Elektroonilise side seaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (392 SE)

1-1-15-392-1_-_Vabariigi_Valitsuselt_arva....asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

LAURI HUSSAR PNOEE-37309046516 2024-03-06 08:14:29

240305_ESS_LKS_RIKK.pdf

Vabariigi Valitsus

.03.2024 nr 1-1/15-392/1

Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks

Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1

saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Riigikogu riigikaitsekomisjoni k.a 4. märtsil

algatatud elektroonilise side seaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (392 SE).

Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks keskkonnakomisjoni.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Hussar

Lisad: 1) eelnõu ühel lehel

2) seletuskiri seitsmel lehel

Eneli Illaru

631 6332, [email protected]

ESS_LKS_m_s_SK.docx

Seletuskiri
Elektroonilise side seaduse ja looduskaitseseaduse
muutmise seaduse eelnõu

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõuga muudetakse elektroonilise side seadust (edaspidi ESS) ja looduskaitseseadust (edaspidi LKS) järgmiselt:

• ESS-i luuakse õiguslik alus harjutada ohualapõhist ohuteavituse edastamist teatud sõjaväelise väljaõppe läbiviimisel ja riigikaitse eesmärgi saavutamiseks.
• Lisaks muudetakse sõjaväelise väljaõppe tõhusamaks läbiviimiseks ja riigikaitse eesmärgi saavutamiseks LKS-i, sätestades tingimused, mille korral on võimalik riigi kaitsmist harjutada ka ranna ja kalda piiranguvööndis ning ehituskeeluvööndis.
• Samuti antakse LKS-i muudatusega võimalus ranna ja kalda ehituskeeluvööndis ehitada ehitist riigikaitse eesmärgi tagamiseks.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Eda Loo-Suun ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo eesti keele toimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]). Riigikaitsekomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja Aivar Engel täpsustas eelnõu ja seletuskirja, riigikaitsekomisjon kiitis täpsustatud eelnõu ja seletuskirja heaks ning otsustas konsensuslikult algatada eelnõu k.a 4. märtsil. Riigikogus menetlemisel on eelnõu algataja esindajaks riigikaitsekomisjoni liige Raimond Kaljulaid.

1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõule ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust, sest eelnõu menetlemine on kiireloomuline. Eelnõuga kaasnevaid muudatusi on plaanis rakendada selle aasta suurõppusel Kevadtorm.

Eelnõu koostamisel on lähtutud järgmistest redaktsioonidest:
1) elektroonilise side seadus (ESS) – RT I, 20.12.2022, 10;
2) looduskaitseseadus (LKS) – RT I, 22.12.2023, 8.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu eesmärk on õiguslikult lahendada ohuteavituse kasutamine sõjaväelisel väljaõppel, täpsemalt õppekogunemisel, suurõppusel ja lisaõppekogunemisel. Täiendav seaduslik alus on vajalik selleks, et tagada isikuandmete kaitse, millega määratletakse kõik juhud, mille puhul on olemas õiguslik alus saata ohuteavitus. Õppekogunemiste lisamisega ei muutu regulatsioon sisuliselt, vaid täiendav alus võimaldab elu ja tervist või riigi julgeolekut ohustavate sündmuste lahendamiseks paremini valmistuda ka juhul, kui õppus korraldatakse eesmärgiga valmistada ette riigi sõjalist kaitset.

Teise olulise muudatuse eesmärk on võimaldada sõjaväelise väljaõppe tõhusamaks läbiviimiseks ja riigikaitse eesmärgi saavutamiseks harjutada teatud reaalseid võimeid, näiteks pioneerisildade paigaldamist jõgedele ja nende eemaldamist. Eelnõuga luuakse õiguslik alus, et Keskkonnaamet saaks anda Kaitseväele nõusoleku kasutada ranna ja kalda piiranguvööndit ning ehituskeeluvööndit õppekogunemise läbiviimiseks.

Kolmanda muudatuse eesmärk on võimaldada ranna ja kalda ehituskeeluvööndis ehitada ehitist, mis tagab riigikaitse eesmärgi, samuti võimaldada riigikaitse tagamiseks omandatava veekoguäärse ehitisega kinnisasja omanikule pakkuda kinnisasja vahetust samaväärse kinnisasja vastu.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist.

Eelnõu § 1. Elektroonilise side seaduse muutmine

Paragrahviga 1 sätestatakse ESS-i muutmine. ESS-i § 1051 lõike 1 punkt 3 võimaldab praegu harjutada ohualapõhist ohuteate edastamist hädaolukorra seaduse § 18 lõikes 3 nimetatud õppusel, milleks on eriolukorra väljakuulutamist põhjustanud hädaolukorra lahendamise õppus, mida Vabariigi Valitsus korraldab vähemalt üks kord nelja aasta jooksul. See säte ei kata aga sõjaliseks riigikaitse ettevalmistamiseks läbiviidavat sõjaväelist väljaõpet ehk õppekogunemist ega lisaõppekogunemist ja seetõttu on vaja regulatsiooni täpsustada. Muudatus ei loo uut õigust, vaid sellega täidetakse õiguslünk, et oleks võimalik edastada ohuteadet, mis tagab elanikkonna teadlikkuse ja turvalisuse, ka nendel õppekogunemistel, mida korraldatakse riigi sõjalise kaitse ettevalmistamiseks.

Muudatuse kohaselt täiendatakse ESS-i § 1051 lõike 1 punkti 3 selleks, et luua Kaitseväele õiguslik alus harjutada reaalselt sõjaväelisel väljaõppel ohualapõhist ohuteate edastamist. Ohuteavitust ei saa praktiseerida igasugusel sõjaväelisel väljaõppel, näiteks ei ole ohualapõhist ohuteavitust võimalik harjutada ajateenistuses ning see piirdub rangelt kaitseväeteenistuse seaduse § 69 lõigetes 3 (õppekogunemine) ja 31 (lisaõppekogunemine) sätestatud sõjalise väljaõppega.

Õppekogunemisel ohuteavituse kasutamise eesmärk on teavitada avalikkust ja katsetada kriisikommunikatsiooni tegevusvõimet sõjaliste kriiside ettevalmistamisel. Sarnaselt eluliste olukordadega antakse õppekogunemise käigus vajaduse korral ohuteavitus vahetult eelseisva või avaldunud ohu kohta, samuti sellise olukorra lõppemise kohta. Sellistel puhkudel eelneb alati aktiivne avalik kommunikatsioon, et tegemist on õppusega, mitte tegelikult toimuvate sündmustega.

