja hüdromorfoloogia taastamine vähendab

soovimatute üleujutuste mõju. Jõgede ja järvede hüdromorfoloogia ja hüdroloogilise režiimi

taastamine vähendab põua ajal veepuuduse probleemi ja parandab veekogumite ökoloogilist

seisundit.

Eestis on 47% pinnaveekogumitest (2020. aasta andmed) ja 26% põhjaveekogumitest

(2020. aasta andmed) vähem kui heas seisundis. Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivist

tulenevalt on liikmesriikide kohustus saavutada veekogumite hea seisund aastaks 2027.

Mitteheas seisundis veekogumite tervendamistegevustega on plaanis hõlmata 300 ha

veekogumeid ja need sisaldavad järgmisi tegevusi:

a) mitteheas seisundis järvede setetest puhastamine, veevahetuse parandamine,

biomanipulatsioon, kemomanipulatsioon, väliskoormuse piiramine, veetaseme tõstmine või

stabiliseerimine, hüpolimnioni aereerimine jm tegevused, mis on suunatud järve hea seisundi

saavutamiseks; sette kasutuselevõtt, sealhulgas pilootprojektina järvemuda väärindamise

tehnoloogiate väljatöötamine ja rakendamine või muul moel taaskasutamine;

b) mitteheas seisundis olevate vooluveekogude loodusliku hüdromorfoloogia taastamine

vastavalt hüdromorfoloogilisele koormusele, sh jõgede looduslike sängide taastamine, sootide

avamine, paisude likvideerimine, looduslähedaste kalapääsude rajamine, puhveralade

taastamine ja rajamine ning muud maastikukujundusega seotud tegevused.

Mitteheas seisundis veekogumite hea seisundi taastamine on sünergias Euroopa Merendus-,

Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF) meetmetega, kuna loob eeldused kalavarude

loodusliku taastootmisvõime suurendamiseks ning seekaudu kalapüügi kestlikkuse tagamiseks.

Projekti sekkumisloogika on arusaadav, mõjus – projektis ettenähtud tegevused võimaldavad

saavutada projekti eesmärgid ning planeeritud väljundid ja tulemused parimal moel. Nende

sidusus eesmärkidega ning mõjusus on arusaadavad. Tegevuste ajakava on realistlik, arvestab

mh tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust.

Projekti kuluefektiivsus

3

Projekti koostamisel on arvestatud projekti kulude vajalikkust ja mõistlikkust ning seda

analüüsib elluviija enne projekti detailsemate tegevuste lülitamisel eelarvesse. Projektis

korrastavate objektide välja selgitamiseks tehakse vajadusel täiendavad uuringud või analüüsid.

Projekti järel tagatakse toetuse abil rajatud/soetatud vara sihtotstarbeline kasutamine, säilimine

ja hooldamine vara omanike poolt, kui elluviija saavutab omanikega vastava kokkuleppe.

Elluviija suutlikkus projekti ellu viia

Elluviijaks volitatakse Riigimetsa Majandamise Keskus, kelle tegevusala põhimääruse järgi on

muuhulgas ka maastiku, pärandkultuuriobjektide ja kaitstavate loodusobjektide hoidmine.

Lisaks ka praktiliste looduskaitsetööde korraldamine riigimaal ning kaitstavate loodusobjektide

külastamise korraldamine. Riigimetsa Majandamise Keskus viib juba ellu mitmeid projekte

perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse alusel antavast toetusest. Seega on projekti

elluviija igati võimeline talle pandavat kohustust eesmärgipäraselt täitma. Projekti sisulist poolt

juhib projektijuht, kes korraldab ka projektiga seonduva asjaajamise.

Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega

Toetatav tegevus panustab Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi alusel kehtestatud

perioodi 2022–2027 veemajanduskavade eesmärkidesse, „Eesti 2035“ sihti „Eestis on kõigi

vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“. Projekt panustab „Eesti 2035“

mõõdikusse „Keskkonnatrendide indeks“. Nendeks näitajateks on pinnaveekogumite seisund

(%) ja soodsas seisundis loodusdirektiivi elupaigatüüpide osatähtsus (%). Toetatavatel

tegevustel puudub mõju soolisele võrdõiguslikkusele ja võrdsele kohtlemisele, sh

ligipääsetavusele. Info sihi ja näitaja kohta kantakse struktuuritoetuse registrisse (SFOSi).

Tööde elluviimine arvestab kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetega, sh looduse pakutavate hüvede

väärtustamine; igaühe loodushoiu põhimõtete juurutamine; elukeskkonna ressursitõhususe

suurendamine; looduskeskkonna kvaliteedi parandamine ja elurikkuse säilitamine ning

suurendamine, sh elupaikade taastamine ja liikide seisundiparandamine ja selleks vajalikud

investeeringud. Avalikkuse teavitamisel projektis tehtavatest töödest tagatakse ligipääs

edastatavale informatsioonile erivajadustega inimestele ja elanikele, kellel puudub juurdepääs

internetile.

Meede edendab piirkondade arengueelduste maksimaalset ärakasutamist, taastades või

säilitades piirkondades kaitstavaid elupaikasid ning veekogumeid. Investeeringute elluviimisel

arvestatakse VMK meetmekavas veekogumite halva seisundi põhjuseks oleva koormuse,

seisundi parandamiseks ette nähtud meetmete, piirkondlike kaitsekorralduskavade ja

tegevuskavadega. Samuti aitavad tegevused kaasa muuhulgas öko- ja kalaturismi arengule ja

töökohtade tagamisele ja loomisele maapiirkondades, edendades piirkondade kestlikku ja

ühtlasemat arengut.

Kaitstavate elupaikade (jõeelupaigad) taastamine panustab otseselt liikide seisundi

parandamisse. Jõeelupaikade taastamine vähendab üleujutuste kahjulikku mõju ning taastab

jõgede isepuhastusvõime. Eesti jõgede kesise seisundi üheks põhjuseks on rändetakistused

jõgedel. Jõgede hea seisundi saavutamiseks luuakse siirdekaladele rändetingimused

looduskaitse seisukohast olulistel kalajõgedel, et kalad saaksid jõuda kudemis-ja elupaikadesse.

Järvede hea seisundi taastamine suurendab veekogumite vastupanuvõimet kliimamuutustest

tingitud negatiivsetele surveteguritele. Pärast taastumist on oodata ka keemilise seisundi

paranemist, mis on toodud ära veeseaduse §-s 32.

Sekkumiste otseseks sihtrühmaks on liikide ja elupaikade kõrval, mille seisundi parandamisele

meetmed on suunatud, kohalikud elanikud ja kohalikud ettevõtjad, sh loodusturismiga

tegelevad ettevõtjad, turistid, harrastuskalapüüdjad ja teised kaitsealade külastajad. Sekkumiste

tulemusel paranevad juurdepääsud ja kasvab piirkondlik tööhõive. Elupaikade taastamine

suurendab loodusturismi potentsiaali. Kalapääsude rajamisest saavad otsest kasu eelkõige

4

lõhejõgedel asuvate paisude omanikud ja harrastuskalapüügiga tegelevad või seotud isikud ja

kutseliste kalurite ettevõtted.

Regionaalarengu toetamiseks ei ole toetusmeede eraldi suunatud.

Meetmete laiemaks kasusaajaks on kogu elanikkond tänu looduse pakutavate ökosüsteemi

teenuste paremale kvaliteedile ja rohevõrgustiku paremale sidususele.

Veekogumite seisundi parandamise geograafiline ulatus on Eesti väikese ja tiheda

pinnaveevõrgu tõttu kogu Eesti territoorium. Järvede ja jõgede hüdromorfoloogia suurendab

veekogude looduslikku hüdroakumulatsioonivõimet ning seeläbi vähendab soovimatute

üleujutuste mõju. Lisaks sellele jõgede ja järvede hüdromorfoloogia ja hüdroloogilise režiimi

taastamine vähendab põua ajal veepuuduse probleemi ja parandab veekogumite ökoloogilist

seisundit.

