Harju-Risti riigimets - Lääne-Harjumaa

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

21.aprillil 2023

MTÜ Roheline Pärnumaa ja Päästame Eesti Metsad MTÜ seisukohad Riigimetsa

Majandamise Keskuse raieplaanide kohta:

Kodumetsades, nn KAH-aladel üle Eesti peab metsamajandamisviis olema metsi hoidev ja

kaitsev. Metsaseaduse järgi on üks metsamajandamisviis metsakaitse ning just metsakaitse on

metsamajandamisviis, mida tuleb kodumetsades, nn KAH-aladel viljeleda.

1. Mõned üldised põhimõtted, mida tuleks kõikide nö KAH-alade puhul rakendada (allpool on

ettepanekud konkreetse ala kohta):

1.1. kõigis kodumetsade, nn kõrgendatud avaliku huviga aladel (KAH-aladel) on vaja teha sõltumatu

vääriselupaikade (VEP) inventuur, samuti Natura elupaikade inventuur ning inventeerida kõik

loodusväärtused (loomad, taimed, seened, sablikud);

1.2. valdavalt on tegu varasemalt kaitsemetsade kategooria alla kuulunud metsaaladega (kuni 2009.

a Metsaseadus) ning seni kuni kaitsemetsade kategooria Metsaseaduses taastatakse, tuleb neid

metsi, nn KAH-alasid hoida ja kaitsta;

1.3. elamutega piirnevates puistutes tuleb hoiduda igasugustest raietest, mis metsa üldilmet

muudavad;

1.4. metsahoidmise kavandamisel tuleb jälgida piirkonna üldplaneeringus kehtestatud

(arengu)eesmärke ja nendest mitte kõrvale kalduda. Metsandus peab toetama kohaliku

elukeskkonna kvaliteeti ja kohalikke loodusväärtusi.

2. Käesolevaga ei ole me nõus RMK kavandatud intensiivsete ja sobimatute raietega

kogukonnametsades.

2.1. peatada tuleb kõikide uuendusraiete kavandamine kodumetsades, nn KAH-aladel. Neid metsi

tuleb majandada metsi kaitstes.

2.2. tuleb taastada kaitsemetsade kategooria Metsaseaduses;

3. Alapõhised seisukohad

3.1. Harjumaal, Lääne-Harju vallas Kõmmaste - Harju-Risti metsade majandamise kava projekt (21.

04.2023)

Kavas on ekslik väide sissejuhatuses: “Selleks, et säilitada Kõmmaste - Harju-Risti metsade püsimine

ja mitmekülgne kasutus ka tulevikus, oleme koostamas Kõmmaste - Harju-Risti ümbruses kasvava

riigimetsa majandamise kava aastateks 2023–2032.”

Vastuväide: metsa püsimise tingimus ei ole metsa (uuendus)raiumine, vaid vastupidi: raied rikuvad

puhkemetsa väärtuse, metsade ökosüsteemid ja liigirikkus hävivad, sealhulgas kahjustab

ökosüsteeme teistkordselt enne monokultuurset istutust praktiseeritav pinnase lõhkumine

(mineraliseerimine), kaotatud elurikkus on korvamatu kaotus. Eriti kui hinnata Eesti metsade

ökosüsteeme ja elurikkuse hävingut tänapäevase intensiivne ülearie kontekstis, raiutakse ka Natura

aladel, asulate ümbruse nn kaitsemetsades jne. Metsa tuleb hoida ja majandada metsa kaitse

põhimõttel püsimetsandusvõtetega.

MAK-is on metsaelupaikade soodsa seisundi saavutamise meetmena välja toodud vajadus tagada

nende kaitse ka väljaspool kaitstavaid alasid riigimaal. Samuti on MAK-is sõnastatud eesmärk, mis

tuleneb Euroopa Liidu elurikkuse strateegiast aastani 2030 ja metsastrateegiast aastani 2030 –

tagada veel säilinud loodus- ja põlismetsade kaitse. Hetkel on täpsustamisel nende metsade valiku

kriteeriumid.

Praegu kehtib veel Padise valla ÜP,

lk 17

Metsa kasutamise viisid on:

• kaitstavate loodusobjektide hoidmine (looduse kaitse); • maastiku või selle erimi, mulla või vee kaitsmine (keskkonnakaitse); • inimese kaitsmine tootmis- ja transpordiobjektidelt leviva saaste ning

ilmastiku kahjuliku mõju eest (sanitaarkaitse);

• inimesele puhkamise, tervise parandamise ja sportimise võimaluste

loomine (rekreatsioon);

• puude seemnete, metsamarjade, seente, ravim- ning dekoratiivtaimede ja

nende osade, sambla, samblike, pähklite, heina, okste, dekoratiivpuude,

puukoore ja -juurte, vaigu ja kasemahla varumine, mesipuude paigutamine

ja loomade karjatamine (kõrvalkasutus);

• teadus- ja õppetöö;

• puidu saamine; • jahindus; • riigikaitse. Metsas toimuva ja metsaga seotud inimtegevuse reguleerimiseks jagatakse

metsad kolme kategooriasse: hoiumetsad, kaitsemetsad (neis kahes kehtivad

metsakasutuse piirangud) ja tulundusmetsad.

