Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 11154 Tagadi‒Kurtna km 1,97 - 3,04 ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Transpordiameti korralduse „Tee

ehitusloa andmine Rail Balticut

ületava riigitee 11154 Tagadi‒Kurtna

km 1,97-3,04 ümberehitamiseks ja

viadukti ehitamiseks ning

keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmine“

Lisa nr 1

TEE EHITUSLUBA

☒ avalikult kasutatav tee ☒ rajamiseks

☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks

☒ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks

☐ osa asendamiseks samaväärsega

☐ lammutamiseks

Tee ehitusloa number 1.1-3/22/423

Tee ehitusloa andmise kuupäev 03.06.2022

Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn

Ametniku nimi Mart Michelis

Ametniku ametinimetus Projekteerimise osakonna projekteerimise

üksuse juhataja

Tee ehitusloa kõrvaltingimused

1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine

Rail Balticut ületava riigitee 11154 Tagadi‒Kurtna km 1,97-3,04 ümberehitamiseks ja

viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2

„Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“ .

2. Ehitustegevuste läbiviimisel juhinduda muinsuskaitseseadusest, mille alusel tuleb tööd

mistahes paigas peatada, kui avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse,

veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid.

Leiukoht tuleb säilitada muutmata kujul ning viivitamata teavitada Muinsuskaitseametit.

3. Ehitamisel tuleb arvestada kemikaalide ja kütuste käitlemise nõuetega. Veenduda, et

ehitusel kasutatavatest masinatest ei lekiks kütust ega määrdeaineid – nii vähendatakse

pinnase reostumise ning seeläbi ka põhja- ja pinnavee reostumise riski.

4. Truupide ehitusel tuleb järgida tavapäraseid veekaitse nõuded, vältida tuleb pinnavee

reostamist. Sh tuleb jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine/pesu ei toimuks

veekogumite ääres (veekaitsevööndis). Olemasolevat veerežiimi ei tohi rikkuda. Tuleb

2

jälgida, et veekogusse satuks võimalikult vähe heljumit. Truupide paigaldamisel ei tohi

vette sattuda mittevajalikke ehitusmaterjale ega olmejäätmeid.

5. Nõrgalt kaitstud põhjaveega alal tuleb ajutiste ehitusaegsete ladustus- ja hoiuplatside

rajamisel (kui see on ehitustööde korraldamiseks tingimata vajalik) kindlasti rakendada

tõhusaid meetmeid põhjavee reostamise vältimiseks.

6. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms

mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada.

Vältida tuleb ka pinnase, ehitusmaterjalide või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt

lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt

eemaldada.

7. Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras masinad, mis vähendavad müra ja

vibratsiooni tekkimist. Müra ja vibratsioon elamutes ei tohi ületada normidekohast taset.

Samuti tuleb ehitamisel lähtuda õigusaktides kehtestatud nõuetest tööde teostamise

lubatavate kellaaegade osas.

8. Kasutatav tehnika peab vastama majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011

määrusele nr 42 “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele”.

9. Tolmu tekke vähendamiseks tuleb vältida väga kuiva ilmaga tolmu tekitavaid tegevusi

või kasutada niisutamist.

10. Võimalusel tuleb maksimaalselt ehitusmaterjale taaskasutada (nt muld, pinnas jms).

Kõlblik kasvumuld kasutatakse nõlvade ja kraavide kindlustamisel ja haljastamisel,

kõlbmatut kasvumulda saab võimalusel kasutada rekultiveeritavate alade ja haljasalade

täiteks.

11. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale

korrale. Ehituse käigus tekkinud jäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlusettevõttele. Jäätmete

ajutised kogumiskohad peavad olema sellised, kus on välistatud jäätmete ja reostuse

sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette. Raiejäätmed ja kännud tuleb taaskasutada

kohapeal varjete rajamiseks väiksematele loomadele.

12. Kõrgete mullete rajamisel tuleb rakendada meetmeid erosiooniohu vähendamiseks.

13. Arvestada, et liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei

tohi ületada päeval 85 dB ja öösel 75 dB (KeM määrus nr 71 § 6 lg 3).

14. Jälgida, et ehitusaegsed (ja kasutusaegsed) vibratsioonitasemed ei ületaks

sotsiaalministri 17.05.2022 määruses nr 78 „ Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtused.

15. Valgustuse paigutusel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning vältida nende

ülemäärast valgustamist.

16. Ehitusaegsete häiringute leevendamiseks teavitada lähedal asuvaid inimesi müra- ja

vibratsioonirikaste tööde teostamisest.

3

1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Rail Balticut ületava riigitee 11154 Tagadi‒

Kurtna km 1,97-3,04 ümberehitamiseks ja

viadukti ehitamiseks 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta

2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi IDOM, Consulting, Engineering,

Architecture S.A.U.

2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood A48283964

2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Avenida Zarandoa 23, 48015 Bilbao, Spain

2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +34 94 479 76 00

2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected]

2.6 Tee ehitusprojekti nimetus PÕHIPROJEKT DPS2 KANGRU-

MAAKONNA PIIR 11154 TAGADI-

KURTNA RISTE (teeprojekt OR390 ja

rajatise projekt BR390)

2.7 Tee ehitusprojekti number RBDTDEEDS2DPS2

(allkirjastatud digitaalselt)

Transpordiameti korralduse „Rail Balticut ületava riigitee 11154 Tagadi‒Kurtna km 1,97-3,04 ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

1

Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel

1. KOOSKÕLASTUSED

Jrk

nr

Kaasatud kooskõlastaja Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud kooskõlastuse

osas

1 Põllumajandus- ja Toiduamet

8-1/21-024/8569-4

Ehitusseadustiku § 42 lg 7 ja KeHJS § 2² lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 2² alusel esitasite Põllumajandus- ja

Toiduametile kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks ehitusloa eelnõu ning seisukoha võtmiseks

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelnõu Rail Balticut ületava riigitee 11154 Tagadi‒Kurtna km

1,97-3,04 ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks.

Projekti eesmärk on Rail Balticu maakonnaplaneeringu järgse Rail Balticut ületava Tagadi‒ Kurtna maantee

viadukti ja rajatise ehitus. Projekt sisaldab olemasoleva riigitee ümberehitust uues asukohas, tee katendi ning

muldkeha ümberehitust (sh vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendid jmt) ja uue silla ehitamist, et tõsta

liiklusohutuse taset ja sõidumugavust.

Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 11154 Tagadi‒Kurtna km 1,97-3,04 paikneb riigi kinnisasjadel

(katastritunnus 71814:001:0009; 71814:001:0113; 71814:001:0555; 71901:001:0393; 71901:001:0394;

71901:001:0399; 71901:001:0409; 71901:001:0445; 71901:001:0449; 71901:001:0447; 71901:001:0446;

71901:001:0448) Harju maakonnas Saku vallas Tagadi külas.

Keskkonnamõju eelhinnang DPS2 Kangru-Rapla maakond, 11154 Tagadi-Kurtna riigitee riste (OR0390) ja

viadukt (BR0390) rajamisega kaasneva keskkonnamõju kohta on koostatud Transpordiameti poolt 2022 aastal.

Projektalale jäävad maaparandusehitised Kurtna, TTP-243 (maaparandussüsteemi/ehitise kood

4109800010010/001) ja Koosi (maaparandussüsteemi/ehitise kood 4109790010010/001).

Eelhinnangu punktis 2.6.1. öeldakse, et peamiseks pinnavett mõjutada võivaks teguriks on sademevesi, mis

juhitakse riste külgkraavide kaudu lähimatesse eesvooludesse. Valdavalt imbuvad sademed aga sealsamas tee

muldesse. Külgkraavid on pigem tee mulde kuivana hoidmiseks ja vesi koguneb (filtreerub) sinna peamiselt

läbi pinnase. Üldjuhul piisab rohtunud nõlvadega pikikraavidest (külgkraavidest), et vältida teelt pärineva

võimaliku saaste edasist difusiooni eesvooluks olevatesse veekogudesse, välja arvatud juhtudel, kui piirkonnas

peaks

tekkima üleujutus või on tegemist valingvihmadega.

Eelhinnangu punktis 4.2 on toodud ära ebasoodsa mõju ennetamise ja vältimise meetmed.

Kuna ehitatava Rail Baltica raudtee projekti realiseerimisel tuleb tagada olemasolevate maaparandussüsteemide

edaspidine toimimine, siis on selle tarvis koostatud Maaparanduse projekt (Põhiprojekt DPS2 Kangru – Rapla

maakond. RW0700. Raudtee alates Saku kohalikust peatusest kuni prioriteetlõigu lõpuni (8+650-19+191)

Maaparandussüsteemid), kus on ära toodud maaparandussüsteemide tehniline lahendus.

Kuigi Tagadi-Kurtna riste põhiprojektis on ära näidatud maaparandussüsteemid, nende rekonstrueerimine on

välja toodud eraldi Maaparanduse projekti osas: Põhiprojekt DPS2 Kangru – Rapla maakond. RW0700.

Raudtee alates Saku kohalikust peatusest kuni prioriteetlõigu lõpuni (8+650-19+191) Maaparandussüsteemid.

Tagadi-Kurtna riste põhiprojekt OR0390 on kooskõlastatud Põllumajandus- ja Toiduametiga 18.10.2021

kirjaga nr

6.2-2/45172 (teenus 2127054) ning Tagadi-Kurtna riste välja ehitamisel tuleb tagada ehitusloa menetlusega

seotud maaparandussüsteemide ja eesvoolude toimimine.

Põllumajandus- ja Toiduamet on tutvunud DPS2 Kangru-Rapla maakond, 11154 Tagadi-Kurtna riigitee riste

(OR0390) ja viadukt (BR0390) ehitamise keskkonnamõju hindamise eelhinnangu ja ehitusloa otsuse eelnõuga

Otsus:

Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt kooskõlastatuks.

Maaparandusehitise osas esitatud informatsioon võtta

teadmiseks.

Transpordiameti korralduse „Rail Balticut ületava riigitee 11154 Tagadi‒Kurtna km 1,97-3,04 ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

2

ning on seisukohal, et keskkonnamõju hindamise eelhinnang ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise

otsuse eelnõu on maaparanduse seisukohast asjakohane ja piisav ning nõustub 11154 Tagadi-Kurtna riigitee

riste (OR0390) ja viadukt (BR0390) ehitusloa menetluses keskkonnamõju hindamine algatamata jätmisega.

2 Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet

- Otsus:

Pädev asutus eeldab, et kooskõlastaja ei soovinud ehitusloa

eelnõu osas arvamust avaldada. Lugeda ehitusloa eelnõu

kooskõlastaja poolt kooskõlastatuks.

3 Majandus ja

Kommunikatsiooniministeerium

- Otsus:

Pädev asutus eeldab, et kooskõlastaja ei soovinud ehitusloa

eelnõu osas arvamust avaldada. Lugeda ehitusloa eelnõu

kooskõlastaja poolt kooskõlastatuks.

2. ARVAMUSED

2.1.Puudutatud asutused ja isikud

Jrk

nr

Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas

1 Keskkonnaamet

8-1/21-024/8569-5

Esitasite1 ehitusseadustiku § 42 lg 7 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS)

§ 11 lg 22 alusel Keskkonnaametile kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks ehitusloa ja keskkonnamõju

hindamise (edaspidi KMH) algatamata jätmise korralduse eelnõu „Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava

riigitee 11154 Tagadi‒Kurtna km 1,97-3,04 ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju

hindamise algatamata jätmine“ koos lisadega.

Menetluse esemeks olev tee2 asub Harjumaal Saku vallas Tagadi külas kinnistutel katastritunnustega:

71814:001:0009; 71814:001:0113; 71814:001:0555; 71901:001:0393; 71901:001:0394; 71901:001:0399;

71901:001:0409; 71901:001:0445; 71901:001:0449; 71901:001:0447; 71901:001:0446 ja 71901:001:0448.

Projekti eesmärgiks on Rail Balticu maakonnaplaneeringu järgse Rail Balticut ületava Tagadi‒Kurtna maantee

viadukti ja rajatise (silla) ehitus. Projekt sisaldab olemasoleva riigitee ümberehitust uues asukohas, tee katendi

ning muldkeha ümberehitust (sh vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendid jmt) ja uue silla ehitamist, et

tõsta liiklusohutuse taset ja sõidumugavust. Keskkonnaregistri andmetel (seisuga 26.04.2022) ei jää ehitusalale

looduskaitseseaduse alusel kaitstavaid loodusobjekte.

Keskkonnaamet on seisukohal, et lähtudes esitatud materjalidest ja teadaolevast

informatsioonist ei kaasne planeeritud tegevusega eeldatavalt olulist keskkonnamõju

(KeHJS § 22 mõistes) ning KMH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.3 Keskkonnaamet

loobub ehitusloa eelnõu kooskõlastamist õigusliku aluse puudumise tõttu4.

1 Kiri on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 20.04.2022 nr 6-3/22/7645 all. 2 riigitee 11154 Tagadi‒Kurtna km 1,97-3,04 3 Seisukoht on antud Keskkonnaameti pädevusse jäävas osas. 4 Pädev asutus esitab ehitusloa eelnõu vajaduse korral kooskõlastamiseks asutusele, kelle õigusaktidest tulenev

pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega (ehitusseadustiku § 42 lg 7 p 1). Keskkonnaamet lähtub oma

tegevustes põhimäärusest, mille § 7 lg 2 p 3 kohaselt annab Keskkonnaamet kooskõlastusi ja nõusolekuid

õigusaktides sätestatud juhtudel ja korras (täpsemad suunised on leitavad Keskkonnaameti kodulehel). Ülejäänud

juhtudel puudub kohustus Keskkonnaameti poole pöördumiseks ning Keskkonnaametil ei ole ka õigust

kooskõlastuse andmiseks. Täiendavad märkused puuduvad.

Otsus:

Lugeda ehitusloa eelnõu arvamuse avaldaja poolt heaks kiidetuks.

2 Saku Vallavalitsus

8-1/21-024/8569-3

Transpordiamet algatas ehitusloa menetluse Rail Balticut ületava riigitee 11154 Tagadi‒Kurtna km 1,97-3,04

ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks. Ehitusseadustiku §42 lg 7 ning keskkonnamõju hindamise ja Otsus:

Lugeda ehitusloa eelnõu arvamuse avaldaja poolt heaks kiidetuks.

Transpordiameti korralduse „Rail Balticut ületava riigitee 11154 Tagadi‒Kurtna km 1,97-3,04 ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

3

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lg 22 alusel esitate meile kooskõlastamiseks ehitusloa ja keskkonnamõju

hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu. Lisasite eelnõuga kaasa ehitusprojekti dokumentatsiooni.

Kooskõlastame ehitusloa ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu. Nõustume

keskkonnamõju hindamise eelhinnangus esitatuga ja kokkuvõtliku järeldusega, et keskkonnamõju hindamist ei

ole antud juhul vajalik algatada.

3 Terviseamet

8-1/21-024/8569-6

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) ehitusseadustiku § 42 lg 7 ja keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lg 2 alusel arvamuse avaldamiseks riigitee 11154 Tagadi-Kurtna km

1,97-3,04 ümberehitamiseks ja viadukti ehitamise ehitusloa eelnõu ja keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH)

algamata jätmise eelnõu.

Projekti eesmärk on lahendada kõrvalmaantee nr 11154 Tagadi-Kurtna km-tel 1,97-3,04 ristumine kavandatava

Rail Balticu raudteetrassiga. Projekteeritav kõrvalmaantee lõik nr 11154 Tagadi-Kurtna (RB põhiprojekti mõistes

tee OR0390) asub Harju maakonnas Saku vallas. Samuti parandatakse tee teljegeomeetriat ja viiakse see

vastavusse normidega. Kavandatava Rail Balticu trassi ületamiseks rajatakse viadukt (BR0390).

Müraallikatena on KMH eelhinnangus käsitletud perspektiivset Rail Balticu raudteetrassi, perspektiivse

liikluskoormusega ristuvaid maanteid ning perspektiivset rongiliiklust olemasoleval raudteetrassil.

Rongikoosseisude pikkused ja kiirused on esitatud Rail Baltica opereerimise kavas. Perspektiivne rongide

liiklussagedus on arvestatud 2046. aasta seisuga. Ristuvate maanteede osas on põhiprojekti mürahinnangus

lähtutud Skepast&Puhkim OÜ koostatud „Rail Baltic raudtee maanteede ristumised Harju maakonna lõigul.

Liiklusuuring“. Kasutatud on 2043. aasta liiklusprognoosi tulemusi. Planeeritavast alast on mõjutatud kõige enam

Andrese kinnistu (71901:001:0410), kus paikneb ehitisregistri andmetel elamu. Müratundlike hoonetega aladele

rakendub keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhu leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määruses nr 71) lisas 1 toodud II mürakategooria

liiklusmüra piirväärtused, mis on päeval 60 dB (teepoolsel küljel 65 dB) ja öösel 55 dB (teepoolsel küljel 60 dB).

KMH eelhinnangu joonistelt 3 ja 4 selgub, et müratundlike hoonetega aladeni ulatub nii päeval kui ka öösel kuni

49 dB (teepoolsel küljel samuti kuni 49 dB). Tulenevalt eeltoodust ei ületa müratundlike hoonetega aladeni

leviv müra KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtasemeid.

KMH eelhinnangus on muuhulgas toodud järgmised punktid:

 „Keskkonnaministri määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 p 3 kohaselt rakendatakse ehitustegevusega seotud müra

ekvivalentseid normtasemeid vaid õhtusel ja öisel ajal (ajavahemikul 21.00–7.00). Ehitusmürale

rakendatakse kella 21.00–7.00 piirväärtusena asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset – vt

Tabel 2. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.

Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne võib teha tööpäevadel kella 7.00–19.“

 „Inimeste heaolu ja tervist võivad mõjutada tee ehitamise ja selle kasutamisega seotud müra, vibratsioon,

välisõhu kvaliteet ja vee kvaliteet. Inimeste heaolu võivad mõjutada ka visuaalsed muutused maastikus.

Ehitatav riste võimaldab sõidukitel ja kergliiklejatel ületada ohutult raudtee, tagada liikumisvõimalused ja

piirkonna teedevõrgu toimimine ja sidusus.“

Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning märgib järgmist:

1. Arvestada, et liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval

85 dB ja öösel 75 dB (KeM määrus nr 71 § 6 lg 3).

2. Jälgida, et ehitusaegsed (ja kasutusaegsed) vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17.05.2022

määruses nr 78 „ Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni

mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtused.

3. Valgustuse paigutusel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning vältida nende ülemäärast

valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid.

Põhjendus:

1) P1-P4: Terviseameti poolt välja toodud märkused 1-4

lisatakse ehitusloa kõrvaltingimustesse.

2) P5: Rail Baltica raudtee projekti koosseisus teostatav müra

modelleerimine lisatakse järgnevate projektide

ehituslubade menetluse materjalide koosseisu.

Otsus:

1) P1-P4: Arvamusega arvestada. Lisatakse ehitusloa

kõrvaltingimuseks.

2) P5: Arvamus võtta teadmiseks.

3) Lugeda ehitusloa eelnõu arvamuse avaldaja poolt

heakskiidetuks..

Transpordiameti korralduse „Rail Balticut ületava riigitee 11154 Tagadi‒Kurtna km 1,97-3,04 ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

4

4. Häiringute leevendamiseks soovitab amet lähedal asuvaid inimesi teavitada müra- ja vibratsioonirikaste

tööde teostamisest.

5. Seletuskirjas (lk 19) on välja toodud järgnev: „Raudtee projekti koosseisus on teostatud müra

modelleerimine (vaata lisa 7). Vastavalt modelleerimisele ei ole vajalik Tagadi-Kurtna tee ääres müra

tõkestavate meetmete kasutamine. Müratõke on kavandatud raudtee projektis raudteelt lähtuva müra

tõkestamiseks“ Esitatud materjalides eeltoodud lisa 7 ei leidu. Amet palub edaspidi eeltoodud lisa 7

materjalide hulka lisada.

3 Rail Baltic Estonia OÜ

- Otsus:

Pädev asutus eeldab, et arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa

eelnõu osas arvamust avaldada.

4 Riigimetsa Majandamise

Keskus

- Otsus:

Pädev asutus eeldab, et arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa

eelnõu osas arvamust avaldada.

5 Telia Eesti AS - Otsus:

Pädev asutus eeldab, et arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa

eelnõu osas arvamust avaldada.

6 Elektrilevi OÜ - Otsus:

Pädev asutus eeldab, et arvamuse avaldaja ei soovinud ehitusloa

eelnõu osas arvamust avaldada.

2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud

Jrk

nr

Kinnisasja nimi ja

katastriüksuse tunnus

Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas

1 -

- -

2.3.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud

Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas ehitusloa menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul ehitusloa eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud

tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9).

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus Kandi 71901:001:0356

Kulli 71814:001:0105

Koosi 71901:001:0398

Kandi 71901:001:0356

Kandi 71901:001:0356

Puki 71901:001:0411

Vanakooli 71901:001:0392

Andrese 71901:001:0410

Leevikese 71814:001:0564

Tallinna-Rapla

raudtee 811 71901:001:0408

Andrese 71814:001:0009

11154 Tagadi-

Kurtna tee

71901:001:0393

Juurdepääsutee lõik

813

71901:001:0394

11154 Tagadi-

Kurtna tee

71901:001:0399

Juurdepääsutee lõik

811

71901:001:0409

Tallinna-Rapla

raudtee 810

71901:001:0412

Pukinurga 71901:001:0413

Viimsi metskond 43 71814:001:0113

Viimsi metskond 42 71814:001:0513

Viimsi metskond

102

71814:001:0555

Kandiraba 71901:001:0357

* Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul tee ehitusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa

eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9).