Toetuse eraldamine ei lähe vastuollu ELi põhiõiguste harta nõuetega, sest elukeskkonda

parandavad tegevused on vajalikud kõigile.

Käskkirja lisa punktiga 3 sätestatakse toetatavad tegevused.

Mitteheas seisundis veekogumite seisundi parandamistegevustega on plaanis hõlmata

territoorium pindalaga 300 ja tegevused on järgmised:

a) mitteheas seisundis järvede setetest puhastamine, veevahetuse parandamine,

biomanipulatsioon, kemomanipulatsioon, väliskoormuse piiramine, veetaseme tõstmine või

stabiliseerimine, hüpolimnioni aereerimine jm tegevused, mis on suunatud järve hea seisundi

saavutamiseks; sette kasutuselevõtt, sealhulgas pilootprojektina järvemuda väärindamise

tehnoloogiate väljatöötamine ja rakendamine või muul moel taaskasutamine;

b) mitteheas seisundis olevate vooluveekogude loodusliku hüdromorfoloogia taastamine

vastavalt hüdromorfoloogilisele koormusele, sh jõgede looduslike sängide taastamine, sootide

avamine, paisude likvideerimine, looduslähedaste kalapääsude rajamine, puhveralade

taastamine ja rajamine ning muud maastikukujundusega seotud tegevused.

Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetega.

Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ Euroopa Parlamendi ja nõukogu

24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 toodud põhimõtetega.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määruses (EL) 2019/2088, mis

käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (ELT L 317,

9.12.2019, lk 1), on sätestatud jätkusuutliku investeerimise põhimõte. Selle kohaselt on

investeering jätkusuutlik vaid juhul, kui see „ei kahjusta oluliselt“ (ingl k do no significant

harm ehk DNSH) ühtegi kõnealuses määruses sätestatud keskkonna- või sotsiaalset eesmärki.

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH

analüüsi tegi Rahandusministeeriumi tellimusel Hendrikson & Ko. Analüüs tõi välja, et

rakenduskavas planeeritud meetmed on kooskõlas DNSH printsiibiga. Põhimõtet „ei kahjusta

oluliselt“ tuleb tõlgendada taksonoomiamääruse (2020/852) artikli 17 tähenduses. Selles

artiklis on määratletud, mida tähendab „oluline kahju“ taksonoomiamäärusega hõlmatud kuue

keskkonnaeesmärgi saavutamisele.

1. Tegevus kahjustab oluliselt kliimamuutuste leevendamist, kui see põhjustab olulist

kasvuhoonegaaside heidet.

Kavandatav tegevus ei kahjusta kliimamuutuste leevendamist. Jõgede ja järvede

hüdromorfoloogia ja hüdroloogilise režiimi taastamine vähendab põua ajal veepuuduse

probleemi ja parandab veekogumite ökoloogilist seisundit. Meede panustab otseselt

kliimamuutuste leevendamisse – märgalad seovad süsinikku. Meede ei tekita eeldatavalt kahju

hinnatavale eesmärgile. Tegemist on keskkonnaeesmärkide saavutamiseks antava toetusega.

5

2. Tegevus kahjustab oluliselt kliimamuutustega kohanemist, kui see põhjustab praeguse kliima

ja eeldatava tulevase kliima kahjuliku mõju suurenemist tegevusele endale või inimestele,

loodusele või varadele.

Kavandatav tegevus ei kahjusta kliimamuutustega kohanemist. Jõgede ja järvede

hüdromorfoloogia ja hüdroloogilise režiimi taastamine vähendab põua ajal veepuuduse

probleemi ja parandab veekogumite ökoloogilist seisundit. Meede panustab otseselt

kliimamuutustega kohanemisse. Tegemist on keskkonnaeesmärkide saavutamiseks antava

toetusega.

3. Tegevus kahjustab oluliselt vee- ja mereressursside kestlikku kasutamist ja kaitset, kui see

kahjustab veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit või head ökoloogilist

potentsiaali, või mereala head keskkonnaseisundit.

Ei kahjusta. Luuakse eeldused siirde- ja poolsiirdekalade kudemiseks jõgedes, panustades

seeläbi ka mere heasse seisundisse. Jõgede elupaikade taastamine vähendab soovimatute

üleujutuste mõju. Jõgede ja järvede hüdromorfoloogia taastamine vähendab põua ajal

veepuuduse probleemi ja parandab veekogumite ökoloogilist seisundit. Meede toetab otseselt

vee- ja mereressursside kaitset ja säästvamat kasutust. Tegemist on keskkonnaeesmärkide

saavutamiseks antava toetusega.

4. Tegevus kahjustab oluliselt ringmajandust (sh jäätmetekke vältimist ja jäätmete

ringlussevõttu), kui see põhjustab olulist ebatõhusust materjalide kasutamisel või loodusvarade

otsesel või kaudsel kasutamisel, või suurendab oluliselt jäätmete teket, põletamist või

kõrvaldamist, või kui jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib oluliselt ja pikaajaliselt

kahjustada keskkonda.

Ei kahjusta. Meede ei ole otseselt seotud ringmajandusega. Kaudselt võib ringmajandusega

seotud olla veekogumitest setete eemaldamine ning paisude lammutamisel tekkivate jääkide

käitlemine. Tegevuste elluviimisel käitutakse keskkonda säästvalt ning arvestatakse

ringmajanduse põhimõtetega. Tegemist on keskkonnaeesmärkide saavutamiseks antava

toetusega.

5. Tegevus kahjustab oluliselt saastuse vältimist ja tõrjet, kui see suurendab märkimisväärselt

saasteainete heidet õhku, vette või pinnasesse.

Ei kahjusta.

Tegemist on keskkonnaeesmärkide saavutamiseks antava toetusega. Meede soodustab reostuse

vältimist ja kontrolli. Märgalade kaitse ja taastamine soodustab märgalade loomulikku

filtreerimisvõimet ja vähendab saasteainete jõudmist keskkonda.

6. Tegevus kahjustab oluliselt elurikkuse ja ökosüsteemide kaitset ja taastamist, kui see

kahjustab märkimisväärselt ökosüsteemide head seisundit ja vastupidavust või kahjustab

elupaikade ja liikide, sealhulgas liidu tähtsusega liikide kaitsestaatust.

Ei kahjusta.

Tegemist on keskkonnaeesmärkide saavutamiseks antava toetusega. Meede soodustab reostuse

vältimist ja kontrolli. Märgalade kaitse ja taastamine soodustab märgalade loomulikku

filtreerimisvõimet ja vähendab saasteainete jõudmist keskkonda.

Eespool toodud analüüsi tulemusena kinnitatakse, et toetatavad tegevused on kooskõlas „ei

kahjusta oluliselt“ põhimõtetega.

Riigiabi.

Kas käskkirja alusel antav toetus on riigiabi, vähese tähtsusega abi või ei ole riigiabi,

hinnatakse enne objektide töösse võtmist.

Toetatavateks tegevusteks on veekogumite tervendamine (kalade rändetingimuste tagamine

kalanduslikult olulistel jõgedele rajatud paisudel ja järvede tervendamine). Veekogumid, mida

on võimalik projekti ajalises ja rahalises raames taastada ja tervendada, selgitatakse välja

projekti elluviimise käigus.

6

Maaomanikelt on vaja saada kooskõlastus ning nad peavad olema valmis ka korrastatud paise

säilitama või paisude likvideerimise korral tagama kaladele vaba rändetee.

