Pärnu linna ja Tori valla tuuleenergeetika eriplaneeringute asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande avalik arutelu

Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn 444 8200 [email protected] www.parnu.ee

Eriplaneeringu koostamisse

kaasatavad isikud 07.02.2023 nr 8-5/2439-92

Pärnu linna ja Tori valla tuuleenergeetika

eriplaneeringute asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese

etapi aruande avalik arutelu

Käesolevaga teavitame Teid Pärnu linna ja Tori valla tuuleenergeetika eriplaneeringute asukoha

eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande avaliku

väljapaneku tulemuste avalikust arutelust vastavalt planeerimisseadusele § 107. Planeeringu

avalik väljapanek toimus vahemikus 24.11.2022 kuni 15.01.2023, mille käigus laekus arvamusi

planeeringulahenduse kohta.

Eriplaneeringute alad on Pärnu linnas Põlendmaa ja Seljametsa külade territooriumil ning Tori

vallas Kildemaa, Urumarja, Taali, Randivälja ja Võlli külade territooriumitel. Tuulepargi

planeerimise eesmärk on elektrituulikute abil toota taastuvenergiat. Tuulepargi jaoks

vajaliku ala suurus on u 1020 ha ja rajada soovitav tuulepark koosneb kuni 11-st kuni 290 m

kõrgustest tuulegeneraatoritest, tuuleparki teenindavatest teedest, pargisisesest elektrivõrgust

ja alajaama(de)st. Tuulepargi liitumine on kavandatud 110 kV alajaama ning tuulepargi ja

alajaama vahelise õhuliini pikkus on kuni 15 km. Kavandatud tuulepark on moodustatud ühtse

tervikuna ning arvesse võtnud kaasneda võivat olulist keskkonnamõju. Eriplaneeringuid

koostatakse õiguslikult mõlemas omavalitsuses eraldi, kuid kuna planeeringualad on üksteisega

külgnevad, viiakse planeeringu protsesse läbi üheselt.

Kutsume Teid tuuleenergeetika eriplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalikule arutelule,

mis toimub 21. veebruaril 2023 kell 15.30 Pärnu Linnavalitsuses (Suur-Sepa tn 16, 80098 Pärnu

linn, Pärnu linn) ruumis 103 ja vajadusel veebivahendusel. Veebivahendusel osalemiseks

edastada e-postiaadress hiljemalt 20. veebruariks [email protected].

Materjalidega saab tutvuda Pärnu linna kodulehel www.parnu.ee, Tori valla kodulehel

www.torivald.ee, veebilehel Kohaliku omavalitsuse tuuleenergeetika eriplaneeringu asukoha

eelvaliku eelnõu ja KSH I etapp - avaliku väljapaneku materjalid, Pärnu linnavalitsuses (Pärnu

linn, Suur-Sepa tn 16), Paikuse osavallakeskuses (Paikuse alev, Pärnade pst 11) ning Tori

vallavalitsuses (Sindi linn, Pärnu mnt 12) nende lahtiolekuaegadel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

2

Maire Nigul

planeerimisosakonna ehitusjärelevalve teenistuse juhataja

planeerimisosakonna juhataja ülesannetes

Alice Närep

5307 1185, [email protected]

Tallinn 2021

Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

väljatöötamise kavatsus

2

Nimetus: Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

Eriplaneeringute konsultant: AB Artes Terrae OÜ Reg nr 12978320 Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Küütri tn 14, 51007 Tel +372 509 1874 E-post [email protected]

KSH koostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 505 9914 E-post [email protected]

Otsustajad: Pärnu Linnavalitsus Reg nr 75000064 Suur-Sepa 16, Pärnu linn, 80098 Pärnu linn, Pärnu maakond

Tori Vallavalitsus 77000341 Pärnu mnt 12, Sindi linn, Tori vald 86705

Huvitatud isikud: Enefit Green AS Reg nr 11184032 Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Lelle tn 22, 11318 Tel +372 5865 4999 E-post [email protected]

Osaühing Metsagrupp Reg nr 10044866 Pärnu maakond, Pärnu linn, Pärnu linn, Papiniidu tn 5, 80010 Tel +372 528 5263 E-post [email protected], [email protected]

Töö versioon: 29.10.2021

Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 27.10.2021

3

Sisukord

Sissejuhatus ............................................................................................................................................ 5

1 Eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ........................................................................ 6

1.1 Eesmärk, vajadus ja ülesanded ............................................................................................... 6

1.2 Eriplaneeringu koostamise korraldus ..................................................................................... 7

1.3 Seosed asjakohaste strateegiliste arengudokumentidega ...................................................... 9

2 Keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus ja metoodika ...................................................... 14

2.1 Eesmärk ................................................................................................................................ 14

2.2 Metoodika ............................................................................................................................ 14

2.3 KSH ruumiline ulatus ............................................................................................................ 16

2.4 Eriplaneeringute ala ülevaade .............................................................................................. 17

2.5 Asjakohaste mõjude selgitamine .......................................................................................... 25

3 Eriplaneeringu osapooled ja KSH ekspertrühm ............................................................................ 47

4 Kaasatavad ning koostöö tegijad .................................................................................................. 49

5 Ajakava ......................................................................................................................................... 51

Lisad ..................................................................................................................................................... 53

Lisa 1 – Laekunud arvamused ja nende arvestamise koondtabel ..................................................... 53

Lisa 2 – Avaliku arutelu protokoll ..................................................................................................... 71

4

Töös kasutatavad lühendid:

DL – detailne lahendus

EELIS - Eesti Looduse Infosüsteem

EP – eriplaneering

ETAK – Eesti topograafia andmekogu

KeHJS – keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus

KOV – kohalik omavalitsus

KSH – keskkonnamõju strateegiline hindamine

LS – lähteseisukohad

PlanS – planeerimisseadus

VTK – väljatöötamise kavatsus

Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 27.10.2021

5

Sissejuhatus

Pärnu linna eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) koostamine

algatati Pärnu Linnavolikogu 18.06.2020. a otsusega nr 51 „Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“. Eriplaneeringu algatamise põhjuseks oli Enefit

Green AS 18.03.2020 Pärnu Linnavalitsusele esitatud taotlus algatada kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringu koostamine ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise läbiviimine osal Paikuse

osavalla territooriumist. Lisaks oli Metsagrupp OÜ esitanud 03.04.2020 taotluse eriplaneeringu

algatamiseks, mille eesmärgiks on kavandada tuulepark. Metsagrupp OÜ taotletav planeeringuala jäi

tervenisti Enefit Green AS poolt taotletud planeeringuala sisse.

Tori valla territooriumi osal algatati eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

koostamine Tori Vallavolikogu 19.08.2020. a otsusega nr 252 „Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“. Eriplaneeringu algatamise põhjuseks oli Enefit

Green AS 15.06.2020 kirjaga nr TO-JUH-6/114 Tori Vallavalitsusele esitatud taotlus algatada osal Tori

valla territooriumil kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamine ja sellega seotud

keskkonnamõjude strateegiline hindamine.

Eriplaneeringut koostatakse tuuleparkide ja nende toimimiseks vajaliku taristu kavandamiseks.

Käesolev dokument sisaldab endas eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapi lähteseisukohti (edaspidi

LS) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) väljatöötamise kavatsust (edaspidi VTK).

Tegu on lähtedokumendiga, mis on aluseks eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse ja KSH asukoha

eelvaliku aruande koostamiseks.

Dokument on koostatud arendajate (Enefit Green AS, Metsagrupp OÜ), Tori Vallavalitsuse ametnike,

Pärnu Linnavalitsuse ametnike ja riigihankega leitud eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja selle KSH

koostamise konsultantide AB Artes Terrae OÜ ja LEMMA OÜ koostöös. Igaühel on õigus esitada

ettepanekuid käesoleva dokumendi täiendamiseks.

Planeeringu lähteseisukohad on dokument, milles planeeringu koostamise korraldaja kirjeldab planeeringu koostamise vajadust, eesmärki ja ülesandeid, mida planeeringuga kavatsetakse lahendada, esitab planeeringu koostamise eeldatava ajakava ning annab ülevaate planeeringu koostamiseks vajalike uuringute tegemisest ja planeeringu koostamisse kaasatavatest isikutest.

KSH VTK on lähtekava keskkonnamõju strateegilise hindamise asukohavaliku etapi läbiviimiseks. VTKs märgitakse keskkonnamõju hindamise ulatus ja eeldatav ajakava ning planeeringu rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus, võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja muu planeeringu koostamise korraldajale teadaolev asjasse puutuv teave. Asukohavaliku mõjude hindamise tulemused esitatakse KSH I etapi aruandes.

6

1 Eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad

1.1 Eesmärk, vajadus ja ülesanded

Eriplaneeringu koostamise vajadus tuleneb asjaolust, et Pärnu Linnavolikogu 18.06.2020. a otsusega nr 51 ja Tori Vallavolikogu 19.08.2020. a otsusega nr 252 on eriplaneeringud algatatud. Algatamise otsused põhinevad Enefit Green AS ja Metsagrupp OÜ taotlustele.

Tuulepargi rajamise kaudsem vajadus tuleneb Eesti riigi kliima- ja energiapoliitikast. Eesti pikaajaline eesmärk on minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks.

Pärnu linnas on eriplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja sobiv ala elektrituulikute pargi rajamiseks ning määrata tuulikupargi kommunikatsioonidele sobiv paigutus. Hinnanguline elektrituulikute pargi suurus on 800 ha, millele soovitakse kavandada kuni 7 tuulikut kõrgusega kuni 290 m. Tori vallas on eriplaneeringu koostamise eesmärgiks välja selgitada sobiv ala elektrituulikute pargi rajamiseks Tori valla kaguosas ning määrata tuulikupargi kommunikatsioonidele sobiv paigutus. Hinnanguline elektrituulikute pargi suurus on ligikaudu 150 ha, millele soovitakse kavandada kuni 4 tuulikut kõrgusega kuni 290 m. Tuulepargi liitumine on kavandatud 110 kV alajaama ning tuulepargi ja alajaama vahelise õhuliini pikkus on kuni 15 km. Mõlemasse valda kavandatud tuulepark peab moodustama ühtse terviku.

Joonis 1. Eriplaneeringute ala paiknemine Pärnu linnas ja Tori vallas.

Eelneva alusel on mõlema omavalitsuse eriplaneeringud algatatud tuulepargi ja selle toimimiseks vajaliku taristu kavandamiseks. Eriplaneeringute alad on üksteisega külgnevad, seega koostatakse neile keskkonnamõju strateegiline hindamine ühiselt. Eriplaneeringuid koostatakse õiguslikult

Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 27.10.2021

7

mõlemas omavalitsuses eraldi (Pärnu linn ja Tori vald seavad õiguslikud tingimused oma territooriumil kumbki oma õigusliku otsusega), kuid praktiliselt ühildatakse tegevusi võimalikult palju.

Vastavalt eriplaneeringute ja selle KSH asukohavaliku etapi koostamiseks korraldatud riigihanke 231259 tehnilisele kirjeldusele otsitakse eriplaneeringutega sobivat asukohta tuulepargile, mille põhiparameetrid on järgmised:

1.2 Eriplaneeringu koostamise korraldus

Vastavalt planeerimisseaduse § 95 lg-le 1 koostatakse kohaliku omavalitsuse (KOV) eriplaneering olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamiseks, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht ei ole üldplaneeringus määratud. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 01.10.2015. a määrusele nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ punktile 4 loetakse enam kui 30 meetri kõrgustest elektrituulikutest koosnev tuulepark olulise ruumilise mõjuga ehitiseks.

Omavalitsuse eriplaneeringu (EP) koostamine ei ole väga levinud planeeringuvorm. Sellest lähtuvalt on järgnevalt esitatud lühiülevaade antud planeerimisprotsessi toimimisest. Omavalitsuse eriplaneeringu koostamine on kolmest etapist koosnev protsess. Esimese etapina koostatakse eriplaneeringu lähteseisukohad (LS) ja KSH väljatöötamise kavatsus (VTK). LS on aluseks eriplaneeringu asukohavaliku otsuse koostamiseks ja VTK on aluseks KSH asukohavaliku etapi aruande koostamiseks.

KSH on avalikkuse ja asjaomaste asutuste osalusel strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamiseks, alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmiseks korraldatav hindamine, mille tulemusi võetakse arvesse strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ja mille kohta koostatakse nõuetekohane aruanne. KSH eesmärk on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) kohaselt arvestada keskkonnakaalutlusi strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut.

− Tuulepark koosneb kuni 12-st kuni 290 m kõrgustest tuulegeneraatoritest, tuuleparki teenindavatest teedest, pargisisesest elektrivõrgust ja alajaama(de)st.

− Tuuliku kaugus lähimast elamust võimalusel alates 1 km või müranormi piirides, v.a kui tuulik asub lähemal kui 1 km omaniku nõusolekul.

− Planeeritav tuulepark võib koosneda ka mitmest eraldiseisvast elektrituulikute grupist (tuulepargist) samal eelvaliku alal, millel on eraldi liitumispunkt, elektri-ja sidevõrk ning vajadusel ka juurdepääsuteede võrk.

− Liitumine toimub 110 kV alajaama. Tuulepargi alajaama ja elektrivõrguga liitumispunkti vahelise õhuliini pikkus võib olla kuni 15 km.

− Arvestada tuleb keskkonnakaitseliste piirangutega, lähtudes piirangute selekteerimisel seejuures konkreetse kaitsealuse objekti kaitse-eesmärgist.

8

Joonis 2. Omavalitsuse eriplaneeringu menetluse skeem.

Omavalitsuse eriplaneeringu koostamise teiseks etapiks on VTK alusel KSH asukohavaliku aruande koostamine ja selle alusel asukoha eelvaliku otsuse tegemine. KSH asukohavaliku etapi aruanne on osa asukohavaliku otsuse sisendist otsustaja jaoks. Etapi tulemiks on otsus, kuhu saab soovitud tuuleparki edasi planeerida. KSH asukohavaliku etapi aruanne on aluseks eriplaneeringu detailse lahenduse KSH aruande koostamisel. KSH asukohavaliku etapi aruanne sisaldab lähteandmeid kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu KSH aruande detailse lahenduse koostamiseks.

Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 27.10.2021

9

Omavalitsuse eriplaneeringu koostamise kolmandaks etapiks on eriplaneeringu detailse lahenduse (DL) ja selle KSH aruande koostamine. Detailse lahendusega määratakse tuulepargi ja sellega seotud rajatiste ehitusõigused (sh tuulikute arv ja paiknemine alal) ning lahendatakse muud planeerimisseadusest tulenevad ülesanded. Detailse lahenduse KSH aruanne käsitleb kavandatava tegevuse mõjusid detailse lahenduse täpsusastmes.

1.3 Seosed asjakohaste strateegiliste arengudokumentidega

1.3.1 Kõrgemalseisvad arengudokumendid

Kõrgemalseisvatest arengudokumentidest on olulisemateks Eesti energiamajanduse arengukava 2030+ (ENMAK), Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030, Pärnu maakonnaplaneering 2030+ ja Pärnu maakonna arengustrateegia 2035+. Samatasandilisteks dokumentideks on Pärnu linnas ja Tori vallas kehtivad üldplaneeringud ja arengukava.

1.3.1.1 Kliimapoliitika põhialused aastani 20501

Kliimapoliitika põhialused on visioonidokument, milles seatud põhimõtted ja poliitikasuunad viiakse edaspidi ellu valdkondlike arengukavade uuendamisel. Selgesõnaline poliitikasuundade sõnastamine ja jõustamine motiveerib samas suunas tegutsema ka erasektorit ja ühiskonda laiemalt.

Eesti pikaajaline eesmärk on kliimapoliitika põhialuste kohaselt minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Aastaks 2050 on Eesti sihiks kasvuhoonegaaside heidet vähendada ligi 80% võrreldes 1990. a tasemega. Selle sihi suunas liikumisel vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks orienteerivalt 70% ja 2040. aastaks 72% võrreldes 1990. a heitetasemega.

Eriplaneeringuga kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti kliimapoliitika põhialustega.

1.3.1.2 Eesti energiamajanduse arengukava 2030+ (ENMAK)2

ENMAK kirjeldab Eesti energiapoliitika eesmärke aastani 2030, energiamajanduse visiooni aastani 2050, üld- ja ala-eesmärke ning meetmeid nende saavutamiseks. Arengukava üheks eesmärgiks on soodustada taastuvatest energiaallikatest toodetava energia tootmise ja tarbimise osakaalu Eestis.

1 https://ec.europa.eu/clima/sites/lts/lts_ee_en.pdf 2 https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf

Tuulepargi rajamise vajadus tuleneb Eesti riigi kliima- ja energiapoliitikast. Eesti pikaajaline eesmärk on minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks.

Aastaks 2050 on Eesti sihiks kasvuhoonegaaside heidet vähendada ligi 80 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega. Eesmärgi saavutamiseks peab taastuvate energiaallikate kasutamise osakaal energiatootmisel suurenema aastaks 2050 ligi kolme neljandikuni. Peamisteks taastuvenergia allikateks on sealjuures tuuleenergia ja biomass. Eesmärgi täitmiseks peab tuuleenergia installeeritud võimsus praegusega võrreldes suurenema 5-6 korda.

Lühemas ajaperspektiivis on Eesti seadnud eesmärgiks saavutada aastaks 2030 taastuvelektri osakaal lõpptarbimisest vähemalt 40%. See eeldab 2030. aastaks võrreldes tänasega tuule- ja päikeseenergia tootmismahtude 4-kordset kasvu.

10

ENMAK 2030 kohaselt on energiamajanduse kui teisi majandusharusid ja Eesti elanikke teenindava majandusharu ülesandeks tagada energia tarbijatele soodne hind ja keskkonnanõudeid arvestav energia kättesaadavus. Elektrimajandus panustab Eesti majanduse konkurentsivõimesse läbi tagatud varustuskindluse, turupõhiste lõpptarbija elektrihindade ja keskkonnahoidlike lahenduste kasutamise.

Euroopa energiapoliitika kujundamisel on oluline turupõhise ning valdavalt Euroopa Liidu kohalikel ja taastuvatel energiaallikatel põhineva energiaturu arendamine. ENMAK 2030 kohaselt moodustab aastal 2030 taastuvenergia osakaal Eesti energia lõpptarbimises 50%.

Euroopa Liidu energiajulgeoleku seisukohalt on oluline liikuda imporditud energia sõltuvuselt Euroopa Liidus leiduvate primaarenergia allikate suurema kasutamise poole.

Tuulepargi rajamine on ENMAK-i eesmärkidega kooskõlas. Tuulikute rajamine loob soodsad tingimused taastuvatest energiaallikatest elektri tootmise osakaalu suurenemiseks.

1.3.1.3 Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 20303

Kliimamuutustega kohanemise arengukava strateegiliseks eesmärgiks on suurendada Eesti riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks.

Energeetika ja varustuskindluse eesmärkide seadmisel seab arengukava üheks meetmeks kliimamuutusest tingitud riskide ennetamise energiavõrkudes ja taastuvenergia kasutamisel.

Energiasõltumatuse, varustuskindluse ja energiajulgeoleku valdkonna meetme tegevused on tihedalt seotud Energiamajanduse arengukavaga aastani 2030, suurendavad energiasõltumatust, energiaga varustuse kindlust ja energiaturvalisust nii praegu kui ka karmistuvate ilmastikuolude ja võimalike äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemise korral, seda nii riiklikul kui regionaalsel tasemel. Energiasõltumatuse juhtmõte on sõltumatus energiakandjate impordist, energiatootmisel tuginemine kodumaistele kütustele ja eelkõige taastuvatele kütustele ning taastuvenergiaallikate kasutamine ja energiatootmise portfelli mitmekesistamine.

Tuuleparkide rajamine on kooskõlas kliimamuutustega kohanemise arengukava eesmärkidega.

1.3.1.4 Pärnu maakonnaplaneering 2030+4

Hetkel kehtiva Pärnu maakonnaplaneering 2030+ koostamisel viidi eelnevalt koostatud „Pärnu maakonna planeeringu tuuleenergeetika teemaplaneering“ maakonnaplaneeringusse sisse muutmata kujul.

Teemaplaneeringuga on Pärnu maakonnas määratud elektrituulikute arenduspiirkonnad ja arendusalad, kuhu edasiste täpsemate planeeringute (kas detailplaneering, üldplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneering või üldplaneering) realiseerimisel on eeldatavasti võimalik elektrituulikute püstitamine.

Teemaplaneeringust tuleb lähtuda juhul, kui soovitakse rajada vähemalt kahest, alates 500 kW võimsusega, elektrituulikust koosnevat elektrivõrku ühendatavat tuuleparki, milles kasutatakse elektrituulikuid, mille torn on maksimaalselt 175 m kõrge, rootori labade diameeter kuni 150 m ja elektrituuliku maksimaalne kogukõrgus (koos labadega) 250 m ning ühe elektrituuliku emiteeritav müratase ei ole tugevam kui 110 dB. Kõrgemate kui 250 m (kogukõrgus koos labadega) tuulikute kavandamisel tuleb koostada asjakohane üldplaneering või maakonnaplaneering.

Eriplaneeringu ala ei jää maakonnaplaneeringu kohastesse elektrituulikute arenduspiirkondadesse. Eelnevast lähtuvalt ei ole võimalik soovitavat tuuleparki kavandada detailplaneeringuga, vaid seda saab teha ainult üld- või eriplaneeringu koostamise käigus.

3 https://envir.ee/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava 4 https://maakonnaplaneering.ee/142

Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 27.10.2021

11

Eriplaneeringu ja KSH koostamisel lähtutakse maakonnaplaneeringuga seatud tuuleenergeetika ruumilise arendamise üldistest põhimõtetest v.a maakonnaplaneeringus määratud arenduspiirkondade paiknemisest.

Eriplaneeringu ülesehitus võimaldab tuulepargi asukoha valikuks ja hilisemal detailse lahenduse koostamisel detailsemat kitsendavate objektide analüüsi kui oli võimalik maakonna teemaplaneeringu täpsusastmes. Sellest lähtuvalt ei ole ka eriplaneeringu koostamise esialgsel kaardianalüüsil lähtutud otseselt maakonnaplaneeringus kasutatud kauguskriteeriumitest looduskaitsealuste objektide suhtes. KSH VTK toob välja eriplaneeringu alal ja selle läheduses olevad kitsendused, kuid ei sea neile otseselt kauguskriteeriume. Eriplaneeringu edasine analüüs sobivate alade suhtes toimub KSH aruande tasandil.

Koostatav eriplaneering on kehtivat maakonnaplaneeringut muutev. Edasisel eriplaneeringu ja KSH koostamisel võetakse maakonnaplaneeringu osaks olevas tuuleenergeetika teemaplaneering ja sellele koostatud KSH (koos alusuuringutega) üheks lähtematerjaliks.

1.3.1.5 Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn- Pärnu- Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0- 170,05

Teemaplaneeringuga, mis on täna kehtiva planeerimisseaduse kohaselt eriplaneering, on määratud Via Baltica trassikoridor.

Teemaplaneeringuga määratud trassikoridor jääb planeeringuala vahetusse naabrusesse. Eriplaneeringu asukohavaliku tegemisel tuleb arvestada Transpordiameti soovitud kaugusi teemaplaneeringuga planeeritud teedest.

1.3.1.6 Arengustrateegia Pärnumaa 2035+6

Pärnu maakonna arengustrateegia on pikaajaline ning tulevikku suunatud plaan. Pärnu maakonna arengustrateegia on senise strateegia ülevaatamise protsessi käigus tekkinud täiustatud ja uue tegevuskavaga strateegia, mis vaatab ajahorisondi – aasta 2035 – taha ja markeerib maakonna soovitud tulevikku, näidates, millistele väljakutsetele on maakonnas oluline keskenduda.

Arengustrateegia seab eesmärgiks kuni aastani 2025 Pärnu maakonna planeeringust ja Lääne maakonnaplaneeringust lähtuvalt maismaatuulikuparkide rajamise ja uute sobivate alade leidmise ning ettevalmistamise.

