Keskkonnaministri määruse

„Viljandi maakonna looduse üksikobjektide kaitse alt väljaarvamine”

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Keskkonnaministri määrus „Viljandi maakonna looduse üksikobjektide kaitse alt

väljaarvamine” on ette valmistatud looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 10 lõike 6 alusel.

Eelnõukohase määrusega arvatakse kaitse alt välja neli Viljandi maakonnas asuvat looduse

üksikobjekti, mis on minetanud oma looduskaitseväärtuse või hävinud. Loodusobjektide kaitse

alt väljaarvamisele ja vastavate kaitse alla võtmise otsuste kehtetuks tunnistamisele

kohaldatakse looduskaitseseaduse § 13 lõike 1 kohast menetlust.

Keskkonnaministri määruse eelnõu on koostanud Keskkonnameti looduskaitse planeerimise

osakonna spetsialist Marica-Maris Paju (tel 5336 5805, e-post [email protected]),

eelnõu vastavust looduskaitseseadusele ja seletuskirja nõuetekohast vormistust on kontrollinud

Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialist Sander Laherand

(tel 5692 7990, e-post [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud

Keskkonnaameti üldosakonna jurist Johanna Jürima (tel 5699 8712, e-post

[email protected]) ja keeleliselt on toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308,

e-post [email protected]). Keskkonnaministeeriumi kontaktisik eelnõu

ministeeriumitevahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Marika Erikson, (tel 626 2880,

e-post [email protected]).

Käesoleva määruse ettevalmistamisel töötati läbi teadaolevad loodusobjektide kaitse alla

võtmise dokumendid ning 2020. aastal inventeeriti kõik 1. jaanuari 2020. aasta seisuga

keskkonnaregistris olevad Viljandi maakonna praegustes piirides asuvad kaitstavad looduse

üksikobjektid, mille kohta on keskkonnaregistris kaardimaterjal. Lisaks tehti välitööd, et leida

ilma kaardimaterjalita objektid ja selgitada välja nende seisukord või olemasolu, selleks tugineti

kaitse alla võtmise aegsele aktile. Välitööd objektide seisundi ja olemasolu hindamiseks tegi

Keskkonnaameti spetsialist Marica-Maris Paju.

2. Eelnõu sisu, kaitse alt väljaarvamise põhjendus

Määruses käsitletud objektid on kaitse alla võetud enne Eesti Vabariigi taasiseseisvumist

asjaomase ametiasutuse otsuse või käskkirjaga. Tulenevalt Eesti NSV Ülemnõukogu

23. veebruari 1990. a otsuse „Eesti NSV seaduse „Eesti looduse kaitse kohta” kehtestamine”

punktist 4 laieneb alates 15. märtsist 1990. a looduse kaitse ja kasutamisega seotud suhetele,

mis on tekkinud enne 15. märtsi 1990. a, Eesti NSV seaduse „Eesti looduse kaitse kohta”

kehtivus. 9. juulil 1994. a jõustunud kaitstavate loodusobjektide seaduse § 30 lõige 6 sätestas,

et kõik enne nimetatud seaduse jõustumist moodustatud kaitsealade ja kaitstavate looduse

üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord jäävad kehtima kuni

nimetatud seadusega sätestatud korras uue kaitse-eeskirja rakendamiseni niivõrd, kuivõrd need

ei ole vastuolus kehtiva seadusega. Sisuliselt annab sama regulatsiooni ka kehtiva

looduskaitseseaduse § 91 lõige 1, mille kohaselt enne selle seaduse jõustumist kehtestatud

kaitse-eeskirjad ja kaitsekord jäävad kehtima kuni nimetatud seaduse alusel uue korra

kehtestamiseni või kaitsekorra kehtetuks tunnistamiseni. Looduskaitseseaduse § 13 lõikest 1

tulenevalt kohaldatakse loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse kehtetuks tunnistamisel sama

2

seaduse §-des 8 ja 9 loodusobjekti kaitse alla võtmise kohta sätestatut. Looduskaitseseaduse

§ 10 lõike 6 kohaselt võtab looduse üksikobjekti kaitse alla keskkonnaminister ning lähtudes

eeltoodust ja haldusmenetluse seaduse § 68 lõikest 2 tunnistab senise kaitse-eeskirja või

kaitsekorra kehtetuks samuti keskkonnaminister. Üksikobjektid on kaitse alla võetud eri ajal eri

taseme otsustega, seega tunnistatakse kehtetuks kõik määruses nimetatud kaitse alt

väljaarvatavate üksikobjektide kaitse alla võtmist puudutavate otsuste vastavad osad.