Lk 32 Metsa säästlikul majandamise seisukohalt on oluline:

• rakendada metsades säästlikke metsandusvõtteid;

• luua valgaladel ja tundlikes ökosüsteemides majanduslikult kasutamatuid

metsareserve;

• bioloogilise mitmekesisuse praeguse taseme säilitamine. Käesoleva planeeringuga sätestatakse, et kõik lehtpuud (üksikud või gruppi-

dena), mille rinnasdiameeter on üle 40 cm on olulise tähtsusega põlispuud ja

kõik toimingud nendega tuleb kooskõlastada Padise Vallavalitsusega.

Oluliseks on valla lääneosa läbiva metsavööndi säilitamine massiivina, mis

oleks elupaigaks suurimetajatele, kotkastele jt ulatuslikul alal toitu hankivatele

loomadele.

Lk 32: Kaitsemetsa ala on kantud sinakasrohelise püstviirutusega üldplaneeringu

kaardile.

Lääne-Harju valla koostamisel oleva üldplaneeringu https://atp.amphora.ee/laaneharjuvv/index.aspx?itm=527415&af=562302 rohevõrgustiku analüüsist (LISA_6_L_H):

Lk 13: 3.2 Rohelise võrgustiku puhkefunktsioon vallas

Rohelise võrgustiku üheks eesmärgiks on tagada ökosüsteemide poolt pakutavad hüved pikaajalise sotsiaalmajandusliku arengu soodustamiseks. See tähendab eelkõige looduslähedase majandamise võimaldamist, traditsioonilise maalähedase elulaadi toetamist ja võrgustiku või selle osade funktsioneerimist vabaõhu puhkealadena. Rohelise võrgustiku vabaõhu puhkeala funktsioon on eriti oluline linnade läheduses ja traditsioonilistes väljakujunenud puhkemajandusliku taristuga looduslikes puhkepiirkondades.

Lääne-Harju valla rohevõrgustiku puhkefunktsiooni mõjutab Tallinna lähedus, mistõttu on eriti valla põhjaosas vabaõhu puhkealade kasutajaid rohkesti. Harju maakonnaplaneering 2030+ tähistab Tallinna linna rohevõrgu piiri piki raudteed, kavandades raudteest põhja poole jäävatele rohealadele olulisemat puhkeotstarbelist kasutust. Tallinna rohevööndi rohevõrgustiku aladest jääb 15% Lääne- Harju valda (koos Pakri saartega 22%). Maakonnaplaneering annab suunise Tallinna rohevööndisse jäävate rohelise võrgustiku aladel kaaluda metsale majanduspiirangute rakendamist ja võimalusel vältida lageraiet.

Lk.14: Üldplaneeringu olemust arvestades võeti fookusesse rohevõrgustiku kui võimaliku vabaõhu puhkeala ruumiline kättesaadavus. Lähtekohaks võeti „Rohevõrgustiku planeerimisjuhendis“ (Keskkonnaagentuur 2018) välja toodud suunised ja viidi läbi järgnevad sammud:

1) Asulates või nende vahetus läheduses asuvad rohealad (üldplaneeringu esialgse maakasutusplaani järgi kaitsemetsa, haljasala ja parkmetsa, puhke ja loodusliku haljasmaa alad) loeti potentsiaalseteks lähipuhkealadeks;

Lk.36: Mets ja raie

Metsaressursse tuleb kasutada säästlikult. Metsade majandamise (metsa uuendamise, kasvatamise, kasutamise ja metsakaitse) eesmärk on hoida ja suurendada metsi või teisi metsaalasid ja tõsta metsaressursside tootlikkust ning kvaliteeti. Metsa majandamine on säästev, kui on tagatud elustiku mitmekesisus, metsa tootlikkus, uuenemisvõime, elujõulisus ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldav mitmekülgne metsakasutus.

Rohevõrgustiku aladel on tegemist majandatava metsaga, kus metsa majandamine toimub vastavalt metsakorralduskavadele. Metsakorralduskavade koostamisel tuleb lähtuda printsiibist, et rohevõrgustiku aladele tuleb tagada võimalikult võrdses osas nooreealist keskealist, küpset metsa. Täiendavad piirangud metsa majandamisele tulenevad seadusandlusest.

Rohelise võrgustiku koridoride aladel tuleb võimalusel vältida lageraiet. Lageraiet võib kavandada selliselt, et säilitatava metsakoridori laius oleks vähemalt 200 m.

Rohelise võrgustiku tugevdamiseks säilitatakse põllumaade vahel paiknevad metsaga kaetud alad, sest mets omab olulist tähtsust ökoloogilistes protsessides ning inimese kultuurilises taustas ja elulaadis.

Kaart rohevõrgustiku kohta (LISA_6_1_Lääne-Harju_RV):

Järgneval kaardil on kaartide võrdlemise teel leitav RMK poolt käsitletava KAH-ala kattuvus RV

Pedase-Kurkse tugiala osaga ja kollane kommentaar näitab ühe plaanitud raie kohta seal:

KÜSIMUSED: Kuidas on RMK-l juba kehtivaid metsateatisi sel alal? (15.04.2023 seisuga) MIKS on metsateatised varem võetud kui kava ja avalik arutelu?

