Maaparandussüsteemide hooldustööd

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Villu Alatsei

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

Teie 05.12.2022

Meie 04.01.2023 nr 7-9/22/23811-2

Maaparandussüsteemide hooldustööd

(Pajusi/PÜ-124, Liivoja, Tudu 1-2)

Palusite Keskkonnaameti kooskõlastust 2023. aastaks planeeritud maaparandussüsteemide

hooldustöödele. Kavas on tööd objektidel Liivoja, Pajusi/PÜ-124 ning Tudu 1-2.

Hooldustegevuseks on kraavitrasside puhastamine võsast, kraavidest setete (kuni 0,5 m3/jm

kohta vastavalt põllumajandusministri 25.07.2003 määrusele nr 75) ja voolutakistuste

eemaldamine, kraavi mullete tasandamine ning vajadusel truupide ja nende otsakute

parandamine.

1. Liivoja

Suur osa Liivoja maaparandussüsteemist jääb Pikknurme looduskaitsealale1, mis võeti kaitse

alla pärast rekonstrueerimisprojekti2 valmimist Vabariigi Valitsuse 26.02.2019 määrusega nr 11

„Laane- ja salumetsade kaitseks looduskaitsealade moodustamine ja kaitse-eeskiri“ (edaspidi

määrus nr 11). Looduskaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta, säilitada ja taastada väärtuslikke

metsakooslusi, kaitsta ja taastada kaitsealuste liikide must-toonekure (Ciconia nigra) ja kauni

kuldkinga (Cypripedium calceolus) elupaiku.

Looduskaitseala on terves ulatuses Pikknurme sihtkaitsevöönd. Kaitsealal on lubatud

olemasolevate ehitiste hooldustööd ning kaitseala valitseja nõusolekul olemasolevate

maaparandussüsteemide hoiutööd ja loodusliku veerežiimi taastamine. Sõidukiga võib

väljaspool teid ja maastikusõidukiga võib sõita kaitse-eeskirjaga lubatud tegevustel

(sh maaparandussüsteemide hoiutöödel). Määruse nr 11 seletuskirjas on märgitud, et hoiutööd

on vajalikud, et tagada olemasolevate, ka väljapoole kaitseala jäävate suuremate

maaparandussüsteemide funktsioneerimine ning vältida üleujutuste tekkimist. Samas võib

osutuda vajalikuks veerežiimi taastamiseks kraavide sulgemine, kuid teatud laane- ja

salumetsakooslustes, mis on sekundaarse tekkega, ehk tekkinud maaparandussüsteemide

rajamisega ja omavad väärtust, kuna ala on asustanud kaitsealused liigid, võib tekkida vajadus

maaparandussüsteemide säilitamiseks ja korrashoidmiseks. Pikknurme looduskaitsealal on

määratletud loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübid 9010* ja 9050. Märgi metsi ja soo-

elupaigatüüpe registreeritud ei ole.

Keskkonnaamet annab määruse nr 11 § 7 lõike 6 punkti 1 kohase nõusoleku

maaparandussüsteemi toimimiseks vältimatult vajalike hoiutööde tegemiseks Pikknurme

1 registrikood KLO1000715 2 Liivoja maaparandusehitiste- ja teedevõrgu rekonstrueerimise ehitusprojekt, Maatervendus OÜ töö nr 141029

(2014)

2 (3)

looduskaitsealal, kuid nende kraavide puhul, mis ei mõjuta otseselt kuivendusvõrgu

toimimist, palume hoiutöödest loobuda.

Objekti piirist umbes 450 m kaugusele jääb I kategooria liigi must-toonekure elupaik3.

Seletuskirja järgi on must-toonekurg Pikknurme looduskaitsealal varem edukalt pesitsenud,

kuid viimastel aastatel ei ole tema pesapuud leitud ning tehispesa pole liik asustanud.

Varasemate pesitsuste ja puistu struktuuri arvestades saab ikkagi metsa liigile sobivaks

elupaigaks lugeda ning pole välistatud liigi esinemine alal. Seega tuleb arvestada, et hooldatava

maaparandusehitise ala võib olla must-toonekurgede toitumisala, mistõttu hooldustöid tehes

tuleb ka liigi elupaiganõudlusega arvestada. Määrusega nr 11 ei seata Pikknurme

looduskaitsealal ajalisi piiranguid, kuid tulenevalt looduskaitseseaduse § 55 lõikest 61, mis

keelab kaitsealuse loomaliigi isendi tahtliku häirimise paljunemise ja poegade kasvatamise ajal,

soovitame elupaiga piirkonnas tööd planeerida väljapoole ajavahemikku 15. märts kuni 31.

august.

Alal on registreeritud III kategooria taimeliigid harilik ungrukold (Huperzia selago) ning

laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine)4. Töödega ei tohi kasvukohti kahjustada. Lisaks on

alal registreeritud III kategooria liikide sõõrsilmiku (Lopinga achine) ning suur-mosaiikliblika

(Euphydryas maturna) elupaigad5. Eeldatavalt kavandatud töödel liikidele mõju ei ole.

2. Pajusi/PÜ-124

Pajusi/PÜ 124 Maaparandussüsteemi alale jääb Kauru metsise püsielupaiga6 sihtkaitsevöönd

(Kauru metsisemäng) ning osaliselt piiranguvöönd. Püsielupaiga kaitsekord on määratud

looduskaitseseaduse ja keskkonnaministri 13.01.2005 määrusega nr 1 „Metsise püsielupaikade

kaitse alla võtmine“. Püsielupaigas kehtib looduskaitseseaduses sätestatud kaitsekord määruse

erisustega.