Projekti elluviija esitab projekti juhtrühmale töösse võetavad objektid (nii uuringud kui ka

reaalsed tegevused) ja kooskõlastab need juhtrühmaga. Kui projekti elluviimise käigus

lisandub sarnaseid objekte, mida on vaja korrastada ja projektis kavandatud mõnede paisude

korrastamine ei ole võimalik või saab tehtud korda väiksema kuluga, siis on võimalik projekti

elluviimise koordineerimiseks moodustatud juhtrühma kinnitamisel teha korda samaväärsed

objektid. Töid tehakse eelkõige riigimaadel, samuti kohalikele omavalitsustele või füüsilistele

isikutele kuuluvatel maadel, kus paisud paiknevad, aga kes ise neid majandustegevuseks ei

kasuta või majandustegevusega ei tegele. Kui objekti omanik on juriidiline isik või objekti

kasutab juriidiline isik hoonestusõiguslepingu alusel, on projekti elluviija kohustatud

analüüsima objekti täielikku või osalist riigile omandamist, lähtudes objekti prioriteetsusest ja

kuluefektiivsusest. Seetõttu kalapääsude rajamisega paisude omanikele riigiabi ei anta.

Tegevuse tulemusena luuakse võimalus toetust saanud aladel veekogude tervenemiseks, sh

elupaikade ja liikide seisundi parandamiseks.

Ülaltoodut arvesse võttes ei ole käskkirja alusel planeeritav toetus riigiabi, kuid elluviija peab

enne kõikide objektide korrastamisel korraldama riigiabi analüüsi ning objektide korrastamisel

lähtuma analüüsi tulemustest.

Käskkirja lisa 1 punktiga 4 sätestatakse toetatavate tegevuste elluviimisega saavutatav tulemus.

Meetme tegevuste elluviimise käigus on tulemuseks mitteheas seisundis veekogumite

tervendamine ja tagatud on hea seisundi saavutamise eeldused, mis panustavad rakenduskava

väljund- ja tulemusnäitajasse. Veekogude tervendamise tegevustega on plaanis hõivata

territoorium pindalaga 300 ha. Rakenduskava väljundnäitaja saavutustase täitmise kohta annab

sisendi projekti elluviija. Seisundi paranemine võtab aega kauem, kui tehnilised tegevused

vältavad, kuid raporteerimisperioodi lõpuks võib siiski eeldada seisundi paranemist

territooriumil pindalaga vähemalt 200 ha. See on rakenduskava tulemusnäitaja, selle

saavutustaset elluviija ei raporteeri. Andmed esitab Keskkonnaministeerium ja

seisundihinnangu annab Keskkonnaagentuur. Näitajate kogumise täpsem kirjeldus ja nõuded

on esitatud perioodi 2021–2027 näitajate metoodikas.

Käskkirja lisa punktiga 5 sätestatakse projekti elluviimise korraldajad. Rakendusasutus on

Keskkonnaministeerium ja rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Tegevuste elluviijaks volitatakse Riigimetsa Majandamise Keskus, kes omab kogemusi

investeeringutega seotud projektide elluviimisel ning kelle tegevusala põhimääruse järgi on

muuhulgas ka maastiku, pärandkultuuriobjektide ja kaitstavate loodusobjektide hoidmine.

Käskkirja lisa 1 punktiga 6 sätestatakse projekti juhtrühma töö korraldamise detailid.

Projekti elluviija esitab juhtrühmale ettepaneku, millised objektid ja millises mahus oleksid

projekti raames teostatavad. Juhtrühm otsustab konsensuslikult, millised objektid ja mis mahus

korda tehakse, arvestades projekti eesmärki veekogude hea ökoloogilise seisundi saavutamine,

sh arvestatakse kuluefektiivsust ja abikõlblike kulude võimalikkust. Kui juhtrühm ei jõua

konsensusele, langetab otsuse Keskkonnaministeeriumi juhtkond. Uute objektide lisamiseks

projekti elluviimise ajal analüüsitakse eraldi riigiabi. Käskkirjaga kehtestatud eelarve piires

võib juhtrühm eelarve jagunemist projektis seatud eesmärgi saavutamiseks muuta.

Käskkirja lisa 1 punktiga 7 sätestatakse abikõlblikkuse periood. Tegevuste abikõlblikkuse

periood algab 1. jaanuaril 2022 ning lõppeb hiljemalt 2029. aasta 31. detsembril.

Käskkirja lisa 1 punktiga 8 sätestatakse tegevuste eelarve ja ajakava. Aastate 2022–2029

tegevuskava ja eelarve on toodud käskkirja lisas 2. Tegevuste maksumuse hindamisel on

7

arvestatud rakenduskavas toodud ja meetme nimekirja planeeritud sihtasemete täitmiseks

võimalikku eelarvet. Kuna praegu tuleb toime tulla mitme kriisiga, mis võivad põhjustada kas

hinnatõusu või teenuste keerukat hankimist, siis selguvad lõplikud kulud tegevuste elluviimisel

ja teenuste hankimisel. Projekti tegevuste elluviimisel ja nende tulemustel on positiivne mõju

inimelude ohutuse tagamisele ja varaliste kahjude ennetamisele.

Projekti tegevuste iga-aastase detailse eelarve lisas 2 toodud eelarve piires ning iga-aastase

detailse tegevuskava kinnitab projekti juhtrühm eelneva aasta 15. detsembriks. Käskkirja

kehtestamisel 90 kalendripäeva jooksul. Projekti detailne aastaeelarve ja tegevuskava

kirjeldavad projekti tegevuste lõikes konkreetseks aastaks planeeritud toiminguid ning

eelarvet riigihangete detailsuses ning kuu täpsusega.

Käskkirja lisa 1 punktiga 9 sätestatakse kulude abikõlblikkus.

Abikõlblikud on projekti kulud, mis tehakse toetatavate tegevuste elluviimisel ja meetme ning

projekti eesmärkide saavutamiseks. Tegevuste elluviimiseks on abikõlblikud veekogumite

taastamiseks ja tervendamiseks otseselt vajalikud kulud. Need võivad muuhulgas olla

kinnisasja ja vallasasja soetamise kulud, settelõksude rajamise kulud, koelmualade taastamise

ja rajamise kulud, paisude eemaldamisega seotud kulud, järvede tervendamisega seotud otsesed

kulud, sealhulgas ka pilootprojektina järvemuda väärindamisega seotud kulud, looduslähedaste

kalapääsude rajamise kulud, kärestike rajamisega seotud kulud ja töödeks hädavajaliku

infrastruktuuri rajamise, rekonstrueerimise ja korrastamise kulud ning otseste tegevustega

seonduvad töövahendite soetamise ja avalikustamise kulud. Paisu likvideerimisega taristule

tekkiva kahju taastamise kulu on abikõlblik, kui see on vajalik projekti eesmärgi saavutamiseks

tehtud tegevuse tulemuse tõttu (taastatakse algne seisund). Abikõlblik kulu on objektipõhine

seire ehk tulemuslikkuse seire. Abikõlblikud kulud hõlmavad tegelike kulude alusel

hüvitatavaid otseseid personalikulusid. Abikõlblikud on ka koolituskulud, teavitamiskulud,

riigilõivud ja omanikujärelvalve kulud ning hoonestamata või hoonestatud maa ostmise kulud,

kui see on projekti eesmärkide saavutamiseks vajalik ning mõistlik. Lisaks on abikõlblikud

tegevuste ettevalmistamisega seotud kulud, nagu inventuurid, uuringud, ekspertiisid,

seireseadmed ning keskkonnamõju hindamised. Kui inventuuri, uuringu või ekspertiisi käigus

selgub, et kalade rändetõkke eemaldamine või järvede tervendamine ei ole mõistlik ega

kuluefektiivne, siis on tehtud kulu projektis abikõlblik, kuna see panustab otseselt käesoleva

projekti eesmärgi saavutamisse. Projekti toetatavate tegevuste elluviimisega seotud

teavitustegevused on abikõlblikud. Otseste tegevustega seonduvad töövahendite soetamise

maksimaalne kulu on kuni 5% kogu projekti töömahust.