Muudatuse kohaselt antakse Kaitseväele õigus otsustada, kas saata õppekogunemise läbiviimisel kindlaks määratud geograafilisel alal (ohualal) asuvale mobiiltelefoniteenuse kliendile või rändlusteenuse kasutajale ohuteavitus tema elu või tervist ohustava sündmuse ja selle lõppemise kohta ning ohutu tegutsemise juhised. Otsustusõiguse määratlemisel on lähtutud pädevustest, mis on sätestatud kaitseväeteenistuse seaduses ja riigikaitseseaduses. Eelnõust tuleneva seaduse rakendamisel ei või ohualapõhist ohuteavitust edastada Kaitseväe poolt korraldatavatel õppustel rohkem kui kord aastas. Ohuteate edastamise piirang on seotud meetme kohaldamise vajalikkuse ja proportsionaalsusega, et meedet ei kohaldataks rohkem kui kord aastas.

Eelnõu § 2. Looduskaitseseaduse muutmine

Paragrahviga 2 sätestatakse looduskaitseseaduse muutmine.

Punktiga 1 täiendatakse § 37 lõike 3 punkti 6 tingimuse võrra, mille korral on ranna või kalda piiranguvööndis mootor- või maastikusõidukiga sõitmine lubatud. Kehtiv säte keelab ranna ja kalda piiranguvööndis mootor- või maastikusõidukiga sõitmise, kuid võimaldab teatud erandlikel asjaoludel seda siiski teha. Need erandid on riiklik seire, kaitstava loodusobjekti valitsemisega seotud tööd või tiheasustusalal haljasala hooldustööd, kutselise või harrastuskalapüügi õigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimine, pilliroo varumine ja adru kogumine ning maatulundusmaal metsa- ja põllumajandustööd. Muudatuse kohaselt lisatakse täiendav erand, mille korral saab ranna ja kalda piiranguvööndis väljaspool selleks määratud teid sõita mootor- või maastikusõidukiga. See erand on kaitseväeteenistuse seaduse § 69 lõigetes 3 ja 31 nimetatud sõjaväelise väljaõppe läbiviimine või riigikaitse eesmärgi tagamine. Näiteks peab Kaitsevägi harjutama pioneerisildade paigaldamist jõgedele, et jõge õppuse käigus ületada, sealhulgas vajaduse korral väljaspool määratud teid. Viimasel juhul kehtib aga tingimus, et Kaitsevägi peab selleks enne Keskkonnaametilt nõusoleku küsima.

Punktiga 2 täiendatakse §-i 37 uue lõikega 7, milles sätestatakse erisus, et Keskkonnaameti nõusolekut ei ole vaja, kui ranna või kalda piiranguvööndit peab edasilükkamatul juhul kasutama riigikaitse eesmärgi saavutamiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni, erakorralise seisukorra ning sõjaseisukorra ajal. Kõnesolev muudatus on vajalik, et tagada riigi sõjaliseks kaitseks vajalik operatiivsus. Kuigi riigikaitseseaduse § 14 lõike 3 punkt 3 annab laialdased võimalused jätta näiteks kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal täitmata Vabariigi Valitsuse korralduse ja määruse, ministri käskkirja ja määruse, valla- ja linnavolikogu ning valla- ja linnavalitsuse otsuse ja määruse nii kaua, kuni see takistab vahetult riigi sõjalist kaitsmist. Siiski ei võimalda vastav riigikaitseseaduse säte hoida seaduses sätestatud nõuetest kõrvale ja seetõttu on vaja sätestada seaduse tasandil vastav erisus sarnaselt juba kehtivale võimalusele sõita näiteks mootorsõidukiga kalda piiranguvööndisse, et koguda pilliroogu või teha metsamajandus- ja põllutöid. Viimati nimetatud juhtudel ei ole Keskkonnaameti nõusolekut vaja, mistõttu selleks, et tagada riigi sõjalise kaitse operatiivsus, nähakse kõnesoleva muudatusega ette võimalus kasutada riigi sõjalise kaitse vahetuks ettevalmistamiseks ning kaitseks ranna ja kalda piiranguvööndit samuti ilma Keskkonnaametilt nõusolekut küsimata.

Punktiga 3 muudetakse § 38 lõike 4 punkti 10, et võimaldada riigikaitse eesmärgi tagamiseks ehitada ranna ja kalda ehituskeeluvööndisse valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ja Keskkonnaameti nõusolekul ka muid ehitisi kui üksnes riigikaitselisi ehitisi. See muudatus annab võimaluse riigile kinnisasja omandamisel (peamiselt Kaitseväele vajaliku väljaõppe tagamise eesmärgil) pakkuda kinnisasja omanikule vahetusmaad siseveekogu ehituskeeluvööndisse, et luua esialgse olukorraga samaväärne olukord, kui omandatav kinnisasi vastab samadele tunnustele. Kuigi kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus (edaspidi KAHOS) ei kohusta riiki vahetusmaad pakkuma, on KAHOS-e eesmärk panna omanik võimalikult sarnasesse olukorda, milles ta oli enne seda, kui riigil tekkis vajadus tema kinnisasi omandada. Rahasumma, mis kinnisasja võõrandamisel kinnisasja väärtuse hindamisel hüvitiseks määratakse, ei arvesta üldjuhul veekoguäärset eripära (tehinguid sisuliselt ei tehta) ja turul pole võimalik ka sarnaste omadustega kinnisasju osta. Seetõttu ei ole võimalik sellise kinnisasja omanikku sarnasesse olukorda asetada ja sellise kinnisasja kaotust ei saa korvata ka hüvitiseks määratava rahasummaga. Seega, ainus võimalus panna kinnisasja omanik sarnasesse olukorda, on luua eeltingimused uues kohas ehitiste rajamiseks ehituskeeluvööndisse.

Kaitseväele vajaliku väljaõppe tagamise eesmärgil kinnisasja omanikule vahetusmaa pakkumine ei saa olema massiline, näiteks praeguseks on teada kolm sellist juhtumit. Nende juhtumite puhul on kolm kuni neli aastat otsitud nii riigimaid kui ka aktiivselt läbi vaadatud kinnisasjade müügiportaale ja suheldud sarnaste kinnisasjade omanikega ostusoovi eesmärgil, kuid sobivaid turul olevaid kinnisasju ei ole leitud. Ükski kinnisasja omanik ei pea jääma kannatajaks ega saama rahas (kasvõi sundvõõrandamise kaudu) hüvitist, kui riigil on vaja sedavõrd erilist maatükki, mida turul raha eest ei saa. Looduskaitse seisukohalt ei muutu tervikpilt Eestis seepärast halvemaks, kuna enne iga tehingut on vaja saada Keskkonnaameti nõusolek. Keskkonnaamet lähtub nõusoleku andmisel kalda kaitse eesmärkidest, võttes arvesse riigikaitselise eesmärgi olemasolu, mida hindab valdkonna eest vastutav minister, kelle ettepanek on Keskkonnaameti nõusoleku eeltingimuseks. Muudatusega säästetakse aega ja nii riigi, kohaliku omavalitsuse üksuste kui ka teiste osaliste ressursse. Praegu tuleks sama tulemuse saavutamiseks teha kohaliku omavalitsuse üldplaneeringut muutev detailplaneering. Muudatuse elluviimisel saavutataks tulemus Keskkonnaametiga tehtava koostöö raames projekteerimistingimuste menetluses.

