Seisukoha küsimine Lõpe PÜ-84 II osa maaparandusehitise hooldamise kohta

Maasika/Tiiu Metsakuivendus, Murru/PÜ-84 Iisaku, Välja/PÜ-100 Mäetaguse, Loibu/Tiiu Metsakuivendus, Lõpe/PÜ-84 Iisaku, Tolli/PÜ-84 Iisaku maaparandusehitiste hooldus Asukoht:Lõpe ja Metsküla küla, Alutaguse vald, Ida-Viru maakond Mõõtkava:

Hooldadava ala ringpiir

Riigi hallatav eesvool

MPS eesvool

Põhikaardi kraavid

Maa-ameti tervikteed

Katastriüksused

Sihtkaitsevöönd

Püsielupaiga sihtkaitsevöönd

Piiranguvöönd

Kavandatav kaitseala

Kavandatav kaitsevöönd

Natura2000 alad

Natura (linnuala)

Natura (loodusala)

Metsise mängupaigad

Vääriselupaik

Legend

Seisukoha küsimine Lõpe PÜ-84 II osa maaparandusehitiste hooldamise kohta

Riigimetsa Majandamise Keskuse metsaparandustalituse 2023 aasta tööplaanis on Lõpe PÜ-84 II osa maaparandusehitiste hooldamine. Objekt asub Ida-Viru maakonnas, Alutaguse vallas, Lõpe ja Metsküla külas. Lõpe PÜ-84 II osa hõlmab järgmisi maaparandussüsteeme: LOIBU/TIIU METSAKUIVENDUS 1105920010010/001 MAASIKA/TIIU METSAKUIVENDUS 1105870020010/001 LÕPE/PÜ-84 IISAKU 1105920010010/002 MURRU-PÜ-84 IISAKU 1105870020030/001 VÄLJA/PÜ-100 MAETAGUSE 1105870020030/002 Lõpe PÜ-84 II osa objekt paikneb kvartalitel II043, II053, II061-II064, II070-II074, II090-II094, II108-II111, II123-II126, II140-II144, II158-II160, II169-II172, II178-II179, II291, PG017, PG018 Lõpe PÜ-84 II osa objekt on rekonstrueeritud 2009 aastal ja hooldatud 2015 aastal. Käesoleval aastal on plaanis läbi viia objekti hooldamine vastavalt Maaeluministri 19.12.2018 määrusele nr 75 „Maaparandushoiutööde nõuded“ Läbi viidava hooldamise käigus niidetakse varasemalt rekonstrueeritud eesvoolude ja kraavide trassidelt sinna kasvanud võsa. Eesvoolud ja kraavid puhastatakse voolutakistustest ja setetest, setted laotatakse muldele ja tasandatakse. Kõik objektil paiknevad truubid puhastatakse takistustest, vajadusel parandatakse otsakud. Palun Teie seisukohta planeeritavate hooldustööde kohta. Vastus kirjale palun saata aadressil e-post [email protected] Lugupidamisega

Keskkonnaamet [email protected]

Teie nr

Meie 07.02.2023 nr 3-2.1/752

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XX

2

(allkirjastatud digitaalselt)

Maie Rummel RMK metsaparandustalitus metsaparandaja Lisad: Lõpe asendiplaan_geo (pdf) 514 0460 [email protected]

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud: 17.02.2023

Juurdepääsupiirang kehtib kuni: 16.02.2028

Alus: AvTS § 35 lg 1 p 8

Teabevaldaja: Keskkonnaamet

Maie Rummel

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

Teie 07.02.2023 nr 3-2.1/752

Meie 17.02.2023 nr 7-9/23/2630-2

Seisukoht Lõpe-PÜ-84 II osa

maaparandusehitiste hooldamisele

Austatud Maie Rummel

Soovite Keskkonnaameti seisukohta Lõpe-PÜ-84 II osa maaparandusehitiste hooldamise suhtes.1

Objekt asub Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Lõpe ja Metsküla külas.

