Rail Balticu juhtrühma protokoll

Rail Balticu juhtrühma protokoll

Tallinn 02.02.2023 nr 25-4/23-63-1

Algus: 17.01.2023 kell 15.00

Lõpp: 17.01.2023 kell 17.00

Juhatas: Indrek Gailan

Protokollis: Pärja Bärg

Võtsid osa: Andres Lindemann, Ave Henberg, Priit Sauk, Raido Kivikangur, Heiki Hepner, Merje

Krinal, Hanno Zingel, Pille Antons, Heddy Klasen, Liina Roosimägi, Tambet Tiits, Andres Sepp,

Riivo Tuvike, Eleri Kautlenbach, Gert Siniloo, Merje Stanciene, Toomas Alle, Ene-Liis

Bachmann, Kaarel Kose, Erik Kosenkranius, Kaia Sarnet, Miiko Peris, Kristjan Kaunissaare, Priit

Pallu, Kaur Kajak, Anvar Salomets, Klen Jäärats, Kaido Zimmermann, Kristi Talving

Päevakord:

1. Ülemiste detailplaneeringu kehtestamine (Andres Lindemann, Ave Henberg MKM)

2. Rail Balticu planeeringu Natura 2000 aruande tulemused ja protsessi edasised sammud

(Pille Antons ELLE ja Eleri Kautlenbach RaM)

3. Ülevaade planeeringute ja projekteerimisete seisust (Raido Kivikangur, Ainar Viires RBE)

4. CEF taotluste esitamine (Kristjan Kaunissaare MKM)

1. Andres Lindemann ja Ave Henberg andsid ülevaate Ülemiste ühisterminali

detailplaneeringu kehtestamisest Tallinna linnas.

Andres Lindemann (MKM): Detailplaneering kehtestati 21.12.2022. Detailplaneeringuga

moodustatakse 3 ärimaa krunti, 8 transpordimaa krunti ja 4 äri- ja/või transpordimaa krunti.

Lahendusega määratakse ehitusõigus kahe terminalihoone, nelja ärihoone, kahe äri- ja/või

transpordihoone ehituseks. Lisaks on määratud üldised maakasutustingimused ning antud

heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise

põhimõtteline lahendus. Planeeringualale projekteeritavate raudteerajatistele ehitusõigus, s.t

raudtee, platvormide ning tunnelite jms rajatiste ehitusõigus väljastatakse Harju

maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine" alusel ning leiavad

detailplaneeringus vaid informatiivset kajastamist. Läbirääkimised maade omandamiseks jätkuvad

kolme kinnistu osas.

Ave Henberg (MKM): 30. jaanuar on detailplaneeringu vaidlustamise tähtaeg. Tavaliselt

taotletakse sellisel juhul ka esialgset õiguskaitset.

2

Küsimused/kommentaarid:

Klen Jäärats (Riigikantselei) küsis, kas on võimalik kasutada Ülemiste rajamiseks ettenähtud

rahasid ja kuskil mujal RB rajamiseks ning hiljem teiste objektide jaoks ettenähtud vahendeid

Ülemistel.

Kristjan Kaunissaare (MKM) vastas, et rahastuslepingud on pikendatud ja sellega probleeme ei

ole. Detailplaneering puudutab ainult terminali hoone ehtitust ning see ei takista ülejäänud raudtee

taristu ehitamist, mille osas on kehtiv maakonnaplaneering.

2. Pille Antons ja Eleri Kautlenbach tegid kokkuvõtte Rail Balticu planeeringu Natura 2000

aruande tulemustest ning tutvustasid protsessi edasisi samme.

Natura 2000 hindamine on osaks RB raudtee trassilõikude 3A, 4A, 4H maakonnaplaneeringu

uuendamisele ja selle keskkonnamõju strateegilisele hindamisele. Natura hindamine teostati 6

trassialternatiivile. Natura hindamine viidi läbi 17 Natura alale millest 5 olid linnualad ja 12

loodusalad. Eelhindamise etapis välistati ebasoodne mõju 2 linnualale ja 4 loodusalale ning Natura

asjakohane hindamine viidi läbi 3 linnualale ning 8 loodusalale.

Hindamise tulemusena välistati oranž trassialternatiiv. Teiste alternatiivide puhul on vajalik

rakendada hindamisel ettenähtud leevendusmeetmeid. Metsise asurkonna terviklikkuse ja sidususe

tagamiseks tuleks jätkata Natura erandi seadmise etapiga ning kaaluda asendusmeetmeid. Tänase

seisuga toimub aruande tööversiooni täiendamine ja n-ö lõppvormistamine.

Planeerimisprotsessi järgmised tegevused pärast Natura 2000 aruande valmimist toimub KSH

aruande uuendamine vastavalt Natura hindamise tulemustele. Vastavalt sellele uuendatakse ka

planeeringu aruannet. Parima alternatiivi selgumisel koostatakse hüvitusmeetmete kava.

