Vastuskiri - Läänemaa

Haapsalu Linnavalitsus

[email protected]

Teie: 13.01.2023 nr 6-1/50/18-482 ja 6-1/50/18-487

Meie: 10.02.2023 nr 3-1.1/2021/3961

Arvamused Haapsalu linna üldplaneeringu 2030+ ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruande eelnõudele

Täname tagasiside eest üldplaneeringu eelnõu eelmise versiooni RMK poolsetele

muudatusettepanekutele. Oleme tutvunud Haapsalu linna üldplaneeringu 2030+ ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruande eelnõude täiendatud versioonidega ja nende lisadega ning avaldame

järgmist:

- Palume lisada RMK poolt tehtud ettepanekud (19.08.2021 kiri nr 3-1.1/3961 ja 28.04.2022

kiri nr 3-1.1/2021/3961) ja teiepoolne tagasiside neile ka riigiinstitutsioonide

koostöötabelisse.

- Täpsustame, et sihtasutust Riigimetsa Majandamise Keskus Äriregistri andmetel olemas ei

ole ja ei ole ka olnud, seega ei ole põhjendatud fiktiivse organisatsiooni poolt esitatud

ettepanekute ja neile antud tagasiside esitamine erasektori koostöötabelis. Palume antud

sihtasutusega seotud materjal erasektoriga seotud koostöötabelist eemaldada.

- Riigiinstitutsioonide koostöötabeli leheküljel 55 on omavalitsuse seisukoha veerus kahel

korral esitatud väide, nagu oleks RMK kavandanud raieid vääriselupaigas. Selgitame, et

raietööd riigimetsa vääriselupaikades on keelatud Metsaseadusega. RMK on rakendanud

oma protseduurides sellise olukorra vältimiseks ka vastavad kontrollmeetmed. Paralepa

parkmetsas olevate vääriselupaikade VEP206930, VEP206928 ja VEP206928 alale oli enne

nende registreerimist tõesti kavandatud uuendusraie, millised kavad eemaldati koheselt peale

vääriselupaikade registreerimist. Sellest lähtuvalt on tegu valeväitega, mille palume

koostöötabeli tekstist eemaldada.

- Palume eemaldada kaardikihilt piirang „Mets asula kaitseks“ riigimaa katastriüksuse

Haapsalu metskond 7 (67401:008:0258) osas. Antud katastriüksuse lähim koht jääb 250 m

kaugusele Ääsmäe-Haapsalu maanteest ja samale kaugusele ka kavandatavast raudteest ning

piirang antud katastriüksusele ei oma seetõttu müra leevendavat rolli kummagi taristuobjekti

osas. Elamute ja võimaliku tulevase raudtee vahel on leevendavaks puhveralaks riigimaa

Kaaremetsa katastriüksus (67401:008:0274), mis on metsamaa osas vääriselupaigana range

kaitse all ning seetõttu täiendavat piirangut ei vaja.

- Palume üldplaneeringu seletuskirjas (lk 58) eemaldada laused „Valik- ja hooldusraie korral

ei tohi puistu täius langeda alla 0,6. Kui seda ei ole võimalik järgida, siis ei tohi korraga

välja raiuda üle 15% tagavarast.“. Selgitame, et valik- ja hooldusraie täiuse (rinnaspindala)

alammäärad on kehtestatud Metsaseadusega. Seaduses toodud piirmäärad tuginevad

teaduslikul analüüsil ja on ennast metsakasvatuse praktikas õigustanud. Samuti ei ole

praktikas võimalik realiseerida piirmäära 15% tagavarast, kuna raie käigus rajatavad

kokkuveoteed võivad ise moodustada kuni 20% raielangi pindalast, seega ka tagavarast.

- Palume üldplaneeringu seletuskirjast (lk 58) eemaldada lauseosa „või trassikoridoride

rajamiseks ja laiendamiseks (teede ja liinide kaitsevööndid; tervisespordi- ja matkarajad)“.

Selgitame, et uuendusraie on metsakasvatuse eesmärgil tehtav raie. Metsamaa muude

maakasutusviisidena (teede ja liinide kaitsevööndid; tervisespordi- ja matkarajad) kasutusse

võtmiseks tehtav raie on raadamine, mille teostamise aluseks olevad dokumendid on

loetletud Metsaseaduses.

- Palume üldplaneeringu seletuskirjas (lk 58) esinevat lauset „Raietöid ei teostata lindude

pesitsemis- ja nahkhiirte poegimisperioodil“ täpsustada konkreetsete kuupäevadega.

