| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 1-23/625 |
| Registreeritud | 04.02.2023 |
| Sünkroonitud | 01.01.2026 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 1-23 |
| Sari | Kirjavahetus õigusalastes küsimustes |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Keskkonnaministeerium, Keskkonnaministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Keskkonnaministeerium, Keskkonnaministeerium |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
Maaeluministeerium
31.01.2023 nr 1-4/23/443
Keskkonnaministri 01. juuli 2016. a määruse nr 20
„Metsa uuendamisel kasutada lubatud
kultiveerimismaterjali algmaterjali päritolu,
kultiveerimismaterjali tarnimise ja turustamise
nõuded1“ muutmine
Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks keskkonnaministri määruse
„Keskkonnaministri 01. juuli 2016. a määruse nr 20 „Metsa uuendamisel kasutada lubatud
kultiveerimismaterjali algmaterjali päritolu, kultiveerimismaterjali tarnimise ja turustamise
nõuded1“ muutmine“ eelnõu.
Palume eelnõu kooskõlastada viie tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Madis Kallas
Minister
Lisad: 1. Määruse eelnõu
2. Määruse eelnõu seletuskiri
3. Metsapuu seemnete kvaliteedinõuded
Teadmiseks: Eesti Metsataimetootjate Liit, Ühinenud Eesti Metsataimetootjad, Eesti
Erametsaliit, Riigimetsa Majandamise Keskus, Eesti Keskkonnaühenduste Koda
Maret Parv, 626 0726
EELNÕU
05.01.2023
KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS
Keskkonnaministri 01. juuli 2016. a määruse nr 20
„Metsa uuendamisel kasutada lubatud kultiveerimismaterjali
algmaterjali päritolu, kultiveerimismaterjali tarnimise
ja turustamise nõuded1“ muutmine
Määrus kehtestatakse metsaseaduse § 24 lõike 8 ning taimede paljundamise sordikaitse seaduse
§ 5 lõike 3, § 64 lõike 6, § 65 lõike 6, § 73 lõike 12, § 74 lõike 6, § 75 lõike 3, § 76 lõike 5, § 97
lõike 3, § 101 lõike 5, § 104 lõike 5, § 105 lõike 8, § 111 lõike 2 ja § 112 lõike 4 alusel.
Keskkonnaministri 01. juuli 2016. a määruses nr 20 „Metsa uuendamisel kasutada lubatud
kultiveerimismaterjali algmaterjali päritolu, kultiveerimismaterjali tarnimise ja turustamise
nõuded1“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Eestis on metsa uuendamisel lubatud kasutada kasvukohale sobivat määruse lisas 1
loetletud puuliikide ja hübriidide kultiveerimismaterjali sõltumata selle lähtekohast Eestis.
(2) Metsa uuendamisel on lubatud kasutada:
1) hariliku männi ja hariliku kuuse kultiveerimismaterjali, mille algmaterjal pärineb Läti
Vabariigist;
2) hariliku männi kultiveerimismaterjali, mille algmaterjal pärineb Valgevene Vabariigist, ja
hariliku kuuse kultiveerimismaterjali, mille algmaterjal pärineb Valgevene Vabariigist või
Venemaa Föderatsiooni Pihkva ja Novgorodi oblastist, eeldusel, et vastavast piirkonnast
pärineva algmaterjali kohta on Euroopa Liidu nõukogu direktiivi 1999/105/EÜ
metsapaljundusmaterjali turustamise kohta (EÜT L 11, 15.1.2000, lk 17–40, edaspidi direktiiv
1999/105/EÜ) alusel tehtud Euroopa Komisjoni otsus kultiveerimismaterjalile antavate
tagatiste kohta;
3) keskkonnaministri 04.12.2006 määruses nr 69 „Metsa uuendamisel kasutada lubatud
võõrpuuliikide loetelu“ nimetatud puuliikide kvalifitseeritud või katsetatud kategooria
kultiveerimismaterjali sõltumata selle lähtekohast Euroopa Liidus.“;
2) määruse lisa 2 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).