Punktis 4 nähakse muudatusega ette, et Keskkonnaameti nõusolekut ei ole vaja, kui ehituskeeluvööndit kasutatakse kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal riigikaitse eesmärgi tagamiseks. Kõnesolev muudatus, nagu ka punktiga 2 tehtav muudatus, on vajalik, et tagada riigi sõjaliseks kaitseks vajalik operatiivsus.

Eelnõu § 3. Seaduse jõustumine

Eelnõu §-s 3 sätestatakse seaduse jõustumise aeg, milleks on 2024. aasta 1. mai. Eelnõus sätestatud õiguslikke aluseid on plaanis seadusena jõustumisel rakendada tänavuaastasel Kaitseväe korraldataval suurõppusel Kevadtorm.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus kasutatakse kehtivas õiguses olemasolevaid termineid, uusi termineid kasutusele ei võeta.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud
6.1. Ohualapõhine ohuteavitus sõjaväelise väljaõppe korraldamiseks
Kaitsevägi saab õiguse kuni kord aastas otsustada ja edastada ohualapõhist ohuteavitust õppekogunemise ja lisaõppekogunemise käigus.
Sihtrühmad: Kaitsevägi, telekommunikatsiooni ettevõtted ja isikud, kes elavad või viibivad õppuse toimumise piirkonnas või selle vahetus lähetuses.

6.1.1. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju
Sotsiaalset mõju hinnates saab järeldada, et üldsuse teavitamisega ja seega võimaliku ohu vältimisega on võimalik ennetada ning seeläbi vähendada kiire meditsiinilise abi vajadust ja ülekoormatust, mida rakendataks tõenäoliselt juhul, kui ohualas viibivad isikud ei saaks kiiret ohuteavitust.
6.1.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhtele
Eelnõuga tehtavad muudatused mõjutavad peamiselt riigi julgeolekut ning parandavad elanikkonna elu ja tervise kaitset. Lisaks mõjutab kavandatav muudatus otseselt riigi üldist turvalisust, ohuteavitus mõjutab otseselt riigi sõjalist kaitsmist, elanikkonna ohuolukordadest teavitamist, sh käitumisjuhiste andmist, samuti Kaitseväe ülesandeid, riigi sõjaliseks kaitseks valmistumist ja kriisireguleerimist.

Muudatus võimaldab tagada sündmuse lahendamisel inimeste suurema teadlikkuse ja turvalisuse, sest neid saab ohuolukorrast teavitada ning seeläbi vähendada ohtu nende elule. Samuti aitab ohuteavituse süsteemi rakendamine sündmuse lahendajatel oma ülesannet tõhusamalt täita, sest nad saavad täpsema ülevaate ohualas viibivatest inimestest ja eelduslikult kahaneb ka abivajavate inimeste hulk, kuna neid on võimalik õigel ajal teavitada.

6.1.3. Mõju majandusele
Majandusmõju vaates esineb otsene mõju mobiiltelefoniteenust osutavatele sideettevõtjatele. Selliseid sideettevõtjaid on Eestis eelnõu ja seletuskirja koostamise ajal kolm: Elisa Eesti AS, Tele2 Eesti AS ning Telia Eesti AS. Sideettevõtjatel lasub kohustus edastada ohualas viibiva kliendi ja rändlusteenuse kasutaja mobiilseadmele ohuteavitus SMS-ina. Eelnõu ei mõjuta ettevõtete konkurentsi, kuna nimetatud kohustus lasub võrdselt kõigil sideettevõtjatel.

6.1.4. Mõju elukeskkonnale ja loodusele
Elukeskkonnale ja loodusele avaldatav mõju on pigem kaudne ning positiivne, kuna on võimalik, et elanikkonna ohuteavitus hoiab ära kahju nendes valdkondades. Näiteks aitab ohualas viibivate isikute teavitamine ohust neil ohualast kiiremini lahkuda, mis omakorda tähendab Kaitseväele ja ka päästesüsteemile aja- ja ressursisäästu, ning operatiivressursid saavad kiiremini alustada ohuolukorra likvideerimist.

Kavandataval muudatusel puudub demograafiline mõju ja mõju regionaalarengule.

6.2. Ranna ja kalda piiranguvööndi kasutamine sõjaväelise väljaõppe korraldamiseks
Kaitsevägi saab õiguse sõita mootor- või maastikusõidukiga ranna ja kalda piiranguvööndis väljaspool selleks määratud teid.
Sihtrühmad: Kaitsevägi, reservväelased ja Keskkonnaamet.

6.2.1. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju puudub, sest eesmärk on paigaldada sildu jõgedele piirkonnas, mida ei läbi tavaliiklussõlmed ja selleks läbitavad teed. Seega ei ole mõju nii ulatuslik, et mõjutaks negatiivselt jõgede ääres viibivaid isikuid.

6.2.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhtele
Pioneerisildade paigaldamise harjutamine parandab reaalselt üksuste manöövervõimet. Selleks et õppusel reaalset olukorda matkida, kasutatakse jõgedele pioneerisildade paigaldamiseks teid, mis ei ole tavaliikluseks mõeldud. Tänu harjutamisele tekib vilumus ning paraneb kaitse- ja lahinguvalmidus.

6.2.3. Mõju majandusele puudub.

6.2.4. Mõju elukeskkonnale ja loodusele on mõõdukas, sest ranna või kalda piiranguvööndi kasutamisega ei muudeta oluliselt senist elukeskkonna toimimist ning puudub vajadus elukeskkonda ja loodust sihiteadlikult kohandada. Mõju avaldumise sagedus tavaolukorras ehk rahuajal on minimaalne, hõlmates vaid kuni kord aastas toimuvat suurõppust ning lisaõppekogunemist, mil õppekogunemisele kutsutakse ka pioneeripataljon.
Ebasoovitavate mõjude risk on vähene, hõlmates eespool nimetatud õppuste ajal ranna või kalda piiranguvööndis maastikul mootor- ja maastikusõidukiga sõitmist, mis mõjutab pinnast, kuid sellisel juhul on Kaitseväel kohustus likvideerida igasugused kahjustused ning taastada esialgne olukord. Samuti puudutab see näiteks kalamehi, kes ei saa harjutuse läbiviimise etapis selles piirkonnas harjumuspäraselt kala püüda.

6.2.5. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele
Muudatus mõjutab vähesel määral Keskkonnaameti töökoormust, kuid minimaalselt, piirdudes paaril korral aastas Kaitseväele nõusoleku andmisega. Seega on ka mõju esinemise sagedus minimaalne. Muudatus avaldab positiivset mõju Kaitseväe ja Keskkonnaameti koostööle.

