Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projekti “Liikide ja elupaikade soodsa seisundi ning maastike mitmekesisuse tagamine” juhtrühma liikmete määramine

Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/

Registrikood 70001231

Kristjan Tõnisson

Riigimetsa Majandamise Keskus

Teie 07.02.2023 nr 3-6.1/2023/758

Meie 02.03.2023 nr 4-17/23/805-2

Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projekti “Liikide

ja elupaikade soodsa seisundi ning maastike

mitmekesisuse tagamine” juhtrühma liikmete

määramine

Austatud härra Tõnisson

Keskkonnaministeerium esitab Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projekti „Toetuse andmise

tingimuste kehtestamine ning 2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine elupaikade

taastamiseks kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks“ elluviimiseks

juhtrühma liikmeteks järgmised Keskkonnaministeeriumi teenistujad:

1. Herki Tuus, kalavarude osakonna juhataja;

2. Kadri Möller, looduskaitse osakonna nõunik;

3. Herdis Fridolin, looduskaitse osakonna nõunik;

4. Annika Mikomägi, veeosakonna peaspetsialist;

5. Eerika Purgel, eelarve- ja strateegiaosakonna peaspetsialist (vaatleja).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marku Lamp

asekantsler

Eerika Purgel, 626 0709

[email protected]

K Ä S K K I R I

Tallinn 12.12.2022 nr 1-2/22/429

Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning

2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine

elupaikade taastamiseks kliimamuutustega

kohanemise valmisoleku suurendamiseks

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise

seaduse § 10 lõike 2 alusel:

1. Kehtestan toetuse andmise tingimused „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–

2027“ (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4

„Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime

edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ elupaikade taastamiseks

kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks (lisa 1).

2. Kinnitan toetuse andmise elupaikade taastamiseks kliimamuutustega kohanemise

valmisoleku suurendamiseks 2022–2029 tegevuskava ja eelarve (lisa 2).

3. Volitan Riigimetsa Majandamise Keskuse täitma toetatavate tegevuste elluviija ülesandeid.

4. Käskkiri jõustub samal ajal perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide meetme nimekirja kinnitamisega Vabariigi Valitsuse poolt.

Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide

Keskkonnaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31.

(allkirjastatud digitaalselt)

Madis Kallas

Minister

Saata: Riigimetsa Majandamise Keskus, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Riigi

Tugiteenuste Keskus, Rahandusministeerium

Toetuse andmine elupaikade taastamiseks kliimamuutustega kohanemise valmisoleku

suurendamiseks

1 Reguleerimisala

1.1. Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi

rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4

„Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime

edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ alusel elupaikade

taastamiseks kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks.

1.2. Toetust eraldatakse programmi „Keskkonnakaitse ja -kasutus“ meetme „Eluslooduse

kaitse ja kasutus“ tegevuse „Liikide ja elupaikade soodsa seisundi ning maastike

mitmekesisuse tagamine“ tulemuste saavutamiseks.

2 Toetuse andmise eesmärk

2.1 Toetuse andmise eesmärk on Euroopa Liidu loodusdirektiivi märgade elupaikade

taastamine kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks.

2.2 Toetatav tegevus panustab „Eesti 2035“ sihti „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline

ja kvaliteetne elukeskkond“ ja mõõdikusse „keskkonnatrendide indeks“.

3 Toetatavad tegevused

3.1. Toetatavad tegevused on:

a) looduslike soode ja märgade metsade taastamine;

b) vooluveekogude taastamine. Tegevuse käigus taastatakse kaitstavaid elupaigatüüpe ja

kaitstavate liikide elupaiku (edaspidi koos kaitstavad elupaigad) kaitsekorralduskavade ja tegevuskavade alusel. Tegevuskava alusel võib kaitstavate

liikide elupaikasid taastada väljaspool kaitstavaid loodusobjekte, kui kaitstava liigi

esinemisala on Eesti Looduse Infosüsteemis registreeritud vastava liigi elupaigana.

3.2. Toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021

määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 toodud horisontaalsete põhimõtetega.

3.3. Käskkirja punktis 3 toodud toetatavate tegevuste detailse iga-aastase tegevuskava kinnitab

projekti juhtrühm eelneva aasta 15. detsembriks. Käskkirja kehtestamisel 90 kalendripäeva

jooksul.

4 Tulemused

4.1. Punktis 3 nimetatud tegevuste tulemusena on kaitstavatel elupaikadel taastamismeetmed

ellu viidud ja elupaigad taastumas.