Tabel 1. Viljandi maakonna looduse üksikobjektide kaitse alt väljaarvamise põhjendused.

EELIS – Eesti looduse infosüsteem, JRO – jätkuvalt riigi omandis olev maa, kü –

katastriüksus

Nr Objekt

EELIS kood, nimi

ja paralleelnimi

EELISes

Asukoht Põhjendus

1. Koodiorg

KLO4001138

Mulgi vald,

Päigiste küla

EELISe kaardile tuginedes on kaitse all Vana-

Kariste mõisa juures olev väike org ja selles

asuvad tehiskoopad (mõisa keldrid). Tuginedes

ETAK-i põhikaardile on Koodiorg ca 650 m

pikkune Halliste jõe oru veerus asuv tüüpiline

looduslik sälkorg. EELISes on Koodioruna

märgitud Mõisaoru põhjaots, kus asuvad Vana-

Kariste koopad, mis on vähemalt osaliselt

tehiskoopad.

Objekt on kaitse alla võetud 1960. aastal kohaliku

tähtsusega objektina.

Objekt on maastikuliselt väärtuselt tagasihoidlik,

külastusobjektina määratletavaid paljandeid ja

koopaid ei ole. Käikude pikkust aluseks võttes on

Koodioru tehiskoopad pikimad Eestis, kuid

koopad on varisemisohtlikud ja looduses pole

need märgatavad. Nn Mõisaoru alguses vana

mõisa abihoone varemete vahel on sisselangenud

sissekäik koopasse. Arvestades kujunenud

olukorda (objekti hääbumist) arvatakse Koodiorg

riikliku kaitse alt välja.

Vana-Kariste koopad asuvad eramaal Teearu

(katastritunnus 19201:003:0591) ja Viinamäe

(katastritunnus 19201:003:0061) katastriüksusel,

piiranguvöönd ulatub ka riigimaale

(katastritunnus 19201:002:0043; 24182 Abja-

Paluoja–Vana-Kariste–Kamali tee kü).

Piiranguvööndi pindala oli 0,6 ha.

2. Kullamäe männid ja

kadakas

KLO4000383

Mulgi vald,

Maru küla

Kadakas on kaitse alla võetud 1959. aastal

vabariikliku tähtsusega objektina. Alates

30.04.1966 on kadakas ja seni samuti eraldi

objektina kaitse all olnud männid kaitse alla

võetud vabariikliku tähtsusega liitobjektina

3

Kullamäe männid ja kadakas.

2020. aasta ülevaatusel kasvas alal ca 20 mändi,

kuid kadakast ei ole midagi säilinud.

Arvestades, et EELISes puuduvad andmed

kadaka mõõtmete ja täpse kasvukoha kohta ning

ülevaatusel ei tuvastatud kadaka jäänuseid, siis

loetakse puu hävinuks ja see arvatakse riikliku

kaitse alt välja. Männid jäävad edasi kaitse alla

keskkonnaregistri koodiga KLO4000383.

Objekt asus eramaal. Kuna objektil puudus

kaardiobjekt, siis ei olnud sellele määratud

piiranguvööndit.

3. Mägiste lühterkuusk

KLO4000594

Mulgi vald,

Allaste küla

Mägiste lühterkuusk on kaitse alla võetud

Viljandi maakonnavalitsuse 21. augusti 1990. a

määrusega nr 296.

Lühterkuusk murdus 2021/2022 aasta talvel.

Kuna kuusk on hävinud, arvatakse see riikliku

kaitse alt välja.

Puu kasvas eramaal Jaanimetsa katastriüksusel

(60001:001:0176) ja selle piiranguvööndi pindala

oli 0,78 ha.

4. Rahetsema mänd

KLO4000351

Viljandi vald,

Vardi küla

Rahetsema mänd on kaitse alla võetud

1964. aastal kohaliku tähtsusega objektina.

2020. aasta ülevaatusel oli puu kuivanud ning

selle oksad olid murdunud või muutunud

murdumisohtlikuks.

Arvestades, et mänd on täielikult kuivanud ja

selle säilinud osad on ohtlikud inimestele, siis

loeti puu hävinuks ja selle eemaldamiseks anti

KeA kirjaga maaomanikule luba.