6.3. Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi kohaldamata jätmise laiendamine riigikaitselistel eesmärkidel
Muudatuse tulemusena saab Keskkonnaameti nõusolekul ehitada ranna ja kalda ehituskeeluvööndisse peale riigikaitselise ehitise ka muud ehitist, et tagada riigikaitse eesmärk.
Sihtrühmad: Kaitsevägi, Kaitseministeerium, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ja Keskkonnaamet.

6.3.1. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju avaldub isikutele, kelle veekogu ääres asuvat hoonestatud kinnisasja soovib riik omandada, et tagada riigikaitse. Muudatus annab võimaluse pakkuda nendele isikutele Keskkonnaameti nõusolekul samaväärset vahetusmaad. Samas ei ole selle muudatuse mõju suur, kuna tegemist on üksikjuhtumitega.

6.3.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhtele
Riigikaitseks vajalike maade omandamine kokkuleppel on kindlasti positiivsem kui omandamine sundvõõrandamise teel. Kui riik saab omandada riigikaitseks vajaliku maa nõnda, et paneb endise omaniku samaväärsesse olukorda, nagu ta oli enne omandamist, siis toetab see Eesti kaitsevõime arendamist ning suurendab riigi julgeolekut.

6.3.3. Mõju majandusele puudub.

6.3.4. Mõju elukeskkonnale ja loodusele avaldub siis, kui ehitis ehitatakse ehituskeeluvööndisse. Samas, arvestades selliste olukordade esinemise tõenäosust, on mõju avaldumise sagedus tavaolukorras ehk rahuajal minimaalne. Lisaks on selline tegevus võimalik üksnes Keskkonnaameti nõusolekul, mis minimeerib võimalikku mõju ja vajaduse korral leevendab seda.

6.3.5. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele
Muudatus avaldab väga vähest mõju Keskkonnaameti töökoormusele, kui tekib vajadus tagada riigikaitse muu kui riigikaitselise ehitise ehitamisega ehituskeeluvööndisse.

7. Seaduse rakendamise eeldatavad kulud ja tulud

Seaduse rakendamine toob kaasa ESS-i § 1051 lõikes 4 ettenähtud kulu. Viidatud sätte järgi hüvitab Siseministeerium mobiiltelefoniteenust osutavale sideettevõtjale riigieelarvest ohuteavituse edastamise kulud. Kaitseväe korraldatavate õppuste raames ohuteavituse edastamise kulud kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest Siseministeeriumi esitatud arve alusel.

Ühe sõnumi maksumus on 2 senti. Eestis on kasutusel 1,9 miljonit mobiiltelefoni ning arvestades, et üks teavitustsükkel sisaldab kahte sõnumit (teavitus ohu algusest, teavitus ohu möödumisest), on selle maksumus hinnanguliselt 76 000 eurot. Ühe õppuse käigus edastatavate sõnumite hulk ei ole eelnõu koostamise hetkel prognoositav ning sõltub õppuse eesmärgist ja korraldusest.

8. Seaduse jõustumine

Eelnõu vastuvõtmisel seadusena jõustuks viimane 2024. aasta 1. mail. Seaduse jõustumine on seotud Kaitseväe korraldatava suurõppuse Kevadtorm toimumisega, et selle aasta õppusel saaks juba harjutada ohualapõhist ohuteate edastamist ja jõgedele pioneerisildade paigaldamist, sõites selleks kalda piiranguvööndis väljaspool määratud teid.

Algatab riigikaitsekomisjon 04.03.2024.

(kinnitatud digitaalselt)
Leo Kunnas
Riigikaitsekomisjoni aseesimees esimehe ülesannetes

ESS_LKS_m_s_SK.pdf

1

Seletuskiri

Elektroonilise side seaduse ja looduskaitseseaduse

muutmise seaduse eelnõu

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga muudetakse elektroonilise side seadust (edaspidi ESS) ja looduskaitseseadust

(edaspidi LKS) järgmiselt:

• ESS-i luuakse õiguslik alus harjutada ohualapõhist ohuteavituse edastamist teatud

sõjaväelise väljaõppe läbiviimisel ja riigikaitse eesmärgi saavutamiseks.

• Lisaks muudetakse sõjaväelise väljaõppe tõhusamaks läbiviimiseks ja riigikaitse

eesmärgi saavutamiseks LKS-i, sätestades tingimused, mille korral on võimalik riigi

kaitsmist harjutada ka ranna ja kalda piiranguvööndis ning ehituskeeluvööndis.

• Samuti antakse LKS-i muudatusega võimalus ranna ja kalda ehituskeeluvööndis ehitada

ehitist riigikaitse eesmärgi tagamiseks.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi õigusosakonna õigusloome valdkonna

juht Eda Loo-Suun ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt

toimetanud Luisa Tõlkebüroo eesti keele toimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]).

Riigikaitsekomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja Aivar Engel täpsustas eelnõu ja seletuskirja,

riigikaitsekomisjon kiitis täpsustatud eelnõu ja seletuskirja heaks ning otsustas konsensuslikult

algatada eelnõu k.a 4. märtsil. Riigikogus menetlemisel on eelnõu algataja esindajaks

riigikaitsekomisjoni liige Raimond Kaljulaid.

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõule ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust, sest eelnõu menetlemine on kiireloomuline.

Eelnõuga kaasnevaid muudatusi on plaanis rakendada selle aasta suurõppusel Kevadtorm.

Eelnõu koostamisel on lähtutud järgmistest redaktsioonidest:

1) elektroonilise side seadus (ESS) – RT I, 20.12.2022, 10;

2) looduskaitseseadus (LKS) – RT I, 22.12.2023, 8.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu eesmärk on õiguslikult lahendada ohuteavituse kasutamine sõjaväelisel väljaõppel,

täpsemalt õppekogunemisel, suurõppusel ja lisaõppekogunemisel. Täiendav seaduslik alus on

vajalik selleks, et tagada isikuandmete kaitse, millega määratletakse kõik juhud, mille puhul on

olemas õiguslik alus saata ohuteavitus. Õppekogunemiste lisamisega ei muutu regulatsioon

sisuliselt, vaid täiendav alus võimaldab elu ja tervist või riigi julgeolekut ohustavate sündmuste

2

lahendamiseks paremini valmistuda ka juhul, kui õppus korraldatakse eesmärgiga valmistada

ette riigi sõjalist kaitset.