4.2. Punktis 3 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad on järgmised:

KINNITATUD

12.12.2022 käskkirjaga nr 1-2/22/429

Lisa nr 1

4.3. Projekti spetsiifilised näitajad kehtestatakse vajaduse korral projekti juhtrühmas.

5 Rakendusasutus, rakendussüksus ja elluviija

5.1. Rakendusasutus on Keskkonnaministeerium.

5.2. Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus.

5.3. Tegevuste elluviija on Riigimetsa Majandamise Keskus.

6 Projekti juhtrühm

6.1. Elluviija moodustab projekti juhtrühma, mis koosneb elluviija, Keskkonnaameti,

Keskkonnaagentuuri ja Keskkonnaministeeriumi esindajatest.

6.2. Projekti juhtrühma kaasatakse vaatlejana rakendusüksuse esindaja.

6.3. Projekti juhtrühm koordineerib projekti rakendamist, hindab projekti rakendamise edukust

ning kinnitab projekti detailse tegevuskava, hankeplaanid, aastaeelarve ja edenemise

aruanded.

6.4. Projekti elluviija ei osale projekti rakendamise edukuse hindamisel.

6.5. Projekti juhtrühma tööd korraldab elluviija.

6.6. Projekti juhtrühmal on õigus eelarve piires eelarveridasid muuta, objekte juurde võtta ja

ära jätta.

6.7. Juhtrühm otsustab konsensuslikult, millised objektid ja kui suures mahus korda tehakse,

arvestades kuluefektiivsust ja abikõlblike kulude võimalikkust ning projekti eesmärke.

6.8. Kui juhtrühm ei jõua konsensusele, teeb otsuse Keskkonnaministeerium.

7 Tegevuste abikõlblikkuse periood

Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2022 ning lõpeb 31. detsembril 2029.

8 Tegevuste eelarve

8.1. Toetust makstakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.

8.2. Toetuse maksimaalne osakaal on 85% abikõlblikest kuludest ning projekti

omafinantseerimise minimaalne osakaal on 15% abikõlblikest kuludest.

Näitaja nimetus

ja mõõtühik

Alg-

tase Aasta

2024

vahetase

2029

sihttase Selgitav teave

R a

h a

st a

m is

k a

v a

n ä

it a

ja d

Väljund-

näitaja

Seisundi

parandamiseks

toetust saanud

elupaikade

pindala

(ha)

0 Ei

kohaldu 400 9400

Toetusega taastatud

elupaikade pindala hektarites.

Pindala määramisel

arvestatakse taastamismeetme-

tega kaetud elupaiga pindala,

teatud elupaikade korral (nt

sood) arvestatakse ka mõjuala.

Saavutustaset raporteeritakse

pärast taastamistegevuste

lõpetamist konkreetsel alal.

Andmeallikas on SFOS,

projektiaruanded. Andmed

tulevad projekti käigus

taastatud elupaikadest

Tulemus-

näitaja

Alade arv, kus

elupaikade ja

liikide seisund on

toetuse abil

paranenud

(alade arv)

0 2020 0 40

Toetust saanud alade arv. Ühe

alana arvestatakse nt ühte sood

selle nime alusel, kus

taastamistöid on tehtud.

Saavutustaset raporteeritakse

pärast taastamis-tegevuste

lõpetamist konkreetsel alal.

Andmeallikas on SFOS,

projektiaruanded. Andmed

tulevad projekti käigus

taastatud elupaikade asukohast

alade arvestuses

8.3. Projekti kogueelarve on 13 823 529,41eurot, millest toetus on 11 750 000,00 eurot ning

omafinantseering vähemalt 2 073 529,41 eurot. Projekti tegevuste eelarve ja ajakava on

lisas 2.

8.4. Detailse iga-aastase eelarve lisas 2 toodud eelarve piires kinnitab projekti juhtrühm eelneva

aasta 15. detsembriks. Käskkirja kehtestamisel 90 kalendripäeva jooksul.

9 Kulude abikõlblikkus

9.1. Kulu on abikõlblik, kui see vastab Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55

„Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi

ühendmäärus) §-dele 15, 16 ja 21 ning käskkirjas sätestatud tingimustele.