- Palume üldplaneeringu seletuskirjas (lk 59) esinevat lauset „Uuendusraiet ei teostata

elamualade kaitseks elamutega piirneval metsaalal 75 m laiuse ribana“ täiendada sarnaselt

eelmises jaotises toodud lausega „Uuendusraie on lubatud Haapsalu Linnavalitsuse loal

metsakahjustuse korral“. Üldplaneeringu seletuskiri peab jätma võimaluse erakorraliste

metsakahjustuste korral kahjustuse likvideerimiseks. Näiteks 1968. aasta torm hävitas

riigimetsa Paralepas ca 50 hektari ulatuses.

- Palume üldplaneeringu seletuskirjas (lk 59) esinevas lõigus „Mets loetakse uuenenuks kui

hektaril kasvab vähemalt 1000 4-meetri kõrgust ja kõrgemat metsa uuenenuks lugemisel

arvesse võetavat puuliiki. Vähemalt 4 m kõrgune mets on vastavalt teadusuuringule lageraie

visuaalse kvaliteedi säilitamise künnis maastikel.“ Viia uuenemise kõrguse määr 2-meetri

peale, nagu see oli esitatud üldplaneeringu eelnõu seletuskirja eelmises versioonis. RMK

kogemus metsa uuenenuks hindamise sotsiaalse piiriga on kõrgusel 2 meetrit (ligikaudu

seisva inimese silmade kõrgus). Oleme vastavalt üldplaneeringu eelnõu eelmises versioonis

toodud tingimustele (langi pindala 1 ha ja uuenemisperiood 2 m kõrgune noorendik ehk 10

aastat) eksperimentaalselt Paralepa metsale pikaajalise kava koostamisel saanud tulemuseks,

et kogu metsaala uuendamise periood oleks 150 aastat, sh saavutavad osa metsaeraldisi selle

aja jooksul vanuseks ca 200 aastat. Keskmine uuendamise maht antud tingimuste alusel oleks

ca 1 ha/a, mis on ligi kolm korda väiksem kui antud metsa uuendamise kiirus säästvat

metsakasutust (arvestuslanki) arvesse võttes. Uuenenuks arvestamise kõrguse kahekordne

suurendamine tähendab ka täiendavalt kaks korda pikemat uuenemisperioodi kogu Paralepa

metsa vaates, mille tulemusena kannatab ka väga vanas metsas esinevate suuremate

metsakahjustuste tõttu ala puhkeväärtus ja saavutatud tulemus töötab vastu algselt seatud

eesmärgile.

- Palume üldplaneeringu seletuskirjas (lk 59) esinevat lauset „Raietöid ei teostata lindude

pesitsemis- ja nahkhiirte poegimisperioodil“ täiendada konkreetsete kuupäevadega.

- Palume üldplaneeringu seletuskirjas (lk 63) täpsustada, mis raieliikide lankidele

kavandatakse rohekoridorides rakendada pindalalist piirangut? Rõhutame, et

metsakasvatuslikel eesmärkidel tehtavate raietööde negatiivne mõju rohevõrgustiku

toimimisele puudub.

- Palume väärtuslike maastike säilitamise ja väärtuste suurendamise üldtingimustest (lk 67 ja

78) eemaldada tingimus, et väärtuslikel maastikul olevatel ilmekatel teelõikudel maanteede

(põhi-, tugi- ja kõrvalmaanteed) ääres teostada metsa uuendusraiet tingimusel, et

väärtuslikul maastikul säiliks harjumuspärane metsavaade vähemalt kuni 100 m laiuse

ribana. Tegemist on vastuolulise tingimusega, mille saavutamine praktikas osutub

võimatuks, sest uuendusraie käigus muutub harjumuspärane maastikuvaade paratamatult.

- Palume väärtuslike maastike säilitamise ja väärtuste suurendamise üldtingimustest (lk 67 ja

78) eemaldada tingimus, et väärtuslikel maastikel ilmekatel teelõikudel maanteede ääres üle

10 m laiuses teekaitsevööndis lageraiet ei teostata, v.a teeomaniku poolt põhjendatud juhul,

kui lageraie on vajalik teekoridori laiendamiseks või liiklusohutuse tagamiseks, kuna antud

tingimust ei ole võimalik praktikas rakendada järgmistel põhjustel:

o Raiepiirang 10 m laiuses teekaitsevööndis, mis teega piirnevale kinnistule ulatub

veelgi kitsama ribana, tekitab olukorra, kus teede äärtesse jäetud üksikpuud või mõne

meetri laiustelt puuderibadelt teele langevad puud hoopis võimendavad, mitte ei

vähenda liiklusohtlikke olukordi.