Lõpe PÜ-84 II osa hõlmab järgmisi maaparandussüsteeme:

LOIBU/TIIU METSAKUIVENDUS 1105920010010/001

MAASIKA/TIIU METSAKUIVENDUS 1105870020010/001

LÕPE/PÜ-84 IISAKU 1105920010010/002

MURRU-PÜ-84 IISAKU 1105870020030/001

VÄLJA/PÜ-100 MAETAGUSE 1105870020030/002

Lõpe PÜ-84 II osa objekt paikneb kvartalitel II043, II053, II061-II064, II070-II074, II090-II094, II108-

II111, II123-II126, II140-II144, II158-II160, II169-II172, II178-II179, II291, PG017, PG018.

Lõpe PÜ-84 II osa objekt on rekonstrueeritud 2009. aastal ja hooldatud 2015. aastal.

Maaparandusobjekti hooldamine on kavandatud läbi viia vastavalt Maaeluministri 19.12.2018

määrusele nr 75 „Maaparandushoiutööde nõuded“. Vastavalt Teie kirjale hooldamise käigus niidetakse

varasemalt rekonstrueeritud eesvoolude ja kraavide trassidelt sinna kasvanud võsa. Eesvoolud ja kraavid

puhastatakse voolutakistustest ja setetest, setted laotatakse muldele ja tasandatakse. Kõik objektil

paiknevad truubid puhastatakse takistustest, vajadusel parandatakse otsakud.

Kavandatud hooldustööde alale jääb mitmeid kaitstavaid loodusobjekte. Keskkonnaamet annab

seisukoha või vajadusel kaitstava loodusobjekti valitseja nõusoleku alljärgnevalt iga kaitstava

loodusobjekti kohta eraldi.

Alutaguse rahvuspark

Hooldatava maaparandusobjekti põhjaosa jääb Alutaguse rahvuspargi2 (edaspidi rahvuspark) Selisoo

sihtkaitsevööndisse ja Miiloja sihtkaitsevööndisse.

Vastavalt kaitse-eeskirja3 § 9 lg-le 2 on Miiloja ja Selisoo sihtkaitsevööndite kaitse-eesmärk koosluste

tüüpide säilitamine või taastamine, neile omase liigilise ja vanuselise struktuuri hoidmine, elustiku

mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse.

1 registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 07.02.2023 nr 7-9/23/2630 2 EELISe kood KLO1000669 3 Vabariigi Valitsuse 17.12.2020 määrus nr 97 „Alutaguse rahvuspargi kaitse-eeskiri“

2 (4)

Kuna kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, siis on looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 30 lg 2 p 1 ja

LKS § 30 lg 4 p 1 alusel maaparandussüsteemi hooldustöö eelnimetatud sihtkaitsevööndites keelatud.

Vastavalt 10.02.2023 lisainfona saadetud asendiplaanil märgitule Alutaguse rahvusparki jäävaid ja

sellega piirnevaid kraave ei hooldata.

Alutaguse rahvuspargi projekteeritav sihtkaitsevöönd

Hooldatava ala lõunapoolne veerandik jääb pea tervenisti projekteeritava Alutaguse rahvuspargi alale.

EELISe andmebaasis olev projekteeritav Alutaguse rahvuspark hõlmab peamiselt riigi omandis olevat

metsamaad, mille kohta Eestimaa Looduse Fond (ELF) tegi 21.08.2020 ettepaneku liita need maad

Alutaguse rahvuspargiga, st laiendada olemasolevat rahvusparki. Lisaks seni kaitseta aladele käsitleb

ettepanek ka Suuremurru, Mädamänniku ja Lõpe lendorava püsielupaiga liitmist rahvuspargiga,

mistõttu on need alad EELISe andmebaasis kajastatud ka projekteeritava Alutaguse rahvuspargina.

