Vastus veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringu eelnõule

Vastus veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringu eelnõule

Austatud Karina Laasik

Keskkonnaamet edastas Riigimetsa Majandamise Keskusele (edaspidi RMK)

veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringu eelnõu ja keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmise otsuse eelnõu edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks . RMK kohtus

Keskkonnaametiga koos projekteerijaga virtuaalselt 03.02.2023, kus arutati registreeringu

tingimuste täitmist ja nende asjakohasust.

RMK edastab lähtuvalt kohtumise tulemustest ettepanekud tingimuste muudatusteks.

2. Paisjärv tuleb tühjaks lasta enne aprilli algust, et vältida olulist negatiivset mõju II

kaitsekategooria liigile sarvikpütt.

RMK esitas seisukoha koos projekteerijaga, et läbi Ruila paisu tühjendusava ei pruugi paisjärve

alandamine aprilli alguseks õnnestuda, sest tühjendusava läbimõõt ei ole piisav suurveeaegse

vooluhulga läbi laskmiseks.

RMK esitas kohtumisel koos projekteerijaga võimaluse, et alandada paisutus läbi paisukeha

täieliku lammutamise samadel tingimustel (0,3 m ööpäevas jne). See tegevus sõltub kohaliku

omavalitsuse ja eramaa omaniku kooskõlastustest. Kui veebruari lõpuks kooskõlastusi ei saada, ei

ole tegevust tehniliselt ja ajaliselt võimalik sisse tellida. Lisaks on antud tegevus sõltuvuses SA

KIK-i rahastustingimustest.

RMK annab Keskkonnaametile tagasiside, et kuna paisukeha näol on tegemist ehitusregistrisse

kantud ehitisega, siis tööde sisse tellimisel kuulub tegevus ka ehitus- lammutustegevuse alla, mis

nõuab RMK-lt ÜF rahastuse kasutamisel ehitushanke koostamist vastavalt riigihanke seadusele.

Seetõttu ei saa RMK paisu täielikku lammutamist nii tehniliselt teostada kui ka ajaliselt

aprilli alguseks sisse hankida.

Kui Keskkonnaamet jätkuvalt soovib, siis teostame alandamist tänase registreeringu nõuete

kohaselt läbi tühjendusava avamise, kuid selleks palume muuta ka jõesiseste tööde võimaldamise

tähtaegasid.

Keskkonnaamet

Teie 24.01.2023 nr DM-122488-4

Meie 07.02.2023 nr 3-6.1/2023/745

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX

2

5. Kontrollida alanemist päeva jooksul paaritunniste intervallide kaupa ja veenduda, et allavoolu

juhitav vesi on endiselt läbipaistev, ei kahjusta vahetult paisust allavoolu ojasängi ning paisu taha

ei ole kogunenud risu. Kogunenud risu tuleb eemaldada.

Paisjärve võimalik alandamine läbi läbivooluava avamise võtab tõenäoliselt Ruila paisul aega ca

1-2 nädalat olenevalt suurveeaegsest vooluhulgast ja sellest, kuidas lõpuks paisjärve veetaset

alandatakse (lammutamine/tühjendusava avamine). See tähendab praktiliselt seda, et keegi peab

tööobjektil viibima 24 tundi ööpäevas mitu nädalat järjest. Palume Keskkonnaametil kaaluda

võimalust sellest tingimusest loobuda, sest allavoolu laskuva vee läbipaistvuse hindamine on

subjektiivne ning ei anna Keskkonnaametile täiendavat informatsiooni. Lisaks võib vee

läbipaistvust hinnata ka 1 kord päevas, sest 0,3 m veetaseme alanemise järgselt ei saa tööde

teostaja praktiliselt midagi teha vee läbipaistvuse parandamiseks. Otsus järjekordseks veetaseme

alandamiseks (0,3 m) tehakse järgmisel päeval kui vee läbipaistvus paisjärves pole muutunud

häguseks (jätkuvalt subjektiivne hinnang) ehk 1 kord ööpäevas.

9. Jõesängis voolavas vees võib töid teha perioodil 01. juulist kuni 15. septembrini.

Palume Keskkonnaametil ühtlustada kõrvaltingimuste seadmise praktikat ning nimetada punkt

selliselt, et jõesängis voolavas vees võib teha töid madalveeperioodil või kasutada ajavahemikku

01.juuni – 1. oktoober. Ühtlane praktika on vajalik ka tööde ajalise planeerimise jaoks. Praktika

võib kindlasti muutuda, kui selgub, et tegemist on väikese vooluhulgaga jõega või allpool paisu

asuvad koheselt väärtuslikud koelmualad, kuid täna Ruila paisu lävendis need puuduvad.

RMK juhib tähelepanu, et antud tingimus on vastuolus kõrvaltingimusega nr 2, kus

Keskkonnaamet näeb ette, et paisjärv tuleb alla lasta enne aprilli kuud. Palume leida

Keskkonnaametil võimalus või määrata sellised tingimused, et varasem veetaseme alandamine

oleks võimalik kui Keskkonnaamet peab varasema paisjärve veetaseme alandamist jätkuvalt

perspektiivikaks tegevuseks.

16. Vasalemma jõe veekaitsevööndis (10 m) võib ehitustööde alal eemaldada puid ja võsa. Kännud

võib välja juurida ainult kaevetööde alal. Möödavoolukanali ja jõe vahel raiuda puittaimestik

ainult jõele juurdepääsuks vajalikus ulatuses. Raiet ei tohi teostada linnurahu ajal (15. märts -

31. juuli).

RMK juhtis kohtumisel tähelepanu, et vastavalt tööprojektile on tööalal vajalik eemaldada ca 3-4

põõsagruppi (toomingas, paju). Lisaks juhib RMK tähelepanu, et samal alal on väljastatud

eraisikule lageraieks metsateatis, kus sellist ajalist piirangut ei rakendata. Vastavalt kohtumisel

saadud Keskkonnaameti informatsioonile (põõsalindude pesitsusaeg algab Keskkonnaameti

hinnangul hiljem kui märtsis) palume Keskkonnaametil ühtlustada raie ajalised piirangud. Sellisel

juhul saame nii raie kui ka veetaseme alandamise teha samas ajavahemikus (enne aprilli algust) ja

ühiselt, mis samuti vähendab kaasnevate ajutiste häiringute mõjusid.

Kuna RMK-l puudub võimalus paisjärve alandamist teostada läbi täieliku paisukeha

lammutamise, siis vastavalt kohtumisel kokkulepitust teostame paisjärve veetaseme

alandamise endiselt läbi tühjendusava järkjärgulise avamise juhul kui Keskkonnaamet peab

seda vajalikuks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Sander Sandberg

Vee-elustiku spetsialist

Looduskaitse osakond