Meresõiduohutuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

1

EELNÕU

04.03.2024

Meresõiduohutuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

§ 1. Meresõiduohutuse seaduse muutmine

Meresõiduohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 täiendatakse punktidega 44 ja 45 järgmises sõnastuses:

„44) punkerdamine – laeva varustamine mootorikütuse või -õlidega;

45) punkerdaja – punkerdamise teenust osutav ettevõtja.“;

2) paragrahvi 9 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui isik taotleb käesoleva seaduse § 7 punktis 4 või 41 nimetatud tegevusluba, lisatakse

taotlusele seadme, vahendi või süsteemi tootja poolt taotlejale väljastatud loa või tunnistuse

koopia selle toote katsetamiseks või selle hoolduse, kontrolli või remondi tegemiseks.“;

3) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Käesoleva seaduse § 7 lõikes 9 nimetatud väikelaeva ehitamise tegevusloa taotlemisel

lisatakse taotlus väikelaeva tootja unikaalse koodi saamiseks kooskõlas komisjoni

rakendusmäärusega (EL) 2017/1 veesõidukite identifitseerimine korra kohta Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/53/EL (mis käsitleb väikelaevu ja jette) raames.

Transpordiamet väljastab tootja unikaalse koodi koos tegevusloaga.“;

4) paragrahvi 9 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu.“;

5) paragrahvi 13 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) täisülevaatus, mis tehakse üks kord 12 kuu jooksul tunnistuste väljastamise või nende

kehtivuse kinnitamise korral ja mille hulka kuulub ka laeva veealuse osa ülevaatus. Kaks korda

viie aasta jooksul tehakse täisülevaatuse käigus ka laeva veealuse osa ülevaatus kuivdokis,

kusjuures ülevaatustevaheline aeg ei või ületada 36 kuud, kui volitatud klassifikatsiooniühingu

eeskirjad ja normid ei nõua dokiülevaatust sagedamini;“;

6) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 23 järgmises sõnastuses:

„(23) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud juhul võib laeva ühe veealuse osa

ülevaatuse kuivdokis asendada laeva veealuse osa ülevaatusega vees, kui on täidetud järgmised

tingimused:

1) järgitud on ülevaatuse ja sertifitseerimise ühtlustatud süsteemi ülevaatusjuhiseid, mis on

koostatud asjaomaste IMO resolutsioonide ja ringkirjade nõuete kohaselt;

2) järgitud on Rahvusvahelise Klassifikatsiooniühingute Assotsiatsiooni menetlusnõudeid

klassifikatsiooniühingutele;

3) tegemist ei ole ro-ro-tüüpi laevaga;

4) laev ei ole vanem kui 15 aastat;

5) tegevus on kooskõlastatud Transpordiametiga.“;

7) paragrahvi 13 lõike 4 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) vähemalt kaks laeva veealuse osa ülevaatust kuivdokis, mis tehakse igas viieaastases

ajavahemikus, kusjuures ülevaatustevaheline aeg ei või ületada 36 kuud, kui volitatud

klassifikatsiooniühingu eeskirjad ja normid ei nõua ülevaatust sagedamini;“;

2

8) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 5 nimetatud juhul ühe laeva veealuse osa ülevaatuse

kuivdokis võib asendada laeva veealuse osa ülevaatusega vees, kui on täidetud järgmised

tingimused:

1) järgitud on ülevaatuse ja sertifitseerimise ühtlustatud süsteemi ülevaatusjuhiseid, mis on

koostatud asjaomaste IMO resolutsioonide ja ringkirjade nõuete kohaselt;

2) järgitud on Rahvusvahelise Klassifikatsiooniühingute Assotsiatsiooni menetlusnõudeid

klassifikatsiooniühingutele;

3) tegevus on kooskõlastatud Transpordiametiga.“;

9) paragrahvi 18 pealkirja täiendatakse pärast sõna „tunnistamine“ tekstiosaga „,kehtivuse

peatamine“;

10) paragrahvi 18 lõike 2 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvi 18 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

„(3) Transpordiamet peatab laeva meresõiduohutust tõendava tunnistuse, merekõlblikkuse

tunnistuse, sõidukõlblikkuse tunnistuse, reisijateveo tunnistuse, siseveelaeva reisijateveo

tunnistuse ja ajaloolise laeva tunnistuse laeva madalikule sõidu või põhjapuute korral, välja

arvatud juhul, kui põhjapuute võimalus on sätestatud sadama tavades või eeskirjas.

(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tunnistuse omanik tõendab, et tunnistuse

kehtivuse peatamise alus on kõrvaldatud, taastab Transpordiamet tunnistuse kehtivuse.“;

12) paragrahvi 20 lõike 51 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) Eesti kodanikule või Eestis elamisluba või elamisõigust omavale välismaalasele või

kodakondsuseta isikule või isikule, kellel on kehtiv e-residendi digitaalne isikutunnistus, kes

on läbinud käesoleva seaduse § 7 punkti 11 kohast tegevusluba omava mereõppeasutuse

õppekavaga samaväärse väljaõppe ja meresõidupraktika või muu praktika ning omandanud

asjakohase kutse välisriigis, millega Eestil on sõlmitud STCW konventsiooni reegli I/10 kohane

kahepoolne leping ja mille meremeeste väljaõppe korraldus on IMO ja Euroopa Liidu poolt

tunnustatud. Eesti meresõidudiplomi väljastamiseks peavad olema täidetud ka käesoleva

paragrahvi lõikes 61 sätestatud nõuded. “;

13) paragrahvi 20 lõike 53 sissejuhatav lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(53) Meresõidudiplomi taotlejal peab olema kutsekvalifikatsioon ja kõrgharidus, mille

omandamisel ta on saanud teadmised, arusaamad, kogemused ja pädevuse valitud ametikohal

töötamiseks ning mis vastab meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste

rahvusvahelise konventsiooni reeglile II/2 või III/2 ja Transpordiameti heaks kiidetud

õppekavale, järgmiste meresõidudiplomite saamiseks:“;

14) paragrahvi 20 lõike 56 punkt 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„31) välisriigis väljastatud meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste

rahvusvahelisele konventsioonile vastava meresõidudiplomi alusel samaväärse Eesti

meresõidudiplomi taotlemisel, arvestades käesoleva paragrahvi lõike 51 punktis 2 sätestatut.“;

15) paragrahvi 20 lõike 56 punkt 32 tunnistatakse kehtetuks;

16) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 59 järgmises sõnastuses:

3

„59) Järgmise kvalifikatsiooniastme Eesti meresõidudiplomi või kutsetunnistuse taotlemiseks

vajalikku meresõidupraktikat arvestatakse Eesti meresõidudiplomi või kutsetunnistusega

läbitud meresõidupraktikat vastaval ametikohal.“;

17) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Transpordiamet hindab välisriigi mereõppeasutuse õppekava erialaste ainete sisu ja mahu

ning meresõidupraktika või muu praktika samaväärsust tegevusluba omava Eesti

mereõppeasutuse õppekavaga. Kui välisriigi mereõppeasutuse läbitud õppekava sisu ja maht

või meresõidupraktika või muu praktika ei ole samaväärne, siis tuleb taotlejal läbida

täiendusõpe või meresõidupraktika või muu praktika puuduolevas osas ja esitada vastava õppe

või praktika läbimist tõendav dokument Transpordiametile.“;

18) paragrahvi 22 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Transpordiamet väljastab laeva ohutu mehitatuse tunnistuse, kui reederi esitatud

miinimumkoosseis vastab selle määramise nõuetele ning on igas olukorras piisav laeva ohutuks

kasutamiseks ja merekeskkonna kaitseks.“;

19) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Transpordiamet väljastab ohutu mehitatuse tunnistuse kuni viieks aastaks.“;

20) paragrahvi 22 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Transpordiamet tunnistab ohutu mehitatuse tunnistuse kehtetuks, kui:

1) laeva tehniliste seadmete seisund ei taga ohutust laevapere miinimumkoosseisuga;

2) reeder on jätnud esitamata taotluse miinimumkoosseisu muutmiseks, kui see on nõutav

käesoleva seaduse § 21 lõigete 5 või 51 alusel.“;

21) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka siseveelaevale.“;

22) paragrahvi 36 lõige 51 tunnistatakse kehtetuks;

23) paragrahvi 36 lõikest 52 jäetakse välja sõnad „või Transpordiametiga asjaomase lepingu

sõlminud jeti tootja või tootja volitatud esindaja või levitaja või importija“;

24) seaduse 10. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„LAEVA LASTIMINE, LOSSIMINE JA PUNKERDAMINE“;

25) seadust täiendatakse §-ga 411 järgmises sõnastuses:

㤠411. Punkerdamine

(1) Punkerdaja peab punkerdamisel rakendama kõiki vajalikke meetmeid, et vältida

keskkonnareostuse tekkimist.

(2) Enne punkerdamise alustamist kannab punkerdaja info oma tegevuse kohta elektroonilisse

mereinfosüsteemi rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni

VI lisa nõuete kohaselt.

(3) Nõuded punkerdajale, punkerdamisele ja alad, kus tohib punkerdada, kehtestab Vabariigi

Valitsus määrusega.“;

26) paragrahvi 421 lõikes 2 asendatakse sõna „riigi“ sõnadega „Euroopa Liidu liikmesriigi“;

4

27) seaduse 101. peatüki pealkiri muudetakse ja sõna „merereostuse“ asendatakse sõnaga

„reostuse“;

28) paragrahvi 441 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Laev, mis kuulub rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise

konventsiooni kohaldamisalasse, on kohustatud täitma konventsioonis ette nähtud

merereostusest teavitamise nõudeid. Merereostuse põhjustamisest ja avastatud merereostusest

peab laeva kapten konventsioonis ette nähtud vormi kohaselt teatama politseiasutusele.“;

29) peatükki 101 täiendatakse §-ga 447 järgmises sõnastuses:

„§ 447. Muudelt veesõidukitelt reostuse vältimine

Laeva kapten ja väikelaeva või muu veesõiduki juht, kellele ei kohaldu § 441 lõige 2, on

kohustatud esimesel võimalusel teavitama merealal ja piiriveekogul avastatud reostusest

politseiasutust.“;

30) paragrahvi 45 lõikest 10 jäetakse välja tekstiosa „ning avastatud reostusest

politseiasutusele“;

31) paragrahvi 47 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Üldkasutataval veeteel hooldab, paigaldab, haldab ja arendab ujuvmärgistuse ja

püsimärgistuse tulesid ning hooldab kesklaine sagedustel navigatsiooniparandi signaali

väljastavaid raadiojaamu Riigilaevastik.“;

32) paragrahvi 47 lõike 41 kolmas lause tunnistatakse kehtetuks;

33) paragrahvi 47 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „loa“ sõnaga „taotlemise“;

34) paragrahvi 47 täiendatakse lõiketega 51–53 järgmises sõnastuses:

„(51) Transpordiamet keeldub hüdrograafilise mõõdistustöö tegemise loa andmisest või

hüdrograafilise mõõdistustöö aruande heakskiitmisest, kui:

1) kavandatav või tehtud mõõdistustöö ei võimalda tagada ohutut veeliiklust või

2) mõõdistustehnoloogia ja -metoodika ei võimalda saavutada nõutud täpsusklassile vastavaid

tulemusi.

(52) Transpordiamet keeldub hüdrograafilise mõõdistustöö tegemise loa andmisest, kui

mõõdistustöö tegija või tegemine võib kujutada ohtu riigi julgeolekule ja Kaitsevägi või

Kaitsepolitseiamet on jätnud sel põhjusel taotluse kooskõlastamata.

(53) Kui hüdrograafilisi mõõdistustöid korraldab Transpordiamet, siis kooskõlastab

Transpordiamet mõõdistustöö riigi julgeolekule ohutu tegemise Kaitseväe ja

Kaitsepolitseiametiga.“;

35) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:

„(71) Hüdrograafia infosüsteemi vastutav töötleja võib keelduda infosüsteemist

sügavusandmete väljastamisest, kui see võib kujutada ohtu riigi julgeolekule. Infosüsteemi

vastutav töötleja kooskõlastab selliste andmete väljastamise Kaitseväe ja Kaitsepolitseiametiga

enne andmete väljastamist.“;

36) paragrahvi 48 lõikes 6 asendatakse sõna „Transpordiamet“ sõnaga „Riigilaevastik“

vastavas käändes;

5

37) paragrahvi 49 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Pukseeritava laeva või ujuvvahendi tehniline seisukord peab vastama pukseerimise

tingimustele ning sellel peab olema merekõlblikkuse või sõidukõlblikkuse tunnistus või

ühekordne Transpordiameti või volitatud klassifikatsiooniühingu väljastatud pukseerimise

luba.“;

38) paragrahvi 50 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

„(12) Jäämurdetöid korraldab Transpordiamet. Jäämurdetöid teeb Riigilaevastik koostöös

Transpordiametiga.“;

39) paragrahvi 509 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) riigihaldusülesandeid täitvad laevad;“;

40) paragrahvi 51 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Laevaliikluse korraldamise süsteemi eesmärk on aidata kaasa inimelude ohutuse

tagamisele merel, suurendada ohutust ja efektiivsust navigeerimisel ja toetada keskkonnakaitset

laevaliikluse korraldamise süsteemi vastutusalas, vältides ohtlike olukordade tekkimist

asjakohaste meetmete ja protseduuride kaudu järgmiselt:

1) edastades õigeaegset ja asjakohast teavet, mis võib mõjutada laevade liikumist ja aidata kaasa

laeva pardal tehtavatele otsustele;

2) jälgides ja korraldades laevaliiklust, et tagada ohutu ja efektiivne laevade liikumine;

3) reageerides tekkivatele ohtlikele olukordadele.“;

41) paragrahvi 51 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(21) Transpordiamet salvestab laevaliikluse korraldamise käigus kogutud elektroonilist

informatsiooni. Kogutud informatsiooni säilitatakse vähemalt 30 päeva. Salvestatud

elektrooniline informatsioon on asutusesiseseks kasutamiseks.“;

42) paragrahvi 51 lõike 23 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

43) paragrahvi 51 täiendatakse lõikega 25 järgmises sõnastuses:

„(25) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärkide täitmiseks edastab Transpordiamet

vastavalt vajadusele teavet või soovitusi, hoiatusi ja juhiseid.“;

44) paragrahvi 51 lõikes 4 asendatakse sõna „operaatorina“ sõnaga „laevaliiklusjuhina“;

45) paragrahvi 51 lõige 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(41) Laevaliiklusjuhtide kvalifikatsiooniastmed on laevaliiklusjuht ja vanemlaevaliiklusjuht.“;

46) paragrahvi 51 lõigetes 42–7, § 52 lõigetes 1–4, § 53 lõigetes 3 ja 4 ning § 59 lõikes 7

asendatakse sõnad „laevaliikluse korraldamise süsteemi operaator“ vastavas käändes läbivalt

sõnaga „laevaliiklusjuht“ vastavas käändes;

47) paragrahvi 51 lõigetes 5 ja 6 ning § 52 lõikes 4 asendatakse sõna „operaatori“ sõnaga

„laevaliiklusjuhi“;

48) paragrahvi 51 lõikes 7 asendatakse sõna „vanemoperaatori“ sõnaga

„vanemlaevaliiklusjuhi“;

49) paragrahvi 53 lõikes 4 asendatakse sõna „kaptenile“ sõnaga „laevajuhile“;

6

50) paragrahvi 571 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud lootsi juhendamisel sadama külastuse

sooritamiseks tuleb esitada lootsitellimus ja maksta lootsitasu kehtestatud tasumäärade järgi.“;

51) paragrahvi 58 lõike 22 punktis 4 asendatakse sõna „lootsimispiirkonda“ sõnadega

„kohustusliku lootsimise ala“;

52) paragrahvi 582 täiendatakse lõikega 42 järgmises sõnastuses:

„(42) Kui lootsimispiirkonna sadama piirangu muutmiseks või kaotamiseks ei ole võimalik

lootsimist praktiseerida käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt sadamat külastavate laevade

vähesuse või nende puudumise tõttu, võib seda teha mereõppeasutuses valmendil. Sellisel juhul

tuleb valmendil praktiseerida vähemalt kümne korda ja sooritada lisaks kvalifikatsioonieksam

asjaomase sadama jaoks.“;

53 paragrahvi 585 punktid 2–3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„2) esitama Transpordiametile lootsi kutsetunnistuse saamiseks lootsi või lootsikandidaadi

allkirjastatud taotluse, käesoleva seaduse § 581 lõigetes 1–5 ja § 582 lõigetes 2–41 nimetatud

lootsimiste või töökogemuse tõendamiseks vajalikud dokumendid, kui need ei ole

kättesaadavad Transpordiameti peetavast andmekogust, ning avamerelootsi kutsetunnistuse

taotlemisel mereõppeasutuse väljastatud tunnistuse Läänemere riikide lootsikomisjoni (BPAC)

mudelkursusele vastava avamerelootsi õppekava läbimise kohta ning 1978. aasta meremeeste

väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni koodeksi

A osa jaotise A-V/4-1 kohase polaarvetes tegutsevate laevade alase põhiväljaõppe läbimise

tunnistuse;

3) korraldama lootside väljaõpet nende lootsimispiirkonnas kavandatava navigatsioonilise

olukorra muudatuse korral, uute sadamate kasutusele võtmisel või vajaduse korral enne

kvalifikatsioonieksamit.“;

54) paragrahvi 585 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

55) seadust täiendatakse §-ga 601 järgmises sõnastuses:

㤠601. Mitme laeva samaaegne lootsimine

(1) Loots võib lootsida laevakaravani ühelt laevakaravanis liikuvalt laevalt, kui on täidetud

järgmised tingimused:

1) lootsil peab olema selleks kõigi karavanis liikuvate laevade kaptenite nõusolek;

2) lootsil peab olema võimalik kasutada kõigi karavanis liikuvate laevade liikumise jälgimiseks

ja sidepidamiseks vajalikke seadmeid;

3) loots ning kõigi karavanis liikuvate laevade kaptenid peavad olema veendunud, et laevade

liikumisel karavanis on tagatud meresõiduohutus, seejuures on ilma- ja mereolud soodsad.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud kapteni nõusolekut eeldatakse, kui laev

on asunud karavanis liikuma.

(3) Loots vormistab iga karavanis sõitva laeva kohta eraldi lootsikviitungi.

(4) Kui karavanis lootsimine toimub laevaliiklusteeninduse piirkonnas, teavitatakse sellest

laevaliiklusteenindust.

(5) Karavanis lootsimise täpsemad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega.“;

7

56) paragrahvi 62 lõike 2 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„9) teatama politseiasutusele ja sadamas lisaks sadamakaptenile merereostusest;“;

57) paragrahvi 67 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Lootsimise kohta vormistab loots lootsikviitungi, millele kantakse lootsimise andmed.“;

58) paragrahvi 68 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Lootsimise eest maksab lootsitasu reeder, laevaagent või sadamapidaja, välja arvatud

käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul.“;

59) paragrahvi 68 lõikest 26 jäetakse välja tekstiosa „sadama akvatooriumil,“;

60) paragrahvi 68 lõikest 27 jäetakse välja tekstiosa „ja lootsitasu maksmise korra,“;

61) paragrahvi 68 täiendatakse lõikega 28 järgmises sõnastuses:

„(28) Kui loots lootsib karavanis sõitvaid laevu, makstakse iga lootsitava laeva eest lootsitasu

kehtestatud tasumäärade järgi.“;

62) paragrahvi 68 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui loots on tellitud laevale selles laevaliikluse piirkonnas, kus lootsimine ei ole

kohustuslik, ja lootsi teenusest loobutakse, maksab reeder või laevaagent lootsitasu kehtestatud

tasumäärade järgi.“;

63) paragrahvi 68 lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Laeva eest, mis on vabastatud kohustuslikust lootsimisest ning mis ei kasuta lootsiteenust, ei

maksta lootsitasu.“;

64) paragrahvi 68 lõike 5 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Nimetatud juhtudel tasutakse lootsitasu 50 protsenti käesoleva paragrahvi kohaselt arvestatud

lootsitasust.“;

65) paragrahvi 68 täiendatakse lõigetega 51–57 järgmises sõnastuses:

„(51) Lootsitasu laekub riigieelarvesse. Loositasu arvestab ja makseteatise väljastab

Riigilaevastik.

(52) Riigilaevastik esitab lootsitellimuses lootsitasu maksjana nimetatud isikule tasumisele

kuuluva lootsitasu kohta makseteatise. Kui lootsitellimuses lootsitasu maksjana nimetatud isiku

andmed on puudulikud või ebaõiged, esitab Riigilaevastik makseteatise laevaagendile, välja

arvatud juhul, kui Eesti riigilippu kandval laeval puudub laevaagent või lootsitellimuse on

esitanud sadamapidaja.

(53) Makseteatis koostatakse lootsikviitungi andmete põhjal. Ühe makseteatise võib koostada

ja esitada mitme lootsimise kohta.

(54) Makseteatis esitatakse lootsitasu maksjale 30 päeva jooksul lootsiteenuse osutamisest

arvates.

(55) Makseteatisel näidatakse:

1) makseteatise väljastaja nimetus;

2) makseteatise koostaja ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus;

3) makseteatise koostamise kuupäev;

4) lootsitasu maksja nimi, registrikood ja aadress;

8

5) lootsikviitungi number ja kuupäev;

6) lootsitud laeva nimi;

7) tasumisele kuuluva lootsitasu suurus;

8) makseteatise õiguslik ja faktiline alus;

9) maksetähtpäev;

10) hoiatus viivise maksmise kohustuse ja sundtäitmise rakendamise kohta, kui lootsitasu

jäetakse tähtpäevaks tasumata.

(56) Makseteatis esitatakse lootsitasu maksjale elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu.

Elektroonilise mereinfosüsteemi mittetoimimise korral võib teabe esitada muul viisil.

(57) Lootsitasu maksmise tähtaeg on 30 päeva jooksul makseteatise elektroonilises

mereinfosüsteemis kättesaadavaks tegemisest arvates.“;

66) paragrahvi 68 lõike 6 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kui makseteatise saanud isik ei ole maksnud lootsitasu tähtaegselt, muutub lootsitasu

maksmine täidetavaks käesoleva paragrahvi lõikes 54 nimetatud tähtaja lõppemisel.“;

67) paragrahvi 68 lõikes 7 asendatakse sõna „reeder“ sõnadega „makseteatise saanud isik“;

68) paragrahvi 68 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Lootsiteenuse osutaja võib keelduda laevale lootsiteenuse osutamisest, kui sama laeva

lootsimise eest väljastatud makseteatise tasumise tähtaeg on saabunud, kuid lootsitasu on

maksmata.“;

69) paragrahvi 681 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:;

„(2) Regulaarreise tegeva reisilaeva, ro-ro-tüüpi kaubalaeva, konteineriveolaeva ja

autoveolaeva lootsimise eest makstakse lootsitasu 50 protsenti käesoleva seaduse § 68 kohaselt

arvestatud lootsitasust.