1.3.2 Üld- ja teemaplaneeringud

Käesoleva eriplaneeringu koostamise hetkel on nii Pärnu linnal kui ka Tori vallal uued üldplaneeringud alles koostamisel ning neid ei ole veel avalikustatud. Haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud Pärnu linna üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad ühinenud Audru, Paikuse, Lavassaare ja Tõstamaa valdade üldplaneeringud nendel territooriumidel, kus need enne ühinemist kehtestati. Haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud Tori valla üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad ühinenud Are, Sauga ja Tori valdade ning Sindi linna üldplaneeringud nendel territooriumidel, kus need enne ühinemist kehtestati. Eriplaneeringu alal kehtivad praegusel ajal (2021. a juuni seisuga) Paikuse valla üldplaneering (Paikuse Vallavolikogu 15.06.2009. a määrus nr 8) ja Tori valla üldplaneering (Tori Vallavolikogu 29.12.2009. a määrus nr 22).

Paikuse valla kehtiv üldplaneering nägi ette Tammuru külas perspektiivse teemaplaneeringu ala võimaliku tuulepargi kavandamiseks.

5 https://maakonnaplaneering.ee/151 6 https://parnumaa.ee/wp-content/uploads/2020/04/Arengustrateegia-2035.pdf

12

Tori valla kehtivasse üldplaneeringusse on sisse viidud (kaardile kantud) Pärnu maakonna planeeringuga „Tuuleenergeetika teemaplaneering“ määratud tuuleenergeetika arendusalad ja arenduspiirkonnad, mis ei kattu eriplaneeringu alaga.

Kuna huvitatud isikute poolt rajada soovitava tuulepargi asukohavalikut ei ole tehtud üldplaneeringuga ega kavandata teha koostatava üldplaneeringuga, siis annavad eriplaneering ja selle KSH võimaluse uue potentsiaalse tuulepargi ala väljaselgitamiseks.

1.3.2.1 Pärnu linna uus üldplaneering

Pärnu linna praegust haldusterritooriumit hõlmav üldplaneering on koostamisel. Eriplaneeringu ja üldplaneeringu koostamised on eraldiseisvad protsessid, mis samas arvestavad üksteise toimumisega. Üldplaneeringuga kavandatavat maakasutust võetakse võimaluse korral (vastava teabe olemasolul) arvesse eriplaneeringu koostamisel.

Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+7 kehtestati Pärnu Linnavolikogu 20.05.2021 otsusega nr 21. Üldplaneering reguleerib maakasutust ja ehitustingimusi Pärnu linna kui asustusüksuse territooriumil. Üldplaneeringuga hõlmatud territoorium jääb väljaspoole eriplaneeringu ala.

1.3.2.2 Tori valla uus üldplaneering

Tori valla üldplaneering on koostamisel. Eriplaneeringu ja üldplaneeringu koostamised on eraldiseisvad protsessid, mis samas arvestavad üksteise toimumisega. Üldplaneeringuga kavandatavat maakasutust võetakse võimaluse korral (vastava teabe olemasolul) arvesse eriplaneeringu koostamisel.

1.3.2.3 Paikuse tuulepargi teemaplaneering8

Pärnu-Tori eriplaneeringu alaga kattub Paikuse tuulepargi teemaplaneeringu ala. Paikuse tuulepargi teemaplaneering on algatatud 15. juuni 2009 Paikuse Vallavolikogu otsusega nr 28. Paikuse Vallavalitsusele AS Elektri Energia laekunud taotluse (06.03.2009) alusel algatati teemaplaneering Paikuse vallas Põlendmaa, Tammuru, Seljametsa ja Vaskrääma külade maa-alal eesmärgiga leida tuulepargi rajamiseks sobiv(ad) asukoht (asukohad), lahendada tehnovõrkude paigutus ning servituutide määramise vajadus. Tuulepargi teemaplaneeringu eesmärgiks on välja selgitada, kas on võimalik rajada planeeringualale kuni 16 MW võimsusega ja kuni 8 tuulikust koosnev kompleks, tagades võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks.

Paikuse Vallavolikogu 16.04.2012 otsusega nr 9 on teemaplaneering "Tuulepargi rajamine Paikuse valda" vastu võetud. Vastuvõtmise järgselt toimusid 2012 ja 2013 aastal teemaplaneeringu avalikustamised ning teemaplaneeringut täiendati, sh lisandus täiendavaid tuulikupositsioone. Teemaplaneering käesoleva ajani kehtestamiseni ei ole jõudnud.

Teemaplaneeringu vastu võetud versiooni alusel kavandatakse viite tuulikut, mille asukohad kattuvad Pärnu-Tori eriplaneeringu alaga. Teemaplaneeringu teadaolevalt kõige värskema (väljatrüki kuupäev 10.04.2013) versiooni kohaselt on kavandatavaid tuulikuid 7. Planeeringuga kavandatavat tegevust käsitletakse eriplaneeringus kui võimalikku koosmõju avaldada võivat tegevust.

7 https://edok.parnu.ee/public/index.aspx?itm=944525&o=924&u=-1&o2=-1&hdr=hp&tbs=all 8 https://parnu.ee/linnakodanikule/planeerimine-ehitus/planeeringud/teemaplaneeringud/2120-paikuse- valda-tuulepargi-rajamise-teemaplanering

Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 27.10.2021

13

1.3.3 Kohalikud arengudokumendid

1.3.3.1 Pärnu linna arengukava aastani 20359

Pärnu linna arengukavas aastani 2035 on välja toodud peamised arengueelistused, millest lähtutakse järgneva kümnendi tegevuste kavandamisel ja elluviimisel:

- looduskeskkonna väärtustamine ja hoidmine; - fookuses on kvaliteetne elukeskkond ja linnaruumi arendus; - mitmekesine kultuuri- ja spordielu toetab kohaliku identiteedi arendamist; - oluline on luua sobiv pinnas ettevõtluse arendamiseks; - väärtustame elukestvat õpet ja kvaliteetse kõrghariduse pakkumist; - tagame kõigile Pärnu elanikele ühtsed kõrge kvaliteediga avalikud teenused.

Pärnu linna arengukavas on visioon sõnastatud järgmiselt: „Arendada kiirelt ligipääsetavat ja kõrge kvaliteediga elukeskkonda ning luua tingimused nutikate töökohtade tekkeks, mis annab konkurentsieelise Riia ja Tallinna vahelise asukohana“.

Eriplaneeringu ja KSH koostamisel lähtutakse arengukavades toodud eesmärkidest ja tegevustest ning nende ruumivajadusest.

1.3.3.2 Tori valla arengukava aastateks 2018–2030

Tori valla arengukavas aastateks 2018–2030 on Tori valla visioon 2028 sõnastatud järgmiselt: „Ajalugu hindav ja tulevikku vaatav, elanikke toetav ja külalisi austav, loodust hoidev ja ümbrust arendav, traditsioone väärtustav ja uusi loov - ühtses rütmis sünnist surmani“.

Arendustegevuse strateegiliseks suunamiseks tuuakse esile neli strateegilist fookust, mis on valla jätkusuutliku arengu võtmeküsimused:

1. Vaba aeg ja loodusturism

− kultuuri, spordi ja vaba aja veetmise võimalused;

− taristu ja avaliku ruumi arendamine;

− turismi arendustegevused. 2. Tublid ja tõhusad teenuskeskused

− haridus ja noorsootöö;

− sotsiaalhoolekanne ja tervishoid;

− taristu ja avaliku ruumi arendamine. 3. Koostöö ja sidusus

− koostöö Pärnu linnaga;

− valla sisese sidususe suurendamine;

− koostöö kogukonnaga teenuste kavandamisel ja osutamisel. 4. Kohapealne ettevõtlus

− ettevõtlusalad, sh energiaressursside rakendamine;

− Via Baltica, Rail Baltic, uus sild üle Pärnu jõe (Tammiste-Sindi), Pärnu sadam ja lennujaam - võimalikud arendused.

Eriplaneeringu ja KSH koostamisel lähtutakse arengukavades toodud eesmärkidest ja tegevustest ning nende ruumivajadusest.

9 https://parnu.ee/failid/arengukavad/P2rnu_arengukava_2035_lisadega.pdf

14

2 Keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus ja metoodika

2.1 Eesmärk

KSH on avalikkuse ja asjaomaste asutuste osalusel strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamiseks, alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmiseks korraldatav hindamine, mille tulemusi võetakse arvesse strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ja mille kohta koostatakse nõuetekohane aruanne.

KSH eesmärk on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) kohaselt arvestada keskkonnakaalutlusi strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut.

2.2 Metoodika

Käesolevas KSH protsessis käsitletakse keskkonda mitte ainult looduskeskkonnana, vaid laiemalt – KSH protsessi käigus hinnatakse lisaks sotsiaalseid ja kultuurilisi mõjusid, sh ka mõju inimese tervisele. Seega hinnatakse ka PlanS § 4 lõike 2 kohaseid asjakohaseid mõjusid.

Eriplaneeringu koostamise käigus läbiviidava keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus järgitakse asjakohaseid Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu õigusakte ning kohaldatakse planeerimisseadusest (PlanS) tulenevaid menetlusnõudeid. KSH aruande koostamisel järgitakse KeHJS § 40 esitatud nõudeid, arvestades muuhulgas strateegilise planeerimisdokumendi eesmärke. Vastavalt KeHJS § 40 lg 3 p-le 2 peab KSH aruande koostamisel arvesse võtma strateegilise planeerimisdokumendi sisu ja kehtestamise tasandit.

KSH asukohavaliku etapi aruandes paika tingimused, millega on vaja arvestada ning tuvastatakse ja määratakse täiendavate uuringute vajadus objekti jaoks väljavalitud asukohas. Eriplaneeringu detailse lahendusega koos koostatakse KSH aruanne, mis tegeleb juba konkreetse tuulepargi lahenduse mõjude hindamise ja leevendusmeetmete leidmisega. Nii planeeringulahenduse kui ka KSH koostamise protsess on avalik ning avalikkust kaasav.

Hindamisel lähtutakse asjakohastest metoodilistest juhendmaterjalidest nagu Keskkonnaministeeriumi poolt välja antud Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat10 ja Keskkonnamõju hindamise käsiraamat11. Lisaks võetakse keskkonnamõju hindamisel arvesse juhteksperdi ja töögrupi keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja üldtunnustatud hindamismetoodikat.

KSH aruandes analüüsitakse peamiselt eeldatavalt mõjutatavat looduskeskkonda (taimestik, elustik, mullastik, veerežiim, välisõhk, maastik), kuid ka sotsiaal-majanduslikku keskkonda (ettevõtlus, asustus), tehiskeskkonda (infrastruktuur, hoonestus, liiklus) ja kultuurilist keskkonda (väärtuslikud maastikud, kaitsealused objektid). Eeldatavalt tekkivaid mõjusid hinnatakse vastavalt mõjude ulatusele, kestvusele (lühi- ja pikaajalisus), mõjude iseloomule, kumulatiivsusele ning mõjude

10 Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat.

11 Põder, T. 2017. Keskkonnamõju hindamise käsiraamat.

Sarnaselt eriplaneeringule endale toimub ka KSH aruande koostamine kahes etapis. Tuginedes KSH VTK-le koostatakse KSH asukohavaliku etapi aruanne, mis tegeleb sobilike asukohtade väljaselgitamise ja täpsustamisega keskkonnamõjudest lähtuvalt.

Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 27.10.2021

15

olulisusele. Tegevusega kaasnevate mõjude ulatus sõltub mõju liigist ja seda täpsustatakse KSH läbiviimise käigus.

Mõjude olulisuse tuvastamisel lähtutakse eelkõige õigusaktide normidega kehtestatud loogikast. Vastavalt KeHJS-le on keskkonnamõju oluline kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

KSH käigus:

− koostatakse mõjutatava keskkonna kirjeldus ja antakse keskkonnaseisundi hinnang lähtudes andmebaasidest (EELIS, Maa-amet, Metsaregister, Statistikaameti andmebaas, Keskkonnaagentuuri andmekihid jt). Kirjeldatakse kavandatavat tegevust, selle eesmärki ja vajadust;

− eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja KSH integreeritud protsessi käigus analüüsitakse eriplaneeringu ala sees võimalikke asukohti. Analüüsi tulemusena leitakse osapooltele sobivaim ja keskkonda arvestav lahendus.

− tuvastatakse kavandatava tegevusega kaasnevad võimalikud olulised keskkonnamõjud, määratletakse mõjude ulatus, hinnatakse keskkonnale kaasnevaid tagajärgi. Lähtekohaks on eriplaneeringute kui strateegilise ruumilise arengudokumentide iseloom – mõjude hindamisel püsitakse eriplaneeringute vastava etapi täpsusastmes ja keskendutakse teemadele, mida saab eriplaneeringute vastava etapi koostamisel reguleerida ning mis on planeeringulahenduse etapi puhul olulised;

− esitatakse kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju prognoosimeetodi kirjeldus. Hinnangud on kavandatud anda valdavalt eksperthinnangu vormis, müra ja varjutuse hindamisel kasutatakse modelleerimist ning visuaalsete mõjude illustreerimiseks fotomontaažide koostamist;

− hinnatakse võimalikke kumulatiivseid mõjusid, kaudset mõju ning koosmõju teiste tegevusliikidega;

− hinnatakse loodusvara kasutamise otstarbekust ning kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste vastavust säästva arengu põhimõtetele;

− kirjeldatakse kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju vältimise või vähendamise meetmeid ning hinnatakse nende kasutamise eeldatavat efektiivsust;

− tuuakse välja tuulepargi detailse lahenduse kavandamiseks vajalike uuringute/ eksperthinnangute vajadus ja ulatus;

− lähtudes kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise tulemustest, tehakse põhjendatud ettepanekud keskkonnaseire tingimuste seadmiseks;

− KSH ja eriplaneeringu koostamise käigus toimub piirkonnaga tutvumine looduses, viiakse läbi töökoosolekuid,-seminare ning kasutatakse olemasolevaid planeeringute, uuringute, riiklike ja maakondlike arengukavade ja muude asjakohaste allikate materjale. Konsulteeritakse olulist teavet omavate asutustega ning avalikkusega. Tehakse koostööd linnavalitsuse- ja vallavalitsuse ametnike, kohalike elanike, planeerimisdokumendi koostajate, keskkonnaekspertide vahel;

− töötatakse läbi avalikustamise käigus aruande kohta esitatud arvamused ja küsimused, mille koopiad lisatakse aruandele, ning esitatakse arvamuste ja küsimuste esitajatele saadetud kirjade vastused, milles selgitatakse aruande kohta esitatud arvamuste arvestamist,

16

põhjendatakse ettepanekutega arvestamata jätmist ning vastatakse küsimustele; samuti lisatakse aruandele avalike arutelude protokollid;

− tuuakse välja vajaduse korral raskused, mis ilmnesid keskkonnamõju hindamisel ja aruande koostamisel;

− esitatakse ülevaade keskkonnamõju hindamise ja avalikkuse kaasamise kohta;

− esitatakse aruandes esitatud teabe kokkuvõte.

2.3 KSH ruumiline ulatus

Vastavalt Pärnu linna eriplaneeringu algatamise korraldusele koostatakse eriplaneering osal Paikuse osavalla territooriumist (113,7 km2).

Vastavalt Tori valla eriplaneeringu algatamise korraldusele koostatakse eriplaneering Tori valla kaguosas (~38 km2).

KSH ruumiliseks ulatuseks ja otseseks mõjualaks on seega kogu mõlema eriplaneeringu ala (Joonis 1).

Mõjude osas, kus see on asjakohane, vaadeldakse mõjualana ka väljaspoole eriplaneeringu ala jäävaid alasid. Mõjuala ulatus sõltub väga palu mõju liigist ja mõju retseptorist. Näiteks eri linnuliikide osas võib tuuliku mõjuala olla 0 meetrist 20 kilomeetrini. Inimest ruumiliselt kõige kaugemale mõjutavaks mõjuvaldkonnaks on visuaalne mõju. Visuaalse mõju osas võib mõju avalduda lisaks Tori valla ja Pärnu linna territooriumitele ka Põhja-Sakala valla, Häädemeeste valla ja Saarde valla territooriumil.

Käesolevas KSH VTK-s vaadeldakse kogu eriplaneeringu ala tervikuna. Edasine piirangutega alade välistamine ja tuulepargi arendamiseks sobiliku ala täpsustamine toimub KSH asukohavaliku etapi aruande etapis.

Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 27.10.2021

17

2.4 Eriplaneeringute ala ülevaade

Eriplaneeringu ala paiknemine ja sellel esinevad avalikult kuvada lubatavad kitsendused on leitavad kaardirakendusest https://arcg.is/0PySDH

Nagu ptk 2.3 kirjeldatud, siis on käesolevas EP LS-s ja KSH VTK-s käsitletav ala eriplaneeringute ala, mis paikneb osaliselt Pärnu linna ida suunas (~114 km2) ja osaliselt Tori valla lõuna suunas (~38 km2) (). Kokku on ala pindala seega u 152 km2.

Pärnu linn ja Tori vald paiknevad Pärnu maakonnas, mis on Eesti suurim maakond. Pärnu linn ja Tori vald kuuluvad Eesti ortograafilise liigestuse alusel Lääne-Eesti madaliku piirkonda.

Tori vald on võrgustikupõhine omavalitsusüksus, kus on neli väljakujunenud kohalikku keskust: Sindi linn, Sauga, Tori ja Are alevikud. Valla administratiivne keskus asub Sindi linnas. Statistikaameti andmetel on Tori valla rahvaarv 01.01.2021. a seisuga 11 946 inimest ning asustustihedus 19,5 elanikku km2 kohta.

Pärnu linna koosseisus on moodustatud Audru osavald, Paikuse osavald ja Tõstamaa osavald. Statistikaameti andmebaasi alusel on seisuga 01.01.2021. a Pärnu linna rahvaarv 50 639 inimest ning asustustihedus 59,0 elanikku km2 kohta. Eriplaneeringute ala jääb peamiselt Paikuse osavalla territooriumile, mille elanike arv on 3 995 inimest ning asustustihedus u 23 elanikku km2 kohta. Eriplaneeringute alale jääb tervikuna Põlendmaa küla (36 elanikku). Osaliselt jäävad eriplaneeringu alale Seljametsa (küla elanike arv 270), Kildemaa (26), Võlli (60), Taali (228), Urumarja (92) ja Randivälja (65) külad. Eriplaneeringu alale jääb ETAK andmestiku alusel 78 elu- või ühiskondlikku hoonet, nendest 25 paiknevad Põlendmaa, 23 Kildemaa, 14 Võlli, 11 Taali, 2 Seljametsa, 2 Randivälja, 1 Urumarja külas.

Joonis 3. Eluhoonete paiknemine eriplaneeringu alal. Alus: ETAK 27.05.2021 ja Maa-amet WMS: Eesti Põhikaart.

18

Eriplaneeringu ala on valdavalt kaetud metsaga. ETAK andmestiku alusel on eriplaneeringualast 85 km2 (56%) metsamaa, 45 km2 (30%) märgalad ja 15 km2 (10%) haritav maa.

Pärnu linna eriplaneeringu ala osa asub põhjavee kaitstuse seisukohalt suures osas keskmiselt kaitstud- ja suhteliselt kaitstud alal, loodenurgas esineb väike osa nõrgalt kaitstud ala. Tori valla eriplaneeringu ala osa asub põhjavee loodusliku kaitstuse seisukohalt suures osas keskmiselt kaitstud alal, ala loodenurka jääb nõrgalt kaitstud ala.12

Tuuleenergia tootmise aspektist on oluline ala tuulepotentsiaal. Hinnangulised keskmised tuulekiirused eriplaneeringu alal jäävad 100 m kõrgusel vahemikku 4-7 m/s.

Eriplaneeringu ala kattub täielikult või osaliselt mitmete looduskaitsealuste aladega ning kaitsealuste liikide leiukohtadega. Oluliseimaks võib pidada ala idaosa kattumist Soomaa rahvuspargi territooriumiga.

Järgnevas tabelis (Tabel 1) on toodud ülevaade kogu eriplaneeringu alaga seotud potentsiaalselt kitsendusi põhjustavatest objektidest.

Joonis 4. Eriplaneeringute ala paiknemine looduskaitseliste alade suhtes (tulenevalt looduskaitseseadusest ei kuvata I ja II kaitsekategooria liike). Alus: EELIS 29.04.2021 ja Maa-amet WMS: Eesti Põhikaart.

12 Maa-ameti geoportaal - https://geoportaal.maaamet.ee/est/

Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 27.10.2021

19

Tabel 1. Eriplaneeringute alal ja selle mõjuraadiuses paiknevad objektid, millega tuleb edasisel planeerimisel ja KSH aruande koostamisel arvestada.

Objekti tüüp Objekti nimetus Olulisus KSH kontekstis

Kaitseala Kattub loodenurgas Kikepera looduskaitsealaga (KLO1000656) ~0,11 km2 ulatuses;

Kattub edelanurgas Soomaa rahvuspargiga (KLO1000269) 28,68 km2 ulatuses;

Külgneb lõunaosas Soo-otsa looduskaitsealaga (KLO1000568);

Vaskjõe looduskaitseala (KLO1000567) asub lähemal kui 2 km.

Kõrgendatud tähelepanu KSH kontekstis vajavad alad, mis on loodud linnuliikide ja/või nahkhiireliikide kaitseks (tähistatud paksus kirjas). Taimeliikide ja - koosluste kaitseks loodud kaitsealade puhul on olulise negatiivse mõju esinemine vähem tõenäoline, mõju sõltub planeeringulahendusest ja võib avalduda eeskätt juhul kui ehitustegevust kavandatakse liigniisketele aladele või nende lähedale.

Hoiuala Kattub loodeosas Pärnu jõe hoiualaga (Pärnu) (KLO2000293).

Püsielupaik Võlli väike-konnakotka püsielupaik (KLO3002176); Võlli väike-konnakotka püsielupaik (KLO3000878); Jõhve väike-konnakotka püsielupaik (KLO3000990); Vabriku metsise püsielupaik (KLO3000668); Kildemaa väike-konnakotka püsielupaik (KLO3001400); Kildemaa metsise püsielupaik (KLO3000657); Vabriku väike-konnakotka püsielupaik (KLO3001337); Kõrsa merikotka püsielupaik (KLO3002001); Põlendmaa väike-konnakotka püsielupaik (KLO3001832); Silingi väike-konnakotka püsielupaik (KLO3000368); Põlendmaa must-toonekure püsielupaik (KLO3002098); Mustraba metsise püsielupaik (KLO3000662); Riisa metsise püsielupaik (KLO300067); Randivälja väike-konnakotka püsielupaik (KLO3001501); Rütavere väike-konnakotka püsielupaik (KLO3001500); Rütavere väike-konnakotka püsielupaik (KLO300310); Rütavere väike-konnakotka püsielupaik (KLO3001158);

Tuulepargid võivad mõjutada lindude populatsioone negatiivselt.

20

Objekti tüüp Objekti nimetus Olulisus KSH kontekstis

Rütavere väike-konnakotka püsielupaik (KLO3000986); Rütavere väike-konnakotka püsielupaik (KLO3000588); Tammuru väike-konnakotka püsielupaik (KLO3001806).

Projekteeritavad kaitsealused objektid

Kildemaa metsise püsielupaik (PLO1000583); Kõrsa niidurüdi püsielupaik (PLO1001355); Metsavajakute looduskaitseala; Mustraba-Ilvese looduskaitseala (PLO1000699); Põlendmaa metsise püsielupaik (PLO1000627).

Kaitsealused taimeliigid

harilik ungrukold (III kaitsekategooria liik); kahelehine käokeel (III kaitsekategooria liik); kahkjaspunane sõrmkäpp (III kaitsekategooria liik); kolmehõlmaline batsaania (II kaitsekategooria liik); kuradi-sõrmkäpp (III kaitsekategooria liik); laialehine neiuvaip (III kaitsekategooria liik); lodukannike (III kaitsekategooria liik); siberi võhumõõk (III kaitsekategooria liik); sookäpp (II kaitsekategooria liik); sulgjas õhik (III kaitsekategooria liik); wulfi turbasammal (III kaitsekategooria liik); õrn tarn (II kaitsekategooria liik).

Kaitsealustele taimeliikidele on võimalik negatiivse mõju avaldamine, kui nende kasvukohtades kavandatakse otsest ehitustegevust või sellega kaasnevaid tegevusi (nt raiet). Tuulikute ja nendega seotud rajatiste paigutamisel väljapoole kasvukohti on mõju avaldamine ebatõenäoline.