o riigi- ja kohalike teede teekaitsevöönd võib ulatuda ka väljapoole riigi või kohaliku

omavalitsuse omandis olevat kinnistut naaberkinnistule. Üldplaneeringu seletuskirja

säte ei saa olla aluseks võõra kinnisasja kasutamisel uuendusraie läbiviimiseks.

o Lageraiet lubavad tingimused on kirjeldatud Metsaseaduses, teeomaniku

„põhjendatud juhud“ ei saa minna vastuollu seaduses sätestatuga.

o Lageraie on uuendusraie viis, mida ei saa rakendada teekoridori laiendamise või

liiklusohutuse tagamise eesmärgil, st lageraie järgselt kasvab samale alale tagasi uus

mets ja seeläbi raie eelne olukord taastub.

- Palume eemaldada üldplaneeringu seletuskirjast ja kaardimaterjalidest RMK halduses

olevatele riigimaa katastriüksustele Haapsalu metskond 43 (67405:004:0851) ja Haapsalu

metskond 15 (67405:004:0852) planeeritud KAH alad (lk 68). Leiame, et antud ala

külastuskoormus ja kasutusviis ei ületa tavapärast riigimetsa külastuskoormust väljaspool

KAH-alasid ning antud ala käsitlemine kõrgendatud avaliku huviga alana ei ole põhjendatud.

Teisi üldplaneeringu eelnõu kaardimaterjalides viidatud alasid on RMK juba käsitlemas

KAH aladena.

- Palume asendada üldplaneeringu seletuskirjas (lk 68) metsa definitsioonis liitus 30%

minimaalse nõutud puude arvuga (näiteks vastavalt metsa majandamise eeskirjale vähemalt

1000 harilikku kuuske või vähemalt 1500 harilikku mändi, kaske või muud metsa uuenenuks

lugemisel arvesse võetavat puuliiki hektari kohta). Termin liitus on küll toodud

Metsaseaduses, kuid praktikas on selle määramine puude arvust oluliselt subjektiivsem.

Puude arv on ühe takseertunnusena riigimetsa osas avalikult leitav ka Metsaregistrist ja ei

vaja seetõttu vajadusel täiendavat hindamist objektil.

Kokkuvõtteks soovime rõhutada, et alal kasvava metsa kujundamiseks kokku lepitud moel ei ole

vaja kirjeldada keelatud metsamajanduslikke tegevusi. Metsa kasvatamise, hooldamise ja

kujundamise piirangud võiks kirjeldada üldplaneeringu seletuskirjas alljärgnevalt: Kaitseala

valitseja (KOV) nõusolekul on lubatud koosluste kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile,

kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudmisi tööde tegemise aja ja tehnoloogia,

metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning koosluse koosseisu ja täiuse suhtes. Sisuliselt tähendabki see

lause tegevuskava koostamist, milles lubatud raieviisid arutatakse kaitseala valitsejaga (Haapsalu

LV) läbi ja seetõttu nö igaks juhuks piiramine üldplaneeringuga kaotab igasuguse tähtsuse. Mis on

Paralepa metsa jaoks vaja mineva raie nimetus, on teisejärguline teema, peamine kriteerium on, et

kogukond ei saaks raietegevusest häiritud ja uued puud oleksid võimelised kaugemas tulevikus

suureks kasvama.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Kusmin

RMK Metsaosakond

Läänemaa metsaülem

Teadmiseks: [email protected]

HAAPSALU LINNAVALITSUS

Posti 34 Tel 472 5300

90504 HAAPSALU Faks 472 5 310

Registrikood 75012802 e-post: [email protected]

www.haapsalu.ee

Riigimetsa Majandamise Keskus Teie 28.04.2022 nr 3-1.1/2021/3961

Meie 13.01.2023 nr 6-1/50/18-482

Vastuskiri

Käesolevaga annab Haapsalu Linnavalitsus teada, et Haapsalu linna üldplaneering on jõudnud

kooskõlastamise faasi ning ühtlasi edastame Teile Haapsalu Linnavalitsuse seisukohad

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) ettepanekutele Haapsalu linna üldplaneeringu eelnõu

eelmise versiooni täiendamiseks. Ettepanekuid on kaalutud koosmõjus teiste osapoolte

(ametkonnad, maaomanikud, mittetulundusühendused, eraisikud) ettepanekutega ning neid on

osaliselt arvestatud üldplaneeringu lahenduse koostamisel.