Madis Kallas
Minister
Meelis Münt
Kantsler
Lisa 2. Metsapuu seemnete kvaliteedinõuded
Keskkonnaministri määruse
„Keskkonnaministri 01. juuli 2016. a määruse nr 20
„Metsa uuendamisel kasutada lubatud kultiveerimismaterjali
algmaterjali päritolu, kultiveerimismaterjali tarnimise
ja turustamise nõuded1“ muutmine“
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Keskkonnaministri 01. juuli 2016. a määruse nr 20 „Metsa uuendamisel kasutada lubatud
kultiveerimismaterjali algmaterjali päritolu, kultiveerimismaterjali tarnimise ja turustamise
nõuded1“ muudatused tulenevad vajadusest reguleerida võõrpuuliikide kasutamise tingimusi
metsa uuendamisel ning muuta puuliikide idanevus- ja elujõulisusprotsendi nõuet.
Võõrpuuliikide kasutamise tingimusi metsa uuendamisel on arutatud nii
kultiveerimismaterjali töörühmas (06.10.2022) kui ka „Seemnemajanduse tegevuskava
2020-2030“ koostamise töörühmas (18.02.2021 ja 04.03.21). Töörühmas on olnud esindatud
Keskkonnaameti, Eesti Maaülikooli, Riigimetsa Majandamise Keskuse, metsaühistute ja
metsataimetootjate esindajad.
Minimaalse idanevus- ja elujõulisusprotsendi muutmise nõude ettepaneku on teinud
Keskkonnaamet hetkeolukorra põhjal.
Määrus kehtestatakse metsaseaduse § 24 lõike 8 ning taimede paljundamise sordikaitse
seaduse § 5 lõike 3, § 64 lõike 6, § 65 lõike 6, § 73 lõike 12, § 74 lõike 6, § 75 lõike 3, § 76
lõike 5, § 97 lõike 3, § 101 lõike 5, § 104 lõike 5, § 105 lõike 8,§ 111 lõike 2 ja § 112 lõike 4
alusel.
Määruse muutmise eelnõu koostas Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna nõunik
Maret Parv (tel 626 0726, [email protected]). Õigusekspertiisi tegi
Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna nõunik Marko Lelov (tel 626 2918,
[email protected]). Keeletoimetaja oli Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna
peaspetsialist Aili Sandre (tel 626 2953, [email protected]).
Eelnõukohase määrusega muudetakse keskkonnaministri 01. juuli 2016. a määruse nr 20
„Metsa uuendamisel kasutada lubatud kultiveerimismaterjali algmaterjali päritolu,
kultiveerimismaterjali tarnimise ja turustamise“ 15. oktoobril 2021. a jõustunud redaktsiooni
(RT I, 12.10.2021, 4).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kahest punktist.
Punktiga 1 muudetakse kehtiva määruse § 3 teksti, millega muutub mõneti ka paragrahvi
ülesehitus. Teksti parema arusaadavuse huvides ja pidades silmas ka õigusselgust,
sätestatakse detailsem loetelu metsa uuendamisel kasutada lubatud kultiveerimismaterjali
algmaterjali päritolu kohta.
Kehtiva määruse § 3 lõige 4 ja osaliselt ka lõige 2 sätestatakse paragrahvi uues ülesehituses
lõike 2 punktidena 1 ja 2. Lisaks täiendatakse nimetatud loetelu punktiga 3, mille kohaselt
on metsa uuendamisel lubatud kasutada ka keskkonnaministri 04.12.2006 määruses nr 69
„Metsa uuendamisel kasutada lubatud võõrpuuliikide loetelu“ toodud puuliikide
kvalifitseeritud või katsetatud kategooria kultiveerimismaterjali sõltumata selle lähtekohast
Euroopa Liidus.
Keskkonnaminister on 04.12.2006 määruses nr 69 kehtestanud metsa uuendamisel kasutada
lubatud võõrpuuliikide loetelu (edaspidi määrus nr 69). Kehtiva määruse kohaselt on
määrusega nr 69 reguleeritud võõrpuuliikide kasutamine sõltumata selle lähtekohast Eestis.
Kategooriasse kvalifitseeritud kuulub kultiveerimismaterjal, mille algmaterjal on seemla,
perekondade vanemad või kloonid. Kategooriasse katsetatud kuulub kultiveerimismaterjal,
mille kvaliteet on tõestatud geneetiliselt või võrdluskatsetega.