Kaitsealused looma- ja linnuliigid

hallpea-rähn (III kaitsekategooria); hallõgija (III kaitsekategooria); herilaseviu (III kaitsekategooria); hoburästas (III kaitsekategooria); händkakk (III kaitsekategooria); kaljukotkas (I kaitsekategooria); kanakull (II kaitsekategooria); karvasjalg-kakk (II kaitsekategooria); laanepüü (III kaitsekategooria); merikotkas (I kaitsekategooria); metsis (II kaitsekategooria); must-toonekurg (I kaitsekategooria); mudatilder (III kaitsekategooria); musträhn (III kaitsekategooria); mustsaba-vigle (II kaitsekategooria); niidurüdi (I kaitsekategooria); roo-loorkull (III kaitsekategooria); rüüt (III kaitsekategooria); soo-loorkull (III kaitsekategooria); sookurg (III kaitsekategooria); suurvidevlane (II kaitsekategooria); teder (III kaitsekategooria); valgelaup-rabakiil (III kaitsekategooria); valgeselg-kirjurähn (II kaitsekategooria);

Tuulepargid võivad mõjutada lindude populatsioone negatiivselt. Mõju linnuliikide pesitsus- ja toitumisaladele hinnatakse KSH käigus.

Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 27.10.2021

21

Objekti tüüp Objekti nimetus Olulisus KSH kontekstis

väike-kirjurähn (III kaitsekategooria); väike-konnakotkas (I kaitsekategooria); väike-kärbsenäpp (III kaitsekategooria); väikekoovitaja (III kaitsekategooria); värbkakk (III kaitsekategooria).

Vääriselupaik VEP nr 152090, VEP nr 204597, VEP nr 204598, VEP nr 204962, VEP nr 204963, VEP nr L00243, VEP nr L00242, VEP nr 206390, VEP nr 208150, VEP nr 152092, VEP nr 126128, VEP nr 126129, VEP nr L00679, VEP nr 205381, VEP nr 205383, VEP nr 205382, VEP nr 205380, VEP nr 206404, VEP nr 206402, VEP nr E00332, VEP nr E00335, VEP nr E00333, VEP nr E00336, VEP nr E00338, VEP nr E00339, VEP nr L01732, VEP nr E00334, VEP nr E00340, VEP nr 205401, VEP nr L00237, VEP nr L00238, VEP nr 206643, VEP nr 208644, VEP nr 208208, VEP nr L00239, VEP nr 205384, VEP nr 205385, VEP nr 209006, VEP nr 209005, VEP nr 208360.

Vääriselupaikadele on võimalik negatiivse mõju avaldamine, kui nende asukohtades või vahetus naabruses kavandatakse otsest ehitustegevust või sellega kaasnevaid tegevusi (nt raiet). Tuulikute ja nendega seotud rajatiste paigutamisel väljapoole vääriselupaiku on mõju avaldamine ebatõenäoline.

Natura 2000 Soomaa loodusala (RAH0000550) kattub alaga; Soomaa linnuala (RAH0000082) kattub alaga; Kikepera linnuala (RAH0000118) kattub alaga (sh asuvad lahustükid ala läheduses); Pärnu jõe loodusala (RAH0000027) kattub alaga.

Tähelepanu vajavad alad, mis on loodud linnuliikide kaitseks (tähistatud paksus kirjas). Taimeliikide ja - koosluste kaitseks loodud alade puhul on negatiivse mõju esinemine vähetõenäoline.

Inventeeritud elupaigad vastavalt EELIS andmetele (29.04.2021 seisuga)

Eriplaneeringu alale jäävad: 3160 huumustoitelised järved ja järvikud; 6530* puisniidud; 7110* rabad; 7120 rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad; 7140 siirde- ja õõtsiksood; 7230 liigirikkad madalsood; 9010* vanad loodusmetsad; 9020* vanad laialehised metsad; 9050 rohunditerikkad kuusikud; 9070 puiskarjamaad; 9080* soostuvad ja soo-lehtmetsad; 91D0* siirdesoo- ja rabametsad.

Väärtuslikele taimekooslustele on võimalik negatiivse mõju avaldamine, kui nende asukohtades või vahetus naabruses kavandatakse otsest ehitustegevust või sellega kaasnevaid tegevusi (nt raiet). Tuulikute ja nendega seotud rajatiste paigutamisel väljapoole väärtuslikke taimekooslusi on mõju avaldamine ebatõenäoline.

Ürglooduse raamatu objektid

Eriplaneeringu alal: Taali Tilga kivi ; Vabriku Põllukivi;

Arvestades objektide kaugust alast ja iseloomu siis on olulise

22

Objekti tüüp Objekti nimetus Olulisus KSH kontekstis

VÕNNUKIVI (Kalevipoja Vestitasku kivi) – jääb 1 km raadiusesse.

mõju avaldamine neile ebatõenäoline.

Rohevõrgustik vastavalt Pärnu maakonna- planeeringule 2035+

Ala jääb suures osas maakonnaplaneeringuga määratud rohevõrgustiku alale.

Tuulepargid võivad põhjustada rohevõrgustiku killustumist (nt rändetõkkeid). Mõju rohevõrgustikule täpsustatakse KSH käigus.

Veekogud Jõhve oja (VEE1144800); Karuniidu peakraav (VEE1147800); Kivinina oja (VEE1144700); Kunsu kraav (VEE1147603); Kurina jõgi (VEE1144600); Põlendmaa oja (VEE1147700); Rabakraav (VEE1139000); Remmelga kraav (VEE1147602); Sauemaa kraav (VEE1147601); Sindi oja (Türgi oja) (VEE1145300); Tammuru oja (VEE1148000); Torilaane oja (VEE1144900); Tuuleveskioja (VEE1123559); Vaskjõgi (VEE1147600); Pärnu jõgi (VEE1123500).

Kui veekogude ehituskeeluvööndite ulatusse ei kavandata ehitustegevust, siis ei ole tõenäoline veekogudele olulise mõju avaldamine.

Põhjavee kaitstus

Käsitletava ala põhjaosas nõrgalt- kuni keskmiselt kaitstud ning ala lõunaosas keskmiselt- kuni suhteliselt kaitstud.

Mõju põhjaveele on võimalik avariiolukordade esinemisel. Avariiolukordade potentsiaalset esinemist ja nendega kaasnevaid võimalikke mõjusid käsitletakse KSH käigus.

Maardlad Eriplaneeringu alale jäävad: Kivinina liivamaardla; Kõrsa turbamaardla; Kõrsa kruusamaardla. Planeeringuala kattub Keskkonnaametis menetluses olevate taotletavate Kivinina kruusakarjääri (taotleja OÜ YIT Teed) ning Kivinina liivakarjääri (taotleja OÜ YIT Teed) mäeeraldiste ja nende teenindusmaadega. Planeeringualaga vahetult külgneb Keskkonnaametis menetluses oleva taotletava Kõrsa turbatootmisalaga (taotleja AS Jiffy Products Estonia) ning kattub osaliselt selle teenindusmaaga.

Keskkonnaregistri maardlate nimistus oleva maardlaga kattuvale alale on võimalik tuulepargi rajamine üksnes peale maavaravaru ammendamist.

Riigiteed Eriplaneeringu ala läbib põhja-lõunasuunaliselt MKM soovituse alusel

Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 27.10.2021

23

Objekti tüüp Objekti nimetus Olulisus KSH kontekstis

Taali–Põlendmaa–Seljametsa kõrvalmaantee nr 19276; Eriplaneeringu ala loodenurka läbib Pärnu–Tori tugimaantee nr 59; Eriplaneeringu ala kirdenurka jääb Tori–Võlli kõrvalmaantee nr 19286; Alast vahetult lõuna suunda jääb Luige kõrvalmaantee nr 19289; Alast ca 700 m kaugusele edela suunda jääb Paikuse–Tammuru kõrvalmaantee nr 19277; Eriplaneeringu alast lääne suunas on lähialal Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringuga „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn- Pärnu- Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0- 170,0“ planeeritud trassikoridor.

tuleb tuulikuid rajada riigiteedest 1.5 x (tuuliku masti kõrgus + tuuliku rootori diameeter) (tingimus täpsustub planeeringu koostamise käigus).

Riigikaitselised kitsendused

Alale ei jää riigikaitselisi ehitisi. Riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse püstitatav ehitis ei tohi vähendada riigikaitselise ehitise töövõimet ja suurendada ohtu riigikaitselisele ehitisele. Ohu ja töövõime hindamisel on aluseks Kaitseministeeriumi ja selle valitsemisala julgeolekueeskirjad.

Kultuurimälesti- sed

Ala loodenurgas ajaloomälestis Taali mõisa kalmistu (registreerimisnumber 28745).

Juhul kui ehitustegevust ei kavandata objekti kaitsevööndi ulatuses, siis on negatiivse mõju avaldamine ebatõenäoline. Muinsuskaitseameti seisukoha kohaselt ei tohi mälestise ja selle kaitsevööndi alale ehitamist kavandada.

Väärtuslik maastik13 vastavalt kehtivale maakonna- planeeringule.

Maakonnaplaneeringu järgi jääb eriplaneeringu ala idaosasse väärtuslik maastik (Soomaa). Muuhulgas on nimetatud väärtuslik maastik Pärnu maakonnaplaneeringus 2035+ rahvusmaastikuks. Maakonnaplaneeringu järgi on rahvusmaastik unikaalne, tuntud nii Eestis kui ka kaugemal ning

Otsene mõju puudub. Kaudselt võivad muutuda väärtuslikult maastikult avanevad vaated (selgitatakse fotomontaažide

13 Väärtuslikud maastikud on alad, millel on tulenevalt kultuurilis-ajaloolisest taustast, reljeefist ja looduslikest iseärasustest ning puhkeväärtustest suurem väärtus kui ümbritsevatel aladel. Sellest tulenevalt väärivad need alad ka suuremat tähelepanu, säilimist ja hooldamist. Väärtuslike maastike paiknemise määrab maakonnaplaneering ning nende paiknemist ja kasutustingimusi täpsustab üldplaneering.

24

Objekti tüüp Objekti nimetus Olulisus KSH kontekstis

väärib kõrgendatud tähelepanu. koostamisega KSH käigus).

Pärandkultuuri- objektid

Pöörikaasiku kõrts ja metsavahikoht, Suuremetsa raba, Laasi oja puisniit, Barakkitee, Põlendmaa barakk, Kivinina karjäär, Kivinina, Talguliste istutuslank (2 tk), Mõisa hobutall, Kivinina kraav, Padrunisoo, Sibularaba, Asunduse küla, Milleri talukoht, Loigu küla, Põlendmaa kool ja mõis, Põlendmaa kooli ja metskonna asundus, Põlendmaa valitsejamaja, Sindi (Püüoja) metsavahikoht, Pööra talukoht, Somsoni liin, Naarismaa talukoht, Silohoidla, Taali mõisa klaasivabrik, Taali metskonna lambalaut, Metsaküla koolimaja, Maaparandusobjekti kivi Metsakülas, Võlli küla (vahetus läheduses), Vana-Niidaste metsavahikordon, Uus-Niidaste metsavahikordon, Niidaste meierei, Lüüsregulaator (2 tk), Maaparandusobjekti kivi, Urumarja maaparandusobjekti tähis, Niisutussüsteemi pumbamaja (vahetus läheduses), Massu paissild.

Pärandkultuuriobjektid ei ole otseselt kaitse all, kuid kultuuripärandi säilitamiseks on soovitatav neid säilitada. Mõju võidakse avaldada kui tuulikuid või seotud taristust kavandatakse pärandkultuuri objektidele.

Kaugus lähimast 110 kV alajaamast või kõrgepingiliinist (ala keskelt mõõdetuna)

Ala edelanurka läbib Kilingi-Nõmme – Sindi elektriõhuliin 220-330kV (Kõrgepingeliin) (väline tunnus: L510). Alajaam Sindi jääb 1,3 km lääne suunda.

Vajalik on rajada ühendus 110 kV alajaama või kõrgepingeliini juurde rajatavasse alajaama.

Looduskaitseseaduse alusel kaitstavad alad ja kaitsealuste isendite leiukohad on välistatud kaitse- eeskirjade või Looduskaitseseaduse alusel tuulikute ja nendega seotud infrastruktuuri elementide asukohtadena. Vajalike puhveralade ulatust hinnatakse KSH asukohavaliku etapi aruandes lähtudes konkreetse kaitstava ala või objekti kaitse-eesmärgist või liigi ökoloogiast. Lähtuvalt riigihanke 231259 tehnilisele kirjeldusele peab tuuliku kaugus lähimast elamust võimalusel olema alates 1 km või müranormi piirides, v.a kui tuulik asub lähemal kui 1 km omaniku nõusolekul. Arvestades eriplaneeringute alal paiknevaid looduskaitseseaduse kohaseid objekte ning elamualade 1 km kaugusnõuet tekib eriplaneeringute alal kaks suuremat piirkonda, millele võib osutuda võimalikuks tuulepargile sobiliku ala leidmine. Alad on kujutatud järgneval joonisel (hallid piirkonnad).

Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 27.10.2021

25

Joonis 5. Eriplaneeringute ala looduskaitsealuste alade ning eluhoonete 1 km puveralade suhtes. Otsesed kitsendused puuduvad hallidel aladel, mille sobivust (sh vajalikke nn puhveralasid kaitstavate objektide suhtes) tuulepargi rajamiseks hinnatakse KSH I etapi aruande koostamisel. Joonise aluskaart: Maa-amet WMS: Halltoonides kaart.

2.5 Asjakohaste mõjude selgitamine

KSH eesmärk on arvestada keskkonnakaalutlusi planeeringu koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ning edendada säästvat arengut.

Tuuleparkidega kaasnevad mõjud nende eluea jooksul on esitatud ülevaatlikult Tabel 2-s.

Tabel 2. Tuulikuparkidega kaasnevate mõjude ülevaade.

Tegevuse etapp

Tegevuse kirjeldus Olulised mõjuvaldkonnad

Ehitusetapp Tuulikute, trasside, teede, alajaama ja montaažiplatside aladelt taimestiku eemaldamine, sh metsa raadamine ja pinnasetööd. Ehitustööd (vundamentide ehitus, elektriliinide, teede ja trasside ehitus, tuulikute kohapealne montaaž jt tööd).

Otsene taimestiku (k.a metsa) ja pinnase eemaldamine ehitusaladelt, mis võib kaasa tuua nii elupaikade kui ka kasvukohtade kahjustamise. Ehitusega kaasnev ehitusmüra ja inimeste ning ehitusmasinate liikumine, võib häirida ümbritsevat elustikku (eeskätt linnustiku pesitsushäiringute võimalikkus). Ehitusega kaasnev suurenev koormus teedevõrgule, mis võib mõjutada teede seisundit.

KSH VTK-s teostatakse mõjude esialgne välja selgitamine ja hindamisulatuse ning -metoodika määramine. Oluliste mõjude hindamine toimub KSH asukohavaliku etapi aruandes.

26

Ehituse käigus maaparandussüsteemide kahjustamine mõjutab veerežiimi ja veerežiimi muutuse läbi ka maad kui maaomanike vara. Veerežiimi muutus võib põhjustada loodusväärtuste mõjutamist.

Kasutusetapp Elektrienergia tootmine tuulegeneraatorite abil (tuulikute töötamine, elektriliinide olemasolu).

Elustiku rühmadest on eeskätt mõjutatud linnustik ja käsitiivalised. Mõju väljendub häiringutes, mis võib vähendada sobiliku elupaiga suurust, barjääriefekti tekkes ja kokkupõrke riskis. Inimeste jaoks on tuulikute töötamisega kaasnevateks olulisteks mõjudeks müra ja varjutuse teke ning visuaalsed muutused maastikupildis. Kasvuhoonegaaside jt õhu saasteainete heitkoguse emissiooni vähendamine seoses taastuvenergeetika osakaalu suurenemisega.

Sulgemisetapp Planeerimise etapis ei ole tuulepargi sulgemist ette nähtud ega sulgemisaega määratletud. Tuulikute eluiga on 25–30 aastat, peale mida võib toimuda tuulikute asendamine uutega või pargi likvideerimine.

Käesolevas KSH etapis tuulepargi sulgemisetapi mõjusid ei käsitleta. Sulgemisetapi mõjusid käsitletakse detailse lahenduse KSH koostamisel.

2.5.1 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja populatsioonidele, taimedele ning loomadele

KSH asukohavaliku etapi aruande koostamise raames hinnatakse kavandatava tegevuse mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja populatsioonidele, taimedele ning loomadele. Hinnangu andmisel kombineeritakse kaardianalüüsi meetodeid eksperthinnangutega. Hindamisel lähtutakse teadaolevast infost alal ja selle lähiümbruses paiknevate loodusväärtuste ning kaitsealuste alade kaitse-eesmärkide osas.

Lisaks kaitstavatele aladele ja liikidele arvestatakse ka koosluste üldise ökoloogilise väärtusega, mille selgitamiseks alal kasutatakse muuhulgas ELME projekti (www.keskkonnaagentuur.ee/elme) raames valminud ökosüsteemiteenuste väärtuskaarte ja loodusliku sidususe andmeid.

Aruandes käsitletakse võimalikke tuulepargi alajaama ja 110 kV kõrgepingeliini ühendustrasse ning ühenduse rajamisega kaasnevaid mõjusid elustikule (nii õhu- kui ka maakaabli korral).

Tuuleparkide puhul võib taimestikule mõju avalduda ehitusaegses etapis läbi otsese ehitusalustelt aladelt taimestiku eemaldamise ja ehitustegevusega kaasneva taimestiku kahjustamise (masinatega tallamine ehitusalade vahetus läheduses).

Looduskaitseseaduse alusel kaitstavad alad ja kaitsealuste isendite leiukohad on välistatud kaitse-eeskirjade või Looduskaitseseaduse alusel tuulikute ja nendega seotud infrastruktuuri elementide asukohtadena. Vajalike puhveralade ulatust hinnatakse KSH asukohavaliku etapi aruandes lähtudes konkreetse kaitstava ala või objekti kaitse-eesmärgist või liigi ökoloogiast.

Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 27.10.2021

27

Otsene mõjuala ulatus piirneb sealjuures ehitusaluse pinnaga ning selle vahetu ümbrusega. Raadamist ja pinnasetöid teostatakse tuuliku vundamendi alalt ja selle ümbruses ehitustehnika poolt kasutatavalt alalt, uute ühendusteede alustelt aladelt, 110 kV alajaamaga ühendusliini kaitsevööndi ulatuses (kuni 25 m kaitsevöönd) ja tuulepargi siseste maakaablite aladelt (maakaablitele kehtib 1 m kaitsevöönd). Raadamist teostatakse juhul kui eelpool nimetatud alad kattuvad metsamaaga. Metsa raadamine ei ole vajalik teostada kogu tuuliku tiiviku ulatuses, sest tiiviku ulatus jääb kõrgemale kui metsa kõrgus.

Kaudsemalt võib ehitustegevus avaldada mõju taimekooslustele läbi veerežiimi või valgustingimuste muutumise. Kaudsete mõjude ulatus sõltub koosluse tüübist, kuid jääb tavaliselt paarikümne meetri ulatusse otsese mõju alast14. Tundlike koosluste (nagu madalsood) puhul võib veerežiimi muutuse mõju ilmneda kuni sadade meetrite kaugusel.

Mõju taimestikule võib olla oluline eeskätt juhul kui tegevus puudutab kaitsealuste taimeliikide leiukohti või kõrge väärtusega taimekooslusi nagu metsa vääriselupaigad või inventeeritud loodusdirektiivi elupaigad. Taimestikule avaldatavat olulist negatiivset mõju saab vältida paigutades tuulikud ja nendega kaasnevad taristuobjektid väljapoole tundlikke taimekooslusi, metsa vääriselupaiku ning kaitsealuste taimeliikide esinemisalasid. Oluline kasutusaegne mõju taimestikule tuuleparkidel puudub15.

Tuuleparkide puhul on oluliselt mõjutatavateks loomastiku rühmadeks nahkhiired ja linnud (eeskätt röövlinnud ning suure kehamassiga veelinnud, samuti metskanalised). Mõju neile võidakse avaldada nii ehitusaegses etapis (võimalik ehitustegevusega kaasnev häirimine ja elupaiga võimalik kadu) kui ka kasutusetapis (kokkupõrgetest tingitud hukkumise oht, rändetakistus, elupaikade hülgamine, mõnede liikide puhul müra mõju ning elupaikade sidususe langus).

Arvestades erinevates andmebaasides (EELIS, Loodusvaatluste andmebaas, eElurikkus, seireveeb) olemasolevaid andmeid, hinnatakse alade väärtust antud elustikurühmade jaoks (olulisus nii pesitsemis- kui ka toitumisalana ning rändekoridorina). Toitumisalade puhul ei esine sealjuures mõju vaid toitumisalale kui piirkonnale, kus lindude jaoks on toitu (st potentsiaalne mõju on see, et olemasolev toitumisala väheneb), vaid mõju on ka otseselt lindudele. Linnud lendavad toitumislende tehes sageli madalamal ning seega peab hindama ka kokkupõrgete tõenäosust. Negatiivne mõju võib linnustikule esineda ka seoses maismaa- ja veelindude kevadise ja sügisese rändega, seega täpsustatakse KSH Asukohavaliku etapi aruandes alade paiknemist rändekoridoride suhtes ning vajadusel määratakse täiendavate uuringute läbiviimise vajadus detailse lahenduse koostamise etappi. Müra, sh madalsagedusliku müra ja varjutuse mõju lindudele ja nahkhiirtele käsitletakse KSH Asukohavaliku etapi aruandes lähtuvalt teaduskirjanduse andmetele.

Linnustiku ja nahkhiiri puudutavate hinnangute andmisel kasutatakse lisaks andmebaasides olevale infole ka antud eriplaneeringu ala puudutavaid varasemaid uuringuid, millest olulisemad on järgmised:

• Nahkhiirte elu- ja koondumispaikade analüüs seoses tuuleenergeetika teemaplaneeringuga Saare, Hiiu, Lääne ja Pärnu maakonnas (Eestimaa Looduse Fond, 2010);

• Saare, Hiiu, Lääne ja Pärnu maakonna maismaa-alal maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringu koostamine: Analüüs linnustiku osas teemaplaneeringuga kavandatavate

14 Kaisel, M., Kohv, K. 2009. Metsakuivenduse keskkonnamõju ülevaade. 15 Xia, G., Zhou, L. 2017. Detecting Wind Farm Impacts on Local Vegetation Growth in Texas and Illinois Using MODIS Vegetation Greenness Measurements. Remote Sensing.

Analüüsi väljundina jaotatakse eriplaneeringu ala tuulepargi jaoks sobivuse alusel vastavalt ebasobivaks ning tõenäoliselt sobilikuks ala(de)ks. Tõenäoliselt sobilikul alal määratakse vajaduse korral täiendavate elustiku uuringute vajadus detailse lahenduse KSH etappi.

28

objektidega kaasnevatest võimalikest mõjudest ja neid leevendavate meetmetest (Eesti Maaülikool, 2011)16.

Nahkhiirtele mõjude hindamisel lähtutakse muuhulgas EUROBATSi juhendist "Guidelines for consideration of bats in wind farm projects".

KSH asukohavaliku etapi aruandes antakse kirjandusallikate põhjal ülevaade ka tuulegeneraatorite võimaliku mõju kohta mets- ja koduloomadele.

2.5.2 Mõju kaitsealadele

Eriplaneeringu alale ja selle lähedusse jääb kaitsealasid. Järgnevalt on välja toodud käsitletavale alale ja selle lähedusse jäävate kaitsealade kaitse-eesmärgid ja sellest tulenev mõju esinemise võimalikkus.

Tabel 3. Võimaliku mõju tuvastamine kaitsealadele eriplaneeringu alal ja selle vahetus läheduses.