(3) Merematkeid tegeva reisilaeva eest makstakse lootsitasu 80 protsenti käesoleva seaduse

§ 68 kohaselt arvestatud lootsitasust.“;

70) paragrahvi 681 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „tasub reeder lootsitasu 50 protsenti

tasumäärast“ tekstiosaga „makstakse lootsimise eest lootsitasu 50 protsenti käesoleva seaduse

§ 68 kohaselt arvestatud lootsitasust“;

71) paragrahvi 681 lõikes 5 asendatakse sõnad „Isoleeritud ballasttankidega naftatankeri“

sõnadega „Eraldatud ballasttankidega tankeri“;

72) paragrahvi 751 lõikes 2 asendatakse sõna „Kliimaministeerium“ sõnaga „Transpordiamet“;

73) paragrahvi 751 lõiget 3 täiendatakse punktiga 93 järgmises sõnastuses:

„93) teave punkerdaja kohta;“;

74) paragrahvi 758 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Riigilaevastik võib osutada tasulist veesõiduki prahtimis-, haldamis- ja mehitamisteenust,

samuti sadama kasutamise teenust sadamas, mille pidaja on Riigilaevastik, seireteenust ning

navigatsioonimärgistuse haldamise teenust, kui see ei takista õigusaktides sätestatud ülesannete

täitmist.“;

9

75) paragrahvi 758 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „tasumäärad“ sõnadega „või tasu

arvestamise alused“;

76) paragrahvi 76 täiendatakse lõikega 15 järgmises sõnastuses:

„(15) Riiklikku järelevalvet laevadelt merekeskkonna reostuse ja õhusaaste vältimise,

sealhulgas punkerdamise nõuete täitmise üle teostab Keskkonnaamet.“;

77) paragrahvi 77 lõike 2 punktis 3 asendatakse sõnad „lossimine ja ballastimine“ tekstiosaga

„lossimine, ballastimine ja punkerdamine“;

78) paragrahvi 771 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „, 49 ja 50“ tekstiosaga „ja 49–51“;

79) paragrahvi 801 lõikes 2, § 811 lõikes 2, § 82 lõikes 2, § 932 lõikes 2, § 9413 lõikes 2, § 9414

lõikes 2 ja § 9417 lõikes 2 asendatakse arv „3200“ arvuga „40 000“;

80) paragrahvi 81 lõikes 2, § 812 lõikes 2, § 86 lõikes 2, § 903 lõikes 2, § 9411 lõikes 2, § 9415

lõikes 2, § 9416 lõikes 2, § 9420 lõikes 2, § 9421 lõikes 2 ja § 9422 lõikes 2 asendatakse arv „3200“

arvuga „20 000“;

81) paragrahvi 82 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „Reisilaeval viibivate isikute nimekirja

koostamise korra või“;

82) seadust täiendatakse §-ga 861 järgmises sõnastuses:

„§ 861. Veesõiduki kinnitamine navigatsioonimärgi külge ja navigatsioonimärgi

kahjustamine

(1) Veesõiduki kinnitamise eest navigatsioonimärgi külge või navigatsioonimärgi kahjustamise

eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.“;

83) paragrahvi 90 lõikes 2 ja § 906 lõikes 2 asendatakse arv „16 000“ arvuga „40 000“;

84) paragrahvides 901, 902, 943, 945, 948 ja 949 asendatakse arv „100“ arvuga „300“;

85) paragrahvi 904 lõikes 2 asendatakse arv „3200“ arvuga „400 000“;

86) paragrahvi 905 lõikes 2 asendatakse arv „32 000“ arvuga „400 000“;

87) seadust täiendatakse §-ga 908 järgmises sõnastuses:

„§ 908. Punkerdamise kohta andmete esitamise nõuete rikkumine

(1) Punkerdamise kohta andmete esitamise nõuete rikkumise või ebaõigete andmete kandmise

eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot.“;

88) paragrahvi 93 lõikes 1 ja § 9411 lõikes 1 asendatakse arv „200“ arvuga „300“;

10

89) paragrahvi 9412 lõikes 1 asendatakse arv „20“ arvuga „300“;

90) paragrahvi 9412 lõikes 2 ja §-s 9418 asendatakse arv „2000“ arvuga „20 000“;

91) paragrahvi 9424 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Veesõiduki juhtimise eest ilma juhtimisõiguseta –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.“;

92) paragrahvi 9426 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „§-des 80–934 ja 941–9425“ tekstiosaga

„§-des 80–812, 86–87, 881, 90–949 ja 9412–9422“;

93) paragrahvi 9426 lõikest 4 jäetakse välja tekstiosa „89, 944,“;

94) paragrahvi 9426 lõige 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(41) Käesoleva seaduse §-des 88 ja 9424 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on lisaks

käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatule ka Kaitsevägi.“;

95) paragrahvi 9426 täiendatakse lõigetega 42–44 järgmises sõnastuses:

„(42) Käesoleva seaduse §-s 905 nimetatud väärteo kohtuväline menetleja merereostuse

põhjustamisest ja avastatud merereostusest teavitamata jätmise korral on lisaks käesoleva

paragrahvi lõikes 2 sätestatule ka politseiasutus ja Keskkonnaamet.

(43) Käesoleva seaduse §-s 908 nimetatud väärteo kohtuväline menetleja on Keskkonnaamet.

(44) Käesoleva seaduse §-s 93 sätestatud väärteo kohtuvälised menetlejad on lisaks käesoleva

paragrahvi lõikes 2 sätestatule politseiasutus ja Kaitsevägi.“;

96) paragrahvi 9426 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „9422, 9424 ja 9425“ tekstiosaga „9422 ja 9424“.

§ 2. Laeva asjaõigusseaduse muutmine

Laeva asjaõigusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „rahvusvahelisele konventsioonile, millega Eesti

on ühinenud“ sõnadega „rahvusvahelisele merivõlgade ja pantide konventsioonile“;

2) paragrahvi 1 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „rahvusvahelisele konventsioonile, millega Eesti

on ühinenud“ sõnadega „rahvusvahelisele laevade arestimise konventsioonile“;

3) paragrahvi 72 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „reederi (isik, kes laeva oma nimel kasutab) või

kapteni“ tekstiosaga „laeva omaniku, laevapereta prahtija, haldaja või käitaja“;

4) paragrahvi 782 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Laeva võib arestida hagi tagamiseks käesoleva seaduse §-s 781 nimetatud merinõude alusel

üksnes laevade arestimise konventsioonis sätestatud tingimustel.“;

5) paragrahvi 782 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Arestida võib igat laeva, mis on aresti seadmise ajal selle isiku omandis, kes vastutab

merinõude eest ja kes oli nõude tekkimise ajal:

1) selle laeva omanik, mille suhtes merinõue tekkis, või

2) selle laeva laevapereta prahtija, ajaprahtija või reisiprahtija, mille suhtes merinõue tekkis.

11

Sätet ei kohaldata laeva omandiõiguse või valdusega seotud nõuete suhtes.“;

6) paragrahvi 783 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Piisava tagatise andmisel rahuldavas vormis vabastab kohus laeva arestist.“.

§ 3. Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmine

Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 341 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 341. Riigihaldusülesandeid täitvate laevade andmekogu

Riigihaldusülesandeid täitvate laevade andmekogusse kantakse andmed riigile kuuluvate

laevade, mis on ette nähtud riigihaldusülesannete täitmiseks, ning riigivara valitseja ja volitatud

asutuse kohta.“.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn „....“ ...................... 2024. a.

_________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus „....“ ...................... 2024. a.

1

Meresõiduohutuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Seaduseelnõuga tehakse meresõiduohutuse seaduses (edaspidi MSOS) muudatused, et

täpsustada uue riigiasutuse Riigilaevastiku töö ja sealhulgas lootsiteenusega seotud

regulatsioone, sätestada nõuded punkerdajate registri toimimiseks ning uuendada

meresõiduohutuse nõuete rikkumiste eest ette nähtud trahvimäärasid.

Majandus- ja taristuministri 30.11.2022 käskkirja nr 239 „Riigilaevastiku moodustamine“

alusel moodustatud Kliimaministeeriumi hallatav riigiasutus Riigilaevastik alustas ülesannete

täitmist ning teenuste osutamist 1. juulil 2023. aastal. Praeguseks on riigilaevastik teenuseid

osutanud üle kuue kuu ning selgunud on vajadus regulatsiooni täiendada. Osaliselt on

Riigilaevasikuga seotud muudatused juba varem planeeritud.

MSOSi muudatused puudutavad esmalt Riigilaevastiku ning seotud riigiasutuste tööd,

arvestades, et Riigilaevastiku tegevuse alustamisel korraldati ümber mitme asutuse tööjaotus.

Sealjuures täpsustatakse Transpordiameti ja Riigilaevastiku omavaheline tööjaotus

navigatsioonimärgistuse ja jäämurde alal, arvestades, et neid teenuseid osutavaid laevu haldab

nüüd Transpordiameti asemel Riigilaevastik. Samuti on korrastatud reostustõrjet käsitlevad

sätted. Kaitseväe korralduse seaduse järgi on merereostuse avastamise ja likvideerimise

korraldamine Eesti merealal Politsei- ja Piirivalveameti asemel Kaitseväe ülesanne.

Teiseks on muudatused seotud lootsiteenuse osutamisega. Lootsitasu maksmise regulatsiooni

täpsustatakse, et seaduse tasandil oleks selgelt sätestatud lootsitasu maksjad ja tähtaeg

makseteatise alusel lootsitasu maksmiseks. Kehtiva seaduse rakendamisel on esinenud

probleeme, kuna sõnaselgelt ei ole lootsitasu maksjana nimetatud laevaagenti. Samuti nähakse

seaduses ette karavanis lootsimine ning täpsustatakse mitut muud lootsimist reguleerivat sätet.

Samuti võimaldatakse lootsi kutsetunnistuse saamiseks teha lootsimise praktiline osa osaliselt

või täielikult valmendil, kui sadamaid külastavate laevade arv ei ole piisav lootsipraktika

tegemiseks. Muudatus on vajalik, et lootsiteenuse osutajal oleks tagatud iga sadama jaoks

kvalifitseeritud ja vajalikku kutsetunnistust omavad lootsid, kuna lootsiteenuse osutaja peab

olema suuteline lootsiteenust osutama kõikides kohustusliku lootsimise alas olevates

sadamates.

Riigilaevastiku tasuliste teenuste loetelu täiendatakse kahe uue teenusega. Esiteks on

Riigilaevastikul edaspidi võimalik oma sadamates tasu eest võimaldada veesõidukite sildumist

ja oma territooriumil esemete hoiustamist. Teiseks võimaldatakse Riigilaevastikul edaspidi

osutada erasektorile tasulist (eelkõige veealuse taristu) seireteenust – vajaduse korral koostöös

teiste riigiasutustega.

Samuti sätestatakse eelnõus nõuded punkerdajate registri toimimiseks. Register luuakse

elektroonilisse mereinfosüsteemi (edaspidi EMDE). Nõue riigile punkerdaja registri

pidamiseks tuleb 1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvaheline laevade

põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni (edaspidi MARPOLi konventsioon) lisa VI

regulatsioonist 18. Punkerdajate register asub hetkel kütuseseire andmekogus, mille vastutav

2

töötleja on Keskkonnaagentuur. See lahendus ei ole sobiv, sest kütuseseire andmekogu on

loodud eelkõige mootorikütustele ning on abivahend ELi direktiivide täitmiseks ja kütusetarbija

teavitamiseks kütuse kvaliteedist. Samas on punkerdajate register vajalik eelkõige

majandustegevuseks ja teabeandjaks laevaoperaatoritele. Probleemi arutelude käigus jõuti

ühisele arusaamisele, et punkerdajate registri uus ja sisuline moodul tuleb luua EMDE-sse, kus

käib ka kogu infovahetus näiteks jäätmete äraandmise kohta. See infosüsteem on

laevaoperaatoritele tuttav ega tekita küsimust, kuidas laevad peaksid leidma info punkerdajate

kohta üles kütuseseire andmekogust. Korrektsel kujul punkerdajate registri puudumise tõi välja

ka 2010. aastal Eestis tehtud Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) audit. Kuna Eestit

ootab 2024. aastal ees uus IMO audit, aitab seadusemuudatus parandada ühte tuvastatud

puudust.

Lisaks tehakse muudatused MSOSi 16. peatükki, mis reguleerib vastutust meresõiduohutuse

nõuete rikkumiste eest. Suurem osa peatükis sätestatud väärteomääradest on kehtestatud 2005.

a, kui juriidilise isiku maksimaalne trahvimäär oli 3200 eurot, ning need on püsinud

muutumatuna peaaegu 20 aastat. Kõnealused määrad ei täida enam oma eesmärki ega ole

mõjusad, proportsionaalsed ega hoiatavad, mistõttu tuleb neid ajakohastada. Ka

karistusseadustikuga ette nähtud maksimummäära on vahepeal korduvalt tõstetud.

Muud MSOSi muudatused on peamiselt seotud seaduse sõnastuse täpsustamise ja

rahvusvahelistest konventsioonidest tulenevate nõuetega ühtlustamisega. Teatud sätted (ohutu

mehitatuse tunnistus) on praegu kehtestatud määrustes, kuid need ületavad osaliselt MSOSi

volitusnormide ulatust, mistõttu peab volitusnormide ulatust ületav osa olema sätestatud

seaduse tasandil.

Eelnõukohase seadusega muudetakse laeva asjaõigusseadust (edaspidi LAÕS). Seadus

ühtlustatakse rahvusvahelistest konventsioonidest tulenevate regulatsioonidega.

Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seadusesse (edaspidi LaevaRS) tehakse muudatus, mis

võimaldab Riigilaevastikul edaspidi registreerida riigile kuuluvaid laevu Transpordiameti

laevade infosüsteemi1 osaks olevas riigihaldusülesandeid täitvate laevade andmekogus.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu valmistasid ette Kliimaministeeriumi merendusosakonna õigusnõunikud Anton Merits

(715 3423, [email protected]), Katerin Peärnberg (715 5820,

[email protected]) ja Aleks Martin Rebane (625 6307,

[email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi tegi õigusosakonna nõunik

Helen Holtsman (626 2820, [email protected]) ja keeletoimetaja oli

Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre

([email protected]).

Eelnõu koostamises osalesid Riigilaevastiku õigus- ja hankeüksuse juht Katrin Andre

([email protected]), sama asutuse lootsinduse teenistuse direktor Margus Haljaste

([email protected]), Transpordiameti merendusteenistuse direktor Kristjan

Truu ([email protected]), sama asutuse meremeeste diplomeerimise osakonna

juhataja Raul Tell ([email protected]), Kliimaministeeriumi merendusosakonna

1 Laevade infosüsteemi põhimäärus: https://www.riigiteataja.ee/akt/105072023327.

3

nõunik Rene Rajasalu (625 0002, [email protected]) ja välisõhu osakonna

peaspetsialist Romario Siimer (605 3690, [email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammiga.

Eelnõuga muudetakse järgmiste seaduste järgmisi redaktsioone:

1) meresõiduohutuse seadus (MSOS), RT I, 30.12.2023, 2;

2) laeva asjaõigusseadus (LAÕS), RT I 2008, 59, 330;

3) laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seadus, (LaevaRS), RT I, 04.08.2022, 5.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu eesmärk on teha MSOSis Riigilaevastikku käsitlevad muudatused, nagu on välja toodud

seletuskirja sisukokkuvõttes, et tagada Riigilaevastiku meresõiduohutuse tagamisega seotud töö

ja ülesannete täitmise parem toimimine. Samuti on eesmärk võimaldada Riigilaevastikul

pakkuda uusi tasulisi teenuseid.

Samuti kavatsetakse kehtestada õiguslikud alused punkerdajate registri toimimiseks EMDEs.

Korrektsetel alustel loodud punkerdajate register aitab riigil täita MARPOLi konventsiooni

nõudeid ning annab Eesti vetes sõitvatele laevadele infot ettevõtjate kohta, kellelt on võimalik

osta MARPOLi nõuetele vastavat laevakütust.

Lisaks kooskõlastatakse laeva veealuse osa ülevaatuse nõuded rahvusvahelise konventsiooni

inimelude ohutusest merel (edaspidi SOLASi konventsioon) nõuetega.

Seaduseelnõuga ajakohastatakse ka MSOSi vastutuse peatüki sätteid meresõiduohutuse nõuete

rikkumiste eest, tagades nende mõjususe, proportsionaalsuse ja hoiatava iseloomu.

Eelnõu koostamiseks ei ole tehtud väljatöötamiskavatsust, kuna Vabariigi Valitsuse

22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2

punkti 1 kohaselt peab eelnõu menetlus olema põhjendatult kiireloomuline. Kiireloomulisus on

seotud Riigilaevastiku tööülesannetega – Riigilaevastik alustas oma ülesannete täitmist ning

teenuste osutamist 1. juulil 2023, praeguseks on Riigilaevastik teenuseid osutanud üle kuue kuu

ning selgunud on praktiline vajadus MSOSi täiendada.

Eelnõuga viiakse kehtiv LAÕS kooskõlla 1999. a Genfi rahvusvahelisest laevade arestimise

konventsioonist ja 1993. a Genfi rahvusvahelisest merivõlgade ja pantide konventsioonist

tulenevate nõuetega.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist: §-ga 1 muudetakse MSOSi, §-ga 2 LAÕSi ja §-ga 3

LaevaRSi.

§ 1. MSOSi muutmine

4

Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse MSOSi § 2 punktidega 44 ja 45. Mõistete paragrahvi

täiendatakse uute mõistetega „punkerdamine“ ja „punkerdaja“. See muudatus tuleneb eelnõu

eesmärgist sätestada õiguslikud alused punkerdajate registri toimimiseks EMDEs ning seeläbi

täita MARPOLi konventsiooniga seatud nõudeid ja anda infot Eesti vetes sõitvatele laevadele

punkerdajate, st ettevõtjate kohta, kellelt on võimalik osta MARPOLis kehtestatud nõuetele

vastavat laevakütust.

Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse MSOSi § 9 lõike 3 sõnastust. Praeguse sõnastuse kohaselt

lisatakse juhul, kui laeva raadiosideseadme või päästevahendi tootja on väljastanud tegevusluba

taotlevale isikule loa või tunnistuse toote katsetamiseks või selle hoolduse, kontrolli või

remondi tegemiseks, emma-kumma dokumendi koopia tegevusloa taotlusele. Praktikas antakse

MSOSi § 7 punktis 4 või 41 nimetatud tegevusluba konkreetse tootja seadmete või vahendite

remontimiseks, kontrolliks ja hoolduseks – teisisõnu tuleb tegevusloa taotluse esitamisel lisada

ka vastava tootja väljastatud tunnistus, sest selleta tegevusluba ei väljastata. Kehtivast lõike 3

sõnastusest polnud see üheselt selge, mistõttu seda korrigeeritakse õigusselguse huvides.

Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse MSOSi § 9 lõikega 41.

Lõike 41 kohaselt väljastab Transpordiamet väikelaeva ehitamise tegevusloa andmisel selle

tootjale unikaalse tootja koodi (MIC-kood, Manufacturer Identification Code), mis moodustab

osa veesõiduki identifitseerimisnumbrist (watercraft identification number, WIN). Selle

kohustuse sätestab direktiivi 2013/53 I lisa punkt 2.1 ning komisjoni rakendusmääruse 2017/1

artikkel 4. Rakendusmääruse artikli 6 lõike 2 kohaselt peab tootja, kes soovib veesõiduki liidu

turule lasta, esitama tootja unikaalse koodi saamise taotluse oma asukohariigi riiklikule

asutusele või organile. Pärast taotluse kontrollimist väljastab liikmesriigi pädev asutus tootjale

unikaalse koodi vastavalt artiklile 4.

Olukorras, kus isik soovib väikelaeva ehitada ja selle turule lasta, peab väikelaeva

identifitseerimisnumbris olema unikaalne kood, mille Transpordiamet väljastab tootja taotluse

alusel. Määruse 2017/1 artikli 5 lõike 1 kohaselt peab iga riik määrama riikliku asutuse, kes

vastutab tootja unikaalse koodi andmise eest. Kuigi Transpordiamet väljastab tootjakoodi ka

praegu väikelaevaehitaja tegevusloa taotluse läbivaatamise käigus, ei ole see praegu seaduse

tasandil reguleeritud. Muudatusega see vastuolu kõrvaldatakse.

Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse MSOSi § 9 lõike 5 sõnastust. Kehtiva sõnastuse kohaselt

tuleb tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasuda riigilõiv kümne tööpäeva jooksul pärast

läbivaatamise toimumist, enne ei väljasta Transpordiamet otsust tegevusloa väljastamise kohta.

See oli tingitud asjaolust, et riigilõivuseaduse (RLS) § 186 kohaselt polnud tegevusloa taotluse

läbivaatamise eest ette nähtud konkreetse summa tasumist, riigilõivu suurus sõltus taotluse

läbivaatamisele kulunud ajast. Alates 01.06.2021 näeb RLSi § 186 (alates 01.07.2023 RLSi

§ 14251) ette, et tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda kindel riigilõiv, mis on 300

eurot. See võimaldab tegevusloa taotlejal paremini hinnata taotlusega seotud kulusid ja

lihtsustab loataotluse menetlust majandustegevuse registris (MTR).

RLSis tegevusloa riigilõivusätte muutmise tõttu on seega vaja muuta ka MSOSi § 9 lõike 5

sõnastust. Uue sõnastusega sätestatakse üksnes üldine kohustus tasuda riigilõiv – enam pole

vaja seaduses täpsustada, millal tuleb seda teha, ega sätestada, et enne riigilõivu tasumist ei

väljasta Transpordiamet otsust tegevusloa väljastamise kohta.

5

Eelnõu § 1 punktidega 5–8 muudetakse MSOSi § 13 lõike 2 punkti 2 ja lõike 4 punkti 5

ning MSOSi § 13 lisatakse uued lõiked 23 ja 41.

Muudatusega ühtlustatakse laeva veealuse ülevaatuse nõuded SOLASi konventsiooni nõuetega.