9.2. Abikõlblikud on kulud, mis on otseselt vajalikud projekti väljundite loomiseks punktis 3

nimetatud tegevuste elluviimisel ja meetme tulemuste ning projekti eesmärkide ja

tulemuste saavutamiseks, sh:

9.2.1 keskkonnamõju eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise kulud;

9.2.2 projekteerimise ja ekspertiisi kulud;

9.2.3 elupaikade taastamiseks vajalikud kulud, sealhulgas puittaimestiku eemaldamise ja

kraavide sulgemise ning ümberjuhtimisega seotud kulud;

9.2.4 seireseadmete soetamise ja haldamiseks ettevalmistamise kulud;

9.2.5 punktis 3 nimetatud toetavate tegevustega seotud kulud;

9.2.6 veetaseme reguleerimiseks vajalike seadmete soetamise ja paigaldamise kulud;

9.2.7 punktis 3 nimetatud tegevustega seotud teavitamise kulud Vabariigi Valitsuse 12.05.2022

määruse nr 54 ,,Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ kohaselt, kui need ei moodusta üle 10%

projekti käskkirja kehtestamisel toodud abikõlblikest kogukuludest;

9.2.8 kinnisasja ostmise kulud, kui need ei moodusta üle 10% projekti abikõlblikest

kogukuludest;

9.2.9 punktis 3 nimetatud tegevustega seotud riigilõivud, ekspertiisid, omanikujärelevalve ja

nõupidamiste kulud;

9.2.10 kuni 5% ulatuses projekti abikõlblikest kuludest otsesteks tegevusteks töövahendite

soetamise kulud.

9.3. Projekti kaudsed kulud, mis on nimetatud ühendmääruses § 21 lõikes 4, kokku 15%

ulatuses projekti otseste personalikulude maksumusest.

9.4. Abikõlblikud ei ole:

9.4.1 ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud;

9.4.2 üldkulud tegelike kulude alusel;

9.4.3 kasutatud seadme ostmise kulud.

10 Toetuse maksmise tingimused ja kord

10.1. Toetust makstakse abikõlbliku kulu hüvitamiseks ühendmääruse 6. peatükis sätestatud

tingimustel ja korras.

10.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõikes 1 ja § 28 lõikes 3

nimetatud tingimustel.

10.3. Elluviija esitab maksetaotluse e-toetuse keskkonnas ja lisab sellele järgmised projektis

tehtud kuludega seotud dokumendid:

10.3.1 projekti raames sõlmitud hankelepingud, muud dokumendid ning teenuse osutamise

lepingud ja töölepingud, kui need ei ole rakendusüksusele varem teatavaks tehtud;

10.3.2 lepingu muudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument ja

õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused, kui lepingut on täidetud algselt kokkulepitust

erinevalt;

10.3.3 arve või muu raamatupidamisdokument;

10.3.4 asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia;

10.3.5 garantii, kindlustuse või täitmistagatise dokument, kui neid nõutakse lepingus.

10.4 Elluviija esitab riigihanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui riigihange ei ole läbi

viidud riigihangete registris ja hankelepingu abikõlblike kulude summa ilma käibemaksuta

on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem.

10.5. Maksetaotlus esitatakse kord kuus kulude kohta, mille maksumus ületab 60 000 eurot, ja

muudel juhtudel vähemalt kord kvartalis.

10.6. Rakendusüksus kontrollib 30 päeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide

nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust käskkirjas toodud tingimustele.

Puuduste korral määrab rakendusüksus elluviijale tähtaja nende kõrvaldamiseks.

Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub elluviijal puuduste kõrvaldamiseks.

10.7. Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega või pärast projekti

lõpparuande esitamist. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on lõpparuande

kinnitanud.

11 Elluviija kohustused

11.1. Elluviijale kohaldatakse toetuse saaja kohta ühendmääruses sätestatut.

11.2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artikli 73

punkti 2j järgi tuleb taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tagada kliimakindlus.

11.3. Elluviija esitab rakendusüksusele info projekti kavandatavate, elluviidavate või lõpetatud

riigihangete ja maksete kohta igal aastal 15. detsembriks ja 1. juuliks.

11.4. Elluviija tagab projekti väljundite ja tulemuse säilimise ning sihipärase kasutamise pärast

projekti lõppmakse tegemist viie aasta jooksul.

11.5. Elluviija peab korraldama teavitusürituse eesmärgiga informeerida avalikkust toetuse

saamisest, kaasates ürituse korraldamisse korraldusasutuse, kes kaasab Euroopa

Komisjoni. Teavitusüritus peab vastama vähemalt järgmistele nõuetele:

1) see peab toimuma pressikonverentsi, seminari, konverentsi, avamisürituse või

näitusena;

2) selle kohta avaldatakse pressiteade või artikkel üleriigilises online- või trükimeedias;

3) sellest valmib vähemalt 20 trükikvaliteediga fotot ja kokkuvõttev kuni

kolmeminutiline video.