Aegjärkse raie metsateatis 50000574763 (31.08.2022). Kava projekt näeb osal eraldisel ette lageraiet, aga teisel eraldisel ei ole raiet üldse näha. Kas see tähendab, et aegjärkne raie on juba teostatud?

Aegjärkse raie metsateatised: 50000574765, 50000574767 ja 50000574769 (kõik 31.08.2023). Kas raied on juba tehtud?

Harvendusraie metsateatised: 50000574777 ja 50000574779 on mõlemad kuupäevaga 31.08.2022. Nemad on ka projekti kaval, aga miks enne KAH ala määramist? RMK metsatööde kaardil on KAH- ala on määratud 26.01.2023.

EELIS, seisuga 17.03.2023:

- Keskkonnaagentuur Natura metsaelupaikade esinemisalad (suure tõenäosusega et Natura metsaelupaik on olemas)

https://adr.envir.ee/et/document.html?id=1bc1cdc2-7ab9-41a7-b098-274bb0f1d522

Kas Natura elupaikade inventuur on seal tehtud?

- VEP: Kas inventuur on tehtud?

- loomad: Kas inventuur on tehtud?

- taimed: Kas inventuur on tehtud?

- seened/samblikud: Kas inventuur on tehtud?

(Kaart ülalpoolne: kollased on Keskkonnaagentuuri tehtud "esinala_V2_sulam_sp" kaardikiht. Kui

Keskkonnaagentuuri Natura metsaelupaikade esinemisalad on olemas, siis suure tõenäosusega on Natura metsaelupaik on olemas. Saab lugeda siit: https://adr.envir.ee/et/document.html?id=1bc1cdc2- 7ab9-41a7-b098-274bb0f1d522)

Projekt: 1,7 ha lageraie, 1,4 ha aegjärkne raie, 1,7 ha häilraie.

Kirjelduse ja kava projekti vahel on erinevused:

- Kaart 1: vanused (ja eraldised) on palju muutunud.

- Kirjelduses metsade vanused on: vana 41,1%, kesk 42,7%, noor 16,2%

Kava projekt: vanused on: vana 44,6%, kesk 39,3%, noor 16,1%

4. Lisame mõned lingid ka meediast:

Eesti inimesed toetavad riigi tulundusmetsades püsimetsandust: https://elfond.ee/mets/uuring- suurem-osa-eestimaalasi-toetab-riigimetsa-raiemahu-vahendamist-ja-pusimetsana-majandamist

Eestimaa Looduse Fondi ekspertide ja teiste metsaekspertide hinnangul: RMK ei majanda metsi

säästlikult.

METSASTATISTIKA UUED MUDELID: tagavara on 30 miljonit tihumeetrit seni arvatust väiksem,

suremus aga mitme miljoni jagu suurem. Kas mets on ikka säästlikult majandatud? (ÕL 4.02.2023):

Euroopa üks tähtsamaid säästva metsanduse kriteeriume nõuab, et raiemaht oleks väiksem kui majandatavate metsade netojuurdekasv. Viimane tähendab juurdekasvu, millest on looduslik suremus maha lahutatud. Senine ametlik metsastatistika, mis keskkonnaministeerium saatis metsanduse arengukava raames ka riigikogule, näitab, et Eestis on see kriteerium täidetud.[ ...] Uue suremuse hinnangu valguses kipub vägisi välja paistma metsade mittesäästev majandamine.

Metsapoliitika alusandmestikud, nt SMI, ei ole kooskõlas teiste metsaandmestikega ja andmeid on püütud salastada Keskkonnaministeeriumi tasandil.

Euroopa Liidu Kohus vaeb Eesti metsade andmestikku (PM 27.08.2022):

Riiklikku statistilist metsainventeerimist (SMI) viib läbi keskkonnaministeeriumi haldusalasse kuuluv keskkonnaagentuur. SMI alusel hinnatakse Eesti metsi alates 1999. aastast, SMI- andmetel baseeruv statistika annab ka olulise sisendi Eesti metsa arengukava koostamisse ja raiemahu määramisse. Juba aastaid on looduskaitsjatel kahtlus, et riik teeb metsastatistilisi andmeid käideldes sohki. Keskkonnaorganisatsioonide visa võitluse ja andmekaitseinspektsiooni toel on statistilise metsainventuuri (SMI) andmed avalikkusele suures osas kättesaadavaks saanud, kuid kuna selguse toomise asemel süvendas avaldatud teave hoopis kahtlusi, otsustati ülejäänud andmete kättesaamiseks riigi vastu kohtusse minna, sest riik keeldus nende väljaandmisest.

VESTLUSRING Kui palju siis Eestis metsa ikkagi on? (PM 9.06.2022):

SMI absoluutarve hakati käsitlema viimse instantsi tõena ja võtma nende alusel vastu metsapoliitilisi otsuseid. Asko Lõhmus: Kuna SMI kasutamine metsapoliitika tegemisel on järjest laialdasem, on vaja lahendada ebakõlad SMI ja teiste andmestike vahel – näiteks seesama Eesti metsade tagavara küsimus või küsimus, kus mida juurde kasvab.

____

Metsa tuleb majandada metsa kaitstes, milleks Metsaseadus ka võimaluse annab.

Soovime ettepanekutele vastuseid e-posti teel (lisaks võimalikele RMK kodulehel avaldatavatele

vastuste kokkuvõttele).