ELFi ettepaneku kohaselt tuleks senised piiranguvööndi kaitsekorraga kvartalid II108 ja II143

rahvuspargiga liitmisel arvata sihtkaitsevööndisse. Samuti nähakse sihtkaitsevööndi kaitsekorra

kehtestamist rahvuspargiga liidetaval seni kaitseta alal, mis hõlmab hooldatava ala piiresse jäävaid

kvartaleid II158, II169, II170, II171, II178 ja II179 tervenisti ning kvartalit II172 osaliselt.

Keskkonnaamet koostas ELFi esitatud ettepanekule kaitse alla võtmise otstarbekuse hinnangu, milles

jõuti järeldusele, et ettepanekus esitatud ala väärib riikliku kaitse alla võtmist ning seal on otstarbekas

rakendada sihtkaitsevööndi kaitsekorda.

Seni kaitseta Alutaguse rahvuspargile liidetav ala hõlmab Mäetaguse jõe ja Rannapungerja jõe

ühinemiskoha vahel asuvat kunagist Mädasood ja seda ümbritsenud soometsi ning selle kaitse alla

võtmise eesmärk on ühelt poolt ühenduskoridori loomine hooldusalale jäävate lendorava elupaikade ja

lõuna poole asuva Kuuse-Jaani lendorava püsielupaiga vahel ning teisalt loob kaitse alla arvamine

eeldused kunagiste soometsade taastumiseks. Seetõttu soovitab Keskkonnaamet hooldustööde

kavandamisel kvartalites II108, II143, II170, II171, II178, II179 ja II 172 lähtuda kavandatavast

sihtkaitsevööndi kaitsekorrast, mille järgi hooldustööd on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.

See tähendab, et hooldustööde planeerimisel tuleb põhjalikult hinnata kraavide hooldusvajadust ja seda

võib lubada üksnes juhul, kui hooldamata jätmine avaldaks mõju väljaspool olemasolevat ja

projekteeritavat kaitstavat ala asuvale majandusmetsale. Keskkonnaameti hinnangul tuleb

projekteeritava kaitstava ala seest alguse saavad kraavid jätta hooldamata. Lisaks on kunagise Mädasoo

alal tegemist soomuldadega, kus kraavide hooldustööd põhjustavad veetaseme alandamisest ja turba

mineraliseerumisest tingituna jätkuvat süsinikuheidet ning seal on pikemas perspektiivis oluline taastada

looduslik veerežiim, et hoida seni turbasse seotud süsinikku.

Lendorava püsielupaigad

Hooldatava maaparandusobjekti ala jääb osaliselt Mädamänniku lendorava püsielupaiga4, Suuremurru

lendorava püsielupaiga5 ja Lõpe lendorava püsielupaiga6 aladele.

Lendorava püsielupaikades kehtib LKSs sätestatud kaitsekord keskkonnaministri 14.07.2006 määruse

nr 52 „Lendorava püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ (edaspidi määrus nr 52) sätestatud

erisustega.

Vastavalt määruse nr 52 §-le 1 on lendorava püsielupaikade kaitse-eesmärgiks I kaitsekategooria

kaitsealuse liigi lendorava (Pteromys volans) soodne seisund. Vastavalt LKS § 3 lg 2 loetakse liigi

seisund soodsaks, kui selle asurkonna arvukus näitab, et liik säilib kaugemas tulevikus oma looduslike

elupaikade või kasvukohtade elujõulise koostisosana, kui liigi looduslik levila ei kahane ning liigi

asurkondade pikaajaliseks säilimiseks on praegu ja tõenäoliselt ka edaspidi olemas piisavalt suur

elupaik.

4 EELISe kood KLO3001764 5 EELISe kood KLO3001755 6 EELISe kood KLO3000540

3 (4)

Vastavalt LKS § 55 lg-le 6 on kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise,

poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal keelatud, välja arvatud LKS § 58 lõigetes 4 ja 5 ning

§-s 582 sätestatud juhul.

Vastavalt määruse nr 52 § 4 lg 7 p-le 1 on lendorava püsielupaiga sihtkaitsevööndis olemasoleva

maaparandussüsteemi hoiutööd lubatud vaid püsielupaiga valitseja (Keskkonnaameti7) nõusolekul.