Reisilaev peab läbima viie aasta jooksul kaks laeva veealuse osa ülevaatust kuivdokis. Ühe

veealuse ülevaatuse kuivdokis võib asendada vees tehtava ülevaatusega (eelkõige tuukritega

tehtava), kui on järgitud IMO resolutsiooni A.1140 (31) ja ringkirja MSC. 1/Circ.1348 nõudeid,

laev ei ole ro-ro-tüüpi laev ega vanem kui 15 aastat. Teisisõnu lubab IMO kergemaid nõudeid

laevale, mis on 10-15 aastat vana ja tehniliselt heas korras. Laeva hinnatakse eraldi ja tehakse

otsus. Kuivõrd laeva dokkimine on laevaomanikule väga kulukas tegevus ja laeva veealuse osa

ülevaatuse korral ei pea laeva veest välja tõstma, dokitakse korralikus seisus laevu vähem ja

laevaomanikud saavad nii säästa oma kulusid.

Lisaks peab Transpordiamet andma kooskõlastuse kuivdokis tehtava ülevaatuse asendamiseks

tuukriülevaatusega. Tuukriülevaatust saab teha isik, kellele on väljastatud tegevusluba laeva

veealuse osa tuukriülevaatuseks ja veealuseks remontimiseks MSOS § 7 punkti 3 alusel.2

Kauba- ja kalalaevadele hakkab kehtima samasugune regulatsioon nagu reisilaevadele. Küll

aga võib 15-aastase või vanema kauba- või kalalaeva ühe kuivdokis tehtava veealuse osa

ülevaatuse asendada samuti vees tehtava tuukriülevaatusega, kui Transpordiamet annab selleks

nõusoleku.

Lähtudes MSOSist ja SOLASi konventsiooni nõuetest hindab Transpordiamet iga laeva eraldi

ning otsustab, kas ühe kuivdokis tehtava veealuse osa ülevaatuse võib asendada vees tehtava

laeva veealuse osa ülevaatusega või mitte.

Eelnõu § 1 punktidega 9–11 muudetakse MSOSi § 18 pealkirja, lõike 2 punkt 1

tunnistatakse kehtetuks ja MSOSi § 18 täiendatakse lõigetega 3 ja 4.

MSOSi § 18 lõige 2 sätestab juhud, millal laeva tunnistus (meresõiduohutust tõendav tunnistus,

merekõlblikkuse tunnistus, sõidukõlblikkuse tunnistus, reisijateveo tunnistus, siseveelaeva

reisijateveo tunnistus ja ajaloolise laeva tunnistus) kaotab kehtivuse. Loetelus on sätestatud

olukorrad, kus tunnistus kaotab kehtivuse automaatselt, st ilma Transpordiameti kehtetuks

tunnistamise otsuseta. MSOS ei näe praegu ette tunnistuse peatamise võimalust, kuid laeva

madalikule sõidu või põhjapuute korral (MSOSi § 18 lõike 2 punkt 1) on see otstarbekam

lahendus võrreldes tunnistuse kehtivuse kaotamisega. Kui tunnistuse omanik tõendab

Transpordiametile, et tunnistuse kehtivuse peatamise alus on kõrvaldatud, taastab

Transpordiamet selle kehtivuse.

Eelnõu § 1 punktiga 12 muudetakse MSOSi § 20 lõike 51 punkti 2. Uue sõnastuse kohaselt

väljastatakse meresõidudiplom isikule, kes on omandanud kutsekvalifikatsiooni välisriigis,

mille meremeeste väljaõppe korraldus on IMO ja Euroopa Komisjoni poolt tunnustatud ning

kes on läbinud MSOS § 7 lõike 11 kohast tegevusluba (laevapere liikme erialane

ettevalmistamine) omava mereõppeasutuse õppekavaga samaväärse väljaõppe ja

meresõidupraktika või muu praktika.

MSOSi 18.07.2022 jõustunud muudatustega3 sätestati Transpordiametile kohustus väljastada

meresõidudiplomeid kõikide välisriikide kodanikele, kelle mereharidus on omandatud

2 Tegevusluba on tähtajatu, majandustegevuse registri andmetel on see väljastatud 11 ettevõtjale (seisuga

22.02.2024) 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/104082022001

6

välisriigis. Sellega tekkis ebavõrdne olukord Eesti mereõppeasutuste lõpetajatele, kui

kolmandate riikide kodanikud tulid taotlema Eesti meresõidudiplomi väljastamist oma

olemasoleva meresõidudiplomi alusel, ent nende väljaõpe ei vastanud sageli Eesti

mereõppeasutuste õppekavade sisule ega mahule ning oli madalam Eesti õppekavade

väljundist. See tekitas olukorra, kus taotleti Eesti meresõidudiplomit, omamata samaväärset

väljaõpet Eesti mereõppeasutuste lõpetajatega. Muudatusega kõrvaldatakse see vastuolu.

Muudatus on seotud ka MSOSi § 20 lisatava lõikega 61, mille selgitus on esitatud allpool.

Eelnõu § 1 punktiga 13 muudetakse MSOSi § 20 lõike 53 sissejuhatavat lauseosa. Uue

sõnastusega täpsustatakse, et meresõidudiplomi taotleja kutsekvalifikatsioon ning omandatud

kõrgharidus peab vastama meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste

rahvusvahelise konventsioonile (STCW konventsioon) ja Transpordiameti heaks kiidetud

õppekavale. Lõikes 53 loetletud diplomite puhul peab isiku haridustase vastama STCW

konventsiooni reeglile II/2 (500 ja suurema kogumahutavusega laeva kapteni ja

vanemtüürimehe diplomi saamiseks kohustuslikud miinimumnõuded) või III/2 (3000 kW ja

suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega laeva vanemmehaaniku ja teise mehaaniku

diplomi saamiseks kohustuslikud miinimumnõuded).

Transpordiamet teeb MSOSi § 76 lõike 14 kohaselt riiklikku järelevalvet mereõppeasutuse

väljaõppe vastavuse üle MSOSi ja STCW konventsiooni nõuetele. Transpordiamet väljastab

meresõidudiplomeid ka taotlejatele, kes on omandanud kutse välisriigis tegutsevas

mereõppeasutuses. Praktikas on esinenud olukordi, kus välisriigi mereõppeasutuse õppekava

maht ei vasta täies ulatuses Eesti mereõppeasutuste heaks kiidetud õppekavadele, mistõttu

täpsustatakse sätet selliselt, et taotleja kutsekvalifikatsioon ja kõrgharidus peavad vastama

Transpordiameti heaks kiidetud õppekavale.

Eelnõu § 1 punktiga 14 muudetakse MSOS § 20 lõike 56 punkti 31. Lõikes 56 on loetletud,

millal hindab Transpordiamet laevapere liikme teadmisi ja oskusi. Punkti 31 tehakse esiteks

sõnastuslik parandus, praegu on viidatud välisriigis väljastatud STCW konventsioonile vastava

meresõidudiplomi vahetamisele samaväärse Eesti meresõidudiplomi vastu, kuid sõna

„vahetamine“ reguleerib sama lõike punktis 1 kirjeldatut, kui isik soovib vahetada oma praegust

diplomit kõrgema kutsekvalifikatsiooni diplomi vastu. Kõnealune säte reguleerib eelkõige

olukordi, kus kolmandast riigist pärit laevapere liige taotleb Eesti meresõidudiplomi saamist.

Lisaks viidatakse uues sõnastuses MSOS § 20 lõike 51 punktile 2, mille kohaselt peab välisriigi

mereõppeasutuse õppekava olema samaväärne MSOS § 7 punkti 11 alusel tegutseva Eesti

mereõppeasutuse õppekavaga ning kui see pole samaväärne, tuleb taotlejal MSOS § 20 lõike

61 kohaselt läbida täiendusõpe või meresõidupraktika või muu praktika puuduolevas osas. Igal

juhul tuleb taotlejal Eesti meresõidudiplomi saamiseks sooritada eksam, mille käigus

Transpordiamet hindab isiku teadmisi ja oskusi.

Muudatus hõlmab ka kehtiva MSOS § 20 lõike 56 punkti 32 sisu, mille kohaselt peab e-

residendil olema läbitud erialane täiendusõpe. Punkt 31 kehtib edaspidi kõigile isikutele (sh e-

residentidele), kellele on meresõidudiplom väljastatud välisriigis ja kes soovivad Eesti

meresõidudiplomi väljastamist.

Eelnõu § 1 punktiga 15 tunnistatakse MSOS § 20 lõike 56 punkt 32 kehtetuks. Säte

reguleerib e-residendi kohustust läbida erialane täiendusõpe, kuid edaspidi on see kohustus

hõlmatud sama lõike punkti 31 sõnastusega.

7

Eelnõu § 1 punktiga 16 täiendatakse MSOSi § 20 lõikega 59. Lõikega 59 võimaldatakse Eesti

esmase meresõidudiplomi või kutsetunnistuse saanud välisriigi meremeestel taotleda kõrgema

kvalifikatsiooniastme meresõidudiplomit või kutsetunnistust pärast Eesti

meresõidudokumentidega vastaval ametikohal läbitud meresõidupraktikat. Näiteks kui isikule

on Eestis väljastatud vahitüürimehe diplom ning ta taotleb hiljem vanemtüürimehe diplomit,

arvestatakse tema meresõidupraktikat alates sellest hetkest, mil talle väljastati Eestis

vahitüürimehe diplom.

Eelnõu § 1 punktiga 17 täiendatakse MSOSi § 20 lõikega 61. Lisatava MSOSi § 20 lõike 61

kohaselt peab välisriigi mereõppeasutuses läbitud õppekava sisu ja maht olema vähemalt

samaväärne Eestis tegevusluba omavate mereõppeasutuste õppekavadega, mis on nõutavad §

20 lõikes 53 nimetatud meresõidudiplomite saamiseks.. Kui Transpordiamet tuvastab, et

õppekava pole samaväärne, peab taotleja läbima täiendõppe puuduolevas osas. Lisaks

Transpordiametile kontrollib Haridus- ja Teadusministeerium õppekava vastavust

õigusaktidega kehtestatud nõuetele ning registreerib nõuetele vastava õppekava Eesti hariduse

infosüsteemis, kuid õppekava sisu ja mahu samaväärsust hindab üksnes Transpordiamet.

Meresõidupraktika või muu praktika, näiteks nõutud praktika mereõppeasutuse

mehaanikatöökojas või õppepraktika laevaremondiettevõttes, peab olema vähemalt samaväärne

Eestis nõutud praktikaga. Muudatus on vajalik, kuna MSOSis sätestati 2022. a jõustunud

muudatusega, et Eesti meresõidudiplomeid väljastatakse ka isikutele, kellel puudub eelnev seos

Eesti mereõppeasutuste ja Eesti riigiga – seega muudeti Eesti taasiseseisvumisest toiminud

meresõidudiplomite väljastamise aluseid, mis seni olid kõigile üheselt arusaadavad.

Alates STCW konventsiooniga ühinemisest 15.08.1995 on Transpordiamet (varasem Veeteede

Amet) meresõiduohutuse seadusega määratud pädevaks asutuseks STCW konventsiooni

rakendamisel ja täidab administratsiooni kohustusi, mistõttu on kohustatud tagama STCW

nõuetele vastava meremeeste ettevalmistamise Eesti Vabariigi nimel väljaantavate

meresõidudiplomite saamiseks. Üheks osaks Eesti riigile võetud kohustuste täitmisel on

mereõppeasutuste õppekavade vastavuse hindamine STCW konventsiooni ja Eesti nõuetele.

Seda teeb Transpordiamet mereõppeasutusele MSOS § 7 lõike 11 kohase tegevusloa

andmisega. Seejuures kontrollib Transpordiamet MSOS § 9 lõike 4 alusel tegevusloa taotlusele

lisatud õppekavasid, tehniliste õppevahendite ja valmendite loetelu ning õppejõudude

nimekirja.

Eelnõu § 1 punktiga 18 muudetakse MSOSi § 22 lõike 3 sõnastust. Selle kohaselt väljastab

Transpordiamet laeva ohutu mehitatuse tunnistuse, kui reederi esitatud miinimumkoosseis

vastab nõuetele ning on igas suhtes piisav laeva ohutuks kasutamiseks ja merekeskkonna

kaitseks. See säte on praegu kirjas majandus- ja kommunikatsiooniministri 12.12.2002 määruse

nr 36 „Reisilaevade ning 20-se ja suurema kogumahutavusega laevade miinimumkoosseisu

määramise nõuded“ (edaspidi ohutu mehitatuse määrus) § 11 lõikes 1. Kõnealune määrus

(eelkõige selle IV peatükk) ületab MSOSi § 21 lõike 5 volitusnormi ulatust, mistõttu tuleb see

nõue sätestada seaduse tasemel. Rakendusakti kavand on lisatud (kavand 1).

Eelnõu § 1 punktiga 19 täiendatakse MSOSi § 22 lõikega 31, mille kohaselt väljastab

Transpordiamet ohutu mehitatuse tunnistuse kuni viieks aastaks. Ka see säte on praegu kirjas

ohutu mehitatuse määruses (§ 12 lõikes 1), kuid peab olema sätestatud seaduse tasemel.

Eelnõu § 1 punktiga 20 täpsustatakse MSOSi § 22 lõikes 4 ohutu mehitatuse tunnistuse

kehtetuks tunnistamise tingimusi. Kehtiva sõnastuse kohaselt tunnistatakse see tunnistus

8

kehtetuks, kui laeva tehniliste seadmete seisund ei taga ohutust laevapere

miinimumkoosseisuga. Lisaks näeb ohutu mehitatuse määrus ette, et tunnistus tuleb kehtetuks

tunnistada ka juhul, kui reeder on jätnud Transpordiametile esitamata taotluse

miinimumkoosseisu muutmiseks, kui see on nõutav MSOSi § 21 lõike 5 või § 21 lõike 51

alusel,. Sätted tõstetakse määrusest ümber seadusesse.

Eelnõu § 1 punktiga 21 täiendatakse MSOSi § 22 lõikega 6, mille kohaselt kohaldatakse

ohutu mehitatuse tunnistuse sätteid ka siseveelaevadele. Siseveelaevade miinimumkoosseisu

määramise nõudeid reguleerib majandus- ja kommunikatsiooniministri 08.09.2005 määrus nr

102 „Siseveelaevade miinimumkoosseisu määramise nõuded ja siseveelaeva ohutu mehitatuse

tunnistusele kantavate andmete loetelu“. Sarnaselt ohutu mehitatuse tunnistuse määrusega

sisaldab ka see määrus sätteid, mis peavad olema sätestatud seaduse tasemel. Rakendusakti

kavand on lisatud (kavand 2).

Eelnõu § 1 punktiga 22 tunnistatakse MSOSi § 36 lõige 51 kehtetuks. Säte reguleerib

väikelaeva registreerimiseelset ülevaatust, mis on väikelaeva tehnilise ülevaatuse üks liik.

Väikelaeva tehnilist ülevaatust teeb MSOSi § 36 lõike 5 alusel Transpordiamet. Praegu võib

registreerimiseelset ülevaatust teha nii Transpordiamet kui ka Transpordiametiga asjaomase

lepingu sõlminud väikelaeva tootja või tootja volitatud esindaja või nende tunnustatud levitaja

või importija. Säte pärineb ajast, kui ülevaatusi tehti kohapeal ning protsess oli aeganõudev,

mistõttu oli esmakordselt registrisse kantava väikelaeva registreerimiseelset ülevaatust

võimalik teha ka muude seaduses nimetatud isikute juures. Tänapäeval pole see enam

aktuaalne, sest Transpordiamet teeb registreerimiseelseid ülevaatusi oma süsteemis, kuhu isik

esitab taotluse koos kõigi nõutavate dokumentidega, mida Transpordiamet saab kontrollida.

Eelnõu § 1 punktiga 23 jäetakse MSOSi § 36 lõikest 52 välja viide Transpordiametiga lepingu

sõlminud jeti tootjale, tootja volitatud esindajale, levitajale või importijale. Jeti

registreerimiseelset ülevaatust teeb samuti Transpordiamet.

Eelnõu § 1 punktiga 24 muudetakse MSOSi 10. peatüki pealkirja ja lisatakse sõna

„punkerdamine“.

Eelnõu § 1 punktiga 25 täiendatakse MSOSi §-ga 411 ning reguleeritakse laeva

punkerdamist, sätestades eelkõige nõuded punkerdajale.

Lõige 1 seab punkerdajatele nõude võtta punkerdamisel kasutusele kõik vajalikud meetmed

keskkonnareostuse vältimiseks.

Lõige 2 seab nõude ettevõtjatele, kes osutavad punkerdamise teenust, registreerida ennast

EMDEs. Nõue kehtib nii sadamas kui ka merel punkerdamise teenust osutavatele ettevõtjatele.

Ettevõtja lisab EMDEsse oma kontaktandmed, pakutava kütuse tüübi ning asukoha, kus teenust

osutatakse. Kui ettevõtja tegutseb sadamas, annab EMDE kaudu kinnituse seesama sadam.

Lõikes 3 sätestatakse volitusnorm Vabariigi Valitsusele määruse kehtestamiseks, millega

kehtestatakse nõuded punkerdajale, punkerdamisele ja alad, kus tohib punkerdada. Need

nõuded on sätestatud Vabariigi Valitsuse 30. juuni 2020. a määruses nr 51 „Merel, Narva jõel

ja Peipsi järvel ohtlike ning kahjulike ainete käitlemise kord ja nimistu ohtlikest ainetest, mida

ei ole lubatud sisemerel transiidina vedada“, mida tuleb täiendada viitega MSOSi § 411 lõikes 3

sätestatud volitusnormile. Rakendusakti kavand on lisatud (kavand 3).

9

Eelnõu § 1 punktiga 26 tehakse MSOSi § 421 lõikesse 2 sõnastuslik parandus. Sõna „riigi“

asendatakse sõnadega „Euroopa Liidu liikmesriigi“. Säte reguleerib rahvusvaheliste

regulaarreiside tegemist üksnes Euroopa Liidu liikmesriikide vahel, mistõttu on täpsustus

vajalik.

Eelnõu § 1 punktiga 27 muudetakse seaduse 101. peatüki pealkirja selliselt, et peatükk ei

reguleeriks edaspidi ainult merereostuse vältimist konventsionaalsete laevade poolt, vaid ka

reostuse vältimist laevatatavatel sisevetel muude veesõidukite poolt. MSOSi reguleerimisalasse

kuuluvad ka laevatatavad siseveed. Muudatus on vajalik, kuna seaduse 101. peatükki

täiendatakse §-ga 447, mis reguleerib lisaks merereostusest teavitamise korrale ka piiriveekogul

avastatud reostusest teavitamist. Kuna piiriveekogude hulka kuuluvad jõed, järved või

tehisveekogud, siis ei ole korrektne pealkirjas viidata enam ainult „merereostusele“ ning

pealkirjas tehakse vastav muudatus.

Eelnõu § 1 punktiga 28 muudetakse MSOSi § 441 lõiget 2 ning selguse huvides lisatakse

sätte algusesse uus lause, mis näeb ette, et paragrahvi kohaldatakse vaid laevadele, mis

kuuluvad rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni

kohaldamisalasse. Konventsioonis ette nähtud ja selles sättes viidatud vormi kohaselt peavad

merereostusest teavitama nimelt vaid need laevad, mis kuuluvad nimetatud konventsiooni

kohaldamisalasse. Ülejäänud veesõidukite juhid teavitavad reostusest uue § 447 kohaselt.

Kuigi merereostustõrje ülesanded läksid 1. jaanuaril 2023 Politsei- ja Piirivalveametist üle

Kaitseministeeriumi haldusalasse, siis jääb merel laevajuhtidele reostustõrje ühtseks

kontaktpunktiks siiski politseiasutus (eelnõu koostamise seisuga on sättes viidatud

politseiasutuseks Politsei- ja Piirivalveameti lennu- ja merepääste koordinatsioonikeskus ehk

JRCC Tallinn). Sätet selles osas ei muudeta, kuni asutuste vahel pole tehtud ja esitatud muud

ametlikku kokkulepet.

Kuna reostuse korraldust reguleerib politsei- ja piirivalveseaduse alusel kehtestatud Vabariigi

Valitsuse 30. juuni 2022. a määrus nr 65 „Otsingu- ja päästetööde tegemine Eesti

päästepiirkonnas ning reostuse avastamise ja likvideerimise kord Eesti merealal ja

piiriveekogudel", siis oleks otstarbekas edaspidi asutustevaheline edasiteavitamise kord

reguleerida nimetatud määruses. Seega isegi juhul, kui teade jõuab esmalt politseiasutusele,

teavitab politseiasutus seejärel ka teisi reostustõrjega tegelevaid asjassepuutuvaid asutusi

(Kaitsevägi, Transpordiamet ja Keskkonnaamet). Näiteks Transpordiametil on vaja seda infot,

et laevaliiklusteenistus (VTS) saaks reostuspiirkonnast liikluse eemale juhtida. Samuti on

Transpordiametile oluline sadamariigi kontrolli seisukohalt reostuse ja reostuse võimalike

põhjustajate kohta info saamine. Selleks tuleb muuta Vabariigi Valitsuse 30. juuni 2022. a

määrust nr 65 „Otsingu- ja päästetööde tegemine Eesti päästepiirkonnas ning reostuse

avastamise ja likvideerimise kord Eesti merealal ja piiriveekogudel“, asjaomased muudatused

töötab välja Kaitseministeerium.

Eelnõu § 1 punktiga 29 täiendatakse MSOSi 101. peatükki §-ga 447 tulenevalt sellest, et

MSOSi § 441 lõige 2 kohaldub vaid laevadele, mis kuuluvad rahvusvahelise laevade

põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni kohaldamisalasse, kuid samas on selle

kõrval oluline reguleerida ka reostustõrjest teavitamist muude veesõidukite puhul. Varem oli

see reguleeritud MSOSi § 45 lõikes 10, kuid § 45 kuulub MSOS 11. peatüki alla, mis reguleerib

veeliikluse ohutust veeteel, mitte reostustõrjet. Kuna vahepeal on MSOSis loodud eraldi

peatükk 101 reostustõrje reguleerimiseks, oleks otstarbekas koondada kõik reostustõrjet

käsitlevad sätted nimetatud peatükki ning tuua ka MSOSi § 45 lõikes 2 olnud reostusest

10

teavitamise kord üle MSOSi 101. peatükki. Seega on lisatud MSOSi 101. peatükki § 447, mis

reguleerib reostustõrjest teavitamist muude veesõidukite puhul.