Riigihangete seaduse alusel ostetavate teenuste, asjade ja tööde eest tasutakse kuludokumentide

alusel. Projekti toetatavate tegevuste elluviimisega seotud teavitustegevus on abikõlblik.

Abikõlblikud on otsesed personalikulud ja kaudsed kulud (15% arvestatuna otsestest

abikõlblikest personalikuludest) ning projekti ülejäänud abikõlblikud kulud. Projektiga seotud

transpordikulud teeb toetuse saaja vastavalt asutusesisestele reeglitele projektiga seotud

tööülesannete täitmiseks ja on abikõlblikud.

Kaudsed kulud on projekti administreerimisega seotud töötajate (nt raamatupidaja) kulud, sh

personalikulud ja projekti üldkulud. Kaudseid kulusid tegelike kuludega (kuludokumentidega)

ei tõendata, nt raamatupidaja ei pea täitma tööajatabelit. Ühtse määrana saadud toetuse

kasutamist ei kontrollita ega auditeerita, toetuse saaja ei pea kulusid projekti

raamatupidamisarvestuses eristama ega dokumente säilitama.

Käskkirja lisa 1 punktiga 10 sätestatakse toetuse maksmise tingimused ja kord.

Maksetaotluseks nimetatakse käskkirjas e-toetuses kulusid tõendavate dokumentide esitamist.

Käskkirja lisa 1 punktis 11 tuuakse välja toetuse saaja olulisemad kohustused, kuna toetatava

tegevuste elluviijale kohalduvad toetuse saaja kohustused.

8

Korrastatud taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tuleb tagada kliimakindlus.

Kliimakindlus tagatakse üldiselt juba projekteerimise käigus ning üldjuhul projekteerija

arvestab ka tuleviku kliimatrendidega ehitusprojekti koostamisel. Kliimakindluse tagamine on

protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele

kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja

et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks

saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga.

Elluviija peab esitama rakendusüksusele info planeeritud ja elluviidud riigihangete ning

maksete kohta. Elluviija peab tagama üldjuhul projekti väljundite ja tulemuse säilimise ning

sihipärase kasutamise pärast projekti lõppmakse tegemist viie aasta jooksul.

Olenevalt projekti raames tehtud tegevuse eesmärgist, mis tuuakse detailsemalt välja projekti

lõpparuandes, tuleb kestvuse nõude puhul hinnata iga tehtud tegevuse ja soetatud objekti

kasutamise eesmärki ja vajadust. Kuna tegemist on valdkonnaga (näiteks järvede

korrastamine), kus uus metoodika või tehtud töö ei pruugi luua pikaajalist tulemust isegi juhul,

kui elluviija on projekti edukalt ellu viinud, sest tulemuse saavutamist mõjutavaid tegureid on

palju (nt ilm, asukoht, tingimused jne).

Seega tuleb kestvuse nõude hindamisel arvestada riigipõhiseid võimalusi ning mõistlikkust.

Fondispetsiifilist kestvusnõuet ja valdkonna eripära ning projekti tegevusi tuleb vaadata koos.

Elluviija peab kaasama asjakohased teadlased järvede tervendamiseks tehtavate tööde

planeerimisse, projekteerimisse ja elluviimisesse.

Käskkirja lisa 1 punktiga 12 sätestatakse riigihangete läbiviimisel rakendusüksuse kaasamise

võimalused ja kohustused.

Käskkirja lisa 1 punktiga 13 sätestatakse tegevuste elluviimise seire korraldus. Korra

sätestamise eesmärk on anda tegevuse elluviijale ülevaade, millist informatsiooni ta projekti

elluviimisel peab koguma ning esitama. Käskkirjaga sätestatakse tegevuse elluviijale kohustus

esitada projekti vahearuanded ning lõpparuanne, fikseerides aruandlusperioodi, ning aruannetes

sisalduv miinimuminformatsioon. Aruannete eesmärk on regulaarselt seirata projekti

edenemist, eesmärkide poole liikumist ning tulemuste saavutamist, samuti avastada võimalikke

probleeme elluviimisel. Projektide vahe- ja lõpparuanded on sisendiks ka rakenduskava

seireandmete esitamisel Euroopa Komisjonile ning ülevaadete esitamisel kogu rakenduskava

tulemuste saavutamisest.

Käskkirja lisa 1 punktiga 14 sätestatakse finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord.

Käskkirja lisa 1 punktiga 15 sätestatakse vaide menetlemise kord.

Käskkirja punktiga 2 kinnitatakse mitteheas seisundis veekogumite toetuse

kasutamiseks 2022–2029 tegevuskava ja eelarve (lisa 2).

Käskkirja lisaga 2 tuuakse välja projekti planeeritud eelarve rahastajate kaupa koos tegevuste

ja näitaja kajastamisega järgmiselt:

Tegevuse nimetus:

Väljundnäitaja

koos

sihttasemega:

01.01.2022

31.12.2029

Programmi tegevus:

mitteheas seisundis

veekogumite

tervendamine

Veekogumi

tervendamiseks

rakendatud

tegevustega

Abikõlblik

kogusumma

(EUR)

Ühtekuuluvus-

fondi toetus

(EUR)

Riiklik kaas-

finantseering

(EUR)

9

Mitteheas seisundis

veekogumite

tervendamine koos

projektis tehtavatest

töödest avalikkusele

teavitamisega ning

eeluuringud ja seire

hõivatud

pindala (300 ha)

4 401 132,00 3 740 962,20 660 169,80

Otsene personalikulu 265 000,00 225 250,00 39 750,00

Ühtne määr 39 750,00 33 787,50 5 962,50

Kokku: 4 705 882,00 3 999 999,70 705 882,30

Riiklik kaasfinantseering eraldatakse ja makstakse välja koos ELi toetusega.

Tegevust toetatakse meetmest „Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja

kiirgusohutus“ ning rahastatud tegevuste detailne jagunemine on lisatud allpool tabelina.

Rahastatavad

tegevused

ELi toetuse

eelarve

(euro)

ELi

toetuse

osakaal

Riiklik kaas-

finantseering

(euro)

Oma-

finantseering

(euro)

Kogu-

maksumus

(euro)

Kombineeritud

sadeveesüsteemid, sh

lahkvoolsete

sademeveesüsteemide

rajamine; mitteheas

seisundis veekogumite

tervendamine;

KOVi kliimameetmed

ja muud kohanemise

meetmed;

meteoroloogilise,

hüdroloogilise ja

keskkonnaseire ning

nende tugisüsteemide

arendamine

42 500 000 85% 2 500 000 5 000 000 50 000 000

Kombineeritud

sadeveesüsteemid, sh

lahkvoolsete

sademeveesüsteemide

rajamine

25 080 000,0 85% 0 4 425 882 29 505 882

Mitteheas seisundis

veekogumite

tervendamine

4 000 000,0 85% 705 882 0 4 705 882

KOVi kliimameetmed ja

muud kohanemise

meetmed

8 200 000,0 85% 872 942 574 118 9 647 060

Meteoroloogilise,

hüdroloogilise ja

keskkonnaseire ning

nende tugisüsteemide

arendamine

5 220 000,0 85% 921 176 0 6 141 176

10

Käskkirja punktiga 3 volitatakse Riigimetsa Majandamise Keskus täitma toetatavate

tegevuste elluviija ülesandeid.

Riigimetsa Majandamise Keskus volitatakse valdkondliku ministri käskkirjaga tegevuste

elluviijaks perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse § 10 lõike 4 kohaselt.