Lugupidamisega

Riina Georg,

MTÜ Roheline Pärnumaa (üle-eestilise tegevusulatusega keskkonnaühendus) volitatud esindaja

[email protected]

Farištamo Eller,

Päästame Eesti Metsad MTÜ seaduslik esindaja

[email protected], [email protected]

From: Roheline Pärnumaa <[email protected]> Sent: 04 April 2023 18:18:21 To: Laane-Harjumaa Cc: RMK Subject: Kõmmaste ja Harju-Risti ümbruse metsatööde kava muudatusettepanekud

Lugupeetud Riigimetsa Majandamise Keskus

MTÜ Roheline Pärnumaa seisukohad metsatööde kava tutvustavale koosolekule.

1. Juhime Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) tähelepanu järgmistele asjaoludele:

1.1. kõigil avalikustatud kõrgendatud avaliku huviga aladel (KAH-aladel) on vajalik teha eelnevalt vääriselupaikade (VEP) inventuur;

1.2. kuna tegemist on valdavalt varasemalt kaitsemetsade kategooria alla kuulunud metsaaladega (kuni 2009. a metsaseadus), siis tuleb KAH-alasid majandada põhimõtteliselt püsimetsana, st piirduda valikraiega;

1.3. elamutega piirnevates puistutes teostada raiet (püsimetsanduse raames valikraiet) vaid vajadusel ning hoiduda teistest raieliikidest ülemäärase kahju tõttu, mida need metsaökosüsteemile tekitavad;

1.4. raietööde kavandamisel jälgida piirkonna üldplaneeringus kehtestatud (arengu)eesmärke ja nendest mitte kõrvale kalduda. Metsandus peab toetama kohaliku elukeskkonna kvaliteeti ja kohalikke loodusväärtusi.

2. Käesolevaga ei ole me nõus RMK kavandatud intensiivsete ja sobimatute raietega kogukonnametsades, kus valdavalt pealegi ei ole ellu viidud VEP inventuuri, ning RMK poolt1 14. veebruari 2022 algatatud KAH-aladel metsatööde kavandamise ettepanekutele vastuseks esitame järgmised seisukohad:

2.1. peatada kõikide uuendusraiete kavandamine KAH-aladel, sest need metsaalad on varem kuulunud kaitsemetsade kategooriasse. Neid metsi majandada püsimetsana teaduslike põhimõtete ja eesmärkide järgi, tehes vajaduse korral valikraiet. 2.2. algatada kaitsemetsade kategooria staatuse taastamine Eesti metsanduse õigusaktides; 2.3.praegu esitame avalikustatud KAH-aladega seonduvalt alljärgnevad seisukohad. Jätame endale õiguse esitada edaspidi täiendavaid seisukohti.

3. Alapõhised seisukohad

Kõmmaste ja Harju-Risti ümbruse mets

3.1. Viia läbi VEP inventuur.

3.2. Puistuid majandada ainult püsimetsana, st valikraiega, rakendades püsimetsa majandamise põhimõtteid.

4. Seisukohtadele täiendavad põhjendused (vt ka allpool tõendid meediast):

Uuring näitab rahva toetust püsimetsandusele:

https://elfond.ee/mets/uuring-suurem-osa-eestimaalasi-toetab-riigimetsa-raiemahu-vahendamist-ja-pusimetsana-majandamist

Eestimaa Looduse Fondi ekspertide ja teiste metsaekspertide hinnangul RMK ei majanda metsi säästlikult.

Metsapoliitika alusandmestikud, nt SMI, ei ole kooskõlas teiste metsaandmestikega ja andmeid püütakse salastada Keskkonnaministeeriumi tasandil.

METSASTATISTIKA UUED MUDELID: tagavara on 30 miljonit tihumeetrit seni arvatust väiksem, suremus aga mitme miljoni jagu suurem. Kas mets on ikka säästlikult majandatud? (ÕL 4.02.2023):

Euroopa üks tähtsamaid säästva metsanduse kriteeriume nõuab, et raiemaht oleks väiksem kui majandatavate metsade netojuurdekasv. Viimane tähendab juurdekasvu, millest on looduslik suremus maha lahutatud. Senine ametlik metsastatistika, mis keskkonnaministeerium saatis metsanduse arengukava raames ka riigikogule, näitab, et Eestis on see kriteerium täidetud.[ ...] Uue suremuse hinnangu valguses kipub vägisi välja paistma metsade mittesäästev majandamine.

Euroopa Liidu Kohus vaeb Eesti metsade andmestikku (PM 27.08.2022):

Riiklikku statistilist metsainventeerimist (SMI) viib läbi keskkonnaministeeriumi haldusalasse kuuluv keskkonnaagentuur. SMI alusel hinnatakse Eesti metsi alates 1999. aastast, SMI- andmetel baseeruv statistika annab ka olulise sisendi Eesti metsa arengukava koostamisse ja raiemahu määramisse. Juba aastaid on looduskaitsjatel kahtlus, et riik teeb metsastatistilisi andmeid käideldes sohki. Keskkonnaorganisatsioonide visa võitluse ja andmekaitseinspektsiooni toel on statistilise metsainventuuri (SMI) andmed avalikkusele suures osas kättesaadavaks saanud, kuid kuna selguse toomise asemel süvendas avaldatud teave hoopis kahtlusi, otsustati ülejäänud andmete kättesaamiseks riigi vastu kohtusse minna, sest riik keeldus nende väljaandmisest.