1. jaanuaril 2023. a muutus reostustõrjes osalevate asutuste ülesannete ja vastutuse jaotus.

Vabariigi Valitsuse 30. juuni 2022. a määruse nr 65 „Otsingu- ja päästetööde tegemine Eesti

päästepiirkonnas ning reostuse avastamise ja likvideerimise kord Eesti merealal ja

piiriveekogudel“ § 13 lõigete 1 ja 2 kohaselt juhib Eesti merealal reostuse avastamise,

lokaliseerimise ja likvideerimise korraldamist Kaitsevägi, piiriveekogul jääb reostustõrjet

korraldama Politsei- ja Piirivalveamet ning muul siseveekogul Päästeamet. Sarnaselt MSOSi

§ 441 lõikele 2 jääb merel laevajuhtidele reostustõrje ühtseks kontaktpunktiks praegu siiski

politseiasutus. Kuna piiriveekogul jääb reostustõrjet korraldama Politsei- ja Piirivalveamet, siis

ka kontaktpunktiks piiriveekogul jääb Politsei- ja Piirivalveamet. Kuna MSOS (§ 1 – seaduse

reguleerimisala) kohaldub vaid meresõidule ning piiriveekogudele, siis see säte ei kohaldu

muudele siseveekogudele, kus reostustõrjega tegeleb Päästeamet.

Eelnõu § 1 punktiga 30 jäetakse MSOSi § 45 lõikest 10 välja lõpuosa, mis näeb ette, et

reostustõrjest teavitatakse politseiasutust. Reostustõrjest teavitamise kord on viidud üle 101.

peatükki. Kuna MSOSi § 45 kuulub seaduse 11. peatüki alla, mis reguleerib veeliikluse ohutust

veeteel ning vahepeal on MSOSis loodud eraldi peatükk 101, mis reguleerib reostustõrjet, oleks

otstarbekam koondada kõik reostustõrjet reguleerivad sätted sellesse peatükki ning seega viia

ka MSOSi § 45 lõikes 10 sätestatud reostusest teavitamine üle MSOSi 101. peatüki § 447.

MSOSi § 72 lõige 1 jäetakse siiski praegu muutmata (Keskkonnaameti teavitamine reostusest

laevaõnnetuse korral).

Eelnõu § 1 punktiga 31 täiendatakse MSOSi § 47 lõiget 4 teise lausega. 1. jaanuaril 2023

loodi ja alates 1. juulist 2023. a alustas tegevust Kliimaministeeriumi hallatav asutus

Riigilaevastik, kelle ülesanne on muudetavas sättes täpsustatud mahus navigatsioonimärgistuse

(ujuvmärgistus ja püsimärgistuse tuled) hooldamine, paigaldamine, haldamine ja arendamine.

Samuti hakkab Riigilaevastik haldama kesklaine sagedustel navigatsiooniparandi signaali

väljastavaid raadiojaamu. Need ülesanded kuulusid kuni 1. juulini 2023. a ainult

Transpordiameti pädevusse. Kuna navigatsioonimärgistusega seotud ülesanded on kahe asutuse

pädevuses, siis on korrektne sätestada see ka seaduse tasandil.

Eelnõu § 1 punktiga 32 tunnistatakse MSOS § 47 lõike 41 kolmas lause kehtetuks. Säte

reguleerib hüdrograafilise mõõdistustöö loa andmisest või aruande heakskiitmise keeldumisest.

Kuivõrd eelnõuga kehtestatakse täiendavad keeldumise alused, on otstarbekas normi asukoht

ümber tõsta eraldi lõikesse, eelnõuga lisatavasse MSOS § 47 lõikesse 51.

Eelnõu § 1 punktiga 33 täiendatakse MSOS § 47 lõiget 5. Tegemist on volitusnormiga

hüdrograafiliste mõõdistustööde loetelu, loa andmise ja mõõdistustöö aruande heakskiitmise

korra ning nõuded mõõdistustöö tegemisele kehtestamiseks. Selle alusel kehtestatud määrus

sisaldab ka mõõdistusloa taotlemise korda, mida pole volitusnormis praegu otsesõnu kirjas.

Täpsustus tehakse õigusselguse huvides.

Eelnõu § 1 punktiga 34 täiendatakse MSOS § 47 lõigetega 51–53. Sätted reguleerivad,

millistel juhtudel keeldub Transpordiamet hüdrograafilise mõõdistustöö tegemise loa andmisest

või hüdrograafilise mõõdistustöö aruande heakskiitmisest.

Lõike 51 kohaselt keeldub Transpordiamet loa andmisest või aruande heakskiitmisest, kui

kavandatav või tehtud mõõdistustöö ei võimalda tagada ohutut veeliiklust või kui

mõõdistustehnoloogia ja -metoodika ei võimalda saavutada nõutud täpsusklassile vastavaid

11

tulemusi. Tegemist on kehtiva seaduse § 47 lõike 41 kolmanda lausega, mis on ümber tõstetud

uude lõikesse.

Lõikesse 52 lisatakse uus keeldumise alus – kui mõõdistustöö tegija või tegemine võib kujutada

ohtu riigi julgeolekule ja Kaitseväe või Kaitsepolitseiamet on jätnud sel põhjusel taotluse

kooskõlastamata. Selliseks juhtumiks võib olla kas mõõdistustööde tegemise asukoht või ka

isikud, kes seda tööd tegema hakkavad. Riigi julgeolekuolukord on viimastel aastatel oluliselt

muutunud, eriti aga pärast Venemaa Föderatsiooni agressiooni Ukrainas, ning selle mõju võib

tunda ka Läänemerel, sealhulgas Eesti merealal. Paljudes Läänemere-äärsetes riikides on

enamik merepõhjaga seotud andmetest riigisaladus ning hüdrograafilisi mõõtmistöid teevad

üksnes riigiasutused. Eestis see nii ei ole, kuid arvesse võttes suurenevat survet merepõhjaga

seotud info kättesaadavusele, tuleb ka Eestis oma naaberriikide eeskujul rohkem jälgida, kellele

andmeid väljastatakse ja kellel lubatakse mõõdistustöid teha. Kuna loa andmisest keeldumise

alused peavad olema kehtestatud seadusega, lisataksegi loa andmisest ja andmete väljastamisest

keeldumise alusena riigi julgeoleku kaalutlused seadusesse. Kui Transpordiametile esitatakse

taotlus hüdrograafilise mõõdistustöö tegemiseks, kooskõlastab Transpordiamet selle Kaitseväe

ja Kaitsepolitseiametiga. Seda tuleb lõike 53 kohaselt teha ka juhul, kui mõõdistustöid korraldab

Transpordiamet ise.

Hüdrograafiliseks mõõdistustööks loa andmise kord on kehtestatud majandus- ja taristuministri

20.12.2022 määrusega nr 102 „Hüdrograafiliste mõõdistustööde loetelu, loa andmise ja

mõõdistustöö aruande heakskiitmise kord ning nõuded mõõdistustöö tegemisele“ ning HISi

põhimäärus kehtestatud majandus- ja taristuministri 31.01.2023 määrusega nr 6 „Hüdrograafia

infosüsteemi põhimäärus“. Eelnõukohase seaduse jõustumise korral tuleb muuta ka HISi

põhimäärust ja lisada Kaitsepolitseiamet nende asutuste hulka, kellega tuleb esitatud andmete

väljastamise taotlus kooskõlastada.

Eelnõu § 1 punktiga 35 täiendatakse MSOSi § 47 lõikega 71, mille kohaselt võib

Transpordiamet hüdrograafia infosüsteemi (edaspidi HIS) vastutava töötlejana keelduda

sügavusandmete väljastamisest, kui see võib kujutada ohtu riigi julgeolekule. Andmete

väljastamine tuleb kooskõlastada Kaitseväe ja Kaitsepolitseiametiga. Muudatus on seotud

MSOSi § 47 täiendamisega lõikega 52.

Eelnõu § 1 punktiga 36 asendatakse MSOSi § 48 lõikes 6 läbivalt sõna „Transpordiamet“

sõnaga „Riigilaevastik“. 1. jaanuaril 2023. a loodi ja alates 1. juulist 2023. a alustas tegevust

Kliimaministeeriumi hallatav asutus Riigilaevastik. Vabariigi Valitsuse kabinetiistungi

memorandumis, millega 22. septembril 2022. a toetati Riigilaevastiku moodustamist, märgiti,

et taimestiku piiramine ja eemaldamine jääb Riigilaevastiku ülesandeks. Kokkuleppe kohaselt

asendatakse MSOSi § 471 lõikes 6 Transpordiamet Riigilaevastikuga ja Riigilaevastik saab

õiguse navigatsioonimärgi mõjupiirkonnas kasvavat taimestikku kinnisasja omaniku või

valdaja nõusolekuta piirata või seda eemaldada, kui see takistab navigatsioonimärgi nähtavust.

Ilma nõusolekuta taimestiku eemaldamine või piiramine on siiski viimane abinõu, kõigepealt

peetakse kinnisasja omaniku või valdajaga läbirääkimisi, et leida osapooli rahuldav lahendus.

Eelnõu § 1 punktiga 37 täiendatakse MSOSi § 49 lõikega 11. Selle kohaselt peab

pukseeritava laeva või ujuvvahendi tehniline seisukord vastama pukseerimise tingimustele,

samuti peab laeval või ujuvvahendil olema merekõlblikkuse või sõidukõlblikkuse tunnistus või

ühekordne Transpordiameti või volitatud klassifikatsiooniühingu väljastatud pukseerimise

luba. Säte on praegu kirjas majandus- ja kommunikatsiooniministri 06.12.2002 määruse nr 23

„Pukseerimise nõuded“ § 4 lõikes 3 – kuna see sätestab nõutava tunnistuse või loa olemasolu,

peab see olema sätestatud seaduse tasemel, mistõttu tõstetakse säte ümber MSOS § 49.

12

Eelnõu § 1 punktiga 38 täiendatakse MSOSi § 50 lõikega 12 ning nähakse ette selge

Transpordiameti ja Riigilaevastiku vaheline rollide jaotus jäämurdetööde korraldamisel ja

teostamisel (läbiviimisel). Riigilaevastik võttis Transpordiametilt üle jäämurdjad, nende

meeskonnad ja jäämurdetööde tegemise ülesande (välja arvatud MSV Botnica). Jäämurdetööde

korralduslik pool jääb aga endiselt Transpordiametisse. Säte on lisatud seadusesse selguse

huvides, kuna majandus- ja kommunikatsiooniministri 23. detsembri 2003. a määrus nr 265

„Jäämurdetööde kord“ juba sätestab, et jäämurdetöid korraldab Transpordiamet, ning

Riigilaevastiku põhimäärus sätestab omakorda, et Riigilaevastik teeb jäämurdetöid koostöös

Transpordiametiga. Ühtlasi tuleb muuta jäämurdetööde korra määrust, rakendusakti kavand on

lisatud (kavand 4).

Eelnõu § 1 punktiga 39 muudetakse MSOSi § 509 lõike 1 punkti 1 sõnastust. Eesti

Vabariigile kuuluvate haldusülesandeid täitvate laevade asemel kasutatakse väljendit

riigihaldusülesandeid täitvad laevad, et ühtlustada regulatsioon veeteetasu regulatsiooniga.

Veeteetasude maksmisest on senise praktika kohaselt vabastatud ka laevad, mis täidavad küll

Eesti Vabariigi haldusülesandeid, kuid ei kuulu Eesti Vabariigile, vaid on lepingu alusel Eesti

Vabariigi poolt prahitud. Sellised laevad on näiteks Soomest prahitud poi- ja reostustõrjelaev

Sektori ja TS Shipping OÜ-lt prahitud jäämurdja MSV Botnica.

Eelnõu § 1 punktiga 40 muudetakse MSOSi § 51 lõike 1 sõnastust ning täpsustatakse

laevaliikluse korraldamise (edaspidi VTS) süsteemi eesmärki, võttes aluseks IMO resolutsiooni

A.1158(32). See resolutsioon kehtestab suunised laevaliiklusteenuste osutamise põhimõtete

ajakohastamiseks. Suunised on sätestatud resolutsiooni lisa punktis 3 ning on seotud SOLASi

konventsiooni eeskirjaga V/12, IMO osalisriigid peavad nendega arvestama VTSi süsteemi

korraldamisel riigisisese õiguse alusel.

Õigeaegne ja asjakohane teave võib eelkõige sisaldada järgmist:

- laeva asukoht, päritolu ja liikumine;

- teave meresõiduohutuse kohta;

- sellised piirangud laevadele VTSi piirkonnas, mis võivad piirata teiste laevade

navigatsiooni (nt manööverdusvõimet);

- muu info, nt teavitusformaalsused ja ISPSi koodeksi detailid.

Laevaliikluse jälgimine ja korraldamine võib eelkõige sisaldada järgmist:

- laeva liikumise eelnev planeerimine;

- teel olevate laevade liikluse korraldamine;

- ruumi planeerimise korraldamine;

- liikluslubade süsteemi loomine;

- reisi- või läbisõiduplaanide süsteemi koostamine;

- laeva marsruudi kohta soovituste andmine;

- oma vastutusvaldkonna regulatiivsätetele vastavuse ja nende jõustamise tagamine.

Reageerimist tekkivatele ohtlikele olukordadele nõuavad näiteks järgmised juhud:

- laev ei ole kindel oma marsruudi või asukoha suhtes;

- marsruudilt kõrvale kalduv laev;

- laev, mis vajab juhendamist sõiduks ankrualale;

- puuduste, nt navigatsiooni- või manööverdusseadmete rikkega laev;

- rasked ilmastikutingimused (nt halb nähtavus, tugev tuul);

- madalikule sõidu või kokkupõrkeohus laev;

- hädaolukordadele reageerimise või hädaabiteenuste tugi.

13

Eelnõu § 1 punktiga 41 muudetakse MSOSi § 51 lõike 21 sõnastust. Esiteks täpsustatakse, et

laevaliikluse korraldamise käigus kogutakse infot elektrooniliselt. Elektrooniliseks infoks on

näiteks liikluspilt, kommunikatsioon ja laevade ettekanded. Samuti täiendatakse lõiget

kolmanda lausega, mille kohaselt on salvestatud elektrooniline info asutusesiseseks

kasutamiseks, kuna selline informatsioon võib sisaldada laevandusettevõtjate ärisaladusi, mida

avalikustamine võib kahjustada.

Eelnõu § 1 punktiga 42 jäetakse MSOSi § 51 lõikest 23 välja teine lause, milles märgitakse,

et laevaliiklusteenused on infoteenus, navigatsiooniabiteenus ja liikluse organiseerimise teenus.

See täpsustus tuleneb IMO resolutsioonist A.1158(32), kus laevaliiklusteenuseid ei liigitata

enam allteenusteks, et välistada olukordi, kus mõnedes riikides piirati laevaliiklusteenuseid

vaid infoteenuse osutamisega. IMO seisukoht on, et laevaliiklusteenus peab sisaldama nii info

edastamist, navigatsiooniabi kui ka võimekust organiseerida laevaliiklust.

Eelnõu § 1 punktiga 43 täiendatakse MSOSi § 51 lõikega 25, mille kohaselt edastab

Transpordiamet lõikes 1 nimetatud funktsioonide täitmiseks teavet või soovitusi, hoiatusi ja

juhiseid vastavalt vajadusele. Ka see säte tuleneb IMO resolutsiooni A.1158(32) lisa punktist

3.2.

Eelnõu § 1 punkti 44 kohaselt kasutatakse MSOSi § 51 lõikes 4 ja edaspidi läbivalt VTSi

süsteemi operaatori asemel terminit laevaliiklusjuht. Operaator on muudetud laevaliiklusjuhiks

analoogiliselt lennujuhile või maanteeliikluse liiklusjuhile, kuna sageli samastatakse

laevaliiklusjuhti sadama operaatoriga või muude protsesside operaatoriga. Laevaliiklusjuht on

sobiv termin, mis kirjeldab täpselt ja arusaadavalt inimest, kes vastutab laevade liikluse

korraldamise ja ohutuse tagamise eest. See on ka laialdaselt kasutatav termin merenduses.

Samasisulised muudatused tehakse ka eelnõu § 1 punktidega 43–46.

Eelnõu § 1 punktiga 45 muudetakse MSOSi § 51 lõike 41 sõnastust. Terminid „operaator“

ja „vanemoperaator“ asendatakse terminitega „laevaliiklusjuht“ ja „vanemlaevaliiklusjuht“.

Eelnõu § 1 punktiga 46 asendatakse MSOSi § 51 lõigetes 42–7, § 52 lõigetes 1–4 ning § 53

lõigetes 3 ja 4 sõnad „laevaliikluse korraldamise süsteemi operaator“ vastavas käändes läbivalt

sõnaga „laevaliiklusjuht“.

Eelnõu § 1 punktiga 47 asendatakse MSOSi § 51 lõigetes 5 ja 6 ning § 52 lõikes 4 sõna

„operaatori“ sõnaga „laevaliiklusjuhi“.

Eelnõu § 1 punktiga 48 asendatakse MSOSi § 51 lõikes 7 sõna „vanemoperaatori“ sõnaga

„vanemlaevaliiklusjuhi“.

Eelnõu § 1 punktiga 49 asendatakse MSOSi § 53 lõikes 4 sõna „kaptenile“ sõnaga

„laevajuhile“. Sätte kohaselt vastutab VTSi laevaliiklusjuht tahtlikult või hooletuse tõttu

kaptenile edastatud informatsiooni eest, mis põhjustas või võis põhjustada laevaõnnetuse.

Laeva navigatsioonivahis ei pruugi olla alati laeva kapten, vaid võib olla ka muu vastava

kvalifikatsiooniga laevaohvitser e laevajuht (nt vanem- ja vahitüürimees).

Eelnõu § 1 punktiga 50 täiendatakse MSOSi § 571 lõikega 51 ning nähakse lootsitasõidu loa

taotlemise protsessis ette, et lootsi juhendamisel sadama külastuse sooritamiseks tuleb esitada

lootsitellimus ja maksta lootsitasu kehtestatud tasumäärade järgi.

14

Lootsitasõidu luba annab laevale õiguse liigelda kohustusliku lootsimise alas lootsiteenust

kasutamata. MSOSi § 571 lõike 4 kohaselt peab lootsitasõidu loa taotlemisel reisilaeva kapten

ja vanemtüürimees (vastavalt kapteni ja vanemtüürimehe ametikohal) olema viimase 12 kuu

jooksul lootsi juhendamisel külastanud sama sadamat vähemalt kümnel korral. Sama

paragrahvi lõike 4 kohaselt peab lootsitasõidu loa taotlemisel ka muu laeva kapten viimase 12

kuu jooksul olema lootsi juhendamisel külastanud sama sadamat vähemalt kümnel korral.

Lõikes 5 viidatud lõike 3 tähenduses on sadama külastus üks sadamasse sissesõit ja väljasõit,

kusjuures laevaga manööverdab üksnes kapten või vanemtüürimees, kellele taotletakse

lootsitasõidu luba. Kuidas lootsiteenuse osutaja lootsitasõidu loa taotlemiseks väljaõpet pakub

ja kuidas selle eest tasutakse, kehtiv seadus aga ei reguleeri.

Paragrahvi 571 lisatakse lõige 51, mille kohaselt lootsi juhendamisel sadama külastuse

sooritamiseks tuleb esitada lootsitellimus ja maksta lootsitasu kehtestatud tasumäärade järgi.

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. novembri 2002. a määruse nr 15 „Lootsimise kord,

lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad, lootsimispiirkonnad ning lootsikviitungile

kantavad andmed“ (edaspidi lootsimise korra määrus) § 1 lõike 2 kohaselt tellib lootsi laevale

majandustegevuse teate esitanud laevaagent ja Eesti riigilippu kandvale laevale võib lootsi

tellida ka reeder. Kõnealune tellimus esitatakse lootsiteenuse osutajale elektroonilisse

mereinfosüsteemi kaudu. Lootsitellimus tuleb esitada ka juhul, kui näiteks konkreetsel

sadamakülastusel on reisilaeva kaptenil ja vanemtüürimehel olemas lootsitasõidu load, kuid

luba soovitakse taotleda mõnele teisele kaptenile või vanemtüürimehele. Loots koostab laeval

viibimise kohta lootsikviitungi, kuhu märgib märkusena, et tegemist oli väljaõppe eesmärgil

laeval viibimisega. Lisaks tuleb praegu sadama külastuse kohta täita majandus- ja

kommunikatsiooniministri 23.09.2011. a määruse nr 93 „Lootsitasõidu loa väljaandmise,

kehtivusaja pikendamise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise ning kapteni ja

vanemtüürimehe eksamineerimise kord ja loa vorm“ (muutmisel) lisa 1 kohane arvestusleht,

millel loots kinnitab oma allkirjaga, et laevajuht isiklikult manööverdas laevaga sadamas või

reidil. Sadama külastuste arvestusleht tuleb esitada lootsitasõidu loa taotlemisel

Transpordiametile.

Lootsi kasutamise eest esitab Riigilaevastik MSOSi kohaselt lootsitasu maksmiseks

makseteatise, mille alusel tuleb tasuda lootsitasu.

Eelnõu § 1 punktiga 51 asendatakse MSOSi § 58 lõike 22 punktis 4 sõna

„lootsimispiirkonda“ sõnadega „kohustusliku lootsimise ala“. Säte reguleerib avamerelootsi

tegevuspiirkonda, praeguses sõnastuses on lootsimispiirkonna mõiste kasutamine eksitav.

Kohustusliku lootsimise ala jaguneb lootsimispiirkondadeks, mis on nimetatud majandus- ja

kommunikatsiooniministri 28. novembri 2002. a määruses nr 15 „Lootsimise kord, lootsi

laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad, lootsimispiirkonnad ning lootsikviitungile

kantavad andmed“. Lootsimispiirkonnaks on näiteks Tallinna või Pärnu lootsimispiirkond.

Avamerel lootsib avamereloots laeva aga väljaspool kohustusliku lootsimise ala kogu

Läänemere ulatuses.

Eelnõu § 1 punktiga 52 täiendatakse MSOSi § 582 lõikega 42. Paragrahv 582 käsitleb lootsi

kutsetunnistuse tingimuste muutmist, sh lootsi kutsetunnistusele kantava lootsimispiirkonna

sadama piirangu muutmiseks või kaotamiseks. Kehtiva lõike 4 kohaselt tuleb

lootsimispiirkonna sadama piirangu muutmiseks või kaotamiseks merelootsil praktiseerida

lootsimist selle piirkonna sadamas asjaomase lootsi juhendamisel vähemalt kümnel korral ning

sooritada kvalifikatsioonieksam asjaomase sadama jaoks.