3. Käskkirja vastavus Euroopa Liidu (EL) õigusele

Käskkirja eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis

omakorda on kooskõlas vastava ELi õigusega.

Käskkirja eelnõu on muuhulgas kooskõlas järgmiste ELi määrustega:

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ühissätete määrus);

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb

Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi.

Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu eelnõus nimetatud ülesannete

täitjal tuleb juhinduda neist otse, arvestades eelnõus ja selle alusel antavates Vabariigi Valitsuse

määrustes sätestatut. Eelnõus on ühissätete määruse sättele viidatud, kui ülesande sisu on

ühissätete määrusega reguleeritud, mis teeb hõlpsamaks asjakohase regulatsiooni leidmise.

4. Käskkirja mõju

Käskkirjaga reguleeritava meetme tulemused aitavad parandada veekogumite ökoloogilist

seisundit ning jõgede ja järvede hüdromorfoloogia ja hüdroloogilise režiimi taastamine

vähendab põua ajal veepuuduse probleemi ning vähendab sademeterikkal perioodil

üleujutusohu riske. Käskkirja koostamise hetkel teadaoleva informatsiooni põhjal hindame, et

meetme eelarve vahenditega saavutatakse mõõdikutele seatud sihttasemed. Toetus on

ühekordne tõuge veeseadusest tulenevate nõuete täitmiseks ning seega ei mõjuta otseselt

valitsussektori eelarvepositsiooni.

5. Eelnõu kooskõlastamine

Käskkirja eelnõu kooskõlastati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi,

Sotsiaalministeeriumi ja Riigikantseleiga ning Riigi Tugiteenuste Keskusega.

Kooskõlastustabel

I.

Perioodi 2021–2027 näitajate metoodika

koondtabeli täpsustuse alusel: KeMi tegevus:

1. Käskkirja lisas 1 punktist 4.2. eemaldada

rakenduskava tulemusnäitaja. Seisundi

paranemine võtab aega kauem, kui tehnilised

tegevused vältavad, kuid raporteerimisperioodi

lõpuks võib siiski eeldada seisundi paranemist

territooriumil pindalaga vähemalt 200 ha. See on

rakenduskava tulemusnäitaja, selle saavutustaset

elluviija ei raporteeri. Andmed esitab

Keskkonnaministeerium ja seisundihinnangu

annab Keskkonnaagentuur. Näitajate kogumise

Arvestatud.

11

täpsem kirjeldus ja nõuded on esitatud perioodi

2021–2027 näitajate metoodikas.

II. Rahandusministeeriumi seisukoht: KeMi tegevus:

Rahandusministeerium kooskõlastab

keskkonnaministri määruse „Toetuse andmise

tingimused mitteheas seisundis veekogumite

tervendamiseks“ eelnõu ja sellega kaasnevad

dokumendid (edaspidi TAT) alljärgnevate

märkustega arvestamisel.

1. Käskkirja preambulisse tuleb lisada järgnev viide:

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus-

ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise

seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ja kooskõlas

sama seaduse § 4 lõike 3 alusel kinnitatud

meetmete nimekirjaga.

Arvestatud.

2. Eelnõu punktis 1.3. sätestatakse: „Toetus

kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

meetmete nimekirjas meetmes „Kliima-

eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja

kiirgusohutus”, number 21.2.3.1, sekkumises

„KOV kliimameetmed ja muud kohanemise

meetmed”. Esitatud eelnõu pealkiri on aga

„Toetuse andmise tingimused mitteheas seisundis

veekogumite tervendamiseks“. Seetõttu tuleb teha

tekstis grammatiline parandus ja viidata

sekkumisele „Mitteheas seisundis veekogumite

tervendamine“.

Arvestatud. Lisatud tekst punkti

1.3: Toetus kajastatakse perioodi

2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide

meetme nimekirjas meetmes

„Kliima-eesmärkide elluviimine,

välisõhu kaitse ja kiirgusohutus”,

rakenduskavaga kooskõlas olevas

sekkumises „Mitteheas seisundis

veekogumite tervendamine”,

number 21.2.3.12.

3. Eelnõu punktis 4.2. esitatud tabelis tuleb märkida

„Rahastamiskava näitajad“ asemel

„Rakenduskava näitajad“. Rahastamiskava on

rakenduskava üks peatükk, milles näitajaid ei

sisaldu. Samuti tuleb tulemusnäitaja 2024 vahe-

sihttaseme veergu märkida „Ei kohaldu“, kuna

vastavat sihttaset ei ole rakenduskavas seatud. 0

ha on eksitav.

Arvestatud.

4. Eelnõu punktis 7 on välja toodud, et tegevuste

abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2022.

aastal. Eelnõu punktis 8.4. on aga öeldud, et

tegevuskava kinnitatakse alles 90 kalendripäeva

jooksul pärast käskkirja kinnitamist. Arvestades,

et hetkel on käes 2023. aasta jaanuar, siis on juba

hilja midagi 2022. aastasse tagantjärele

konteerida. Riigieelarvesse on nimetatud meede

samuti planeeritud alles 2023. aastast. Seetõttu

tuleks eelnõus ja selle lisades (lisa 2) rääkida

Võetud teadmiseks. Kuna

käskkirja kehtestamisel

juhtrühmas selgub, mis aastast

tegevusi on vajalik abikõlblikuks

lugeda, siis me abikõlbliku kulu

ajaliselt ei muuda. Ka tööd, mis ei

ole valmis, aga on alustatud 2022

aastal, saab lugeda projekti

tegevuste hulka.

12

pigem eelarvest ja tegevuskavast aastateks 2023-

2029.

5. Eelnõu punktis 8.3. ja käskkirja eelnõu lisas on

kirjas „… riiklik kaasfinantseering 705 882,30

eurot…“. Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud

meetmete nimekirjas on riiklik kaasfinantseering

5% ja omafinantseering 10%. Käskkirjas

nimetatud summa moodustab nende summa ehk

15%. Seetõttu ei ole üheselt mõistetav, kuidas

käesoleva TATi raames jagunevad

omafinantseeringu ja riikliku kaasfinantseeringu

määrad ning kuidas on see kooskõlas meetmete

nimekirjas välja tooduga.

Selgitame. Meetme nimekirjas on

toodud kogu meetme 21.2.3.1

eelarve jagunemine erinevate

allikate vahel. Kogu rahaline

jagunemine on käesolevas

seletuskirjas lk 9 toodud ning seal

on ka summaliselt välja toodud

erinevate tegemiste rahaline

jaotus allikate lõikes.

6. Eelnõu punkti 14 pealkirjast on puudu algustäht

„F“. Pealkiri tuleb vormistada järgmiselt:

„Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“.

Arvestatud.

7.

Käskkirja seletuskirja lisas 1 punktis 8 tuleb

asendada sõna „hange“ sõnaga „riigihange“

sobivas käändes ja vormis.

Arvestatud. Täpsustatud lauset:

Projekti detailne aastaeelarve ja

tegevuskava kirjeldavad projekti

tegevuste lõikes konkreetseks

aastaks planeeritud toiminguid

ning eelarvet riigihangete

detailsuses ning kuu täpsusega.

8. Meetmete nimekirjas on meetmel 21.2.3.1

märgitud puutumus regionaalarenguga.

Käesolevas eelnõus ega seletuskirjas ei ole

puutumust välja toodud. Kui puutumust siiski ei

ole, tuleb seda seletuskirjas põhjendada.

Arvestatud ja lisatud juurde lause:

Regionaalarengu toetamiseks ei

ole toetusmeede eraldi suunatud.

III. Riigi Tugiteenuste Keskuse seisukoht: KeMi tegevus:

9. Palun lisada eelnõu p 9.2.4 juurde täpsustus

(nagu näiteks punktis 9.2.8 on toodud) mis juhul

on juriidilise nõustamise näol projektis tegemist

otsese kuluga. Tavapäraselt on juriidiline

nõustamine projektides kaudne kulu ning see on

toodud ka ÜM § 21 lg 6 p 6 ühe näitena kui

projekti administreerimiskulu.