Euroopa Liidus on nõukogu direktiivi 1999/105/EÜ metsapaljundusmaterjali turustamise
kohta (EÜT L 11, 15.1.2000, lk 17-40, edaspidi direktiiv) IV ja V lisas sätestatud
miinimumnõuded mõlemale kategooriale.
Võõrpuuliikide kasutamine metsa uuendamisel on marginaalne, siiski on oluline, et kui seda
tehakse, kasutataks võimalikult kvaliteetset ja liigipuhast kultiveerimismaterjali, mistõttu ka
lubatakse üksnes kvalifitseeritud ja katsetatud kategooriate kasutamine.
Kehtiva määruse § 3 lõigetest 2 ja 3 jäetakse välja Leedu Vabariik, kuna
kultiveerimismaterjali, mille algmaterjal pärineb Leedu Vabariigist, oli lubatud metsa
uuendamisel kasutada kuni 31. detsembrini 2021.
Punktiga 2 muudetakse lisas 2 puuliikide minimaalse idanevus- ja elujõulisusprotsendi
nõuet.
Määruse rakendamisel on praktikas ilmnenud vajadus korrigeerida sertifitseerimisel
nõutavat minimaalset idanevus- ja elujõulisusprotsendi nõuet. Keskkonnaameti sõnul on
idanevus- ja elujõulisusprotsendi nõue jäänud mõnel olulisel liigil peamiselt alla 50%. See
omakorda tähendab, et nimetatud liikide seemet ei saa sertifitseerida ja turustada. Direktiivi
kohaselt on metsa säästva majandamise seisukohast on oluline säilitada metsade bioloogiline
mitmekesisus ning rikastada seda.
Metsade liigilise mitmekesisuse (sh ka kliimamuutuste kontekstis) saamiseks kasutatakse
metsa uuendamisel eri puuliikide algmaterjali. Kultiveerimiseks sobivate taimede saamiseks
on olulise tähtsusega seeme. Parim seeme on kohalik seeme. Kohalikud seemet andvad
metsapuud on kohastunud meie keskkonnatingimustega ja seeläbi on ka kohalikust seemnest
kasvatatud puudel paremad eeldused meie kliimatingimustes ellujäämiseks ja heaks
kasvuks. Kuna mitme puuliigi korral on tegemist liikidega, mis on olulised just looduse
mitmekesisuse seisukohast (harilik saar, harilik vaher, harilik tamm, harilik pärn, harilik
jalakas, künnapuu), siis on oluline, et nimetatud sortimenti ka taimlates ikkagi kasvatataks.
Lisaks ei ole viimaste aastate vegetatsiooniperioodi heitlikud kliimatingimused soosinud
normaalset seemnesaaki lehise liikidel, ka harilikul ebatsuugal. Seemnelaboris tehtud
idanduskatsete tulemusel on neil puuliikidel idanevus jäänud 3% ja 21% vahemikku.
Väikseim on idanevus olnud Euroopa lehisel ja suurem harilikul ebatsuugal. Tagasihoidlik
idanevus on tingitud liikide eripärast, sest nii lehiseliikidel kui ka harilikul ebatsuugal
puuduvad tolmuteradel õhupõied. Seega tolm ei levi ja tulemuseks on seemnete vähene
täisteralisus. Ebatsuuga kehva idanevust on seostatud ka vegetatsiooniperioodi, eriti juuli-
augustikuu niiskuse defitsiidiga.
Kohalikku päritolu seemne kättesaadavuse tagamiseks langetatakse allpool tabelis olevate
puuliikide tehnilisi kvaliteedinõudeid.
Lisas 2 asendatakse tabelis olevate liikide korral minimaalne idanevus% järgmiselt:
Puuliik
Minimaalne
idanevus (%) enne
Minimaalne
idanevus (%) uus
Harilik ebatsuuga 25 20
Euroopa lehis 15 5
Siberi lehis 15 10
Siberi lehise vene teisend 15 10
Jaapani lehis 25 5
Lisas 2 asendatakse tabelis olevate liikide korral nii idanevusprotsent kui ka elujõulisuse
protsent numbriga 30.