15

MSOSis ei ole aga reguleeritud olukorda, kui lootsimispiirkonna sadama piirangu muutmiseks

või kaotamiseks praktilise lootsimise tegemine ei ole võimalik, kuna vastavat sadamat

külastavad laevad harva või puuduvad laevakülastused sootuks, mida saab kontrollida EMDE

alusel. Sellisel juhul ei ole kehtiva seaduse kohaselt praktiliselt üldse võimalik

lootsimispiirkonna sadama piirangut muuta või kaotada. Sarnaselt MSOSi § 582 lõikega 41,

milles lubatakse uue sadama rajamisel praktiseerida lootsimist mereõppeasutuses valmendil,

antakse ka lisatavas lõikes 42 võimalus konkreetset sadamat külastavate laevade vähesuse või

laevakülastuste puudumisel teha kõik kümme lootsimist valmendil. Eestis on mitu sadamat,

mida laevad külastavad harva. Näiteks Kunda-Loksa lootsimispiirkonnas asuvat Loksa sadamat

ei ole üksi laev külastanud viimaste aastate jooksul. Laevad külastavad harva ka Saaremaa

süvasadamat. Muudatus on vajalik, et lootsiteenuse osutajal oleks tagatud iga sadama jaoks

kvalifitseeritud ja vajalikku kutsetunnistust omavad lootsid, kuna lootsiteenuse osutaja peab

olema suuteline lootsiteenust osutama kõikides kohustusliku lootsimise alas olevates

sadamates. Lisaks valmendil praktiseerimisele tuleb sarnaselt kehtivale MSOSi § 582 lõikele 4

sooritada lisaks kvalifikatsioonieksam.

Eelnõu § 1 punktidega 53 ja 54 täpsustatakse MSOSi §-s 585 lootsi tööandja kohustusi.

Alates 1. juulist 2023. a osutab lootsiteenust Kliimaministeeriumi hallatav asutus

Riigilaevastik, kes on ühtlasi MSOSi mõistes lootsi tööandja.

MSOSi §-s 585 punktis 2 täpsustatakse, milliseid dokumendid peab lootsi tööandja

(Riigilaevastik) lootsi kutsetunnistuse saamiseks Transpordiametile esitama (edastama).

Sõltumata dokumendist esitatakse edaspidi kõik vajalikud dokumendid Transpordiametile

Riigilaevastiku kaudu, kes selleks vajalikud dokumendid kokku koondab, sh lootsi või

lootsikandidaati poolt allkirjastatud taotlus. Arvestades eelnevat muudetakse edaspidi ka

majandus- ja taristuministri 11.07.2022 määrust nr 53 „Lootsi kvalifikatsioon ja

kutsetunnistus“, mille kohaselt esitab hetkel loots või lootsikandidaat osaliselt dokumendid ise.

MSOSi § 585 punktis 3 täpsustatakse tööandja kohustusi lootside väljaõppes. Lootsi tööandja

(Riigilaevastik) peab korraldama lootside väljaõpet, kui lootsimispiirkonnas muutub

navigatsiooniline olukord, näiteks sadamasse uute kaide rajamine, süvenduskanali rajamine,

laevatee muutmine jne. Samuti peab tööandja korraldama vajaduse korral väljaõpet enne, kui

loots läheb kvalifikatsioonieksamile. MSOSi § 581 lõike 6 kohaselt tuleb lootsi kutse saamiseks

või kvalifikatsiooniastme tõstmiseks sooritada kvalifikatsioonieksam, millel kontrollitakse

lootsikandidaadi või lootsi teadmisi ja oskusi. Kvalifikatsioonieksami korraldab

Transpordiamet. Samuti tuleb MSOSi § 583 lõike 1 kohaselt sooritada lootsi kutsetunnistuse

kehtivusaja lõppemisel kehtivusaja pikendamiseks lootsi kvalifikatsioonieksam.

Lisaks peab tööandja korraldama lootside väljaõpet, kui võetakse kasutusele uus sadam. See on

praegu sätestatud MSOSi § 585 punktis 4. Säte on seotud MSOSi § 582 lõikega 41, mis reguleerib

lootsi kutsetunnistuse muutmise võimalust olukorras, kui lootsipiirkonda rajatakse uus sadam.

Lootsiteenuse osutaja peab tagama iga sadama jaoks kvalifitseeritud ja vajaliku

kutsetunnistusega lootsid, kuna lootsiteenuse osutaja peab olema suuteline lootsiteenust

osutama kõikides kohustusliku lootsimise alas olevates sadamates. Sättest jäetakse välja viide

uue lootsimispiirkonna kasutuselevõtmisele, kuna uusi lootsimispiirkondi enam ei looda.

Kuna lootsi tööandja tänapäeval õppusi ei korralda, atesteerimist ei tee ega

kvalifikatsioonieksamile ei suuna, siis loobutakse eelnimetatud sätetes vastavast kohustusest.

16

MSOSi § 585 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks, kuna kõik lootsi tööandja lootside väljaõppega

seotud kohustused (sh lootside väljaõpe uute sadamate kasutuselevõtmisel) on koondatud

punkti 3 ning viide uue lootsimispiirkonna kasutuselevõtmisele pole enam asjakohane.

Eelnõu § 1 punktiga 55 täiendatakse MSOSi §-ga 601, millega lisatakse seadusesse võimalus

lootsida samal ajal mitut laeva.

Kui MSOSi kehtiva § 60 kohaselt ei ole lootsil võimalik laevale minna halbade

hüdrometeoroloogiliste olude tõttu või kui lootsil ei ole muul põhjusel võimalik laevale minna,

siis on lootsimine teiselt lootsitavalt laevalt lubatud. Muudatusega antakse olukorras, kus

meresõiduohutus on tagatud, võimalus karavanis liikuvaid laevu lootsida ka teiselt laevalt.

Lisatava § 601 lõike 1 kohaselt võib loots lootsida laevakaravanis sõitvaid laevu) ühelt

karavanis liikuvalt laevalt. Selleks peavad olema aga täidetud kõik järgmised tingimused:

1) lootsil peab karavanis lootsimiseks olema kõigi karavanis liikuvate laevade kaptenite

nõusolek. Kuna lootsi ja kapteni omavahelist raadiosidesuhtlust ei salvestata ning lootsi ja

kapteni vahel ei toimu ka muud vähemalt kirjaliku taasesitamist võimaldavat suhtlust, siis

lisatava § 601 lõike 2 kohaselt nõusolekut eeldatakse, kui laev on asunud karavanis liikuma.

Seega kui laev on asunud liikuma karavanis, milles sõitvaid laevu loots samal ajal lootsib, siis

loetakse, et kapten on teoga väljendatud nõusolekut karavanis lootsimiseks;

2) lootsil peab olema võimalik kasutada kõigi karavanis sõitvate laevade liikumise jälgimiseks

ja side pidamiseks vajalikke seadmeid;

3) loots ning kõigi karavanis liikuvate laevade kaptenid peavad olema veendunud, et laevade

liikumisel karavanis on tagatud meresõiduohutus, sealhulgas esinevad ka soodsad ilma- ja

mereolud. Karavanis lootsimise tähtsaimaks eelduseks on meresõiduohutus. Lisaks peavad

valitsema soodsad ilma- ja mereolud – sobiv tuul, peab jälgima lainetust, veetaset jne. Kui

lootsil või ühe laeva kaptenil on kahtlus, et meresõiduohutus ei ole tagatud, siis karavanis

lootsida ei tohi. Kui karavanis liikumisega on juba alustatud, siis katkestatakse karavanis

lootsimine ning karavani taga liikuv laev, millel pole lootsi peal, jääb triivi või ankrusse ning

jääb ootama lootsi.

Karavanis lootsimise võimaluse lisamine on tingitud vajadusest pakkuda lootsiteenust

võimalikult otstarbekalt. Otsene karavanis lootsimise lubamine on seotud Väinameres

lootsimise vajadusega, kuid see on võimalik ka teistes kohustusliku lootsimise piirkondades.

Samuti on ettepanekuid karavanis liikuvate laevade lootsimise lubamiseks esitanud

lootsiteenust vajavate laevade kaptenid. MSOSi § 601 lõikes 3 sätestatakse, et ühel ajal

karavanis liikuvate laevade lootsimisel vormistab loots iga lootsitava laeva kohta eraldi

lootsikviitungi. Lootsikviitungile kantavate andmete loetelu on esitatud lootsimise korra

määruse §-s 21.

MSOSi § 601 lõikes 4 nähakse ette laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonda kuuluva

laevaliiklusteeninduse (ingl k Vessel Traffic Service; VTS) teavitamine.

MSOSi § 601 lõikes 5 nähakse ette, et karavanis lootsimise täpsemad nõuded kehtestab

valdkonna eest vastutav minister määrusega.

Eelnõu § 1 punktiga 56 muudetakse MSOSi § 62 lõike 2 punkti 9 ja sõnastatakse see

selliselt, et loots on kohustatud merereostusest teatama politseiasutusele ja sadamas lisaks

sadamakaptenile. Politseiasutus (JRCC) saab eelnõus sätestatud muudatuste alusel

merereostustõrjejuhtumite puhul ühtne kontaktpunkt. Lisaks on oluline, et teave reostusest

sadamaalal jõuaks samuti sadamakaptenini.

17

Eelnõu § 1 punktiga 57 täpsustatakse MSOSi § 67 lõikes 1 lootsimise kviitungi

vormistamist. Sätte kehtiva sõnastuse kohaselt vormistab laevale saabunud loots

lootsikviitungi. MSOSi § 60 näeb ette, et kui halbade hüdrometeoroloogiliste olude tõttu või

muul põhjusel ei ole lootsil võimalik laevale minna, korraldab loots kapteni nõusolekul laeva

lootsimist lootsilaevalt või mõnelt teiselt laevalt, välja arvatud teiselt lootsitavalt laevalt. Kuna

seadus näeb ette, et lootsimiseks ei pea loots alati minema laeva pardale, siis täpsustatakse ka

MSOSi § 67 lõikes 1 lootsikviitungi vormistamise regulatsiooni. Lootsikviitung koostatakse

lootsimise kohta olenemata sellest, kas lootsimine toimub lootsitava laeva, lootsilaeva või mõne

muu laeva pardalt. Muudatus on seotud eelnõuga seadusesse lisatava MSOSi §-ga 601.

Eelnõu § 1 punktiga 58 täiendatakse MSOSi § 68 lõiget 2 selliselt, et kohustusliku lootsimise

alas lootsimise eest võib lisaks reederile lootsitasu maksta ka laevaagent või sadamapidaja.

Analoogne regulatsioon on MSOSis veeteetasu maksmise kohta. MSOSi § 511 lõike 3 kohaselt

tasub veeteetasu reeder või laevaagent. Kuna lootsitellimusi saab esitada laevaagent, siis on

põhjendatud ette näha, et lootsitasu maksmise kohutus võib olla ka laevaagendil. Samuti

jäetakse sättest välja piirang, et lootsitasu makstakse vaid lootsimise eest kohustusliku

lootsimise alas, kuna seadus näeb ette ka avamerelootsimise, mida ei tehta kohustusliku

lootsimise alas.

Seadusesse lisatakse samuti võimalus, et lootsitasu maksja võib olla ka sadamapidaja. Seda

juhul, kui lootsitellimuse on teinud sadamapidaja. Sadamapidaja võib lootsitellimuse teha

sadama akvatooriumil laeva manööverdamiseks ühelt kailt teisele, dokkimiseks, avariiliseks

väljumiseks jms. Tegemist on tavapärase praktikaga, et lootsitellimusi esitab vajaduse korral

ka sadamapidaja.

Lootsitasu maksjate puhul ei ole tegemist solidaarvõlgnikega, vaid lootsitasu maksmise

kohustus on igal konkreetselt isikul tema lootsitellimuse kohaselt.

Reeder tasub lootsitasu juhul, kui tegemist on:

- Eesti riigilippu kandva laevaga ja reeder on teinud lootsitellimuse;

- Eesti riigilippu kandva laevaga, reederit esindab laevaagent, kes on teinud

lootsitellimuse ja märkinud selles lootsitasu maksjana reederi;

- välisriigi lippu kandva laevaga, lootsitellimuse on teinud laevaagent ja laevaagent on

lootsitasu maksjana märkinud lootsitellimuses reederi.

Laevaagent tasub lootsitasu juhul, kui tegemist on:

- Eesti riigilippu kandva laevaga, reederit esindab laevaagent, kes on teinud

lootsitellimuse ja märkinud selles lootsitasu maksjana enda;

- Eesti riigilippu kandva laevaga, reederit esindab laevaagent, kes on teinud

lootsitellimuse, kuid lootsitellimuses lootsitasu maksjana nimetatud isiku andmed on

puudulikud või ebaõiged (vt MSOSi § 68 uus lõige 52);

- välisriigi lippu kandva laevaga, lootsitellimuse on teinud laevaagent ja on märkinud

selles lootsitasu maksjana enda;

- välisriigi lippu kandva laevaga, lootsitellimuse on teinud laevaagent, kuid

lootsitellimuses lootsitasu maksjana nimetatud isiku andmed on puudulikud või

ebaõiged (vt MSOSi § 68 uus lõige 52).

Sadamapidaja tasub lootsitasu juhul, kui ta on teinud lootsitellimuse sadama akvatooriumil

lootsimiseks.

18

Kuna MSOSi § 68 lõikes 5 on sätestatud erisus lootsitasu maksmise kohta, siis on õigusselguse

huvides toodud lõikesse 2 viide vastavale sättele.

Samuti täiendatakse MSOSi § 68 lõiget 2 nõudega, et lootsitasu maksja ja tema andmed tuleb

märkida juba lootsitellimuse esitamisel. Lootsimise korra määruse § 1 lõike 2 kohaselt tellib

lootsi laevale majandustegevuse teate esitanud laevaagent ja Eesti riigilippu kandva laeva puhul

võib lootsi tellida ka reeder. Kõnealune tellimus esitatakse lootsiteenuse osutajale

elektroonilisse mereinfosüsteemi kaudu. Kui lootsitellimuse esitamisel tuleb esitada lootsitasu

maksja andmed, on lootsiteenuse osutajal selge, kellele osutatud lootsiteenuse eest lootsitasu

makseteatis esitada.

MSOSis tehtavate muudatuste põhjal on vaja täiendada ka lootsimise korra määrust, mille § 1

lõikesse 2 lisatakse lootsitellimuse andmekoosseisu lootsitasu maksja andmed, ning näha ette,

et lootsitellimuse võib esitada ka sadamapidaja.

Eelnõu § 1 punktiga 59 tehakse täpsustus MSOSi § 68 lõikes 26. Sättest jäetakse välja viide

sadama akvatooriumile. Kuna MSOSi § 68 lõikes 22 on esitatud juba lootsitasu alam- ja

ülemmäärad lootsimisel sadama akvatooriumil, siis puudub vajadus viidata samuti lõikes 26

sadama akvatooriumil lootsimisel kohalduvale lootsitasu arvestamise erisusele.

Eelnõu § 1 punktiga 60 jäetakse MSOSi § 68 lõikes 27 sätestatud volitusnormist välja volitus

kehtestada lootsitasu maksmise kord, kuna eelnõuga on lootsitasu maksmise kord reguleeritud

seaduse tasandil. Analoogne regulatsioon on kehtestatud seaduse tasandil ka veeteetasu puhul.

Ühtlasi tuleb muuta kliimaministri määrust „Lootsitasu määrad ja maksmise kord“,

rakendusakti kavand on lisatud (kavand 5).

Eelnõu § 1 punktiga 61 täiendatakse MSOSi § 68 lõikega 28. See on seotud MSOSi § 60

lõike 2 lisamisega, milles sätestatakse seaduses võimalus, et lootsimisel läbi Väinamere sadamat

külastamata võib loots samal ajal lootsida üksteise järel sõitvaid laevu ehk karavanis sõitvaid

laevu ühelt karavanis liikuvalt laevalt. Lootsitasu reguleerivas paragrahvis nähakse ette, et

karavanis lootsimise korral makstakse kõigi lootsitavate laevade eest lootsitasu täismääras ehk

puudub alus lootsitasu tasumiseks vähendatud määras. Analoogselt ei anna lootsitasu

vähendamiseks alust ka olukord, kus halbade hüdrometeoroloogiliste olude tõttu ei lootsi loots

laeva lootsitava laeva pardalt, vaid teeb seda lootsilaevalt või teiselt laevalt.

Eelnõu § 1 punktiga 62 täpsustatakse MSOSi § 68 lõike 3 sõnastust, kuna lootsitellimust ei

tee tavapäraselt laevale mitte kapten, vaid reeder või laevaagent. Kui lootsitellimus on tehtud

lootsimiseks alas, kus lootsimine ei ole kohustuslik, ja lootsimisteenusest loobutakse, peab

reeder või laevaagent lootsitasu selle eest siiski tasuma.

Eelnõu § 1 punktiga 63 jäetakse MSOSi 68 lõike 4 esimesest lausest välja viide reederile kui

lootsitasu maksjale. Tegemist on tehnilise muudatusega, kuna sättes ei ole oluline välja tuua

lootsitasu maksjat, vaid sätestada, millise laeva eest lootsitasu ei maksta.

Eelnõu § 1 punktiga 64 täpsustatakse MSOSi 68 lõikes 5 lootsitasu vähendamisega

seonduvat. Sätte muutmise vajadust on selgitatud MSOSi § 681 lõigete 2–4 muudatuste juures.

Eelnõu § 1 punktiga 65 täiendatakse MSOSi § 68 lootsitasu ja makseteatist käsitleva

regulatsiooniga, mis sätestatakse lõigetes 51–57. See on analoogne veeteetasu regulatsiooniga,

19

mistõttu on põhjendatud, et mõlema avalikõigusliku tasu regulatsioon on kehtestatud

terviklikult seaduse tasandil. Praegu sisaldub lootsitasu maksmise regulatsiooni kehtestamise

volitusnorm § 68 lõikes 27.

MSOSi § 68 lõike 51 kohaselt laekub lootsitasu riigieelarvesse. Analoogne regulatsioon on

selgelt ette nähtud ka veeteetasu puhul. Loositasu arvestab ja makseteatiseid väljastab

Riigilaevastik kui lootsiteenust osutav riigiasutus.

MSOSi § 68 lõike 52 kohaselt esitab Riigilaevastik lootsitellimuses lootsitasu maksjana

nimetatud isikule (reederile, laevaagendile või sadamapidajale) tasumisele kuuluva lootsitasu

kohta makseteatise. Kui lootsitellimuses lootsitasu maksjana nimetatud isiku andmed on

puudulikud või ebaõiged, esitab Riigilaevastik makseteatise laevaagendile. Selliselt

sätestatakse seaduses üheselt mõistetavalt isik, kellele makseteatis esitatakse, isegi juhul, kui

maksja või tema andmed on lootsitellimuses märgitud ebaõigesti. Lootsitasu maksja andmed

võivad olla puudulikud või ebatäpsed, kui lootsitasu maksjana sisestatakse reederi andmed. Kui

laevaagendi andmeid kontrollitakse automaatselt majandustegevuse registrisse lisamisel –

ettevõtja peab laevade agenteerimise tegevusalal tegutsemiseks olema esitanud registrisse

majandustegevusteate –, siis reederi andmete puhul sellist automaatkontrolli ei tehta (nt

äriregistrisse) või ei saagi teha (kui tegemist on välisriigis registreeritud reederiga). Kui

lootsitellimuses lootsitasu maksjana nimetatud isiku andmed on puudulikud või ebaõiged, ei

esitata makseteatist laevaagendile, kui Eesti riigilippu kandval laeval puudub laevaagent või

lootsitellimuse on esitanud sadamapidaja.

MSOSi § 68 lõike 53 kohaselt koostatakse makseteatis lootsikviitungi andmete põhjal.

Lootsikviitungile kannab loots kõik andmed, mis on lootsimise või lootsitasu arvestamise

seisukohalt olulised, nagu lootsimisel läbitud meremiilid, märge sadama akvatooriumil

lootsimise kohta, lootsi laevale saabumise ja laevalt lahkumise aeg ja koht, kas esines asjaolusid,

mille korral kohaldatakse erisusi või lisatasu jms. Ühe makseteatise võib koostada ja esitada

mitme lootsimise kohta.

MSOSi § 68 lõike 54 kohaselt esitab Riigilaevastik lootsitasu maksjale (reeder, laevaagent või

sadamapidaja) makseteatise 30 päeva jooksul lootsiteenuse osutamisest arvates. Ka selle tähtaja

määramisel on võetud eeskuju veeteetasu analoogsest regulatsioonist.

Lootsitasu makseteatis on haldusakt. MSOSi § 68 lõikega 6 on lootsitasu makseteatisele antud

täitedokumendi jõud täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses (seaduses

sätestatud juhul haldusakt avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks). Makseteatis peab

vastama haldusmenetluse seaduses (HMS) haldusaktile kehtestatud nõuetele. Makseteatisest

peab ilmnema, kuidas on maksmisele kuuluv lootsitasu arvutatud. Need arvutused võib esitada

makseteatises või makseteatises viidatud dokumendis, näiteks lootsikviitungil. HMSi § 56

lõike 1 kohaselt esitatakse haldusakti põhjendus haldusaktis või menetlusosalisele

kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud.

MSOSi § 68 lõikes 55 sätestatakse makseteatisel esitatavad andmed. Makseteatisel esitatavate

andmete sätestamisel on lähtutud veeteetasu makseteatise andmetest.

MSOSi § 68 lõikes 56 sätestatakse, et Riigilaevastik esitab lootsitasu maksjale (reeder,

laevaagent või sadamapidaja) makseteatise elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu.

Elektroonilise mereinfosüsteemi mittetoimimise korral võib teabe esitada muul viisil. Ka siin

20

on kasutatud analoogiat veeteetasu regulatsiooniga, sest veeteetasu maksteatised esitatakse

elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu.

MSOSi § 68 lõikes 57 nähakse ette lootsitasu maksmise tähtaeg. Lootsitasu tasumise tähtaeg

on 30 päeva makseteatise elektroonilises mereinfosüsteemis kättesaadavaks tegemisest arvates.

Samasugune regulatsioon on MSOSis ka veeteetasu tasumise kohta.