Arvestatud ja p 9.2.4 sõnastatud

järgmiselt: juriidilise nõustamise

kulud ja notaritasud, mis on

otseselt seotud korrastatud

objektide tööga.

10. Soovitav lisada punkti 9.2.10 selguse mõttes ka

teavitamisürituse korraldamise kulu, näiteks võib

sõnastada: struktuuritoetuse kasutamisest

teavitamisega seotud kulud, sh Vabariigi

Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 54 „Perioodi

2021–2027 ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide vahendite

andmisest avalikkuse teavitamine“ § 2 lg 3

teavitamisürituse korraldamise kulud.

Mitte arvestatud. Kuna peame

vajalikuks, et projekti raames

võib elluviija struktuuritoetusega

kasutamise teavitamiseks rohekm

tegevusi, kui teavitamise määrus

nõuab, siis täpsem plaan

teavitamise korraldamiseks

lepitakse kokku projekti

juhtrühmas.

11. Eelnõu p 10.2 Lause "Kaudseid kulusid

maksustakse lihtsustatud kulude alusel" on

ebatäpne. Ettepanek muuta: Kaudseid kulusid

makstakse ühtse määra alusel.

Mitte arvestatud, kuna eelnevalt

uli tagasiside teise käskkirj

akommenteerimisel, et lisada just

selline info juurde.

13

12.

Eelnõu punktide 10.7 ja 13.6 alusel ei ole

arusaadav, mis ajaks tuleb elluviijal esitada

lõpparuanne ja viimane MT. Soovitav on

täpsustada.

Arvestatud. Täpsustatud p 10.7.:

Viimane maksetaotlus esitatakse

peale toetuse saamisega seotud

tingimuste ja kohustuste täitmist

koos projekti lõpparuandega või

pärast projekti lõpparuande

esitamist. Lõppmakse tehakse

pärast seda, kui rakendusüksus on

lõpparuande kinnitanud. 10.5.

reguleerib maksete esitamise

korra. Maksetaotlus esitatakse

kord kuus kulude kohta, mille

maksumus ületab 60 000 eurot, ja

muudel juhtudel vähemalt kord

kvartalis.

13. Väheoluline tähelepanek- punkti 14 pealkirjast

on kaduma läinud "F" täht.

Arvestatud.

14. Palun täiendada eelnõu punktiga, mis kohustab

elluviijat esitama rakendusüksusele riigiabi

analüüsi, mis on koostatud iga toetust saava

objekti kohta. Seda põhjusel, et riigiabi/VTA

andmise analüüs peab olema tehtud ka juhul, kui

toetust ei anta riigiabi/VTA-na, st et sellises

analüüsis peavad olema toodud põhjendused

miks ei ole tegemist riigiabi/VTA andmisega.

Mitte arvestatud, sest riigiabi

teema on reguleeritud punktis 3.3:

Riigiabi, sh vähese tähtsusega abi

andmise analüüs tehakse

rakendusüksuse poolt projekti

raames enne iga objektiga seotud

tegevuste tegemist. Riigiabi

andmise või mitteandmise eest

vastutab elluviija.

15. Palun muuta Seletuskirjas kasutatav mõiste

DNSH analüüsi ringmajanduse mõju kirjelduse

juures. Praegu on toodud, et "Kaudselt võib

ringmajandusega seotud olla veekogumitest

setete eemaldamine ning paisude lammutamisel

tekkivate jääkide käitlemine." Jäätmeseaduse

kohane termin on jääkide asemel "jäätmete

käitlemine".

Mitte arvestatud. Kuna me praegu

ei tea, kas lammutamise järgselt

on tegu jäätmetega, siis ei ole

võimalik sõnastata ka mõju

hindamist ümber.

16.

DNSH analüüsis elurikkuse mõju kohta esitatud

põhjendus kehtib saastuse vältimise

keskkonnaeesmärgi kohta. Tuua välja selgitus, et

meede panustab elurikkuse keskkonnaeesmärgi

saavutamisse, kuna taastatakse elupaikade

seisundit.

Selgitame. Oleme analüüsis

planeeritavaid tegevusi arvestanud

ja välja toonud, et: Tegemist on

keskkonnaeesmärkide

saavutamiseks antava toetusega.

Meede soodustab reostuse

vältimist ja kontrolli. Märgalade

kaitse ja taastamine soodustab

märgalade loomulikku

filtreerimisvõimet ja vähendab

saasteainete jõudmist keskkonda.

17. Eelnõu juures on varasemalt esitatud küsimus, et

kas kliimakindluse tagamine hõlmab ka vastavalt

kliimakindluse tagamise hindamise läbiviimist?

Või eeldatakse, et projekteerija juba arvestab

kliimariskidega (nt need on näiteks juba

teadaolevalt uuringutega kindlaks määratud)

ning täiendav analüüs konkreetsete kliimariskide

Selgitame. Tegevuste tulemusena

on paranenud veekogumite

ökoloogiline seisund Euroopa

Liidu veepoliitika raamdirektiivi

mõistes. Eraldi taristut ei ole

planeeritud rajada. Juhul, kui

peaks tulema projektis ette taristu

14

ja leevenduslahenduste rakendamiseks pole

vajalik? Seirekomisjonis kinnitatud

valikukriteeriumid viitavad kliimakindluse

tagamise korral Euroopa Komisjoni tehniliste

suuniste kasutamisele.

Samas, asjakohasel juhul saab kasutada ka muid

lahendusi, kuid sellisel juhul tuleb SK-s

põhjendada, et miks täiendav hindamine pole

vajalik ning kuidas tagatakse projektide käigus

kliimakindlusega arvestamine. Üks eesmärk on

vastata CO2 vähendamisega seotud 2030/2050

eesmärkidele kuid teine pool hindamisest on

seotud kliimamuutustega seotud riskide

hindamisega ja nende leevendamisega.

rajamist, siis see on regulreeritud

käskkirja punktis 11.2. Tulenevalt

Euroopa Parlamendi ja nõukogu

24. juuni 2021 määruse (EL)

2021/1060 artikli 73 punktist 2j

tuleb taristule, mille eluiga on

vähemalt viis aastat, tagada

kliimakindlus.

18. Hea oleks tuua ka näiteid konkreetse meetme

juures olevatest taristutest, mille puhul võiks

tulla kliimakindluse tagamine kõne alla.

Selgitame. Tänase teadmise juures

neid ei ole.

19.

Riskitabelis on riskskoor summeeritud valesti,

tulemuseks on riskiskoor 4, mis on "madal risk". Arvestatud.

TAT riskihindamise

tabel_102022_RMK_VESI.xlsx

K Ä S K K I R I

Tallinn 02.02.2023 nr 1-2/23/50

Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning

2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine

mitteheas seisundis veekogumite tervendamiseks

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus-

ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ja kooskõlas sama

seaduse § 4 lõike 3 alusel kinnitatud meetmete nimekirjaga.

1. Kehtestan toetuse andmise tingimused ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027

poliitikaeesmärgi „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi „Kliimamuutustega kohanemise ja

katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse

ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ mitteheas seisundis veekogumite tervendamiseks

(lisa 1).

2. Kinnitan toetuse andmise mitteheas seisundis veekogumite tervendamise 2022–2029

tegevuskava ja eelarve (lisa 2).

3. Volitan Riigimetsa Majandamise Keskuse täitma toetatavate tegevuste elluviija ülesandeid.

Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide

Keskkonnaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades

2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse

§ 31.