VESTLUSRING Kui palju siis Eestis metsa ikkagi on? (PM 9.06.2022):

SMI absoluutarve hakati käsitlema viimse instantsi tõena ja võtma nende alusel vastu metsapoliitilisi otsuseid. Asko Lõhmus: Kuna SMI kasutamine metsapoliitika tegemisel on järjest laialdasem, on vaja lahendada ebakõlad SMI ja teiste andmestike vahel – näiteks seesama Eesti metsade tagavara küsimus või küsimus, kus mida juurde kasvab.

STATISTILISTE KÜBARATRIKKIDE LÕPP: Eesti metsad kütsid kliimat soojemaks palju varem, kui seda seni tunnistati! (ÕL 28.01.2023): Keskkonnaministeerium saatis hiirvaikselt 10. jaanuaril Euroopa Komisjonile 2023. aasta kasvuhoonegaaside inventuuriaruandest lühendatud versiooni ning ÜRO-le läheb täisversioon hiljemalt aprilli keskpaigas. Selle järgi polnud LULUCFi sektor kasvuhoonegaaside tekitaja mitte üksnes 2020. aastal, vaid oli seda juba 2017.aastast saati ning ka kõigil järgnevatel aastatel. ... keskkonnaagentuur on lõpuks ometigi hakanud arvutuslikke detaile selgitama. Oleks seda varem tehtud, siis oleks ehk ära jäänud ka keskkonnaministrite esinemised riigikogu kõnepuldis, kus nad rääkisid tõsimeeli, kuidas Eesti metsad seovad ja et kliimaeesmärke õnnestub täita ka 11miljonilise raiemahuga. Samuti oleks ilmselt ära jäänud ministeeriumi metsaosakonna eelmise aasta väide, mis tunnistas sidujast heitjaks muutumise anomaaliaks. Muutused CO2 heitkoguses: LULUCF tervikuna Kui eelmise aasta arvutuse järgi toimus heide üksnes 2020. aastal, siis seekordse arvutuse põhjal toimus see ka kolmel varasemal aastal.

KIRVEHOOPIDE HIND RIIGI RAHAKOTILE: ähvardavalt läheneb üüratu trahv – 1,4 miljardit eurot! Ministeerium tunnistab: kliimaeesmärke me ei täida (ÕL 22.11.2022)

TÕDE TÕUSEB, VALE VAJUB: keskkonnaagentuuri uued arvutused näitavad mustvalgelt, kuidas senise ja lähiaastateks planeeritud raiemahuga ei saa jätkata (ÕL 9.11.2022)

Eesti on CO₂ kohustusega hädas üleraie, mitte Brüsseli kiusamise pärast (PM 07.2022)

Eesti metsatagavara jäi viie aastaga 26 miljonit tihumeetrit vähemaks (PM 3.06.2022)

Rein Kuresoo Väike vale, suur vale või SMI? (PM 06.2022)

ARVUTAME ROHELISEMAKS! Miljonite tonnide küsimus: Eesti teatab maailmale, et meie metsad seovad süsinikku – aga tegelikult on vastupidi! (ÕL 2021)

METSASTATISTIKA NÄITAB AIATEIBAID?! Pikalt avalikkuse eest varjatud andmetes haigutavad 100 000 hektari suurused anomaaliad (ÕL 2021)

Lugupidamisega ja põhjendatud seisukohtadele ja ettepanekutele põhjalikke vastuseid oodates

Riina Georg, üle-eestilise tegevusulatusega keskkonnaühenduse MTÜ Roheline Pärnumaa volitatud esindaja

1

Kõmmaste - Harju-Risti

metsatööde kava aastateks 2023-2032

Koostaja: Jaan Schults

02. mai 2023

2

Sisukord

I Ülevaade Kõmmaste - Harju-Risti metsa majandamise kavaga hõlmatud

riigimetsadest 4

II Üldised põhimõtted riigimetsade majandamisel 7

III Metsade majandamise kava Kõmmaste - Harju-Risti riigimetsades aastatel 2023–

2032 8

IV Mõisted 16

3

Hea lugeja!

Mets on Eesti rikkus. Meile kõigile on oluline, et meie metsad oleksid elujõulised, erinevas

vanuses, mitmekesised ja terved. Selline seisund saavutatakse metsa kasvatades, kasutades,

uuendades ja kaitstes. Nõnda tagame, et igal järgmisel põlvkonnal on samaväärselt meiega

noort metsa, keskealist metsa ja raieküpset metsa ning võimalus kasutada nende metsadega

kaasnevaid hüvesid. Erinevas vanuses mets on vajalik ka ökoloogilise mitmekesisuse

tagamiseks, sest eri liigid vajavad erinevaid tingimusi ja elupaiku.

Enamus Eesti metsadest on poollooduslikud ehk inimene on need kunagi istutanud ning loodus

teisi puuliike omalt poolt lisanud. Elujõulise metsa saamiseks järgnevad istutamisele

metsakasvatustööd. Kui mets saab raieküpseks, siis puit raiutakse ja asemele kasvatatakse uus

mets.