11.6. Elluviija peab korraldama riigiabi andmise analüüsi tegemise enne iga objekti projekti

raames tegevuskavasse lisamist.

12 Riigihangete läbiviimise nõustamine ja kontrollimine

12.1. Elluviijal on õigus saada rakendusüksuselt riigihangete läbiviimiseks nõustamist.

12.2. Elluviija lisab riigihangete registris rakendusüksuse töötaja hanke juurde vaatlejaks.

12.3. Elluviija teavitab rakendusüksust viivitamata hankelepingu sõlmimisest ja teeb

rakendusüksusele sõlmitud hankelepingu kättesaadavaks.

12.4. Elluviija esitab rakendusüksusele teabe hankelepingu muudatuste ja nende põhjenduste

kohta.

13 Tegevuste elluviimise seire

13.1. Projekti elluviija esitab rakendusüksusele vahe- ja lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu.

13.2. Projekti vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste ülevaadet,

teavet väljund- ning tulemusnäitaja saavutamise kohta ning hinnangut väljund- ning

tulemusnäitaja 2024. ja 2029. a sihttasemete saavutamise võimalikkuse kohta.

13.3. Projekti elluviija esitab projekti vahearuande projekti iga rakendamise aasta kohta hiljemalt

sama aasta 31.detsembriks. Rakendusüksuse nõudmisel ka tihedamini.

13.4. Projekti lõpparuanne sisaldab vähemalt kogu projekti kõigi tegevuste ülevaadet ja teavet

projekti väljund- ning tulemusnäitaja saavutamise kohta. Lõpparuandes kirjeldab projekti

elluviija „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete

edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi.

13.5. Vahe- ja lõpparuandes esitatakse Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruses nr 54 „Perioodi

2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest

avalikkuse teavitamine“ sätestatud info teavitusnõude täitmiseks tehtud tegevuste kohta.

13.6. Projekti elluviija esitab projekti lõpparuande hiljemalt koos viimase maksetaotlusega.

13.7. Rakendusüksusel on õigus toetuse sihipärase kasutamise hindamiseks nõuda elluviijalt

aruannete esitamist projekti viimase makse tegemisele järgneva viie aasta jooksul.

14 Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

Finantskorrektsioon tehakse ühendmääruse 7. peatüki kohaselt.

15 Vaide esitamine

Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtusse kaebuse esitamist vaie

rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021-2027 §-le 31. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras.

Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine elupaikade taastamiseks kliimamuutustega

kohanemise valmisoleku suurendamiseks

Projekti maksumus

Kogumaksumus

(EUR)

Abikõlblik summa

(EUR) Toetuse summa

Omafinantseering

(EUR)

Omafinantseeringu määr

%

13 823 529,00 13 823 529,00 11 749 999,65 2 073 529,35 15

Eelarve jaotus rahastajate lõikes

Rahastaja Abikõlblik summa (EUR)

Riigimetsa Majandamise Keskus,

st omafinantseering kokku 2 073 529,35

Ühtekuuluvusfond, sh toetus

kokku 11 749 999,65

Kokku: 13 823 529,00

Tegevuse nimetus: Näitaja koos sihttasemega:

01.01.202231.12.2029

Programmi tegevus: liikide ja

elupaikade soodsa seisundi ning

maastike mitmekesisuse tagamine

Seisundi parandamiseks

toetust saanud elupaikade

pindala (ha)

Abikõlblik kogusumma

(EUR)

Ühtekuuluvusfondi toetus

(EUR)

Omafinantseering

(EUR)

Märgalade taastamine 9 400 11 288 997,75 9 595 648,09 1 693 349,66

Projektis tehtavatest töödest

avalikkuse teavitamine 1 382 352 1 174 999,20 207 352,80

Otsene personalikulu (märgalade

taastamine) 667 930,00 567 740,50 100 189,50

Otsene personalikulu

(projektijuhtimine koos

teavitustegevuse koordineerimisega)

333 965,00 283 870,25 50 094,75

Ühtne määr 150 284, 25 127 741,61 22 542,64

Kokku: 13 823 529,00 11 749 999,65 2 073 529,35

KINNITATUD

12.12.2022 käskkirjaga nr 1-2/22/429

Lisa nr 2

K Ä S K K I R I

Tallinn 12.12.2022 nr 1-2/22/429

Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning

2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine

elupaikade taastamiseks kliimamuutustega

kohanemise valmisoleku suurendamiseks

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise

seaduse § 10 lõike 2 alusel:

1. Kehtestan toetuse andmise tingimused „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–

2027“ (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4

„Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime

edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ elupaikade taastamiseks

kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks (lisa 1).