Kuna mänd on hävinud, arvatakse see riikliku

kaitse alt välja.

Puu kasvas eramaal Loodi tee 31 katastriüksusel

(katastritunnus 62903:003:0340) ja selle

piiranguvööndi pindala oli 0,78 ha.

Määruses käsitletakse nelja Viljandi maakonnas asuvat üksikobjekti piiranguvööndi

kogupindalaga 2,16 ha, mis osaliselt ehk ca 2,15 ha ulatuses asuvad eramaal ja ca 0,01 ha

ulatuses ka riigimaal.

3. Menetluse kirjeldus

Eelnõukohase määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 03.06.2021. a käskkirjaga

4

nr 1-2/21/268 algatatud haldusmenetluses.

Keskkonnaministri määruse „Viljandi maakonna looduse üksikobjektide kaitse alt

väljaarvamineˮ avalik väljapanek toimus 22. juuni 2021 kuni 14. juuli 2021.

Looduskaitseseaduse § 9 lg 4 p 3 alusel tehti ettepanek arutada asja ilma avaliku koosolekuta.

Vastava ettepanekuta avalikku koosolekut aruteluks ei korraldata ja eelistame suhelda

sidevahendeid kasutades. Teade avaliku väljapaneku kohta ilmus väljaandes Ametlikud

Teadaanded (teadaanne nr 1780720), üleriigilise levikuga ajalehes Õhtuleht (22.06.2021) ja

maakondliku levikuga ajalehes Sakala (26.06.2021), samuti Keskkonnaameti kodulehel.

LKS § 9 kohase kaitse alt välja arvamise menetluse käigus saadeti kolmele kinnisasja

eraomanikule avaliku väljapaneku kohta e-kirjaga teade, millele oli lisatud määruse eelnõu.

Määruse eelnõu ja seletuskiri saadeti e-kirjaga asjakohastele vallavalitsustele,

Transpordiametile, Muinsuskaitseametile ja riigimaa haldajale Riigimetsa Majandamise

Keskusele ning Eesti Erametsaliidule ja MTÜ-le Eesti Metsa Abiks.

Keskkonnaamet tegi kirjas ettepaneku arutada asja ilma avaliku aruteluta, lisatud oli märge, et

vastava ettepanekuta avalikku arutelu ei korraldata ja kui Keskkonnaamet ei ole tähtaja jooksul

postitatud vastust saanud, loetakse menetluseosaline eelnõuga nõusolevaks.

Maaomanikud ja teised asjasse puutuvad isikud ei esitanud märkusi ega ettepanekuid.

Menetluse ajal, 2021/2022 aasta talvel, murdus Mägiste lühterkuuse viimane haru. Objekti

lõpliku hävimise tuvastas Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna

vanemspetsialist Meelis Suurkask 18.03.2022 tehtud paikvaatlusel. Teade kuuse hävimisest

saadeti maaomanikule, Mulgi vallavalitsusele ja MTÜ-le Eesti Metsa Abiks. Kirjas oli märge,

et menetlusosaline saab esitada oma põhjendatud parandusettepanekud või vastuväited Mägiste

lühterkuuse kaitse alt väljaarvamise kohta hiljemalt 30.05.2022. Vastamiseks oli aega 17 päeva.

Kirjas oli looduskaitseseaduse § 9 lg 4 p 3 alusel ettepanek arutada asja ilma avaliku

koosolekuta, sest puu on hävinud ja sellel puudub väärtus kaitsealuse loodusobjektina.

Tähtajaks ei laekunud ühtegi ettepanekut.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Euroopa Liidu õigus ei reguleeri otseselt määruse eelnõus käsitletud küsimusi.

5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused

Maamaksuseaduse § 4 lõike 2 kohaselt makstakse looduskaitseseaduse §-s 31 sätestatud

piiranguvööndi maalt maamaksu vastavalt 50% maamaksumäärast. Sellega korrigeeritakse

kohalike omavalitsuste eelarvesse laekuva ja riigi eelarvest kompenseerimist vajava maamaksu

suurust. Kuna määrusega arvatakse nimetatud neli objekti kaitse alt välja, siis määruse

jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuarist alates hakkavad nende kinnistute omanikud maamaksu

maksma vastavalt üldisele korrale. Praegu kehtib maamaksusoodustus ka nende

loodusobjektide kohta, mis on hävinud juba aastaid tagasi. Eelnimetatud omavalitsuste

eelarvesse lisanduv maamaks on marginaalne ega mõjuta oluliselt valdade tulubaasi, sest välja

arvatavate objektide piiranguvööndite pindala kokku on vaid 2,16 ha, mis jaguneb kahe

omavalitsuse vahel, sh Mulgi vald 1,38 ha ja Viljandi vald 0,78 ha.