DPS2 KANGRU-RAPLA MAAKOND

11154 TAGADI-KURTNA RIIGITEE RISTE (OR0390) JA

VIADUKT (BR0390)

Keskkonnamõju eelhinnang

Transpordiamet 2022

2

Sisukord Sissejuhatus ...................................................................................................................... 3

1. Taust ja seadusandlikud aspektid ............................................................................... 4

2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus ................................................................ 5

2.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus ......................................................... 5

2.2 Kavandatava tegevuse lühikirjeldus ..................................................................... 6

2.3 Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega ................................................... 9

2.4 Ressursside kasutamine .....................................................................................11

2.5 Energiakasutus ...................................................................................................12

2.6 Tegevusega kaasnevad tegurid ..........................................................................12

2.7 Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine ................................................................17

2.8 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus ......................17

2.9 Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, piiriülesed

mõjud, kliimamuutustest tulenevad ohud .......................................................................18

3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond .............................................19

3.1 Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused......................................................................................................................19

3.2 Alal esinevad loodusvarad, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime ..19

3.3 Mõjutatav keskkond ja selle vastupanuvõime .....................................................19

3.4 Kultuurimälestised, miljöö- või arheoloogilise väärtusega alad ............................23

3.5 Väärtuslikud maastikud .......................................................................................24

3.6 Väärtuslik põllumajandusmaa .............................................................................24

3.7 Asustus ...............................................................................................................24

3.8 Mõju inimese tervisele ja heaolule ning elanikkonnale – müra, vibratsioon, vee- ja

õhu kvaliteet ..................................................................................................................24

4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele ..........................................................................27

4.1 Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimivate või mõjualas

planeeritavate tegevustega ...........................................................................................27

4.2 Ebasoodsa mõju ennetamise ja vältimise meetmed ............................................28

5. Eelhinnangu kokkuvõte ja järeldused .........................................................................30

Kasutatud kirjandus ..........................................................................................................31

3

Sissejuhatus

Käesoleva eelhinnangu ülesandeks on teabe andmine otsustajale ehitusloa menetluses Saku

vallas asuva Tagadi-Kurtna riste (viadukt) rajamisega kaasneva keskkonnamõju kohta.

Projekteeritav kõrvalmaantee nr 11154 Tagadi-Kurtna lõik km 1,97-3,04 hakkab ristuma

kavandatava Rail Balticu (edaspidi RB) trassiga. Kavandatava Rail Balticu trassi ületamiseks

rajatakse viadukt.

Käesoleva eelhinnangu aluseks on põhiprojekti „Tagadi-Kurtna riste OR0390” dokumendid,

mis on osa kogu DPS2 – Kangru-Maakonna piir (RBDTD-EE-DS2-DPS2) projektist.

Eelhinnangus käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt negatiivset ja

positiivset mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju hindamise

(KMH) algatamise või mitte algatamise ja negatiivsete mõjude vältimise osas. Käesolevat

eelhinnangut on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina KMH algatamise vajalikkuse

hindamisel.

4

1. Taust ja seadusandlikud aspektid

Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib Keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS)1.

KeHJS § 3 punkti 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või

selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus

toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.

KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

• ületada mõjuala keskkonnataluvust;

• põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

• seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

KeHJS § 6 lõige 1 määratleb olulise keskkonnamõjuga tegevused. Kui kavandatav tegevus ei

kuulu lõikes 1 nimetatute hulka, siis on lõikes 2 antud valdkonnad, mille puhul otsustaja peab

andma eelhinnangu kavandatava tegevusega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta.

KeHJS § 6 lg 4 kohaselt kehtestatakse § 6 lg 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud

loetelu Vabariigi Valitsuse määrusega2. Tee ehitamiseks tegevusloa andmine ei ole KeHJS §

6 lg 1 kohaselt olulise mõjuga tegevus, kuid Vabariigi Valitsuse 19.08.2005 määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punkti 8 kohaselt kuulub tee rajamine või laiendamine

(välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade,

pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee,

teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või

laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6

lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul) tegevusvaldkondade hulka, mille korral tuleb kaaluda

keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust.

Lisaks tuleb KMH eelhinnang anda muu määruses nimetamata tegevuse puhul, mis võib

kaasa tuua olulise keskkonnamõju (§ 16 punkt 1) ning määruses nimetatud tegevuse või

käitise muutmisel või ehitise laiendamisel, kui tegevuse või käitise muutmine või ehitise

laiendamine vastab määruses sätestatule (§ 16 punkt 2).

KeHJS § 61 sätestab eelhinnangus kajastatava teabe sisu, mille nõudeid on täpsustatud

keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“

(aluseks KeHJS § 61 lg 5). Eelhinnangu koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivast

seadusandlusest, väljakujunenud praktikast ning ajakohastest eelhindamise

juhendmaterjalist3.

1 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87) 2 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I, 08.05.2012, 11) 3 Keskkonnaministeerium, 2017. Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend

https://www.envir.ee/sites/default/files/kmh_eelhinnangu_andmise_juhend.pdf

5

2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus

2.1 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA VAJADUS

Projekti eesmärk on lahendada kõrvalmaantee nr 11154 Tagadi-Kurtna km-tel 1,97-3,04

ristumine kavandatava Rail Balticu raudteetrassiga. Projekteeritav kõrvalmaantee lõik nr

11154 Tagadi-Kurtna (RB põhiprojekti mõistes tee OR0390) asub Harju maakonnas Saku

vallas (vt Joonis 1 ja Joonis 2). Samuti parandatakse tee teljegeomeetriat ja viiakse see

vastavusse normidega. Kavandatava Rail Balticu trassi ületamiseks rajatakse viadukt

(BR0390).

Joonis 1. Projekteeritava riste asukoht Maa-ameti kaardil4

4 Maa-amet, 2020

6

Rail Balticu raudtee trassikoridor ristub Tagadi-Kurtna kõrvalmaanteega (vt Joonis 2).

Joonis 2. Rail Balticu trassikoridor ristumisel Tagadi-Kurtna kõrvalmaanteega5

Kavandatav Rail Balticu trassi koridor (osaliselt või kogu ulatuses maakonnaplaneeringu

trassilõigud 16A, 16B, 14C) läbib Saku valla territooriumil Tagadi, Kurtna, Kirdalu, Tõdva,

Kajamaa, Saustinõmme, Männiku ja Tammejärve küla. Kogu Saku valla ulatuses on

planeeritud trassi koridori laius 350 m6.

RB Harju maakonnaplaneeringu7 alusel lahendatakse raudtee ristumised avalikult

kasutatavate teedega eritasandilisena. Eritasandiliste ristete asukohtade määramisel on

lähtutud eelkõige põhimõttest tagada liikumisvõimalused ja piirkonna teedevõrgu toimimine ja

sidusus, samuti on arvestatud liiklussagedust ning asustuse paiknemist.

Eritasandilised lahendused (ehk risted) planeeritakse Saku valda 7 teega ristumisele.

Juurdepääsuks majapidamistele ja kinnistutele ning teedevõrgu sidususe tagamiseks

planeeritakse uued teed, mis seotakse olemasoleva teedevõrguga.

2.2 KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS

Tagadi-Kurnta maantee lõigu plaanilahenduse projekteerimisel on lähtutud olemasolevast

keskkonnast, olemasoleva tee asukohast, kavandatava Rail Balticu trassi asukohast ning enne

põhiprojekti koostamist teostatud VE8 etapis koostatud lahendusest.

5 Põhiprojekt DPS 2. Tagadi tee riste (OR0390) 6 Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“. 2013-2016. 7 Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“. 2013-2016. 8 VE – value engineering, eesti keeles väärtusprojekteerimine

7

Teeregistri andmetel on antud lõigus tegemist maantee V klassi maanteega. Olemasoleva

tee katte laius on mõõdetud 5,3–5,6 m. Tugipeenrad on peamiselt laiusega on 0,5 m ning

mulde kogulaius on 6,3-6,6 m.

Projekti koosseisu on projekteeritud järgmised teelõigud, hooldusteed ja mahasõidud:

• Tagadi-Kurtna kõrvalmaantee (OR0390) - pikkus 1070 m, katte laius 7,0-8,0 m;

• Hooldustee (OR039004) - pikkus 444 m, katte laius 4,0-6,0 m;

• Hooldustee (OR039003) - pikkus 380 m, katte laius 5,5-6,0 m;

• Mahasõit (OR039002) - pikkus 16 m, katte laius 3,5 m;

• Mahasõit (OR039006) - pikkus 15 m, katte laius 5,5 m;

• Mahasõit (OR039001) - pikkus 14 m, katte laius 4,5 m;

• Mahasõit (OR039005) - pikkus 30 m, katte laius 5 m;

• Mahasõit (OR039007) - pikkus 26 m, katte laius 4,35 – 7 m;

• Mahasõit (OR039009) - pikkus 15 m, katte laius 5,2 m; Kõrvalmaantee lõigu ristprofiil on projekteeritud 1+1 sõidurajaga vastavalt

projekteerimisnormides toodud parameetritele. Sõidurajad on ettenähtud laiusega 3,0 m.

Kindlustatud peenar on laiusega 1,0 m. Tugipeenarde laius on 0,5 m, põrkepiirde korral 1,25

m. Projekteeritavas lõigus on teel 4,0 % viraaž9, mis on lõigu lõpus viidud kokku oleva tee

kahepoolse põikkaldega. Tugipeenardele on ette nähtud põikkalle 4%. Lõigul PK 4+30 kuni

5+40 on sõidutee kokkuviimisel rajatisega BR0390 laiendatud katte laiust 8 m peale.

Rail Balticu projekteerimisjuhisest tulenevalt on kõigile Rail Balticu trassiga ristuvatele

rajatistele ning raudtee seadmetele (seadmete asukohad ning vajalike hooldusteede maht

selgub raudtee projekteerimise käigus) juurdepääsu tagamiseks vajalik projekteerida

hooldusteed, mida võib vajadusel ühildada ka avalikult kasutatavate teedega.

Hooldustee OR039004 on projekteeritud Rail Balticu raudtee trassist paremale poole.

Tegemist on kategooria I avaliku kasutusega hooldus- ja juurdepääsuteega, mis tagab

juurdepääsu raudteest paremale poole jäävale maa-alale ning ühenduse kohaliku Koosi teega.

Hooldustee algab mahasõiduga Tagadi-Kurtna kõrvalmaanteelt, kulgeb paralleelselt Tagadi-

Kurtna kõrvalmaanteega vasakul pool teed raudtee suunal ja lõppeb Koosi teega ühinemisel.

Hooldustee OR039003 on projekteeritud Rail Balticu raudtee trassist vasakule poole. Tegemist

on kategooria I avaliku kasutusega hooldus- ja juurdepääsuteega, mis tagab juurdepääsu

raudteest vasakule poole kavandatavale alale. Hooldustee algab mahasõiduga kohalikult

Tagadi-Kurtna teelt, kulgeb paralleelselt Tagadi-Kurtna kõrvalmaanteega ja lõppeb

majapidamise juures.

Hooldusteede kavandamisel on arvestatud projekteeritava Rail Balticu raudtee trassi

asukohaga ning raudtee külgkraavide välisnõlvade ulatusega. Hooldusteed on kavandatud

selliselt, et selle katte serv jääks raudtee kraavi välisnõlvast vähemalt 10 m kaugusele.

Projekteeritud hooldusteede sisekurvidesse on ette nähtud laiendused vastavalt hooldusteede

projekteerimisjuhendile10.

9 sõidutee ühepoolne, kõveriku sissepoole suunatud põikkalle

10 Design Guidelines. General Requirements. 13-12-2019

8

Projekteeritavasse lõiku jääb kolm ristuvat teed ja 1 kinnistu juurdepääs. Projekteeritavale

lõigule jäävad olemasolevad, likvideeritavad ja/või projekteeritavad mahasõidud ning ristmikud

koos lühikirjeldusega on toodud Tabel 1.

Tabel 1. Projektiala mahasõitude loetelu ja kirjeldus

Asukoht Tüüp Märkus

PK 0+65

(OR039002)

Tüüp I Viimsi metskond 42 kinnistu. Olemaosoleva mahasõidu asukohta

projekteeritud. Plaanikõvera raadius vasakul 5 m ja paremal 5 m.

Katte laius 3,5 m

PK 0+96

(OR141004)

Tüübita Viimsi metskond 43 kinnistu. Projekteeritava raudtee hooldustee

juurdepääs ja olemasoleva majapidamise juurdepääs. Projekteeritud

uus. Plaanikõvera raadiused vasakul 12,5 m ja paremal 12,5 m. Katte

laius 5,5 m.

PK 4+55

Parempoolne

- Andrese kinnistu. Olemasolev mahasõit likvideeritakse.

PK 3+65

(Hooldustee

mahasõit)

(OR039006)

Tüübita Andrese kinnistu mahasõit. Projekteeritud uus. Plaanikõvera

raadiused 12,5 m. Katte laius 5,5 m. Projekteeritud uus mahasõit

hooldustee tarbeks.

PK 9+00

(OR141009)

Tüübita Viimsi metskond 102. Projekteeritud uus mahasõit kavandatava

hooldustee asukohta. Plaanikõvera raadiused vasakul 7 m ja paremal

5 m. Katte laius 5,2 m.

PK 9+05

(OR141007)

Tüübita Koosi kinnistu mahasõit. Projekteeritud olemasoleva mahasõidu

asukohale. Plaanikõvera raadiused 12,5 m. Katte laius 4,35 m

PK 3+65

(Hooldustee

mahasõit)

(OR039001)

Tüübita Andrese kinnistu mahasõit. Projekteeritud olemasoleva mahasõidu

peale uus. Plaanikõvera raadiused 5 m. Katte laius 4,5 m

PK 9+50

(OR141009)

Tüübita Vanakooli kinnistu mahasõit. Projekteeritud olemasoleva mahasõidu

asukohta. Plaanikõvera raadiused 12,5 m. Katte laius 5 m

Kõrvalmaantee Tagadi-Kurtna ristprofill on projekteeritud 1+1 sõidurajaga vastavalt

projekteerimisnormides toodud parameetritele. Sõidurajad on ettenähtud laiusega 3,0 m.

Kindlustatud peenar on laiusega 1,0 m. Tugipeenarde laius on 0,5 m, põrkepiirde korral 1,25

m. Projekteeritavas lõigus on teel 4,0 % viraaž, mis on lõigu lõpus viidud kokku oleva tee

kahepoolse põikkaldega. Tugipeenardele on ette nähtud põikkalle 4%. Lõigul PK 4+30 kuni

5+40 on sõidutee kokkuviimisel rajatisega BR0390 laiendatud katte laiust 8 m peale.

Hooldusteedel on kasutatud I kategooria hooldustee tüübi järgi ristlõike lahendust, mis näeb

ette 5,5 m laiuse kruuskattega tee. Tee põikkalle on 3,5% ja peenrad puuduvad.

Sisekurvidesse on ette nähtud laiendused vastavalt hooldusteede projekteerimisjuhendile.

Hooldustee OR39004 lõpp PK 3+90 – 4+45 on ette nähtud 4 m laiusena.

Mahasõidud on projekteeritud vastavalt nõutavatele pöörderaadiustele. Tagadi-Kurtna teega

ristuvad mahasõidud on projekteeritud asfaltkattega, ülejäänud mahasõidud on ette nähtud

kruuskattega. Kõik mahasõidud on projekteeritud ühepoolse põikkaldega.

9

Olemasolevad rajatised teelõigul puuduvad. Projekteeritava lõigu lõpus asub mõlemal pool

teed km 2,08 bussipeatus „Kurtna vanakool“. Olemasolev bussipeatus on ilma platvormita

sõidutee ääres ja bussitaskud puuduvad.

Tagadi-Kurtna tee algusesse on ettenähtud vasakpoolne külgkraav PK 0+00 – 1+14 ja

parempoolne külgkraav PK 0+67 – 0+82. Kraavid on vajalikud hooldustee OR039004

parempoolse külgkraavi osalise vee ärajuhtimiseks olemasolevasse maantee külgkraavi.

OR039004 hooldustee vasakusse serva on rajatud parempoolne külgkraav muldkeha

kuivendamiseks ja vete ärajuhtimiseks. Kraavide pikikalded jäävad vahemikku 0,2% - 2,5 %.

Vete ärajuhtimiseks on projekteeritud 2 truupi rõngasjäikusega. Mahasõidu PK 0+65 alla on

projekteeritud 0,4 m läbimõõduga plastiktruup SN8. Tagadi-Kurtna teega ristuv truup PK 0+82

on 0,4 m läbimõõduga plastiktruup.

Projekteeritud truupide päised on ette nähtud kindlustada pinnase ja killustiku (fr 16/32)

seguga täidetud geokärjega (geokärje h=10 cm, seina paksus 1,5 mm, PE, perforeeritud,

võrgusilma suurus 20x20 cm).

Kavandatava Rail Balticu trassi ületamiseks rajatakse viadukt (BR0390). Selle muldkeha

ehitatakse täitepinnasest.

Teele rajatakse liiklusmärgid, teekattemärgistus, tähispostid ning põrkepiire.

Enne kaevetööde algust peab töövõtja välja kutsuma tehnovõrkude valdaja ja saama nendelt

kirjalikud juhendid ja load tööde tegemiseks vastava tehnorajatise kaitsevööndis.

Töövõtja peab koostama ehitusaegse liikluskorralduse skeemi ning kooskõlastama selle

Transpordiametiga. Tööde tsoon tuleb tähistada töövõtja poolt vastavalt „Riigiteede ajutine

liikluskorraldus MA 2018-009“, MA peadirektori 14.11.2018 käskkiri nr 1-2/18/458. Töövõtja

peab arvestama kulutustega ajutiste ümbersõiduteede ehituseks, korrashoiuks ja nende

liikluskorraldusvahenditega tähistamiseks.

Kõik erakinnistutel teostavad ehitustööd tuleb enne ehitustööde algust maaomanikega

kooskõlastada. Kooskõlastuse puudumisel ei ole lubatud ehitustöid erakinnistul teostada.

2.3 TEGEVUSE SEOS ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE

PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA NING LÄHIPIIRKONNA PRAEGUSTE JA

PLANEERITAVATE TEGEVUSTEGA

2.3.1 MAAKONNAPLANEERINGUD

Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“

Riigihalduse minister kehtestas 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1.4/48 Harju

maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“.

Planeeringu eesmärk on luua alus uue rahvusvahelise ühenduse projekteerimiseks Balti riikide

ja Euroopa raudteevõrgu vahel, mille rööpmelaius (1435 mm) vastab Euroopa standardile. Rail

Baltic raudtee rajamisega kaasneb inimeste ja kaupade parem liikumisvõimalus ning

transpordist tingitud õhusaaste vähenemine. Planeeringuga on leitud sobivaim asukoht

elektrifitseeritud Rail Baltic raudtee trassi koridorile Harju maakonnas. Lätis ja Leedus on Rail

Balticu raudtee trassi koridori asukoht samuti välja valitud.

Planeeritud trassikoridori pikkus Harju maakonnas on 48 km ja see kulgeb läbi kuue kohaliku

omavalitsuse territooriumi: Maardu linn, Jõelähtme vald, Tallinna linn, Rae vald, Kiili vald ja

10

Saku vald. Trassikoridori laius hajaasustuses on 350 m, mis hõlmab raudtee rajamiseks

vajaminevat maad ja raudtee kaitsevööndit (kokku 66 m) ning nn trassi nihutamisruumi, mis

võib osutuda vajalikuks sellisel juhul, kui raudtee asukohta tuleb projekteerimise käigus

täpsustada. Raudtee rajamine on võimalik üksnes planeeritud trassikoridori sees.

Tiheasustuses ning kitsastes oludes on trassikoridori laiuseks 150 m.

Raudtee on kavandatud reisirongidele projektkiirusega kuni 249 km/h. Kaubarongide

projektkiirus on kuni 120 km/h. Reisirongi peatus on planeeritud Tallinnasse. Planeeringuga

on ette nähtud võimalus korraldada tulevikus Rail Balticu raudteel kohalikku rongiliiklust

Tallinn-Rapla-Pärnu-Riia suunal. Selleks on Rail Balticu trassile kavandatud perspektiivsed

asukohad kohalike rongipeatuste rajamiseks.

Harju maakonnaplaneering 2030+

Riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestati Harju maakonnaplaneering

2030+. Maakonnaplaneering algatati Vabariigi Valitsuse 18.07.2013 korraldusega nr 337.

Maakonnaplaneeringu peamisteks eesmärkideks on:

1) toetada maakonna ruumilist arengut, mis tagab tasakaalustatud ruumilise asustusstruktuuri

ning elukvaliteedi olukorras, kus maakonna rahvaarv pikemas perspektiivis kahaneb ja

vananeb;

2) tasakaalustada riiklikke ja kohalikke huvisid, arvestades seejuures kohalike

arenguvajaduste ja -võimalustega.

2.3.2 ÜLDPLANEERING

Saku Vallavolikogu 21.09.2017 otsusega nr 56 algatati Saku valla üldplaneeringu koostamine

ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. Uue üldplaneeringuga uuendatakse ja

kaasajastatakse nii 2009. aastal kehtestatud Saku valla üldplaneeringut kui 2012. aastal

kehtestatud Saku aleviku ja lähiala üldplaneeringut. Saku valla üldplaneeringu põhieesmärk

on kogu valla territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine ning

eelduste loomine hea elukeskkonna kujunemiseks.

Kehtiv Saku valla üldplaneering on kehtestatud Saku Vallavolikogu 09.04.2009 otsusega nr

22. Üldplaneeringu eesmärk on valla territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste

määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel

detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus- ja

ehitustingimuste seadmiseks.