Teise olulise muudatuse eesmärk on võimaldada sõjaväelise väljaõppe tõhusamaks

läbiviimiseks ja riigikaitse eesmärgi saavutamiseks harjutada teatud reaalseid võimeid, näiteks

pioneerisildade paigaldamist jõgedele ja nende eemaldamist. Eelnõuga luuakse õiguslik alus,

et Keskkonnaamet saaks anda Kaitseväele nõusoleku kasutada ranna ja kalda piiranguvööndit

ning ehituskeeluvööndit õppekogunemise läbiviimiseks.

Kolmanda muudatuse eesmärk on võimaldada ranna ja kalda ehituskeeluvööndis ehitada ehitist,

mis tagab riigikaitse eesmärgi, samuti võimaldada riigikaitse tagamiseks omandatava

veekoguäärse ehitisega kinnisasja omanikule pakkuda kinnisasja vahetust samaväärse

kinnisasja vastu.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist.

Eelnõu § 1. Elektroonilise side seaduse muutmine

Paragrahviga 1 sätestatakse ESS-i muutmine. ESS-i § 1051 lõike 1 punkt 3 võimaldab praegu

harjutada ohualapõhist ohuteate edastamist hädaolukorra seaduse § 18 lõikes 3 nimetatud

õppusel, milleks on eriolukorra väljakuulutamist põhjustanud hädaolukorra lahendamise õppus,

mida Vabariigi Valitsus korraldab vähemalt üks kord nelja aasta jooksul. See säte ei kata aga

sõjaliseks riigikaitse ettevalmistamiseks läbiviidavat sõjaväelist väljaõpet ehk õppekogunemist

ega lisaõppekogunemist ja seetõttu on vaja regulatsiooni täpsustada. Muudatus ei loo uut õigust,

vaid sellega täidetakse õiguslünk, et oleks võimalik edastada ohuteadet, mis tagab elanikkonna

teadlikkuse ja turvalisuse, ka nendel õppekogunemistel, mida korraldatakse riigi sõjalise kaitse

ettevalmistamiseks.

Muudatuse kohaselt täiendatakse ESS-i § 1051 lõike 1 punkti 3 selleks, et luua Kaitseväele

õiguslik alus harjutada reaalselt sõjaväelisel väljaõppel ohualapõhist ohuteate edastamist.

Ohuteavitust ei saa praktiseerida igasugusel sõjaväelisel väljaõppel, näiteks ei ole ohualapõhist

ohuteavitust võimalik harjutada ajateenistuses ning see piirdub rangelt kaitseväeteenistuse

seaduse § 69 lõigetes 3 (õppekogunemine) ja 31 (lisaõppekogunemine) sätestatud sõjalise

väljaõppega.

Õppekogunemisel ohuteavituse kasutamise eesmärk on teavitada avalikkust ja katsetada

kriisikommunikatsiooni tegevusvõimet sõjaliste kriiside ettevalmistamisel. Sarnaselt eluliste

olukordadega antakse õppekogunemise käigus vajaduse korral ohuteavitus vahetult eelseisva

või avaldunud ohu kohta, samuti sellise olukorra lõppemise kohta. Sellistel puhkudel eelneb

alati aktiivne avalik kommunikatsioon, et tegemist on õppusega, mitte tegelikult toimuvate

sündmustega.

Muudatuse kohaselt antakse Kaitseväele õigus otsustada, kas saata õppekogunemise

läbiviimisel kindlaks määratud geograafilisel alal (ohualal) asuvale mobiiltelefoniteenuse

kliendile või rändlusteenuse kasutajale ohuteavitus tema elu või tervist ohustava sündmuse ja

3

selle lõppemise kohta ning ohutu tegutsemise juhised. Otsustusõiguse määratlemisel on

lähtutud pädevustest, mis on sätestatud kaitseväeteenistuse seaduses ja riigikaitseseaduses.

Eelnõust tuleneva seaduse rakendamisel ei või ohualapõhist ohuteavitust edastada Kaitseväe

poolt korraldatavatel õppustel rohkem kui kord aastas. Ohuteate edastamise piirang on seotud

meetme kohaldamise vajalikkuse ja proportsionaalsusega, et meedet ei kohaldataks rohkem kui

kord aastas.

Eelnõu § 2. Looduskaitseseaduse muutmine

Paragrahviga 2 sätestatakse looduskaitseseaduse muutmine.

Punktiga 1 täiendatakse § 37 lõike 3 punkti 6 tingimuse võrra, mille korral on ranna või kalda

piiranguvööndis mootor- või maastikusõidukiga sõitmine lubatud. Kehtiv säte keelab ranna ja

kalda piiranguvööndis mootor- või maastikusõidukiga sõitmise, kuid võimaldab teatud

erandlikel asjaoludel seda siiski teha. Need erandid on riiklik seire, kaitstava loodusobjekti

valitsemisega seotud tööd või tiheasustusalal haljasala hooldustööd, kutselise või

harrastuskalapüügi õigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimine,

pilliroo varumine ja adru kogumine ning maatulundusmaal metsa- ja põllumajandustööd.

Muudatuse kohaselt lisatakse täiendav erand, mille korral saab ranna ja kalda piiranguvööndis

väljaspool selleks määratud teid sõita mootor- või maastikusõidukiga. See erand on

kaitseväeteenistuse seaduse § 69 lõigetes 3 ja 31 nimetatud sõjaväelise väljaõppe läbiviimine

või riigikaitse eesmärgi tagamine. Näiteks peab Kaitsevägi harjutama pioneerisildade

paigaldamist jõgedele, et jõge õppuse käigus ületada, sealhulgas vajaduse korral väljaspool

määratud teid. Viimasel juhul kehtib aga tingimus, et Kaitsevägi peab selleks enne

Keskkonnaametilt nõusoleku küsima.

Punktiga 2 täiendatakse §-i 37 uue lõikega 7, milles sätestatakse erisus, et Keskkonnaameti

nõusolekut ei ole vaja, kui ranna või kalda piiranguvööndit peab edasilükkamatul juhul

kasutama riigikaitse eesmärgi saavutamiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni ja

demobilisatsiooni, erakorralise seisukorra ning sõjaseisukorra ajal. Kõnesolev muudatus on

vajalik, et tagada riigi sõjaliseks kaitseks vajalik operatiivsus. Kuigi riigikaitseseaduse § 14

lõike 3 punkt 3 annab laialdased võimalused jätta näiteks kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal

täitmata Vabariigi Valitsuse korralduse ja määruse, ministri käskkirja ja määruse, valla- ja

linnavolikogu ning valla- ja linnavalitsuse otsuse ja määruse nii kaua, kuni see takistab vahetult

riigi sõjalist kaitsmist. Siiski ei võimalda vastav riigikaitseseaduse säte hoida seaduses

sätestatud nõuetest kõrvale ja seetõttu on vaja sätestada seaduse tasandil vastav erisus sarnaselt

juba kehtivale võimalusele sõita näiteks mootorsõidukiga kalda piiranguvööndisse, et koguda

pilliroogu või teha metsamajandus- ja põllutöid. Viimati nimetatud juhtudel ei ole

Keskkonnaameti nõusolekut vaja, mistõttu selleks, et tagada riigi sõjalise kaitse operatiivsus,

nähakse kõnesoleva muudatusega ette võimalus kasutada riigi sõjalise kaitse vahetuks

ettevalmistamiseks ning kaitseks ranna ja kalda piiranguvööndit samuti ilma Keskkonnaametilt

nõusolekut küsimata.