Nimi Kaugus Kaitse-eesmärk Võimalik mõju

Kikerpera looduskaitseala (KLO1000656)

Kattub eriplaneeringu alaga

Kaitseala kaitse-eesmärk on: 1) kaitsta ja taastada väärtuslikke metsa-, soo- ja niidukooslusi, kaitsealuseid liike ja nende elupaiku ning rändlindudele sobivaid peatumisalasid; 2) kaitsta ja taastada järgmisi elupaiku: huumusetoitelised järved ja järvikud, looduslikud jõed ja ojad, lamminiidud, rabad, siirde- ja õõtsiksood, vanad loodusmetsad, rohunditerikkad kuusikud, soostuvad ja soo- lehtmetsad, siirdesoo- ja rabametsad; 3) kaitsta järgmisi kaitsealuseid liike: kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), laialehine nestik (Cinna latifolia), väike käopõll (Listera cordata), harilik ungrukold (Huperzia selago), roomav öövilge (Goodyera repens), lodukannike (Viola uliginosa), vööthuul- sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii), sookäpp (Hammarbya paludosa), kuradi-sõrmkäpp (Dactylorhiza maculata), sulgjas õhik (Neckera pennata) ja männi-soomussamblik (Hypocenomyce anthracophila); 4) kaitsta kaitsealuseid liike ning liike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7-25) nimetab

Mõju on võimalik ja selle ulatust analüüsitakse KSH asukohavaliku etapi aruandes.

16https://maakonnaplaneering.ee/documents/2845826/18586779/Linnustikuanal%C3%BC%C3%BCs.pdf/8625e 823-2fbf-4578-a752-2bcbcc38b4db

Linnustikku ja nahkhiiri puudutavate andmete täpsustamiseks teostatakse välivaatlusi (kontrollitakse andmebaasides esitatud andmete ajakohasust, tutvutakse erialaekspertide poolt aladele jäävate elupaikadega) eriplaneeringu ala osadel, mis ei ole looduskaitseliste piirangute tõttu tuulikute asukohana välistatud. Suuremahulisi väliuuringud KSH asukohavaliku etapi aruande koostamiseks ei tehta. Eesmärgiks on tsoneerida väljaspool kaitstavaid alasid jääv ala lähtuvalt potentsiaalsest väärtusest linnustiku ja nahkhiirte jaoks selgelt ebasobivaks ning täiendavaid uuringuid vajavaks alaks ning määrata milliseid uuringuid on vajalik detailse lahenduse koostamiseks läbi viia.

Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 27.10.2021

29

I lisas, ja nende elupaiku. Need liigid on must-toonekurg (Ciconia nigra), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), metsis (Tetrao urogallus), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), laanerähn (Picoides tridactylus), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), laanepüü (Bonasa bonasia), habekakk (Strix nebulosa), händkakk (Strix uralensis), värbkakk (Glaucidium passerinum), musträhn (Dryocopus martius), hallpea-rähn (Picus canus), öösorr (Caprimulgus europaeus), sookurg (Grus grus), teder (Tetrao tetrix), mudatilder (Tringa glareola), punaselg-õgija (Lanius collurio), nõmmelõoke (Lullula arborea), herilaseviu (Pernis apivorus), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva) ja rüüt (Pluvialis apricaria); 5) kaitsta järgmisi kaitsealuseid liike: rabapüü (Lagopus lagopus), kanakull (Accipiter gentilis), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), punajalg-tilder (Tringa totanus), hallõgija (Lanius excubitor), mustsaba-vigle (Limosa limosa) ja hiireviu (Buteo buteo), ning nende elupaiku.

Soomaa rahvuspark (KLO1000269)

Kattub eriplaneeringu alaga

Soomaa rahvuspargi kaitse-eesmärk on Vahe-Eesti edelaosa metsa-, soo- ja lammimaastike looduse, kultuuripärandi, kaitsealuste liikide, EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud 48 liigi ning EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta: 1) I lisas nimetatud elupaigatüüpide: metsastunud luidete (2180), jõgede ja ojade (3260), lamminiitude (6450), rabade (7110*), vanade loodusmetsade (9010*), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*), lammi- lodumetsade (91E0) kaitse; 2) II lisas nimetatud liikide: saarma (Lutra lutra), hingi (Cobitis taenia), võldase (Cottus gobio), laiujuri (Dytiscus latissimus), suur- mosaiikliblika (Euphydryas maturna) ja suur- kuldtiiva (Lycaena dispar), kes kõik on III kategooria kaitsealused liigid, elupaikade kaitse, säilitamine, tutvustamine ja uurimine.

Mõju on võimalik ja selle ulatust analüüsitakse KSH asukohavaliku etapi aruandes.

Soo-otsa looduskaitseala (KLO1000568)

Looduskaitseala piirneb põhja suunas eriplaneeringu alaga

Soo-otsa looduskaitseala võetakse kaitse alla, et kaitsta: 1) liike, keda nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta nimetab I lisas ning kes on ühtlasi I ja II kaitsekategooria liigid;

Mõju on vähetõenäoline, kuid selle ulatust analüüsitakse KSH asukohavaliku etapi aruandes.

30

2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on: vanad loodusmetsad (9010*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*).

Vaskjõe looduskaitseala (KLO1000567)

Looduskaitseala jääb eriplaneeringu alale lähemale kui 2 km

Vaskjõe looduskaitseala võetakse kaitse alla, et kaitsta: 1) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260) ning vanad loodusmetsad (9010*); 2) liike, keda nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta nimetab I lisas ning kes on ühtlasi II ja III kaitsekategooria liigid. Kaitstavateks III kategooria liikideks on hallpea-rähn (Picus canus) ja musträhn (Dryocopus martius).

Arvestades ala kaitse- eesmärke ja paiknemist eriplaneeringu ala suhtes on olulise mõju esinemine ebatõenäoline ja antud ala osas detailsema mõjude hindamise vajadus puudub.

Pärnu jõe hoiuala (Pärnu) (KLO2000293).

Kattub väiksel lõigul eriplaneeringu alaga

Pärnu jõe hoiuala kaitse-eesmärk on: 1) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi - jõgede ja ojade (3260) kaitse; 2) II lisas nimetatud liikide - hingu (Cobitis taenia), võldase (Cottus gobio), jõesilmu (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse.

Tegu on koosluste kaitseks moodustatud kaitsealaga. Kuna tegu on jõega, siis kehtib jõele ehituskeeluvöönd kuhu tuulikute rajamine on välistatud. Arvestades ala paiknemist ja kaitse- eesmärke on olulise mõju ebatõenäoline ja antud ala osas detailsema mõjude hindamise vajadus puudub.

Võlli väike- konnakotka püsielupaik (KLO3002176)

Kattub eriplaneeringu alaga

Püsielupaigas elutseva liigi pesitsusala kaitse.

Alade kaitse- eesmärgiks on tuulikute osas tundlike linnuliikide pesitsusalade kaitse. Mõju lindudele vajab täpsustamist KSH käigus. Püsielupaiga esinemisel eriplaneeringu alal on mõju tõenäoline ning väljaspool eriplaneeringu ala ei ole mõju välistatud ja vajab edasist hindamist. KSH asukohavaliku etapis tuleb piiritleda püsielupaikasid

Võlli väike- konnakotka püsielupaik (KLO3000878)

Kattub eriplaneeringu alaga

Jõhve väike- konnakotka püsielupaik (KLO3000990)

Kattub eriplaneeringu alaga

Vabriku metsise püsielupaik (KLO3000668)

Kattub eriplaneeringu alaga

Kildemaa väike- konnakotka püsielupaik (KLO3001400)

Kattub eriplaneeringu alaga

Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 27.10.2021

31

Kildemaa metsise püsielupaik (KLO3000657)

Kattub eriplaneeringu alaga

ümbritsevatel aladel vastava liigi kaitseks tuulepargi arendamiseks ebasobivad alad ning määrata täiendavate uuringute vajadus tõenäoliselt sobilikel aladel. Püsielupaigad ise on tuulepargi alana välistatud.

Vabriku väike- konnakotka püsielupaik (KLO3001337)

Kattub eriplaneeringu alaga

Kõrsa merikotka püsielupaik (KLO3002001)

Kattub eriplaneeringu alaga

Põlendmaa väike- konnakotka püsielupaik (KLO3001832)

Kattub eriplaneeringu alaga

Silingi väike- konnakotka püsielupaik (KLO3000368)

Kattub eriplaneeringu alaga

Põlendmaa must-toonekure püsielupaik (KLO3002098)

Kattub eriplaneeringu alaga

Mustraba metsise püsielupaik (KLO3000662)

Kattub eriplaneeringu alaga

Riisa metsise püsielupaik (KLO300067)

Eriplaneeringu alast ca 800 m kaugusel

Randivälja väike- konnakotka püsielupaik (KLO3001501)

Eriplaneeringu alast ca 300 m kaugusel

Rütavere väike- konnakotka püsielupaik (KLO3001500)

Eriplaneeringu alast ca 1,5 km kaugusel

Rütavere väike- konnakotka püsielupaik (KLO300310)

Eriplaneeringu alast ca 1,5 km kaugusel

Rütavere väike- konnakotka püsielupaik (KLO3001158)

Eriplaneeringu alast ca 1,5 km kaugusel

Rütavere väike- konnakotka püsielupaik (KLO3000986)

Eriplaneeringu alast ca 1,4 km kaugusel

Rütavere väike- konnakotka püsielupaik (KLO3000588)

Eriplaneeringu alast ca 1,5 km kaugusel

32

Tammuru väike- konnakotka püsielupaik (KLO3001806)

Eriplaneeringu alast ca 1,9 km kaugusel

Kikepera must- toonekure püsielupaik (KLO3002084)

Eriplaneeringu alast ca 2,5 km kaugusel

Tõramaa väike- konnakotka püsielupaik (KLO3001113)

Eriplaneeringu alast ca 2,8 km kaugusel

Projekteeritav Kildemaa metsise püsielupaik (PLO1000583)

Kattub eriplaneeringu alaga

Projekteeritavas püsielupaigas elutseva liigi pesitsusala kaitse.

Alade kaitse- eesmärgiks on tuulikute osas tundlike linnuliikide pesitsusalade kaitse. Mõju lindudele vajab täpsustamist KSH käigus. Püsielupaiga esinemisel eriplaneeringu alal on mõju tõenäoline ning väljaspool eriplaneeringu ala ei ole mõju välistatud ja vajab edasist hindamist. KSH asukohavaliku etapis tuleb piiritleda püsielupaikasid ümbritsevatel aladel vastava liigi kaitseks tuulepargi arendamiseks ebasobivad alad ning määrata täiendavate uuringute vajadus tõenäoliselt sobilikel aladel. Projekteeritavad püsielupaigad ise on tuulepargi alana välistatud.

Projekteeritav Kõrsa niidurüdi püsielupaik (PLO1001355)

Kattub eriplaneeringu alaga

Projekteeritav Põlendmaa metsise püsielupaik (PLO1000627)

Kattub eriplaneeringu alaga

Projekteeritav Mustraba-Ilvese looduskaitseala (PLO1000699)

Kattub eriplaneeringu alaga

Projekteeritavas kaitsealas kaitstava objekti/liigi kaitse.

Mõju on võimalik ja selle ulatust analüüsitakse KSH asukohavaliku etapi aruandes.

Looduskaitseseaduse alusel kaitstavad alad ja kaitsealuste isendite leiukohad on välistatud kaitse- eeskirjade või Looduskaitseseaduse alusel tuulikute ja nendega seotud infrastruktuuri elementide asukohtadena. Vajalike puhveralade ulatust hinnatakse KSH asukohavaliku etapi aruandes lähtudes konkreetse kaitstava ala või objekti kaitse-eesmärgist või liigi ökoloogiast. Lähteseisukohtade ja VTK

Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 27.10.2021

33

koostamise etapis ei ole aladele määratud nn puhvreid. Vajalikud minimaalsed puhvrid selguvad KSH I etapi aruandes ning täpsustuvad detailse lahenduse KSH aruandes. Puhvrite määramisel lähtutakse erialakirjandusest, välivaatluste ning andmebaasi andmete töötluse tulemustest ning varasemast tuuleparkide planeerimise praktikast. Ühe teabeallikana arvestatakse ka Keskkonnaameti poolt koostatud juhenddokumenti „Maismaa tuuleparkide mõjust elustikule ja Keskkonnaameti soovitused nende planeerimise kohta kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutes“. Kasutatakse KSH aruande koostamisel kättesaadavat ajakohast versiooni juhenddokumendist.

2.5.3 Mõju Natura 2000 võrgustiku aladele (Natura eelhindamine)

Eriplaneeringu alale ja selle naabrusesse jääb nii Natura loodus- kui ka linnualasid (vt ptk 2.4, Tabel 4). Kavandatav tegevus ei ole vajalik linnu- ja loodusalade kaitse-eesmärkide saavutamiseks.

Tabel 4. Natura eelhindamine eriplaneeringu ala puhul. Nimi Kaugus Kaitse-eesmärk Võimalik mõju

Soomaa loodusala (RAH0000550)

Osaliselt kattub, osaliselt külgneb eriplaneeringu alaga

I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0), lammi-lodumetsad (*91E0) ning laialehised lammimetsad (91F0); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), harilik lendorav (Pteromys volans*), laialehine nestik (Cinna latifolia), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), palu-karukell (Pulsatilla patens), laiujur (Dytiscus latissimus), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), suur-kuldtiib (Lycaena dispar) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus).

Kuna loodusala ulatus on tuulepargi asukohana välistatud, siis mõju esinemine on vähetõenäoline, aga seda ei ole võimalik eelhindamise etapis välistada. Seega tuleb teostada Natura asjakohane hindamine.

Pärnu jõe loodusala (RAH0000027)

Vähesel määral kattub, põhiliselt külgneb eriplaneeringu alaga. Kattuv ja külgnev osa on elamutele lähemal kui 1 km.

I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260), lamminiidud (6450) ja puisniidud (*6530); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus).

Pärnu jõele kehtib 50 m ehituskeeluvöönd. Seega ei ole võimalik tuulikuid ja nendega seotud taristut rajada lähemale kui 50 m loodusalast. Reaalselt on eriplaneeringuala antud osas elamualad, mis piiravad sinna tuulepargi rajamist ning reaalselt jääks tuulepargiks sobilikumad alad mitme km kaugusele loodusalast. Arvestades

34

loodusala kaitse- eesmärke ja paiknemist eriplaneeringu ala suhtes, siis on mõju Pärnu jõe loodusalale välistatud.

Kikepera linnuala (RAH0000118)

Osaliselt kattub, osaliselt külgneb eriplaneeringu alaga

Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on kaljukotkas (Aquila chrysaetos), must- toonekurg (Ciconia nigra), rabapüü (Lagopus lagopus) ja metsis (Tetrao urogallus);

Tuulepargi käitamine võib mõjutada linnustikku, sealjuures linnualal elutsevaid liike. Kuna mõju on ebaselge tuleb teostada Natura asjakohane hindamine.

Soomaa linnuala (RAH0000082)

Osaliselt kattub, osaliselt külgneb eriplaneeringu alaga

Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas platyrhynchos), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), sooräts (Asio flammeus), sõtkas (Bucephala clangula), öösorr (Caprimulgus europaeus), must-toonekurg (Ciconia nigra), soo-loorkull (Circus pygargus), õõnetuvi (Columba oenas), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), väikepistrik (Falco columbarius), rabapistrik (Falco peregrinus), tuuletallaja (Falco tinnunculus), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), rohunepp (Gallinago media), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), rabapüü (Lagopus lagopus), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), naerukajakas (Larus ridibundus), nõmmelõoke (Lullula arborea), sinirind (Luscinia svecica), mudanepp (Lymnocryptes minimus), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), kalakotkas (Pandion haliaetus), herilaseviu (Pernis apivorus), veetallaja (Phalaropus lobatus), laanerähn e kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), roherähn e meltsas (Picus viridis), rüüt (Pluvialis apricaria), sarvikpütt (Podiceps auritus), täpikhuik (Porzana porzana), jõgitiir (Sterna hirundo), händkakk (Strix uralensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao urogallus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

Tuulepargi käitamine võib mõjutada linnustikku, sealjuures linnualal elutsevaid liike. Kuna mõju on ebaselge tuleb teostada Natura asjakohane hindamine.

Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 27.10.2021

35

Natura asjakohasel hindamise läbiviimisel lähtutakse asja- ja ajakohastest juhendmaterjalidest17.

2.5.4 Mõju veekvaliteedile ja veerežiimile

Eriplaneeringus käsitletavale alale jääb mitmeid vooluveekogusid (jõed, ojad, peakraav, kraavid). Tuuleparkide rajamisega saab potentsiaalselt esineda ehitusetapis mõju veekogudele juhul, kui ehitustegevust kavandatakse veekogudele või nende kaldaaladele. Tuulepargi kasutusetapis võib potentsiaalselt mõju veekogudele avalduda avariiolukorras (nt õlide lekked). Veekogude kaitseks kehtivad neile looduskaitseseaduse alusel ehituskeeluvööndid.

KSH asukohavaliku etapi aruandes antakse ülevaade aladel paiknevatest veekogudest ja nendega seotud piirangutest, mida edasisel planeerimisel tuleb arvestada.

Eriplaneeringus käsitletav ala on enamusalal kaetud maaparandusehitiste alaga. Kuivendatud maa- aladele ehitamisel on oluline tagada maaparandussüsteemide jätkusuutlik funktsioneerimine vältimaks üleujutuste teket. Teemat käsitletakse KSH aruandes eksperthinnangu vormis.

Eriplaneeringu ala jääb ida- ja lääne osas märgalade esinemise aladele. Märgaladele ehitamisel kaasneb veerežiimi muutus, mis mõjutab märgala seisundit. Samuti ei ole välistatud olulise mõju avaldumine ka veekogude veerežiimile, mille valgalal märgalad paiknevad. Negatiivse mõju avaldumine on tõenäoline eelkõige nende veekogude veerežiimile, mille ülemjooksud paiknevad eriplaneeringu alal (nt Vaskjõgi VEE1147600, Kurina jõgi VEE1144600). Teemat käsitletakse KSH aruandes eksperthinnangu vormis.

Eriplaneeringu ala jääb põhjaosas nõrgalt- kuni keskmiselt kaitstud alale ning lõunaosas keskmiselt- kuni suhteliselt kaitstud alale. Põhjaveele võidakse tuuleparkide puhul mõju avaldada ehitusetapis (vundamentide rajamine) või kasutusetapis avariiolukordade (nt õlide lekked) esinemisel. Avariiolukordade potentsiaalset esinemist ja nendega kaasnevaid võimalikke mõjusid käsitletakse KSH käigus. Samuti käsitletakse võimalikku ehitusaegset mõju põhjaveele. Hinnang antakse eksperthinnangu vormis lähtudes asukohavaliku etapi täpsusastmest.

Tavatingimustes töötavad tuulepargid põhjaveele mõju ei avalda ja seega antud teemavaldkonda mõjuhindamisel täiendavalt ei käsitleta.

2.5.5 Mõju pinnasele, sh väärtuslikule põllumajandusmaale

Kavandatava tegevusega kaasneb ehituse etapis pinnase eemaldamine ja ümberpaigutamine ehitusalustelt aladelt. Seega avaldatakse pinnasele mõju. Tuulepargi rajamiseks vajalike pinnasetööde maht sõltub tuulepargi detailsest lahendusest (tuulikute arvust, montaažiplatside paiknemisest,

17 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike

3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet

Euroopa Komisjon. Komisjoni teatis Natura ET 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. ET Brüssel, 28.9.2021 C(2021) 6913 final.

Negatiivse mõju esinemise võimalikkust ei ole võimalik välistada Soomaa loodusala, Kikepera linnuala ja Soomaa linnuala osas ning seega viiakse nende alade osas läbi Natura asjakohane hindamine.

Eriplaneeringuga ei kavandata käesoleval ajal olemasoleva teabe alusel ehituskeeluvööndite vähendamist1. Seega ei ole tõenäoline ka veekogudele olulise mõju avaldamine.

36

taristust jms), aga ka ala geoloogilistest tingimustest, eeskätt pinnakatte omadustest. Mõju võib pidada oluliseks eeskätt juhul kui mõjutatavaks on väärtuslik põllumajandusmaa. Tuuleparkide puhul on küll

kasutusetapis võimalik üheskoos nii põllumajanduslik kasutus kui ka energia tootmine, kuid ehitusaluse pinna arvelt toimub potentsiaalselt väärtusliku põllumajandusmaa pindala vähenemine ning killustumine.

2.5.6 Mõju väärtuslikule maastikule ja rohevõrgustikule

Joonis 6. Pärnu maakonnaplaneeringu kohaste väärtuslike maastike ja rohevõrgustiku paiknemine. Joonise aluskaart: Maa-amet WMS: Halltoonides kaart.

Maakonnaplaneeringu18 järgi jääb eriplaneeringu ala idaosasse Soomaa väärtuslik maastik. Muuhulgas on nimetatud väärtuslik maastik Pärnu maakonnaplaneeringus 2035+ rahvusmaastikuks.

18 Pärnu maakonna planeering. Kehtestatud 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74. Joonis 2. Looduskeskkond https://maakonnaplaneering.ee/documents/2845826/19122810/joonis+2_Looduskeskkond.pdf/c9977ff0- ee91-481f-b63a-eea85623c164

Oluline otsene mõju Soomaa väärtuslikule maastikule puudub, sest väärtuslik maastik kattub Soomaa rahvuspargiga ja inimasustusega alaga, mis välistavad väärtusliku maastiku alale tuulepargi rajamise. Kaudselt võib mõju avalduda läbi vaadete muutumise, mille selgitamiseks koostatakse KSH käigus nähtavusanalüüs ja fotomontaažid olulistest vaatepunktidest.

KSH Asukohavaliku etapi aruande koostamisel analüüsitakse eriplaneeringu ala ja väärtuslike põllumajandusmaade kattuvust ning eelvaliku tegemisel eelistatakse ala(sid), millel väärtuslike põllumajandusmaadega kattuvus puudub või on vähene.

Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 27.10.2021

37

Maakonnaplaneeringu järgi on rahvusmaastik unikaalne, tuntud nii Eestis kui ka kaugemal ning väärib kõrgendatud tähelepanu.

Kogu eriplaneeringu ala jääb suures osas maakonnaplaneeringuga määratud rohevõrgustiku alale. Tuulepargid võivad põhjustada rohevõrgustiku killustumist (nt põhjustada rändetõkkeid). Mõju ulatus ja olulisus sõltub konkreetse roheala väärtustest ning tuulepargi detailsest lahendusest. Mõju rohevõrgustikule täpsustatakse ja antakse suunised detailse lahenduse mõjuhindamiseks KSH asukohavaliku etapi aruandes. Hindamine teostatakse eksperthinnangu vormis ning rohevõrgustiku sidususe hindamiseks kasutatakse muuhulgas ELME projekti (www.keskkonnaagentuur.ee/elme) raames valminud ökosüsteemide sidususe hinnanguid. Hindamisel arvestatakse ka Rohevõrgustiku planeerimisjuhendit19.

2.5.7 Mõju õhukvaliteedile, sh müra

Tuuleparkide ehitusega kaasneb ehitusaegne müra, mis on sarnane tavapärase ehitustegevusega kaasneva müraga. Ehitusaegse olulise mürahäiringu põhjustamine inimestele on ebatõenäoline, sest seoses tööstusmüra normtasemetega ei ole võimalik tuulikuid kavandada elamute otsesesse lähedusse. Ehitusaegne müra on seega oluline eeskätt elustiku suhtes (nt võimaliku pesitsushäiringu teke müra suhtes tundlikele linnuliikidele nagu nt metsis). Ehitusaegse müra olulisust ja leevendusmeetmeid käsitletakse KSH järgnevates etappides eksperthinnangu vormis.

Ehitusaegsest mürast olulisemaks võib tuuleparkide puhul pidada nende käitamisaegset müra. Tuuleparkide töötamisega kaasnevad heliallikaid võib jagada kaheks:

− tuuleturbiini käigukasti, mootori jt mehhanismide tekitatud mehaaniline heli;

− rootorilabade õhust läbi liikumisel tekkiv aerodünaamiline heli.

Kaasaegsetel tuulikutel on üsna suurt tähelepanu pööratud müra vähendamisele ning mehhaaniline müra on erinevate isolatsioonimaterjalide ning tehniliste võtetega viidud võrdlemisi väheolulisele tasemele. Ka aerodünaamilise müra vähendamiseks on kasutusele võetud tehnilisi lahendusi, kuid kuna on tegu tehniliste seadmetega, siis teatav müraemissioon tuulikute töötamisel alati ka esineb.