Üldplaneeringus on ruumilise arengu põhimõtete kujundamisel ning maa- ja veealade üldiste

kasutamis- ja ehitustingimuste määramisel olulisel kohal majanduslikud, keskkonnakaitselised

ja sotsiaalsed kaalutlused (sotsiaalse infrastruktuuri asutuste teenuste kättesaadavus –

lasteaed, kool, arstiabi, kaubanduslik ja kultuuriline teenindamine, sportimisvõimalused,

ühistranspordi kättesaadavus, perspektiivsed ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni lahendused

jms).

2.3.3 DETAILPLANEERINGUD PIIRKONNAS

Kehtestatud või koostamisel olevad detailplaneeringud projektipiirkonnas puuduvad.

11

2.3.4 ARENGUDOKUMENDID

Saku valla arengukava 2035+11

Saku valla visioon on, et Saku vald pakub Eesti parimat pealinnalähedast töö- ja elupaika.

Saku vald on suurepärase looduskeskkonnaga järjepidevalt ja tasakaalustatult arenev ja

vallaelanikke kaasav omavalitsus. Valda on rajatud uusi maanteid, kergliiklusteid ja

loodusradasid, mis tagavad elanike vajadusi rahuldava bussiliikluse, igapäevase liiklemise,

sportimise ja puhkamise võimalused. Saku alevikust on kujunenud hästi planeeritud väikelinlik

vallakeskus koos heal tasemel haridusvõrgustikuga ning pidevalt areneva äri- ja

teenuskeskusega. Kiisa alevik koos Kurtnaga on kujunenud valla lõuna piirkonna keskuseks.

Külades on välja arendatud inimsõbralik avalik ruum.

Saku valla tunnuslause on „Läbi rohelise akna“. Rohelisest aknast välja vaadates on näha

kaunist loodus- ja elukeskkonda. Rohelisest aknast sisse vaadates võib näha endast ja

kodukohast lugupidavaid inimesi.

Kavandatav tegevus on seotud arengu eesmärgiga: majandus.

• Saku valla teedest ja tänavatest on moodustunud loogiliselt toimiv tervik, mis on heas

korras ning hästi ühendatud nii omavahel kui ka naaberomavalitsustega, eelkõige

Tallinnaga.

• Valla areng on terviklik ja tasakaalustatud – Saku alevikust on kujunenud väikelinlik

keskus, mida iseloomustavad tänapäevane ärikeskkond, mitmekülgne teenuste võrk ja

inimsõbralik avalik ruum, Kiisa alevik koos Kurtnaga on kujunenud valla lõuna piirkonna

keskuseks, külades on välja arendatud inimsõbralik avalik ruum.

• Ettevõtluskeskkond on kujunenud keskkonnasõbralikuks, konkurentsivõimeliseks ja

innovaatilist ettevõtlust soosivaks keskkonnaks. Saku vald on mitmekesiste vaba aja

veetmise võimalustega aastaringne turismi ja puhkemajanduse sihtkoht.

Harju maakonna arengustrateegia 2035+

Dokumendis on strateegiline eesmärk 3: Harju maakonnas on kiired, mugavad ja

keskkonnasäästlikud ühendused nii välisriikide ja ülejäänud Eestiga kui ka maakonnasiseselt.

2.4 RESSURSSIDE KASUTAMINE

Tee ja viadukti, sh muldkehade ehitus on ressursimahukas tegevus, mis nõuab kohalike

loodusvarade kasutamist. Põhiprojektis on välja toodud arvutuslikud mahud ettevalmistavate

tööde, mullatööde, katendi ehituse, liikluskorraldusvahendite ning maastikukujundustööde

kohta.

Teedeehituseks vajaminev materjal hangitakse üldjuhul karjäärist, mille avamise ja kasutamise

keskkonnamõju on hinnatud ning olulised negatiivsed keskkonnamõjud asjakohaste

meetmetega välditud või leevendatud.

Ehitustööde ettevalmistavas etapis eemaldatakse kasvupinnas. Kasvupinnas taaskasutatakse

kogu mahus nõlvade kindlustamisel, haljastamisel või täitmisel. Haljastustöödeks kõlbmatut

11 Kehtestaud Saku Vallavolikogu 17.10.2019 määrusega nr 15;

12

kasvumulda saab võimalusel kasutada rekultiveeritavate alade ja haljasalade täiteks.

Orgaanikat sisaldavat ning muldkehasse mittesobivat pinnast võib kasutada täitematerjalina.

Pärast tee valmimist on vajalik tee hooldamine. Hooldustöödega tuleb tagada tee

seisunditaseme vastavus antud tüüpi tee suhtest kehtestatud seisunditaseme nõuetele12.

Ehitiste ehituseks kasutatakse loodusvarasid mahus, mis ei too kaasa olulist negatiivset

keskkonnamõju.

2.5 ENERGIAKASUTUS

Projekti elluviimiseks kasutavad energiat (kütust) tee-ehitusmasinad, hiljem kulub kütust

masinatele, mis tegelevad tee hooldustöödega. Nimetatud tegevused ei ole energiamahukad

ning jätkuvad sarnaselt olemasolevale olukorrale.

2.6 TEGEVUSEGA KAASNEVAD TEGURID

Olemasoleva Tagadi-Kurnta maantee rekonstrueerimise ja viadukti ehitamise ja

kasutamisega kaasnev peamine mõju on müra teke ja selle levik. Veekeskkonda võib

mõjutada sademevee juhtimine eesvooludesse. Ehitus- ega kasutusperioodil ei kaasne

kavandatava tegevusega valgusreostust ega soojuse, kiirguse ja lõhna heidet keskkonda.

2.6.1 MÕJU VEEKESKKONNALE

Peamiseks pinnavett mõjutada võivaks teguriks on sademevesi, mis juhitakse riste

külgkraavide kaudu lähimatesse eesvooludesse. Valdavalt imbuvad sademed aga sealsamas

tee muldesse. Külgkraavid on pigem tee mulde kuivana hoidmiseks ja vesi koguneb (filtreerub)

sinna peamiselt läbi pinnase.

Üldjuhul piisab rohtunud nõlvadega pikikraavidest (külgkraavidest), et vältida teelt pärineva

võimaliku saaste edasist difusiooni eesvooluks olevatesse veekogudesse, välja arvatud

juhtudel, kui piirkonnas peaks tekkima üleujutus või on tegemist valingvihmadega.

AS Maves on hinnanud13, et liiklusega kaasneva keskkonnariski vähendamiseks tuleb

sademevett käidelda alates liiklussagedusest 30 000 autot ööpäevas, käitlemise vajadust tuleb

analüüsida alates 15 000 autost/ööpäevas. Aasta 2018 liiklussagedused on võetud teeregistri

andmebaasist. Käsitletava riigimaantee liiklussagedus on 210 a/ööpäevas. Seega on

liiklussagedus oluliselt väiksem kui 15 000 autot/ööpäevas ning puudub vajadus sademevee

käitlemiseks.

Ehitamisel tuleb arvestada kemikaalide ja kütuste käitlemise nõuetega. Tehnika hoitakse

korras, et vähendada pinnase reostumise ning seeläbi ka põhjavee reostumise riski.

Ehitustööde tegemisel tuleb jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine ja pesu ei toimuks

veekaitsevööndis.

2.6.2 MÜRA MÕJU

Ehitusaegne müra

12 Avalikult kasutatava tee seisundinõuded on määratud Majandus- ja taristuministri 2015.a määrusega nr 92 (RT

I, 02.11.2018, 3) 13 Maves AS. 2011. Kurna liiklussõlme sademevee lahenduse ekspertiis

13

Ehitusmüra puhul on tegemist ajutise müraga. Keskkonnaministri määruse nr 71 „Välisõhus

leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa

1 p 3 kohaselt rakendatakse ehitustegevusega seotud müra ekvivalentseid normtasemeid vaid

õhtusel ja öisel ajal (ajavahemikul 21.00–7.00). Ehitusmürale rakendatakse kella 21.00–7.00

piirväärtusena asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset – vt Tabel 2. Impulssmüra

piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.

Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne võib teha tööpäevadel kella

7.00–19.00.

Tabel 2. Tööstusmüra normtasemed. Müra kirjeldaja on hinnatud müratase L [dB]

Kategooria Ajavahemik Tööstusmüra normtasemed

piirväärtus sihtväärtus

I päev (Ld) 55 45

öö (Ln) 40 35

II päev (Ld) 60 50

öö (Ln) 45 40

III päev (Ld) 65 55

IV öö (Ln) 50 45

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt peavad töökeskkonna müra ja vibratsioon

olema sellise tasemega, et nende kahjulik toime töötajale oleks välditud või viidud võimalikult

madalale tasemele. Töökeskkonna müra piirnormid, müra mõõtmiste korra ja tööandja

kohustused mürast tingitud terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks on kehtestatud

Vabariigi Valitsuse määrusega nr 108 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud

töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord”.

Kasutusaegne müra

Keskkonnamüra modelleerimine on teostatud spetsiaaltarkvaraga Datakustik CadnaA 2021.

Müraallikatena on käsitletud perspektiivset RB raudteetrassi, perspektiivse liikluskoormusega

ristuvaid maanteid ning perspektiivset rongiliiklust olemasoleval raudteetrassil.

Rongikoosseisude pikkused ja kiirused on esitatud Rail Baltica opereerimise kavas14.

Perspektiivne rongide liiklussagedus on arvestatud 2046. aasta seisuga. Ristuvate maanteede

osas on põhiprojekti mürahinnangus lähtutud Skepast&Puhkim OÜ koostatud „Rail Baltic

raudtee maanteede ristumised Harju maakonna lõigul. Liiklusuuring“. Kasutatud on 2043.

aasta liiklusprognoosi tulemusi.

Müratasemete arvutustes ning leevendusmeetmete rakendamisel on arvestatud müratundlike

aladega ja hoonetega vastavalt Eesti topograafia andmekogu maakasutustele15. Müratundlik

ala on üldplaneeringu juhtotstarbega määratud ala, millele on kehtestatud müra

14 Rail Baltica: Preparation of the Operational Plan of the Railway. Final Study Report 15 ETAK Eesti põhikaart 2020

14

normtasemed16. Müratundlikud hooned on elamud, hooldekandeasutused, tervishoiu-, laste-

ja õppeasutused ning muud hooned, millele on kehtestatud müra suhtes kõrgendatud

nõuded17.

Müra leevendamise vajadust analüüsiti siseriiklike müranõuete ja müra prognoosimudeli

tulemuste võrdluse abil, mis loob mürakaardid ja annab auto- ja raudteeliikluse omadusi

arvestades mürataseme erinevates punktides. Projekteerimise lähteülesandeks on seatud

normväärtuste tagamine nii päevasel kui ka öisel ajal. Kohtades, kus tuvastati võimalik

mürataseme ületamine, projekteeriti vajalike gabariitidega müratõkkerajatised. Ka käsitletava

riste piirkonnas on projekteeritud müratõkkerajatised.– vt Joonis 3 ja Joonis 4.

16 Keskkonnaministri 16.detsembri 2016.a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ 17 Sotsiaalministri 4. märtsi 2002.a määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“

15

Joonis 3. Päevane müraolukord leevendusmeetmetega käsitletava riste piirkonnas

16

Joonis 4. Öine müraolukord leevendusmeetmetega käsitletava riste piirkonnas

17

2.7 TEKKIVAD JÄÄTMED JA NENDE KÄITLEMINE

Projekti elluviimisel tekivad pinnasejäätmed. Suur osa tekkivatest jäätmetest on

taaskasutatavad.

Kõlblik kasvumuld tuleb ladustada teemaa-alal ja kasutada hiljem nõlvade ja kraavide

kindlustamisel ning teemaa haljastamisel. Haljastustöödeks kõlbmatut kasvumulda saab

võimalusel kasutada rekultiveeritavate ja haljasalade täiteks. Ülejäävat kõlbmatut pinnast peab

töövõtja utiliseerima vastavalt jäätmeseaduses ja maapõueseaduses toodule.

Olemasolevate mullete laienduste alla jääv kasvupinnas eemaldatakse kogu paksuses. Kuna

olemasolevate teede kindlustamata peenrad on osaliselt rohtu kasvanud, on nende kaevamise

maht üldjuhul arvestatud sobimatu pinnase mahuga kokku.

Objektil ülejääva pinnase maht on ca 5000 m³. Orgaanikat sisaldavat ning muldkehasse

mittesobivat pinnast võib kasutada täitematerjaline planeerida see teemaa-alal

rekultiveeritavatele aladele, madalamatele aladele tee mulde kõrvale. Rekultiveeritavate alade

planeerimisel tuleb jälgida, et planeeritava ala kalle oleks veeviimarite ja kraavide suunas.

Objektil ülejääv ehituseks sobimatu pinnas tuleb töövõtjal utiliseerida vastavalt

jäätmeseadusele.

Projektialal kasvavad puud ja võsa eemaldatakse ehitustööde ettevalmistavas etapis.

Raiejäätmed tuleb hakkida, kännud juurida ja vedada ehitusplatsilt ära või freesida.

Muude jäätmete ajutised kogumiskohad peavad olema sellised, kus on välistatud jäätmete ja

neist eralduvate saasteainete sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette.

Ohtlike jäätmete teke on tõenäoliselt minimaalne ja võib peamiselt kaasneda avariiolukorras,

kui ehitusmasinatest võib lekkida kütist või määrdeaimeid.

Kui jäätmete käitlemisel järgitakse jäätmeseaduse, selle alamaktide ja kohaliku omavalitsuse

jäätmehoolduseeskirja nõudeid, siis olulist negatiivset keskkonnamõju ei teki.

2.8 TEGEVUSEGA KAASNEVATE AVARIIOLUKORDADE ESINEMISE VÕIMALIKKUS

Kavandatava tegevuse eesmärk on lahendada kõrvalmaantee nr 11154 Tagadi- Kurtna

ristumine kavandatava Rail Balticu raudteetrassiga. Kavandatava Rail Balticu trassi

ületamiseks rajatakse viadukt (BR0390). Samuti parandatakse tee teljegeomeetriat ja viiakse

see vastavusse normidega.

Kahetasandiline ristumine välistab autode ja kergliiklejate kokkupõrked rongidega. Samuti on

ristumise piirkonnas piirdeaedadega tõkestatud inimeste sattumine raudteele.

Seega projektiga ei kavandata selliseid objekte ega tegevusi, mis võiksid endaga kaasa tuua

selliseid avariiolukordi või avariiheiteid, millega kaasneks oluline keskkonnakahju või kahju

inimeste tervisele.

Tegevusega kaasnevad avariiolukorrad võivad olla tingitud ehitusperioodil ehitusmasinate

poolt põhjustatud õli- ja kütuseleketest. Mõju on välditav, kui kasutatavad ehitusmasinad on

tehniliselt korras ning nõuetekohaselt hooldatud. Tööde teostaja peab olema valmis võimalike

kütuse- ja õlilekete kiireks lokaliseerimiseks ja likvideerimiseks, et reostus ei satuks vette ja

pinnasesse.

18

2.9 TEGEVUSE SEISUKOHAST ASJAKOHASTE SUURÕNNETUSTE VÕI

KATASTROOFIDE OHT, PIIRIÜLESED MÕJUD, KLIIMAMUUTUSTEST TULENEVAD

OHUD

Kavandatava tegevusega ei ole ette näha täiendavaid ohtlikke olukordi –

suurõnnetusi/katastroofe.

Kavandatav tegevus ei toimu riigipiiri läheduses, seega piiriülest mõju ei ole.

Kavandatava Rail Balticu raudtee trass ristub kõrvalmaanteega nr 11154 Tagadi- Kurtna.

Ristumisele projekteeritakse kahetasandiline ülesõit (viadukt). Kahetasandiline ristumine

välistab autode ja kergliiklejate kokkupõrked rongidega (sh ohtlikke kemikaale vedavate

kaubarongidega) ning sellega ka suurõnnetused ja nendega kaasneda võivad katastroofilised

tagajärjed.

Kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohtu tõenäoliselt ei esine.

19

3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

3.1 OLEMASOLEV JA PLANEERITAV MAAKASUTUS NING SEAL TOIMUVAD VÕI

PLANEERITAVAD TEGEVUSED

Projekteeritav riigitee lõik asub transpordimaal (11154 Tagadi-Kurtna tee, KÜ

71814:001:0188). Projekteeritav teelõik külgneb metsa- ja põllumaaga (sihtotstarve

maatulundusmaa). Tee serva jääb ka üks majapidamine.

Tee ehitamine on kavandatud Transpordiameti poolt, mis on riigiteede ehituse ning hoolduse

eest vastutav asutus. Nõuded projekti koostamisele on esitatud ka RB poolt.

Ehitustegevusega ei seata piiranguid maakasutusele, kuna tegemist olemasoleva teelõigu

ehitusega, mis on projekteeritud transpordimaale. Projektiga ei muudeta praegust

maakasutuse sihtotstarvet.

Ehitusaegne liikluskorralduse skeem kooskõlastatakse Transpordiametiga. Antud projekti

koosseisus on planeeritud 9 mahasõitu ja hooldusteed (vt täpsemalt Tabel 1). Riste

rajamisega seoses ei muutu ligipääsud majapidamistele, kinnistutele ja kohalikele teedele.

Projekteerimisel ja ehitustöödel arvestatakse olemasolevate tehnovõrkudega, sh võetakse

vajalikud kooskõlastused tehnovõrkude valdajatelt. Olemasolevad muud rajatised, mida

tegevus mõjutaks, projekteeritaval teelõigul puuduvad.

3.2 ALAL ESINEVAD LOODUSVARAD, NENDE KÄTTESAADAVUS, KVALITEET JA

TAASTUMISVÕIME

Maa-ameti maardlate kaardirakenduse andmetel ei asu projektialal ja selle vahetus läheduses

maardlaid. Ehituseks vajalikke materjale tarbitakse eesmärgipäraselt, põhjustamata mõjusid

ressurssidele või teistele, kes neid tarbida võiksid. Seega negatiivne mõju maavaradele, nende

omadustele ja taastumisvõimele puudub.

Mõju mullastikule/pinnasele on lokaalne (seotud otsese ehitustegevusega) ja jääb

mitteolulisele tasemele.

3.3 MÕJUTATAV KESKKOND JA SELLE VASTUPANUVÕIME

3.3.1 NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALAD

Projektialal ja selle vahetus läheduses ei asu Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid.

Projektialale lähimad Natura 2000 alad on: Kurtna-Vilivere loodusala (EE002031818), mis asub

projektialast 1,0 km kaugusel edelas ning Tuhala loodusala (EE0010101), mis asub 2,0 km

kaugusel kirdes. Eelhinnangu käigus ei tuvastatud kavandatava tegevusega kaasnevaid

võimalikke keskkonnamõjusid, mis võiksid ulatuda sellisele kaugusele. Nimetatud kaitstavad

alad asuvad projektialast piisavas kauguses ning teelõigu ehitamine ei mõjuta Natura 2000

võrgustikku kuuluvate alade terviklikkust, kaitse-eesmärke ega muid väärtusi.

18 Natura 2000 võrgustikku kuuluva ala rahvusvaheline kood.

20

3.3.2 KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID

Keskkonnaregistri19 andmetel ei asu projektialal ja selle läheduses kaitstavaid alasid ega

kaitsealuste liikide elupaiku/kasvukohti. Keskkonnaregistri andmetel asub lähim kaitseala –

Kurtna-Vilivere hoiuala (KLO2000144) projektialast enam kui 1,0 km kaugusel. Lähim

kaitstavate liikide elupaik on 1,2 km kaugusel idas asuvad III kaitsekategooria liikide Triturus

vulgaris (tähnikvesilik) ja Rana arvalis (rabakonn) elupaigad. Elupaik asub teelõigust piisavalt

kaugel, et on välistatud olulise negatiivse mõju teke kaitsealuse liigi elupaigas.

Kavandataval tegevusel puudub mõju kaitstavatele loodusobjektidele.

3.3.3 PÕHJAVESI JA PINNAVESI

Projektipiirkonnas on põhjavesi nõrgalt kaitstud (Joonis 5). Nõrgalt kaitstud põhjaveega alal

tuleb ajutiste ehitusaegsete ladustus- ja hoiuplatside rajamisel20 (kui see on ehitustööde

korraldamiseks tingimata vajalik) kindlasti rakendada tõhusaid meetmeid põhjavee reostamise

vältimiseks (vt ptk 4.2). Ehitusmaavarade ja kasvupinnase ajutine (ehitusaegne) ladustamine

ei põhjusta põhjaveereostust

Joonis 5. Põhjavee kaitstuse kaart, projektiala asukoht märgitud täpiga (aluskaart: Maa-

amet, 2020).

19 Keskkonnaregister.23.08.2020. 20 Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruanne. 2017. Lisa III EP täpsusastmes hindamine.

21

Joonis 6. Projektalale jäävad järgmised maaparanduse kuivendussüsteemid (aluskaart:

Maa-amet, 2020).

Projekteeritava lõigu alguses on olemasolev vasakpoolne külgkraav, lisaks on PK 4+50 ristuv

kraav.

Projektalale jäävad järgmised maaparanduse kuivendussüsteemid (vt Joonis 6):

• Kurtna, TTP-243, maaparandussüsteemi kood 4109800010010;

• Koosi, maaparandussüsteemi kood 4109790010010.

Projekteeritud on uued külgkraavid Tagadi-Kurtna tee algusesse. Kraavid on vajalikud

hooldustee OR039004 parempoolse külgkraavi osalise vee ärajuhtimiseks olemasolevasse

maantee külgkraavi. OR039004 hooldustee vasakusse serva on rajatud parempoolne

külgkraav muldkeha kuivendamiseks ja vete ärajuhtimiseks.

Keskkonnaregistri andmetel asuvad lähimad puurkaevud projektialast ca 450 m kaugusel

põhjas (KR kood: PRK0018943) ning ca 770 m kaugusel läänes (KR kood: PRK0001522).