2. Kinnitan toetuse andmise elupaikade taastamiseks kliimamuutustega kohanemise

valmisoleku suurendamiseks 2022–2029 tegevuskava ja eelarve (lisa 2).

3. Volitan Riigimetsa Majandamise Keskuse täitma toetatavate tegevuste elluviija ülesandeid.

4. Käskkiri jõustub samal ajal perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide meetme nimekirja kinnitamisega Vabariigi Valitsuse poolt.

Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide

Keskkonnaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31.

(allkirjastatud digitaalselt)

Madis Kallas

Minister

Saata: Riigimetsa Majandamise Keskus, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Riigi

Tugiteenuste Keskus, Rahandusministeerium

Toetuse andmine elupaikade taastamiseks kliimamuutustega kohanemise valmisoleku

suurendamiseks

1 Reguleerimisala

1.1. Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi

rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4

„Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime

edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ alusel elupaikade

taastamiseks kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks.

1.2. Toetust eraldatakse programmi „Keskkonnakaitse ja -kasutus“ meetme „Eluslooduse

kaitse ja kasutus“ tegevuse „Liikide ja elupaikade soodsa seisundi ning maastike

mitmekesisuse tagamine“ tulemuste saavutamiseks.

2 Toetuse andmise eesmärk

2.1 Toetuse andmise eesmärk on Euroopa Liidu loodusdirektiivi märgade elupaikade

taastamine kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks.

2.2 Toetatav tegevus panustab „Eesti 2035“ sihti „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline

ja kvaliteetne elukeskkond“ ja mõõdikusse „keskkonnatrendide indeks“.

3 Toetatavad tegevused

3.1. Toetatavad tegevused on:

a) looduslike soode ja märgade metsade taastamine;

b) vooluveekogude taastamine. Tegevuse käigus taastatakse kaitstavaid elupaigatüüpe ja

kaitstavate liikide elupaiku (edaspidi koos kaitstavad elupaigad) kaitsekorralduskavade ja tegevuskavade alusel. Tegevuskava alusel võib kaitstavate

liikide elupaikasid taastada väljaspool kaitstavaid loodusobjekte, kui kaitstava liigi

esinemisala on Eesti Looduse Infosüsteemis registreeritud vastava liigi elupaigana.

3.2. Toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021

määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 toodud horisontaalsete põhimõtetega.

3.3. Käskkirja punktis 3 toodud toetatavate tegevuste detailse iga-aastase tegevuskava kinnitab

projekti juhtrühm eelneva aasta 15. detsembriks. Käskkirja kehtestamisel 90 kalendripäeva

jooksul.

4 Tulemused

4.1. Punktis 3 nimetatud tegevuste tulemusena on kaitstavatel elupaikadel taastamismeetmed

ellu viidud ja elupaigad taastumas.

4.2. Punktis 3 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad on järgmised:

KINNITATUD

12.12.2022 käskkirjaga nr 1-2/22/429

Lisa nr 1

4.3. Projekti spetsiifilised näitajad kehtestatakse vajaduse korral projekti juhtrühmas.

5 Rakendusasutus, rakendussüksus ja elluviija

5.1. Rakendusasutus on Keskkonnaministeerium.

5.2. Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus.

5.3. Tegevuste elluviija on Riigimetsa Majandamise Keskus.

6 Projekti juhtrühm

6.1. Elluviija moodustab projekti juhtrühma, mis koosneb elluviija, Keskkonnaameti,

Keskkonnaagentuuri ja Keskkonnaministeeriumi esindajatest.

6.2. Projekti juhtrühma kaasatakse vaatlejana rakendusüksuse esindaja.

6.3. Projekti juhtrühm koordineerib projekti rakendamist, hindab projekti rakendamise edukust

ning kinnitab projekti detailse tegevuskava, hankeplaanid, aastaeelarve ja edenemise

aruanded.

6.4. Projekti elluviija ei osale projekti rakendamise edukuse hindamisel.

6.5. Projekti juhtrühma tööd korraldab elluviija.

6.6. Projekti juhtrühmal on õigus eelarve piires eelarveridasid muuta, objekte juurde võtta ja

ära jätta.

6.7. Juhtrühm otsustab konsensuslikult, millised objektid ja kui suures mahus korda tehakse,

arvestades kuluefektiivsust ja abikõlblike kulude võimalikkust ning projekti eesmärke.