(allkirjastatud digitaalselt)

Madis Kallas

Minister

Saata: Riigimetsa Majandamise Keskus, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Riigi

Tugiteenuste Keskus, Rahandusministeerium, asekantsler Antti Tooming ja asekantsler Marku

Lamp, õigusosakond, eelarve- ja strateegiaosakond

Toetuse andmise tingimused mitteheas seisundis veekogumite tervendamiseks

1. Reguleerimisala

1.1. Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi

rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4 „Kliimamuutustega

kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse

ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ raames mitteheas seisundis veekogumite

tervendamiseks.

1.2. Toetust eraldatakse programmi „Keskkonnakaitse ja -kasutus“ meetme „Kliima-eesmärkide

elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus“ tegevuse „Kliimamuutuste leevendamine ja

kliimamuutustega kohanemine“ tulemuste saavutamiseks.

1.3. Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide meetme nimekirjas meetmes „Kliima-eesmärkide

elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus”, rakenduskavaga kooskõlas olevas

sekkumises „Mitteheas seisundis veekogumite tervendamine”, number 21.2.3.12.

2. Toetuse andmise eesmärk

2.1. Toetuse andmise eesmärk on veekogumite ökoloogilise seisundi parandamine,

kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime

edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise.

2.2. Toetatav tegevus panustab Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi alusel kehtestatud

perioodi 2022–2027 veemajanduskavade eesmärkidesse, „Eesti 2035“ sihti „Eestis on kõigi

vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ja mõõdikusse „Keskkonnatrendide

indeks“.

3. Toetatavad tegevused

3.1. Toetatav tegevus on mitteheas seisundis veekogumite tervendamine.

3.2. Toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse

(EL) 2021/1060 artiklis 9 toodud „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetega.

3.3. Riigiabi, sh vähese tähtsusega abi andmise analüüs tehakse rakendusüksuse poolt projekti

raames enne iga objektiga seotud tegevuste tegemist. Riigiabi andmise või mitteandmise eest

vastutab elluviija.

3.4. Detailse iga-aastase tegevuskava käesoleva käskkirja punktis 3 toodud toetatavate tegevuste

raames kinnitab projekti juhtrühm eelneva aasta 15. detsembriks. Käskkirja kehtestamisel 90

kalendripäeva jooksul.

4. Tulemused

4.1 Punktis 3.1 nimetatud tegevuste tulemusena on paranenud veekogumite ökoloogiline seisund

Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi mõistes.

4.2 Punktis 3.1 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatav näitaja on järgmine:

Rakenduskava

näitaja

Näitaja nimetus

ja mõõtühik

Alg-

tase Aasta

2024 vahe

sihttase

2029

sihttase Selgitav teave

Väljundnäitaja Veekogumi

tervendamiseks

rakendatud

tegevustega

hõivatud pindala

(ha)

0 Ei

kohaldu

Ei kohaldu 300 Projekti tegevustega

hõivatud territooriumi

pindala.

Andmeallikas on SFOS,

projektiaruanded,

projekti raames tehtav

seire ja vajaduse korral

riiklik seire.

KINNITATUD

02.02.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/50

Lisa nr 1

4.3 Projektile kehtestatakse vajaduse korral spetsiifilised näitajad projekti juhtrühmas.

5. Rakendusasutus, rakendussüksus ja elluviija

5.1. Rakendusasutus on Keskkonnaministeerium.

5.2. Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus.

5.3. Tegevuste elluviija on Riigimetsa Majandamise Keskus.

6. Projekti juhtrühm

6.1. Elluviija moodustab projekti juhtrühma, mis koosneb elluviija, Keskkonnaameti,

Keskkonnaagentuuri ja Keskkonnaministeeriumi esindajatest.

6.2. Projekti juhtrühma kaasatakse vaatlejana rakendusüksuse esindaja.

6.3. Projekti juhtrühm koordineerib projekti rakendamist, hindab projekti rakendamise edukust

ning kinnitab projekti detailse tegevuskava, hankeplaanid, aastaeelarve ja edenemise

aruanded.

6.4. Projekti elluviija ei osale projekti rakendamise edukuse hindamisel.

6.5. Projekti juhtrühma tööd korraldab elluviija.

6.6. Projekti juhtrühma juhib Keskkonnaministeeriumi keskkonnakasutuse asekantsler.

6.7. Projekti juhtrühmal on õigus eelarve piires eelarveridasid muuta, objekte juurde võtta ja ära

jätta.

6.8. Juhtrühm otsustab konsensuslikult, millised objektid ja kui suures mahus korda tehakse,

arvestades kuluefektiivsust ja abikõlblike kulude võimalikkust ning projekti eesmärke.

6.9. Kui juhtrühm ei jõua konsensusele, teeb otsuse Keskkonnaministeerium.

7. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2022. aastal ning lõpeb 31. detsembril

2029. aastal.

8. Tegevuste eelarve

8.1. Toetust makstakse Ühtekuuluvusfondist.

8.2. Toetuse maksimaalne osakaal on 85% abikõlblikest kuludest ning projekti riikliku

kaasfinantseerimise minimaalne osakaal on 15% abikõlblikest kuludest.

8.3. Projekti kogueelarve on 4 705 882,00 eurot, millest toetus on 3 999 999,70 eurot ning riiklik

kaasfinantseering 705 882,30 eurot. Projekti tegevuste eelarve ja ajakava on lisas 2.

8.4. Detailse iga-aastase eelarve lisas 2 toodud eelarve piires kinnitab projekti juhtrühm eelneva

aasta 15. detsembriks. 2023 aasta eelarve kehtestatakse 90 päeva jooksul käesoleva käskkirja

jõustumisest.

9. Kulude abikõlblikkus 9.1. Kulu on abikõlblik, kui see vastab Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55

„Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi

ühendmäärus) §-dele 15, 16, ja 21 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele.

9.2. Abikõlblikud on järgmised projekti kulud, mis on otseselt vajalikud projekti punktis 3

nimetatud tegevuste elluviimisel ja meetme tulemuste ning projekti eesmärkide ja tulemuste

saavutamiseks:

9.2.1 mitteheas seisundis veekogumite tervendamiseks tehtavad otsesed kulud, muuhulgas

uuringud ja maa soetamise kulud;

9.2.2 seirega seotud kulud.

9.2.3 riigilõivud;

9.2.4 juriidilise nõustamise kulud ja notaritasud, mis on otseselt seotud korrastatud objektide tööga;

9.2.5 teadusliku-, tehnilise-või finantsekspertiisi kulud;

9.2.6 keskkonnamõju hindamise ja omanikujärelevalve kulud;

9.2.7 kuni 5% ulatuses projekti abikõlblikest kuludest otseste tegevustega seonduvate töövahendite

soetamise kulud;

9.2.8 arvutite/seadmete riist- ja tarkvara ostmise kulud, mis on otseselt seotud korrastatud

objektide tööga;

9.2.9 juhendmaterjalide koostamise kulud;

9.2.10 struktuuritoetuse kasutamisega seotud teavitamise kulud;

9.2.11 käibemaks juhul, kui see ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav;

9.3. Projekti kaudsed kulud, mis on nimetatud ühendmääruses § 21 lõikes 4 kokku 15 protsendi

ulatuses projekti otseste personalikulude maksumusest, on abikõlblikud.

9.4. Abikõlblikud ei ole:

9.4.1 ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud;

9.4.2 üldkulud tegelike kulude alusel;

9.4.3 kasutatud seadme ostmise kulud;

9.4.4 paisjärvest sette eemaldamine, kui projektiga ei parandata kalade rändetingimusi ning kui

see pole projekti eesmärgi täitmiseks vajalik ning kui seejuures setet ei võeta

põllumajanduslikult või muul moel kasutusse.

10. Toetuse maksmise tingimused ja kord 10.1. Toetust makstakse abikõlbliku kulu hüvitamiseks ühendmääruse 6. peatükis sätestatud

tingimustel ja korras.