Eelnõu § 1 punktiga 66 täpsustatakse MSOSi § 68 lõike 6 teise lause sõnastust, sest

eelnõuga nähakse ette lootsitasu maksmise tähtaeg. Muudatusega nähakse ette, et kui

makseteatise saanud isik (reeder, laevaagent, sadamapidaja või § 68 lõikes 5 nimetatud laeva

võõrustav või kutsunud isik) ei ole tasunud lootsitasu tähtpäevaks, muutub lootsitasu

täidetavaks lootsitasu maksmiseks ettenähtud tähtaja (30 päeva) möödumisel.

Eelnõu § 1 punktiga 67 asendatakse MSOSi § 68 lõikes 7 mõiste „reeder“ mõistega

„makseteatise saanud isik“ ja muudetakse sätet seega selliselt, et lootsitasu maksmisega

viivitamisel on viivise tasumise kohustus makseteatise saanud isikul. Makseteatise saanud

isikuks on reeder, laevaagent, sadamapidaja või § 68 lõikes 5 nimetatud laeva võõrustav või

kutsunud isik. Muudatus on seotud eelnõuga tehtavate teiste muudatustega.

Eelnõu § 1 punktiga 68 täiendatakse MSOSi § 68 lõikega 8, mis võimaldab lootsiteenuse

osutajal keelduda teenuse osutamisest, kus varem on sama laeva lootsimise eest lootsitasu

tasumata. Lootsitasu maksmise kohustatud subjektiks ja isikuks, kellele makseteatis esitatakse,

on reeder, laevaagent, sadamapidaja või § 68 lõikes 5 nimetatud laeva võõrustav või kutsunud

isik. Võimalus teenuse osutamisest keelduda distsiplineerib teenuse kasutajat teenuse eest

õigeks ajaks tasuma. Kuna lootsiteenuse eest tasutakse pärast teenuse osutamist, siis puudub

lootsiteenuse osutajal võimalus teenuse osutamisest keelduda, kui selle eest ei ole tasutud.

Näiteks riigilõivu seadus näeb ette, et riigilõiv tasutakse enne toimingu tegemise taotlemist.

Sättega jäetakse kaalutlusõigus teenuse osutamisel Riigilaevastikule. Sealjuures tuleb

kaalutlusotsuse tegemisel arvestada meresõiduohutuse ja merekeskkonna kaitse aspektidega.

Eelnõu § 1 punktidega 69 ja 70 jäetakse MSOSi 681 lõigetest 2–4 välja viide reederile kui

lootsitasu maksjale. Tegemist on tehniliste muudatustega, kuna sätetes ei ole oluline välja tuua

lootsitasu maksjat, vaid sätestada, millise laeva lootsimise eest lootsitasu ei maksta. Olenevalt

lootsitellimuse tegemisest võib lootsitasu maksjaks olla kas reeder, laevaagent, sadamapidaja

või § 68 lõikes 5 nimetatud laeva võõrustav või kutsunud isik.

Lisaks täpsustatakse § 681 lõigetes 2–4 nimetatud sätetes maksmisele kuuluva lootsitasu

arvutamisega seotut. Analoogne muudatus samal põhjusel on tehtud § 68 lõikes 5.

Lootsitasuna käsitatakse § 68:

1) lõikes 22 nimetatud lootsitasu lootsimisel sadama akvatooriumil;

2) lõikes 23 nimetatud lootsitasu lootsimisel väljaspool sadama akvatooriumi;

3) lõikes 24 nimetatud lisatasu;

4) lõikes 25 nimetatud tasu;

5) lõikes 26 nimetatud erisustest lähtudes arvestatud lootsitasu.

Konkreetsed lootsitasu määrad on kliimaminister kehtestanud 22. juuni 2023. a määrusega nr

38 „Lootsitasu määrad ja maksmise kord” (edaspidi lootsitasu määrus).

21

Kui laeval on õigus saada MSOSi § 68 lõike 5 või § 681 lõigete 2–4 kohaselt soodustust

lootsitasust, siis arvestatakse esmalt välja lootsitasu, mis tuleks maksta, kui soodustus ei

rakenduks. Kui laeva lootsitakse sadamasse ja sadama akvatooriumil või sadama akvatooriumil

ja sadamast välja, koosneb lootsitasu sadamavälise lootsimise ja sadama akvatooriumil

lootsimise lootsitasu summast. Seejärel vaadatakse, kas esineb olukord, mille puhul rakendub

mõni erisus (erisus lootsitasu arvestamisel lootsimisel õhtusel või öisel ajal, puhkepäeval või

riigipühal) või lisandub lisatasu (näiteks lisatasu laeva lootsimisel rohkem kui ühe lootsiga või

ooteaja lisatasu). Kuna hetkel viidatud sätetes kasutatud sõnastus, mis viitab tasumäärale, on

ebatäpne, lisatakse neisse viide §-le 68.

Näiteks kui merematkeid tegev reisilaev kogumahutavusega 100 001–120 000 väljub Tallinna

Vanasadamast laupäeval kell 18.15, arvestatakse esmalt välja lootsitasu, mis tuleks tasuda laeva

lootsimise eest sadama akvatooriumil ja Suurupi 3 poi lootsijaamani 10 meremiili (lootsitasu

määruse lisa). Seejärel korrutatakse saadud summa koefitsiendiga 1,25 (lootsitasu määruse §-s

6 nimetatud erisus). Saadud summast arvestatakse § 681 lõike 3 põhjal 20% suurune soodustus.

Tasumisele kuuluks lootsitasuna seega 4523 eurot ((2530 + 1993) x 1,25 – 20%).

Samamoodi arvutatakse tasumisele kuuluv lootsitasu suurus välja § 68 lõike 5 (ujuvhospitalid,

õppe- ja uurimisprogramme täitvad laevad, rahvusvahelistes koostööprogrammides osalevad

laevad, riiklikule visiidile saabunud välisriikide laevad) või § 681 lõigete 2 (regulaarreise tegev

reisilaev, ro-ro-tüüpi kaubalaev, konteineriveolaev ja autoveolaev) ja 4 (laev, mis on saabunud

reidile oma ekspluatatsiooniliste varude (kütus, vesi, proviant) täiendamiseks, laeva veealuse

osa ülevaatuseks või tekilaadungi täiendavaks kinnitamiseks, kui laev ei sisene sadamasse või

laeva seisuaeg reidil ei ületa 24 tundi) kohaselt rakenduva soodustuse puhul.

Eelnõu § 1 punktiga 71 muudetakse MSOSi 681 lõiget 5. Muudatusega ühtlustatakse veetee-

ja lootsitasude arvestamise põhimõtteid, kuna veeteetasu puhul võetakse kõikide tankerite,

mitte ainult naftatankerite puhul aluseks vähendatud kogumahutavus ehk RGT, kui laeva

mõõtekirjas on vastavasisuline märge RGT kohta olemas (veeteetasude vastav regulatsioon:

MSOSi § 5010 lõige 5). Kehtiva seaduse kohaselt rakendatakse lootsitasude puhul vastavat

lootsitasude arvestamise põhimõtet vaid naftatankerite puhul. Samas võttis varasem

lootsiteenuse pakkuja AS Eesti Loots mitte ainult naftatankerite, vaid ka teiste tankerite (nt

gaasi-, keemia-, toiduõli, ja õlletanker) puhul lootsitasu arvestamisel praktikas aluseks laeva

vähendatud kogumahutavuse, mitte kogumahutavuse (GT), kui laeva mõõtekirjas oli

vastavasisuline märge vähendatud kogumahutavuse kohta olemas. Seega on lootsiteenuse

kasutaja õigustatud ootuseks, et Riigilaevastik ASi Eesti Loots järeltulijana rakendab sama

praktikat, nagu AS Eesti Loots varem. Selle muudatuseta suureneks lootsitasude arvestamisel

ka Riigilaevastiku halduskoormus, kuna asutus peaks hakkama välja selgitama, kas tegemist on

naftatankeri või muud liiki tankeriga. Samuti on sättes parandatud mõiste „segregated“4 tõlget

eesti keelde ning sarnaselt veeteetasude regulatsioonile on muudatuse tulemusena kõnealuses

sättes viidatud eraldatud ballasttankidele, mitte isoleeritud ballasttankidele. Eraldi puudub

vajadus sättes viidata ka topeltpõhjaga tankeritele, sest topeltpõhjata tankereid ei lubatagi enam

Euroopa sadamatesse.

4 Riigilaevastiku selgitus: tegelikkuses nii EMDE (elektrooniline mereinfosüsteem) kui ELIS kasutavad mõistet

SBT (Segregated ballast tanks), mille mõiste leiab ka MARPOList (rahvusvaheline laevade põhjustatava

merereostuse vältimise konventsioon, 1973). Samuti leiab selle, kas laeval on SBT, ka laeva mõõtekirjast. SBT

ehk eraldatud ballasttankide mõiste aga tähendab tankerite puhul järgmist: need on laeva ballasttankid, mis on

täielikult eraldatud kauba (mõeldud vedelkaupu, nagu nafta, keemia jm, mida tankerid veavad) ja kütuse (s.o laeva

enda kütuse) süsteemidest ja mõeldud endas kandma ainult ballasti või mõningatel juhtudel ka kaupa, mis ei ole

õlisaadused või muud mürgised ained, mida keelab MARPOLi konventsioon.

22

Eelnõu § 1 punktiga 72 tehakse muudatus MSOSi § 751 lõikes 2, mille kohaselt on

elektroonilise mereinfosüsteemi vastutav töötleja Kliimaministeeriumi asemel edaspidi

Transpordiamet.

Sätte vastuvõtmise ajal 2013. a kehtis põhimõte, et ministeeriumid olid andmekogude

vastutavad töötlejad ning andmekogude pidajad (ministeeriumi haldusala asutused) üksnes

volitatud töötlejad.5 See praktika on muutunud, seni vastutav töötleja olnud

Kliimaministeerium (varem Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) saab enda

haldusalas oleva andmekogu pidamist reguleerida ka õigusloome ning teenistusliku järelevalve

kaudu, omamata vastutava töötleja seisundit. Lisaks tuleb juhinduda avaliku teabe seadusest

(AvTS). AvTSi § 434 lõike 1 kohaselt on andmekogu vastutav töötleja (haldaja) riigi- või

kohaliku omavalitsuse asutus, muu avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikke ülesandeid täitev

eraõiguslik isik, kes korraldab andmekogu kasutusele võtmist, teenuste ja andmete haldamist.

Andmekogu vastutav töötleja vastutab andmekogu haldamise seaduslikkuse ja andmekogu

arendamise eest. Elektroonilise mereinfosüsteemi puhul täidab neid ülesandeid

Transpordiamet, mistõttu tehakse § 751 lõikesse 2 sellekohane muudatus. Sellega seoses tuleb

muuta ka majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. juuni 2013. a määrust nr 39

„Elektroonilise mereinfosüsteemi põhimäärus“, rakendusakti kavand on lisatud (kavand 7).

Eelnõu § 1 punktiga 73 täiendatakse MSOSi § 751 lõiget 3 punktiga 93, mis sätestab, et

ettevõtja kannab EMDEs olevasse punkerdajate registrisse ka andmed punkerdaja kohta.

MARPOLi konventsioon ei sätesta täpselt, millised andmed peavad olema registris esitatud,

kuid IMO on vastu võtnud merekeskkonna kaitse komitee 72. istungil laevakütuse ostjale ja

kasutajale mõeldud parimate tavade juhise (MEPC.1/CIRC.875), milles kirjeldatu on andmete

registrisse kandmisel aluseks võetud. Samuti on võetud eeskujuks teiste IMO osalisriikide

avalike punkerdajate registrid.

Eelnõu § 1 punktiga 74 muudetakse MSOSi § 758 lõiget 1, sättesse lisatakse uued tasulised

teenused. Seadus loetleb tasulised teenused, mida Riigilaevastik võib turul osutada. Kehtiva

seaduse kohaselt võib Riigilaevastik osutada tasulist veesõiduki rendi-, haldamis- ja

mehitamisteenust ning ujuvmärgistuse haldamise teenust, kui see ei takista õigusaktides

sätestatud ülesannete täitmist Riigilaevastiku poolt.

MSOSi § 758 lõikes 1 esitatud loetelu täiendatakse esmalt selliselt, et Riigilaevastik võib

osutada ka sadama kasutamise teenust, eelkõige veesõiduki sildumist ja territooriumil

veesõidukite hoiustamist, neis sadamates, mille pidajaks Riigilaevastik on. Eelnõu koostamise

seisuga on Riigilaevastik Tallinnas asuva Hundipea sadama ja Harjumaal asuva Rohuneeme

sadama pidaja ning saab seega neis sadamates teenuste osutamisel võtta nende eest edaspidi

tasu. Hundipea sadam ja Rohuneeme sadam on riigihaldusülesandeid täitvad sadamad ja nendes

osutatakse sadamateenuseid Eesti riigile kuuluvaile veesõidukeile ja vaid erandjuhtudel

võimaldatakse sildumist teistele veesõidukitele. Samas siiski on võimalik pakkuda ka teistele

veesõidukitele mõningaid sadama teenuseid. Teenuse pakkumise tingimuseks on, et see ei tohi

takistada Riigilaevastiku sadama põhiülesannete täitmist ehk Riigilaevastiku laevade

teenindamist. Teenuste sihtrühm on eelkõige ülikoolid, merel uurimistöid tegevad teadlased,

vajaduse korral ka sõjalaevad. Eelkõige on vajadus tasuliste teenuse pakkumiseks selgunud

Hundipea sadamas.

5 Vt ka Andmekaitse Inspektsiooni andmekogude juhendit

https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/andmekogude_juhend.pdf, lk 13.

23

Riigilaevastiku tasuliste teenuste loetelu täiendatakse samuti seireteenuse osutamise

võimalusega. Seireteenust osutataks Transpordiameti tehniliste vahenditega (erinevat tüüpi

sonarid, allveerobot). Nimetatud vahenditega on võimalik teha seiret veekogudel, kuid

peamiselt siiski merealal. Kliimaministeeriumi haldusalasse kuulub merekeskkonna seire ja

meresõiduohutuse tagamine, kuid samuti energeetika ning jagatud pädevusena ka

energiajulgeolek. Üheks seireteenuse väljundiks on veealuse strateegilise taristu seisukorra (nt

veealuseid side-, gaasi- ja elektriühendused) jälgimine. Teenust osutatakse kaablite ja

torujuhtmete omanikele ja haldajatele. Teenuse osutamisse kaasatakse vajaduse korral

Transpordiamet ning Transpordiameti teenistujad (hüdrograafid). Teenuse täpsem sisu avatakse

ja teenus hinnastatakse kliimaministri 22.06.2023 määruses nr 39 „Riigilaevastiku osutatavate

tasuliste teenuste loetelu, tasumäärad, tasude arvestamise ja tasuliste teenuste osutamise kord“.

Samuti täpsustatakse, et Riigilaevastiku osutatavaks tasuliseks teenuseks ei ole üksnes

ujuvmärgistuse haldamine, vaid navigatsioonimärgistuse haldamine laiemalt. Majandus- ja

kommunikatsiooniministri 2. detsembri 2002. a määruse nr 18 „Navigatsioonimärgistuse

kavandamise, rajamise, rekonstrueerimise, paigaldamise, järelevalve ja märgistusest

teavitamise nõuded ning kord“ (edaspidi navigatsioonimärgistuse määrus) kohaselt jaguneb

navigatsioonimärgistus püsimärgistuseks, mis koosneb statsionaarsetest rajatistest (tuletornid,

tulepaagid ja päevamärgid), ja ujuvmärgistuseks, mis paigaldatakse veeteedele ja

navigatsiooniohtude tähistamiseks (tulepoid, poid ja toodrid).

Kuna riigiasutuste prioriteet on õigusaktides sätestatud ülesannete täitmine, jäetakse välja viide

Riigilaevastikule, et sõnastus laieneks ka teistele asutustele, kes Riigilaevastiku tasuliste

teenuste osutamisse kaasatud on, eelkõige Transpordiametile.

Eelnõu § 1 punktiga 75 täpsustatakse MSOSi § 758 lõike 3 sõnastust. Riigilaevastik võib

MSOSi § 758 kehtiva lõike 1 kohaselt osutada rendi-, haldamis- ja mehitamisteenust ning

ujuvmärgistuse haldamise teenust. Nende osutatavate tasuliste teenuste tasumäärad kehtestab

valdkonna eest vastutav minister määrusega. Tasumäärade suuruse väljaarvutamise käigus on

ilmnenud, et ministri määruses konkreetsete tasumäärade kehtestamine ei pruugi olla

otstarbekas. Näiteks navigatsioonimärgistuse haldamise teenuse, mis sisaldab ujuvmärgi

paigaldamist, hooldamist ja veest väljatõstmist, konkreetse tasumäära kehtestamisel tuleb

arvestada märgi suurust, paigaldamise sügavust, kaugust kaldast, töö kestust jms. Mitu teenuse

hinna komponenti selgub alles nende hankimisel riigihanke käigus, näiteks ankruketid, mis

ühendavad ujuvmärki veekogu põhjas oleva ankruga. Sellisel juhul on otstarbekas ministri

määruses näha ette tasu arvestamise alused, millest Riigilaevastik peab teenuse eest tasu

võtmisel lähtuma. Analoogset lähenemist on kohaldatud ka teistes õigusaktides, kus

konkreetsele teenuse osutamise tasumäärale võib lisanduda kasutatud materjalide maksumus.6

Renditeenuse mõiste asendatakse prahtimise teenusega, kuna tegemist on laevade prahtimisega

kaubandusliku meresõidu seaduse tähenduses.

Ühtlasi tuleb muuta kliimaministri määrust „Riigilaevastiku osutatavate tasuliste teenuste

loetelu, tasumäärad, tasude arvestamise ja tasuliste teenuste osutamise kord“, rakendusakti

kavand on lisatud (kavand 6).

Eelnõu § 1 punktiga 76 täiendatakse MSOSi § 76 lõikega 15, mille kohaselt on

Keskkonnaamet pädev asutus, kes teeb järelevalvet laevadelt merekeskkonna reostuse ja

õhusaaste vältimise, sealhulgas punkerdamise nõuete täitmise üle.

6 https://www.riigiteataja.ee/akt/105042023025.

24

Eelnõu § 1 punktiga 77 täiendatakse MSOSi § 77 lõike 2 punktis 3 tegevuste loetelu sõnaga

„punkerdamine“. MSOSi § 77 lõikes 2 on loetletud riikliku järelevalve objektid.

Eelnõu § 1 punktiga 78 täiendatakse MSOSi § 771 lõike 1 sõnastust viitega

korrakaitseseaduse (KorS) §-le 51. Muudatusega lisatakse riikliku järelevalve erimeetmete

loetellu KorSi §-s 51 toodud erimeede, mis sätestab valduse läbivaatust. KorSi § 51 alusel on

valduse läbivaatamine valdaja nõusolekuta isiku valduses oleva piiratud või tähistatud

kinnisasja, ehitise või ruumi läbivaatamine, sealhulgas seal asuvate esemete ülevaatamine ning

uste, väravate avamine või muude takistuste kõrvaldamine. Piiratud või tähistatud kinnisasja,

ehitise või ruumi valdajal on õigus viibida valduse läbivaatuse juures. Kui valdaja ei viibi

läbivaatuse juures, võib ta määrata täisealise isiku, kellel on õigus viibida valduse läbivaatuse

juures. Samuti võib korrakaitseorgan valduse läbi vaadata nimetatud isikute juuresolekuta, kui

see on vajalik vahetu ohu tõrjumiseks või kui nimetatud isikud takistavad tahtlikult meetmete

õiguspärast kohaldamist. Laevu võib asjaõiguse kohaselt vaadelda nii vallasasja (kinnistamata

laev) kui ka kinnisasjana. Muudatus on vajalik, kui näiteks Keskkonnaamet (või muu pädev

asutus), kes tegutseb korrakaitseorganina, peab kontrollima merereostuse vältimise ja

keskkonnaohu tõrjumiseks tehtavaid toiminguid ning laeva võetavaid meetmeid

punkerdamisel.

MSOSi 16. peatükis (vastutus) tõstetakse meresõiduohutuse nõuete rikkumiste eest ettenähtud

trahvimäärasid väärteomenetlustes. Enamike MSOSis sätestatud väärteosätete puhul on

juriidilise isiku trahvimäär 3200 eurot (e 50 000 krooni) kehtestatud 2005. aastal ning seda pole

sellest ajast muudetud. Tuleb ka arvestada, et see oli ka tol ajal kehtinud karistusseadustiku

(KarS) § 47 lõike 2 kohane maksimummäär, kuid seda on KarSis vahepeal korduvalt tõstetud.

Viimati tehti seda 2015. a jõustunud muudatusega, mille kohaselt on juriidilise isiku rahatrahvi

maksimummäär väärteo eest 400 000 eurot. On ilmne, et MSOSi vastutuse peatükis sätestatud

karistusmäärad meresõiduohutuse nõuete rikkumiste eest ei täida enam oma eesmärki ega ole

mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad, mistõttu tuleb neid ajakohastada. Asjaolule on

tähelepanu juhtinud ka Justiitsministeerium, kelle hinnangul on merendusalastes õigusaktides

(eelkõige MSOS ja sadamaseadus) endiselt vastutuse sätteid, kus juriidilise isiku karistusmäär

on kuni 3200 eurot, mis on praeguseks ebapiisav.

Eelnõu § 1 punktiga 79 muudetakse eeltoodu põhjal juriidilise isiku vastutuse piirmäärasid

selliselt, et praktikas tõsisemate ohutusnõuete rikkumise eest tõstetakse juriidilise isiku

rahatrahvi ülempiiri praeguselt 3200 eurolt 40 000 euroni. Seda tehakse MSOSi § 801 lõikes 2,

§ 811 lõikes 2, § 82 lõikes 2, § 932 lõikes 2, § 9413 lõikes 2, § 9414 lõikes 2 ja § 9417 lõikes 2.

Need rikkumised on järgmised:

- sadamasse sisenemise keelu rikkumine (MSOSi § 801 lõige 2);

- laeva- ja väikelaevaliikluse tahtlik takistamine ja segamine (§ 811 lõige 2);

- reisijateveo ohutusnõuete rikkumine mere- ja siseveetranspordis (§ 82 lõige 2);

- puistlastilaeva ohutu laadimise ja lossimise nõuete rikkumine (§ 932 lõige 2);

- kohustusliku lootsimise piirkonnas lootsita liiklemine (§ 9413 lõige 2);

- laevaõnnetusest, ohtlikust juhtumist, vigastusest ja rikkest teatamata jätmine (§ 9414

lõige 2);

- ohutu mehitatuse nõude rikkumine (§ 9417 lõige 2).