6.8. Kui juhtrühm ei jõua konsensusele, teeb otsuse Keskkonnaministeerium.

7 Tegevuste abikõlblikkuse periood

Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2022 ning lõpeb 31. detsembril 2029.

8 Tegevuste eelarve

8.1. Toetust makstakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.

8.2. Toetuse maksimaalne osakaal on 85% abikõlblikest kuludest ning projekti

omafinantseerimise minimaalne osakaal on 15% abikõlblikest kuludest.

Näitaja nimetus

ja mõõtühik

Alg-

tase Aasta

2024

vahetase

2029

sihttase Selgitav teave

R a

h a

st a

m is

k a

v a

n ä

it a

ja d

Väljund-

näitaja

Seisundi

parandamiseks

toetust saanud

elupaikade

pindala

(ha)

0 Ei

kohaldu 400 9400

Toetusega taastatud

elupaikade pindala hektarites.

Pindala määramisel

arvestatakse taastamismeetme-

tega kaetud elupaiga pindala,

teatud elupaikade korral (nt

sood) arvestatakse ka mõjuala.

Saavutustaset raporteeritakse

pärast taastamistegevuste

lõpetamist konkreetsel alal.

Andmeallikas on SFOS,

projektiaruanded. Andmed

tulevad projekti käigus

taastatud elupaikadest

Tulemus-

näitaja

Alade arv, kus

elupaikade ja

liikide seisund on

toetuse abil

paranenud

(alade arv)

0 2020 0 40

Toetust saanud alade arv. Ühe

alana arvestatakse nt ühte sood

selle nime alusel, kus

taastamistöid on tehtud.

Saavutustaset raporteeritakse

pärast taastamis-tegevuste

lõpetamist konkreetsel alal.

Andmeallikas on SFOS,

projektiaruanded. Andmed

tulevad projekti käigus

taastatud elupaikade asukohast

alade arvestuses

8.3. Projekti kogueelarve on 13 823 529,41eurot, millest toetus on 11 750 000,00 eurot ning

omafinantseering vähemalt 2 073 529,41 eurot. Projekti tegevuste eelarve ja ajakava on

lisas 2.

8.4. Detailse iga-aastase eelarve lisas 2 toodud eelarve piires kinnitab projekti juhtrühm eelneva

aasta 15. detsembriks. Käskkirja kehtestamisel 90 kalendripäeva jooksul.

9 Kulude abikõlblikkus

9.1. Kulu on abikõlblik, kui see vastab Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55

„Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi

ühendmäärus) §-dele 15, 16 ja 21 ning käskkirjas sätestatud tingimustele.

9.2. Abikõlblikud on kulud, mis on otseselt vajalikud projekti väljundite loomiseks punktis 3

nimetatud tegevuste elluviimisel ja meetme tulemuste ning projekti eesmärkide ja

tulemuste saavutamiseks, sh:

9.2.1 keskkonnamõju eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise kulud;

9.2.2 projekteerimise ja ekspertiisi kulud;

9.2.3 elupaikade taastamiseks vajalikud kulud, sealhulgas puittaimestiku eemaldamise ja

kraavide sulgemise ning ümberjuhtimisega seotud kulud;

9.2.4 seireseadmete soetamise ja haldamiseks ettevalmistamise kulud;

9.2.5 punktis 3 nimetatud toetavate tegevustega seotud kulud;

9.2.6 veetaseme reguleerimiseks vajalike seadmete soetamise ja paigaldamise kulud;

9.2.7 punktis 3 nimetatud tegevustega seotud teavitamise kulud Vabariigi Valitsuse 12.05.2022

määruse nr 54 ,,Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ kohaselt, kui need ei moodusta üle 10%

projekti käskkirja kehtestamisel toodud abikõlblikest kogukuludest;

9.2.8 kinnisasja ostmise kulud, kui need ei moodusta üle 10% projekti abikõlblikest

kogukuludest;

9.2.9 punktis 3 nimetatud tegevustega seotud riigilõivud, ekspertiisid, omanikujärelevalve ja

nõupidamiste kulud;

9.2.10 kuni 5% ulatuses projekti abikõlblikest kuludest otsesteks tegevusteks töövahendite

soetamise kulud.

9.3. Projekti kaudsed kulud, mis on nimetatud ühendmääruses § 21 lõikes 4, kokku 15%

ulatuses projekti otseste personalikulude maksumusest.