Puurkaevud asuvad projektialast piisavas kauguses ning tegevusega ei mõjutata puurkaevude

seisundit.

Projektiala piirkonnas on üks hoonestatud kinnistu (Andrese), aga seal ei asu salvkaevu.

Seega ei hinnata tegevuse mõjusid võimalikele salvkaevudele.

3.3.4 MÄRGALAD JA ÜLEUJUTUSOHUGA ALAD

Projekti piirkonnas ei asu märgalasid ega üleujutusohuga alasid, seega kavandatava tegevuse

mõju neile puudub.

3.3.5 PINNAVORMID JA PINNAS

Projektiala paikneb Harju lavamaal, kus maapind langeb sujuvalt edela suunas. Maapinna

absoluutkõrgused on planeeritava rajatise läheduses vahemikus 49,0…49,9 m. Pinnakatte

paksus on üle 10 m ja see koosneb liivasest pinnasest. Aluspõhjaks on üldgeoloogiliste

22

andmete põhjal Ordoviitsiumi ajastu Rakvere lademe lubjakivi. Maksimaalselt asub

pinnasevee tase ca 0,3 m sügavusel maapinnast. Pinnasevee liikumine toimub põhja ja loode

suunas Koosi ojja, mis kulgeb ca 300 m kaugusel projektialast21.

Kavandatav tegevus tundlikke pinnavorme ei mõjuta, sest neid ei ole projektipiirkonnas.

Projektipiirkonnas on tegemist leetunud ja leetjad mullad (Ko), leetunud huumuslikud

leetemullad (LkIg) ja leostunud ja leetjad gleimuld (Go) (vt Joonis 7).

Joonis 7. Mullastik (Maa-amet, 2020)

3.3.6 METSAD JA KÕRGHALJASTUS

Kangru-Tagadi tee ümbruses on maastik mitmekesine, mis koosneb peamiselt okas- ja

segametsadest ning avatud rohumaadest ja põldudest. Projektialal ja lähipiirkonnas ei ole

looduskaitseliselt väärtuslikke metsaalasid, mida ehitus mõjutaks. Metsad on mõjutatud

olemasolevast kuivendusvõrgust ning põllumajandusmaastikust.

Lähim vääriselupaiga tunnustele vastav metsaala VEP nr 101045 asub ligikaudu 900 m

kaugusel põhjas. Tegevus ei mõjuta sealseid väärtusi.

Ehitustööde ettevalmistavas etapis eemaldatakse projektialal kasvavad puud ja võsa. Kuna

tegemist on olemasoleva teekoridoriga, siis on raadamise maht ebaoluline.

3.3.7 Roheline võrgustik

Piirkonna rohevõrgustik on määratud Harju maakonnaplaneeringuga 2030+(vt Joonis 8).

Maakonnaplaneeringuga kavandatud rohevõrgustikku täpsustatakse omavalitsuste

21 RAIL BALTIC ESTONIA.Ehitusgeoloogilised uuringud rajatiste eelprojektide koostamiseks Lõik GL- 10. 2017

23

üldplaneeringutega. RB raudteekoridor (ja selle toimiseks vajalike ristete) asukoht on paika

pandud Harju maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“

lahendusega ning vastavad mõjud rohevõrgustikule hinnatud planeeringu koostamise käigus.

Joonis 8. Harju maakonnaplaneeringu kaart “Ruumilised väärtused“22

Rohelise võrgustiku eesmärkide saavutamiseks on muuhulgas vajalik tagada rohevõrgu

ökoloogiline sidusus – et struktuurid toimiksid liikide ja populatsioonide jaoks sidusalt

funktsioneeriva elupaikade ja liikumisteede võrgustikuna. Sealjuures on oluline vaadelda

rohevõrgustikku laiemalt, mitte ainult rajatiste kaupa. RB raudtee käsitletaval trassilõigul

(DS2DPS2) on põhiprojektiga ette nähtud 3 ökodukti ja nii rohevõrgustiku aladel kui ka mujal

rohkelt väikeloomadele mõeldud altpääse ja truubiga ühildatud altpääse. Tagadi Kurtna tee

alla olid põhiprojektiga algselt kavandatud 5 m loomarajad mõlemale poole. Projekteerimise

käigus leiti, et mõistlik on idapoolset käigurada kitsendada 4 m-ni, sest ühele poole viadukti

tuleb juurdepääsutee kergliiklustunnelile ja teisel pool on läheduses elumaja.

Projekteeritud meetmed tagavad loomastiku eksperdi hinnangul elupaikade sidususe ja

erinevate ulukiliikide võimaluse rohevõrgustikus liikuda ning seetõttu ei ole kavandataval ristel

olulist mõju rohevõrgustiku sidususele (vt ka RB raudteelõigu Kangru-Harju ja Rapla

maakonna piir KMH aruande eelnõu).

3.4 KULTUURIMÄLESTISED, MILJÖÖ- VÕI ARHEOLOOGILISE VÄÄRTUSEGA ALAD

22 Harju maakonnaplaneering 2030+. 2018.

24

Vastavalt Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendusele, ei ole projektialal ja selle vahetus

läheduses kultuurimälestisi, pärandkultuuriobjekte ning miljööväärtuslikke alasid. Samuti

puuduvad projektipiirkonnas teadaolevad arheoloogilise väärtusega alad. Lähim objekt asub

900 m kaugusel läänes (kinnismälestis " Kurtna Linnukasvatuse Katsejaama keskusehoone

koos säilinud originaalsisustusega ja ansambli osana kujundatud maastikuga", registrinumber

24652). RB maakonnaplaneeringu KSH raames läbiviidud arheoloogiaväärtuste uuringuga ei

leitud täiendavaid tähelepanu vajavaid objekte projektiala piirkonnas23.

Ehitustegevuse läbiviimisel juhindutakse muinsuskaitseseadusest24, mille alusel tuleb tööd

mistahes paigas peatada, kui avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse

või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid. Leiukoht tuleb säilitada

muutmata kujul ning viivitamata teavitada Muinsuskaitseametit.

Eeltoodut arvestades ei mõjuta kavandatav tegevus kultuurimälestisi ning miljöö- või

arheoloogilise väärtusega alasid.

3.5 VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD

Harju maakonnaplaneering 2030+ teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused“25 alusel ei asu projektiala väärtusliku maastikuna määratletud alal,

seega mõjud väärtuslikele maastikele puuduvad.

3.6 VÄÄRTUSLIK PÕLLUMAJANDUSMAA

Kavandatav teelõik paikneb peamiselt transpordimaal aga külgneb osaliselt põllu-ja

metsamaaga, kuid tegemist ei ole väärtusliku põllumaaga, seega ei mõjuta selle

ümberehitamine väärtusliku põllumajandusmaa kasutamist.

3.7 ASUSTUS

Kõrvalmaantee nr 11154 Tagadi-Kurtna külgneb Tagadi ja Kurtna külaga. Tagadi külas elas

01.01.2020 seisuga 203 inimest ja Kurtna külas 295 inimest26. Projektialal on tegemist

hajaasustusega ning maatulundusmaadega. Tee serva jääb ka üks majapidamine. Riste

rajamine ei piira maaüksustele ligipääsu. Kavandatav Rail Balticu raudtee avaldab piirkonna

sotsiaalsele keskkonnale mõju oma eraldava efekti tõttu. Raudtee ületamiseks on vaja välja

ehitada ülesõidud, käesoleva töö objektiks ongi kõrvalmaanteele nr 11154 Tagadi-Kurtna

rajatav ülepääs autodele ja kergliiklejatele.

Kavandatava RB raudtee ning uue teelõigu ümberehitamisega suureneb liikluskoormus

piirkonnas, seda just ehitusaegselt. Tee ehitamise ja kasutamisega seotud mõjusid on

analüüsitud ka ptk-s 3.8. Käesoleva töö objektiks oleva riste ehitamine ei too kaasa selliseid

mõjusid, mis põhjustaksid muudatusi asustuses.

3.8 MÕJU INIMESE TERVISELE JA HEAOLULE NING ELANIKKONNALE – MÜRA,

VIBRATSIOON, VEE- JA ÕHU KVALITEET

23 Lang, V. 2014. Aruanne arheoloogilise eeluuringu kohta Rail Baltic raudteetrassi valikul. 24 Muinsuskaitseseads (RT I, 19.03.2019, 13). 25 Harju maakonnaplaneeringu 2030+ teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused“. 2018. 26 https://www.sakuvald.ee/rahvastik

25

Inimeste heaolu ja tervist võivad mõjutada tee ehitamise ja selle kasutamisega seotud müra,

vibratsioon, välisõhu kvaliteet ja vee kvaliteet. Inimeste heaolu võivad mõjutada ka visuaalsed

muutused maastikus. Ehitatav riste võimaldab sõidukitel ja kergliiklejatel ületada ohutult

raudtee, tagada liikumisvõimalused ja piirkonna teedevõrgu toimimine ja sidusus.

3.8.1 VISUAALSED MÕJUD

Kavandatava RB raudtee ja kõrvalmaantee nr 11154 Tagadi-Kurtna ristumisele rajatakse

viadukt.

Teelõigu pikiprofiili projekteerimisel on lähtutud olemasoleva maantee kõrgusest ning

arvestatud on kõrvalmaantee alt läbi mineva Rail Balticu raudtee rööbaste kõrguse ning

vajaliku kõrgusgabariidi tagamise vajadusega. Projekteeritud Tagadi-Kurtna maantee lõigu

pikikalded on kavandatud vahemikus 0,55 kuni 3,00%.

Tee ümberehitamise ja riste rajamise tulemusena muutub piirkonna maastikupilt ja vaated,

kuna olemasoleva metsamaa asemele rajatakse raudtee ülesõit. Olulisemat visuaalset mõju

avaldab kavandatav RB raudtee ja ristele rajatav viadukt. Sellised visuaalsed muutused on

vältimatud. Raudtee rajamise mõjusid on hinnatud RB maakonnaplaneeringute KSH raames.

RB põhiprojekti KMH on koostamisel.

Ehitustööde lõppedes on oluline ümberkujundatud alade (taas)haljastamine. Vastavad

meetmed on põhiprojektis ette nähtud.

3.8.2 MÜRA JA VIBRATSIOON

Müra taseme hindamist ja leevendamist on käsitletud peatükis 2.6.2. juhul, kui põhiprojektis

ette nähtud müra leevendusrajatised välja ehitatakse ja hiljem nõuetekohaselt hooldatakse, ei

avalda kavandatavast ristest ja RB raudteest tulenev müra inimestele olulist negatiivset mõju.

3.8.3 VEE KVALITEET

Keskkonnaregistri andmetel asuvad lähimad puurkaevud projektialast ca 450 m kaugusel

põhjas (KR kood: PRK0018943) ning ca 770 m kaugusel läänes (KR kood: PRK0001522).

Puurkaevud asuvad projektialast piisavas kauguses ning tegevusega ei mõjutata puurkaevude

seisundit.

Projektiala piirkonnas on üks hoonestatud kinnistu (Andrese), aga seal ei asu salvkaevu.

Seega ei hinnata tegevuse mõjusid võimalikele salvkaevudele.

Tegevuse võimalikku mõju põhja- ja pinnavee seisundile on hinnatud raudtee põhiprojekti

KMH raames (RB raudteelõigu Kangru- Harju ja Rapla maakonna piir) ning leitud, et RB

raudtee ja selle toimiseks vajalike rajatiste rajamisel ei ole olulist negatiivset mõju põhja- ega

pinnaveele.

Riste ehitus- ning hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis

välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise vette (kraavidesse) ja pinnasesse. Töödel tuleb

jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine ja pesu ei toimuks kraavide ääres. Järgides

meetmeid ebasoodsa mõju vältimiseks (ptk 4.2), ei kaasne tegevusega olulisi mõjusid vee

kvaliteedile.

26

3.8.4 VÄLISÕHU KVALITEET

Ehitamise käigus kasutatavate seadmete töötamine suurendab ajutiselt õhusaastet. Õhu

saastatus on ajutine ja minimaalne, kui kasutatav tehnika vastab määrusele “Mootorsõiduki ja

selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“27.

Tolmu tekkimise vähendamiseks tuleb vältida väga kuiva ilmaga tolmu tekitavaid tegevusi või

kasutada niisutamist. Projektiga kavandatavad tegevused ei too kaasa pikaajalist pinnase või

õhu saastatust. Ehitusaegsed mõjud tuleb minimeerida korrektsete töömeetodite ja

õigusaktidele vastava tehnika valikuga.

27 Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele (RT I, 16.06.2011, 8)

27

4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

Eeltoodud peatükkides on kirjeldatud keskkonnatingimusi ning hinnatud riste projekti

elluviimisega kaasnevaid võimalikke mõjusid.

Projektialal on tegemist olemasoleva riigiteega. Riste ehitus toimub olemasoleva teemaa

piires. Riste rajamisega ei muutu piirnevate maaüksuste maakasutus, säilivad olemasolevad

ligipääsud (piiranguid maakasutusele võib seada maaüksusi läbiv RB raudtee trass, mida

käesoleva KMHE mahus ei hinnata). Pärast riste valmimist jätkub riigitee kasutamine sarnaselt

olemasolevale olukorrale. Riste rajamine on vajalik, et võimaldada ohutult ületada kavandatav

RB raudtee.

Projektiala asub rohevõrgustiku alal. Raietööd peavad toimuma minimaalses vajalikus mahus.

Projektialal ja selle vahetus läheduses ei ole looduskaitseliselt väärtuslikke ja tundlikke objekte

ega väärtuslikke maastikke, mida kavandatav tegevus mõjutaks. Samuti ei ole projektiala

piirkonnas kultuurimälestisi, pärandkultuuriobjekte ega miljööväärtuslikke alasid.

Kõrvalmaantee kasutamisega seotud liiklusmüra, vibratsioon ja õhusaaste on valdavalt juba

olemasolevad mõjud, mida riste rajamine pikaajaliselt ei suurenda. Nimetatud mõjud

suurenevad ajutiselt ehitusperioodil, kuid neid on võimalik leevendada erinevate meetmetega

(vt ptk 4.2). RB raudtee, viadukti ja riste rajamisega kaasnevad visuaalsed muutused

maastikus. Sarnased muutused on vältimatud ning mõjusid hinnati Harju

maakonnaplaneeringu raames, millega määrati RB raudtee trassi koridori asukoht.

Raudteemüra tasemeid hinnati RB Harju maakonnaplaneeringu KSH raames eelprojekti

täpsusastmes. Projektialaga piirneb elamumaid ning projektialale on määratud

müratõkkerajatisi.

Tee ehitus on ressursimahukas tegevus, mis nõuab kohalike loodusvarade kasutamist.

Teedeehituseks vajaminev materjal hangitakse üldjuhul karjäärist, mille avamise ja kasutamise

keskkonnamõju on hinnatud. Projekti elluviimisega ei kaasne täiendavaid olulisi mõjusid.

Projektialal on põhjavesi nõrgalt kaitstud. Sellistele aladele ladustusplatside ja tehnika

hoiuplatside rajamisel tuleb rakendada tõhusaid meetmeid põhjavee reostamise vältimiseks

(vt ptk 4.2).

Kavandataval tegevusel ei ole piiriülest keskkonnamõju – rajatakse ülesõit kõrvalmaantee nr

11154 Tagadi-Kurtna ja kavandatava RB raudtee ristumiskohale ning parandatakse riigitee

teljegeomeetriat, mis viiakse vastavusse normidega.

4.1 KAVANDATAVA TEGEVUSE KOOSMÕJU MUUDE ASJAKOHASTE TOIMIVATE VÕI

MÕJUALAS PLANEERITAVATE TEGEVUSTEGA

Kõrvalmaanteega Tagadi-Kurtna põhiprojektiga on seotud järgmised projektid:

1. Tagadi-Kurtna maantee viadukti projekt (Road overpass BR0390);

2. Raudtee projekt (Railway);

3. Elektrirajatiste projekt (Electricity).

28

Olulisemat keskkonnamõju projektipiirkonnale avaldab kavandatav Rail Balticu raudtee, mille

mõjusid hinnatakse eraldi KMH raames. Koosmõjus raudteega tekkivad mõjud kirjeldatakse

raudteeprojektis ning leevendatakse raudtee projekti KMH-ga

4.2 EBASOODSA MÕJU ENNETAMISE JA VÄLTIMISE MEETMED

Olulise keskkonnamõju vältimiseks tuleb tee ehitamisel rakendada järgmisi tegevusi ning

leevendusmeetmeid:

1. Ehitustegevuste läbiviimisel juhindutakse muinsuskaitseseadusest, mille alusel tuleb

tööd mistahes paigas peatada, kui avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse,

veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid. Leiukoht

tuleb säilitada muutmata kujul ning viivitamata teavitada Muinsuskaitseametit.

2. Ehitamisel tuleb arvestada kemikaalide ja kütuste käitlemise nõuetega. Veenduda, et

ehitusel kasutatavatest masinatest ei lekiks kütust ega määrdeaineid – nii vähendatakse

pinnase reostumise ning seeläbi ka põhja- ja pinnavee reostumise riski.

3. Truupide ehitusel tuleb järgida tavapäraseid veekaitse nõuded, vältida tuleb pinnavee

reostamist. Sh tuleb jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine/pesu ei toimuks

veekogumite ääres (veekaitsevööndis). Olemasolevat veerežiimi ei tohi rikkuda. Tuleb jälgida,

et veekogusse satuks võimalikult vähe heljumit. Truupide paigaldamisel ei tohi vette sattuda

mittevajalikke ehitusmaterjale ega olmejäätmeid.

4. Nõrgalt kaitstud põhjaveega alal tuleb ajutiste ehitusaegsete ladustus- ja hoiuplatside

rajamisel (kui see on ehitustööde korraldamiseks tingimata vajalik) kindlasti rakendada

tõhusaid meetmeid põhjavee reostamise vältimiseks.

5. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste

vms mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada.

Vältida tuleb ka pinnase, ehitusmaterjalide või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt

lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.

6. Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras masinad, mis vähendavad müra ja

vibratsiooni tekkimist. Müra ja vibratsioon elamutes ei tohi ületada normidekohast taset28, 29.

Samuti tuleb ehitamisel lähtuda õigusaktides kehtestatud nõuetest tööde teostamise

lubatavate kellaaegade osas.

7. Kasutatav tehnika peab vastama majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011

määrusele nr 42 “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele”.

8. Tolmu tekke vähendamiseks tuleb vältida väga kuiva ilmaga tolmu tekitavaid tegevusi

või kasutada niisutamist.

28 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid (RT I,

08.02.2017, 4)

29 Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid (RTL 2002, 62, 931).

29

9. Võimalusel tuleb maksimaalselt ehitusmaterjale taaskasutada (nt muld, pinnas jms).

Kõlblik kasvumuld kasutatakse nõlvade ja kraavide kindlustamisel ja haljastamisel, kõlbmatut

kasvumulda saab võimalusel kasutada rekultiveeritavate alade ja haljasalade täiteks.

10. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt

kehtivale korrale. Ehituse käigus tekkinud jäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlusettevõttele.

Jäätmete ajutised kogumiskohad peavad olema sellised, kus on välistatud jäätmete ja

reostuse sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette. Raiejäätmed ja kännud tuleb

taaskasutada kohapeal varjete rajamiseks väiksematele loomadele.

11. Kõrgete mullete rajamisel tuleb rakendada meetmeid erosiooniohu vähendamiseks.

30

5. Eelhinnangu kokkuvõte ja järeldused

Projekti eesmärk on lahendada kõrvalmaantee nr 11154 Tagadi-Kurtna ristumine

kavandatava Rail Balticu raudteetrassiga.

Keskkonnamõjude hindamise seisukohalt on kõige olulisem välja tuua:

• Riste ehitus toimub olemasoleva teemaa piires. Riste rajamisega ei muutu piirnevate

maaüksuste maakasutus, säilivad olemasolevad ligipääsud. Pärast riste valmimist

jätkub riigimaantee kasutamine sarnaselt olemasolevale olukorrale.

• Prognoositud liiklussageduse kasv (2043. aastal 251 autot/ööp) ei ole seotud riste

rajamisega ja toimub sellest sõltumatult.

• Projektiala asub rohevõrgustiku koridori alal. Ökoloogilise sidususe tagamiseks on RB

trassi põhiprojektiga ette nähtud vajalikud meetmed. Mõju rohevõrgustiku toimimisele

on hinnatud RB trassilõigu Kangru- Harju ja Raplamaa piir KMH aruandes.

• Projektialal ja selle vahetus läheduses ei ole looduskaitseliselt väärtuslikke ja tundlikke

objekte, ega väärtuslikke maastikke, kultuurimälestisi, pärandkultuuriobjekte ega

miljööväärtuslikke alasid, mida kavandatav tegevus mõjutaks.

• Riigimaantee kasutamisega seotud liiklusmüra, vibratsioon ja õhusaaste on valdavalt

juba olemasolevad mõjud, mida riste rajamine pikaajaliselt ei suurenda. Nimetatud

mõjud suurenevad ajutiselt ehitusperioodil, lisaks on neid võimalik leevendada

erinevate meetmetega (vt ptk 4.2).

• Projektialaga piirneb elamumaid ning projektiga on ette nähtud müratõkkerajatiste

ehitamine.

• RB raudtee, viadukti ja riste rajamisega kaasnevad visuaalsed muutused maastikus on

suuresti vältimatud. Need mõjud on hinnatud RB raudtee trassilõikude KMH-de käigus.

Riigitee kõrgus jääb ligikaudu olemasolevale tasemele.

• Projektialal on põhjavesi nõrgalt kaitstud. Põhja- ja pinnavee kaitseks tuleb rakendada

ebasoodsat mõju ennetavaid meetmeid (ptk 4.2).