Keskkonnaamet on seisukohal, et lagedad kraavitrassid killustavad lendorava elupaika ja halvendavad

lendorava liikumisvõimalusi. Kraavtrassidel kasvav puittaimestik võib pakkuda, kui mitte praegusel ajal

siis tulevikus, lendoravatele paremaid võimalusi kraavitrasside ületamiseks. Lisaks mõjub

hooldustöödeks kasutatava tehnika (mootorsaed, traktorid, ekskavaatorid, jm) mootorite müra

lendoravatele tõenäoliselt häirivalt. Kuigi kraavide hooldustööd (kui mitte arvestada kraavitrasside

killustavat mõju tiheda kraavivõrgustiku korral) ei ole lendoravale esmase tähtsusega ohutegur, võib

kuivendus viimaste aastate põuaste suvede kontekstis mingist hetkest alates hakata oluliselt mõjutada

kuuskede elumust, mis omakorda kahandab lendorava elupaiga kvaliteeti.

Eelnevast tulenevalt annab Keskkonnaamet nõusoleku Lendorava püsielupaikade sihtkaitsevööndites

maaparandussüsteemi piiratud ulatuses hooldustöödeks, kusjuures LKS § 14 lg 3 alusel seab

Keskkonnaamet töödele lendorava püsielupaikade sihtkaitsevööndites järgmised tingimused:

1. Sihtkaitsevööndisse jäävate kuivenduskraavide hooldamine ei ole üldjuhul lubatud.

2. Lubatud on hooldada kuivenduskraave, mis algavad väljastpoolt püsielupaika ja mille

hooldamata jätmine avaldaks olulist mõju väljaspool püsielupaika olevale majandusmetsale,

kusjuures hooldustöö tuleb teostada minimaalses võimalikus mahus soovitavalt käsitsi.

3. Eesvoolude hooldustöö on lubatud kavandatud mahus, kuid Keskkonnaamet palub siiski ka

eesvoolude lõikudes, kus vee voolamine takistatud ei ole ja see on tehniliselt võimalik, jätta

hooldustöö tegemata või teha kuivenduskraavidega sarnaselt minimaalses mahus.

4. Maaparandussüsteemide hooldustööde teostamine on keelatud kaitsealuse looma paljunemise

ja poegade kasvatamise ajal ehk ajavahemikul 16.märts kuni 31. august.

Lendorava püsielupaikade piiranguvööndites ei ole olemasoleva maaparandussüsteemi hooldustöö

keelatud ja selle tegemiseks ei ole Keskkonnaameti nõusolek vajalik, kuid arvestades eelnevalt

kirjeldatud asjaolu, et ala on arvatud projekteeritavaks Alutaguse rahvuspargi sihtkaitsevööndiks, tuleb

Keskkonnaameti hinnangul ka piiranguvööndis hooldustöö vajalikkust tõsiselt kaaluda lähtuvalt just ala

tulevasest tõenäolisest kaitsekorrast ja jätta hooldamata kraavid, mille hooldamata jätmine ei mõjuta

metsade majandamist väljaspool olemasolevat ja projekteeritavat kaitstavat ala.

Keskkonnaamet soovitab tutvuda ka Lendorava (Pteromys volans) kaitse tegevuskavaga.

Metsis

Vastavalt EELISe andmetele (seisuga 17.02.2023) jääb hooldatava maaparandusobjekti ala osaliselt II

kaitsekategooria liigi metsise (Tetrao urogallus) elupaika8. Tegemist on kaitsealuse liigi leiukohaga, kus

rakendub vastavalt LKS § 48 lg-le 4 isendi kaitse. Vastavalt LKS § 55 lg 6 ja lg-le 61 on kaitsealuse

loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning

rände ajal keelatud, välja arvatud LKS § 58 lõigetes 4 ja 5 ning §-s 582 sätestatud juhul ning keelatud

on metsise, kui looduslikult esineva linnu, pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või

pesade kõrvaldamine, välja arvatud LKS § 55 lõike 3 punktides 2–5 sätestatud juhtudel Keskkonnaameti

loa alusel ning keelatud on lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal,

välja arvatud LKS § 55 lõike 3 punktis 1 sätestatud juhul, millal häirimisest tuleb kirjalikult teatada

Keskkonnaametile hiljemalt üks tööpäev pärast häirimist, LKS § 55 lõike 3 punktides 2–5 sätestatud

juhul Keskkonnaameti loa alusel ja LKS § 58 lõikes 7 sätestatud juhul.