Tuulikute tekitatav müra sõltub tuule tugevusest. Vaiksema tuule korral on tuuliku pöörete arv väiksem ja sellega koos müratase madalam. Tuule kiiruse kasvamisel pöörete arv suureneb, kuid samal ajal tugevneb ka looduslik mürafoon, mis teataval määral varjestab tuulikute müra.

Tuulikute müra hindamisel lähtutakse atmosfääriõhu kaitse seadusest ja keskkonnaministri 16.12.2016. a määrusest nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (RT I, 27.05.2020, 2). Määruse 71 mõistes on tuulikute puhul tegu tööstusmüra allikatega.

Atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel on välisõhus leviva müra normtasemed:

1) müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid;

2) müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel.

Elamualade suhtes kehtib tööstusmürale piirväärtus päevasel ajal 60 dBA ja öisel ajal 45 dBA, sihtväärtus on päevasel ajal 50 dBA ja öisel ajal 40 dBA. Kuna tuulikud töötavad ööpäevaringselt ning

19 Keskkonnaagentuur; Hendrikson &Ko. 2018. Rohevõrgustiku planeerimisjuhend. Kättesaadav: https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/rohev6rgustiku-planeerimisjuhend_20-04-18.pdf

38

elamualade osas ei ole alati selge nende rajamise aeg20, siis lähtutakse KSHs konservatiivselt eeldusest, et tuulepargi ala eelvalik peab tagama, et elamualadel peab ööpäevaringselt tagatud olema 40 dBA.

Illustreerimaks müra sihtväärtuse tagamiseks vajalikku kaugust koostati illustratiivne mürahinnang (Joonis 7). Modelleeriti teoreetilist kolmest tuulikust koosnevat tuulikugruppi avatud ja tasase reljeefiga maastikus. Mudelis kasutati väga kõrge müraemissiooniga tuulikuid (108 dB, enamik tänapäevaseid tuulikutootjaid garanteerivad müraemissiooni 105 dB). Jooniselt on näha, et 40 dB sihtväärtusele vastav müratase saavutatakse u 650 m kaugusel tuulikutest.

KSH asukohavaliku etapi aruande raames hinnatakse tuulepargi käitamisest tingitud müra ulatust ning mõju. Hindamise abistamiseks teostatakse tuulikute müra leviku indikatiivne modelleerimine (koostatakse mürakaardid kasutades spetsiaaltarkvara WindPro ja/või SoundPlan).

Müra hindamisel pööratakse tähelepanu müra võimalikule koosmõju esinemisele piirkonnas juba olemasolevate objektidega (riigiteed, kaevandused).

Joonis 7. Illustratiivne mürakaart. Modelleeritud on kolmest tuulikust koosnevat tuulikute gruppi tasasel ja takistusteta maastikul. Tuulikute müraemissiooniks on võetud 108 dB. Tuulikute müra öine sihtväärtus elamualadel on 40 dB.

Tuulikute rajamine ja käitamine ei põhjusta olulisi saasteainete emissioone välisõhku. Teemavaldkonda KSH aruannetes seega ei käsitleta.

20 Keskkonnaministeeriumi kirja 13.09.2021 nr 7-15/21/3300-2 kohaselt: „Juhul, kui elamuala on elamualana toimiv enne 2002. aastat, siis rakenduvad sellele müra piirväärtused, kui üldplaneering on elamualale kehtiv

alates 2002. aastat, rakenduvad sihtväärtused.“

Seoses eriplaneeringu koostamise etapilisusega teostatakse KSH Asukohavaliku etapi aruandes müra indikatiivne hindamine (antakse hinnang erinevate mürataseme tekkimise kaugusele potentsiaalsetest tuulikutest). Müra detailne hindamine tuleb teostada detailse lahenduse KSH koostamisel.

Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 27.10.2021

39

2.5.8 Mõju tervisele

Tuuleparkide puhul on mõju inimese tervisele seotud eeskätt tuulikute töötamisest tuleneva müra, varjutuse ja vibratsiooni võimaliku mõjuga. Tegu on tuulikute käitamisaegsete mõjudega.

2.5.8.1 Varjutus

Tuulikud kui kõrgkonstruktsioonid põhjustavad päikesepaistelise ilmaga paratamatult varjusid. Tuntakse kahte tüüpi tuulikute ja päikesepaiste koosmõjul tekkivaid keskkonnamõjureid – liikuvad varjud ja perioodilised peegeldused. Liikuvad varjud on põhjustatud tuuliku konstruktsiooniosade poolt. Tuulikute liikuvaid varje põhjustavad tuuliku pöörlevad labad. Kuna tuuliku labad liiguvad, siis liigub pidevalt ka vari. See võib häirida lähedal asuvates elamutes inimesi ja maanteedel sõitvaid autojuhte hommikuti ja õhtuti. Peegeldused tekivad kui päike peegeldub hetketi tuuliku labadelt ja põhjustab teatud vaatluspunktis ebameeldivat helkimist. Peegeldused on tingitud labade materjalist, selle ära hoidmiseks kasutatakse kaasaegsete tuulikute puhul matte pinnatöötlusmeetodeid.

Häirivat varjutust ei esine kui puudub otsene päikesekiirgus (ilm on pilves) või kui tuulik ei tööta. Varjude ulatus on seda suurem, mida madalamalt päike paistab. Seega on varjutus kõige ulatuslikum hommiku- ja õhtutundidel ning talvisel perioodil. Samas suvel on varjude potentsiaalne kestvusaeg suurim (päev on pikem).

Arvestades meie laiuskraadil esinevat päikese liikumist taevavõlvil ei tekita tuuleturbiinid kunagi varju tuuliku tornist lõunas. Varjutus esineb kõige kaugemale ulatuvalt lääne- ja idakaartes. Kõige suurem on varjutuse summaarne kestvus tuuliku vahetus läheduses tornist loode, põhja ja kirde suunas.

Varjutuse pikaajalisel esinemisel on täheldatud eeskätt siseruumides viibivale inimesele häirivat toimet. Järjestikune üle 30 minuti kestva valguse vilkumise tõttu on täheldatud inimesel stressi ja keskendumisvõime halvenemist21.

Eestis puuduvad varjutuse esinemisele kehtestatud normid või üldtunnustatud juhend-dokumendid. Senini on tuulikuparkide varjutuse hinnangutes heaks tavaks saanud järgida Euroopas kehtivaid normatiive/juhendmaterjale. Sealjuures on ka Euroopas järgitavad soovituslikud varjutuse väärtused praeguseks erinevates maades erinevad.

Kesk- ja Lõuna-Euroopa riigid (ka Austraalia ja USA) järgivad üldjuhul Saksamaal kehtivat juhisdokumenti ning kohtulahendit, mille alusel loetakse vastuvõetavaks maksimaalselt kuni 30 tundi aastas või 30 minutit päevas maksimaalset summaarset varjutamise kestust (nn worst case) ühel hoonestusalal. Maksimaalse kestvuse ehk nn halvima olukorra puhul arvestatakse, et tuulikud töötavad ja päike paistab päikesetõusust päikeseloojanguni pidevalt. Sellise olukorra puhul tekkiv illustratiivne tuuliku varjutuskaart on esitatud Joonis 8.

Eesti kliimatingimuste korral annab selline hinnang väga tugevalt ülehinnatud tulemuse, sest meie puhul erineb otsese päikesepaiste kestvus päeva pikkusest olulisel määral.

Põhjamaad (Rootsi ja Taani) on järgimas reaalse varjutuse kestvuse nõuet ning uute tuulikuparkide planeerimisel ei tohi elamualadel ületada 8 või 10 tunnist reaalset summaarset varjutamise (nn real

21 Department of Energy and Climate Change; Parsons Brinckerhoff. Update of UK Shadow Flicker Evidence Base. https://assets.publishing.service.gov.uk/government/uploads/system/uploads/attachment_data/file/48052/14 16-update-uk-shadow-flicker-evidence-base.pdf

KSH aruandes käsitletakse varjutuse, madalsagedusliku heli ja vibratsiooni esinemist ja ulatust. Lähtutakse uuemast teaduskirjandusest ja uuringutest olemasolevates tuuleparkides. Varjutuse osas teostatakse ka indikatiivne varjutustasemete modelleerimine.

40

case) kestvust aasta jooksul22. Reaalse varjutuse kestvuse arvutamisel arvestatakse otsese päikesepaiste kestvust meteoroloogiajaamade vaatlusandmete alusel ning tuulikute töötamise aega eri tuulesuundade (ehk tuuliku tiiviku paiknemist) ning tuulevaikuse esinemise alusel. Metsaaladele tuuleparkide planeerimisel on asjakohane reaalse varjutuse kestvuse arvutamisel arvestada ka puistute paiknemist, sest kui tundliku objekti ja tuuliku vahel paikneb varju levikut takistav objekt (mets, hooned vms), siis ei jõua vari tundliku objektini.

Joonis 8. Illustratiivne tuuliku varjutuskaart (summaarne varjutustundide arv aastas). Vasakul nn halvima olukorra puhul – päike paistab ja tuulikud töötavad päikesetõusust loojanguni ja paremal nn reaalse olukorra puhul – arvestatakse päikesepaiste esinemist ning tuulikute töötamise suunda lähtuvalt tuulesuunast. Antud kaardil ei ole taimestiku või objektide takistavat toimet arvestatud.

Nii halvimat võimalikku kui reaalset oodatavat varjutustaset on võimalik väga täpselt arvutuslikult määrata, kuid selleks on vaja teada tuuliku täpset paiknemist ning parameetreid (kõrgust ja labade diameetrit). Varjutuse leviku võimalik ulatus sõltub suuresti ilmakaarest ning seega ei saa ühest kaugust, kus soovituslik varjutuse kestvus on tagatud, tuulikust määrata.

Käesolevas KSHs kasutatakse varjutustasemete hindamiseks tarkvara WindPro. Sarnaselt mürale teostatakse KSH asukohavaliku etapis varjutuse indikatiivne hindamine. Varjutustasemete detailne hindamine tuleb teostada detailse lahenduse KSH koostamisel. Kuna Eestis varjutusele normväärtus ning kinnitatud arvutusmetoodika puudub, siis koostatakse indikatiivsed varjutuskaardid nii halvima võimaliku kui reaalselt tõenäolise varjutusaja kohta.

2.5.8.2 Vibratsioon

Tuuleturbiinide töötamisega kaasneb teatud määral vibratsiooni teke labades, rootoris ning sealt edasi kandudes tuuliku torni. Vibratsiooni teke on aga tehnoloogiliste lahendustega viidud miinimumini ning samuti välditakse ka vibratsiooni edasikandumist. Oluliseks osaks vibratsiooni vältimiseks ja summutamiseks on tuuliku vundament, mis peab olema konkreetse tuuliku ja asukoha ehitusgeoloogilisi tingimusi arvestades projekteeritud piisavalt tugev. Konkreetne vundamendi lahendus töötatakse välja projekteerimise etapis. Tagamaks turbiini püsivus (sh pikka aega ja ka ekstreemsetes tingimustes), rajatakse turbiinide vundamendid massiivsed ja sobiva konstruktsiooniga, mis tagaks minimaalse vibratsiooni vundamendis ja ümbritsevas pinnases.

Vibratsiooni ja madalsageduslike helide teke ja levik tuuleparkide lähialadel on teema, mis tihti põhjustab lähiala elanike jaoks küsimusi. Sellest lähtuvalt käsitletakse edasises KSHs vibratsiooni ja

22 http://help.emd.dk/knowledgebase/content/windPRO3.4/c6-UK_WindPRO3.4-Environment.pdf ptk 6.8

Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 27.10.2021

41

madalsagedusliku heli teket ja levikut tuuleparkides. Lähtutakse uuemast teaduskirjandusest ja uuringutest olemasolevates tuuleparkides.

2.5.8.3 Muud tervisemõjud

Aruandes käsitletakse võimalikke tuulepargi alajaama ja 110 kV kõrgepingeliini ühendustrasse ning ühenduse rajamisega kaasnevaid mõjusid, sh käsitletakse nii õhuliini kui ka maakaabli võimalikke tervisemõjusid ja nende ulatust.

2.5.9 Mõju sotsiaalsetele vajadustele ja varale

Tuulikuparkide rajamine ja käitamine võib omada mõjusid isikute varale, sh mõjutada teataval määral maakasutust, kinnisvaraturgu, rekreatsioonivõimalusi. Senist sihtotstarbejärgset kasutust maatulundusmaana tuulikupargi rajamine üldjuhul siiski ei kitsenda. Mõju varale võib ilmneda näiteks kui ehituse käigus rikutakse olemasolevaid maaparandussüsteeme, mille kahjustamine mõjutab veerežiimi ja veerežiimi muutuse läbi ka maad kui maaomanike vara.

Pigem võib esineda mõju väljaspool tuulepargi ala paiknevatele aladele. Võimalikku mõju kinnisvara väärtusele käsitletakse KSH aruandes erialakirjanduse ja olemasolevates tuuleparkides läbiviidud uuringute andmetele tuginedes. Detailsem mõju hinnang on võimalik detailse lahenduse KSH koostamise etapis.

Samuti on oluliseks aspektiks võimalikud mõjud teedele (eeskätt ehitustegevuse perioodil). Raskete tuulikukomponentide transport võib põhjustada teede seisundi halvenemist ning vajalik on leida sobilikud meetmed mõjude minimeerimiseks või kompenseerimiseks. Antud tuulepark võib kaasa tuua ka täiendavate teede rajamise vajadust. Eelnimetatud mõjuaspekte käsitletakse KSH aruandes.

Majanduslike mõjude hindamine ja rahaliste kompensatsioonimehhanismide määramine ei ole KSH ülesanne. KSH asukohavaliku etapi aruandes käsitletakse siiski ülevaatlikult ka mõjude võimalikke kompensatsioonimehhanisme ehk kohaliku kasu23 võimalusi kohalikule kogukonnale. Kohaliku kasu käsitluse puhul arvestatakse, et Rahandusministeeriumi poolt on väljatöötamisel vastavad juhendmaterjalid, mida hindamisel võimalusel (st nende valmimisel) arvestatakse.

Joonis 9. Tuuliku nähtavus. Juhul kui elamu ümbrusesse jäävad vaadet blokeerivad objektid ei pruugi tuulik olla nähtav ka väikse vahemaa puhul, samas kui kaugemalt puudub vaatele takistus ja tuulik on nähtav 24.

Tuulepargid on maastikupilti muutvad ehitised. Tuulepargi visuaalne mõju sõltub tuulikute suurusest, vaatleja kaugusest, maastiku omadustest, sh reljeefist ja taimkattest, kellaajast, atmosfääri tingimustest jpm. Selgetes ilmastikuoludes ja avatud vaatekoridoride korral võib tuulepark olla nähtav u kuni 35 km kaugusele. Eesti puhul ei mõjuta tuulikute nähtavust olulisel määral reljeef, kuid

23 Kohaliku omavalitsuse või kohaliku kogukonna saadav hüvitis või kasu arendustest. 24 Abromas, J., Grecevičiu, P., Piekienė, N. 2015. Visual impact assessment of wind turbines on landscape in Šilalė regioon. Proceedings of the 7th International Scientific Conference Rural Development 2015.

42

mõjutavad metsaalad. Seoses vaatleja läheduses paiknevate takistustega (nt mets, hooned vms) ei pruugi tuulik olla nähtav ka juhul kui paikneb vaatluspunkti lähedal ( Joonis 9).

Tuulepargi visuaalse mõju ulatuse täpsustamiseks koostatakse tuulikupargi nähtavusala analüüs (arvestades maapinna kõrgusi ja nähtavust takistavaid objekte) ja nähtavusanalüüsi alusel tuulepargi esialgsed visualiseeringud (fotomontaaž). Visualiseeringud koostatakse vaatepunktidest kust tuulikud on nähtavusanalüüsi alusel nähtavad ning mida kasutab/läbib oluline hulk inimesi (nt vaatetornid, riigiteede avatud lõigud jms). Visualiseeringute koostamiseks on vaja teada tuulikute täpset paigutust, mis selgub alles eriplaneeringu detailse lahenduse koostamise etapis. Täpsemad visualiseeringud tuleb seega koostada detailse lahenduse KSH koostamisel.

Sotsiaalsete mõjude osas käsitletakse mõju ka piirkonnas paiknevatele teenuseid pakkuvatele objektidele (nt turismi valdkonna ettevõtted). Hinnatakse antud objektide asukohas müra, varjutuse ja visuaalse mõju muutusi.

2.5.10 Mõju maavaravarudele

Eriplaneeringu alale lääne suunda jääb Kõrsa turbamaardla (registrikaart nr 92) ning kagu suunda Kivinina liivamaardla (registrikaart 960). Eriplaneeringu alale jääb ka Kivinina kruusakarjäär (kaevandamisloa nr L.MK/333673, kehtivusega kuni 01.10.2034). Keskkonnaregistri maardlate nimistus oleva maardlaga kattuvale alale on võimalik tuulepargi rajamine üksnes peale maavaravaru ammendamist. Vastavalt maapõueseaduse § 14 lg-le 2 on maapõue seisundit ja kasutamist mõjutav tegevus lubatud üksnes Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutuse nõusolekul. Turbamaardlate puhul tuleb arvestada MaaPS § 45 lõikes 1 sätestatuga, mille kohaselt turba kaevandamiseks on lubatud kaevandamisluba taotleda üksnes kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade nimekirja või kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantud alal või maardlal. Asjaoluga arvestatakse KSH läbiviimisel ja planeeringu koostamisel. Täpsemad tingimused (nt maardlate alade väljaarvamine või tuulikute rajamine peale maavaravaru ammendamist) selgitatakse välja KSH käigus.

2.5.11 Jäätmeteke

Tuuleparkide ehitusetapis tekkivad jäätmed ja nende käitluse korraldamine on sarnane tavapärasele ehitusaegsele jäätmekorraldusele. Asjakohaste meetmete rakendamisel (jäätmete korrektne kogumine ja äravedu jms) ei ole jäätmetekkel tõenäoliselt olulist mõju keskkonnale.

Tuulepargi käitamise käigus tekib samuti jäätmeid, milleks on näiteks erinevad kuluosad, vanaõlid jms. Jäätmekäitluse korraldusel tuleb järgida kehtivat jäätmealast seadusandlust. Jäätmekäitluse õiguspärasel korraldamisel ei ole oodata sellega kaasnevat olulist keskkonnamõju.

Tuulikute eluiga on 20–30 aastat. Peale seda võib toimuda tuulikute asendamine uutega või pargi likvideerimine. Mõlemal juhul tekivad tuulikute likvideerimisel jäätmed vundamendi ja tuuliku koostisosade metalli ja (klaas)plasti näol. Kaasaegseid elektrituulikuid on võrdlemisi lihtne demonteerida ja valdav osa nende koostise materjalist on taas- või korduvkasutatav (kaasaegsetel turbiinidel u 85% koostisest). Mõnevõrra keerukam on likvideerida ja taaskasutada betoonvundamente, kuid ka see on teostatav. Suurimat probleemi jäätmete osas põhjustab tuulikute tiivikute käitlemine. Samas on tegemist valdkonnaga, mille osas käib aktiivne uurimis- ja arendustegevus ja seega on oodata probleemile majanduslikult tasuva lahenduse leidmist25. Suurimad tuulikutootjad tegelevad ka aktiivselt 100% taaskasutatavate tuulikute arendamisega26. Arvestades antud tuulepargi võimalikku ajalist rajamist, siis on vägagi tõenäoline selleks ajaks tehnoloogiliselt lihtsamalt täielikult taaskasutatavate tuulikute olemasolu.

25 Jensenab, J.P., Skeltonab, K. 2018. Wind turbine blade recycling: Experiences, challenges and possibilities in a circular economy. Renewable and Sustainable Energy Reviews. Volume 97, December 2018, Pages 165-176 26 https://goecogreen21.com/2020/01/20/vestas-to-produce-zero-waste-wind-turbines-by-2040/

Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 27.10.2021

43

Tuulepargi ehitus- ja käitamisetapis pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks põhjustada olulist keskkonnamõju. Jäätmeteke ei ole ka otseselt kriteerium tuulepargi ala eelvaliku tegemiseks. Antud teemat KSH asukohavaliku etapi aruandes ei käsitleta. Tuulepargi eluea lõpul tekkivate jäätmete taaskasutamise võimalust pole asjakohane hinnata tuulepargi ala valiku KSH etapis.

2.5.12 Võimalik mõju kultuuripärandile

Eriplaneeringu ala loodenurka jääb ajaloomälestis Taali mõisa kalmistu (registreerimisnumber 28745). Samuti paikneb alal arvuliselt pärandkultuuriobjekte (Tabel 1). KSH aruandes hinnatakse mõju kultuuripärandile eksperthinnangu vormis. Lähtutakse kultuurimälestiste, pärandkultuuriobjektide ja väärtuslike maastike kaitse eesmärkidest ja säilimiseks vajalikest tingimustest.

2.5.13 Võimalik mõju kliimamuutustele

Tuuleparkide rajamine elektri tootmiseks tähendab taastuvatel energiaallikatel põhineva elektrienergia tootmise osakaalu suurendamist, mis loob eeldused fossiilsete kütuste põletamisel eralduvate kasvuhoonegaaside vähendamiseks omades seeläbi potentsiaalset positiivset mõju kliimamuutuste pidurdamisele. Samas kaasneb tegevusega metsamaa raadamine. Metsamaa raadamine põhjustab pöördumatu muutuse keskkonnas ning selline maakasutuse muutus mõjutab süsiniku talletamist ja sidumist. KSH käigus hinnatakse tegevuse mõju kliimamuutustele. Mõju hindamisel lähtutakse Euroopa Komisjoni juhendist „Guidance on Integrating Climate Change and Biodiversity into Environmental Impact Assessment“ ning leitakse tuulepargi rajamise süsiniku jalajälg täpsusastmega, mis on asukohavaliku etapis võimalik.

2.5.14 Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus

Planeeringuala asub riigipiirist eemal. KSH ekspertgrupp riigipiiriülese mõju esinemise võimalust ei näe ja teemat seega KSH aruandes täiendavalt ei käsitleta.

2.5.15 Kumulatiivse mõju võimalikkus, arvestades teiste ümbruskonna arendusprojektidega

Liitmõju ehk kumulatiivne mõju on üksikute mõjutegurite kuhjuv mõju. Nt eri kavade ja projektide ellurakendamisel ühteaegu tekkiv mõju. Mõjude kumulatiivsust arvestatakse eespool peatükkides käsitletud iga teema hindamise juures integreeritult tavapärase keskkonnamõjude hindamise loogilise osana.

Piirkonnas kehtib Pärnu maakonnaplaneering, mis määrab tuuleenergia teemaplaneeringu alusel elektrituulikute arenduspiirkonnad. Arenduspiirkonnad on määratud juba 2013 aastal, kuid erinevatel põhjustel ei ole enamik arenduspiirkondadest praeguseni jõudnud reaalse arendustegevuseni.

Maakonnaplaneeringu arendusalale P12 on antud Eurowind OÜ-le ehitusload viie 250 m tuuliku ehitamiseks. Vaidlus käib tuulikute põhivõrgu elektriliitumise trassi osas.

Maakonnaplaneeringu arenduspiirkonna P25 osas on arendushuvi olemas, kuid tuulepargi planeerimine on olnud takerdunud seoses arendusala kattumisega maardlaga. Seoses riigikohtu lahendiga (3-17-2013/31) on tõenäoline planeerimisprotsessi edasi minek.

Tori vald ja Põhja-Pärnumaa vald on algatanud detailplaneeringud maakonnaplaneeringu arendusaladel P9 ja P10. Detailplaneeringute koostamine on algusjärgus.

Pärnu-Tori eriplaneeringu alaga kattub Paikuse tuulepargi teemaplaneeringu ala. Teemaplaneering on olnud koostamisel alates 2009 aastast ning planeering on ka vastu võetud 2012 aastal. Kehtestamiseni ei ole see planeering aga senini jõudnud. Teemaplaneeringu vastu võetud versiooni alusel kavandatakse viite tuulikut. Teemaplaneeringu teadaolevalt kõige värskema (väljatrüki kuupäev 10.04.2013) versiooni kohaselt on kavandatavaid tuulikuid 7 ning nende asukohad kattuvad Pärnu-Tori eriplaneeringu alaga.

