Vastus pöördumisele Tagalahe probleemide asjus

Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/

Registrikood 70001231

Kalju Aigro

Haapsalu Linnavolikogu

Teie 20.01.2023 nr 1-5/15/23

Meie 02.02.2023 nr 16-3/23/299-2

Vastus pöördumisele Tagalahe probleemide asjus

Austatud härra Aigro

Oma kirjalikus pöördumises soovite saada infot konkreetsete tegevuste kohta 2023. aastal, millega

alustatakse Haapsalu Tagalahe probleemide lahendamist. Täiendavalt 25. novembril 2022. a.

linnavolikogu istungil öeldule on meil teatada järgmist.

Keskkonnaministeerium koos asjakohaste allasutustega vaatas läbi olemasolevad ja plaanitud

tegevused seoses Haapsalu Tagalahega. Lahe olukorra parandamiseks on plaanis teha pikemas

plaanis järgmisi all kirjeldatud tegevusi.

1) Ühiskanalisatsiooni välja ehitamine ja rekonstrueerimine

Herjava küla reoveekogumisala moodustamine Keskkonnaameti ettepanekul. Haapsalu linna

ÜVK kava on Keskkonnaameti ettepanekute kohaselt täiendatud ning reoveekogumisala

moodustatakse ning ehitatakse välja vastavalt kavale. Tegevuse rakendaja ja rahastaja on

Haapsalu Linnavalitsus, kaasrakendaja vee-ettevõte ning see tegevus aitab kaasa toitainete

vähendamisele Haapsalu lahe veekogumis. Tegevuse rakendamise aeg on 2022–2027,

hinnanguline maksumus 5 000 000 eurot ning kaasrahastaja SA Keskkonnainvesteeringute

Keskus.

2) Sisekoormuse vähendamine

Taimestiku eemaldamine sisekoormuse vähendamise eesmärgil. Pilliroo niitmine ja äravedu

eesmärgiga viia ökosüsteemist välja toiteaineid. Meedet rakendatakse vastavalt Silma

looduskaitseala kaitsekorralduskavale. Roo niitmist kavandatakse kahes piirkonnas: Herjava

poolsaare põhjarand ja Võnnu poolsaare lõunaosa koos Killaste silmaga (60 ha, jätkuvalt

riigiomandis olev ja riigimaa) ning Riimi silm koos Riimi lahe ning Salajõe suudme

ümbrusega (80 ha, millest 70 ha jätkuvalt riigiomandis olev ja riigimaa ning 10 ha eramaad).

Roog tuleb niita igal talvel ning ka välja vedada. Igatalvine pidev niitmine muudab pilliroo

hõredamaks ning selle äravedu vähendab oluliselt orgaanilise aine ladestumist. Selle tegevuse

kaudu saab ära hoida lahtede vaheliste silmade kinnikasvamist ning säilitada veevahetust ning

kalade kudealadele liikumise võimalusi. Mujal, välja arvatud roostikulinnustikule olulistel

aladel, on roostiku regulaarne niitmine koos eemaldamisega soovitatav tegevus. Vajalik tööala

tuleb täpsemalt piiritleda, koostada lähteülesanne ja pakkuda lahendus ka niidetud materjalile

(kuhu viia, mida teha). veepeegli osas valdavalt riigimaa, kuid rannajoonel vajab

kokkuleppeid eramaaomanikega. Tegevuste rakendaja on Riigimetsa Majandamise Keskus,

kaasrakendaja Keskkonnaamet ning tegevus aitab kaasa toitainete vähendamisele Haapsalu

lahe veekogumis. Tegevuse rakendamise aeg on 2022–2027, hinnanguline maksumus

10 000 eurot ning peamine rahastaja Riigimetsa Majandamise Keskus.

3) Veekaitse nõuete täitmine sadamates

Tegevus sisaldab sadamaseaduse ja veeseaduse alusel kehtestatud nõuete täitmist sadamates

sadama pidaja poolt. Tegevuse rakendajad on sadama pidajad ning tegevus aitab kaasa

toitainete vähendamisele Haapsalu lahes. Tegevuse rakendamise aeg on 2022–2027.

4) Sadamates keskkonnanõuete täitmise üle järelevalve tegemine

Tegevus sisaldab endas sadamates keskkonnanõuete täitmise üle järelevalve tegemist.

Muuhulgas riikliku järelevalve tegemine laevadelt ja muudelt veesõidukitelt laevaheitmete ja

lastijäätmete vastuvõtmise üle sadamas, sadama laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise

ja käitlemise kava ning reostustõrje plaani väljatöötamise ja rakendamise üle, kaasa arvatud

järelevalve tegemine nõukogu määruse (EÜ) nr 41/2007/EÜ (millega määratakse

2007. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning

tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes

püügipiirangutega vetes (ELT L 15, 20.01.2007, lk 1–213)), kohaste laevade üle, mille puhul

on kinnitust leidnud tegelemine ebaseadusliku kalapüügiga ning laevade sadamas toidu,

kütuse ja muude teenustega varustamise nõuete täitmise üle. Sadamaseadus § 42 aga ka VeeS

§ 187 punkt 6 (juhitakse sademevett suublasse sadamaehitiste maalt) nõuavad veeloa

tingimuste täitmise üle järelevalve tegemist. Tegevuse rakendamise aeg on 2022–2027.