Eelnõu § 1 punktiga 80 tõstetakse MSOSi 81 lõikes 2, § 812 lõikes 2, § 86 lõikes 2, § 903

lõikes 2, § 9411 lõikes 2, § 9415 lõikes 2, § 9416 lõikes 2, § 9420 lõikes 2, § 9421 lõikes 2 ja § 9422

lõikes 2 nimetatud nõuete rikkumise eest rahatrahvi maksimummäära juriidilise isiku puhul

25

praeguselt 3200 eurolt 20 000 euroni, mis on mõjus ning ühtlasi proportsionaalne toimepandud

rikkumisega. Need rikkumised on järgmised:

- veeteel liiklemise nõuete rikkumine (§ 81 lõige 2);

- sisselülitamata ja hetkel mittekehtivate andmetega AIS-seadmega laeva käitamine (§ 81

lõige 2);

- navigatsioonimärkide ja signaalmärkide loata paigaldamine ja ümberpaigutamine ning

navigatsioonimärkide rajamise, paigaldamise ja muutmise ning märgistusest

teavitamise nõuete ja korra rikkumine (§ 86 lõige 2);

- laeva saabumisest ja lahkumisest teatamata jätmine ning teabe ja ülddeklaratsiooni

edastamata jätmine (§ 903 lõige 2);

- laeva tunnistusse märgitud sõidupiirkonna piiri ületamine (§ 9411 lõige 2);

- tunnistuseta laeva ja väikelaeva kasutamine (§ 9415 lõige 2);

- toote valmistamine või teenuse osutamine nõutava tegevusloata (§ 9416 lõige 2);

- veeliiklust takistav loata tegevus (§ 9420 lõige 2);

- ehitustegevuse nõuete rikkumine veeteel ja navigatsioonimärgi vahetus läheduses või

mõjupiirkonnas (§ 9421 lõige 2);

- uurimistöödeks vajaliku teadusaparatuuri ja muude seadmete loata paigaldamine (§ 9422

lõige 2).

Loetletud tegevuste puhul on praegu ülempiiriks 3200 eurot rikkumise eest, §-s 9418 sätestatud

rikkumise (diplomi või kutsetunnistuse puudumine) puhul 2000 eurot.

Eelnõu § 1 punktiga 81 jäetakse MSOSi § 82 lõikest 1 välja sõnad „Reisilaeval viibivate

isikute nimekirja koostamise korra või“. Reisilaeval viibivate isikute nimekirja koostamine on

sätestatud MSOSi §-s 903, mis reguleerib laeva saabumisest ja lahkumisest teatamata jätmist,

samuti teabe ja ülddeklaratsiooni teatamata jätmist. Edastatavaks teabeks loetakse muu hulgas

reisilaeval viibivate isikute nimekirja, mis tuleb koostada MSOSi § 31 lõike 1 alusel ning

edastada enne reisilaeva sadamast väljumist elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu.

Eelnõu § 1 punktiga 82 täiendatakse MSOSi §-ga 861, millega nähakse ette rahatrahvid

veesõiduki kinnitamisel navigatsioonimärgi külge ja navigatsioonimärgi kahjustamisel. MSOSi

§ 45 lõike 11 kohaselt on veesõiduki kinnitamine navigatsioonimärgi külge ja

navigatsioonimärgi kahjustamine keelatud, kuid asjaomane väärteokoosseis seaduses seni

puudus. Seetõttu täiendatakse MSOS-i §-ga 861 pealkirjaga „Veesõiduki kinnitamine

navigatsioonimärgi külge ja navigatsioonimärgi kahjustamine“. Rikkumise eest on füüsilisele

isikule nähtud ette rahatrahv kuni 300 trahviühikut. Kui sama teo paneb toime juriidiline isik,

karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. Väärteo kohtuväline menetleja on Transpordiamet.

Vastutuse koosseis on vajalik, et riigil oleks võimalik sekkuda, kui ilmneb, et

navigatsioonimärgi külge on kinnitatud veesõiduk või märki kahjustatud. MSOSi § 2 punkti 36

kohaselt on navigatsioonimärk navigatsiooniteabes avaldatud tunnuste järgi visuaalselt

äratuntav objekt, mis on rajatud, kohandatud või paigaldatud navigeerimise hõlbustamiseks.

Navigatsioonimärgistuse määruse kohaselt jaguneb navigatsioonimärgistus püsimärgistuseks,

mis koosneb statsionaarsetest rajatistest (tuletornid, tulepaagid ja päevamärgid), ja

ujuvmärgistuseks, mis paigaldatakse veeteedele ja navigatsiooniohtude tähistamiseks (tulepoid,

poid ja toodrid).

Nagu navigatsioonimärgi mõiste juba ütleb, siis on märgi eesmärk hõlbustada navigeerimist.

Just sellest eesmärgist lähtudes peab navigatsioonimärk olema nähtav ja visuaalselt ära tuntav.

Navigatsioonimärgi külge veesõiduki kinnitamine seab ohtu märgi nähtavuse ja võib seda

kahjustada. Ujuvmärgistuse kahjustamisel näiteks veesõidukiga otsasõidu korral võib ujuvmärk

26

halvimal juhul uppuda või saada vigastusi, mistõttu ujuvmärk ei täida enam oma eesmärki ja

tuleb asendada. Sellest tekib lisakulu Riigilaevastikule või teistele ujuvmärkide omanikele.

Eelnõu § 1 punktiga 83 tõstetakse MSOSi 90 lõikes 2 ja § 906 lõikes 2 ettenähtud rahatrahvi

suurust ülempiiri juriidilise isiku puhul 16 000 eurolt 40 000 euroni. MSOSi § 90 lõige 2

reguleerib lasti, sealhulgas ohtliku lasti ja esemete veosenõuete rikkumist sisevee- ning

meretranspordis ning § 906 lõige 2 laevade kattumisvastaste süsteemide kasutamise nõuete

rikkumist.

Eelnõu § 1 punktiga 84 tõstetakse MSOSi §-des 901, 902, 943, 945, 948 ja 949 füüsilise isiku

rahatrahvi määra 100 trahviühikult 300 trahviühikuni, mis on KarSi § 47 lõike 1 alusel

maksimaalne trahvimäär. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on KarSi § 47

lõike 1 kohaselt 4 eurot, seega 300 trahviühikut on 1200 eurot, ja määratakse järgmiste

rikkumiste eest:

- laeva kapteni teavitamata jätmine kohustuslikus lootsimise alas lootsi tellimise

vajalikkusest (§ 901);

- lootsimise nõuete rikkumine (§ 902);

- laeva reisiks ettevalmistamata jätmine (§ 943);

- logi- või naftaraamatu või masina- või raadiojaama päevaraamatu pidamise nõuete

rikkumine (§ 945);

- lootsimisel laevaõnnetuse põhjustamine (§ 948);

- lootsimispiirkonnas meresõitu ohustavast muutusest, lootsitava laevaga juhtunud

laevaõnnetusest või merereostusest teatamata jätmine (§ 949).

Suurem osa nimetatud trahvimääradest on kehtestatud 2004. aastal ning pole enam ajakohased

ega mõjusad. Arvestades ka rikkumiste iseloomu (nt suur osa rikkumistest on seotud lootsimise

nõuetega laeva kohustusliku lootsimise piirkonnas) ei ole põhjendatud madalama trahvimäära

kehtestamine võrreldes muude MSOSis sätestatud väärtegudega, mille eest on ette nähtud

rahatrahv kuni 300 trahviühikut. Seejuures tuleb arvestada, et tegemist on maksimumsummaga

ning väärteo menetlemisel võib konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades olla põhjendatud

sellest madalama rahatrahvi määramine.

Eelnõu § 1 punktiga 85 muudetakse MSOSi § 904 lõiget 2 ja tõstetakse juriidilise isiku

rahatrahvi ülempiiri seniselt 3200 eurolt 400 000 euroni õhuliini, kaabli, torujuhtme ja muu

hüdrotehnilise rajatise kahjustamise ja kahjustamisest teatamata jätmise ning neid kahjustada

võivate tegevuste eest. Õhuliini, kaablit, torujuhet või muud hüdrotehnilist rajatist kahjustada

võivate tegevustena mõistetakse näiteks ankrusse jäämist kaabli või torujuhtme kaitsevööndis.

Kuna laeva ankrust lahtipääsemisel võib mööda merepõhja lohisev ankur hüdrotehnilist rajatist

vigastada, siis on selline tegevus õhuliini, kaabli või torujuhtme kaitsevööndis keelatud.

Tegemist võib olla ulatusliku mõjuga tegevusega ja julgeolekuriskiga, mida näitas ka 2023. a

oktoobris toimunud Eesti ja Soome vahelise gaasitrassi ja sidekaabli inimtekkeline

kahjustamine, mistõttu on KarSi-kohase maksimummäära kehtestamine proportsionaalne ja

põhjendatud.

Eelnõu § 1 punktiga 86 muudetakse MSOSi § 905 lõiget 2 ja tõstetakse merereostuse

vältimise nõuete rikkumise eest juriidilise isiku rahatrahvi ülempiiri seniselt 32 000 eurolt

400 000 euroni. Tegemist on rikkumisega, mis võib kaasa tuua ulatusliku keskkonnareostuse,

mistõttu on ka siin maksimummäära kehtestamine proportsionaalne ja põhjendatud.

27

Eelnõu § 1 punktiga 87 täiendatakse MSOSi §-ga 908. Kuivõrd MSOS reguleerib edaspidi

ka punkerdamist, on vaja näha ette ka vastutus punkerdamise nõuete rikkumise eest. Uus

MSOSi § 908 reguleerib punkerdamise kohta andmete esitamise nõuete rikkumist. Kui

punkerdaja kannab EMDEsse ebaõiged andmed või jätab andmed esitamata, on karistuse

suurus 300 trahviühikut füüsilise isiku puhul ja kuni 20 000 eurot juriidilise isiku puhul.

Eelnõu § 1 punktiga 88 tõstetakse MSOSi § 93 lõikes 1 (väikelaevade, alla 12-meetrise

kogupikkusega laevade ja jettide registreerimise ning kasutamise nõuete rikkumine) ja § 9411

lõikes 1 (laeva tunnistusse märgitud sõidupiirkonna piiri ületamine) rahatrahvi määra 200

trahviühikult 300 trahviühikuni.

Eelnõu § 1 punktiga 89 tõstetakse MSOSi § 9412 lõikes 1 (tervisekontrolli läbimata jätnud

laevapere liikmega laeva mehitamine) rahatrahvi määra 20 trahviühikult 300 trahviühikuni.

Tegemist on väärteokoosseisuga, mis on kehtestatud 2002. aastal, kuid praeguseks ei ole 20

trahviühiku suurune karistussumma enam asjakohane. Laevapere liikme tervisekontrolli

eesmärk on MSOSi § 26 lõigete 1 ja 3 kohaselt kindlaks teha laevapere liikme sobivus laeval

töötamiseks. Lisaks nähakse MSOSi § 26 lõikega 6 ette, et laevapere liikme terviseseisund peab

vastama kehtestatud tervisenõuetele, millele vastavust tõendab tunnustatud arsti väljastatud

tervisetõend. Seega tähendab laeva mehitamine tervisekontrolli läbimata jätnud laevapere

liikmega, et jäeti kontrollimata nõutava tervisetõendi olemasolu.

Eelnõu § 1 punktiga 90 tõstetakse MSOSi § 9412 lõikes 2 ja § 9418 lõikes 2 sätestatud nõuete

rikkumise eest rahatrahvi ülempiiri praeguselt 2000 eurolt 20 000 euroni. MSOSi § 9412 lõige 2

reguleerib juriidilise isiku tervisekontrollinõude rikkumist laeva mehitamisel, § 9418 sätestab

trahvimäära juriidilisele isikule, kes rakendab tööle laevapere liikme, kellel puudub ametikoha

järgi nõutav diplom või meresõidudiplomi või kutsetunnistuse kinnitusleht.

Eelnõu § 1 punktiga 91 muudetakse MSOSi § 9424 teksti. Sätte kehtiva sõnastuse kohaselt

karistatakse isikut rahatrahviga veesõiduki juhtimise eest nõuetekohase juhtimisõigust

tõendava dokumendita. See ei ole kooskõlas MSOSi § 37 lõikega 3, mille kohaselt ei pea

väikelaeva juht kandma kaasas väikelaeva juhtimisõigust tõendavat dokumenti, kui tal on

kaasas isikut tõendav dokument (nt ID-kaart). Seega muudetakse MSOS § 9424 sõnastust

selliselt, et rahatrahviga karistatakse isikut juhul, kui on tuvastatud tema juhtimisõiguse

puudumine. Lisaks tõstetakse rahatrahvi määra 200 trahviühikult 300 trahviühikuni.

Eelnõu § 1 punktidega 92 ja 93 muudetakse MSOSi § 9426, mis reguleerib MSOSis

sätestatud väärtegude menetlust. Paragrahvi ajakohastatakse ning jäetakse välja viited

väärteosätetele, mis on tunnistatud kehtetuks.

MSOSi § 9426 lõikes 2 on loetletud väärteod, mille kohtuväline menetleja on Transpordiamet.

Lõikest 2 jäetakse välja viited väärteosätetele – väärtegude kohtuväline menetleja on § 9426

lõike 4 kohaselt politseiasutus (§-d 82, 88, 9411, 9424), samuti sätetele, mis on tunnistatud

kehtetuks (§-d 83–85, 89, 91, 92, 931, 933, 934, 941, 944, 946, 9410, 9419, 9423 ja 9425).

MSOSi § 9426 lõikes 4 on loetletud väärteod, mille kohtuväline menetleja on politseiasutus.

Lõikest 4 jäetakse välja viited kehtetuks tunnistatud väärteosätetele (§-d 89 ja 944).

Eelnõu § 1 punktiga 94 muudetakse MSOSi § 9426 lõike 1 sõnastust. Muudatusega

täpsustatakse, et MSOSi §-des 88 (veesõiduki juhtimine joobeseisundis) ja 9424 (veesõiduki

28

juhtimisõiguseta juhtimine) sätestatud väärtegude puhul on kohtuväline menetleja lisaks

politseiasutusele ka Kaitsevägi.

Eelnõu § 1 punktiga 95 täiendatakse MSOSi § 9426 lõigetega 42–44.

Lõike 41 tekst viiakse lõikesse 42, samuti lisatakse Keskkonnaamet väärteo kohtuväliseks

menetlejaks merereostuse vältimise nõuete rikkumise korral (MSOSi § 905). Kohtuväliste

menetlejate loetelust jäetakse välja Kaitsevägi, mis ei tee järelevalvet merereostuse üle.

Lõike 43 kohaselt on Keskkonnaamet väärteo kohtuväline menetleja eelnõuga MSOSi lisatava

§ 908 (punkerdamise nõuete rikkumise) korral.

Lõike 44 kohaselt on MSOSi §-s 93 (väikelaevade, alla 12-meetrise kogupikkusega laevade ja

jettide registreerimise ning kasutamise nõuete rikkumine) sätestatud väärtegude kohtuväline

menetleja lisaks Transpordiametile ka politseiasutus ja Kaitsevägi. Tegemist on kehtiva lõike 41

sõnastusega, mis tõstetakse ümber lõikesse 44.

Eelnõu § 1 punktiga 96 jäetakse MSOSi § 9426 lõikest 5 välja viide MSOSi §-le 9425, mis on

tunnistatud kehtetuks.

§ 2. LAÕSi muutmine

Eelnõu § 2 punktidega 1 ja 2 asendatakse LAÕSi § 1 lõigetes 3 ja 4 viited nimetutele

rahvusvahelistele konventsioonidele korrektsete viidetega asjaomastele konventsioonidele.

Lõikes 3 on peetud silmas rahvusvahelist merivõlgade ja pantide konventsiooni7 (edaspidi

rahvusvaheline merivõlgade konventsioon) ja lõikes 4 rahvusvahelist laevade arestimise

konventsiooni8 (edaspidi laevade arestimise konventsioon).

Eelnõu § 2 punktiga 3 muudetakse LAÕSi § 72 lõiget 2. Sätte sõnastus viiakse vastavusse

rahvusvahelise merivõlgade konventsiooni ametliku ingliskeelse tekstiga, mille kohaselt tekib

merivõlg laeva kasutamisega seotud nõude tekkimisega laeva omaniku, laevapereta prahtija,

haldaja või käitaja vastu.

Rahvusvahelise merivõlgade konventsiooni artikli 4 punktis 1 on sätestatud, et „Each of the

following claims against the owner, demise charterer, manager or operator of the vessel shall

be secured by a maritime lien on the vessel:“ Selle eestikeelne tõlge sätestab, et „merivõlaga

peavad olema tagatud järgmised laeva omaniku, laevapereta prahtija, reederi vastu esitatavad

nõuded“. Siin on ebakõla rahvusvahelise merivõlgade konventsiooni ametliku ingliskeelse

teksti ja eestikeelse tõlke vahel, kus terminid „manager or operator“ on asendatud eestikeelse

terminiga „reeder“.

Viga on ka rahvusvahelise merivõlgade konventsiooni artikli 4 punktile 1 vastavas LAÕSi

sättes, kus LAÕSi § 72 lõige 2 sätestab, et merivõlg tekib laeva kasutamisega seotud nõude

tekkimisega laeva omaniku, reederi (isik, kes laeva oma nimel kasutab) või kapteni vastu. Selle

sätte vastuolu 1993. a konventsiooniga seisneb järgmises:

1) ingliskeelsed terminid „manager or operator“ on asendatud LAÕSis terminiga „ reeder (isik,

kes laeva oma nimel kasutab)“, mis ei vasta ei sisuliselt ega vormiliselt rahvusvahelise

7 Konventsiooni tekst on kättesaadav https://www.riigiteataja.ee/akt/229566. Eesti ühines konventsiooniga 2002.

a rahvusvahelise merivõlgade ja pantide konventsiooniga ühinemise seadusega

(https://www.riigiteataja.ee/akt/229403). 8 Konventsiooni tekst on kättesaadav https://www.riigiteataja.ee/akt/78404. Eesti ühines konventsiooniga 2001. a

rahvusvahelise laevade arestimise konventsiooni ratifitseerimise seadusega

(https://www.riigiteataja.ee/akt/26960).

29

merivõlgade konventsiooni mõistetele „manager or operator“. Terminid „manager or

operator“ tähendavad laeva haldajat ja käitajat, kuid need isikud osutavad laeva omanikule

teenuseid lepingu alusel tavapäraselt laevaomaniku esindajatena laevaomaniku nimel. Seetõttu

ei kata LAÕSis kasutatav termin ja selgitus sulgudes „reeder (isik, kes laeva oma nimel

kasutab)“ rahvusvahelises merivõlgade konventsioonis sätestatud nõudeid laeva haldaja ja

käitaja („manager or operator“) vastu, mis peavad olema tagatud merivõlaga;

2) LAÕSi § 72 lõige 2 sätestab, et merivõlg tekib laeva kasutamisega seotud nõude tekkimisega

laeva kapteni vastu. See on täiesti uus merivõlg, mis erineb rahvusvahelise merivõlgade

konventsiooni sätetest ja põhimõttest, seega on see konventsiooniga vastuolus. Rahvusvahelise

merivõlgade konventsiooni üks eesmärk oli sätestada rahvusvaheliselt tunnustatud merivõlgade

absoluutne kinnine loetelu, et laevade suhtes ei kohalduks mingid muud merivõlad kui need,

mis on selles konventsioonis sätestatud. Kui LAÕS sätestab uue merivõla, mis võib tekkida

nõudest laeva kapteni vastu, siis see on rahvusvahelise merivõlgade konventsiooniga vastuolus

ega saa kehtida konventsiooni ülimuslikkuse tõttu riigisiseste õigusaktidega. Seega LAÕS on

selles osas eksitav ja vastuolus konventsiooniga.

Eeltoodu tõttu tuleb LAÕSi § 72 lõiget 2 muuta ja sätestada rahvusvahelise merivõlgade

konventsiooni ametliku ingliskeelse teksti järgi, et merivõlg tekib laeva kasutamisega seotud

nõude tekkimisega laeva omaniku, laevapereta prahtija, haldaja või käitaja vastu.

Eelnõu § 2 punktiga 4 asendatakse LAÕSi § 782 lõikes 1 mõiste „laev arestitakse“ mõistega

„laeva võib arestida hagi tagamiseks“. Muudatuse mõte on ühtlustada riigisisest ja

rahvusvahelist õigust. Laevade arestimise konventsiooni artikkel 3 sätestab, et „arestida on

lubatud laeva, mille suhtes on merinõue esitatud“. Seega tuleb LAÕSis asendada kohustus laev

arestida võimalusega laeva arestida.

Eelnõu § 2 punktiga 5 parandatakse LAÕSi § 782 lõikes 3 doktriini „sõsarlaeva arest“

(sistership arest) tõlget, mis tuleneb laevade arestimise konventsiooni artikli 3 lõikest 2. Praegu

erineb kõnealune LAÕSi säte konventsiooni artikli 3 punkti 2 mõttest, kuna ei sea laeva aresti

tingimuseks selle omaniku vastutust merinõude eest. LAÕSi sätte järgi võib arestida iga laeva,

mille suhtes on tekkinud merinõue. See läheb vastuollu konventsiooni eesmärgiga, et arestida

võib eelkõige merinõude eest vastutavale isikule kuuluvat laeva ja erandjuhuna laevapereta

prahitud laeva, kui selle laeva laevapereta prahtija on selle laevapereta prahilepingu ajal

tekkinud merinõude eest vastutav ja ta on selle arestitava laeva omanik või jätkuvalt laevapereta

prahtija aresti seadmise hetkel.

LAÕSi § 782 lõige 3 praegu kehtivas vigases sõnastuses aga teeb võimalikuks arestida

merinõude põhjustanud laeva omaniku igat laeva isegi siis, kui see laeva omanik ei ole vastutav

selle merinõude eest. Selline viga on viinud Eestis olukorrani, kus laevaomaniku laev arestiti ja

müüdi aresti käigus teise isiku (selle laeva ajaprahtija) kütusevõla eest, mis oli küll seotud selle

arestitud ja hiljem täitemenetluse käigus müüdud laevaga, kuid ei olnud laevaomanikuga

seostatav (nn. m/v „Tosno“ kaasus Eesti kohtus, tsiviilasi nr 2-08-84087).