44

Piirkonnas on kehtestatud Tootsi tuulepargi (osaliselt kasutatakse ka nime Sopi tuulepark) rajamist lubav teemaplaneering 46 tuulikupositsiooni osas27. Tootsi/Sopi tuulepargi rajamiseks on osaliselt olemas ka ehitusload.

Joonis 10. Tuuleenergia arenduspiirkondade ja piirkonda kavandatavate suurte infrastruktuuriobjektide paiknemine eriplaneeringu ala piirkonnas. Joonise aluskaart: Maa-amet WMS: Halltoonides kaart.

Seoses Eesti kliimaeesmärkidega ning suhteliselt heade tuuleoludega on Pärnu maakond käesoleval ajal aktiivse tuuleenergia arendussurve all. Leidmaks täiendavaid tuuleenergia arenduspiirkondi on lisaks käesolevale eriplaneeringule ja eelpoolnimetatud detailplaneeringule algatatud piirkonnas:

− Saarde valla eriplaneering28 - protsess on alguses ning eelvalik ala(de) osas ei ole tehtud;

− Põhja-Pärnumaa valla eriplaneering29 - protsess on alguses ning eelvalik ala(de) osas ei ole tehtud.

− Tori valla põhjaosa eriplaneering30 - protsess on alguses ning eelvalik ala(de) osas ei ole tehtud.

Kuna kõik nimetatud võimalikud tuuleparkide arendusprojektid (va Tootsi/Sopi tuulepark) on väga algusjärgus, siis koosmõjude hindamine viiakse läbi olemasoleva info alusel. Aspektides, kus vajalik teave on käesoleva VTK objektiks oleva KSH koostamise ajaperioodil olemas, püütakse koosmõjusid läbivalt hinnata ja arvestada.

Lisaks teistele tuuleparkide arendustele on piirkonna keskkonnatingimusi oluliselt mõjutavaks kavandatavaks objektiks Rail Baltica raudteetrass. Eeskätt rohevõrgustiku toimimise tagamiseks on

27 https://www.riigiteataja.ee/akt/408072016029 28 https://siirakutuulepark.ee/ole-kursis/ 29 https://www.pparnumaa.ee/ehitus-ja-planeerimine/eriplaneeringud/tuuleparkide-eriplaneering 30 https://www.torivald.ee/valla-pohjaosa-tuuleparkide-eriplaneering

Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 27.10.2021

45

oluline arvestada tuuleparkide planeerimisel võimalikke koosmõjusid Rail Baltica trassiga ja vältida tuleb selle leevendusmeetmete toimimise halvendamist.

KSH käigus käsitletakse mõjude kumuleerumist ja koosmõjusid piirkonna teiste teadaolevate arendusprojektidega kui selliseid planeeringuid või projekte planeeringu protsessi käigus tuvastatakse. Hindamist viiakse läbi lähtudes olemasolevast teabest teiste arenduste osas (koomõju ja mõjude kumuleerumist ei ole võimalik hinnata kui teada ei ole koosmõju avaldada võivate projektide parameetrid). Peamiselt võivad koosmõjud avalduda teiste tuuleparkide projektidega. Mõjuvaldkonnad kus mõjude kumuleerumine võib esineda on:

− visuaalne mõju - Visuaalse mõju kumuleerumist on oodata eeskätt piirkondades, kus arendatakse välja mitmeid lähestikku asuvaid parke, mis võib kaasa tuua keskkonna taluvusläve ületamise. Nähtavusanalüüsi ja visualiseeringute koostamisel arvestatakse võimalikku liitmõju Tootsi tuulepargiga; Kui KSH aruande koostamise ajaks laekub vajalik info nähtavusanalüüsi ja visualiseeringute koostamiseks ka maakonnaplaneeringu arendusalade P9 ja P10 suhtes, siis arvestatakse koosmõju hindamisel ka neid parke.

− müra – Tuulikupargi tuulikute müra kumuleerumist võetakse müra hindamisel arvesse. Võimalikku kumulatiivset müra mõju piirkonnas määratud ja potentsiaalselt määratavate arenduspiirkondade realiseerumisel saab esialgsel hinnangul pidada väheoluliseks, sest perspektiivsete arendusalade vaheline kaugus on enamikel juhtudel mõju minimeerimiseks piisav;

− mõju linnustikule - Tuuleenergeetika arendamise kumuleeruvad mõjud linnustikule võivad avalduda eeskätt rändekoridori mõjutamistes. Teemat käsitletakse KSH aruandes;

− roheline võrgustik - Arvestades määratud rohevõrgustiku ulatuslikkust võrrelduna tuulenergeetika perspektiivsete arenduspiirkondadega ning tuulikute mõju iseloomu looduslikele kooslustele, ei ole oodata olulist negatiivset mõju kumuleerumist rohevõrgule. Seda siiski eeldusel, et iga tuulikupargi tuulikute planeerimisele rohevõrgustikku eelneb põhjalik analüüs. Lisaks tuuleparkidele mõjutavad piirkonna rohevõrgustiku toimimist ka kavandatavad infrastruktuuriobjektid (Via Baltica ja Rail Baltic).

2.5.16 Muud mõjud

KSH aruande koostamisel hinnatakse mõju infrastruktuurile, sh teedevõrgule ning mõju võimalikkust riigikaitselistele objektidele (radarid, riigikaitselased ehitised).

Riigikaitselistele objektidele mõju hindamisel lähtutakse Kaitseministeeriumi (ja allasutuste) vastavast hinnangust. VTK koostamisel on lähtutud teadmisest, et 29.04.2021 on valitsuse kabinetiistungil tehtud otsus teha investeeringuid õhuseirevõimekuse parandamiseks, et leevendada suurel osal Mandri-Eesti aladest riigikaitselisi kõrguspiiranguid tuuleparkide rajamiseks. Piirangute leevendamise alasse jääb ka Pärnu-Tori eriplaneeringu ala.

Pärnu linna piiril Tori vallas, Eametsa külas asub lennundusrajatis (Pärnu lennuväli (tsiviillennuväli)). KSH aruande koostamisel hinnatakse neile avalduvat võimalikku mõju. Hindamisel lähtutakse Lennuameti seisukohtadest.

Tuulegeneraatoreid seostatakse mobiili-, raadioside- ja televisioonisignaali häiringutega. KSH asukohavaliku etapi aruandes antakse kirjandusallikatel põhinev ülevaade antud mõjude esinemise võimalikkuse osas.

KSH aruandes käsitletakse avariiolukordade esinemise võimalikkust ja tagajärgi ning kirjeldatakse meetmed, millega on võimalik negatiivset keskkonnamõju leevendada/vältida. Käsitletakse ka mõju liiklusohutusele. Mõju hinnatakse eksperthinnangu vormis lähtudes erialakirjandusest.

46

2.5.17 Ehitusaegsed mõjud

Tuulikupargi rajamisega kaasnevad ehitusaegsed mõjud, mis sarnanevad teiste infrastruktuuriobjektide ja hoonete ehitamisega. KSH asukohavaliku etapi aruandes käsitletakse ehitusaegseid mõjusid (õhusaaste, müra, vibratsioon, ressursitarve, mõju infrastruktuurile) ulatuses, mis on võimalik asukohavaliku etapi täpsusastet (ei ole teada tuulikute ja neid ühendavate trasside täpsed asukohad ja maht) arvestades.

Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 27.10.2021

47

3 Eriplaneeringu osapooled ja KSH ekspertrühm

Eriplaneeringu ja KSH koostamise osapooled on järgmised:

− eriplaneeringu ja KSH algatajad ja kehtestajad on Pärnu Linnavolikogu ja Tori Vallavolikogu ning eriplaneeringu koostajad ja koostamise korraldajad on Pärnu Linnavalitsus ja Tori Vallavalitsus;

− eriplaneeringust huvitatud isikud on Enefit Green AS (Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Lelle tn 22, 11318, e-post [email protected], tel: +372 5865 4999) ja Osaühing Metsagrupp (Pärnu maakond, Pärnu linn, Pärnu linn, Papiniidu tn 5, 80010, e-postid: [email protected], [email protected], tel: +372 528 5263);

− eriplaneeringu koostamise konsultant on AB Artes Terrae OÜ (Tartu maakond, Tartu linn, Küütri tn 14, 51007; e-post: [email protected] ; tel: +372 509 1874; kontaktisik: Heiki Kalberg);

− KSH koostaja on LEMMA OÜ (Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5-A308, 10621; e-post: [email protected]; tel: +372 505 9914).

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 36 lg 2 p 8 kohaselt tuleb KSH VTKs esitada eksperdirühma koosseis, nimetades ja põhjendades, milliseid valdkondi ja millist mõju hakkab iga rühma kuuluv isik hindama

Tabel 5. KSH ekspertrühma koosseis.

Valdkond Ekspert Pädevus

KSH juhtekspert

Töögrupi töö koordineerimine, sotsiaal-majanduslike mõjude ja Natura hindamise teostamine (juhtekspert koostab Natura hindamist arvestades eriala- ekspertide sisendit); tuulikute spetsiifiliste mõjude hindamine varjutus, müra. Lisaks ülejäänud teiste ekspertide poolt katmata mõjuvaldkonnad.

Piret Toonpere Loodusteaduste bakalaureus keskkonnatehnoloogia eriala ökosüsteemide tehnoloogia suunal ja tehnikateaduste magister keskkonnakorralduse ja puhtama tootmise erialal

Juhtekspert omab vastavalt KeHJS § 34 lg 4 KSH juhtimise õigust.

Paldiski linnas Selja tuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Aseri valla Kõrkküla ja Kestla küla olulise ruumilise mõjuga objekti (tuulepargi) asukohavaliku üldplaneeringu teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

Keskkonnakirjelduse koondamine, maardlad, mõjud looduskeskkonnale, hüdrogeoloogiliste tingimustega seotud küsimused ja kartograafia

Heli Aun Tehnikateaduste magister geotehnoloogia erialal

Arussaare dolokivikarjääri kasutuselevõtuga seotud keskkonnamõju hindamine

Visuaalne mõju Astrid Koplimäe Loodusteaduste magister keskkonnakorralduse erialal. Magistritöö teema „Tuuleparkide

48

Valdkond Ekspert Pädevus

visuaalne mõju maastikule ja selle vähendamise võimalused“.

Mõju kliimamuutustele Andrus Veskioja Diplomeeritud matemaatik, välisõhu spetsialist

Tallinnas Mustamäe linnaosas Sääse tn 2, 4, 6, 8, 10 ja A. H. Tammsaare tee 104a kinnistute ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (mõju välisõhule)

Mõjud looduskeskkonnale, sh rohevõrgustikule ja kaitsealadele

Kaisa Aadna Tehnikateaduste magister tööstusökoloogia erialal

Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi aruande eelnõu (mõju looduskeskkonnale)

Mõju pinnasele, veerežiimile ja veekeskkonnale

Mihkel Vaarik Diplomeeritud veemajanduse insener

Paldiski linnas Selja tuulepargi detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (mõjud veerežiimile)

Mõju linnustikule, sh Natura hindamises osalemine linnustiku eksperdina

OÜ Xenus: Hannes Pehlak ja Heikki Luhamaa

Saarde valla tuuleenergeetika arenduspiirkondades P14, P15, P16 tuulepargi rajamisega kaasnev mõju linnustikule

Tootsi Suursoo tuulepargi arenduse ehituseelse linnustiku uuringud

Mõju nahkhiirtele OÜ Elustik: Oliver Kalda

Loodusteaduste magister zooloogia erialal

Nahkhiirte uuring Saarde valda kavandatavate P14, P15 ja P16 tuuleparkide mõju kohta

Tootsi Suursoo tuulepargi arenduse ehituseelne nahkhiirte uuring

KSH läbiviimise käigus kaasatakse KSH protsessi vastavalt vajadusele täiendavaid eksperte.

Töös kasutatakse lisaks ala kohta varasemalt koostatud ekspertarvamusi, uuringuid ja muid asjakohaseid töid.

Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 27.10.2021

49

4 Kaasatavad ning koostöö tegijad

Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu eelvalik tehakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi kohaliku omavalitsuse eriplaneering käsitleb. Pärnu Linnavalitsus ning Tori Vallavalitsus on eriplaneeringute koostamise korraldajad. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu eelvaliku koostamisse kaasatakse valdkonna eest vastutav minister, isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla eelvaliku tegemisse kaasatud, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu elluviimise vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu eelvaliku tegemisse võib kaasata isiku, kelle huve planeering võib puudutada.

Isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi vastu (lähteseisukohtade ja KSH VTK koostamise seisuga), on esitatud Tabel 6-s.

Eriplaneeringu ja KSH protsessi käigus võib mõjutatavate ja/või huvitatud isikute ja asutuste nimekiri muutuda.

Isikute ja asutuste teavitamine toimub planeerimisseaduses sätestatud korras. Kaasamiseks kasutatakse erinevaid vorme (sh avalikud arutelud, teavitamine, töökoosolekud, jne).

Eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse avalik väljapanek toimub 12.07.2021 – 09.09.2021.

Avalikul väljapanekul olevate materjalidega saab tutvuda alates 12.07.2021 lingil: www.polendmaatuulepark.ee, Tori valla veebilehel https://www.torivald.ee/kildemaa-piirkonna- tuulepargi-eriplaneering, Tori Vallavalitsuses (Pärnu mnt 12, Sindi linn), Pärnu Linnavalitsuses (Suur- Sepa tn 16, Pärnu linn), Paikuse osavallakeskuses (Pärnade pst 11, Paikuse alev) nende lahtiolekuaegadel.

Avalikul väljapanekul olevaid materjale tutvustav avalik arutelu toimub 04.08.2021 Paikuse osavallakeskuse I korruse saalis, kell 15.00 – 17.00 (Pärnade pst 11, Paikuse alev, Pärnu linn).

Ettepanekuid avalikul väljapanekul oleva dokumendi kohta ootame kuni 09.09.2021 e-posti aadressidele [email protected] või [email protected] või kirjalikult Tori Vallavalitsusele (Pärnu mnt 12, Sindi linn, Tori vald, 86705) või Pärnu Linnavalitsusele (Suur-Sepa tn 16, Pärnu linn, 80098).

Avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimub 19.10.2021 Paikuse osavallakeskuse I korruse saalis, kell 15.00 – 17.00 (Pärnade pst 11, 86602 Paikuse alev, Pärnu linn).

Tabel 6. Kaasatavad osapooled ning koostöö tegijad (nimekirja täiendatakse jooksvalt).

Osapool Kaasamise/koostöö põhjendus

Koostöö tegijad

Kaitseministeerium Kui planeeringuga kavandatakse tuuleparki ja planeeringu elluviimine võib kaasa tuua riigikaitselise ehitiste planeeritud töövõime vähenemise.

Keskkonnaministeerium Maapoliitika kujundamine, reformimata riigimaade haldaja.

Keskkonnaamet Planeeringu elluviimisega võib kaasneda oluline keskkonnamõju, planeeringualal asuvad kaitsealused objektid.

Maa-amet Planeeringualal asuvad keskkonnaregistri maardlate nimistus olevad maardlad.

Maaeluministeerium Põllumajanduspoliitika kujundaja.

Muinsuskaitseamet Planeeringualal asuvad kinnismälestised.

Politsei- ja Piirivalveamet Planeering kavandab enam kui 28 m kõrguseid

50

Osapool Kaasamise/koostöö põhjendus

tuulegeneraatoreid.

Põllumajandus- ja Toiduamet

Planeeringualal asuvad maaparandussüsteemid ning kavandatav tegevus võib mõjutada maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist.

Päästeamet (Lääne päästekeskus)

Planeering käsitleb tuleohutusnõudeid.

Terviseamet (Lääne regionaalosakond)

Planeeringuga käsitletakse tervisekaitsenõuete rakendamist, sh müra ja vibratsiooni teemasid.

Transpordiamet Võimalikud maakasutuse- või ehitustingimused riigiteid ja lennuliiklust mõjutavate objektide osas.

Kaasatavad isikud ja asutused

Põhja-Sakala Vallavalitsus Saarde Vallavalitsus Häädemeeste Vallavalitsus

Planeeringualaga piirnev või lähipiirkonnas paiknev KOV, võib olla põhjendatud huvi kavandatava tegevuse suhtes.

Rahandusministeerium Eriplaneeringu järelevalve teostaja.

Elering AS, Elektrilevi OÜ Elektripaigaldiste valdajad.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda

Keskkonnaorganisatsioone ühendav organisatsioon.

Riigimetsa Majandamise Keskus

Pärnu linna ja Tori valla territooriumile jääb riigimetsa alasid.

Põllumajandusuuringute Keskus

Väärtuslike põllumajandusmaade massiivide määramise koostöö.

Kogukonnad, ühendused, seltsid

Osavallakogude ja kogukonnakogude esindajad Paikuse Osavallakogu Audru Osavallakogu

Laiem avalikkus, nt piirkonna elanikud, vallas tegutsevad ettevõtted jt

Võimalikud asjast huvitatud või mõjutatud isikud. Kaasatud olemise soovist on võimalik teada anda linna- ja vallavalitsusele, samuti on antud võimalus kaasatud olemise soovi väljendada avalikel aruteludel.

Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 27.10.2021

51

5 Ajakava

Järgnev ajakava on esialgne ja orienteeruv ning täpsustub edasise planeerimisprotsessi käigus. Käesolevaga esitatakse ajakava ainult eelvaliku asukoha otsuse ja KSH asukohavaliku etapi aruande koostamise osas. Peale asukoha eelvaliku otsuse tegemist korraldatakse uus hange planeeringu detailse lahenduse ja selle KSH aruande koostamiseks, milles määrataks täpsem ajakava edasiseks protsessiks.

Tabel 7. Eriplaneeringu eelvaliku otsuse ja KSH asukohavaliku etapi ajakava.

Etapp Kirjeldus Aeg

EP-de ja KSH algatamine

Algatatud 18.06.2020 Pärnu Linnavolikogu otsusega nr 51. Algatatud 19.08.2020 Tori Vallavolikogu otsusega nr 252.

18.06.2020 ja 19.08.2020

Esmane kaardianalüüs

Kaardianalüüs – kaardistati kogu eriplaneeringu alale jäävad piirangud ja kitsendused.

mai 2021

EP LS ja KSH VTK eelnõu koostamine

Eriplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse koostamine.

Mai-juuni 2021

EP LS ja KSH VTK avalikustamine

Kohalike omavalitsuste EP koostamise korraldaja korraldab kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu LS ja KSH VTK avalik väljapanek. Samaaegselt küsitakse ka asjaomaste asutuste seisukohti VTK-le ja LS-le.

12.07.2021 – 09.09.2021. Ettepanekuid avalikul väljapanekul oleva dokumendi kohta ootame kuni 09.09.2021 e-posti aadressidele [email protected] või [email protected]

EP LS ja KSH VTK avalikustamine

Tutvustav avalik arutelu 04.08.2021 Paikuse osavallakeskuse I korruse saalis, kell 15.00 – 17.00 (Pärnade pst 11, Paikuse alev, Pärnu linn).

EP LS ja KSH VTK avalikud arutelud

Avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu 19.10.2021 Paikuse osavallakeskuse I korruse saalis, kell 15.00 – 17.00 (Pärnade pst 11, 86602 Paikuse alev, Pärnu linn).

EP LS ja KSH VTK täiendamine, ettepanekutele vastamine

Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehakse kohalike omavalitsuste EP LS ja KSH VTKs vajalikud muudatused, ettepanekute ja nende arvestamiste ülevaate koostamine.

November 2021

EP LS ja KSH VTK esitatakse kaasatavatele isikutele

Ettepanekute küsimine vastavalt PlanS § 103, vastamiseks aega 30 päeva.

November 2021 (30 p)

52

ettepanekute esitamiseks

EP LS ja KSH VTK täiendamine ning avaldamine

Täienduste tegemine. Peale täiendamist avalikustatakse dokumendid planeeringu koostamise korraldaja veebilehel ja portaalis https://polendmaatuulepark.ee/

Detsember 2021

Otsuse eelnõu ja KSH Asukohavaliku etapi aruande koostamine

EP otsuse ja KSH asukohavaliku etapi aruande koostamine, sh koostöö erinevate ekspertidega ja erialaorganisatsioonidega.

Detsember 2021- veebruar 2022

Otsuse eelnõu ja KSH asukohavaliku etapi aruande esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

Seisukohtade ja kooskõlastuste küsimine, ettepanekute koondamine, analüüsimine, täienduste tegemine.

veebruar-mai 2022 (vastused 30 p jooksul)

Asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH asukohavaliku etapi aruande avalik väljapanek

Eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse vastu võtmine KOV poolt ja selle avalik väljapanek.

Juuni-juuli 2022 (14 p eelteatamist + 30 p avalikustamist)

Asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH asukohavaliku etapi aruande avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu

Avaliku väljapaneku kohane avalik arutelu KOV-de poolt määratud asukohas.

september 2022

Asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH asukohavaliku etapi aruande avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste arvestamine

Täienduste tegemine vastavalt ettepanekutele, ettepanekute ja nende arvestamiste ülevaate koostamine.

oktoober 2022

Asukoha eelvaliku otsuse ja KSH asukohavaliku etapi aruande vastuvõtmine

Asukoha eelvaliku otsuse vastuvõtmisega kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu. Asukoha eelvaliku otsuse vastuvõtmisest teavitatakse huvitatud isikuid ja asutusi 14 päeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates. Teade asukoha eelvaliku otsuse vastuvõtmisest avaldatakse Ametlikes Teadaannetes ja kohaliku omavalitsuse üksuse veebilehel 14 päeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.

November-detsember 2022

Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 27.10.2021

53

Lisad

Lisa 1 – Laekunud arvamused ja nende arvestamise koondtabel

Ettepanek Arvestamine/vastus

Terviseamet 16.07.2021 nr 9.3-4/21/7617-2

Terviseameti lääne regionaalosakond on tutvunud esitatud Pärnu linna ja Tori valla tuuleenergeetika eriplaneeringute lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsusega ning ei esita täiendavaid ettepanekuid.

Võetud teadmiseks.

Rahandusministeerium 02.08.2021 nr 15-44848-2

Planeerimisseaduse (PlanS) § 4 lõike 2 kohaselt planeerimisalase tegevuse korraldaja ülesandeks on muuhulgas planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine, sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamine. Palume lisada info, kuidas on kavandatud planeerimismenetluses hinnata asjakohaseid majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi mõjusid. Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse lk 8 on märgitud, et KSH protsessis käsitletakse keskkonda mitte ainult looduskeskkonnana, vaid laiemalt – KSH protsessi käigus hinnatakse lisaks sotsiaalseid ja kultuurilisi mõjusid, sh ka mõju inimese tervisele. Palume täpsustada, kas siinkohal on silmas peetud PlanS § 4 lõike 2 asjakohaseid sotsiaalseid ja kultuurilisi mõjusid või KeHJS § 40 lõike 4 kohaseid mõjusid. Mööname, et PlanS kohased asjakohased sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud võivad kattuda KeHJS kohaste mõjudega. Kui see nii on, tuleks see välja tuua. Teeme ettepaneku hinnata kavandatava tegevusega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke mõjusid (nt mõju tööhõivele, piirkonna arengule, kohalik kasu).

Täpsustati, et KSH protsessis käsitletakse keskkonda mitte ainult looduskeskkonnana, vaid laiemalt – KSH protsessi käigus hinnatakse lisaks sotsiaalseid ja kultuurilisi mõjusid, sh ka mõju inimese tervisele. Seega hinnatakse ka PlanS § 4 lõike 2 kohaseid asjakohaseid mõjusid. Kohaliku kasu temaatika käsitlemine on esitatud ptk 2.5.9. (Mõju sotsiaalsetele vajadustele ja varale), samas ptk on esitatud ka teised tuulepargi rajamisega kaasnevad majanduslikud aspektid, mida KSH käigus kavandatakse hinnata ja mida peetakse asjakohaseks hinnata.

Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuses on põhjalikult käsitletud, millised mõjud eeldatavalt kaasnevad ja kuidas neid hinnatakse. Sisukorraga tutvudes jääb selgusetuks, milline osa dokumendist käsitleb planeeringu lähteseisukohtasid, so sisendinfot planeeringu koostamiseks (mitte selle mõjude hindamiseks). Kui lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise

Planeeringu lähteseisukohad on esitatud kõige esimeses peatükis, mille nimetus on

54

Ettepanek Arvestamine/vastus

kavatsus on läbivalt integreeritud, siis palume see sissejuhatuses välja tuua ning vastavalt dokumendi pealkirju ja sisu täpsustada. Lähteseisukohtade osas palume ennekõike täpsustada, millise metoodika (kriteeriumite) alusel tuulepargile asukohta valitakse. Hetkel jääb ebaselgeks, kas tuulepargi asukoha valikul lähteseisukohtade kriteeriumid on toodud sissejuhatuses rohelises kastis või on veel lisakriteeriume. Esimesel juhul palume selguse huvides kaaluda nende esitamist mujal kui sissejuhatuses.

Sissejuhatus. Et vältida võimalikku segadust, kas lähteseisukohad on olemas või mitte tehti eraldi peatükk Lähteseisukohad ja vähendati praeguse peatüki Sissejuhatus mahtu. Kogu lähteseisukohtade sisuline informatsioon on esitatud dokumendis olemas.

Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse järgi teevad Pärnu Linnavalitsus ja Tori Vallavalitsus koostööd ja kooskõlastavad eriplaneeringu Kaitseministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Maaeluministeeriumi, Keskkonnaameti, Lennuameti, Maa-ameti, Maanteeameti, Muinsuskaitseameti, Põllumajandus- ja Toiduameti, Põllumajandusuuringute Keskuse, Päästeameti, Terviseameti ja Rahandusministeeriumiga. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu eelvaliku koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada ja isikud, kes on avaldanud soovi olla eelvaliku tegemisse kaasatud. Samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu elluviimise vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu. Kaasatavateks on nimetatud Pärnu Linnavalitsus, Tori Vallavalitsus, Põhja-Sakala Vallavalitsus, Saarde Vallavalitsus, Häädemeeste Vallavalitsus, Elering AS, Elektrilevi OÜ, Eesti Keskkonnaühenduste Koda ja Riigimetsa Majandamise Keskus. Koostöö tegemisel tuleb kohalikul omavalitsusel lähtuda Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrusest nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“. Määruse kohaselt tuleb planeeringud kooskõlastada Politsei- ja Piirivalveametiga, kui kavandatakse üle 45 m kõrgust ehitist, üle 28 m kõrgust tuulegeneraatorit. Kuna eriplaneeringutega kavandatakse kuni 290 m kõrguseid tuulikuid, siis on vaja lisada koostöö tegijate nimekirja ka Politsei- ja Piirivalveamet.

Politsei- ja Piirivalveamet lisatud koostöötegijate nimekirja.

Planeerimisseaduses sätestatud põhimõtte kohaselt annavad koostöötegijad detailplaneeringule kooskõlastuse, mis kohalikule omavalitsusele on planeeringu koostamisel siduv. Kaasatavad isikud avaldavad planeeringulahenduse kohta arvamust. Sellest tulenevalt palume lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuses toodud tabelis 6 „Kaasatavad osapooled ning koostöö tegijad“ teha parandused seoses järgmiste märkustega: * Rahandusministeerium on eriplaneeringule heakskiidu andja ega saa anda seetõttu kooskõlastust, mistõttu pole ta kooskõlastaja vaid kaasatav. * Põllumajandusuuringute Keskus ei ole PlanS mõistes mitte kooskõlastaja vaid kaasatav (vastavalt PlanS § 99 lõikele 1 tehakse koostööd

Korrigeerimist vajavad tegevused on tehtud.

Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 27.10.2021

55

Ettepanek Arvestamine/vastus

valitsusasutustega). * Maanteeamet ja Lennuamet koostöö tegijate nimekirjas palume parandada Transpordiametiks (uus asutus alates 01.01.2021). * Pärnu Linnavalitsus ning Tori Vallavalitsus ei ole PlanS § 95 lõike 6 kohaselt planeeringu koostamisse kaasatavad isikud vaid eriplaneeringute koostamise korraldajad.

Kuna antud eriplaneeringute näol on tegemist olulise ruumilise mõjuga ehitiste planeerimisega, siis palume planeeringute koostamisel järgida Rahandusministeeriumi soovitustega veebilehel https://planeerimine.ee/aktid-ja-kohtulahendid/orme-planeerimine

Võetud teadmiseks.

Palume hoida Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Pärnu talitust kursis eriplaneeringute ja KSH aruande menetlusega ja teavitada kõikidest avalikest aruteludest. Eriplaneeringute asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi aruanne esitada arvamuse avaldamiseks ning täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate määramiseks.

Võetud teadmiseks.

Maa-amet 23.08.2021 nr 6-3/21/11197-2

Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 99 lõike 1 kohaselt tehakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu eelvalik koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi kohaliku omavalitsuse eriplaneering käsitleb. PlanS § 105 lõike 1 kohaselt esitatakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu koos keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruandega kooskõlastamiseks käesoleva seaduse § 99 lõikes 1 nimetatud asutustele. Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 15 lõike 7 kohaselt, kui planeeritaval maa alal asub maardla või selle osa, kooskõlastatakse kohaliku omavalitsuse eriplaneering PlanS sätestatud korras Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutusega. Keskkonnaminister on oma 05.03.2019 käskkirjaga nr 1- 2/19/198 andnud Maa-ametile volituse kooskõlastada kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuid PlanS sätestatud korras, kui planeeritav maa- ala asub keskkonnaregistri maardlate nimistus oleval maardlal või selle osal.

Võetud teadmiseks.

MaaPS § 14 lõike 2 kohaselt võib ministri volitatud asutus lubada maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust üksnes juhul, kui kavandatav tegevus ei halvenda maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda või halvendab maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegevus ei ole püsiva iseloomuga või halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitise, sealhulgas tehnovõrgu, rajatise või ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise ehitamisega, mille jaoks ei ole mõistlikku alternatiivset asukohta. Palume planeeringu koostamisel maardlate aladel arvestada MaaPS-s sätestatuga.

Võetud teadmiseks.

56

Ettepanek Arvestamine/vastus

Seisuga 09.08.2021 asuvad planeeringuala territooriumil keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel olevad Kivinina liivamaardla (registrikaart nr 960), Kõrsa turbamaardla (registrikaart nr 92), Kõrsa kruusamaardla (registrikaart nr 754), Kivinina kruusakarjääri (loa nr L.MK/333673; loa omaja OÜ YIT Teed) mäeeraldis ja selle teenindusmaa ning Keskkonnaametis menetluses olevad taotletavad Kivinina kruusakarjäär (taotleja OÜ YIT Teed) ning Kivinina liivakarjäär (taotleja OÜ YIT Teed) mäeeraldised ja nende teenindusmaad. Lisaks külgneb planeeringuala vahetult Keskkonnaametis menetluses oleva taotletava Kõrsa turbatootmisalaga (taotleja AS Jiffy Products Estonia) ning kattub osaliselt selle teenindusmaaga.

Võetud teadmiseks.

Selleks, et edaspidises planeerimisprotsessis oleks võimalik arvestada keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel olevate maardlatega ja mäeeraldistega, palume planeeringu jooniste koostamisel kasutada keskkonnaregistris arvel olevate maardlate, mäeeraldiste ja nende teenindusmaade piire. Keskkonnaregistri seaduse § 6 kohaselt peab planeeringute koostamisel kasutama üksnes keskkonnaregistrisse kantud keskkonnaandmeid. Maardlate piiride kujutamisel palume lähtuda Maa- ametist saadud maardlate, mäeeraldiste ja nende teenindusmaade ajakohastest piiridest. Ajakohaste andmete saamiseks on võimalus kasutada WFS-teenust aadressil https://teenus.maaamet.ee/ows/maardlad?service=WFS&version=1.1.0&r equest=GetCapabilities või küsida andmete väljavõte GIS-failidena. Palume joonistele lisada kuupäev, mis seisuga on maardlate, mäeeraldiste ning nende teenindusmaade andmeid kasutatud.

Võetud teadmiseks.

Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse tabelis 1 ja peatükis 4.10 Mõju maavaravarudele ei ole märgitud planeeringuala kattumist Kõrsa kruusamaardlaga (registrikaart nr 754). Lisaks ei ole kirjeldatud planeeringuala kattumist Keskkonnaametis menetluses olevate taotletavate Kivinina kruusakarjääri (taotleja OÜ YIT Teed) ning Kivinina liivakarjääri (taotleja OÜ YIT Teed) mäeeraldiste ja nende teenindusmaadega. Samuti ei ole märgitud planeeringuala vahetut külgnemist Keskkonnaametis menetluses oleva taotletava Kõrsa turbatootmisalaga (taotleja AS Jiffy Products Estonia) ning kattumist osaliselt selle teenindusmaaga. Palume täiendada.

Dokumenti täiendati vastavalt märkusele.

Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse peatükis 4.10 Mõju maavaravarudele on kirjeldatud (tsiteerin): „Keskkonnaregistri maardlate nimistus oleva maardlaga kattuvale alale on võimalik tuulepargi rajamine üksnes peale maavaravaru ammendamist. Vastavalt maapõueseaduse § 14 lg[1]le 2 on maapõue seisundit ja kasutamist mõjutav tegevus lubatud üksnes Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutuse nõusolekul. Asjaoluga arvestatakse KSH läbiviimisel ja planeeringu koostamisel. Täpsemad tingimused (nt maardlate alade väljaarvamine või tuulikute rajamine peale maavaravaru ammendamist) selgitatakse välja KSH käigus.“ Maaamet nõustub eelpool kirjeldatuga.

Võetud teadmiseks.

Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 27.10.2021

57

Ettepanek Arvestamine/vastus

Palume eriplaneeringu koostamise käigus arvestada ka asjaoluga, et turba kaevandamisel tekib tolm, mis levib nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt. Soodustavate ilmastikutingimuste (väga tugev tuul, pikaajaline kuiv periood, madal õhuniiskus) koosesinemisel võib tolmu levik ulatuda ka väljapoole turbatootmisala. Tuulikutele langev turbatolm võib tavapärasest tõenäolisemalt tuua kaasa tuulikute süttimise. Tuleohtlikul ajal on turbapinnasega alal oht tulekahju tekkimiseks.

Võetud teadmiseks. KSH aruandes käsitletakse avariiolukordade esinemise võimalikkust ja tagajärgi ning kirjeldatakse meetmed, millega on võimalik negatiivset keskkonnamõju leevendada/vältida. Aruande koostamisel tutvutakse teiste riikide praktikaga ja selgitatakse kas esineb infot, et turbatolm võiks kuidagi suurendada tuulikute süttimise tõenäosust.

Lisame, et maardlate aladele saab elektrituulikute parke ja seonduvaid kommunikatsioone rajada lisaks maavara ammendumisele ka tingimusel, et on saadud MaaPS alusel muu sisuga kooskõlastus või luba. Turbamaardlate puhul palume arvestada MaaPS § 45 lõikes 1 sätestatuga, mille kohaselt turba kaevandamiseks on lubatud kaevandamisluba taotleda üksnes kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade nimekirja või kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantud alal või maardlal. Palume keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“ lisas 1 või 2 toodud nimekirja kuuluvatele aladele tuulikuid mitte planeerida. Tuulikuid on nimetatud määruse lisas 1 või 2 toodud nimekirja kuuluvatele aladele võimalik rajada vaid peale maavara ammendumist.

Võetud teadmiseks, asjaolule on viidatud ka ptk 2.

Kehtivate kaevandamislubadega ja Keskkonnaametis menetluses olevate taotletavate mäeeraldiste ning nende teenindusmaade aladele palume rajatisi mitte planeerida. Rajatiste kattumisel mäeeraldiste või nende teenindusmaadega on vajalik saada loa omaja/taotleja kooskõlastus rajatiste rajamiseks ning vastava kooskõlastuse palume lisada planeeringu dokumentide hulka.

Võetud teadmiseks.

Palume hoida Maa-ametit kursis planeeringu edasise menetlemisega. Palume esitada planeering enne selle vastuvõtmist kooskõlastamiseks Maa- ametile.

Võetud teadmiseks.

Põllumajandus- ja Toiduamet 31.08.2021 nr 6.2-1/6138-1

Põllumajandus- ja Toiduametil puuduvad märkused ja ettepanekud lähteseisukohtadele ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsusele.

Võetud teadmiseks.

58

Ettepanek Arvestamine/vastus

Keskkonnaamet 06.09.2021 nr 6-5/21/14424-2

Tabelis 1 kaitsealade ja hoiualade juures on märgitud, et taimeliikide ja – koosluste kaitseks loodud kaitsealade puhul olulise negatiivse mõju esinemine vähetõenäoline. Väitega ei saa nõustuda, kuna see võib siiski sõltuda planeeringulahendusest. Taimeliikide ja –koosluste kaitseks loodud kaitstavaid alasid võib kahjustada näiteks ka väljaspool ala toimuv ehitustegevus, nt märgades elupaikades juurdepääsuteede ehitus, millega kaasneb ka veerežiimi muutmine.

Sõnastust korrigeeriti.

Tabelis 1 on veekogude nimekirjast välja jäänud Pärnu jõgi. Veekogu lisati tabelisse 1.

Dokumendis puudub joonis 7. Dokumenti on korrigeeritud.

Tabel 2 (ehitusetapp) – ehituse käigus maaparandussüsteemide kahjustamine (või uute rajamine) võib mõjutada veerežiimi muutuste tõttu ka loodusväärtusi. Ehitusetapis ei pruugi linnustiku häiringuid tekitada üksnes müra vaid laiemalt inimeste ja masinate liikumine häirimistundlike liikide pesitsuspiirkonnas.

Vastavalt märkusele täiendati tabelit 2.

Ptk-s 2 on öeldud: „Lähtuvalt Looduskaitseseaduse alusel kaitstavad alad ja kaitsealuste isendite leiukohad on välistatud kaitse-eeskirjade või Looduskaitseseaduse alusel tuulikute ja nendega seotud infrastruktuuri elementide asukohtadena. Vajalike puhveralade ulatust hinnatakse KSH asukohavaliku etapi aruandes lähtudes konkreetse kaitstava ala või objekti kaitse-eesmärgist või liigi ökoloogiast“. Keskkonnaamet teeb ettepaneku eluslooduse osas siiski välja tuua esialgsed kriteeriumid ja puhvrid, mida saab I astme KSH aruandes täiendavatele andmetele tuginedes vajadusel täpsustada.

KSH juhtekspert jääb hindamismetoodika valikul seisukohale, et KSH asukoha eelvaliku VTK etapis ei määrata eluslooduse osas nn puhvreid. Planeerimise hierarhilisusest lähtudes ei ole asjakohane VTK etapis välistada tuulepargi alana alasid, mille osas otseselt seadustest tulenevad piirangud puuduvad. Küll aga täiendati teie poolt viidatud dokumendi osa ning toodi välja, et sobilike puhvrite määramisel kasutatakse ka Keskkonnaameti poolt koostatuv vastavat juhenddokumenti. Mõjude hindamisel ja seega ka eluslooduse kaitseks

Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 27.10.2021

59

Ettepanek Arvestamine/vastus

määratavate vahemaade jm tingimuste määramise kriteeriumiks on negatiivse mõju olulisus. Tegevuse olulised negatiivsed keskkonnamõjud peavad olema välditud (Natura alade kontekstis peab olema negatiivne mõju välistatud).

Ptk-s 4.1, lk 25 on antud hinnang, et kaudsete mõjude ulatus (st ka veerežiimi muutus) jääb tavaliselt paarikümne meetri piiresse. Antud hinnang on väga tagasihoidlik, veerežiimi muutus võib mõjutada kooslusi oluliselt suurema vahemaa tagant, pikaajaline mõju võib ilmneda isegi sadade meetrite kaugusel sõltudes nii mõjutatud koosluse tüübist kui paiknemisest reljeefil (mõjud on enamasti eriti ulatuslikud madalsoode puhul).

Keskkonnaameti hinnanguga täiendati vastavat lõiku. Tuleb aga arvestada ka kavandatava objekti iseloomu. Põhjaveetaset oluliselt alandavate objektide (nt kaevandused) mõju veerežiimile võib kindlasti olla teatud tingimustes mitusada meetrit või rohkemgi. Tuuleparkide puhul teadaolevalt olulist kaugele ulatuvat veerežiimi muutust tavapäraselt ei kaasne.

60

Ettepanek Arvestamine/vastus

Ptk 4.1, lk 25 on öeldud, et tuuleparkide puhul on mõjutatud linnuliikideks eeskätt röövlinnud ja suure kehamassiga veelinnud. Antud planeeringuala puhul tuleb kindlasti arvestada, et teadusuuringute järgi omavad tuulikupargid olulist mõju ka metsakanaliste (eelkõige metsise) elupaigakasutusele. Planeeringuala on oluliseks elupaigaks metsisele (LKS II kaitsekategooria, ohustatuse hinnang 2019 - ohualdis). Metsise jaoks on ohuteguriks eelkõige intensiivne metsaraie, kuid oluline on samuti elupaikade killustumine, mis kaasneb metsamaade muul otstarbel kasutusele võtmisega (karjäärid, taristu jmt). Seega tuleb KSH käigus hinnata nii potentsiaalse tuulepargi mõju konkreetsetele metsise elupaikadele (lähtudes ka üha suurenevast rajatavate tuulikute kõrgusest võib üldreeglina eeldada, et tuuleparkide poolt metsisele avalduv mõju võib ulatuda kuni 1 km kaugusele tuulepargist) kui hinnata potentsiaalse tuulepargi mõju elupaikade omavahelisele sidususele ja Soomaa tuumala sidususele tervikuna. Lähtudes olemasolevatest metsise telemeetria andmetest tuleks elupaikade sidususe hinnang anda kuni 10 km raadiuses potentsiaalselt mõjutatavatest mängualadest.

Palume Keskkonnaametil edastada kirjas märgitud metsise telemeetriauuringu andmed, et seda saaks arvestada KSH läbiviimisel. KSH I etapi aruande koostamisel lähtutakse piirkonna metsise elupaikade kohta olemasolevatest andmetest ning tuulepargi alaks potentsiaalselt sobilike aladel tehtavate välivaatluste andmetest. Mõjude hindamisel lähtutakse erialakirjandusest ja ekspertide teadmistest. Selgitame, et KSH I etapi eesmärk on eeskätt aidata leida tuulepargi alaks eeldatavalt sobilik ala. Potentsiaalselt saab tuuleparke rajada väljaspool looduskaitselisi alasid st tulundusmetsade või põllumajanduslike maade esinemise alal, kus ka ilma tuulepargi rajamiseta ei ole raie jms inimtegevus välistatud. Arvestades EELISe andmeid metsise registreeritud mängualade kohta, siis ei ole võimalik

Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 27.10.2021

61

Ettepanek Arvestamine/vastus

maismaa tuuleparkidele leida asukohti, mis jääksid mängualadest üle 10 km kaugusele. Selge on, et täielikult välistada negatiivset mõju metsise elupaikade sidususele ei ole võimalik.

Ptk-1 4.3, lk 33 on öeldud, et negatiivse mõju esinemise võimalikkust ei ole võimalik välistada Soomaa loodusala, Kikepera linnuala ja Soomaa linnuala osas ning seega viiakse nende alade osas läbi Natura asjakohane hindamine. Palume täpsustada, kas see viiakse läbi I etapi KSH-s või detailse lahenduse KSH-s.

Natura asjakohane hindamine asukohavaliku täpsusastmes on kavandatud viia läbi KSH I etapi aruandes. Asjaolude täpsustumisel võib esineda vajadus asjakohast hindamist korrata ka KSH detailse lahenduse etapis (sarnaselt praktikale, et ÜP KSH Natura hindamine ei välista Natura hindamise vajadust DP KSHs). Juhtekspert on samas palunud Keskkonnaministeer iumilt selgitust, kuidas mõista KeHJS 45 lg 2 eriplaneeringute kontekstis. KeHJS kohaselt ei tohi strateegilist planeerimisdokume nti kehtestada kui

62

Ettepanek Arvestamine/vastus

pole veendumust Natura alale mõju puudumisel. Eriplaneering kehtestatakse aga alles detailse lahenduse KSH järgselt.

Ptk-s 3 (Seosed asjakohaste strateegiliste arengudokumentidega) ei ole viidatud Eesti looduskaitse arengukavale, kus on tuuleenergeetikaga seonduvalt märgitud: „Eesmärgiks on vältida tuuleparkide rajamist olulistele linnualadele, lindude rändeteedele ja teistele suure elurikkusega elupaikadele. Samuti tuleb tuuleenergia kasutamisel arvestada maastikulisi väärtusi, vältides tuuleparkide rajamist väärtuslikele maastikele“.

Eesti looduskaitse arengukava aastani 2020 kehtis kuni 2020 aastani. Dokument ei ole teadaolevalt käesoleval ajal enam kehtiv ja sellest lähtuvalt ei ole seda ka strateegilise dokumendina käsitletud. Uus Eesti looduskaitse arengukava aastani 2030 on Keskkonnaministeer iumi kodulehe andmetel kavas kinnitada Keskkonnavaldkonn a arengukava (KEVAD) raames. Üldlevinud põhimõttena käsitletakse seoseid kehtivate strateegiliste dokumentidega.

Ptk-s 4.6 on öeldud: „Oluline otsene mõju Soomaa väärtuslikule maastikule puudub, sest väärtuslik maastik kattub Soomaa rahvuspargiga ja inimasustusega alaga, mis välistavad väärtusliku maastiku alale tuulepargi rajamise. Kaudselt võib mõju avalduda läbi vaadete muutumise, mille selgitamiseks koostatakse KSH käigus nähtavusanalüüs ja fotomontaažid olulistest vaatepunktidest. Keskkonnaamet peab vajalikuks koostada nähtavusanalüüs tuulikute visuaalsest mõjust ka Soomaa rahvuspargi enam külastatavate kohtade juures.

Nähtavusanalüüs koostatakse kogu piirkonna (20 km eeldatavalt sobilikust alast või aladest), sh Soomaa rahvuspargi kohta. Palume hilisemate erimeelsuste vältimiseks esitada

Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 27.10.2021

63

Ettepanek Arvestamine/vastus

andmed Keskkonnaameti poolt viidatud enam kasutatavate kohtade paiknemise osas, et juhul kui nähtavusanalüüsist ilmneb, et tuulikud võivad jääda nähtavaks, oleks võimalik koostada ka fotomontaažid.

Ptk-s 5 on kirjeldatud KSH ekspertrühma koosseisu. Mõju linnustikule hindab OÜ Xenus (Hannes Pehlak ja Heikki Luhamaa). Palume täpsustada, kes hindab mõju I kaitsekategooria liikidele (nt must-toonekurg, väike- konnakotkas, merikotkas) ja II kaitsekategooria liikidele (nt metsis). Kuna suuremahulisi väliuuringuid KSH asukohavaliku etapis aruandes ei teha, on eriti oluline, et olemasolevate andmete põhjal annaksid hinnangu kõikide mõjutatud liigirühmade eksperdid.

Pädeva mõjuhinnangu andmise eest I ja II kk linnuliikidele vastutavad ekspertgrupi liikmed Hannes Pehlak ja Heikki Luhamaa, kes vajadusel konsulteerivad konkreetsete liigiekspertide või konkreetsel alal nende liikidega kogemusi omavate praktikutega. Kõigi linnuliikide osas eraldi liigieksperdi määramist KSH VTKs ei pea KSH juhtekspert asjakohaseks.

Kumulatiivsete ehk kuhjuvate mõjude hindamisel, tuleb arvestada nii potentsiaalse tuulepargi võimalikest eriosadest tulenevate koosmõjudega (st kui leitakse et planeeringuala ulatuses on võimalikud mitmed asukohad), kui teiste maastikku killustavate objektidega (mitte vaid teiste tuuleparkidega). Kumulatiivset mõju võivad põhjustada näiteks Rail Balticu projekt, sh kaasnevad elektriliinid; Saarde alla üldplaneering mille raames teadaolevalt samuti kavandatakse tuuleparkide arendusalasid; Saarde valla eriplaneering, mille raames otsitakse samuti tuulepargi alasid. Vajalik on hinnata kas koosmõju Tori põhjaosa eriplaneeringuga.