Metsis on kitsalt kohastunud liik, kelle elupaikade kaitse on väga oluline. Vastavalt Metsise (Tetrao

urogallus) kaitse tegevuskavale on metsisele suureks ohuteguriks elupaikade killustutumine, kisklus,

kuivenduse mõjul toimuv elupaiga kvaliteedi langus ning nende tegurite omavaheline koosmõju, aga

samuti ka pikaajaline maastikumuutus.

7 vastavalt LKS § 21 lg 1 8 EELISe kood KLO9102270

4 (4)

Keskkonnaamet on seisukohal, et eelviidatud metsise isendikaitse reeglite täitmiseks on parimaks

meetmeks jätta metsise elupaigas olevad kraavid hooldamata. Seetõttu soovitab Kesskonnaamet metsise

elupaigas olevaid kraave mitte hooldada, kusjuures Keskkonnaameti hinnangul võib hooldada elupaika

läbivat eesvoolu, kuna selle hooldamata jätmine võib oluliselt mõjutada väljaspool metsise elupaika

olevaid majandusmetsi. Kaitsealuse linnu häirimise minimeerimiseks tuleb metsise elupaigas (eesvoolu)

hooldustööd teostada väljaspool metsise kevadsuvist mängu- ja pesitsusaega. Metsisel on häirimise

suhtes kõige tundlikum aeg 1.veebruar kuni 30.juuni.

Kaitsealused taimed

Kavandatavale maaparandussüsteemi hooldusalale jääb mitu III kaitsekategooria kaitsealuse liigi sulgja

õhiku (Neckera pennata) leiukohta. Vastavalt LKS § 55 lg 8 on keelatud III kaitsekategooria taimede,

seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist

selles elupaigas.

Kuna sulgja õhiku leiukohad jäävad kas olemasolevale või projekteeritavale kaitstavale alale ning

arvestades asjaolu, et liik ei ole kuivendamise suhtes eriti tundlik, on Keskkonnaamet seisukohal, et

kavandatud hooldustöö eeldatavalt ei ohusta liigi säilimist tema olemasolevates elupaikades.

Linnud

Kuna kavandatava hooldustöö alal esineb tõenäoliselt pesitsevaid linde, siis Keskkonnaamet juhib

tähelepanu, et vastavalt LKS § 55 lg 61 keelatud on looduslikult esinevate lindude pesade ja munade

tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine, välja arvatud LKS § 55 lõike 3 punktides

2–5 sätestatud juhtudel Keskkonnaameti loa alusel ning keelatud on lindude tahtlik häirimine, eriti

pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, välja arvatud LKS § 55 lõike 3 punktis 1 sätestatud juhul,

millal häirimisest tuleb kirjalikult teatada Keskkonnaametile hiljemalt üks tööpäev pärast häirimist, LKS

§ 55 lõike 3 punktides 2–5 sätestatud juhul Keskkonnaameti loa alusel ja LKS § 58 lõikes 7 sätestatud

juhul.

Eelnevast tulenevalt soovitab Keskkonnaamet hooldustöid kogu kavandatud tööde alal mitte teha 1.

aprillist kuni 31. juulini.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Vildak

juhtivspetsialist

looduskasutuse osakond

Lauri Saapar 5273872 (looduskasutus)

[email protected]

Triin Amos 56296403 (looduskaitse planeerimine)

[email protected]

Reelika Lumi 56463909 (loodushoid)

[email protected]

Katrin Jürgens 5238548 (loodushoid)

[email protected]