Eelnõu § 2 punktiga 6 muudetakse LAÕSi § 783 lõike 1 esimest lauset. Kui laevade

arestimise konventsiooni artikli 4 lõige 1 näeb esimeses lauses ette, et „Arestitud laev

vabastatakse piisava tagatise andmisel rahuldavas vormis“, kasutades inglise keeles sõnu „shall

be released“, siis LAÕSi § 783 lõige 1 on sellega vastuolus ja kasutab sõnastust „võib kohus

laeva arestist vabastada“, andes kohtunikule õiguse ka keelduda laeva vabastamisest, kui piisav

tagatis on antud. Kui võlgnik on andnud piisava tagatise rahuldavas vormis, ei ole kohtunikul

diskretsiooni õigust otsustada laeva vabastamise üle ja laev tuleb vabastada, sest laeva

30

arestimise esmane eesmärk on täidetud ning ees ootab kas vaidluse sisuline lahendamine

pädevas kohtus või vahekohtus, alternatiivina aga ka kompromiss. Kohtuniku diskretsiooni

õigus hõlmab ainult seda, kas võlgniku antud tagatis on piisav ja rahuldavas vormis.

§ 3. LaevaRSi muutmine

LaevaRSi § 341 muudetakse, et võimaldada laevade infosüsteemi osaks olevas

riigihaldusülesandeid täitvate laevade (edaspidi RHÜT) andmekogus registreerida ka laevu,

mis kuuluvad riigile ja täidavad riigihaldusülesandeid, kuid mida ei halda valitsusasutus. RHÜT

andmekogu puhul on tegemist Transpordiameti peetava andmekoguga. Riigihaldusülesandeid

täitvate laevade andmekogusse kantakse seaduse kohaselt andmed valitsusasutuste kasutusse

antud riigile kuuluvate laevade kohta, mis on ette nähtud valitsusasutuste haldusülesannete

täitmiseks. Riigilaevastiku puhul ei ole tegu valitsusasutusega. Vabariigi Valitsuse seaduse § 38

näeb ette, et täidesaatva riigivõimu asutused on valitsusasutused ja valitsusasutuste hallatavad

riigiasutused. Riigilaevastik on valitsusasutuse (Kliimaministeerium) hallatav riigiasutus.

Selleks, et seaduses oleks alus kanda Riigilaevastiku laevad RHÜT laevade andmekogusse,

tuleks LaevaRSi sätet muuta selliselt, et see ei sisaldaks enam valitsusasutuste piirangut. RHÜT

andmekogusse ei kanta laevu, mis kantakse Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registrisse.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus kasutatakse termineid „punkerdaja“ ja „punkerdamine“, mis on defineeritud eelnõu §

1 punktis 1.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

Eelnõu Riigilaevastikuga seotud muudatustel on otsene mõju majandusele, riigiasutuste

töökorraldusele ning seoses kaubalaevade ja liitlaste laevade ohutu transpordiga (lootsiteenus)

mõju ka riigi julgeolekule ning välissuhetele, ka meresõiduohutusele. Samuti on seadusel

kaudne mõju elu- ja looduskeskkonnale, sätestades järelevalve punkerdamise toimingute üle,

mis võimaldab keskkonnaohtu senisest paremini tõrjuda ja ennetada.

Seaduse rakendamisega ei kaasne sotsiaalset mõju, mõju regionaalarengule ega kohaliku

omavalitsuse korraldusele.

Kavandatav muudatus 1: reostustõrjest teavitamise ning Transpordiameti ja Riigilaevastiku

omavahelise tööjaotuse täpsustamine navigatsioonimärgistuse ning jäämurde korral.

Mõju valdkond: mõju riigiasutuste töökorraldusele, mõju elu- ja looduskeskkonnale.

Mõju sihtrühm: Riigilaevastik, Transpordiamet, Kaitsevägi, Politsei- ja Piirivalveamet.

Mõju kirjeldus: muudatuste alusel luuakse selgus seaduse tasandil reostustõrjest teavitamisel.

Reostustõrjest korrektne teavitamine võimaldab riigiasutusel korrektselt olukorrale reageerida,

mis toob kaasa ka positiivse mõju elu- ja looduskeskkonnale. Navigatsioonimärgistuse ning

jäämurde tööjaotuse täpsustamine toob kaasa selge ülesannete jaotuse kahe

Kliimaministeeriumi rakendusasutuse vahel.

Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on väheoluline, kuna riigiasutuste ülesanded on juba

varem teiste õigusaktide tasandil kokku lepitud, muudatusega luuakse seaduses suurem

31

õigusselgus asutuste tööülesannete jaotamisel. Seega ei kaasne kõnealuse muudatusega olulist

mõju.

Kavandatav muudatus 2: lootsitasu maksmise sätete täpsustamine, lootsipraktika osaliselt või

täielikult valmendil tegemine ning muud lootsiteenuse osutamisega seotud seadusemuudatused.

Mõju valdkond: mõju riigiasutuste töökorraldusele, mõju majandusele (ettevõtlusele).

Mõju sihtrühm: Riigilaevastik, lootsid, lootsiteenuse kasutajad (reederid kui ettevõtjad),

laevaagendid, sadamapidajad, Tallinna Tehnikaülikooli Mereakadeemia.

Mõju kirjeldus: muudatuste kohaselt võib edaspidi kohustusliku lootsimise alas lootsimise

eest lisaks reederile lootsitasu maksta ka laevaagent või sadamapidaja. Analoogne regulatsioon

on MSOSis veeteetasu maksmise kohta – veeteetasu tasub reeder võib laevaagent. Kuna

lootsitellimusi saab esitada laevaagent, siis on põhjendatud ette näha, et ka lootsitasu maksmise

kohutus võib olla laevaagendil. Samuti jäetakse sättest välja piirang, et lootsitasu makstakse

vaid lootsimise eest kohustusliku lootsimise alas, kuna seadus näeb ette ka avamerelootsimise,

mis ei toimu kohustusliku lootsimise alas.

Seadusesse lisatakse samuti võimalus, et lootsitasu maksja võib olla ka sadamapidaja, kui ta on

teinud lootsitellimuse. Sadamapidaja võib lootsitellimuse teha selleks, et sadama akvatooriumil

manööverdada laeva ühelt kailt teisele, dokkimiseks, avariiliseks väljumiseks jms. Tegemist on

tavapärase praktikaga, et lootsitellimusi esitab vajaduse korral ka sadamapidaja.

Riigilaevastik esitab lootsitellimuses lootsitasu maksjana nimetatud isikule (reederile,

laevaagendile või sadamapidajale) tasumisele kuuluva lootsitasu kohta makseteatise. Kui

lootsitellimuses lootsitasu maksjana nimetatud isiku andmed on puudulikud või ebaõiged,

esitab Riigilaevastik makseteatise laevaagendile. Nii sätestatakse seaduses üheselt mõistetavalt

isik, kellele makseteatis esitatakse, isegi juhul, kui maksja või tema andmed on lootsitellimuses

märgitud ebaõigesti. Viimastel aastatel on Eestis toimunud u 7000–10 000 lootsimist aastas (nt

2022. a toimus 8607 lootsimist ja 2023. a 7383 lootsimist).

Lootsiteenuse kasutajad peavad arvestama regulatsiooni muudatuste ja täpsustusega. Mõju on

samuti Riigilaevastiku töökorraldusele – muudatused võimaldavad osutada lootsiteenust

vastavalt Riigilaevastiku vajadustele. Valmendil lootsimise väljaõpet hakkab korraldama

Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemia.

Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju ulatus on keskmine. Riigilaevastik esitab edaspidi

makseteatiseid lootsitasu kohta ka laevaagentidele ja sadamapidajatele, ühtlasi tekib

laevaagendil ja sadamapidajal kohustus maksta lootsitasu. Makseteatised esitatakse EMDE

kaudu, lootsitasu suurus arvutatakse automaatselt laeva kogumahutavuse, lootsimisel läbitud

meremiilide ja lootsitasu määra põhjal. Seega pole tegemist tegevusega, mis eeldaks suuremaid

ümberkorraldusi Riigilaevastiku igapäevatöös. Muudatus suurendab õigusselgust ning on seega

positiivse mõjuga.

Kavandatav muudatus 3: Riigilaevastiku uute tasuliste teenuste lisamine meresõiduohutuse

seadusesse.

Mõju valdkond: mõju majandusele ja riigiasutuste töökorraldusele, muu mõju (mõju

meresõiduohutusele).

Mõju sihtrühm: Riigilaevastiku sadamateenuse sihtrühm on eelkõige ülikoolid ja merel

uurimistöid tegevad teadlased. Riigilaevastiku seireteenuse sihtrühmaks on eelkõige

torujuhtmete ning sidekaablite omanikud. Navigatsioonimärgistuse teenuse laiendatud

sihtrühmaks on eelkõige sadamad. Lisaks mõjutab muudatus Transpordiametit, keda kaasatakse

vajaduse korral seireteenuse osutamisse.

Mõju kirjeldus: uued on teenused sadamates, mille pidaja on Riigilaevastik (Hundipea ja

Rohuneeme sadamad) ning seireteenus. Sadamates pakutavate teenuste all peetakse silmas

veesõiduki sildumist ja hoiustamist sadama territooriumil. Teenuste sihtrühmaks on eelkõige

32

ülikoolid, merel uurimistöid tegevad teadlased, vajaduse korral ka sõjalaevad. Eelkõige on

vajadus tasuliste teenuse pakkumiseks selgunud Hundipea sadamas. Seireteenust osutataks

Transpordiameti tehniliste vahenditega (sonar, allveerobot).

Mõju on erasektori jaoks positiivne – edaspidi on võimalik kasutada teenuseid, mida turult kas

pole võimalik või on keeruline saada. Uute teenuste osutamine toob riigieelarvesse lisatulu ja

seega mõju majandusele on positiivne.

Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju ulatus on keskmine, selle tulemusel täieneb

Riigilaevastiku osutatavate teenuste ulatus, kuid see ei too kaasa suuremaid ümberkorraldusi

Riigilaevastiku tegevuses. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike, muudatus avaldab

positiivset mõju meresõiduohutusele.

Kavandatav muudatus 4: punkerdajate registri loomine EMDEs.

Mõju valdkond: mõju majandusele ja riigiasutuste töökorraldusele.

Mõju sihtrühm: Keskkonnaamet, punkerdamisega tegelevad ettevõtjad, laevaagendid,

sadamapidajad.

Mõju kirjeldus: muudatusega luuakse EMDEs punkerdajate register, mis vajalik eelkõige

majandustegevuseks ja teadmiseks laevaoperaatoritele. See on positiivse mõjuga, kuna EMDE

on süsteem laevaoperaatoritele ning infot punkerdajate kohta leiab edaspidi lihtsalt. Ühtlasi

aitab punkerdajate registri korrektsel kujul loomine parandada IMO auditi käigus tuvastatud

puudust.

Punkerdajate registri loomisega kasvab vähesel määral halduskoormus nii punkerdamise

teenust osutavatel ettevõtjatel, kellel tekib seaduse jõustudes kohustus enda andmed

punkerdajate registrisse kirja panna, kui ka sadamatel, kes peavad sadamates teenuse osutajaid

kinnitama. Sel teemal on suheldud suuremate punkerdajate ja Tallinna Sadamaga – turuosaliste

vaatest on korrektse registri loomine tervitatav ning olulist lisanduvat halduskoormuse kasvu

nad ettevõtja tegevusele ei näe, kuna iga päev kasutatakse EMDEd ka muudeks tegevusteks.

Keskkonnaametile on punkerdajate registri loomine toeks, kuna see annab tervikliku ja

ajakohase vaate ametlikult tegutsevatest punkerdajatest ning võimaldab nii koostada tõhusamalt

kütuseseire jaoks vajalikku valimit. Keskkonnaamet võtab regulaarselt kütuseseire raames

keskkonnanõuetele vastavuse määramiseks laevakütuse proove ka punkerdamise ajal.

Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju ulatus on väike. Punkerdamise teenust osutavate

ettevõtjate halduskoormus suureneb vähesel määral, kuid eeldatavalt ei kaasne sellega vajadust

teha oma tegevuses ümberkorraldusi. Mõju avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju

kaasnemise risk on väike, mistõttu ei kaasne kõnealuse muudatusega olulist mõju.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Seaduse rakendamine ei too riigieelarvesse otseseid tulusid.

Riigilaevastiku uued tasulised teenused (seireteenus, Riigilaevastiku sadamateenus) toovad

riigieelarvesse tulusid pärast seda, kui teenused on hinnastatud kliimaministri 22.06.2023

määruse nr 39 „Riigilaevastiku osutatavate tasuliste teenuste loetelu, tasumäärad, tasude

arvestamise ja tasuliste teenuste osutamise kord“ alusel.

Elektroonilisse mereinfosüsteemi punkerdajate registri arendamise kulu on 6240 eurot koos

käibemaksuga. Kulud kaetakse Kliimaministeeriumi vahenditest.

8. Rakendusaktid

33

Eelnõuga ei ole ette nähtud uute rakendusaktide kehtestamist.

Muuta tuleb järgmiseid rakendusakte:

- majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. detsembri 2002. a määrus nr 36

„Reisilaevade ning 20-se ja suurema kogumahutavusega laevade miinimumkoosseisu

määramise nõuded“. Kõnealuse määruse IV peatükk ületab MSOSi § 21 lõike 5

volitusnormi ulatust, mistõttu jäetakse see määrusest välja ja viiakse üle seaduse

tasemele;

- majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. veebruari 2003. a määrus nr 35

„Siseveelaeva laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise

kord ning diplomile ja kutsetunnistusele kantavate andmete loetelu“. Sarnaselt

reisilaevade määrusega sisaldab see sätteid, mis peavad olema sätestatud seaduse

tasemel;.

- Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2020. a määrus nr 51 „Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel

ohtlike ning kahjulike ainete käitlemise kord ja nimistu ohtlikest ainetest, mida ei ole

lubatud sisemerel transiidina vedada“. Vajalik on täiendada volitusnormi viitega MSOS

§ 411 lõikele 3.

- majandus- ja kommunikatsiooniministri 23. detsembri 2003. a määrus nr 265

„Jäämurdetööde kord“. Määrus tuleb viia kooskõlla MSOSis tehtud muudatustega

Riigilaevastiku ja Transpordiameti vahelise ülesannete jaotuses;

- MSOSis tehtavate lootsitasu puudutavate muudatuste põhjal on vaja muuta ka

kliimaministri 22. juuni 2023. a määrust nr 38 „Lootsitasu määrad ja maksmise kord“.

Määruse pealkirjast ja § 1 lõikest 1 tuleb välja jätta sõnad „ja maksmise kord“ ning

kehtetuks tunnistada § 13;

- Riigilaevastiku uue tasulise sadamateenuse ja seireteenuse osutamiseks tuleb uued

teenused hinnastada. Riigilaevastiku tasulised teenused hinnastatakse kliimaministri

22.06.2023 määruses nr 39 „Riigilaevastiku osutatavate tasuliste teenuste loetelu,

tasumäärad, tasude arvestamise ja tasuliste teenuste osutamise kord“. Kuna seireteenust

pakutakse koos teiste asutustega (eelkõige Transpordiameti hüdrograafiaosakonnaga,

kokkuleppel ka Mereväega), tuleb asutustel enne teenuste hinnastamist läbi rääkida ja

teha kokkulepped uue seireteenuse ühiseks osutamiseks ning vajaduse korral kokku

leppida kulude hüvitamise põhimõtted;

- majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. juuni 2013. a määrus nr 39 „Elektroonilise

mereinfosüsteemi põhimäärus“. Muudatused tehakse Transpordiameti andmekogu

vastutavaks töötlejaks määramise tõttu.

Rakendusaktide kavandid on lisatud.

Lisaks tuleb Riigilaevastiku ülesannete täpsustamisest MSOSis teha asjakohased muudatused

Riigilaevastiku põhimääruses,9 mis samuti reguleerib Riigilaevastiku ülesandeid.

Riigilaevastiku põhimäärust on kavas muuta 2024. aastal.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

9 https://www.riigiteataja.ee/akt/307062023001 (26.10.2023).

34

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile,

Haridus- ja Teadusministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile ning Siseministeeriumile.

Eelnõu esitatakse teadmiseks Transpordiametile, Keskkonnaametile ja Riigilaevastikule ning

arvamuse avaldamiseks järgmistele huvirühmadele ja asutustele: Eesti Laevaomanike Liit, AS

Tallinna Sadam, AS Saarte Liinid, Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemia, Logistika ja

Sadamate Liit, Kaitsevägi, Ohutusjuurdluse Keskus, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet.

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Justiitsministeerium

06.03.2024 nr 1-4/24/1265

Meresõiduohutuse seaduse ja teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõu

Austatud ministrid

Esitame kooskõlastamiseks meresõiduohutuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.

Samuti esitame eelnõu arvamuse avaldamiseks kirjas märgitud lisaadressaatidele ning teadmiseks

Transpordiametile, Keskkonnaametile ja Riigilaevastikule.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

kliimaminister

Lisad: 1. Eelnõu

2. Seletuskiri

3. Rakendusaktide kavandid

Sama: Kaitseministeerium, Siseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,

Rahandusministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Lisaadressaadid: Eesti Laevaomanike Liit, AS Tallinna Sadam, AS Saarte Liinid, Logistika ja

Sadamate Liit, Kaitsevägi, Keskkonnaamet, Ohutusjuurdluse Keskus, Politsei- ja Piirivalveamet,

Päästeamet, Riigilaevastik, Transpordiamet, Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemia

Anton Merits, 715 3423

[email protected]

Meresõiduohutuse seaduse ja

teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

seletuskirja lisa

Rakendusaktide kavandid

KAVAND 1

KLIIMAMINISTER

MÄÄRUS

Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse „Reisilaevade ning 20-se ja suurema

kogumahutavusega laevade miinimumkoosseisu määramise nõuded“ muutmine

Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 21 lõike 5 alusel.

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. detsembri 2002. a määruses nr 36 „Reisilaevade

ning 20-se ja suurema kogumahutavusega laevade miinimumkoosseisu määramise nõuded“

tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvis 10 asendatakse sõnad „Veeteede Amet“ sõnaga „Transpordiamet“;

2) paragrahvid 11–13 tunnistatakse kehtetuks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal (allkirjastatud digitaalselt)

kliimaminister Keit Kasemets

kantsler

KAVAND 2

KLIIMAMINISTER

MÄÄRUS

Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse „Siseveelaeva laevapere liikmete

koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomile ja

kutsetunnistusele kantavate andmete loetelu“ muutmine

Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 21 lõike 51 ja 22 lõike 2 alusel.

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. veebruari 2003. a määruse nr 35 „Siseveelaeva

laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomile ja

kutsetunnistusele kantavate andmete loetelu“ § 6 lõiked 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal (allkirjastatud digitaalselt)

kliimaminister Keit Kasemets

kantsler

KAVAND 3

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2020. a määruse nr 51 „Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel

ohtlike ning kahjulike ainete käitlemise kord ja nimistu ohtlikest ainetest, mida ei ole

lubatud sisemerel transiidina vedada“ muutmine

Määrus kehtestatakse riigipiiri seaduse § 14 lõike 2 punkti 5 ja veeseaduse § 143 lõike 7 alusel.

Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2020. a määruse nr 51 „Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel ohtlike

ning kahjulike ainete käitlemise kord ja nimistu ohtlikest ainetest, mida ei ole lubatud sisemerel

transiidina vedada“ preambul muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Määrus kehtestatakse riigipiiri seaduse § 14 lõike 2 punkti 5, veeseaduse § 143 lõike 7 ja

meresõiduohutuse seaduse § 411 lõike 3 alusel.“.

Kaja Kallas

Peaminister

Kristen Michal

Kliimaminister

Taimar Peterkop

Riigisekretär

KAVAND 4

KLIIMAMINISTER

MÄÄRUS

Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse „Jäämurdetööde kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 50 lõike 1 alusel

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 23. detsembri 2003. a määruses nr 265

„Jäämurdetööde kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõikest 1 jäetakse välja sõna „teostamise“;

2) paragrahvi 4 pealkirja täiendatakse pärast sõna „korraldamine“ sõnadega „ja tegemine“;

3) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Jäämurdetöid teeb Riigilaevastik koostöös Transpordiametiga.“;

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal (allkirjastatud digitaalselt)

kliimaminister Keit Kasemets

kantsler

KAVAND 5

KLIIMAMINISTER

MÄÄRUS

Kliimaministri 22. juuni 2023. a määruse nr 38 „Lootsitasu määrad ja maksmise kord“

muutmine

Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 68 lõike 27 alusel.

Kliimaministri 22. juuni 2023. a määruses nr 38 „Lootsitasu määrad ja maksmise kord“ tehakse

järgmised muudatused:

1) määruse pealkirjast ja § 1 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „ja maksmise kord“;

2) paragrahv 13 tunnistatakse kehtetuks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal (allkirjastatud digitaalselt)

kliimaminister Keit Kasemets

kantsler

KAVAND 6

KLIIMAMINISTER

MÄÄRUS

Kliimaministri 22. juuni 2023. a määruse nr 39 „Riigilaevastiku osutatavate tasuliste

teenuste loetelu, tasumäärad, tasude arvestamise ja tasuliste teenuste osutamise kord“

muutmine

Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 758 lõike 3 alusel.

Kliimaministri 22. juuni 2023. a määrust nr 39 „Riigilaevastiku osutatavate tasuliste teenuste

loetelu, tasumäärad, tasude arvestamise ja tasuliste teenuste osutamise kord“ täiendatakse §-

dega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

„§ 21. Sadamateenuse tasumäärad ja tasu arvestamise kord

Riigilaevastiku sadamateenuse tellimisel maksab teenuse tellija tasu, mis on arvestatud

käesoleva määruse lisas esitatud tasumäära alusel.

§ 22. Seireteenuse tasumäärad ja tasu arvestamise kord

Riigilaevastiku seireteenuse tellimisel maksab teenuse tellija tasu, mis on arvestatud

käesoleva määruse lisas esitatud tasumäära alusel.“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal (allkirjastatud digitaalselt)

kliimaminister Keit Kasemets

kantsler

KAVAND 7

KLIIMAMINISTER

MÄÄRUS

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. juuni 2013. a määruse nr 39 „Elektroonilise

mereinfosüsteemi põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 751 lõike 9 alusel.

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. juuni 2013. a määruses nr 39 „Elektroonilise

mereinfosüsteemi põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 pealkirjast ja § 5 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „ja volitatud“;

2) paragrahvi 2 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 6 lõigetes 2 ja 3, § 7 lõikes 3 ning § 9 lõigetes 3 ja 4 asendatakse sõna „volitatud“

sõnaga „vastutav“ vastavas käändes.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal (allkirjastatud digitaalselt)

kliimaminister Keit Kasemets

kantsler