Metsa kasvatamise võtted on erinevad ja need olenevad kohapealsetest looduslikest

tingimustest. Eesti tingimustes on kõige tulemuslikum uuendada metsa lageraiega, millega

luuakse taimede kasvuks soodsad valgustingimused. Looduslikult on lageraiele sarnaseid

tingimusi varem loonud põlengud ja tormid, mida täna aga esineb harvem ja väiksemal pindalal

kui sada aastat tagasi.

Metsa raiudes saame taastuvat ja keskkonnasõbralikku materjali, mida kasutame energia

saamiseks, ehituses, mööblitööstuses, paberi tootmiseks ja paljuks muuks. Lisaks luuakse

riigimetsas looduses liikumise võimalusi, kaitstakse loodusväärtusi ja kultuuriobjekte ning

toetatakse teadusuuringuid.

Selleks, et säilitada Kõmmaste - Harju-Risti metsade püsimine ja mitmekülgne kasutus ka

tulevikus, oleme koostamas Kõmmaste - Harju-Risti ümbruses kasvava riigimetsa majandamise

kava aastateks 2023–2032. Kava koostamiseks ja metsatööde planeerimiseks toimusid

17.02.2023 ja 14.04.2023 kogukonnaga arutelud, lisaks esitasid kogukonna esindajad kirjalikud

ettepanekud tööde planeerimisele.

4

I Ülevaade Kõmmaste - Harju-Risti metsa

majandamise kavaga hõlmatud riigimetsadest

Kõmmaste - Harju-Risti ümbruses asub RMK hallatavat metsamaad 129,3 ha (tabel 1).

Looduskaitselisi piiranguid siinsetes metsades ei ole. Mittemetsamaad on alast 1,9%, suure osa

sellest on endine mahajäetud taimeaed.

98,1% on majandatavad metsad, kus metsa kasvatamine ja uuendamine toimub arvestades

seadustest ja säästva metsamajandamise sertifikaatidest tulenevate piirangutega.

Tabel 1. Riigimetsamaa jagunemine hektarites (ha) majandamiskategooriate järgi Kõmmaste -

Harju-Risti.

Rangelt kaitstav mets -

RMK otsusega mitte majandatav mets -

Mittemetsamaa 2.4

Kokku 2.4

Majandatav mets 127.1

Kõik kokku 129.5

Kavaga hõlmatud metsadest enamuse moodustavad männikud, järgnevad teised puuliigid

(lepikud, saarikud). Ülejäänud puuliigid haavikud, kuusikud, kaasikud on esindatud väga

vähesel määral (joonis 2).

5

Joonis 1. Ala metsade jagunemine majandamise kategooriatesse.

Joonis 2. Ala kõigi metsade jagunemine puuliikide kaupa (%).

6

Joonis 3. Ala kõigi metsade vanuseline jaotus protsentides aastal 2023.

Joonis 4. Ala kõigi metsade vanuseline jaotus hektarites puuliikide kaupa aastal 2023

7

II Üldised põhimõtted riigimetsade majandamisel

Metsi majandatakse viisil, et oleks tagatud metsade uuenemine ja mitmekülgne kasutus ka

tulevikus. Tuleviku metsahoiu mõttes planeerime metsade uuendamist sihiga tagada puistute

ühtlasem jagunemine vanusegruppidesse.

• Uus mets pannakse lankidel kasvama hiljemalt kahe aasta jooksul pärast raiet.

• Kõige enne raiutakse metsad, mis on vanemad või mille tervislik seisund on halb.

• Raied planeeritakse selliselt, et raiutaks võimalikult harva.

• Raielangid püütakse sobitada maastikku. Raiete puhul püütakse mitte tükeldada

väljakujunenud metsamassiive ning välditakse suurte avatud vaadete tekkimist.

• Lageraie lankidega ei ületata väljakujunenud metsaradasid ja teid.

• Lageraie puhul jälgitakse selle kõrvale jääva ala olukorda. Uuel langil ei alustata

lageraiega enne, kui kõrvaloleval langil kasvab ca 1 meetri kõrgune noor mets.

• Teede ja radade ääres jäetakse lageraie langile tavapärasest rohkem säilikpuid (20–70

tk/ha) või säilikpuude suuremaid gruppe.

• Noortes ja keskealistes metsades tehakse hooldusraiet vastavalt metsade vajadustele.

• Eriolukordade – tormi- ja muude oluliste metsakahjustuste – tõttu tekkivatest töödest

teavitab RMK kogukonda eraldi ning need võivad tuua kavandatud töödesse muudatusi.

8

III Metsade majandamise kava Kõmmaste - Harju-Risti

riigimetsades aastatel 2023–2032

Selleks, et võrdsustada puistute vanuselist jaotust ja tagada Kõmmaste - Harju-Risti piirkonna

metsade püsimine, tuleb siinseid metsi järk-järgult uuendada. RMK uuendab metsi põhimõttel,

et alal saaks kasvama raiutud metsaga vähemalt samaväärne mets ja kohtades, kus see on

võimalik, kasutatakse selleks turberaiet. Suur osa Kõmmaste - Harju-Risti riigimetsadest on

üherindelised männikud, kus metsade uuendamine turbe- ja valikraietega ei pruugi tagada

metsa uuenemist samaväärsena. Turberaiete puhul eduka okaspuuga uuenemise üheks oluliseks

takistuseks on vana hõreda männiku varjus kiirelt arenev sarapuu ja lehtpuuvõsa, mis

lämmatavad aeglasemalt kasvavad noored männitaimed. Siiski on Kõmmaste – Harju-Risti

metsades männikuid, kus tasub proovida metsapõlve uuendamist turberaietega.