1. Üldplaneeringu eelnõu kaardiandmete hulgas esineb kiht „Mets asula kaitseks“, mis hõlmab

ka RMK halduses olevaid kinnistuid Kaaremetsa (67401:008:0274) ja Haapsalu metskond 7

(67401:008:0258). Kuna üldplaneeringu eelnõu seletuskiri ei täpsusta antud piirangu sisu, siis

palume antud kaardikiht üldplaneeringu eelnõust eemaldada. Ühtlasi juhime tähelepanu, et

Kaaremetsa kinnistu osas on tegu valdavas osas mittemajandatava vääriselupaiga maaga.

Ettepanekuga on arvestatud osaliselt. Katastriüksus 67401:008:0274 on alalt välja jäetud ja

metsaala laiust asula kaitseks on vähendatud 75-le meetrile. Piirangu sisu on täpsustatud

üldplaneeringu jaotises 3.2.10.

2. Palume eemaldada üldplaneeringu eelnõu kaardimaterjalides väärtusliku põllumaa kihilt

RMK halduses olevale kinnistule Haapsalu metskond 164 (67401:001:0635) ulatuv sopistus.

Tegu on mitteharitava ja looduslikult metsastuva alla 0,1 ha suuruse maakasutuslikult

ebaloomuliku kujuga alaga.

Ettepanekuga on arvestatud.

3. Üldplaneeringu eelnõu seletuskirja lk 54 esineb lause „Selle ilmekaks näiteks on Paralepa-

Pullapää metsa kavandatud erinevad uuendusraieid, sh mitmesse vääriselupaika ajal, kui riiklik

kaitsekord uuendusraied seal keelas.“. Palun see lause seletuskirjast kui ebatõene eemaldada.

Raie kavandati kvartali HS023 eraldistele 10 ja 13 ning HS024-8 enne ala vääriselupaigaks

määramist ning raiekavad eemaldati sealt koheselt peale vääriselupaikade olemasolu selgumist.

Haapsalu linnavalitsusele on korrigeeritud kava esitatud 12.12.2020.

Ettepanekuga on arvestatud kava korrigeerimise info laekumist planeerijatele.

4. Üldplaneeringu eelnõu seletuskirja lk 54 esineb lause „Muuhulgas kavandati ca 3 ha suurune

lageraielank Paralepa aleviku piirile, kuigi KAH aladel on lubatud, et asulate piiril lageraieid ei

teostata.“. Palun see lause seletuskirjast kui ebatõene eemaldada. Esiteks ei eksisteeri mingit

normdokumenti, mis määratleks, et KAH-aladel asulate piiril lageraieid ei teostata. Teiseks on

kõnealune eraldis HS027-15 eemaldatud juba 12.12.2020 Haapsalu linnavalitsusele esitatud

korrigeeritud kavast.

Ettepanekuga on arvestatud pärast kava korrigeerimise info laekumist planeerijatele.

Normdokumendiks antud juhul oli Haapsalu Linnavolikogu ettepanek metsade majandamise

algsele kavale Paralepa metsa HS027 raie, millega RMK lubas arvestada.

5. Üldplaneeringu eelnõu seletuskirja lk 55 esineb lause „Uuendusraiet ei teostata elamualade

kaitseks elamutega piirneval metsaalal 100 m laiuselt.“. Palume see ka omavalitsuse poolt

tulevikus tehtavaid otsuseid kitsendav tingimus tekstist eemaldada. Juhul, kui üldplaneeringus

on mingi konkreetse raieviisi keeld, siis Keskkonnaamet metsateatist sellise nimetusega raiele

ei registreeri – ka juhul, kui omavalitsuse enda poolt tekib mingi loodusliku häiringu poolt

põhjustatud soov uuendusraie tegemiseks. Mõistame maastikulise ilme olulisust elamute

lähiümbruses ja sellest lähtuvalt pakume sõnastuseks „Raietööd elamutele lähemal kui 100 m

kavandatakse viisil, mis võimaldab metsa uuendamise vajaduse korral uute puude välja

kasvatamise raiealal“. Seletuskirjas eelnevalt toodud raietööde Haapsalu linnavalitsusega

kooskõlastamise tingimus tähendab eelnevat koostööd igale üksikjuhtumile sobivaima lahenduse

leidmiseks, ehk metsade majandamise kava koostamiseks ja selles konkreetsete raieviiside kokku

leppimiseks omavalitsusega.

Hetkel on seletuskirjas jaotis 3.2.10. Mets asula kaitseks – järgmises sõnastuses:

Mets asula kaitseks tuleb säilitada perspektiivsest raudteest ning riigi põhi- ja tugimaanteedelt

lähtuva müra ja õhusaaste leviku tõkestamiseks, kaitseks tugeva tuule või lumetuisu eest või

tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks.