9.4. Abikõlblikud ei ole:

9.4.1 ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud;

9.4.2 üldkulud tegelike kulude alusel;

9.4.3 kasutatud seadme ostmise kulud.

10 Toetuse maksmise tingimused ja kord

10.1. Toetust makstakse abikõlbliku kulu hüvitamiseks ühendmääruse 6. peatükis sätestatud

tingimustel ja korras.

10.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõikes 1 ja § 28 lõikes 3

nimetatud tingimustel.

10.3. Elluviija esitab maksetaotluse e-toetuse keskkonnas ja lisab sellele järgmised projektis

tehtud kuludega seotud dokumendid:

10.3.1 projekti raames sõlmitud hankelepingud, muud dokumendid ning teenuse osutamise

lepingud ja töölepingud, kui need ei ole rakendusüksusele varem teatavaks tehtud;

10.3.2 lepingu muudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument ja

õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused, kui lepingut on täidetud algselt kokkulepitust

erinevalt;

10.3.3 arve või muu raamatupidamisdokument;

10.3.4 asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia;

10.3.5 garantii, kindlustuse või täitmistagatise dokument, kui neid nõutakse lepingus.

10.4 Elluviija esitab riigihanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui riigihange ei ole läbi

viidud riigihangete registris ja hankelepingu abikõlblike kulude summa ilma käibemaksuta

on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem.

10.5. Maksetaotlus esitatakse kord kuus kulude kohta, mille maksumus ületab 60 000 eurot, ja

muudel juhtudel vähemalt kord kvartalis.

10.6. Rakendusüksus kontrollib 30 päeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide

nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust käskkirjas toodud tingimustele.

Puuduste korral määrab rakendusüksus elluviijale tähtaja nende kõrvaldamiseks.

Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub elluviijal puuduste kõrvaldamiseks.

10.7. Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega või pärast projekti

lõpparuande esitamist. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on lõpparuande

kinnitanud.

11 Elluviija kohustused

11.1. Elluviijale kohaldatakse toetuse saaja kohta ühendmääruses sätestatut.

11.2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artikli 73

punkti 2j järgi tuleb taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tagada kliimakindlus.

11.3. Elluviija esitab rakendusüksusele info projekti kavandatavate, elluviidavate või lõpetatud

riigihangete ja maksete kohta igal aastal 15. detsembriks ja 1. juuliks.

11.4. Elluviija tagab projekti väljundite ja tulemuse säilimise ning sihipärase kasutamise pärast

projekti lõppmakse tegemist viie aasta jooksul.

11.5. Elluviija peab korraldama teavitusürituse eesmärgiga informeerida avalikkust toetuse

saamisest, kaasates ürituse korraldamisse korraldusasutuse, kes kaasab Euroopa

Komisjoni. Teavitusüritus peab vastama vähemalt järgmistele nõuetele:

1) see peab toimuma pressikonverentsi, seminari, konverentsi, avamisürituse või

näitusena;

2) selle kohta avaldatakse pressiteade või artikkel üleriigilises online- või trükimeedias;

3) sellest valmib vähemalt 20 trükikvaliteediga fotot ja kokkuvõttev kuni

kolmeminutiline video.

11.6. Elluviija peab korraldama riigiabi andmise analüüsi tegemise enne iga objekti projekti

raames tegevuskavasse lisamist.

12 Riigihangete läbiviimise nõustamine ja kontrollimine

12.1. Elluviijal on õigus saada rakendusüksuselt riigihangete läbiviimiseks nõustamist.

12.2. Elluviija lisab riigihangete registris rakendusüksuse töötaja hanke juurde vaatlejaks.

12.3. Elluviija teavitab rakendusüksust viivitamata hankelepingu sõlmimisest ja teeb

rakendusüksusele sõlmitud hankelepingu kättesaadavaks.

12.4. Elluviija esitab rakendusüksusele teabe hankelepingu muudatuste ja nende põhjenduste

kohta.

13 Tegevuste elluviimise seire

13.1. Projekti elluviija esitab rakendusüksusele vahe- ja lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu.

13.2. Projekti vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste ülevaadet,

teavet väljund- ning tulemusnäitaja saavutamise kohta ning hinnangut väljund- ning

tulemusnäitaja 2024. ja 2029. a sihttasemete saavutamise võimalikkuse kohta.

13.3. Projekti elluviija esitab projekti vahearuande projekti iga rakendamise aasta kohta hiljemalt

sama aasta 31.detsembriks. Rakendusüksuse nõudmisel ka tihedamini.