Kõmmaste - Harju-Risti metsades on vähesel määral vanu kuusikuid, kus on märgata kuuskede

kuivamist. On tekkinud oht suuremaks üraskikahjustuseks. Kuivõrd hõrendatud kuusikud on

tuuleheite suhtes väga vastuvõtlikud, kasutame nende uuendamiseks Kõmmaste - Harju-Risti

metsades lageraiet.

Arvestades piirkonna majandatava metsa vanuselist ja puuliigilist koosseisu, samas ka siinsete

metsade suurt külastatavust ja kohaliku kogukonna soove, on Kõmmaste - Harju-Risti

ümbruses kasvavate riigimetsade uuendamiseks planeeritud teha lähema 10 aasta jooksul

uuendusraieid kokku 8,9 ha, millest lageraieid 1,7 ha (tabel 2). Hooldusraieid on planeeritud

kokku 2,7 ha. Sellise raiete mahuga raieküpsete, keskealiste ja noorte metsade osakaalu

võrdsustumist pikas perspektiivis ei toimu, pigem küpsete metsade osakaal suureneb (joonis 7).

Kogukonna ettepanekul tehakse raied ühes etapis – 2023. aasta lõpus (tabel 2, kaart 2, tabel 3).

Tabel 2. Raiete pindala hektarites (ha) Kõmmaste - Harju-Risti riigimetsades 2023-2032.

Aasta Aegjärkne raie Häilraie Lageraie Harvendusraie

2023 1,40 5,7 3,8 1,60

Vastavalt kogukonna ettepanekutele ei planeerita uuendusraieid kvartali VP286 küpsetesse

männikutesse. Samas tuleb leida lahendus ka siinsete vanade männikute järk-järguliseks

uuendamiseks. See on kvartal, kus kaaluda tulevikus valikraiete kasutamist. Järgmise kava

koostamisel saab arvestada käesoleva kavaga läbiviidud tööde kogemust.

9

Kvartalil VP284 eraldisel 5 on kavandatud häilraie. Männik on suhteliselt hõre (täius 0,6) ja

esinevad üksikud häilud, kuid elujõulist metsauuendust vana metsa alla pole tekkinud.

Rakendame eraldisel häilraiet, et aidata häiludes kaasa metsauuenduse tekkele. Eraldisel on

plaanis teha 3 häilraiete võtet, mis tähendab, et kogu eralduse uuendamiseks kulub eeldatavalt

25-35 aastat.

Kõigil uuendusraie aladel istutame raiele järgneval aastal uued puud.

Metsauuenduse hooldamistöid käesolevas kavas ei kirjeldata. Neid töid tehakse vastavalt

kujunevale olukorrale ja vajadustele. Männiuuenduse kaitseks sõraliste vastu tuleb kasutada

repellente.

Sanitaarraiet kaaluti teha kolmel eraldises. Arvestades puistute tervislikku seisundit ning

koosolekul kogukonna esindajate ettepanekuid, on neil eraldistel kavandatud uuendusraied,

säilitades elujõulisi mände. Sanitaarraiet 10 aastaks ette planeerida ei ole võimalik. Metsa

tervislikust seisukorrast tulenevad raied planeeritakse kava perioodil jooksvalt. Ulatuslike

sanitaarraiete korral kooskõlastatakse tegevus kohalikus omavalitsus. Sanitaarraie aladele,

kuhu tekkivad suuremad kui 0,1ha lagedad alad, istutame uued puud.

Kvartalil VP285 eraldisel 30 paikneb endine taimeaed, millel kasvab väga palju erinevaid puu-

ja põõsaliike. Kogukonna soovil ei kavandata alal metsakasvatuslikke töid. Samas jälgitakse

ala seisundit ning eraldise piiridest välja levivad võõrliigid eemaldatakse loodusest.

Kuna turberaie esimene järk ei muuda metsaeraldise vanuselist jaotust, siis järgmise kümnendi

jooksul vana metsa osakaal suureneb ning samas keskealiste metsade osakaal väheneb. Samuti

ei muutu puuliigiline jaotus (joonised 6-8, kaart 3).

Piirkonna metsades paiknevad metsateed, sihid ja jalgrajad on intensiivselt kasutuses, mistõttu

tuleb raie ja kokkuveo käigus teedele tekkinud kahjustused esimesel võimalusel likvideerida.

Kasutatavatele metsateedele ja jalgradadele ulatuvat võsa ja puude oksi, mis takistavad

liikumist, on kõigil õigus kärpida selleks eraldi luba taotlemata. Samuti võib vabastada teed

sinna langenud puudest, jättes teelt eemaldatud puud metsa alla. Puude raie vajadus tuleb

kooskõlastada piirkonna metskonnaga ([email protected]).

10

Kaart 1. Ala metsade jagunemine vanuste ja majandamise kategooriate kaupa 2023 aastal.