TINGIMUSED METSALE ASULA KAITSEKS

• Mets tuleb tormimurru vältimiseks säilitada vähemalt 100 meetri laiuse alana. Laiuse

arvestamise lähtekoht on elamu maa-ala juhtotstarbega ala piir. Ala kasutamine muul

otstarbel on lubatud tingimusel, et kasvav mets säilib 2/3 ala laiusest.

• Maantee või tänava äärses metsas tuleb likvideerida ohtlikud puud, et tagada tee

kasutamise ohutus.

• Metsa uuendamiseks on lubatud kasutada aegjärgset raiet vms turberaie liike, mille kitsa

lageraie lank ei ulatu asula kaitseks olevale metsaalale. Lageraie ei ole lubatud.

Ootame selles osas ära ka Keskkonnaameti kommentaari ja vajadusel täpsustame sõnastust.

6. Üldplaneeringu eelnõu seletuskirja lk 55 on kahe uuendusraie tingimusena toodud pindalaline

piirang (turberaie kuni 2 ha ja lageraie kuni 1 ha) ja uuenenuks arvestamise kõrguse piirang

(vähemalt 2 m). Mõistame omavalistuses soovi piirata võimalusi suurte avatud alade tekkimiseks

nimetatud metsades. Kuid siiski oleme seisukohal, et üldplaneeringuga oleks vaja määrata

üldised põhimõtted ala metsade majandamiseks (nt ühes ringpiiris olevas kohaliku kaitse alla

määratavas Paralepa metsas planeeritakse raietöid viisil, mille tulemusel on alal pidevalt

olemas nii noori, keskealisi kui ka vanu puid. See võiks olla käsitletav viitena

suundumisele püsimetsanduse suunas sellel alal. Püsimetsanduse peamine eesmärk on, et alal

oleks kogu aeg puid, mida on sealt võimalik kasutusele võtta ja kasutatu asemel on kohe ka

midagi asemele tulemas (on olemas tingimused, et oleks võimalik asemele tulla). Kuidas täpselt,

millises kohas, millal, mil viisil ja kui suurel pinnal mingeid töid tehakse, tuleb aga otsustada ala

looduslikke olusid ja väljakujunenud metsade olemit ja selle säilitamise vajadust looduses

arvesse võttes. Alal metsadele on vaja läheneda loominguliselt ja selles planeeritavad tööd

detailset kava koostades läbi mõelda. Detailsed kavad nimetatud metsade majandamiseks,

koostab RMK koostöös kohaliku omavalitsuse ja kogukonnaga, täpsustades üldplaneeringus

kirjeldatud põhimõtteid. Koostöös lepitakse kava koostamisel kokku ka lubatud raieliik ja

raiealade pindalad. Teatud juhtudel võibki kava koostades välja tulla, et metsade uuendamiseks

ei pea kasutama lageraiet ja raiealale on maastikulise planeerimise eripäradest vaja seada

mingisuguseid piiranguid või täiendavaid tingimusi. Üldplaneeringuga seatavad tingimused, mis

ei arvesta alal kujunenud looduslikke olukordi, ei pruugi olla alal kasvava metsa jaoks parimad.

Teeme ettepaneku uuendusraie pindala ja uuenemise kõrguse punktid üldplaneeringu

eelnõust eemaldada põhjusel, et sama peatüki eelnev punkt kohustab kohaliku kaitse aluse metsa

maa-ala raietööd Haapsalu linnavalitsusega kooskõlastama ja see võimaldab meil koostöös

leida igale üksikjuhtumile osapool rahuldav lahendus. Kuigi nimetatud alale on juba koostatud

RMK poolt ala metsade majandamise kava, millesse on sisse viidud ka Haapsalu linnavolikogu

poolt lisatud ettepanekud, paistab üldplaneeringu tekstist välja soov seda RMK jaoks kinnitatud

kava muuta. Selle jaoks aga ei ole vajalik üldplaneeringusse piiravate punktide lisamine – kui

volikogu seda soovib, saame me alati üheskoos metsade majandamise kava ja selles planeeritud

töid uuesti läbi arutada ja teha vajalikke muudatusi selles.

Käesoleva üldplaneeringuga kavandatakse Paralepa metsa kohalikku kaitseala. Põhjendused on

üldplaneeringu jaotises 3.2.1. Kaitstavad loodusobjektid. Üldplaneeringule ettepanekuid teinud

kogukonna esindajate ja ka nt Eesti Looduse Fondi soov on mitte lubada üldplaneeringuga

kavandatud II kategooria metsades uuendusraiet või kui, siis väga mõjuvatel põhjustel ainult

väga piiratud mahus ja tingimustel, kui on olemas kohalike kogukondade ja teiste huvigruppide

nõusolek ja ollakse täiesti kindel, et alade loodusväärtused ei saa kahjustatud.