Puuliik
Minimaalne
idanevus (%)
Minimaalne
eluvõime (%)
Harilik saar 30 30
Harilik vaher 30 30
Harilik tamm 30 30
Punane tamm 30 30
Harilik pärn 30 30
Hariliku jalakas 30 30
Künnapuu 30 30
Lisaks parandatakse lisas 2 tehnilised vead.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on seotud 22. detsembri 1999. a Euroopa Liidu Nõukogu direktiiviga 1999/105/EÜ
metsapaljundusmaterjali turustamise kohta.
4. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused
Määruse muudatusest tulenevalt saab metsa uuendamisel võõrpuuliike kasutada lisaks Eesti
lähtekohtadele ka kategooriasse kvalifitseeritud või katsetatud kuuluvat
kultiveerimismaterjali sõltumata selle lähtekohast Euroopa Liidus. Kuna võõrpuuliikide
kasutamine metsa uuendamisel on marginaalne, siis on ka mõju väike.
Puuliikide minimaalse idanevus- ja elujõulisusprotsendi nõude vähendamisel on positiivne
mõju, kuna võimaldab turustada nende puuliikide seemet, mis on olulised just looduse
mitmekesisuse seisukohast, ning parandab kohaliku päritolu seemne kättesaadavust.
Määruse muudatusega ei kaasne lisakulusid.
5. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
6. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks
Maaeluministeeriumile ja teadmiseks Eesti Metsataimetootjate Liidule, Ühinenud Eesti
Metsataimetootjatele, Eesti Erametsaliidule, Riigimetsa Majandamise Keskusele ja Eesti
Keskkonnaühenduste Kojale.
Keskkonnaministri 1. juuli 2016. a määrus nr 20
„Metsa uuendamisel kasutada lubatud kultiveerimismaterjali
algmaterjali päritolu, kultiveerimismaterjali tarnimise
ja turustamise nõuded1“ Lisa 2
Metsapuu seemnete kvaliteedinõuded
Puuliik
Minimaalne
puhtus (%)
Minimaalne
idanevus (%)
Minimaalne
eluvõime (%)
Harilik mänd 92 65
Keerdmänd 85 30
Harilik kuusk 92 60
Serbia kuusk 60 25
Harilik ebatsuuga 60 20
Siberi nulg 65 10
Euroopa lehis 65 5
Siberi lehis 65 10
Kuriili lehis 65 5
Siberi lehise vene teisend 65 10
Jaapani lehis 65 5
Eurojaapani lehis 65 5
Arukask 25 25
Sookask 25 25
Sanglepp 65 30
Hall lepp 65 30
Harilik saar 90 30 30
Harilik vaher 93 30 30
Harilik haab - - -
Harilik tamm 97 30 30
Punane tamm 97 30 30
Harilik pärn 96 30 30
Harilik jalakas 60 30
Künnapuu 70 30
Hübriidhaab - - -
Saatja: Mare Hiiesalu <[email protected]> Saatmisaeg: 04.02.2023 15:03:37 Adressaat: [email protected],[email protected]
Teema: Keskkonnaministri 01. juuli 2016. a määruse nr 20 „Metsa uuendamisel kasutada lubatud kultiveerimismaterjali algmaterjali päritolu, kultiveerimismaterjali tarnimise ja turustamise nõuded1“ muutmine
Manused:
Teie 31.01.2023 nr 1-4/23/443
Meie 04.02.2023 nr 1-23/2023/625
Keskkonnaministri 01. juuli 2016. a määruse nr 20 „Metsa uuendamisel kasutada lubatud kultiveerimismaterjali algmaterjali päritolu, kultiveerimismaterjali tarnimise ja turustamise nõuded1“ muutmine
Tere
Riigimetsa Majandamise Keskusel ei ole ettepanekuid "Keskkonnaministri 01. juuli 2016. a määruse nr 20 „Metsa uuendamisel kasutada lubatud kultiveerimismaterjali algmaterjali päritolu, kultiveerimismaterjali tarnimise ja turustamise nõuded1“ muutmine" kohta.
Lugupidamisega
Mare Hiiesalu juhataja õigusosakond Riigimetsa Majandamise Keskus 5010811 [email protected]