Punktiga 3 muudetakse § 38 lõike 4 punkti 10, et võimaldada riigikaitse eesmärgi tagamiseks

ehitada ranna ja kalda ehituskeeluvööndisse valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ja

Keskkonnaameti nõusolekul ka muid ehitisi kui üksnes riigikaitselisi ehitisi. See muudatus

annab võimaluse riigile kinnisasja omandamisel (peamiselt Kaitseväele vajaliku väljaõppe

4

tagamise eesmärgil) pakkuda kinnisasja omanikule vahetusmaad siseveekogu

ehituskeeluvööndisse, et luua esialgse olukorraga samaväärne olukord, kui omandatav kinnisasi

vastab samadele tunnustele. Kuigi kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus (edaspidi

KAHOS) ei kohusta riiki vahetusmaad pakkuma, on KAHOS-e eesmärk panna omanik

võimalikult sarnasesse olukorda, milles ta oli enne seda, kui riigil tekkis vajadus tema kinnisasi

omandada. Rahasumma, mis kinnisasja võõrandamisel kinnisasja väärtuse hindamisel

hüvitiseks määratakse, ei arvesta üldjuhul veekoguäärset eripära (tehinguid sisuliselt ei tehta)

ja turul pole võimalik ka sarnaste omadustega kinnisasju osta. Seetõttu ei ole võimalik sellise

kinnisasja omanikku sarnasesse olukorda asetada ja sellise kinnisasja kaotust ei saa korvata ka

hüvitiseks määratava rahasummaga. Seega, ainus võimalus panna kinnisasja omanik sarnasesse

olukorda, on luua eeltingimused uues kohas ehitiste rajamiseks ehituskeeluvööndisse.

Kaitseväele vajaliku väljaõppe tagamise eesmärgil kinnisasja omanikule vahetusmaa

pakkumine ei saa olema massiline, näiteks praeguseks on teada kolm sellist juhtumit. Nende

juhtumite puhul on kolm kuni neli aastat otsitud nii riigimaid kui ka aktiivselt läbi vaadatud

kinnisasjade müügiportaale ja suheldud sarnaste kinnisasjade omanikega ostusoovi eesmärgil,

kuid sobivaid turul olevaid kinnisasju ei ole leitud. Ükski kinnisasja omanik ei pea jääma

kannatajaks ega saama rahas (kasvõi sundvõõrandamise kaudu) hüvitist, kui riigil on vaja

sedavõrd erilist maatükki, mida turul raha eest ei saa. Looduskaitse seisukohalt ei muutu

tervikpilt Eestis seepärast halvemaks, kuna enne iga tehingut on vaja saada Keskkonnaameti

nõusolek. Keskkonnaamet lähtub nõusoleku andmisel kalda kaitse eesmärkidest, võttes arvesse

riigikaitselise eesmärgi olemasolu, mida hindab valdkonna eest vastutav minister, kelle

ettepanek on Keskkonnaameti nõusoleku eeltingimuseks. Muudatusega säästetakse aega ja nii

riigi, kohaliku omavalitsuse üksuste kui ka teiste osaliste ressursse. Praegu tuleks sama

tulemuse saavutamiseks teha kohaliku omavalitsuse üldplaneeringut muutev detailplaneering.

Muudatuse elluviimisel saavutataks tulemus Keskkonnaametiga tehtava koostöö raames

projekteerimistingimuste menetluses.

Punktis 4 nähakse muudatusega ette, et Keskkonnaameti nõusolekut ei ole vaja, kui

ehituskeeluvööndit kasutatakse kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni,

demobilisatsiooni, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal riigikaitse eesmärgi

tagamiseks. Kõnesolev muudatus, nagu ka punktiga 2 tehtav muudatus, on vajalik, et tagada

riigi sõjaliseks kaitseks vajalik operatiivsus.

Eelnõu § 3. Seaduse jõustumine

Eelnõu §-s 3 sätestatakse seaduse jõustumise aeg, milleks on 2024. aasta 1. mai. Eelnõus

sätestatud õiguslikke aluseid on plaanis seadusena jõustumisel rakendada tänavuaastasel

Kaitseväe korraldataval suurõppusel Kevadtorm.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus kasutatakse kehtivas õiguses olemasolevaid termineid, uusi termineid kasutusele ei

võeta.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

5

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

6.1. Ohualapõhine ohuteavitus sõjaväelise väljaõppe korraldamiseks

Kaitsevägi saab õiguse kuni kord aastas otsustada ja edastada ohualapõhist ohuteavitust

õppekogunemise ja lisaõppekogunemise käigus.

Sihtrühmad: Kaitsevägi, telekommunikatsiooni ettevõtted ja isikud, kes elavad või viibivad

õppuse toimumise piirkonnas või selle vahetus lähetuses.

6.1.1. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju

Sotsiaalset mõju hinnates saab järeldada, et üldsuse teavitamisega ja seega võimaliku ohu

vältimisega on võimalik ennetada ning seeläbi vähendada kiire meditsiinilise abi vajadust ja

ülekoormatust, mida rakendataks tõenäoliselt juhul, kui ohualas viibivad isikud ei saaks kiiret

ohuteavitust.

6.1.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhtele

Eelnõuga tehtavad muudatused mõjutavad peamiselt riigi julgeolekut ning parandavad

elanikkonna elu ja tervise kaitset. Lisaks mõjutab kavandatav muudatus otseselt riigi üldist

turvalisust, ohuteavitus mõjutab otseselt riigi sõjalist kaitsmist, elanikkonna ohuolukordadest

teavitamist, sh käitumisjuhiste andmist, samuti Kaitseväe ülesandeid, riigi sõjaliseks kaitseks

valmistumist ja kriisireguleerimist.

Muudatus võimaldab tagada sündmuse lahendamisel inimeste suurema teadlikkuse ja

turvalisuse, sest neid saab ohuolukorrast teavitada ning seeläbi vähendada ohtu nende elule.

Samuti aitab ohuteavituse süsteemi rakendamine sündmuse lahendajatel oma ülesannet

tõhusamalt täita, sest nad saavad täpsema ülevaate ohualas viibivatest inimestest ja eelduslikult

kahaneb ka abivajavate inimeste hulk, kuna neid on võimalik õigel ajal teavitada.

6.1.3. Mõju majandusele

Majandusmõju vaates esineb otsene mõju mobiiltelefoniteenust osutavatele sideettevõtjatele.