KSH aruannete koostamisel võetakse arvesse kumulatiivseid mõjusid vastavalt olemasolevale teabele teiste piirkonna arenduste kohta. Väljatöötamiskavats use vastavat osa täiendati.

64

Ettepanek Arvestamine/vastus

Ptk 4.10 - Lisaks tingimusele, et Keskkonnaregistri maardlate nimistus oleva maardlaga kattuvale alale on võimalik tuulepargi rajamine üksnes peale maavaravaru ammendamist, on vajalik hinnata mõju maavara kui ressursi kasutamisele. Ehitusmaavara kulub tuulikualuste platside väljaehitamiseks, olemasolevate teede parendamiseks, uute teede ehitamiseks jt ehitiste rajamiseks.

Maavara kui ressursi kasutuse hindamine on asjakohane teostada KSH detailse lahenduse etapis. Tegu ei ole otseselt mõjuvaldkonnaga, milleks sõltuks olulisel määral asukoha valik (ressursitarve on erinevates sama eriplaneeringu ala sisse jäävatel aladel analoogne). Samuti sõltub ressursitarve ehituslikust lahendusest (nt vundamendi tüübist), mille käsitlemine ei ole asukoha eelvaliku etapis asjakohane.

Transpordiamet 08.09.2021 nr 7.1-2/21/15840-2

1. Avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha ja liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine

1.1. Siduda planeeringusse maakonnaplaneeringuga, Pärnu maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringu „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0- 170,0“ ja üldplaneeringutega kavandatud teedevõrgustik – sh riigiteede perspektiivsed trassid koos liiklussõlmede, ristete, kogujateedega jms. Planeeringu detailse lahenduse ülesandeks on muuhulgas liikluskorralduse põhimõtete määramine ning servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine. Asukoha eelvaliku tegemisel tuleb analüüsida olemasoleva teedevõrgustiku piisavust juurdepääsude tagamisel, määrata planeeringualal perspektiivsete kohalike teede üldised asukohad ja nende ristumiskohad riigiteedega ning oluliselt ümberehitatavad riigitee lõigud või ristmikud (nende olemasolul). Lisaks teeme ettepaneku määrata riigiteede liikluskorralduse ja ümberehituse vajadus seoses eriveostega ja ehitusaegsete veostega. Riigiteede kolm põhiliiki on põhi-, tugi- ja kõrvalmaantee millel igaühel on oma funktsioon. Funktsioonid on leitavad majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusest nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/128062015003?leiaKehtiv). Igal riigiteel on lisaks liigile olemas tee klass, mis on liiklussageduse alusel määratav maantee tehnilist taset iseloomustav tunnus. Tee klassid on toodud majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee

Ettepanek on täpsustada edasise tööprotsessi käigus, mis on esitatud loetelust asjakohane asukohavaliku staadiumis.

Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 27.10.2021

65

Ettepanek Arvestamine/vastus

projekteerimise normid“ lisas „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi normid). Lähtudes normidest on nõuded kohaliku teedevõrgu ühendamiseks riigiteedega klasside kaupa erinevad, riigiteega ristumiskohtade arv on normidega piiratud (näiteks esimese klassi teel võib olla ainult üks parempööretega ristumiskoht kahe eritasandilise ristmiku vahel).

1.2. Palume arvestada, et Transpordiamet ei võta arendustegevuse vajadustest tingitud uute teelõikude rajamise ja riigiteede ümberehitamise kohustust kui riigiteede võrgustiku arengu seisukohalt selleks vajadus puudub.

Teadmiseks võetud.

2. Planeeringuala kruntide hoonestusala ja ehitusõiguse määramine

2.1. Elektrituulikute ja tuuleparkide kavandamisel arvestada, et elektrituulik ei tohi avalikult kasutatavatele teedele sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud sõidukiirusest paikneda lähemal kui 1,5x(H+D) (sealjuures H = tuuliku masti kõrgus ja D = rootori e. tiiviku diameeter). Väikese kasutusega (alla 100 auto/ööpäevas) avalikult kasutatavate teede puhul võib põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada planeeringus elektrituulikuid teele lähemale, kuid mitte lähemale kui tuuliku kogukõrgus (H + 0,5D).

Teadmiseks võetud. Juhime tähelepanu, et planeeringuga ei määrata tuulikute miinimumkõrgust. Seetõttu esitatakse nimetatud nõue planeeringu tekstis, alade kaugus teedest määratakse töö käigus välja selgitatava minimaalse tuuliku kõrguse kohaselt.

2.2. Eriplaneeringu koostamisel arvestada, et 290 meetri kõrgused tuulikud võivad mõjutada Pärnu lennuvälja instrumentaalprotseduure. Mõjude hindamiseks on vaja eriplaneeringu ala kaardikihina (nt ESRI Shape failina). Strateegilise mõju hindamiseks palume teha täiendavalt koostööd Transpordiameti lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade üksusega.

Teadmiseks võetud, ameti esindajale sai edastatud andmefailid.

3. Tehnovõrkude ja -rajatiste võimaliku asukoha määramine

3.1. Palume arvestada, et üldjuhul ei ole võimalik juhtida arendusalade sademevett riigitee kraavidesse. See on võimalik vaid põhjendatud juhtudel koostöös Transpordiametiga.

Teadmiseks võetud.

3.2. Planeeringus vältida põhimõtet, et tehnovõrgud paigaldatakse riigitee alusele maale. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks ning nõusoleku seda maad kasutada saab Transpordiamet anda vaba ruumi olemasolul. Tehnovõrgu paigaldust tuleb hinnata igakordselt suuremas täpsusastmes geodeetilise alusplaani olemasolul ja menetleda seda kas läbi projekteerimistingimuste või detailplaneeringu.

Teadmiseks võetud.

4. Ettepanekud KSH väljatöötamise kavatsusele Transpordiamet on seisukohal, et KSH väljatöötamise kavatsus on valdavalt asjakohane ja piisav. Siiski palume korrigeerida lähteseisukohti ja KSH väljatöötamise kavatsust järgnevate märkuste alusel.

Dokumenti on korrigeeritud.

66

Ettepanek Arvestamine/vastus

4.1. Tabelisse 1 (või mujale sobivasse asukohta dokumendis) lisada teemaplaneeringuga „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0-170,0“ määratud põhimaantee uus trass.

Dokumenti on korrigeeritud.

4.2. Osas 3.1.4 tuua välja viide teemaplaneeringule. Dokumenti on korrigeeritud, teemaplaneeringu kohta tehti eraldi alapeatükk 1.3.1.5. (pealkirjade struktuuri muudeti).

4.3. Osas 4.9 kasutada „riigimaantee“ asemel mõistet „riigitee“. Dokumenti on korrigeeritud.

4.4. Nimetuste Maanteeamet ja Lennuamet asemel kasutada nimetust Transpordiamet.

Dokumenti on korrigeeritud.

5. Kuna lähteseisukohtades ei ole välja toodud alternatiivseid asukohti planeeringuga kavandatava ehitise püstitamiseks, ei käsitle Transpordiamet eelistusi ehitise asukoha osas.

Teadmiseks võetud.

Kaitseministeerium 09.09.2021 nr 12-1/21/2385

Kaitseministeerium on varasemalt oma hinnangu andnud Tori valda kavandatava tuulepargi kõrguspiirangute osas 17.07.2020 kirjas nr 12- 1/20/2223. Tulenevalt analüüsist, on osale perspektiivsest tuulepargi alast võimalik rajada 290 m tipukõrgusega tuulikuid. Ülejäänud osale kehtivad kõrguspiirangud. Täpsemad piirangud sõltuvad tuulikute konkreetsest asukohast ning need on võimalik välja selgitada, kui on selgunud iga elektrituuliku täpne asukoht. Kõigist kõrguspiirangutest on võimalik loobuda pärast Mandri-Eesti osaliselt tuuleenergeetikale avavate kompensatsioonimeetmete täielikku rakendumist, mis eeldatavasti toimub aastal 2025.

Teadmiseks võetud.

Juhul, kui kompensatsioonimeetmete rakendumine peaks hetkel teadmata põhjustel viibima, tuleb arvestada, et vastavalt planeerimisseaduse § 122 lg 4 kaotab kohaliku omavalitsuse eriplaneering kehtivuse, kui planeeringut ei ole asutud ellu viima viie aasta jooksul selle kehtestamisest arvates. Palume sellega arvestada planeeringu elluviimist kavandades.

Teadmiseks võetud.

Pärnu linna tuulepargi osas kõrguspiiranguid ei ole, kuid soovime jätkuvalt olla kaasatud kõikides eriplaneeringu etappides.

Teadmiseks võetud.

Keskkonnaministeerium 13.09.2021 nr 7-15/21/3300-2

Keskkonnaministeerium on tutvunud kõnealuste lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsusega ning esitab oma märkused alljärgnevalt.

1. Tuginedes planeerimisseadusele on dokumendi pealkirjas „Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus“ puudu sõnad „asukoha eelvaliku“.

Dokumenti on korrigeeritud.

Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 27.10.2021

67

Ettepanek Arvestamine/vastus

2. Lähteseisukohtades ja KSH väljatöötamise kavatsuses on toodud, et eriplaneeringu ala jääb märgalade esinemise alale ning märgaladel ehitamisel kaasneb veerežiimi muutus, mis mõjutab märgala seisundit. Juhime tähelepanu, et samuti ei ole välistatud olulise mõju avaldumine ka veekogude veerežiimile, mille valgalal märgalad paiknevad. Negatiivse mõju avaldumine on tõenäoline eelkõige nende veekogude veerežiimile, mille ülemjooksud paiknevad eriplaneeringu alal (nt Vaskjõgi VEE1147600, Kurina jõgi VEE1144600). Palume täiendada, et mõju veekogude veerežiimile vajab käsitlemist KSH I etapi aruande käigus.

Dokumenti täiendati vastavalt märkusele.

3. Peatükis 4.13 käsitletakse kavandatava tegevuse võimalikku mõju kliimamuutustele. Soovime rõhutada, et seoses raadamise teostamisega on oluline silmas pidada ka maakasutuse muutumisest tingitud mõjusid, sest Eesti peab arvestama täiendavate heitkogustega maakasutuse ja metsanduse sektori kohustuste täitmisel. Lisaks vahetult tekkivale heitkogusele (raie teostamine), tuleb raadamise puhul arvestada ka maakasutuse muutumisest (metsamaa muutub muuks maaks) tekkivat pikaajalist mõju süsiniku edasise sidumise puudumisele sellel alal. Samuti märgime, et KSH läbiviimisel võib raadamise puhul olla vajalik olulise mõju leevendamiseks täiendavate meetmete väljatöötamine (näiteks metsastamise näol).

Teadmiseks võetud, arvestatakse KSH I etapi aruande koostamisel.

4. Juhime tähelepanu, et tuulepargi ja selle kommunikatsioonide planeerimisel tuleb kaardistada veehaarded (puurkaevud ja salvkaevud) ning arvestada nende sanitaarkaitsealade, toitealade ja hooldusalade kitsendustega.

Arvamus on teadmiseks võetud, kuid asukohavaliku staadiumis pole see oluline - asukohavaliku staadiumis ei määrata ehitiste paiknemist. Asukohavaliku alast ei pea veehaardeid välja arvama, vaid detailse osa koostamisel tuleb veehaarete asukohtadega arvestada või neid vajadusel sulgeda.

5. Märgime, et tuulepargi rajamisel tuleks kindlasti arvestada ülejääva elektrienergia salvestamise võimalustega (nt vesiniku tootmise näol).

Teadmiseks võetud.

6. Lähteseisukohtades ja KSH väljatöötamise kavatsuses on mainitud tuulepargi teenindamiseks vajalike teede rajamist. Samas ei ole teede ehitust käsitletud ptk-s 4.7 ning on öeldud, et tuulikute rajamine ja käitamine ei põhjusta olulisi saasteainete emissioone välisõhku, mistõttu KSH aruannetes teemavaldkonda ei käsitleta. Kui kavandatava tegevusega on plaanis teede rajamine, siis võib olla vajalik KSH aruannete etapis käsitleda ka tekkivat õhusaastet. Juhul kui teede rajamine ei ole veel teada, siis tuleks täiendada

KSH ekspertgrupp on jätkuvalt seisukohal, et ka tuulepargi teenindamiseks vajalike teede rajamine ei saa põhjustada olulist

68

Ettepanek Arvestamine/vastus

ptk 4.7, et teede rajamise täpsustusel käsitletakse teemat vajadusel KSH aruannetes.

mõju õhukvaliteedile. Senise praktika alusel ei rajata tuuleparkidesse asfaltteid, mille rajamisel võiks kaasneda õhukvaliteeti mõjutada võiva mobiilse asfaltitehase paigutamise vajadus piirkonda. Asukoha eelvaliku tegemiseks ei oma väheolulise tähtsusega ehitusaegne mõju õhukvaliteedile tähtsust (mõju on analoogne erinevates asukohtades).

7. Leheküljel 35 on lause: „Elamualade suhtes kehtib väljaspool tiheasustusalasid tööstusmürale sihtväärtus päevasel ajal 50 dBA ja öisel ajal 40 dBA.“. Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 alusel on elamualadel, sõltumata sellest, kas nad asuvad tiheasustusaladel või väljaspool tiheasustusalasid, samad müra normtasemete kehtimise nõuded. Juhul, kui elamuala on elamualana toimiv enne 2002. aastat, siis rakenduvad sellele müra piirväärtused, kui üldplaneering on elamualale kehtiv alates 2002. aastat, rakenduvad sihtväärtused. Juhime tähelepanu, et tuuleenergeetika eriplaneeringud ei muuda elamualadele kehtivat üldplaneeringut ning seetõttu ei ole elamualadel müra sihtväärtuse rakendamine vajalik.

Keskkonnaministeer iumi poolne müratasemete tõlgenduks on teadmiseks võetud ja dokumenti lisatud. KSH juhtekspert jääb samas seisukohale, et tuuleparkide asukoha valikul on asjakohane nii olemasolevatel kui ka teadaolevatel planeeritavatel elamualadel järgida tööstusmüra öist sihtväärtust vältimaks hilisemaid müraprobleeme.

8. Lähteseisukohtades ja KSH väljatöötamise kavatsuses on toodud, et negatiivse mõju esinemise võimalikkust ei ole võimalik välistada Soomaa loodusala, Kikepera linnuala ja Soomaa linnuala osas ning nende raames viiakse läbi Natura asjakohane hindamine. Juhime varakult tähelepanu, et keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 45 lg 2 kohaselt ei tohi strateegilist planeerimisdokumenti kehtestada, kui pole

Teadmiseks võetud. Juhime tähelepanu, et KOV eriplaneeringu kehtestamine toimub alles peale

Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 27.10.2021

69

Ettepanek Arvestamine/vastus

tekkinud veendumust, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse eesmärki.

detailse lahenduse KSH läbiviimist.

9. Ajakavas tabelis 7 on märgitud, et eriplaneeringute lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse avalik väljapanek toimub samaaegselt asutustelt ettepanekute küsimisega. Samas on eraldi real välja toodud materjalide ettepanekuteks esitamise aeg novembris 2021. Palume täpsustada, mida see etapp endast kujutab.

Kuna PlanS § 103 käsitleb avaliku väljapaneku järgselt asjakohastelt isikutelt sesisukohtade küsimist, siis on see tegevus ajakavas sees. Täpsustame Rahandusministeeri umiga, kas täiendav küsimine on vajalik või mitte.

10. Juhime tähelepanu, et leheküljel 20 on viidatud joonisele 7, kuid seda esitatud ei ole ning seega võib jooniste nummerdus vajada korrigeerimist. Samuti asub leheküljel 38 olev joonis 10 selle pealkirjast eraldiseisvalt.

Dokumenti on korrigeeritud.

OÜ Pärnu Instituut 09.09.2021

Käesolevaga teen ettepaneku täiendada väljatöötamise kavatsust asjakohases mahus Paikuse Vallavolikogu 16.04.2012 otsusega nr 9 vastuvõetud teemaplaneeringuga "Tuulepargi rajamine Paikuse valda". Hetkel puudub eriplaneeringu lähteseisukohtades viide sellele ja jääb mulje nagu planeeritaval alal ei oleks tuuleenergeetika osas siduvaid ruumilise arengu eesmärke. Vastavalt vastuvõtmise ajal kehtinud planeerimisseaduse (RT I, 30.12.2011, 23) § 18 lg-le 1 kohaselt kohalik omavalitsus kinnitab planeeringu vastuvõtmisega, et planeering vastab omavalitsuse ruumilise arengu eesmärkidele ja et ta on kontrollinud, et planeering vastab seadustele ja muudele õigusaktidele.

Vastavalt esitatud infole täiendati lähteseisukohtade ja väljatöötamise kavatsuse ptk 1.3.2.3 ja 2.5.15.

Mait Laas, Mart Laas 24.08.2021

Täname teadaande eest, et algatatakse keskkonna uuringuid seoses tuulepargi eriplaneeringuga Põlendmaale ja Kildema külla ning sellega seoses oodatakse antud piirkonnaga seotud elanikelt tagasisidet. Käesolevaga anname teada, et ei poolda tuulepargi rajamist Põlendmaale ja Kildema küla lähistele, kuna see piirneb vahetult meie traditsioonilise elukeskkonnaga, mille põhiväärtus seisneb vastandina just "kaasaegsest tehnoloogiast" puutumata loodusest ja linnakärast eelmaseisvast rahust.Ning seepärast mõjuvad planeeritavad tuulepargi rajatised visuaalse, helilise ja vaimse reostusena meie elukeskkonna vahetus läheduses.Siinse piirkonna on valinud oma elupaigaks ka mitmed looduskaitse all olevad linnud ja loomad ning ka nooremad inimesed on taasasustamas vanu talukohti olemasoleva elukeskkonna pärast.

Arvamus on teadmiseks võetud. Asukohavaliku ja selle mõjude hindamise protsessis hinnatakse tuulepargist tekkivaid võimalikke mõjusid ja selle alusel määratakse kas ja kuhu on võimalik tuuleparki rajada. KSH-aruande ja planeeringu asukohavaliku eelnõuga määratakse

70

Ettepanek Arvestamine/vastus

võimalikud eelvalikualad. Eelvalikualade alusel saab vaadata (tõenäoliselt aasta pärast) esialgset eeldatavat kaugust Teid huvitavatest maaüksustest. Eriplaneeringu detailse osa koostamisel (tõenäoliselt kuskil 2023-2024. a) määratakse juba konkreetsed tuulikute asukohad. Kõigis etappides hinnatakse ka müra, varjutust ja muid sarnaseid mõjusid. Koostöös Enefit Greeniga on võimalik ka tutvuda Eestis töötavate tuuleparkidega.

Riigimetsa Majandamise Keskus 30.09.2021 nr 3-1.1/2021/3868-1

Palume ka edaspidi esitada RMK-le täpsemate analüüside teostamiseks Pärnu linna ja Tori valla KOV EP kaardikihid vektorkujul, avamise võimalusega QGIS kaardirakenduses.

Arvestatakse edasises planeeringu menetluses

Käesolevale e-kirjale on lisatud RMK poolt koostatud 2 vektorkaardikiht. Palume võimalusel, arvestades erinevaid välistavaid tegureid, Pärnu linna ja Tori valla KOV EP menetluses arvestada võimalikult suures ulatuses RMK katastriüksusi KOV EP tuulepargi alade sisse, võttes aluseks RMK poolt koostatud 2 kaardikihti.

Arvestatakse edasises planeeringu menetluses

Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Versioon: 27.10.2021

71

Lisa 2 – Avaliku arutelu protokoll

PÄRNU LINNA JA TORI VALLA ERIPLANEERINGUTE ASUKOHA EELVALIKU LÄHTESEISUKOHTADE JA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VÄLJATÖÖTAMISE AVALIKU VÄLJAPANEKU AVALIKU ARUTELU PROTOKOLL

19.10.2021 kell 15.00 Paikuse osavallamaja

Osalejad: vt osalejate nimekiri

Eero Rändla avas koosoleku. Planeerija, Heiki Kalberg, keskkonnamõju hindaja Piret Toonpere, huvitatud isiku esindaja Oliver Zereen ja huvitatud isiku esindaja Klaus Pilar esitasid ettekande planeeringu lähteseisukohtadest ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsusest ning huvitatud isikute poolt kavandatavatest tuuleparkidest. Arutelu seonduvast. Kokkuvõte arutelust:

1. Kontaktvööndi skeemil võiks olla esitatud ka Via Baltica. 2. Üheselt peaks olema aru saada, et kavandatakse kuni 12 tuulikut, mõnes ettekandes toodi välja 12 mitte kuni 12. 3. Arutelu kohalikust kasust – kohalik piirkond peaks saama kasu, küsimus on kuidas seda defineerida. Vastuse annab MKMi poolt tehtav kord, planeeringuga ei saa seda määrata. 4. Kohalikele elanikele võiks otsepostitusega saata kokkuvõtte esimesest etapist (toimunud LS ja VTK avalikustamisest). 5. Arutelu maardlatega seonduvalt, kas on võimalik planeerida ka maardlate kohale – praegune maardlate valitseja seisukoht on, et maardla alale ei saa tuuleparki ehitada. Antud eriplaneeringu raames on kattumine potentsiaalselt valikusse jäävate aladega väga väike.

Eero Rändla tänas ja lõpetas koosoleku. Protokollis: Heiki Kalberg

72

Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn 444 8200 [email protected] www.parnu.ee

Tori vallas ja Pärnu linnas toimus perioodil 12.07. – 09.09.2021 Põlendmaa tuulepargi

eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

väljatöötamise kavatsuse avalik väljapanek. Lisaks toimus nii väljapaneku ajal kui peale

väljapanekut avalik arutelu Paikusel, kus planeeringu protsessi, avalikustatud dokumentide sisu

ja laekunud arvamusi soovi korral tutvustati.

Väljapaneku käigus laekus kokku 11 kirja. Oma seisukohad esitasid kolm ministeeriumit, kuus

ametiasutust, üks ettevõte ja ühise kirjana kaks eraisikut. Kaks ametkonda andsid teada, et nad

peavad avalikustatud dokumente piisavaks. Kõik laekunud ettepanekud ja vastused neile on

kantud lähteseisukohtade ja väljatöötamiskavatsuse dokumenti, selle lõpuosas olevasse osasse

lisa 1 (lisa 1 asub samas pdf-failis).

Vastavalt planeerimisseaduse § 103-le tuleb peale avaliku väljapanekut kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

väljatöötamise kavatsuse kohta küsida asjaomaste asutuste ja kaasatavate isikute ettepanekuid.

Kuna avaliku väljapaneku tulemusel viisime dokumentidesse sisse arvamuse esitajate tehtud

arvamused, siis seoses sellega dokumendid muutusid ja küsime § 103 kohaselt täiendavalt üle

arvamust.

Tagamaks paremat kommunikatsiooni saadetakse käesolev info täiendavalt ka kõigile

maaomanikele, kelle e-posti aadress on tuvastatud. Isikud, kes soovivad, et neid kaasataks

planeeringu koostamisse vastavalt planeerimisseaduse § 99 lõikele 2, palun avaldagu selleks

e-kirjaga soovi. Soovi avaldades palun märkida ka teadete edastamise viis ja aadress. Seejärel

lisame isiku nime kaasatavate tabelisse (Tabel 6 lähteseisukohtade dokumendis) ning teavitame

teda ja küsime tema arvamust järgmistes planeeringu etappides.

Palume teil esitada oma ettepanekud 60 päeva jooksul ehk hiljemalt 31. detsembril 2021 e-posti

aadressile: [email protected]; [email protected] või kirjalikult: Pärnu Linnavalitsus (Pärnu

linn, Suur-Sepa tn 16, 80098); Tori Vallavalitsus (Pärnu mnt 12, Sindi linn, Tori vald, 86705).

Lugupidamisega

Eriplaneeringu koostamisse

kaasatavad isikud ja koostöötegijad

29.10.2021 nr 8-5/2439-38

Pärnu linna ja Tori valla tuuleenergeetika

eriplaneeringute asukoha eelvaliku

lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta

ettepanekute küsimine

2

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaido Koppel

planeerimisosakonna juhataja

Lisa: Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute asukoha eelvaliku

lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

väljatöötamise kavatsus

Janno Poopuu

444 8346, [email protected]