Keskkonnaamet esitas maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekti7 kohta tingimused8,

millele vastavalt projektiga püsielupaiga sihtkaitsevööndisse rekonstrueerimistöid ette ei

nähtud, piiranguvööndis asuvatel kraavidel nähti ette ainult voolutakistuste eemaldamine

käsitsi. Projekteeriti teekraavide rekonstrueerimine, ka oli toodud nõue, et püsielupaigas ei ole

lubatud töid teha perioodil 01.02.-31.08. Hooldustööde tegemisel tuleb järgida samu nõudeid,

loobudes hoiutöödest püsielupaiga sihtkaitsevööndis ning piirdudes piiranguvööndis (v.a.

teekraavide puhul) voolutakistuste eemaldamisega.

Alal on registreeritud mitme III kategooria kaitsealuse liigi kasvukohad: pruunikas pesajuur

(Neottia nidus-avis), vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii), laialehine neiuvaip (Epipactis

helleborine), harilik ungrukold (Huperzia selago) ja ahtalehine ängelhein (Thalictrum

lucidum)9. Töödega ei tohi kasvukohti kahjustada.

3. Tudu 1 ja Tudu 2

Tudu 1 ja Tudu 2 maaparandussüsteemide ala jääb osaliselt Jõepere lendorava püsielupaiga10

sihtkaitsevööndisse. Lisaks on alal projekteeritava Jõepere lendorava püsielupaiga11

3 registrikood KLO9126847 4 registrikoodid KLO9307219 ning KLO9307170 ja KLO9307171 5 registrikoodid KLO9200601 ja KLO9200916 6 registrikood KLO3000633 7 Pajusi/PÜ 124 ja Luige pkr maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekt, Kobras AS töö nr 2012-104 8 Keskkonnaameti 22.07.2011 kiri nr JT 6-6/23048-2 9 registrikoodid KLO9306920, 9306918, KLO9306919, KLO9307075, KLO9307165, KLO9307215,

KLO9307334 10 registrikood KLO3002043 11 registrikood PLO1001459

3 (3)

sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd. Püsielupaiga kaitsekord on määratud looduskaitseseaduse ja

keskkonnaministri 14.07.2006 määrusega nr 52 „Lendorava püsielupaikade kaitse alla võtmine

ja kaitse-eeskiri“. Vastavalt kaitse-eeskirja § 4 lõike 7 punktile 1 on püsielupaiga

sihtkaitsevööndis olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd lubatud püsielupaiga

valitseja nõusolekul. Vastavalt looduskaitseseaduse § 14 lõikele 2 ei kooskõlasta

Keskkonnaamet tegevust, kui see võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi

saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit.

Keskkonnaamet on seisukohal, et trassiraied killustavad lendorava elupaika, hooldatud

kraavikaldad suurendavad kisklussurvet ning liigeldavad kraavikaldad võivad suurendada

lendoravate häirimist inimeste poolt. Seetõttu pole Jõepere lendorava püsielupaigas ja ka

projekteeritavas Jõepere lendorava püsielupaigas trassiraied ja muud liiklemist soodustavad

tegevused lubatud.

Keskkonnaamet annab nõusoleku Jõepere lendorava püsielupaigas ja projekteeritavas

Jõepere lendorava püsielupaigas olemasolevate kraavide hooldamiseks (voolutakistuste

eemaldamiseks) käsitsi. Looduskaitseseaduse § 14 lõike 3 alusel seab Keskkonnaamet

tingimuseks, et Jõepere lendorava püsielupaigas ja projekteeritavas Jõepere lendorava

püsielupaigas ei tehta töid ajavahemikus 15.03-31.08.

Tööde tegemise ala kattub III kaitsekategooria kaitsealuse liigi hiireviu (Buteo buteo) piiritletud

elupaigaga12. Keskkonnaamet on, tuginedes looduskaitseseaduse § 55 lõikele 61 seisukohal, et

kaitsealuse linnuliigi tahtliku häirimise vältimiseks tuleb hoiduda hiireviu elupaigas

hooldustööde tegemisest ajavahemikus 15.03-31.07.

Alast vahetult põhjas ja idas asuvad I kaitsekategooria kaitsealuse liigi must-toonekure (Ciconia

nigra) elupaigad. On alust eeldada, et hooldatava maaparandusehitise alal on must-

toonekurgede toitumisalad, mistõttu hooldustöid tehes tuleb ka must-toonekurgede

elupaiganõudlusega arvestada. Võimalusel tuleb soodustada vooluveekogude

looduslähedasemaks muutumist. Üleujutatavates kohtades, kus esineb tõenäolisemalt

kahepaikseid ja muud vee-elustikku, tuleb kraavide hooldamisest võimalusel loobuda.

Lisaks märgime, et objektide piires on mitu vääriselupaika, mille seisundit ei või halvendada.

Keskkonnaameti hinnangul tuleb vääriselupaikades hooldustöödest loobuda.

Täiendavalt märgime, et hooldatavatele aladele jääb mitmeid vooluveekogusid. Veeseaduse

§ 199 punkti 6 kohaselt on keelatud pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab

veekogu kalda erosiooni või hajuheidet. Vältida tuleb kraavide hooldamisega kaasnevat

võimalikku sette- ja toitainekoormuse suurenemist.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Märt Holtsmann

juhtivspetsialist

looduskasutuse osakond

Kai Kimmel 528 9685

[email protected]

Lauri Saapar 527 3872

[email protected]

12 registrikood KLO9131059