Kokkuvõtteks

Kui kavandatava tegevuse elluviimisel järgitakse üldiseid keskkonnanõudeid ning käesoleva

eelhinnangu soovitusi, siis ei kaasne sellega olulist mõju keskkonnale, inimese tervisele ja

varale ega kultuuripärandile. Tegevusega kaasneva mõju ruumilist ulatust, kestust, sagedust

ja pöörduvust ning toimet võib hinnata väheoluliseks, sest ehitusaegsed mõjud on lokaalsed

ning esinevad ainult ehitusperioodil.

Eeltoodu põhjal on eelhinnang seisukohal, et ei ole vajadust algatada KMH menetlust.

Käesolev dokument on otsustajatele töövahendiks lõplike seisukohtade kujundamiseks. Enne

KMH vajalikkuse või mittevajalikkuse üle otsustamist tuleb vastava otsuse eelnõu ja

eelhinnangu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt – kohalikult omavalitsuselt,

Keskkonnaametilt, Põllumajandusametilt ja Muinsuskaitseametilt.

31

Kasutatud kirjandus

Kirjandus- ja internetiallikad

1. Euroopa Komisjon. 2005. Keskkonnamõju hindamine. Eelhindamise juhend.

2. Design and design supervision services for the construction of the new line from

Pärnu to Rapla. Master design. DPS1 Kohila. Loone ecoduct BR1620.

3. Keskkonnaregister. 2020.

4. Saku valla arengukava 2018-2025.

5. Saku valla üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine.

2018.

6. Kutsar, R., 2015. Eelhindamine. KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil,

sh Natura-eelhindamine.

7. Lang, V. 2014. Aruanne arheoloogilise eeluuringu kohta Rail Baltic raudteetrassi

valikul.

8. Maa-amet. 2020.

9. Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruanne. 2017.

10. Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruanne. 2017. Lisa III EP täpsusastmes

hindamine.

11. Harjumaa arengustrateegia 2035+

12. Harju maakonnaplaneering 2030+. 2018.

13. Harju maakonnaplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Aruanne. 2017.

14. Harju maakonnaplaneeringu 2030+ teemaplaneering „Asustust ja maakasutust

suunavad keskkonnatingimused“. 2018.

15. Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“.

2013-2016.

Seadused ja määrused

16. Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52).

17. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15,

87).

18. Maapõueseadus (RT I, 10.11.2016, 1).

19. Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele (RT I,

16.06.2011, 8).

20. Muinsuskaitseseadus (RT I, 19.03.2019, 13).

32

21. Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja

mürataseme mõõtmise meetodid (RT I, 08.02.2017, 4)

22. Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I, 08.05.2012, 11)

23. Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni

mõõtmise meetodid (RTL 2002, 62, 931).

KORRALDUS

03.06.2022 nr 1.1-3/22/423

Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee

11154 Tagadi‒Kurtna km 1,97-3,04

ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Transpordiamet algatas 20.04.2022 tee ehitusloa andmise menetluse Rail Balticut ületava riigitee

11154 Tagadi‒Kurtna km 1,97-3,04 ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ehitusseadustiku

(edaspidi EhS) § 101 lõike 2 alusel.

1. ASJAOLUD

Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 11154 Tagadi‒Kurtna km 1,97-3,04 asuv lõik

paikneb riigi kinnisasjadel (katastritunnus 71814:001:0009; 71814:001:0113; 71814:001:0555;

71901:001:0393; 71901:001:0394; 71901:001:0399; 71901:001:0409; 71901:001:0445;

71901:001:0449; 71901:001:0447; 71901:001:0446; 71901:001:0448) Harju maakonnas Saku

vallas Tagadi külas.

Tee ehitustööd toimuvad aastatel 2022-2024 vastavalt IDOM, Consulting, Engineering,

Architecture S.A.U. tööle nr RBDTDEEDS2DPS2 „PÕHIPROJEKT DPS2 KANGRU-

MAAKONNA PIIR 11154 TAGADI-KURTNA RISTE (OR390)“. Projekti asukohaskeem,

asendiplaani joonised ja seletuskiri on kuni 28.09.2022 nähtavad lingilt:

https://pilv.mkm.ee/s/z2wvYNjHI2KoOPq.

Projekti eesmärk on Rail Balticu maakonnaplaneeringu järgse Rail Balticut ületava Tagadi‒Kurtna

maantee viadukti ja rajatise ehitus. Projekt sisaldab olemasoleva riigitee ümberehitust uues

asukohas, tee katendi ning muldkeha ümberehitust (sh vete äravoolusüsteemid,

liikluskorraldusvahendid jmt) ja uue silla ehitamist, et tõsta liiklusohutuse taset ja sõidumugavust.

2. MENETLUSE KÄIK

Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42

lõikele 2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) §

2

6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1 nimetatute hulka,

peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või kasutamisel on

oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse 29.08.2005

määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Projektiga korrigeeritakse maantee

asukohta ja ehitatakse uus sild üle tulevase Rail Balticu raudtee trassi.

Eelhinnangu tulemusena leiti, et riigitee 11154 Tagadi‒Kurtna km 1,97-3,04 ümberehitamise ja

viadukti ehitamise projekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele

alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine ei

ole vajalik. Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31

„Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse võimaliku mõju

suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust

ja võimalikke koosmõjusid.

KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude

eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest.

KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Amet, Terviseamet, Põllumajandus- ja Toiduamet ning Saku Vallavalitsus.

Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega

piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle

õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või

isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.

Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,

mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi

märkustega arvestamise kohta.

Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta

kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta

arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).

Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa

andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt

EhS § 45 lõikele 1.

3. ÕIGUSLIKUD ALUSED

Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõiked 2 ja 3, majandus- ja

taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 5 punkti 1,

3

KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike

1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8,

ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, otsustab

Transpordiamet (Maanteeameti õigusjärglane)1:

4. OTSUS

1. Anda tee ehitusluba Rail Balticut ületava riigitee 11154 Tagadi‒Kurtna km 1,97-3,04

ümber ehitamiseks ja viadukti ehitamiseks vastavalt korralduse lisale 1.

2. Jätta algatamata „PÕHIPROJEKT DPS2 KANGRU-MAAKONNA PIIR 11154

TAGADI-KURTNA RISTE (OR390)“ ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste

keskkonnamõju hindamine, sest KeHJS § 61 kohase korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu

alusel kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Kui

kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega antavas tee ehitusloas seatud

kõrvaltingimusi ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju

keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale.

3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub

vajadus viia läbi keskkonnauuringuid.

4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa

kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid.

5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti taristu

ehitamise ja korrashoiu osakonna Põhja üksus.

6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus

koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada

Transpordiameti kodulehel.

5. KORRALDUSE LISADE LOETELU

Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:

1. Rail Balticut ületava riigitee 11154 Tagadi‒Kurtna km 1,97-3,04 ümberehitamiseks ja

viadukti ehitamiseks tee ehitusluba;

2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel;

3. Keskkonnamõjude eelhinnang.

6. RAKENDUSSÄTTED Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

1 1.jaanuarist 2021 moodustus Veeteede Ameti, Maanteeameti ja Lennuameti liitmisel Transpordiamet Vabariigi

Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse alusel (Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti

ühendamine), RT I, 10.12.2020, 1.

4

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Michelis

projekteerimise üksuse juhatajajuhataja

Projekteerimise osakond

EELNÕU

Transpordiameti korralduse „Tee

ehitusloa andmine Rail Balticut

ületava riigitee 11154 Tagadi‒Kurtna

km 1,97-3,04 ümber ehitamiseks ja

viadukti ehitamiseks ning

keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmine“

Lisa nr 1

TEE EHITUSLUBA

☒ avalikult kasutatav tee ☒ rajamiseks

☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks

☒ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks

☐ osa asendamiseks samaväärsega

☐ lammutamiseks

Tee ehitusloa number …

Tee ehitusloa andmise kuupäev …

Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn

Ametniku nimi Mart Michelis

Ametniku ametinimetus Projekteerimise osakonna projekteerimise

üksuse juhataja

Tee ehitusloa kõrvaltingimused

1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine

Rail Balticut ületava riigitee 11154 Tagadi‒Kurtna km 1,97-3,04 ümberehitamiseks ja

viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2

„Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“ (lisatakse tee ehitusloa andmise korraldusele).

2. Ehitustegevuste läbiviimisel juhinduda muinsuskaitseseadusest, mille alusel tuleb tööd

mistahes paigas peatada, kui avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse,

veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid.

Leiukoht tuleb säilitada muutmata kujul ning viivitamata teavitada Muinsuskaitseametit.

3. Ehitamisel tuleb arvestada kemikaalide ja kütuste käitlemise nõuetega. Veenduda, et

ehitusel kasutatavatest masinatest ei lekiks kütust ega määrdeaineid – nii vähendatakse

pinnase reostumise ning seeläbi ka põhja- ja pinnavee reostumise riski.

4. Truupide ehitusel tuleb järgida tavapäraseid veekaitse nõuded, vältida tuleb pinnavee

reostamist. Sh tuleb jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine/pesu ei toimuks

veekogumite ääres (veekaitsevööndis). Olemasolevat veerežiimi ei tohi rikkuda. Tuleb

2

jälgida, et veekogusse satuks võimalikult vähe heljumit. Truupide paigaldamisel ei tohi

vette sattuda mittevajalikke ehitusmaterjale ega olmejäätmeid.

5. Nõrgalt kaitstud põhjaveega alal tuleb ajutiste ehitusaegsete ladustus- ja hoiuplatside

rajamisel (kui see on ehitustööde korraldamiseks tingimata vajalik) kindlasti rakendada

tõhusaid meetmeid põhjavee reostamise vältimiseks.

6. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms

mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada.

Vältida tuleb ka pinnase, ehitusmaterjalide või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt

lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt

eemaldada.

7. Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras masinad, mis vähendavad müra ja

vibratsiooni tekkimist. Müra ja vibratsioon elamutes ei tohi ületada normidekohast taset.

Samuti tuleb ehitamisel lähtuda õigusaktides kehtestatud nõuetest tööde teostamise

lubatavate kellaaegade osas.

8. Kasutatav tehnika peab vastama majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011

määrusele nr 42 “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele”.

9. Tolmu tekke vähendamiseks tuleb vältida väga kuiva ilmaga tolmu tekitavaid tegevusi

või kasutada niisutamist.

10. Võimalusel tuleb maksimaalselt ehitusmaterjale taaskasutada (nt muld, pinnas jms).

Kõlblik kasvumuld kasutatakse nõlvade ja kraavide kindlustamisel ja haljastamisel,

kõlbmatut kasvumulda saab võimalusel kasutada rekultiveeritavate alade ja haljasalade

täiteks.

11. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale

korrale. Ehituse käigus tekkinud jäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlusettevõttele. Jäätmete

ajutised kogumiskohad peavad olema sellised, kus on välistatud jäätmete ja reostuse

sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette. Raiejäätmed ja kännud tuleb taaskasutada

kohapeal varjete rajamiseks väiksematele loomadele.

12. Kõrgete mullete rajamisel tuleb rakendada meetmeid erosiooniohu vähendamiseks.

1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Rail Balticut ületava riigitee 11154 Tagadi‒

Kurtna km 1,97-3,04 ümberehitamiseks ja

viadukti ehitamiseks 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta

2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi IDOM, Consulting, Engineering,

Architecture S.A.U.

2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood A48283964

2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Avenida Zarandoa 23, 48015 Bilbao, Spain

2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +34 94 479 76 00

2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected]

3

2.6 Tee ehitusprojekti nimetus PÕHIPROJEKT DPS2 KANGRU-

MAAKONNA PIIR 11154 TAGADI-

KURTNA RISTE (teeprojekt OR390 ja

rajatise projekt BR390)

2.7 Tee ehitusprojekti number RBDTDEEDS2DPS2

(allkirjastatud digitaalselt)

EELNÕU

KORRALDUS

Tee ehitusloa andmine Rail Balticut ületava riigitee 11154 Tagadi‒Kurtna km 1,97-3,04

ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmine

Transpordiamet algatas pp.kk.2022 tee ehitusloa andmise menetluse Rail Balticut ületava riigitee

11154 Tagadi‒Kurtna km 1,97-3,04 ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks ehitusseadustiku

(edaspidi EhS) § 101 lõike 2 alusel.

1. ASJAOLUD

Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 11154 Tagadi‒Kurtna km 1,97-3,04 paikneb riigi

kinnisasjadel (katastritunnus 71814:001:0009; 71814:001:0113; 71814:001:0555;

71901:001:0393; 71901:001:0394; 71901:001:0399; 71901:001:0409; 71901:001:0445;

71901:001:0449; 71901:001:0447; 71901:001:0446; 71901:001:0448) Harju maakonnas Saku

vallas Tagadi külas.

Tee ehitustööd toimuvad aastatel 2022-2024 vastavalt IDOM, Consulting, Engineering,

Architecture S.A.U. tööle nr RBDTDEEDS2DPS2 „PÕHIPROJEKT DPS2 KANGRU-

MAAKONNA PIIR 11154 TAGADI-KURTNA RISTE (OR390)“. Projekti asukohaskeem,

asendiplaani joonised ja seletuskiri on kuni 28.09.2022 nähtavad lingilt:

https://pilv.mkm.ee/s/z2wvYNjHI2KoOPq.

Projekti eesmärk on Rail Balticu maakonnaplaneeringu järgse Rail Balticut ületava Tagadi‒Kurtna

maantee viadukti ja rajatise ehitus. Projekt sisaldab olemasoleva riigiteede ümberehitust uues

asukohas, tee katendi ning muldkeha ümberehitust (sh vete äravoolusüsteemid,

liikluskorraldusvahendid jmt) ja uue silla ehitamist, et tõsta liiklusohutuse taset ja sõidumugavust.

2. MENETLUSE KÄIK

Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42

lõikele 2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) §

6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1 nimetatute hulka,

peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või kasutamisel on

oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse 29.08.2005

määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Projektiga korrigeeritakse maantee

asukohta ja ehitatakse uus sild üle tulevase Rail Balticu raudtee trassi.

2

Eelhinnangu tulemusena leiti, et riigitee 11154 Tagadi‒Kurtna km 1,97-3,04 ümberehitamise ja

viadukti ehitamise projekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele

alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine ei

ole vajalik. Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31

„Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse võimaliku mõju

suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust

ja võimalikke koosmõjusid.

KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude

eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest.

KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Amet, Terviseamet, Põllumajandus- ja Toiduamet ning Saku Vallavalitsus.

Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega

piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle

õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või

isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.

Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,

mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi

märkustega arvestamise kohta.

Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta

kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta

arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).

Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa

andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt

EhS § 45 lõikele 1.

3. ÕIGUSLIKUD ALUSED

Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõiked 2 ja 3, majandus- ja

taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 5 punkti 1,

KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike

1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8,

ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, otsustab

Transpordiamet (Maanteeameti õigusjärglane1):

1 1.jaanuarist 2021 moodustus Veeteede Ameti, Maanteeameti ja Lennuameti liitmisel Transpordiamet Vabariigi

Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse alusel (Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti

ühendamine), RT I, 10.12.2020, 1.

3

4. OTSUS

1. Anda tee ehitusluba Rail Balticut ületava riigitee 11154 Tagadi‒Kurtna km 1,97-3,04

ümber ehitamiseks ja viadukti ehitamiseks vastavalt korralduse lisale 1.

2. Jätta algatamata „PÕHIPROJEKT DPS2 KANGRU-MAAKONNA PIIR 11154

TAGADI-KURTNA RISTE (OR390)“ ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste

keskkonnamõju hindamine, sest KeHJS § 61 kohase korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu

alusel kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Kui

kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega antavas tee ehitusloas seatud

kõrvaltingimusi ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju

keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale.

3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub

vajadus viia läbi keskkonnauuringuid.

4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa

kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid.

5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti taristu

ehitamise ja korrashoiu osakonna Põhja üksus.

6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus

koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada

Transpordiameti kodulehel.

5. KORRALDUSE LISADE LOETELU

Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:

1. Rail Balticut ületava riigitee 11154 Tagadi‒Kurtna km 1,97-3,04 ümberehitamiseks ja

viadukti ehitamiseks tee ehitusluba;

2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel (koostatakse menetluse käigus);

3. Keskkonnamõjude eelhinnang;

6. RAKENDUSSÄTTED

Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Michelis

projekteerimise üksuse juhataja

projekteerimise osakond

DPS2 KANGRU-RAPLA MAAKOND

11154 TAGADI-KURTNA RIIGITEE RISTE (OR0390) JA

VIADUKT (BR0390)

Keskkonnamõju eelhinnang

Transpordiamet 2022

2

Sisukord Sissejuhatus ...................................................................................................................... 3

1. Taust ja seadusandlikud aspektid ............................................................................... 4

2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus ................................................................ 5

2.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus ......................................................... 5

2.2 Kavandatava tegevuse lühikirjeldus ..................................................................... 6

2.3 Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega ................................................... 9

2.4 Ressursside kasutamine .....................................................................................11

2.5 Energiakasutus ...................................................................................................12

2.6 Tegevusega kaasnevad tegurid ..........................................................................12

2.7 Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine ................................................................17

2.8 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus ......................17

2.9 Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, piiriülesed

mõjud, kliimamuutustest tulenevad ohud .......................................................................18

3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond .............................................19

3.1 Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused......................................................................................................................19

3.2 Alal esinevad loodusvarad, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime ..19

3.3 Mõjutatav keskkond ja selle vastupanuvõime .....................................................19

3.4 Kultuurimälestised, miljöö- või arheoloogilise väärtusega alad ............................23

3.5 Väärtuslikud maastikud .......................................................................................24

3.6 Väärtuslik põllumajandusmaa .............................................................................24

3.7 Asustus ...............................................................................................................24

3.8 Mõju inimese tervisele ja heaolule ning elanikkonnale – müra, vibratsioon, vee- ja

õhu kvaliteet ..................................................................................................................24

4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele ..........................................................................27

4.1 Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimivate või mõjualas

planeeritavate tegevustega ...........................................................................................27

4.2 Ebasoodsa mõju ennetamise ja vältimise meetmed ............................................28

5. Eelhinnangu kokkuvõte ja järeldused .........................................................................30

Kasutatud kirjandus ..........................................................................................................31

3

Sissejuhatus

Käesoleva eelhinnangu ülesandeks on teabe andmine otsustajale ehitusloa menetluses Saku

vallas asuva Tagadi-Kurtna riste (viadukt) rajamisega kaasneva keskkonnamõju kohta.

Projekteeritav kõrvalmaantee nr 11154 Tagadi-Kurtna lõik km 1,97-3,04 hakkab ristuma

kavandatava Rail Balticu (edaspidi RB) trassiga. Kavandatava Rail Balticu trassi ületamiseks

rajatakse viadukt.

Käesoleva eelhinnangu aluseks on põhiprojekti „Tagadi-Kurtna riste OR0390” dokumendid,

mis on osa kogu DPS2 – Kangru-Maakonna piir (RBDTD-EE-DS2-DPS2) projektist.

Eelhinnangus käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt negatiivset ja

positiivset mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju hindamise

(KMH) algatamise või mitte algatamise ja negatiivsete mõjude vältimise osas. Käesolevat

eelhinnangut on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina KMH algatamise vajalikkuse

hindamisel.

4

1. Taust ja seadusandlikud aspektid

Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib Keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS)1.

KeHJS § 3 punkti 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või

selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus

toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.

KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

• ületada mõjuala keskkonnataluvust;

• põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

• seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

KeHJS § 6 lõige 1 määratleb olulise keskkonnamõjuga tegevused. Kui kavandatav tegevus ei

kuulu lõikes 1 nimetatute hulka, siis on lõikes 2 antud valdkonnad, mille puhul otsustaja peab

andma eelhinnangu kavandatava tegevusega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta.

KeHJS § 6 lg 4 kohaselt kehtestatakse § 6 lg 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud

loetelu Vabariigi Valitsuse määrusega2. Tee ehitamiseks tegevusloa andmine ei ole KeHJS §

6 lg 1 kohaselt olulise mõjuga tegevus, kuid Vabariigi Valitsuse 19.08.2005 määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punkti 8 kohaselt kuulub tee rajamine või laiendamine

(välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade,

pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee,

teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või

laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6

lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul) tegevusvaldkondade hulka, mille korral tuleb kaaluda

keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust.

Lisaks tuleb KMH eelhinnang anda muu määruses nimetamata tegevuse puhul, mis võib

kaasa tuua olulise keskkonnamõju (§ 16 punkt 1) ning määruses nimetatud tegevuse või

käitise muutmisel või ehitise laiendamisel, kui tegevuse või käitise muutmine või ehitise

laiendamine vastab määruses sätestatule (§ 16 punkt 2).

KeHJS § 61 sätestab eelhinnangus kajastatava teabe sisu, mille nõudeid on täpsustatud

keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“

(aluseks KeHJS § 61 lg 5). Eelhinnangu koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivast

seadusandlusest, väljakujunenud praktikast ning ajakohastest eelhindamise

juhendmaterjalist3.

1 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87) 2 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I, 08.05.2012, 11) 3 Keskkonnaministeerium, 2017. Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend

https://www.envir.ee/sites/default/files/kmh_eelhinnangu_andmise_juhend.pdf

5

2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus

2.1 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA VAJADUS

Projekti eesmärk on lahendada kõrvalmaantee nr 11154 Tagadi-Kurtna km-tel 1,97-3,04

ristumine kavandatava Rail Balticu raudteetrassiga. Projekteeritav kõrvalmaantee lõik nr

11154 Tagadi-Kurtna (RB põhiprojekti mõistes tee OR0390) asub Harju maakonnas Saku

vallas (vt Joonis 1 ja Joonis 2). Samuti parandatakse tee teljegeomeetriat ja viiakse see

vastavusse normidega. Kavandatava Rail Balticu trassi ületamiseks rajatakse viadukt

(BR0390).