10.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõikes 1 ja § 28 lõikes 3

nimetatud tingimustel. Kaudseid kulusid makstakse lihtsustatud kulude alusel.

10.3. Elluviija esitab maksetaotluse e-toetuse keskkonnas ja lisab sellele järgmised projektis

tehtud kuludega seotud dokumendid:

10.3.1 projekti raames sõlmitud hankelepingud, muud dokumendid ning teenuse osutamise

lepingud ja töölepingud, kui see ei ole rakendusüksusele eelnevalt esitatud;

10.3.2 lepingu muudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument ja

õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused, kui lepingut on täidetud algselt kokkulepitust

erinevalt;

10.3.3 arve või muu raamatupidamisdokument;

10.3.4 asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia;

10.3.5 garantii, kindlustuse või täitmistagatise dokument, kui neid nõutakse lepingus.

10.4. Elluviija esitab riigihanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui riigihange ei ole läbi

viidud riigihangete registris ja hankelepingu abikõlblike kulude summa ilma käibemaksuta

on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem.

10.5. Maksetaotlus esitatakse kord kuus kulude kohta, mille maksumus ületab 60 000 eurot, ja

muudel juhtudel vähemalt kord kvartalis.

10.6. Rakendusüksus kontrollib 30 päeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide

nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust käesolevas käskkirjas toodud

tingimustele. Puuduste korral määrab rakendusüksus elluviijale tähtaja nende

kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub elluviijal puuduste

kõrvaldamiseks.

10.7. Viimane maksetaotlus esitatakse peale toetuse saamisega seotud tingimuste ja kohustuste

täitmist koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist. Lõppmakse

tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud.

11. Elluviija kohustused 11.1. Elluviijale kohaldatakse toetuse saaja kohta ühendmääruses sätestatut.

11.2. Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060

artikli 73 punktist 2j tuleb taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tagada

kliimakindlus.

11.3. Elluviija esitab rakendusüksusele info projekti kavandatavate, elluviidavate või lõpetatud

riigihangete ja maksete kohta igal aastal 15. detsembriks ja 1. juuliks.

11.4. Elluviija tagab projekti väljundite ja tulemuse säilimise ning sihipärase kasutamise üldjuhul

pärast projekti lõppmakse tegemist vähemalt 5 aasta jooksul.

11.5. Elluviija kaasab järvede tervendamiseks tehtavate tööde planeerimisel asjakohase teadlase.

11.6. Elluviija arvestab tööde tegemisel ringmajanduse põhimõtetega.

12. Riigihangete läbiviimise nõustamine ja kontrollimine

12.1. Elluviijal on õigus saada rakendusüksuselt riigihangete läbiviimiseks nõustamist.

12.2. Elluviija lisab riigihangete registris rakendusüksuse töötaja riigihanke juurde vaatlejaks.

12.3. Elluviija teavitab rakendusüksust viivitamata hankelepingu sõlmimisest ja teeb

rakendusüksusele sõlmitud hankelepingu kättesaadavaks.

12.4. Elluviija esitab rakendusüksusele teabe hankelepingu muudatuste ja selle põhjenduste

kohta.

13. Tegevuste elluviimise seire

13.1. Projekti elluviija esitab rakendusüksusele vahe- ja lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu.

13.2. Projekti vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste ülevaadet,

teavet väljund- ning tulemusnäitaja saavutamise kohta ning hinnangut väljund- ning

tulemusnäitaja 2024. ja 2029. a sihttasemete saavutamise võimalikkuse kohta.

13.3. Projekti elluviija esitab projekti vahearuande projekti iga rakendamise aasta kohta

hiljemalt sama aasta 31.detsembriks. Rakendusüksuse nõudmisel tihemini.

13.4. Projekti lõpparuanne sisaldab vähemalt kogu projekti kõigi tegevuste ülevaadet ja teavet

projekti väljund- ning tulemusnäitaja saavutamise kohta. Lõpparuandes kirjeldab projekti

elluviija „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete

edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi.

13.5. Vahe- ja lõpparuandes tuuakse välja Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruses nr 54:

„Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest

avalikkuse teavitamine“ sätestatud info teavitusnõude täitmiseks tehtud tegevuste kohta.

13.6. Projekti elluviija esitab projekti lõpparuande hiljemalt koos viimase maksetaotlusega.

13.7. Rakendusüksusel on õigus toetuse sihipärase kasutamise hindamiseks nõuda elluviijalt

aruannete esitamist projekti viimase makse tegemise perioodile järgneva viie aasta jooksul.

14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsioon tehakse ühendmääruse 7. peatüki kohaselt.

15. Vaide esitamine

Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtusse kaebuse esitamist vaie

rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021-2027 §-le 31. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses

sätestatud korras.

Toetuse andmine mitteheas seisundis veekogumite tervendamiseks 2022–2029 tegevuskava ja eelarve

Projekti maksumus

Kogumaksumus

(EUR)

Abikõlblik summa

(EUR)

Toetuse summa

(EUR)

Ühtekuuluvusfondi toetuse

määr, %

Riikliku kaasfinantseeringu

määr, %

4 705 882,00 4 705 882,00 4 705 882,00 85 15

Eelarve jaotus rahastajate lõikes

Rahastaja Abikõlblik summa (EUR)

Riiklik kaasfinantseering 705 882,30

Ühtekuuluvusfond 3 999 999,70

Toetus kokku 4 705 882,00

KOKKU: 4 705 882,00

Tegevuse nimetus:

Väljundnäitaja koos

sihttasemega:

01.01.202231.12.2029

Programmi tegevus: mitteheas

seisundis veekogumite

tervendamine

Veekogumi tervendamiseks

rakendatud tegevustega

hõivatud pindala (300 ha)

Abikõlblik kogusumma

(EUR)

Ühtekuuluvusfondi toetus

(EUR)

Riiklik kaasfinantseering

(EUR)

Mitteheas seisundis veekogumite

tervendamine koos projektis

tehtavatest töödest avalikkuse

teavitamise ja eeluuringute ja

seirega

4 401 132,00 3 740 962,20 660 169,80

Otsene personalikulu 265 000,00 225 250,00 39 750,00

Ühtne määr 39 750,00 33 787,50 5 962,50

Kokku: 4 705 882,00 3 999 999,70 705 882,30

KINNITATUD

02.02.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/50

Lisa nr 2

Marku Lamp Keskkonnaministeerium

[email protected] (digitaalallkirja kuupäev) nr 3-6.1/2023/927 Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projekti “ Mitteheas seisundis veekogumite tervendamine” juhtrühma liikmete määramine Austatud Marku Lamp Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) on alustamas Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projekti “ Mitteheas seisundis veekogumite tervendamine” (edaspidi projekt) elluviimist. Keskkonnaminister on kinnitanud 2.02.2023 käskkirja nr 1-2/23/50 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine mitteheas seisundis veekogumite tervendamiseks“ (edaspidi käskkiri). Projekti eesmärk on veekogumite ökoloogilise seisundi parandamine, kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise. Toetatav tegevus on mitteheas seisundis veekogumite tervendamine. Toetuse andmise tegevuskava punkt 6.1 alusel moodustab RMK projekti juhtrühma, mis koosneb elluviija (RMK), Keskkonnaameti, Keskkonnaagentuuri ja Keskkonnaministeeriumi esindajatest. Lähtuvalt eeltoodust palume Keskkonnaministeeriumil nimetada projekti juhtrühma liige/liikmed, edastades RMK-le vastav info e-posti aadressil [email protected] hiljemalt 28.02.2023. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Saima Uusma maarendilepingute spetsialist looduskaitseosakond Lisa: Keskkonnaministri 2.02.2023 käskkiri nr 1-2/23/50 5099538 [email protected]