Kui RMK on nõus majandama II kaitsekategooria metsa vaid püsimetsanduse põhimõtet

järgides, st valikraietega, siis oleme nõus üldplaneeringus uuendusraietele kavandatavaid

piiranguid muutma.

Et saavutada üldplaneeringuga kompromiss erinevate osapoolte vahel, oleme käesolevas

üldplaneeringu versioonis täiendanud II kategooria kaitse aluse metsa kaitse- ja kasutustingimusi

järgnevalt:

• Maa-alal on lubatud uuendusraie järgmistel tingimustel:

o Uuendusraiet ei teostata elamualade kaitseks elamutega piirneval metsaalal 75 m

laiuse ribana. Laiuse arvutamise lähtekoht on elamu maa-ala juhtotstarbega ala piir

(vt ka jaotis 3.2.10.).

o Turberaie langi maksimaalne suurus võib olla kuni 2 ha ja lageraiel kuni 1 ha.

o Lageraie langile piirneval alal võib teostada uue raie kui mets raielangil on

uuenenud. Puud peavad olema elujõulised ja paiknema ühtlaselt kogu uuendataval

alal.

o Mets loetakse uuenenuks kui hektaril kasvab vähemalt 1000 4-meetri kõrgust ja

kõrgemat metsa uuenenuks lugemisel arvesse võetavat puuliiki. Vähemalt 4 m

kõrgune mets on vastavalt teadusuuringule lageraie visuaalse kvaliteedi säilitamise

künnis maastikel.

o Puude olemasolu pole nõutav hukkunud metsaosas või raiesmikul paiknevates

looduslikes sulglohkudes, oksavallidel ja raiejäätmetega tugevdatud

kokkuveoteedel.

Üldplaneeringusse on lisandunud ka jaotis 3.2.6. Kõrgendatud avaliku huviga ala.

Tingimused KAH alade kasutamiseks on järgmised:

• Üldplaneeringu kehtestamise järgselt koostatakse KAH aladele metsade majandamise

kava või uuendatakse juba olemasolevat kava.

• Kavas kaalutakse raiete kavandamisel muuhulgas ka üldplaneeringu

maakasutustingimustest lähtuvalt metsamaastike kultuurilis-ajaloolist väärtust, esteetilist

väärtust, looduslikku väärtust, identiteediväärtust ja puhkeväärtust. KAH metsade

majandamise kava ja selle muudatused kooskõlastatakse Haapsalu Linnavalitsusega enne

metsateatiste esitamist.

• Raied planeeritakse selliselt, et raiutaks võimalikult harva. Lageraie puhul jälgitakse selle

kõrvale jääva ala olukorda. Uuel langil ei alustata lageraiega enne, kui kõrvaloleval langil

kasvab vähemalt 1,3 meetri kõrgune noor mets puuvõrade liitusega vähemalt 30 %1.

• Teede ja radade ääres jäetakse lageraie langile tavapärasest rohkem säilikpuude

suuremaid gruppe.

• Säilikpuud jäetakse tee servast kaugusele, mis ei ohusta tuulemurru korral teedel

liiklejaid.

• Ilmekas vaatekohas Pullapää lahe kaldal asuval KAH alal (kü 67401:001:0623

lähiaadressiga Haapsalu metskond 178) hoida vaated Haapsalu linna panoraamile avatud

ja võimalusel rajada alale koostöös Haapsalu linnaga avalik puhkekoht.

• Kui KAH alad kattuvad teiste looduslike väärtuste kaitseks üldplaneeringuga seatud

piirangutega, tuleb KAH aladel majandamisel neid arvestada kogumina ja lähtuda metsa

majandamise suhtes neist rangeimatest piirangutest:

o Kohaliku kaitse aluses metsas lähtuda kohaliku kaitse aluse metsa kaitse- ja

kasutustingimusetest (vt ka jaotis 3.2.1.3.)

o Väärtuslikel maastikul olevatel ilmekatel teelõikudel maanteede (põhi-, tugi- ja

kõrvalmaanteed) ääres, teostada metsa uuendusraiet tingimusel, et väärtuslikul

maastikul säiliks harjumuspärane metsavaade vähemalt kuni 100 m laiuse ribana.