Joonis 1. Projekteeritava riste asukoht Maa-ameti kaardil4

4 Maa-amet, 2020

6

Rail Balticu raudtee trassikoridor ristub Tagadi-Kurtna kõrvalmaanteega (vt Joonis 2).

Joonis 2. Rail Balticu trassikoridor ristumisel Tagadi-Kurtna kõrvalmaanteega5

Kavandatav Rail Balticu trassi koridor (osaliselt või kogu ulatuses maakonnaplaneeringu

trassilõigud 16A, 16B, 14C) läbib Saku valla territooriumil Tagadi, Kurtna, Kirdalu, Tõdva,

Kajamaa, Saustinõmme, Männiku ja Tammejärve küla. Kogu Saku valla ulatuses on

planeeritud trassi koridori laius 350 m6.

RB Harju maakonnaplaneeringu7 alusel lahendatakse raudtee ristumised avalikult

kasutatavate teedega eritasandilisena. Eritasandiliste ristete asukohtade määramisel on

lähtutud eelkõige põhimõttest tagada liikumisvõimalused ja piirkonna teedevõrgu toimimine ja

sidusus, samuti on arvestatud liiklussagedust ning asustuse paiknemist.

Eritasandilised lahendused (ehk risted) planeeritakse Saku valda 7 teega ristumisele.

Juurdepääsuks majapidamistele ja kinnistutele ning teedevõrgu sidususe tagamiseks

planeeritakse uued teed, mis seotakse olemasoleva teedevõrguga.

2.2 KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS

Tagadi-Kurnta maantee lõigu plaanilahenduse projekteerimisel on lähtutud olemasolevast

keskkonnast, olemasoleva tee asukohast, kavandatava Rail Balticu trassi asukohast ning enne

põhiprojekti koostamist teostatud VE8 etapis koostatud lahendusest.

5 Põhiprojekt DPS 2. Tagadi tee riste (OR0390) 6 Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“. 2013-2016. 7 Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“. 2013-2016. 8 VE – value engineering, eesti keeles väärtusprojekteerimine

7

Teeregistri andmetel on antud lõigus tegemist maantee V klassi maanteega. Olemasoleva

tee katte laius on mõõdetud 5,3–5,6 m. Tugipeenrad on peamiselt laiusega on 0,5 m ning

mulde kogulaius on 6,3-6,6 m.

Projekti koosseisu on projekteeritud järgmised teelõigud, hooldusteed ja mahasõidud:

• Tagadi-Kurtna kõrvalmaantee (OR0390) - pikkus 1070 m, katte laius 7,0-8,0 m;

• Hooldustee (OR039004) - pikkus 444 m, katte laius 4,0-6,0 m;

• Hooldustee (OR039003) - pikkus 380 m, katte laius 5,5-6,0 m;

• Mahasõit (OR039002) - pikkus 16 m, katte laius 3,5 m;

• Mahasõit (OR039006) - pikkus 15 m, katte laius 5,5 m;

• Mahasõit (OR039001) - pikkus 14 m, katte laius 4,5 m;

• Mahasõit (OR039005) - pikkus 30 m, katte laius 5 m;

• Mahasõit (OR039007) - pikkus 26 m, katte laius 4,35 – 7 m;

• Mahasõit (OR039009) - pikkus 15 m, katte laius 5,2 m; Kõrvalmaantee lõigu ristprofiil on projekteeritud 1+1 sõidurajaga vastavalt

projekteerimisnormides toodud parameetritele. Sõidurajad on ettenähtud laiusega 3,0 m.

Kindlustatud peenar on laiusega 1,0 m. Tugipeenarde laius on 0,5 m, põrkepiirde korral 1,25

m. Projekteeritavas lõigus on teel 4,0 % viraaž9, mis on lõigu lõpus viidud kokku oleva tee

kahepoolse põikkaldega. Tugipeenardele on ette nähtud põikkalle 4%. Lõigul PK 4+30 kuni

5+40 on sõidutee kokkuviimisel rajatisega BR0390 laiendatud katte laiust 8 m peale.

Rail Balticu projekteerimisjuhisest tulenevalt on kõigile Rail Balticu trassiga ristuvatele

rajatistele ning raudtee seadmetele (seadmete asukohad ning vajalike hooldusteede maht

selgub raudtee projekteerimise käigus) juurdepääsu tagamiseks vajalik projekteerida

hooldusteed, mida võib vajadusel ühildada ka avalikult kasutatavate teedega.

Hooldustee OR039004 on projekteeritud Rail Balticu raudtee trassist paremale poole.

Tegemist on kategooria I avaliku kasutusega hooldus- ja juurdepääsuteega, mis tagab

juurdepääsu raudteest paremale poole jäävale maa-alale ning ühenduse kohaliku Koosi teega.

Hooldustee algab mahasõiduga Tagadi-Kurtna kõrvalmaanteelt, kulgeb paralleelselt Tagadi-

Kurtna kõrvalmaanteega vasakul pool teed raudtee suunal ja lõppeb Koosi teega ühinemisel.

Hooldustee OR039003 on projekteeritud Rail Balticu raudtee trassist vasakule poole. Tegemist

on kategooria I avaliku kasutusega hooldus- ja juurdepääsuteega, mis tagab juurdepääsu

raudteest vasakule poole kavandatavale alale. Hooldustee algab mahasõiduga kohalikult

Tagadi-Kurtna teelt, kulgeb paralleelselt Tagadi-Kurtna kõrvalmaanteega ja lõppeb

majapidamise juures.

Hooldusteede kavandamisel on arvestatud projekteeritava Rail Balticu raudtee trassi

asukohaga ning raudtee külgkraavide välisnõlvade ulatusega. Hooldusteed on kavandatud

selliselt, et selle katte serv jääks raudtee kraavi välisnõlvast vähemalt 10 m kaugusele.

Projekteeritud hooldusteede sisekurvidesse on ette nähtud laiendused vastavalt hooldusteede

projekteerimisjuhendile10.

9 sõidutee ühepoolne, kõveriku sissepoole suunatud põikkalle

10 Design Guidelines. General Requirements. 13-12-2019

8

Projekteeritavasse lõiku jääb kolm ristuvat teed ja 1 kinnistu juurdepääs. Projekteeritavale

lõigule jäävad olemasolevad, likvideeritavad ja/või projekteeritavad mahasõidud ning ristmikud

koos lühikirjeldusega on toodud Tabel 1.

Tabel 1. Projektiala mahasõitude loetelu ja kirjeldus

Asukoht Tüüp Märkus

PK 0+65

(OR039002)

Tüüp I Viimsi metskond 42 kinnistu. Olemaosoleva mahasõidu asukohta

projekteeritud. Plaanikõvera raadius vasakul 5 m ja paremal 5 m.

Katte laius 3,5 m

PK 0+96

(OR141004)

Tüübita Viimsi metskond 43 kinnistu. Projekteeritava raudtee hooldustee

juurdepääs ja olemasoleva majapidamise juurdepääs. Projekteeritud

uus. Plaanikõvera raadiused vasakul 12,5 m ja paremal 12,5 m. Katte

laius 5,5 m.

PK 4+55

Parempoolne

- Andrese kinnistu. Olemasolev mahasõit likvideeritakse.

PK 3+65

(Hooldustee

mahasõit)

(OR039006)

Tüübita Andrese kinnistu mahasõit. Projekteeritud uus. Plaanikõvera

raadiused 12,5 m. Katte laius 5,5 m. Projekteeritud uus mahasõit

hooldustee tarbeks.

PK 9+00

(OR141009)

Tüübita Viimsi metskond 102. Projekteeritud uus mahasõit kavandatava

hooldustee asukohta. Plaanikõvera raadiused vasakul 7 m ja paremal

5 m. Katte laius 5,2 m.

PK 9+05

(OR141007)

Tüübita Koosi kinnistu mahasõit. Projekteeritud olemasoleva mahasõidu

asukohale. Plaanikõvera raadiused 12,5 m. Katte laius 4,35 m

PK 3+65

(Hooldustee

mahasõit)

(OR039001)

Tüübita Andrese kinnistu mahasõit. Projekteeritud olemasoleva mahasõidu

peale uus. Plaanikõvera raadiused 5 m. Katte laius 4,5 m

PK 9+50

(OR141009)

Tüübita Vanakooli kinnistu mahasõit. Projekteeritud olemasoleva mahasõidu

asukohta. Plaanikõvera raadiused 12,5 m. Katte laius 5 m

Kõrvalmaantee Tagadi-Kurtna ristprofill on projekteeritud 1+1 sõidurajaga vastavalt

projekteerimisnormides toodud parameetritele. Sõidurajad on ettenähtud laiusega 3,0 m.

Kindlustatud peenar on laiusega 1,0 m. Tugipeenarde laius on 0,5 m, põrkepiirde korral 1,25

m. Projekteeritavas lõigus on teel 4,0 % viraaž, mis on lõigu lõpus viidud kokku oleva tee

kahepoolse põikkaldega. Tugipeenardele on ette nähtud põikkalle 4%. Lõigul PK 4+30 kuni

5+40 on sõidutee kokkuviimisel rajatisega BR0390 laiendatud katte laiust 8 m peale.

Hooldusteedel on kasutatud I kategooria hooldustee tüübi järgi ristlõike lahendust, mis näeb

ette 5,5 m laiuse kruuskattega tee. Tee põikkalle on 3,5% ja peenrad puuduvad.

Sisekurvidesse on ette nähtud laiendused vastavalt hooldusteede projekteerimisjuhendile.

Hooldustee OR39004 lõpp PK 3+90 – 4+45 on ette nähtud 4 m laiusena.

Mahasõidud on projekteeritud vastavalt nõutavatele pöörderaadiustele. Tagadi-Kurtna teega

ristuvad mahasõidud on projekteeritud asfaltkattega, ülejäänud mahasõidud on ette nähtud

kruuskattega. Kõik mahasõidud on projekteeritud ühepoolse põikkaldega.

9

Olemasolevad rajatised teelõigul puuduvad. Projekteeritava lõigu lõpus asub mõlemal pool

teed km 2,08 bussipeatus „Kurtna vanakool“. Olemasolev bussipeatus on ilma platvormita

sõidutee ääres ja bussitaskud puuduvad.

Tagadi-Kurtna tee algusesse on ettenähtud vasakpoolne külgkraav PK 0+00 – 1+14 ja

parempoolne külgkraav PK 0+67 – 0+82. Kraavid on vajalikud hooldustee OR039004

parempoolse külgkraavi osalise vee ärajuhtimiseks olemasolevasse maantee külgkraavi.

OR039004 hooldustee vasakusse serva on rajatud parempoolne külgkraav muldkeha

kuivendamiseks ja vete ärajuhtimiseks. Kraavide pikikalded jäävad vahemikku 0,2% - 2,5 %.

Vete ärajuhtimiseks on projekteeritud 2 truupi rõngasjäikusega. Mahasõidu PK 0+65 alla on

projekteeritud 0,4 m läbimõõduga plastiktruup SN8. Tagadi-Kurtna teega ristuv truup PK 0+82

on 0,4 m läbimõõduga plastiktruup.

Projekteeritud truupide päised on ette nähtud kindlustada pinnase ja killustiku (fr 16/32)

seguga täidetud geokärjega (geokärje h=10 cm, seina paksus 1,5 mm, PE, perforeeritud,

võrgusilma suurus 20x20 cm).

Kavandatava Rail Balticu trassi ületamiseks rajatakse viadukt (BR0390). Selle muldkeha

ehitatakse täitepinnasest.

Teele rajatakse liiklusmärgid, teekattemärgistus, tähispostid ning põrkepiire.

Enne kaevetööde algust peab töövõtja välja kutsuma tehnovõrkude valdaja ja saama nendelt

kirjalikud juhendid ja load tööde tegemiseks vastava tehnorajatise kaitsevööndis.

Töövõtja peab koostama ehitusaegse liikluskorralduse skeemi ning kooskõlastama selle

Transpordiametiga. Tööde tsoon tuleb tähistada töövõtja poolt vastavalt „Riigiteede ajutine

liikluskorraldus MA 2018-009“, MA peadirektori 14.11.2018 käskkiri nr 1-2/18/458. Töövõtja

peab arvestama kulutustega ajutiste ümbersõiduteede ehituseks, korrashoiuks ja nende

liikluskorraldusvahenditega tähistamiseks.

Kõik erakinnistutel teostavad ehitustööd tuleb enne ehitustööde algust maaomanikega

kooskõlastada. Kooskõlastuse puudumisel ei ole lubatud ehitustöid erakinnistul teostada.

2.3 TEGEVUSE SEOS ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE

PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA NING LÄHIPIIRKONNA PRAEGUSTE JA

PLANEERITAVATE TEGEVUSTEGA

2.3.1 MAAKONNAPLANEERINGUD

Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“

Riigihalduse minister kehtestas 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1.4/48 Harju

maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“.

Planeeringu eesmärk on luua alus uue rahvusvahelise ühenduse projekteerimiseks Balti riikide

ja Euroopa raudteevõrgu vahel, mille rööpmelaius (1435 mm) vastab Euroopa standardile. Rail

Baltic raudtee rajamisega kaasneb inimeste ja kaupade parem liikumisvõimalus ning

transpordist tingitud õhusaaste vähenemine. Planeeringuga on leitud sobivaim asukoht

elektrifitseeritud Rail Baltic raudtee trassi koridorile Harju maakonnas. Lätis ja Leedus on Rail

Balticu raudtee trassi koridori asukoht samuti välja valitud.

Planeeritud trassikoridori pikkus Harju maakonnas on 48 km ja see kulgeb läbi kuue kohaliku

omavalitsuse territooriumi: Maardu linn, Jõelähtme vald, Tallinna linn, Rae vald, Kiili vald ja

10

Saku vald. Trassikoridori laius hajaasustuses on 350 m, mis hõlmab raudtee rajamiseks

vajaminevat maad ja raudtee kaitsevööndit (kokku 66 m) ning nn trassi nihutamisruumi, mis

võib osutuda vajalikuks sellisel juhul, kui raudtee asukohta tuleb projekteerimise käigus

täpsustada. Raudtee rajamine on võimalik üksnes planeeritud trassikoridori sees.

Tiheasustuses ning kitsastes oludes on trassikoridori laiuseks 150 m.

Raudtee on kavandatud reisirongidele projektkiirusega kuni 249 km/h. Kaubarongide

projektkiirus on kuni 120 km/h. Reisirongi peatus on planeeritud Tallinnasse. Planeeringuga

on ette nähtud võimalus korraldada tulevikus Rail Balticu raudteel kohalikku rongiliiklust

Tallinn-Rapla-Pärnu-Riia suunal. Selleks on Rail Balticu trassile kavandatud perspektiivsed

asukohad kohalike rongipeatuste rajamiseks.

Harju maakonnaplaneering 2030+

Riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestati Harju maakonnaplaneering

2030+. Maakonnaplaneering algatati Vabariigi Valitsuse 18.07.2013 korraldusega nr 337.

Maakonnaplaneeringu peamisteks eesmärkideks on:

1) toetada maakonna ruumilist arengut, mis tagab tasakaalustatud ruumilise asustusstruktuuri

ning elukvaliteedi olukorras, kus maakonna rahvaarv pikemas perspektiivis kahaneb ja

vananeb;

2) tasakaalustada riiklikke ja kohalikke huvisid, arvestades seejuures kohalike

arenguvajaduste ja -võimalustega.

2.3.2 ÜLDPLANEERING

Saku Vallavolikogu 21.09.2017 otsusega nr 56 algatati Saku valla üldplaneeringu koostamine

ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. Uue üldplaneeringuga uuendatakse ja

kaasajastatakse nii 2009. aastal kehtestatud Saku valla üldplaneeringut kui 2012. aastal

kehtestatud Saku aleviku ja lähiala üldplaneeringut. Saku valla üldplaneeringu põhieesmärk

on kogu valla territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine ning

eelduste loomine hea elukeskkonna kujunemiseks.

Kehtiv Saku valla üldplaneering on kehtestatud Saku Vallavolikogu 09.04.2009 otsusega nr

22. Üldplaneeringu eesmärk on valla territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste

määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel

detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus- ja

ehitustingimuste seadmiseks.

Üldplaneeringus on ruumilise arengu põhimõtete kujundamisel ning maa- ja veealade üldiste

kasutamis- ja ehitustingimuste määramisel olulisel kohal majanduslikud, keskkonnakaitselised

ja sotsiaalsed kaalutlused (sotsiaalse infrastruktuuri asutuste teenuste kättesaadavus –

lasteaed, kool, arstiabi, kaubanduslik ja kultuuriline teenindamine, sportimisvõimalused,

ühistranspordi kättesaadavus, perspektiivsed ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni lahendused

jms).

2.3.3 DETAILPLANEERINGUD PIIRKONNAS

Kehtestatud või koostamisel olevad detailplaneeringud projektipiirkonnas puuduvad.

11

2.3.4 ARENGUDOKUMENDID

Saku valla arengukava 2035+11

Saku valla visioon on, et Saku vald pakub Eesti parimat pealinnalähedast töö- ja elupaika.

Saku vald on suurepärase looduskeskkonnaga järjepidevalt ja tasakaalustatult arenev ja

vallaelanikke kaasav omavalitsus. Valda on rajatud uusi maanteid, kergliiklusteid ja

loodusradasid, mis tagavad elanike vajadusi rahuldava bussiliikluse, igapäevase liiklemise,

sportimise ja puhkamise võimalused. Saku alevikust on kujunenud hästi planeeritud väikelinlik

vallakeskus koos heal tasemel haridusvõrgustikuga ning pidevalt areneva äri- ja

teenuskeskusega. Kiisa alevik koos Kurtnaga on kujunenud valla lõuna piirkonna keskuseks.

Külades on välja arendatud inimsõbralik avalik ruum.

Saku valla tunnuslause on „Läbi rohelise akna“. Rohelisest aknast välja vaadates on näha

kaunist loodus- ja elukeskkonda. Rohelisest aknast sisse vaadates võib näha endast ja

kodukohast lugupidavaid inimesi.

Kavandatav tegevus on seotud arengu eesmärgiga: majandus.

• Saku valla teedest ja tänavatest on moodustunud loogiliselt toimiv tervik, mis on heas

korras ning hästi ühendatud nii omavahel kui ka naaberomavalitsustega, eelkõige

Tallinnaga.

• Valla areng on terviklik ja tasakaalustatud – Saku alevikust on kujunenud väikelinlik

keskus, mida iseloomustavad tänapäevane ärikeskkond, mitmekülgne teenuste võrk ja

inimsõbralik avalik ruum, Kiisa alevik koos Kurtnaga on kujunenud valla lõuna piirkonna

keskuseks, külades on välja arendatud inimsõbralik avalik ruum.

• Ettevõtluskeskkond on kujunenud keskkonnasõbralikuks, konkurentsivõimeliseks ja

innovaatilist ettevõtlust soosivaks keskkonnaks. Saku vald on mitmekesiste vaba aja

veetmise võimalustega aastaringne turismi ja puhkemajanduse sihtkoht.

Harju maakonna arengustrateegia 2035+

Dokumendis on strateegiline eesmärk 3: Harju maakonnas on kiired, mugavad ja

keskkonnasäästlikud ühendused nii välisriikide ja ülejäänud Eestiga kui ka maakonnasiseselt.

2.4 RESSURSSIDE KASUTAMINE

Tee ja viadukti, sh muldkehade ehitus on ressursimahukas tegevus, mis nõuab kohalike

loodusvarade kasutamist. Põhiprojektis on välja toodud arvutuslikud mahud ettevalmistavate

tööde, mullatööde, katendi ehituse, liikluskorraldusvahendite ning maastikukujundustööde

kohta.

Teedeehituseks vajaminev materjal hangitakse üldjuhul karjäärist, mille avamise ja kasutamise

keskkonnamõju on hinnatud ning olulised negatiivsed keskkonnamõjud asjakohaste

meetmetega välditud või leevendatud.

Ehitustööde ettevalmistavas etapis eemaldatakse kasvupinnas. Kasvupinnas taaskasutatakse

kogu mahus nõlvade kindlustamisel, haljastamisel või täitmisel. Haljastustöödeks kõlbmatut

11 Kehtestaud Saku Vallavolikogu 17.10.2019 määrusega nr 15;

12

kasvumulda saab võimalusel kasutada rekultiveeritavate alade ja haljasalade täiteks.

Orgaanikat sisaldavat ning muldkehasse mittesobivat pinnast võib kasutada täitematerjalina.

Pärast tee valmimist on vajalik tee hooldamine. Hooldustöödega tuleb tagada tee

seisunditaseme vastavus antud tüüpi tee suhtest kehtestatud seisunditaseme nõuetele12.

Ehitiste ehituseks kasutatakse loodusvarasid mahus, mis ei too kaasa olulist negatiivset

keskkonnamõju.

2.5 ENERGIAKASUTUS

Projekti elluviimiseks kasutavad energiat (kütust) tee-ehitusmasinad, hiljem kulub kütust

masinatele, mis tegelevad tee hooldustöödega. Nimetatud tegevused ei ole energiamahukad

ning jätkuvad sarnaselt olemasolevale olukorrale.

2.6 TEGEVUSEGA KAASNEVAD TEGURID

Olemasoleva Tagadi-Kurnta maantee rekonstrueerimise ja viadukti ehitamise ja

kasutamisega kaasnev peamine mõju on müra teke ja selle levik. Veekeskkonda võib

mõjutada sademevee juhtimine eesvooludesse. Ehitus- ega kasutusperioodil ei kaasne

kavandatava tegevusega valgusreostust ega soojuse, kiirguse ja lõhna heidet keskkonda.