13.4. Projekti lõpparuanne sisaldab vähemalt kogu projekti kõigi tegevuste ülevaadet ja teavet

projekti väljund- ning tulemusnäitaja saavutamise kohta. Lõpparuandes kirjeldab projekti

elluviija „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete

edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi.

13.5. Vahe- ja lõpparuandes esitatakse Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruses nr 54 „Perioodi

2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest

avalikkuse teavitamine“ sätestatud info teavitusnõude täitmiseks tehtud tegevuste kohta.

13.6. Projekti elluviija esitab projekti lõpparuande hiljemalt koos viimase maksetaotlusega.

13.7. Rakendusüksusel on õigus toetuse sihipärase kasutamise hindamiseks nõuda elluviijalt

aruannete esitamist projekti viimase makse tegemisele järgneva viie aasta jooksul.

14 Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

Finantskorrektsioon tehakse ühendmääruse 7. peatüki kohaselt.

15 Vaide esitamine

Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtusse kaebuse esitamist vaie

rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021-2027 §-le 31. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras.

Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine elupaikade taastamiseks kliimamuutustega

kohanemise valmisoleku suurendamiseks

Projekti maksumus

Kogumaksumus

(EUR)

Abikõlblik summa

(EUR) Toetuse summa

Omafinantseering

(EUR)

Omafinantseeringu määr

%

13 823 529,00 13 823 529,00 11 749 999,65 2 073 529,35 15

Eelarve jaotus rahastajate lõikes

Rahastaja Abikõlblik summa (EUR)

Riigimetsa Majandamise Keskus,

st omafinantseering kokku 2 073 529,35

Ühtekuuluvusfond, sh toetus

kokku 11 749 999,65

Kokku: 13 823 529,00

Tegevuse nimetus: Näitaja koos sihttasemega:

01.01.202231.12.2029

Programmi tegevus: liikide ja

elupaikade soodsa seisundi ning

maastike mitmekesisuse tagamine

Seisundi parandamiseks

toetust saanud elupaikade

pindala (ha)

Abikõlblik kogusumma

(EUR)

Ühtekuuluvusfondi toetus

(EUR)

Omafinantseering

(EUR)

Märgalade taastamine 9 400 11 288 997,75 9 595 648,09 1 693 349,66

Projektis tehtavatest töödest

avalikkuse teavitamine 1 382 352 1 174 999,20 207 352,80

Otsene personalikulu (märgalade

taastamine) 667 930,00 567 740,50 100 189,50

Otsene personalikulu

(projektijuhtimine koos

teavitustegevuse koordineerimisega)

333 965,00 283 870,25 50 094,75

Ühtne määr 150 284, 25 127 741,61 22 542,64

Kokku: 13 823 529,00 11 749 999,65 2 073 529,35

KINNITATUD

12.12.2022 käskkirjaga nr 1-2/22/429

Lisa nr 2

Marku Lamp Keskkonnaministeerium

[email protected] (digitaalallkirja kuupäev) nr 3-6.1/2023/758 Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projekti “Liikide ja elupaikade soodsa seisundi ning maastike mitmekesisuse tagamine” juhtrühma liikmete määramine Austatud Marku Lamp Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) on alustamas Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projekti “Liikide ja elupaikade soodsa seisundi ning maastike mitmekesisuse tagamine” (edaspidi projekt) elluviimist. Keskkonnaminister on kinnitanud 12.12.2022 käskkirja nr 1-2/22/429 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine elupaikade taastamiseks kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks“ (edaspidi käskkiri). Projekti eesmärk on Euroopa Liidu loodusdirektiivi märgade elupaikade taastamine kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks. Toetatavad tegevused on looduslike soode ja märgade metsade taastamine ning vooluveekogude taastamine. Tegevuse käigus taastatakse kaitstavaid elupaigatüüpe ja kaitstavate liikide elupaiku kaitsekorralduskavade ja tegevuskavade alusel. Toetuse andmise tegevuskava punkt 6.1 alusel moodustab RMK projekti juhtrühma, mis koosneb elluviija (RMK), Keskkonnaameti, Keskkonnaagentuuri ja Keskkonnaministeeriumi esindajatest. Lähtuvalt eeltoodust palume Keskkonnaministeeriumil nimetada projekti juhtrühma liige/liikmed, edastades RMK-le vastav info e-posti aadressil [email protected] hiljemalt 21.02.2023 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Saima Uusma maarendilepingute spetsialist looduskaitseosakond Lisad: Keskkonnaministri 12.12.2022 käskkiri nr 1-2/22/429 5099538 [email protected]