Ilmekad teelõigud on märgitud aladena üldplaneeringu joonisele (vt ka jaotis

3.2.5.).

o Väärtuslikel maastikel ilmekatel teelõikudel maanteede ääres üle 10 m laiuses

teekaitsevööndis lageraiet ei teostata ,v.a teeomaniku poolt põhjendatud juhul, kui

lageraie on vajalik teekoridori laiendamiseks või liiklusohutuse tagamiseks (vt ka

jaotised 3.2.5. ja 4.1.1.).

o Metsa majandamisel rohekoridoris on lubatud kuni 2 ha suurused raielangid.

Lageraie langid kavandada pigem piki koridori ja reeglina selliselt, et 1/2 koridori

laiuselt samaaegselt lageraiet ei teostata, sest lageraie põhjustab häiringuid metsa

ökosüsteemi toimimises (vt ka jaotis 3.2.3.).

o Mererannikul paiknevatel rohevõrgustiku aladel (tuumala, astmelaud, koridor) ei

ole lageraie lubatud kuni ranna piiranguvööndi piirini, mida arvestatakse

1 Mets on käesolevas üldplaneeringus defineeritud kui üldplaneeringu koostamise ajal kehtinud metsaseaduses

defineeritud metsa mõiste - on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega

vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti

hajaasustuses käesoleva üldplaneeringuga määratud korduva üleujutusega ala

piirist, selle puudumisel 1 m samakõrgusjoonest (vt ka jaotis 3.2.3. ja 3.2.9.)2.

Lähtudes kohtuvaidluste praktikast on omavalitsused saanud juhised, et üldiste ja ebamääraste

tingimuste seadmistest üldplaneeringuga ei piisa. Tingimused peavad olema konkreetselt ja

üheselt mõistetavad kõikidele osapooltele. Kuna RMK metsade majandamise kava koostatakse

ainult ühe osapoole – RMK poolt, ja tegelikkuses ei toimu kava koostamisel kohaliku kogukonna

kaasamist (kava tutvustamine volikogule ei ole kohaliku kogukonna kaasamine ega ka kava

linnavalitsusega kooskõlastamine), siis on just üldplaneeringu avalik menetlus see koht kus saab

metsade majandamise osas sõlmida kokkuleppeid, millest metsade majandamise kavas lähtuda.

Hetkel olemasolev RMK metsade majandamise kava ei ole Haapsalu Linnavalitsusega

kooskõlastatud. Kava kooskõlastamine eeldab mingisugust kohaliku omavalitsuse vastava

valdkonna spetsialisti koostatud ja kas linnavalituse või volikogu poolt väljatatud õigusakti. Kui

RMK soovib metsade majandamise kava kooskõlastamist, siis tuleb konkreetselt sellise sisuga

taotlus linnavalitsusele esitada. Kava kooskõlastamisega ei kaasne kava alusel tehtavate

metsateatiste automaatne menetlemine, sest kava on pikaaegne ja ajas võivad metsateatiste

taotlemisel asjaolud muutuda. Küll aga võimaldab kava olemasolu, metsateatise kooskõlastamise

protsessi lihtsustada.

7. Seletuskirja peatükis „Tingimused rohekoridorides“ (lk 58), on kirjas lause: “Metsa

majandamisel rohekoridoris vältida üle 2 ha suuruseid raielanke. Mererannikul paiknevates

rohekoridorides tuleb metsa majandamisel kasutada lageraiest erinevaid majandamisvõtteid.“

Juhime tähelepanu, et kehtiva looduskaitseseaduse alusel on Läänemere rannal (200 meetri

ulatuses veepiirist) lageraie keelatud. Seega teeme ettepaneku mereranda puudutav piirang

üldplaneeringu seletuskirjast välja võtta kui mittevajalik.

Metsa majandamisele seatavaid suuruse piiranguid ja selle vajaduse mõttekust käsitlesin juba

eelmises punktis. Maakondliku rohelise võrgustiku eesmärgiks ei ole ulatusliku “rohelise pinna”

kavandamine ja selle majandustegevusest väljajätmine, vaid eelkõige loodus- ja

keskkonnakaitseliselt põhjendatuma ruumistruktuuri tagamine. Roheline võrgustik ei keela

iseenesest tavapärast metsa majandamist mitte kusagil vabariigis (v.a. muidugi loodukaitsealade

vastavates vööndites). Seetõttu teeme ettepaneku muuta sõnastust metsade majandamise osas

rohekoridorides alljärgnevalt: „Rohevõrgustiku sidususe tagamiseks tuleb

rohekoridorides maaomanikel metsa majandada viisil, mis tagab rohevõrgustiku puistu sidususe

ja toetab rohevõrgustiku toimimist. Raied planeerida ja teostada mahus ja viisil, mis

tagab rohevõrgustiku metsa sidususe.“

Käesolevas üldplaneeringu versioonis on ka kõnealuseid tingimusi täpsustatud.