2.6.1 MÕJU VEEKESKKONNALE

Peamiseks pinnavett mõjutada võivaks teguriks on sademevesi, mis juhitakse riste

külgkraavide kaudu lähimatesse eesvooludesse. Valdavalt imbuvad sademed aga sealsamas

tee muldesse. Külgkraavid on pigem tee mulde kuivana hoidmiseks ja vesi koguneb (filtreerub)

sinna peamiselt läbi pinnase.

Üldjuhul piisab rohtunud nõlvadega pikikraavidest (külgkraavidest), et vältida teelt pärineva

võimaliku saaste edasist difusiooni eesvooluks olevatesse veekogudesse, välja arvatud

juhtudel, kui piirkonnas peaks tekkima üleujutus või on tegemist valingvihmadega.

AS Maves on hinnanud13, et liiklusega kaasneva keskkonnariski vähendamiseks tuleb

sademevett käidelda alates liiklussagedusest 30 000 autot ööpäevas, käitlemise vajadust tuleb

analüüsida alates 15 000 autost/ööpäevas. Aasta 2018 liiklussagedused on võetud teeregistri

andmebaasist. Käsitletava riigimaantee liiklussagedus on 210 a/ööpäevas. Seega on

liiklussagedus oluliselt väiksem kui 15 000 autot/ööpäevas ning puudub vajadus sademevee

käitlemiseks.

Ehitamisel tuleb arvestada kemikaalide ja kütuste käitlemise nõuetega. Tehnika hoitakse

korras, et vähendada pinnase reostumise ning seeläbi ka põhjavee reostumise riski.

Ehitustööde tegemisel tuleb jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine ja pesu ei toimuks

veekaitsevööndis.

2.6.2 MÜRA MÕJU

Ehitusaegne müra

12 Avalikult kasutatava tee seisundinõuded on määratud Majandus- ja taristuministri 2015.a määrusega nr 92 (RT

I, 02.11.2018, 3) 13 Maves AS. 2011. Kurna liiklussõlme sademevee lahenduse ekspertiis

13

Ehitusmüra puhul on tegemist ajutise müraga. Keskkonnaministri määruse nr 71 „Välisõhus

leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa

1 p 3 kohaselt rakendatakse ehitustegevusega seotud müra ekvivalentseid normtasemeid vaid

õhtusel ja öisel ajal (ajavahemikul 21.00–7.00). Ehitusmürale rakendatakse kella 21.00–7.00

piirväärtusena asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset – vt Tabel 2. Impulssmüra

piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.

Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne võib teha tööpäevadel kella

7.00–19.00.

Tabel 2. Tööstusmüra normtasemed. Müra kirjeldaja on hinnatud müratase L [dB]

Kategooria Ajavahemik Tööstusmüra normtasemed

piirväärtus sihtväärtus

I päev (Ld) 55 45

öö (Ln) 40 35

II päev (Ld) 60 50

öö (Ln) 45 40

III päev (Ld) 65 55

IV öö (Ln) 50 45

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt peavad töökeskkonna müra ja vibratsioon

olema sellise tasemega, et nende kahjulik toime töötajale oleks välditud või viidud võimalikult

madalale tasemele. Töökeskkonna müra piirnormid, müra mõõtmiste korra ja tööandja

kohustused mürast tingitud terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks on kehtestatud

Vabariigi Valitsuse määrusega nr 108 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud

töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord”.

Kasutusaegne müra

Keskkonnamüra modelleerimine on teostatud spetsiaaltarkvaraga Datakustik CadnaA 2021.

Müraallikatena on käsitletud perspektiivset RB raudteetrassi, perspektiivse liikluskoormusega

ristuvaid maanteid ning perspektiivset rongiliiklust olemasoleval raudteetrassil.

Rongikoosseisude pikkused ja kiirused on esitatud Rail Baltica opereerimise kavas14.

Perspektiivne rongide liiklussagedus on arvestatud 2046. aasta seisuga. Ristuvate maanteede

osas on põhiprojekti mürahinnangus lähtutud Skepast&Puhkim OÜ koostatud „Rail Baltic

raudtee maanteede ristumised Harju maakonna lõigul. Liiklusuuring“. Kasutatud on 2043.

aasta liiklusprognoosi tulemusi.

Müratasemete arvutustes ning leevendusmeetmete rakendamisel on arvestatud müratundlike

aladega ja hoonetega vastavalt Eesti topograafia andmekogu maakasutustele15. Müratundlik

ala on üldplaneeringu juhtotstarbega määratud ala, millele on kehtestatud müra

14 Rail Baltica: Preparation of the Operational Plan of the Railway. Final Study Report 15 ETAK Eesti põhikaart 2020

14

normtasemed16. Müratundlikud hooned on elamud, hooldekandeasutused, tervishoiu-, laste-

ja õppeasutused ning muud hooned, millele on kehtestatud müra suhtes kõrgendatud

nõuded17.

Müra leevendamise vajadust analüüsiti siseriiklike müranõuete ja müra prognoosimudeli

tulemuste võrdluse abil, mis loob mürakaardid ja annab auto- ja raudteeliikluse omadusi

arvestades mürataseme erinevates punktides. Projekteerimise lähteülesandeks on seatud

normväärtuste tagamine nii päevasel kui ka öisel ajal. Kohtades, kus tuvastati võimalik

mürataseme ületamine, projekteeriti vajalike gabariitidega müratõkkerajatised. Ka käsitletava

riste piirkonnas on projekteeritud müratõkkerajatised.– vt Joonis 3 ja Joonis 4.

16 Keskkonnaministri 16.detsembri 2016.a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ 17 Sotsiaalministri 4. märtsi 2002.a määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“

15

Joonis 3. Päevane müraolukord leevendusmeetmetega käsitletava riste piirkonnas

16

Joonis 4. Öine müraolukord leevendusmeetmetega käsitletava riste piirkonnas

17

2.7 TEKKIVAD JÄÄTMED JA NENDE KÄITLEMINE

Projekti elluviimisel tekivad pinnasejäätmed. Suur osa tekkivatest jäätmetest on

taaskasutatavad.

Kõlblik kasvumuld tuleb ladustada teemaa-alal ja kasutada hiljem nõlvade ja kraavide

kindlustamisel ning teemaa haljastamisel. Haljastustöödeks kõlbmatut kasvumulda saab

võimalusel kasutada rekultiveeritavate ja haljasalade täiteks. Ülejäävat kõlbmatut pinnast peab

töövõtja utiliseerima vastavalt jäätmeseaduses ja maapõueseaduses toodule.

Olemasolevate mullete laienduste alla jääv kasvupinnas eemaldatakse kogu paksuses. Kuna

olemasolevate teede kindlustamata peenrad on osaliselt rohtu kasvanud, on nende kaevamise

maht üldjuhul arvestatud sobimatu pinnase mahuga kokku.

Objektil ülejääva pinnase maht on ca 5000 m³. Orgaanikat sisaldavat ning muldkehasse

mittesobivat pinnast võib kasutada täitematerjaline planeerida see teemaa-alal

rekultiveeritavatele aladele, madalamatele aladele tee mulde kõrvale. Rekultiveeritavate alade

planeerimisel tuleb jälgida, et planeeritava ala kalle oleks veeviimarite ja kraavide suunas.

Objektil ülejääv ehituseks sobimatu pinnas tuleb töövõtjal utiliseerida vastavalt

jäätmeseadusele.

Projektialal kasvavad puud ja võsa eemaldatakse ehitustööde ettevalmistavas etapis.

Raiejäätmed tuleb hakkida, kännud juurida ja vedada ehitusplatsilt ära või freesida.

Muude jäätmete ajutised kogumiskohad peavad olema sellised, kus on välistatud jäätmete ja

neist eralduvate saasteainete sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette.

Ohtlike jäätmete teke on tõenäoliselt minimaalne ja võib peamiselt kaasneda avariiolukorras,

kui ehitusmasinatest võib lekkida kütist või määrdeaimeid.

Kui jäätmete käitlemisel järgitakse jäätmeseaduse, selle alamaktide ja kohaliku omavalitsuse

jäätmehoolduseeskirja nõudeid, siis olulist negatiivset keskkonnamõju ei teki.

2.8 TEGEVUSEGA KAASNEVATE AVARIIOLUKORDADE ESINEMISE VÕIMALIKKUS

Kavandatava tegevuse eesmärk on lahendada kõrvalmaantee nr 11154 Tagadi- Kurtna

ristumine kavandatava Rail Balticu raudteetrassiga. Kavandatava Rail Balticu trassi

ületamiseks rajatakse viadukt (BR0390). Samuti parandatakse tee teljegeomeetriat ja viiakse

see vastavusse normidega.

Kahetasandiline ristumine välistab autode ja kergliiklejate kokkupõrked rongidega. Samuti on

ristumise piirkonnas piirdeaedadega tõkestatud inimeste sattumine raudteele.

Seega projektiga ei kavandata selliseid objekte ega tegevusi, mis võiksid endaga kaasa tuua

selliseid avariiolukordi või avariiheiteid, millega kaasneks oluline keskkonnakahju või kahju

inimeste tervisele.

Tegevusega kaasnevad avariiolukorrad võivad olla tingitud ehitusperioodil ehitusmasinate

poolt põhjustatud õli- ja kütuseleketest. Mõju on välditav, kui kasutatavad ehitusmasinad on

tehniliselt korras ning nõuetekohaselt hooldatud. Tööde teostaja peab olema valmis võimalike

kütuse- ja õlilekete kiireks lokaliseerimiseks ja likvideerimiseks, et reostus ei satuks vette ja

pinnasesse.

18

2.9 TEGEVUSE SEISUKOHAST ASJAKOHASTE SUURÕNNETUSTE VÕI

KATASTROOFIDE OHT, PIIRIÜLESED MÕJUD, KLIIMAMUUTUSTEST TULENEVAD

OHUD

Kavandatava tegevusega ei ole ette näha täiendavaid ohtlikke olukordi –

suurõnnetusi/katastroofe.

Kavandatav tegevus ei toimu riigipiiri läheduses, seega piiriülest mõju ei ole.

Kavandatava Rail Balticu raudtee trass ristub kõrvalmaanteega nr 11154 Tagadi- Kurtna.

Ristumisele projekteeritakse kahetasandiline ülesõit (viadukt). Kahetasandiline ristumine

välistab autode ja kergliiklejate kokkupõrked rongidega (sh ohtlikke kemikaale vedavate

kaubarongidega) ning sellega ka suurõnnetused ja nendega kaasneda võivad katastroofilised

tagajärjed.

Kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohtu tõenäoliselt ei esine.

19

3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

3.1 OLEMASOLEV JA PLANEERITAV MAAKASUTUS NING SEAL TOIMUVAD VÕI

PLANEERITAVAD TEGEVUSED

Projekteeritav riigitee lõik asub transpordimaal (11154 Tagadi-Kurtna tee, KÜ

71814:001:0188). Projekteeritav teelõik külgneb metsa- ja põllumaaga (sihtotstarve

maatulundusmaa). Tee serva jääb ka üks majapidamine.

Tee ehitamine on kavandatud Transpordiameti poolt, mis on riigiteede ehituse ning hoolduse

eest vastutav asutus. Nõuded projekti koostamisele on esitatud ka RB poolt.

Ehitustegevusega ei seata piiranguid maakasutusele, kuna tegemist olemasoleva teelõigu

ehitusega, mis on projekteeritud transpordimaale. Projektiga ei muudeta praegust

maakasutuse sihtotstarvet.

Ehitusaegne liikluskorralduse skeem kooskõlastatakse Transpordiametiga. Antud projekti

koosseisus on planeeritud 9 mahasõitu ja hooldusteed (vt täpsemalt Tabel 1). Riste

rajamisega seoses ei muutu ligipääsud majapidamistele, kinnistutele ja kohalikele teedele.

Projekteerimisel ja ehitustöödel arvestatakse olemasolevate tehnovõrkudega, sh võetakse

vajalikud kooskõlastused tehnovõrkude valdajatelt. Olemasolevad muud rajatised, mida

tegevus mõjutaks, projekteeritaval teelõigul puuduvad.

3.2 ALAL ESINEVAD LOODUSVARAD, NENDE KÄTTESAADAVUS, KVALITEET JA

TAASTUMISVÕIME

Maa-ameti maardlate kaardirakenduse andmetel ei asu projektialal ja selle vahetus läheduses

maardlaid. Ehituseks vajalikke materjale tarbitakse eesmärgipäraselt, põhjustamata mõjusid

ressurssidele või teistele, kes neid tarbida võiksid. Seega negatiivne mõju maavaradele, nende

omadustele ja taastumisvõimele puudub.

Mõju mullastikule/pinnasele on lokaalne (seotud otsese ehitustegevusega) ja jääb

mitteolulisele tasemele.

3.3 MÕJUTATAV KESKKOND JA SELLE VASTUPANUVÕIME

3.3.1 NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALAD

Projektialal ja selle vahetus läheduses ei asu Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid.

Projektialale lähimad Natura 2000 alad on: Kurtna-Vilivere loodusala (EE002031818), mis asub

projektialast 1,0 km kaugusel edelas ning Tuhala loodusala (EE0010101), mis asub 2,0 km

kaugusel kirdes. Eelhinnangu käigus ei tuvastatud kavandatava tegevusega kaasnevaid

võimalikke keskkonnamõjusid, mis võiksid ulatuda sellisele kaugusele. Nimetatud kaitstavad

alad asuvad projektialast piisavas kauguses ning teelõigu ehitamine ei mõjuta Natura 2000

võrgustikku kuuluvate alade terviklikkust, kaitse-eesmärke ega muid väärtusi.

18 Natura 2000 võrgustikku kuuluva ala rahvusvaheline kood.

20

3.3.2 KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID

Keskkonnaregistri19 andmetel ei asu projektialal ja selle läheduses kaitstavaid alasid ega

kaitsealuste liikide elupaiku/kasvukohti. Keskkonnaregistri andmetel asub lähim kaitseala –

Kurtna-Vilivere hoiuala (KLO2000144) projektialast enam kui 1,0 km kaugusel. Lähim

kaitstavate liikide elupaik on 1,2 km kaugusel idas asuvad III kaitsekategooria liikide Triturus

vulgaris (tähnikvesilik) ja Rana arvalis (rabakonn) elupaigad. Elupaik asub teelõigust piisavalt

kaugel, et on välistatud olulise negatiivse mõju teke kaitsealuse liigi elupaigas.

Kavandataval tegevusel puudub mõju kaitstavatele loodusobjektidele.

3.3.3 PÕHJAVESI JA PINNAVESI

Projektipiirkonnas on põhjavesi nõrgalt kaitstud (Joonis 5). Nõrgalt kaitstud põhjaveega alal

tuleb ajutiste ehitusaegsete ladustus- ja hoiuplatside rajamisel20 (kui see on ehitustööde

korraldamiseks tingimata vajalik) kindlasti rakendada tõhusaid meetmeid põhjavee reostamise

vältimiseks (vt ptk 4.2). Ehitusmaavarade ja kasvupinnase ajutine (ehitusaegne) ladustamine

ei põhjusta põhjaveereostust

Joonis 5. Põhjavee kaitstuse kaart, projektiala asukoht märgitud täpiga (aluskaart: Maa-

amet, 2020).

19 Keskkonnaregister.23.08.2020. 20 Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruanne. 2017. Lisa III EP täpsusastmes hindamine.

21

Joonis 6. Projektalale jäävad järgmised maaparanduse kuivendussüsteemid (aluskaart:

Maa-amet, 2020).

Projekteeritava lõigu alguses on olemasolev vasakpoolne külgkraav, lisaks on PK 4+50 ristuv

kraav.

Projektalale jäävad järgmised maaparanduse kuivendussüsteemid (vt Joonis 6):

• Kurtna, TTP-243, maaparandussüsteemi kood 4109800010010;

• Koosi, maaparandussüsteemi kood 4109790010010.

Projekteeritud on uued külgkraavid Tagadi-Kurtna tee algusesse. Kraavid on vajalikud

hooldustee OR039004 parempoolse külgkraavi osalise vee ärajuhtimiseks olemasolevasse

maantee külgkraavi. OR039004 hooldustee vasakusse serva on rajatud parempoolne

külgkraav muldkeha kuivendamiseks ja vete ärajuhtimiseks.

Keskkonnaregistri andmetel asuvad lähimad puurkaevud projektialast ca 450 m kaugusel

põhjas (KR kood: PRK0018943) ning ca 770 m kaugusel läänes (KR kood: PRK0001522).

Puurkaevud asuvad projektialast piisavas kauguses ning tegevusega ei mõjutata puurkaevude

seisundit.

Projektiala piirkonnas on üks hoonestatud kinnistu (Andrese), aga seal ei asu salvkaevu.

Seega ei hinnata tegevuse mõjusid võimalikele salvkaevudele.

3.3.4 MÄRGALAD JA ÜLEUJUTUSOHUGA ALAD

Projekti piirkonnas ei asu märgalasid ega üleujutusohuga alasid, seega kavandatava tegevuse

mõju neile puudub.

3.3.5 PINNAVORMID JA PINNAS

Projektiala paikneb Harju lavamaal, kus maapind langeb sujuvalt edela suunas. Maapinna

absoluutkõrgused on planeeritava rajatise läheduses vahemikus 49,0…49,9 m. Pinnakatte

paksus on üle 10 m ja see koosneb liivasest pinnasest. Aluspõhjaks on üldgeoloogiliste

22

andmete põhjal Ordoviitsiumi ajastu Rakvere lademe lubjakivi. Maksimaalselt asub

pinnasevee tase ca 0,3 m sügavusel maapinnast. Pinnasevee liikumine toimub põhja ja loode

suunas Koosi ojja, mis kulgeb ca 300 m kaugusel projektialast21.

Kavandatav tegevus tundlikke pinnavorme ei mõjuta, sest neid ei ole projektipiirkonnas.

Projektipiirkonnas on tegemist leetunud ja leetjad mullad (Ko), leetunud huumuslikud

leetemullad (LkIg) ja leostunud ja leetjad gleimuld (Go) (vt Joonis 7).

Joonis 7. Mullastik (Maa-amet, 2020)

3.3.6 METSAD JA KÕRGHALJASTUS

Kangru-Tagadi tee ümbruses on maastik mitmekesine, mis koosneb peamiselt okas- ja

segametsadest ning avatud rohumaadest ja põldudest. Projektialal ja lähipiirkonnas ei ole

looduskaitseliselt väärtuslikke metsaalasid, mida ehitus mõjutaks. Metsad on mõjutatud

olemasolevast kuivendusvõrgust ning põllumajandusmaastikust.

Lähim vääriselupaiga tunnustele vastav metsaala VEP nr 101045 asub ligikaudu 900 m

kaugusel põhjas. Tegevus ei mõjuta sealseid väärtusi.

Ehitustööde ettevalmistavas etapis eemaldatakse projektialal kasvavad puud ja võsa. Kuna

tegemist on olemasoleva teekoridoriga, siis on raadamise maht ebaoluline.

3.3.7 Roheline võrgustik

Piirkonna rohevõrgustik on määratud Harju maakonnaplaneeringuga 2030+(vt Joonis 8).

Maakonnaplaneeringuga kavandatud rohevõrgustikku täpsustatakse omavalitsuste

21 RAIL BALTIC ESTONIA.Ehitusgeoloogilised uuringud rajatiste eelprojektide koostamiseks Lõik GL- 10. 2017

23

üldplaneeringutega. RB raudteekoridor (ja selle toimiseks vajalike ristete) asukoht on paika

pandud Harju maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“

lahendusega ning vastavad mõjud rohevõrgustikule hinnatud planeeringu koostamise käigus.

Joonis 8. Harju maakonnaplaneeringu kaart “Ruumilised väärtused“22

Rohelise võrgustiku eesmärkide saavutamiseks on muuhulgas vajalik tagada rohevõrgu

ökoloogiline sidusus – et struktuurid toimiksid liikide ja populatsioonide jaoks sidusalt

funktsioneeriva elupaikade ja liikumisteede võrgustikuna. Sealjuures on oluline vaadelda

rohevõrgustikku laiemalt, mitte ainult rajatiste kaupa. RB raudtee käsitletaval trassilõigul

(DS2DPS2) on põhiprojektiga ette nähtud 3 ökodukti ja nii rohevõrgustiku aladel kui ka mujal

rohkelt väikeloomadele mõeldud altpääse ja truubiga ühildatud altpääse. Tagadi Kurtna tee

alla olid põhiprojektiga algselt kavandatud 5 m loomarajad mõlemale poole. Projekteerimise

käigus leiti, et mõistlik on idapoolset käigurada kitsendada 4 m-ni, sest ühele poole viadukti

tuleb juurdepääsutee kergliiklustunnelile ja teisel pool on läheduses elumaja.

Projekteeritud meetmed tagavad loomastiku eksperdi hinnangul elupaikade sidususe ja

erinevate ulukiliikide võimaluse rohevõrgustikus liikuda ning seetõttu ei ole kavandataval ristel

olulist mõju rohevõrgustiku sidususele (vt ka RB raudteelõigu Kangru-Harju ja Rapla

maakonna piir KMH aruande eelnõu).

3.4 KULTUURIMÄLESTISED, MILJÖÖ- VÕI ARHEOLOOGILISE VÄÄRTUSEGA ALAD

22 Harju maakonnaplaneering 2030+. 2018.

24

Vastavalt Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendusele, ei ole projektialal ja selle vahetus

läheduses kultuurimälestisi, pärandkultuuriobjekte ning miljööväärtuslikke alasid. Samuti

puuduvad projektipiirkonnas teadaolevad arheoloogilise väärtusega alad. Lähim objekt asub

900 m kaugusel läänes (kinnismälestis " Kurtna Linnukasvatuse Katsejaama keskusehoone

koos säilinud originaalsisustusega ja ansambli osana kujundatud maastikuga", registrinumber

24652). RB maakonnaplaneeringu KSH raames läbiviidud arheoloogiaväärtuste uuringuga ei

leitud täiendavaid tähelepanu vajavaid objekte projektiala piirkonnas23.