5) Hüdroloogiliste tingimuste muutmine keskkonnaseisundi lokaalseks parandamiseks

Tegevus hõlmab endas hüdroloogiliste mõjurite eemaldamist, toitainete/orgaanika

akumuleerumise vähendamist ja seisundi parandamist, sh kui vajalik, siis toitaineterikaste

setete või lagunevate vetikate eemaldamist väiksemates ja lokaalsetes merepiirkondades, sh

Haapsalu laht. Tegevuste hulka kuuluvad erinevate tehniliste lahenduste valik, projektide

koostamine ja elluviimine. Üheks tehniliseks lahenduseks on parandada veevahetust ja seisva

veega alade likvideerimine.

Tehnilise meetme rakendamiseks Haapsalu Tagalahe puhastamiseks on vajalikud eeluuringud

setete eemaldamisvõimaluste ja selle otstarbekuse või tasuvuse selgitamiseks (setete iseloom,

lasumus, koostis jmt), samuti on vaja analüüsida alternatiivseid lahendusi toitainete

eemaldamiseks Tagalahest (taimestiku eemaldamine, karbi- või vetikakasvandus jmt),

veevahetuse parandamiseks, reostuskoormuste vähendamiseks. Tegevusega seotud

eeluuringute maksumuseks on 300 000 erurot ja tegevusega seotud tehniliste projektide

rakendamise maksumuseks on 10 000 000 eurot ning peamiste rahastusallikatena nähakse

riigieelarve, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, kohalike omavalitsuste ning ELi

merendus-, kalandus- ja vesiviljeluse fondi rahalisi vahendeid.

Ülal kirjeldatud tegevuste osas on 2023 aastal konkreetsemalt plaanis teha järgmist:

1) Keskkonnaministeerium valmistab ette ja esitab taotluse või ettepaneku rahastuse saamiseks

merestrateegia meetmekavas toodud uuringute läbiviimiseks seoses Haapsalu Tagalahe

setetega, et selgitada võimalik setete eemaldamise maht, ulatus ja maksumus Haapsalu

Tagalahes, eelkõige vee liikumist soodustavatel trassidel, põhilistel veesõidukite

liikumisteedel ja kaldalähispiirkondades. Kaalume võimalust kasutada selleks esmajoones

Euroopa merendus-, kalandus- ja vesiviljelus fondi võimalusi.

2) Keskkonnaministeerium algatab 4. perioodi veemajanduskavade ettevalmistamise ning

sellega seoses uuringud vesikonna tunnuste analüüsimiseks, sh veekogumite tüüpide

täpsustamiseks, k.a. Haapsalu lahe seisundi täpsemaks määratlemiseks, et selgitada, millises

ulatuses ja kuidas saaks seisundit lahes parandada.

3) Keskkonnaministeerium plaanib esitada käesoleval aastal taotluse Euroopa Liidu LIFE

programmi, et algatada Lääne-Eesti vesikonda hõlmav projekt, mille raames oleks muuhulgas

võimalik rakendada kompleksseid lahendusi ka Haapsalu Tagalahe olukorra parandamiseks,

sh näiteks varasemates uuringutes väljapakutud veevahetust parandavate ja kalade

koelmualade olukorda parandavate meetmete kasutamiseks. Projekti rahastuse saamisel

alustatakse tegevustega 2024 aastal.

4) Keskkonnaamet teostab 2023. aastal keskkonnaalast järelevalvet sadamate tegevuse üle

tagamaks veekaitse nõuete täitmist.

5) Keskkonnaamet toetab Haapsalu lahega külgnevaid maaomanikke pilliroo tõrjumisel ja

sellega seotud poollooduslike koosluste taastamisel rannaniitudel.

Ühtlasi teeme ettepaneku Haapsalu Linnavalitsusele kahepoolselt läbirääkida tegevuste üle, kus

Haapsalu linn või SA Läänemaa maakondliku arendusorganisatsioonina saaks ise olla projektide

eestvedaja, näiteks põhilistel veesõidukite liikumisteedel, kaldalähispiirkondades või

supluspiirkondades veetaimestiku, pilliroo ja muda eemaldamisel või vee- ja

kanalisatsiooniprojektide algatamisel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Madis Kallas

Minister

Teadmiseks: Keskkonnaamet, Riigimetsa Majandamise Keskus, SA Keskkonnainvesteeringute

Keskus

Rene Reisner, 626 2855, [email protected]

Katarina Viik, 626 2924, [email protected]