Üldtingimusi rohevõrgustiku alal on täiendatud järgmise tingimusega:

• Korduva üleujutusega Läänemere rannaaladel paiknevatel rohevõrgustiku aladel

(tuumala, astmelaud, koridor) ei ole lageraie lubatud kuni ranna piiranguvööndi piirini.

Ranna piiranguvööndi arvestamise lähtejoon hajaasustuses on käesoleva

üldplaneeringuga määratud korduva üleujutusega ala piir, selle puudumisel 1 m

samakõrgusjoon3. Ranna piiranguvööndi ulatus arvestatuna nimetatud lähtejoonest on

kantud infokihina üldplaneeringu joonisele (vt ka jaotis 3.2.9.).

2 Vt ka Looduskaitseseadus § 35 lg 2 ja 31, 37 lg 2, § 38 lg 1 p 2 ja lg 2 3 Looduskaitseseadus § 35 lg 2 ja 31, 37 lg 2, § 38 lg 1 p 2 ja lg 2

Tingimus on seatud põhjusel, et pärast üldplaneeringu kehtestamist tuleb korduva üleujutusega

mererannal ranna piiranguvööndi lähtejoonena käsitleda üldplaneeringuga määratud

ehituskeeluvööndi lähtejoont, mis on LKS § 35 lg 31 kohane korduva üleujutusega ala piir. LKS

§ 35 lg 1 p 1 ja 2 nimetatud vööndeid (ranna piiranguvöönd ja ranna ehituskeeluvöönd)

arvestatakse samast lähtejoonest. Aladel, kus ei ole korduva üleujutusega ala piiri määratud, 1,0

m samakõrgusjoonest. Enne käesoleva üldplaneeringu kehtestamist oli vööndite määramise

lähtejooneks 1,0 m samakõrgusjoon.

Haapsalu Linnavalitsusele teadaolevalt on esinenud Haapsalu linna rannikualal juhtumeid kus

maaomanik ja ka Keskkonnaamet pole metsateatiste taotlemisel ning menetlemisel nimetatud

erisusega korduvalt üleujutataval rannaalal arvestanud.

Tingimusi rohevõrgustiku koridoris on täiendatud järgmiselt:

• Metsa majandamisel rohekoridoris on lubatud kuni 2 ha suurused raielangid. Lageraie

langid kavandada pigem piki koridori ja reeglina selliselt, et 1/2 koridori laiuselt

samaaegselt lageraiet ei teostata, sest lageraie on raieliik, mis põhjustab enim häiringuid

maismaaloomade elutegevusele ja laiemalt kogu metsa ökosüsteemi toimimisele.

Nimetatud tingimus ei ole ulatuslik ja ei laiene rohevõrgustiku astmelaudadele ja tugialadele.

Teie poolt välja pakutud sõnastus on liiga üldsõnaline ja ei taga tegelikkuses rohekoridori puistu

sidusust ja toimimist.

Praktikast on tuua näide kus 2018. a RMK metsaalal (kü 67401:002:1571) teostati ulatuslik

lageraie üldplaneeringuga määratud väärtuslikul maastikul ja sealjuures kogu rohekoridori

laiuselt, ilma rohevõrgustiku sidususe tagamist arvestamata.

Ridala valla üldplaneeringu (2010) kohaselt kehtib täna rohevõrgustiku koridori aladel tingimus,

et rohevõrgustiku koridoride alal tuleb tagada sidusalt kulgevate looduslike koosluste olemasolu

minimaalselt 70% ulatuses.

RMK ja Keskkonnaameti hinnangul ei olnud mainitud lageraie puhul tingimus piisavalt

konkreetselt sõnastatud, et sealt välja lugeda lageraie keeldu. Koostatavas üldplaneeringus oleme

muutnud tingimuse sõnastust üheselt mõistetavamaks ja lageraie keelu konkreetselt sõnastanud.

Seega on rohevõrgu koridorides lageraie lubatud kuni poole koridori laiuselt ja kuni 2 ha

suuruselt. Kui RMK-l on ettepanekuid veel arusaadavamalt tingimus sõnastada, siis oleme

valmis tingimust täpsustama.

NB! Üldplaneeringuga hetkel kavandatud ja siinkohal kirjeldatud maakasutustingimused võivad

muutuda üldplaneeringu kooskõlastamise käigus.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Helen Rammu

Aselinnapea

Koopia: Keskkonnaministeerium