Ehitustegevuse läbiviimisel juhindutakse muinsuskaitseseadusest24, mille alusel tuleb tööd

mistahes paigas peatada, kui avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse

või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid. Leiukoht tuleb säilitada

muutmata kujul ning viivitamata teavitada Muinsuskaitseametit.

Eeltoodut arvestades ei mõjuta kavandatav tegevus kultuurimälestisi ning miljöö- või

arheoloogilise väärtusega alasid.

3.5 VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD

Harju maakonnaplaneering 2030+ teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused“25 alusel ei asu projektiala väärtusliku maastikuna määratletud alal,

seega mõjud väärtuslikele maastikele puuduvad.

3.6 VÄÄRTUSLIK PÕLLUMAJANDUSMAA

Kavandatav teelõik paikneb peamiselt transpordimaal aga külgneb osaliselt põllu-ja

metsamaaga, kuid tegemist ei ole väärtusliku põllumaaga, seega ei mõjuta selle

ümberehitamine väärtusliku põllumajandusmaa kasutamist.

3.7 ASUSTUS

Kõrvalmaantee nr 11154 Tagadi-Kurtna külgneb Tagadi ja Kurtna külaga. Tagadi külas elas

01.01.2020 seisuga 203 inimest ja Kurtna külas 295 inimest26. Projektialal on tegemist

hajaasustusega ning maatulundusmaadega. Tee serva jääb ka üks majapidamine. Riste

rajamine ei piira maaüksustele ligipääsu. Kavandatav Rail Balticu raudtee avaldab piirkonna

sotsiaalsele keskkonnale mõju oma eraldava efekti tõttu. Raudtee ületamiseks on vaja välja

ehitada ülesõidud, käesoleva töö objektiks ongi kõrvalmaanteele nr 11154 Tagadi-Kurtna

rajatav ülepääs autodele ja kergliiklejatele.

Kavandatava RB raudtee ning uue teelõigu ümberehitamisega suureneb liikluskoormus

piirkonnas, seda just ehitusaegselt. Tee ehitamise ja kasutamisega seotud mõjusid on

analüüsitud ka ptk-s 3.8. Käesoleva töö objektiks oleva riste ehitamine ei too kaasa selliseid

mõjusid, mis põhjustaksid muudatusi asustuses.

3.8 MÕJU INIMESE TERVISELE JA HEAOLULE NING ELANIKKONNALE – MÜRA,

VIBRATSIOON, VEE- JA ÕHU KVALITEET

23 Lang, V. 2014. Aruanne arheoloogilise eeluuringu kohta Rail Baltic raudteetrassi valikul. 24 Muinsuskaitseseads (RT I, 19.03.2019, 13). 25 Harju maakonnaplaneeringu 2030+ teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused“. 2018. 26 https://www.sakuvald.ee/rahvastik

25

Inimeste heaolu ja tervist võivad mõjutada tee ehitamise ja selle kasutamisega seotud müra,

vibratsioon, välisõhu kvaliteet ja vee kvaliteet. Inimeste heaolu võivad mõjutada ka visuaalsed

muutused maastikus. Ehitatav riste võimaldab sõidukitel ja kergliiklejatel ületada ohutult

raudtee, tagada liikumisvõimalused ja piirkonna teedevõrgu toimimine ja sidusus.

3.8.1 VISUAALSED MÕJUD

Kavandatava RB raudtee ja kõrvalmaantee nr 11154 Tagadi-Kurtna ristumisele rajatakse

viadukt.

Teelõigu pikiprofiili projekteerimisel on lähtutud olemasoleva maantee kõrgusest ning

arvestatud on kõrvalmaantee alt läbi mineva Rail Balticu raudtee rööbaste kõrguse ning

vajaliku kõrgusgabariidi tagamise vajadusega. Projekteeritud Tagadi-Kurtna maantee lõigu

pikikalded on kavandatud vahemikus 0,55 kuni 3,00%.

Tee ümberehitamise ja riste rajamise tulemusena muutub piirkonna maastikupilt ja vaated,

kuna olemasoleva metsamaa asemele rajatakse raudtee ülesõit. Olulisemat visuaalset mõju

avaldab kavandatav RB raudtee ja ristele rajatav viadukt. Sellised visuaalsed muutused on

vältimatud. Raudtee rajamise mõjusid on hinnatud RB maakonnaplaneeringute KSH raames.

RB põhiprojekti KMH on koostamisel.

Ehitustööde lõppedes on oluline ümberkujundatud alade (taas)haljastamine. Vastavad

meetmed on põhiprojektis ette nähtud.

3.8.2 MÜRA JA VIBRATSIOON

Müra taseme hindamist ja leevendamist on käsitletud peatükis 2.6.2. juhul, kui põhiprojektis

ette nähtud müra leevendusrajatised välja ehitatakse ja hiljem nõuetekohaselt hooldatakse, ei

avalda kavandatavast ristest ja RB raudteest tulenev müra inimestele olulist negatiivset mõju.

3.8.3 VEE KVALITEET

Keskkonnaregistri andmetel asuvad lähimad puurkaevud projektialast ca 450 m kaugusel

põhjas (KR kood: PRK0018943) ning ca 770 m kaugusel läänes (KR kood: PRK0001522).

Puurkaevud asuvad projektialast piisavas kauguses ning tegevusega ei mõjutata puurkaevude

seisundit.

Projektiala piirkonnas on üks hoonestatud kinnistu (Andrese), aga seal ei asu salvkaevu.

Seega ei hinnata tegevuse mõjusid võimalikele salvkaevudele.

Tegevuse võimalikku mõju põhja- ja pinnavee seisundile on hinnatud raudtee põhiprojekti

KMH raames (RB raudteelõigu Kangru- Harju ja Rapla maakonna piir) ning leitud, et RB

raudtee ja selle toimiseks vajalike rajatiste rajamisel ei ole olulist negatiivset mõju põhja- ega

pinnaveele.

Riste ehitus- ning hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis

välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise vette (kraavidesse) ja pinnasesse. Töödel tuleb

jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine ja pesu ei toimuks kraavide ääres. Järgides

meetmeid ebasoodsa mõju vältimiseks (ptk 4.2), ei kaasne tegevusega olulisi mõjusid vee

kvaliteedile.

26

3.8.4 VÄLISÕHU KVALITEET

Ehitamise käigus kasutatavate seadmete töötamine suurendab ajutiselt õhusaastet. Õhu

saastatus on ajutine ja minimaalne, kui kasutatav tehnika vastab määrusele “Mootorsõiduki ja

selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“27.

Tolmu tekkimise vähendamiseks tuleb vältida väga kuiva ilmaga tolmu tekitavaid tegevusi või

kasutada niisutamist. Projektiga kavandatavad tegevused ei too kaasa pikaajalist pinnase või

õhu saastatust. Ehitusaegsed mõjud tuleb minimeerida korrektsete töömeetodite ja

õigusaktidele vastava tehnika valikuga.

27 Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele (RT I, 16.06.2011, 8)

27

4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

Eeltoodud peatükkides on kirjeldatud keskkonnatingimusi ning hinnatud riste projekti

elluviimisega kaasnevaid võimalikke mõjusid.

Projektialal on tegemist olemasoleva riigiteega. Riste ehitus toimub olemasoleva teemaa

piires. Riste rajamisega ei muutu piirnevate maaüksuste maakasutus, säilivad olemasolevad

ligipääsud (piiranguid maakasutusele võib seada maaüksusi läbiv RB raudtee trass, mida

käesoleva KMHE mahus ei hinnata). Pärast riste valmimist jätkub riigitee kasutamine sarnaselt

olemasolevale olukorrale. Riste rajamine on vajalik, et võimaldada ohutult ületada kavandatav

RB raudtee.

Projektiala asub rohevõrgustiku alal. Raietööd peavad toimuma minimaalses vajalikus mahus.

Projektialal ja selle vahetus läheduses ei ole looduskaitseliselt väärtuslikke ja tundlikke objekte

ega väärtuslikke maastikke, mida kavandatav tegevus mõjutaks. Samuti ei ole projektiala

piirkonnas kultuurimälestisi, pärandkultuuriobjekte ega miljööväärtuslikke alasid.

Kõrvalmaantee kasutamisega seotud liiklusmüra, vibratsioon ja õhusaaste on valdavalt juba

olemasolevad mõjud, mida riste rajamine pikaajaliselt ei suurenda. Nimetatud mõjud

suurenevad ajutiselt ehitusperioodil, kuid neid on võimalik leevendada erinevate meetmetega

(vt ptk 4.2). RB raudtee, viadukti ja riste rajamisega kaasnevad visuaalsed muutused

maastikus. Sarnased muutused on vältimatud ning mõjusid hinnati Harju

maakonnaplaneeringu raames, millega määrati RB raudtee trassi koridori asukoht.

Raudteemüra tasemeid hinnati RB Harju maakonnaplaneeringu KSH raames eelprojekti

täpsusastmes. Projektialaga piirneb elamumaid ning projektialale on määratud

müratõkkerajatisi.

Tee ehitus on ressursimahukas tegevus, mis nõuab kohalike loodusvarade kasutamist.

Teedeehituseks vajaminev materjal hangitakse üldjuhul karjäärist, mille avamise ja kasutamise

keskkonnamõju on hinnatud. Projekti elluviimisega ei kaasne täiendavaid olulisi mõjusid.

Projektialal on põhjavesi nõrgalt kaitstud. Sellistele aladele ladustusplatside ja tehnika

hoiuplatside rajamisel tuleb rakendada tõhusaid meetmeid põhjavee reostamise vältimiseks

(vt ptk 4.2).

Kavandataval tegevusel ei ole piiriülest keskkonnamõju – rajatakse ülesõit kõrvalmaantee nr

11154 Tagadi-Kurtna ja kavandatava RB raudtee ristumiskohale ning parandatakse riigitee

teljegeomeetriat, mis viiakse vastavusse normidega.

4.1 KAVANDATAVA TEGEVUSE KOOSMÕJU MUUDE ASJAKOHASTE TOIMIVATE VÕI

MÕJUALAS PLANEERITAVATE TEGEVUSTEGA

Kõrvalmaanteega Tagadi-Kurtna põhiprojektiga on seotud järgmised projektid:

1. Tagadi-Kurtna maantee viadukti projekt (Road overpass BR0390);

2. Raudtee projekt (Railway);

3. Elektrirajatiste projekt (Electricity).

28

Olulisemat keskkonnamõju projektipiirkonnale avaldab kavandatav Rail Balticu raudtee, mille

mõjusid hinnatakse eraldi KMH raames. Koosmõjus raudteega tekkivad mõjud kirjeldatakse

raudteeprojektis ning leevendatakse raudtee projekti KMH-ga

4.2 EBASOODSA MÕJU ENNETAMISE JA VÄLTIMISE MEETMED

Olulise keskkonnamõju vältimiseks tuleb tee ehitamisel rakendada järgmisi tegevusi ning

leevendusmeetmeid:

1. Ehitustegevuste läbiviimisel juhindutakse muinsuskaitseseadusest, mille alusel tuleb

tööd mistahes paigas peatada, kui avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse,

veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid. Leiukoht

tuleb säilitada muutmata kujul ning viivitamata teavitada Muinsuskaitseametit.

2. Ehitamisel tuleb arvestada kemikaalide ja kütuste käitlemise nõuetega. Veenduda, et

ehitusel kasutatavatest masinatest ei lekiks kütust ega määrdeaineid – nii vähendatakse

pinnase reostumise ning seeläbi ka põhja- ja pinnavee reostumise riski.

3. Truupide ehitusel tuleb järgida tavapäraseid veekaitse nõuded, vältida tuleb pinnavee

reostamist. Sh tuleb jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine/pesu ei toimuks

veekogumite ääres (veekaitsevööndis). Olemasolevat veerežiimi ei tohi rikkuda. Tuleb jälgida,

et veekogusse satuks võimalikult vähe heljumit. Truupide paigaldamisel ei tohi vette sattuda

mittevajalikke ehitusmaterjale ega olmejäätmeid.

4. Nõrgalt kaitstud põhjaveega alal tuleb ajutiste ehitusaegsete ladustus- ja hoiuplatside

rajamisel (kui see on ehitustööde korraldamiseks tingimata vajalik) kindlasti rakendada

tõhusaid meetmeid põhjavee reostamise vältimiseks.

5. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste

vms mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada.

Vältida tuleb ka pinnase, ehitusmaterjalide või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt

lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.

6. Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras masinad, mis vähendavad müra ja

vibratsiooni tekkimist. Müra ja vibratsioon elamutes ei tohi ületada normidekohast taset28, 29.

Samuti tuleb ehitamisel lähtuda õigusaktides kehtestatud nõuetest tööde teostamise

lubatavate kellaaegade osas.

7. Kasutatav tehnika peab vastama majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011

määrusele nr 42 “Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele”.

8. Tolmu tekke vähendamiseks tuleb vältida väga kuiva ilmaga tolmu tekitavaid tegevusi

või kasutada niisutamist.

28 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid (RT I,

08.02.2017, 4)

29 Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid (RTL 2002, 62, 931).

29

9. Võimalusel tuleb maksimaalselt ehitusmaterjale taaskasutada (nt muld, pinnas jms).

Kõlblik kasvumuld kasutatakse nõlvade ja kraavide kindlustamisel ja haljastamisel, kõlbmatut

kasvumulda saab võimalusel kasutada rekultiveeritavate alade ja haljasalade täiteks.

10. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt

kehtivale korrale. Ehituse käigus tekkinud jäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlusettevõttele.

Jäätmete ajutised kogumiskohad peavad olema sellised, kus on välistatud jäätmete ja

reostuse sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette. Raiejäätmed ja kännud tuleb

taaskasutada kohapeal varjete rajamiseks väiksematele loomadele.

11. Kõrgete mullete rajamisel tuleb rakendada meetmeid erosiooniohu vähendamiseks.

30

5. Eelhinnangu kokkuvõte ja järeldused

Projekti eesmärk on lahendada kõrvalmaantee nr 11154 Tagadi-Kurtna ristumine

kavandatava Rail Balticu raudteetrassiga.

Keskkonnamõjude hindamise seisukohalt on kõige olulisem välja tuua:

• Riste ehitus toimub olemasoleva teemaa piires. Riste rajamisega ei muutu piirnevate

maaüksuste maakasutus, säilivad olemasolevad ligipääsud. Pärast riste valmimist

jätkub riigimaantee kasutamine sarnaselt olemasolevale olukorrale.

• Prognoositud liiklussageduse kasv (2043. aastal 251 autot/ööp) ei ole seotud riste

rajamisega ja toimub sellest sõltumatult.

• Projektiala asub rohevõrgustiku koridori alal. Ökoloogilise sidususe tagamiseks on RB

trassi põhiprojektiga ette nähtud vajalikud meetmed. Mõju rohevõrgustiku toimimisele

on hinnatud RB trassilõigu Kangru- Harju ja Raplamaa piir KMH aruandes.

• Projektialal ja selle vahetus läheduses ei ole looduskaitseliselt väärtuslikke ja tundlikke

objekte, ega väärtuslikke maastikke, kultuurimälestisi, pärandkultuuriobjekte ega

miljööväärtuslikke alasid, mida kavandatav tegevus mõjutaks.

• Riigimaantee kasutamisega seotud liiklusmüra, vibratsioon ja õhusaaste on valdavalt

juba olemasolevad mõjud, mida riste rajamine pikaajaliselt ei suurenda. Nimetatud

mõjud suurenevad ajutiselt ehitusperioodil, lisaks on neid võimalik leevendada

erinevate meetmetega (vt ptk 4.2).

• Projektialaga piirneb elamumaid ning projektiga on ette nähtud müratõkkerajatiste

ehitamine.

• RB raudtee, viadukti ja riste rajamisega kaasnevad visuaalsed muutused maastikus on

suuresti vältimatud. Need mõjud on hinnatud RB raudtee trassilõikude KMH-de käigus.

Riigitee kõrgus jääb ligikaudu olemasolevale tasemele.

• Projektialal on põhjavesi nõrgalt kaitstud. Põhja- ja pinnavee kaitseks tuleb rakendada

ebasoodsat mõju ennetavaid meetmeid (ptk 4.2).

Kokkuvõtteks

Kui kavandatava tegevuse elluviimisel järgitakse üldiseid keskkonnanõudeid ning käesoleva

eelhinnangu soovitusi, siis ei kaasne sellega olulist mõju keskkonnale, inimese tervisele ja

varale ega kultuuripärandile. Tegevusega kaasneva mõju ruumilist ulatust, kestust, sagedust

ja pöörduvust ning toimet võib hinnata väheoluliseks, sest ehitusaegsed mõjud on lokaalsed

ning esinevad ainult ehitusperioodil.

Eeltoodu põhjal on eelhinnang seisukohal, et ei ole vajadust algatada KMH menetlust.

Käesolev dokument on otsustajatele töövahendiks lõplike seisukohtade kujundamiseks. Enne

KMH vajalikkuse või mittevajalikkuse üle otsustamist tuleb vastava otsuse eelnõu ja

eelhinnangu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt – kohalikult omavalitsuselt,

Keskkonnaametilt, Põllumajandusametilt ja Muinsuskaitseametilt.

31

Kasutatud kirjandus

Kirjandus- ja internetiallikad

1. Euroopa Komisjon. 2005. Keskkonnamõju hindamine. Eelhindamise juhend.

2. Design and design supervision services for the construction of the new line from

Pärnu to Rapla. Master design. DPS1 Kohila. Loone ecoduct BR1620.

3. Keskkonnaregister. 2020.

4. Saku valla arengukava 2018-2025.

5. Saku valla üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine.

2018.

6. Kutsar, R., 2015. Eelhindamine. KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil,

sh Natura-eelhindamine.

7. Lang, V. 2014. Aruanne arheoloogilise eeluuringu kohta Rail Baltic raudteetrassi

valikul.

8. Maa-amet. 2020.

9. Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruanne. 2017.

10. Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruanne. 2017. Lisa III EP täpsusastmes

hindamine.

11. Harjumaa arengustrateegia 2035+

12. Harju maakonnaplaneering 2030+. 2018.

13. Harju maakonnaplaneering 2030+ keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Aruanne. 2017.

14. Harju maakonnaplaneeringu 2030+ teemaplaneering „Asustust ja maakasutust

suunavad keskkonnatingimused“. 2018.

15. Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“.

2013-2016.

Seadused ja määrused

16. Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52).

17. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15,

87).

18. Maapõueseadus (RT I, 10.11.2016, 1).

19. Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele (RT I,

16.06.2011, 8).

20. Muinsuskaitseseadus (RT I, 19.03.2019, 13).

32

21. Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja

mürataseme mõõtmise meetodid (RT I, 08.02.2017, 4)

22. Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I, 08.05.2012, 11)

23. Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni

mõõtmise meetodid (RTL 2002, 62, 931).

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Lugupeetud menetlusosaline

20.04.2022 nr 8-1/21-024/8569-1

Rail Balticut ületava riigitee 11154 Tagadi‒

Kurtna km 1,97-3,04 ümberehitamiseks ja

viadukti ehitamiseks ehitusloa menetlusse

kaasamine ja KMH algatamata jätmise

kohta seisukoha küsimine

Transpordiamet algatas ehitusloa menetluse Rail Balticut ületava riigitee 11154 Tagadi‒Kurtna km

1,97-3,04 ümberehitamiseks ja viadukti ehitamiseks. Tee ehitustööd toimuvad aastatel 2022-2024

vastavalt projektile „PÕHIPROJEKT DPS2 KANGRU-MAAKONNA PIIR 11154 TAGADI-

KURTNA RISTE (OR390)“ (töö nr RBDTDEEDS2DPS2).

Projekti eesmärk on Rail Balticu maakonnaplaneeringu järgse Rail Balticut ületava Tagadi‒Kurtna

maantee viadukti ja rajatise ehitus. Projekt sisaldab olemasoleva riigitee ümberehitust uues

asukohas, tee katendi ning muldkeha ümberehitust (sh vete äravoolusüsteemid,

liikluskorraldusvahendid jmt) ja uue silla ehitamist, et tõsta liiklusohutuse taset ja sõidumugavust.

Projektiga on võimalik tutvuda digitaalselt: https://pilv.mkm.ee/s/z2wvYNjHI2KoOPq.

Ehitusseadustiku § 42 lg 7 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §

11 lg 22 alusel esitame teile kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks ehitusloa eelnõu ning

seisukoha võtmiseks keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelnõu. Palume teie seisukoht

esitada hiljemalt 02.05.2022 e-posti aadressile [email protected].

Kui nimetatud tähtajaks ei ole seisukohta esitatud ega ole taotletud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusseadustiku § 42 lõike 9 alusel ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks

või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada.

2 (2)

Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Transpordiameti projekteerimise osakonna

projektijuhi Margus Viiklepp poole (tel +372 56840511, e-post

[email protected]).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Margus Viiklepp

projektijuht

projekteerimise osakond

Lisa: 1. Rail Balticut ületava riigitee 11154 Tagadi‒Kurtna km 1,97-3,04 ümberehitamiseks ja

viadukti ehitamiseks ehitusloa eelnõu

2. Rail Balticut ületava riigitee 11154 Tagadi‒Kurtna km 1,97-3,04 ehituseks tee ehitusloa

andmise ja KMH algatamata jätmise korralduse eelnõu

3. 11154 RISTE (OR0390) JA VIADUKT (BR0390) KMH eelhinnang

56840511, [email protected]