Selliseid sideettevõtjaid on Eestis eelnõu ja seletuskirja koostamise ajal kolm: Elisa Eesti AS,

Tele2 Eesti AS ning Telia Eesti AS. Sideettevõtjatel lasub kohustus edastada ohualas viibiva

kliendi ja rändlusteenuse kasutaja mobiilseadmele ohuteavitus SMS-ina. Eelnõu ei mõjuta

ettevõtete konkurentsi, kuna nimetatud kohustus lasub võrdselt kõigil sideettevõtjatel.

6.1.4. Mõju elukeskkonnale ja loodusele

Elukeskkonnale ja loodusele avaldatav mõju on pigem kaudne ning positiivne, kuna on

võimalik, et elanikkonna ohuteavitus hoiab ära kahju nendes valdkondades. Näiteks aitab

ohualas viibivate isikute teavitamine ohust neil ohualast kiiremini lahkuda, mis omakorda

tähendab Kaitseväele ja ka päästesüsteemile aja- ja ressursisäästu, ning operatiivressursid

saavad kiiremini alustada ohuolukorra likvideerimist.

Kavandataval muudatusel puudub demograafiline mõju ja mõju regionaalarengule.

6.2. Ranna ja kalda piiranguvööndi kasutamine sõjaväelise väljaõppe korraldamiseks

Kaitsevägi saab õiguse sõita mootor- või maastikusõidukiga ranna ja kalda piiranguvööndis

väljaspool selleks määratud teid.

6

Sihtrühmad: Kaitsevägi, reservväelased ja Keskkonnaamet.

6.2.1. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju puudub, sest eesmärk on paigaldada sildu jõgedele

piirkonnas, mida ei läbi tavaliiklussõlmed ja selleks läbitavad teed. Seega ei ole mõju nii

ulatuslik, et mõjutaks negatiivselt jõgede ääres viibivaid isikuid.

6.2.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhtele

Pioneerisildade paigaldamise harjutamine parandab reaalselt üksuste manöövervõimet. Selleks

et õppusel reaalset olukorda matkida, kasutatakse jõgedele pioneerisildade paigaldamiseks teid,

mis ei ole tavaliikluseks mõeldud. Tänu harjutamisele tekib vilumus ning paraneb kaitse- ja

lahinguvalmidus.

6.2.3. Mõju majandusele puudub.

6.2.4. Mõju elukeskkonnale ja loodusele on mõõdukas, sest ranna või kalda piiranguvööndi

kasutamisega ei muudeta oluliselt senist elukeskkonna toimimist ning puudub vajadus

elukeskkonda ja loodust sihiteadlikult kohandada. Mõju avaldumise sagedus tavaolukorras ehk

rahuajal on minimaalne, hõlmates vaid kuni kord aastas toimuvat suurõppust ning

lisaõppekogunemist, mil õppekogunemisele kutsutakse ka pioneeripataljon.

Ebasoovitavate mõjude risk on vähene, hõlmates eespool nimetatud õppuste ajal ranna või

kalda piiranguvööndis maastikul mootor- ja maastikusõidukiga sõitmist, mis mõjutab pinnast,

kuid sellisel juhul on Kaitseväel kohustus likvideerida igasugused kahjustused ning taastada

esialgne olukord. Samuti puudutab see näiteks kalamehi, kes ei saa harjutuse läbiviimise etapis

selles piirkonnas harjumuspäraselt kala püüda.

6.2.5. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Muudatus mõjutab vähesel määral Keskkonnaameti töökoormust, kuid minimaalselt, piirdudes

paaril korral aastas Kaitseväele nõusoleku andmisega. Seega on ka mõju esinemise sagedus

minimaalne. Muudatus avaldab positiivset mõju Kaitseväe ja Keskkonnaameti koostööle.

6.3. Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi kohaldamata jätmise laiendamine riigikaitselistel

eesmärkidel

Muudatuse tulemusena saab Keskkonnaameti nõusolekul ehitada ranna ja kalda

ehituskeeluvööndisse peale riigikaitselise ehitise ka muud ehitist, et tagada riigikaitse eesmärk.

Sihtrühmad: Kaitsevägi, Kaitseministeerium, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ja

Keskkonnaamet.

6.3.1. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju avaldub isikutele, kelle veekogu ääres asuvat

hoonestatud kinnisasja soovib riik omandada, et tagada riigikaitse. Muudatus annab võimaluse

pakkuda nendele isikutele Keskkonnaameti nõusolekul samaväärset vahetusmaad. Samas ei ole

selle muudatuse mõju suur, kuna tegemist on üksikjuhtumitega.

6.3.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhtele

Riigikaitseks vajalike maade omandamine kokkuleppel on kindlasti positiivsem kui

omandamine sundvõõrandamise teel. Kui riik saab omandada riigikaitseks vajaliku maa nõnda,

et paneb endise omaniku samaväärsesse olukorda, nagu ta oli enne omandamist, siis toetab see

Eesti kaitsevõime arendamist ning suurendab riigi julgeolekut.

7

6.3.3. Mõju majandusele puudub.

6.3.4. Mõju elukeskkonnale ja loodusele avaldub siis, kui ehitis ehitatakse

ehituskeeluvööndisse. Samas, arvestades selliste olukordade esinemise tõenäosust, on mõju

avaldumise sagedus tavaolukorras ehk rahuajal minimaalne. Lisaks on selline tegevus võimalik

üksnes Keskkonnaameti nõusolekul, mis minimeerib võimalikku mõju ja vajaduse korral

leevendab seda.

6.3.5. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Muudatus avaldab väga vähest mõju Keskkonnaameti töökoormusele, kui tekib vajadus tagada

riigikaitse muu kui riigikaitselise ehitise ehitamisega ehituskeeluvööndisse.

7. Seaduse rakendamise eeldatavad kulud ja tulud

Seaduse rakendamine toob kaasa ESS-i § 1051 lõikes 4 ettenähtud kulu. Viidatud sätte järgi

hüvitab Siseministeerium mobiiltelefoniteenust osutavale sideettevõtjale riigieelarvest

ohuteavituse edastamise kulud. Kaitseväe korraldatavate õppuste raames ohuteavituse

edastamise kulud kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest Siseministeeriumi

esitatud arve alusel.

Ühe sõnumi maksumus on 2 senti. Eestis on kasutusel 1,9 miljonit mobiiltelefoni ning

arvestades, et üks teavitustsükkel sisaldab kahte sõnumit (teavitus ohu algusest, teavitus ohu

möödumisest), on selle maksumus hinnanguliselt 76 000 eurot. Ühe õppuse käigus edastatavate

sõnumite hulk ei ole eelnõu koostamise hetkel prognoositav ning sõltub õppuse eesmärgist ja

korraldusest.