Küsimused/kommentaarid:

Heddy Klasen (RAM) tõstatas vajalikkuse täiendava konsultandi kaasamiseks järgnevateks

etappideks.

Toomas Alle (RBR) kinnitas, et nad on antud teemaga kursis ning otsivad võimalusi täiendava

konsultandi kaasamiseks KSH aruande koostamisel.

3. Raido Kivikangur andis ülevaate Rail Balticu planeeringute ja projekteerimiste seisust.

Valminud on:

 5 rajatiste objekti, neist 1 Transpordiameti (TRAM) objekt. Kogumaksumus 15,94 miljonit

eurot, millest TRAM objekt 3,94 miljonit eurot

 1 õhuliini ristumine.

Ehituslepingusse on jõudnud:

 9 rajatiste objekti, neist 3 Transpordiameti objekti. Kogumaksumus: 36,60 mln EUR

(TRAM: 10,90 mln EUR)

 1 õhuliini ristumine

3

 1 gaasiristumine

Hankes on hetkel:

 4 rajatiste objekti neist 2 TRAMi objektid

 2 põhitrassi lõiku

 1 õhuliini ristumine

 4 Ülemiste hanget

 1 Pärnu reisiterminal I etapp

Hankes on põhitrassi lõik Harju/Rapla maakonna Piiri-Sihi tee. Lõigu pikkus on kokku 9,4 km ja

eeldatav maksumus 72 mln eurot. Ehituse algus on planeeritud 2023. a sügisesse ja valmimine on

kavandatud 2027. a sügisesse. Lõigule jäävad 5 viadukti, 1 rohesild, 1 kergliiklustunnel ja 5 km

müratõkkeseina.

Teise hetkel hankes oleva põhitrassilõigu, Ülemiste-Lagedi kogu pikkus on 4,8 km ja eeldatav

maksumus 21 mln eurot. Ehitus algab samuti 2023. a sügisel ja valmib 2027. a sügisel.

Hanke ettevalmistus käib:

 5 rajatiste objekti, neist 3 TRAMi objektid

 2 põhitrassi lõiku

 1 õhuliini ristumine

 1 gaasiristumine

 5 Ülemiste hanget

Küsimused/ kommentaarid:

Klen Jäärats küsis, kas Eesti seisukohast on see vastuvõetav, et Eestis ehitatakse juba põhitrassi

lõike, kuid Läti keskendub peamiselt Riia kesklinnas asuvale reisiterminalile.

Kristjan Kaunissaare vastab, et kuna ka Riia lennujaama kõrval asuv reisiterminal on kogu taristu

oluline osa, siis hetkel me selles probleemi ei näe. Siiski oleme seadnud oma esmaseks

prioriteediks luua ühendus kolme Balti riigi vahel. Lõpuks otsustab CEF komitee, millises osas ja

milliseid projekte finantseeritakse. Kuna rahastustaotlused esitatakse koos kõigi kolme Balti

riigiga, on oluline, et kõik esitaksid kiiret elluviimist võimaldavaid projekte.

Klen Jäärats küsib kas lätlastel on üldse valmidust ehitada väljaspool Riia linna?

Kristjan Kaunissaare vastab, et sarnaselt Eestile, on ka Lätlastel probleeme projekteerijaga.

Lõpuks on kõik objektid Rail Baltica trassi osad ja vajalikud. Lähiajal on plaanis ka kohtumised,

kus antud prioriteete arutatakse.

Klen Jäärats tõstatab 2025. a eelarve kokku panemise teema ning selgitab, et vaja on põhjalikult

sisustatud taotlusi, et oleks tugev alus eelarve läbirääkimistel.

Kristjan Kaunissaare selgitab, et valmis projektid on põhjalike taotluste aluseks. Siiani oleme

olnud väga täpsed ja Eesti prognoosid on olemas ka eelseisvaks eelarveperioodiks.

4

4. Kristjan Kaunissaare annab ülevaate 2023 CEF taotlusvoorust.

Eesti ehitusobjektid millele 2023. s CEF vahenditest finantseerimist taotletakse:

Raplamaal

 Loone-Alu põhitrassi lõik Raplamaal

 Alu viadukt

 Harju/Rapla piir-Loone põhitrassi lõik

 Parila viadukt

 Juula viadukt

Harjumaal:

 Ülemiste-Soodevahe põhitrassi viadukt

 Veeremidepoo Ülemistel

Objektid Lätis ja Leedus

Läti

 sild üle Daugava jõe Riia linnas

 1 km pikkune põhitrassilõik Iecava piirkonnas

 Ehitusbaas Iecava piirkonnas

 Suuremahulised jätkutööd Riia keskvaksalis

 Suuremahulised jätkutööd Riia lennujaama piirkonnas

Leedu

 29,9 km raudteetammi koos juurdekuuluva taristuga Šeta ja Ramygala vahel

 19 km raudteetammi koos juurdekuuluva taristuga Kaunase ja Šveicarija vahel

Taotluse eelarve Eesti osas on 233 mln eur.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Gailan Pärja Bärg Koosoleku juhataja Protokollija