Määruse jõustumisel puudub mõju loodus- ja elukeskkonnale, kaitstavate liikide ja elupaikade

seisund ei muutu. Samuti puudub mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule,

5

majandusele, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.

Määruse jõustumine ei puuduta rahvusvaheliste kohustuste täitmist ega too kaasa uute

organisatsioonide moodustamist. Objektide kaitse alt väljaarvamisel ei teki maade riigile

ostmise kohustust.

Vastavalt looduskaitseseadusele on üksikobjekti ümber 50 m (0,78 ha) ulatuses piiranguvöönd

(kui ei ole määratud teisiti), kus kehtivad piirangud maaomanikule ning mitmed tegevused on

lubatud vaid üksikobjekti valitseja igakordsel nõusolekul. Kui hävinud või looduskaitselise

väärtuse kaotanud loodusobjektid on keskkonnaregistrist kustutatud, väheneb Keskkonnaameti

halduskoormus.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

7. Määruse vaidlustamine

Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada,

esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse.

Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi

muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega

vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või

valdajale õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad

kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt

võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest

arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse

kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates.

8. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu on kooskõlastatud teiste ministeeriumitega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.

Justiitsministeerium, Kaitseministeerium, Siseministeerium, Maaeluministeerium ja

Rahandusministeerium on eelnõu kooskõlastanud. Teised ministeeriumid on kooskõlastanud

eelnõu vaikimisi. Vabariigi Valitsuse reglemendi § 7 lõike 4 kohaselt, kui kooskõlastaja ei ole

sama paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud tähtaja jooksul eelnõu kooskõlastanud või jätnud seda

põhjendatult kooskõlastamata, loetakse eelnõu kooskõlastatuks.

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

nimekirja alusel 09.02.2023 nr 7-4/23/2767

Viljandi maakonna kaitsealuste looduse

üksikobjektide nimekirja muudatusest teatamine

Austatud menetlusosaline

Keskkonnaamet annab teada, et keskkonnaminister otsustas 06.02.2023 määrusega nr 4

„Viljandi maakonna kaitsealuste looduse üksikobjektide kaitse alt väljaarvamine“ (edaspidi

määrus) arvata riikliku kaitse alt välja neli Viljandi maakonna looduse üksikobjekti, mis on

hävinud või mille looduskaitseväärtus on hääbunud. Kaitse alt välja arvamise otsus jõustub

17.02.2023.

Riikliku kaitse alt arvatakse välja Kullamäe kadakas, Mägiste lühterkuusk ja Rahetsema mänd,

sest need puud on kuivanud ja murdunud. Koodiorg on maastikuliselt väärtuselt tagasihoidlik

nii Eesti kui ka Viljandimaa mõistes ning seal puuduvad külastusobjektina määratletavad

paljandid ja koopad.

Saadame Teile määruse (lisa 1) ja seletuskirja (lisa 2). Materjalidega on võimalik tutvuda ka

Keskkonnaameti kodulehel1 (www.keskkonnaamet.ee) ja Riigi Teatajas (www.riigiteataja.ee).

Kui Teil tekib eelnimetatud objektidega seoses täiendavaid küsimusi või soovite määruse ja

seletuskirjaga tutvuda paberkandjal, siis, siis võtke palun ühendust Keskkonnaametiga, kus kõnealuse

teema kontaktisikuks on looduskaitse planeerimise osakonna spetsialist Marica-Maris Paju (telefon

5336 5805, e-post [email protected]).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Sander Laherand

juhtivspetsialist

looduskaitse planeerimise osakond

Lisad:

1. Määrus (Keskkonnaministri 06.02.2023 määrus nr 4.pdf)

2. Seletuskiri (Seletuskiri Viljandi maakonna YO väljaarvamine.pdf)

Marica-Maris Paju 5336 5805

[email protected]

1 https://keskkonnaamet.ee/keskkonnateadlikkus-avalikustamised/kaitse-alla-votmise-otsused