8. Seaduse jõustumine

Eelnõu vastuvõtmisel seadusena jõustuks viimane 2024. aasta 1. mail. Seaduse jõustumine on

seotud Kaitseväe korraldatava suurõppuse Kevadtorm toimumisega, et selle aasta õppusel saaks

juba harjutada ohualapõhist ohuteate edastamist ja jõgedele pioneerisildade paigaldamist, sõites

selleks kalda piiranguvööndis väljaspool määratud teid.

Algatab riigikaitsekomisjon 04.03.2024.

(kinnitatud digitaalselt)

Leo Kunnas

Riigikaitsekomisjoni aseesimees esimehe ülesannetes

ESS_LKS_m_s_eelnõu.docx

EELNÕU

Elektroonilise side seaduse ja looduskaitseseaduse
muutmise seadus
§ 1. Elektroonilise side seaduse muutmine
Elektroonilise side seaduse § 1051 lõike 1 punkti 3 täiendatakse pärast tekstiosa ”hädaolukorra seaduse § 18 lõikes 3 nimetatud õppuse” tekstiosaga ”ning mitte rohkem kui kord aastas Kaitseväe otsusel kaitseväeteenistuse seaduse § 69 lõigetes 3 ja 31 nimetatud sõjaväelise väljaõppe”.
§ 2. Looduskaitseseaduse muutmine
Looduskaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 37 lõike 3 punkti 6 täiendatakse pärast sõna ”põllumajandustöödeks” tekstiosaga ”ning Keskkonnaameti nõusolekul kaitseväeteenistuse seaduse § 69 lõigetes 3 ja 31 nimetatud sõjaväelise väljaõppe läbiviimiseks või riigikaitse eesmärgi tagamiseks”;
2) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
”(7) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 6 nimetatud Keskkonnaameti nõusolekut ei ole vaja, kui ranna või kalda piiranguvööndit kasutatakse kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal riigikaitse eesmärgi tagamiseks.”;
3) paragrahvi 38 lõike 4 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
”10) Keskkonnaameti nõusolekul riigikaitselisele ehitisele või Keskkonnaameti nõusolekul ja riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul siseveekogu ehituskeeluvööndisse jäävale muule ehitisele riigikaitse eesmärgi tagamiseks.”;
4) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
”(41) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 10 nimetatud Keskkonnaameti nõusolekut ei ole vaja, kui ehituskeeluvööndit kasutatakse kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal riigikaitse eesmärgi tagamiseks.”.
§ 3. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub 2024. aasta 1. mail.

Lauri Hussar
Riigikogu esimees

Tallinn, 2024

Algatab riigikaitsekomisjon 04.03.2024.

(kinnitatud digitaalselt)
Leo Kunnas
Riigikaitsekomisjoni aseesimees esimehe ülesannetes

ESS_LKS_m_s_eelnõu.pdf

EELNÕU

Elektroonilise side seaduse ja looduskaitseseaduse

muutmise seadus

§ 1. Elektroonilise side seaduse muutmine

Elektroonilise side seaduse § 1051 lõike 1 punkti 3 täiendatakse pärast tekstiosa ”hädaolukorra

seaduse § 18 lõikes 3 nimetatud õppuse” tekstiosaga ”ning mitte rohkem kui kord aastas

Kaitseväe otsusel kaitseväeteenistuse seaduse § 69 lõigetes 3 ja 31 nimetatud sõjaväelise

väljaõppe”.

§ 2. Looduskaitseseaduse muutmine

Looduskaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 37 lõike 3 punkti 6 täiendatakse pärast sõna ”põllumajandustöödeks” tekstiosaga

”ning Keskkonnaameti nõusolekul kaitseväeteenistuse seaduse § 69 lõigetes 3 ja 31 nimetatud

sõjaväelise väljaõppe läbiviimiseks või riigikaitse eesmärgi tagamiseks”;

2) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

”(7) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 6 nimetatud Keskkonnaameti nõusolekut ei ole vaja,

kui ranna või kalda piiranguvööndit kasutatakse kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni,

demobilisatsiooni, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal riigikaitse eesmärgi

tagamiseks.”;

3) paragrahvi 38 lõike 4 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”10) Keskkonnaameti nõusolekul riigikaitselisele ehitisele või Keskkonnaameti nõusolekul ja

riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul siseveekogu

ehituskeeluvööndisse jäävale muule ehitisele riigikaitse eesmärgi tagamiseks.”;

4) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

”(41) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 10 nimetatud Keskkonnaameti nõusolekut ei ole vaja,

kui ehituskeeluvööndit kasutatakse kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni,

demobilisatsiooni, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal riigikaitse eesmärgi

tagamiseks.”.

§ 3. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 2024. aasta 1. mail.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2024

Algatab riigikaitsekomisjon 04.03.2024.

(kinnitatud digitaalselt)

Leo Kunnas

Riigikaitsekomisjoni aseesimees esimehe ülesannetes

24-00407-2.pdf

Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 06.03.2024 /1-1/15-392; Riigikantselei / 06.03.2024 / 2-5/24-00407

Resolutsiooni teema: Elektroonilise side seaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (392 SE)

Adressaat: Kaitseministeerium Ülesanne: Palun ministeeriumide seisukohad läbi vaadata ja esitada ettepanek Vabariigi Valitsuse arvamuse kujundamiseks. Tähtaeg: 21.03.2024

Adressaat: Kliimaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium Ülesanne: Palun esitada seisukoht. Tähtaeg: 14.03.2024

Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 28.03.2024 istungil. Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS, toimik nr 24-0229). Kontroll: Hendrick Rang

Teadmiseks riigiasutustes: Justiitsministeerium <[email protected]>

Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 06.03.2024 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655

Ulesande taitmise menetlusetapi dokumendid.txt

Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne.
Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/24-0229 - Elektroonilise side seaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (392 SE)

Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 6.3.2024 resolutsioonile. 

Osapooled: Kaitseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Siseministeerium; Kliimaministeerium

Tähtaeg: 21.03.2024 23:59

Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/074e19b6-d1d8-431a-9521-609406e5f2c0 
Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/074e19b6-d1d8-431a-9521-609406e5f2c0?activity=2 

Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main

Dokumendiregister	Päästeamet
Viit	2-2/1297-1
Registreeritud	07.03.2024
Sünkroonitud	26.03.2024
Liik	Sissetulev kiri
Funktsioon	2 Õigusalane teenindamine
Sari	2-2 Siseministeeriumi ja teiste ministeeriumite eelnõud (kooskõlastamiseks saadetud eelnõud ja sellega seotud dokumendid)
Toimik	2-2
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis	Siseministeerium
Vastutaja	Kätlin Tänavots (halduse valdkond, Õigusosakond)
Originaal	Ava uues aknas

Elektroonilise side seaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (392 SE)

Failid

Digiallkirjad