11

Kaart 2. Alal planeeritud raied kava kehtivuse perioodil.

Tabel 3. Raiete nimekiri koos uuendatava puuliigiga Kõmmaste - Harju-Risti ümbruse

riigimetsades.

Kvartal Eraldis Puistu Raieliik Raieaasta Uuendatav

puuliik

Pindala,

ha

VP284 2 Männikud Aegjärkne

raie 2023 Mänd 0.8

VP284 4 Männikud Aegjärkne

raie 2023 Mänd 0.3

VP284 5 Männikud Häilraie 2029 Mänd 1,4 (5,7)*

VP284 17 Männikud Harvendusraie 2023 - 0.9

VP284 19 Männikud Harvendusraie 2023 - 0.7

VP284 24 Männikud Lageraie 2023 Mänd 0,7

VP284 24 Kuusikud Lageraie 2023 Kuusk 1,0

VP285 1 Kuusikud Lageraie 2023 Kuusk 0.4

VP285 2 Teised puuliigid Lageraie 2023 Kask 0.4

VP285 3 Teised puuliigid Lageraie 2023 Sanglepp 0.3

VP285 12 Männikud Lageraie 2023 Sanglepp 0.2

VP285 13 Männikud Lageraie 2023 Kuusk 0.3

VP457 1 Teised puuliigid Lageraie 2023 Kuusk 0.6

VP457 2 Männikud Aegjärkne

raie 2023 Mänd 0.3

* Häilraie korral esimesel raieaastal ei tohi häilude pindala ületada 25 % kogu eraldise pinnast

13

Joonis 6. Ala kõigi metsade jagunemine puuliikide kaupa (%) aastal 2032.

Joonis 7. Ala kõigi metsade vanuseline jaotus aastal 2032 (%).

14

Joonis 8. Ala kõigi metsade vanuseline jaotus hektarites aastal 2032.

15

Kaart 3. Ala metsade jagunemine vanuste ja majandamise kategooriate kaupa aastal 2032.

16

IV Mõisted

Uuendusraiet tehakse puidu saamiseks ja uue metsa kasvatamiseks. RMK soovib säilitada

meie metsade liigirikkust ja kasvatada erineva puuliigi puistuid seal, kus nad kasvavad kõige

paremini.

Uuendusraie liigid on lageraie ja turberaie

• Lageraie (LR) korral raiutakse langilt ühe aasta jooksul kõik puud, välja arvatud

säilikpuud, mis toetavad elurikkust ja ka looduslikku uuenemist kohapealse seemnega.

• Turberaie korral raiutakse mets hajali paiknevate üksikpuude või häiludena pikema aja

jooksul. Turberaiete liigid on aegjärkne raie (AR), häilraie (HL) ja veerraie (VE).

• Aegjärkse raie (AR) korral raiutakse uuendamisele kuuluvas metsas puid hajali üle

raielangi kahe või enama raiejärguna. Aegjärksel raiel ei tohi raiega viia puistu esimese

rinde täiust pärast esimest raiejärku madalamale kui 30%

• Häilraie (HL) Häilraie korral raiutakse uuendamisele kuuluv mets häiludena korduvate

raiejärkudena. Häilraiel võib ühe hektari kohta sisse raiuda kuni viis häilu. Esimesel

raiejärgul võib häilu läbimõõt olla kuni 40 m, teisel raiejärgul võib seda suurendada kuni

30 m ja kolmanda raiejärguga võib häiludevahelisel alal kõik puud raiuda. Sisseraiutavate

häilude pindala pärast esimest raiejärku ei tohi olla suurem, kui 25% puistu pindalast.

Hooldusraiet kasutatakse elujõulise metsa kasvatamiseks.

Hooldusraie liigid on valgustusraie (VA), harvendusraie (HR) ja sanitaarraie (SR).

• Nooremates metsades tehakse valgustusraiet, mille käigus raiutakse kõik tulevasse

suurde metsa mittesobivad puud ja tehakse kasvuruumi eelistatud peapuuliigile.

• Vanemates metsades tehakse harvendusraiet, mille käigus tõstetakse metsa väärtust

tiheduse reguleerimise teel. Harvendusraiega raiutakse enamuspuuliigi kasvu segavad

puud.

• Metsa halvenenud tervisliku seisundi parandamiseks tehakse sanitaarraiet.

Kõmmaste-Harju-Risti metsa majandamise kava

kooskõlastamine

Viisime käesoleva aasta veebruarist kuni maini läbi Kõmmaste – Harju-Risti kõrgendatud

avaliku huviga (KAH) metsa majandamise kava koostamiseks kaasamisprotsessi. Avaldatud

arvamused, tehtud ettepanekud on koondatud tabelisse:

https://media.rmk.ee/files/Kommaste_Harju_Risti_ettepanekud_kokku.pdf

Käesolevaga saadame valminud „Kõmmaste - Harju-Risti metsatööde kava aastateks 2023-

2032“. Palume vallavalitsuse kooskõlastust valminud kavale.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jaan Schults

Lääne-Harjumaa metsaülem

528 2363 [email protected]

Lääne-Harju Vallavalitsus

e-post: [email protected]

Meie 04.05.2023 nr 3-1.60/2023/18

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX