Riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,354 asuva Altja silla rekonstrueerimise ehitusloa menetlusse kaasamine

154+73152+59 152+60

152+80 153+00 153+20 153+40 153+60 153+80 154+00 154+20 154+40 154+60

72 00

1

1 2

219000 14000 10000

60 00

60 0

Üleminek 1:50, 40.00m G=6m, 69.00m Üleminek (katend) 1:50, 42.00m

6. 00

6. 00

4. 30

Tö öm

ah tu

de p

iir PK

1 52

+8 0

Tö öm

ah tu

de p

iir PK

1 54

+3 0. 30

ALTJA JÕGI 641

H2W3, L=40m

Piire H1W4, 36mPiire H1W4, 70m

Piire H1W4, 62m

Mahaviik, L=4m

Mahaviik, L=12m

Mahaviik, L=4m

Mahaviik, L=4m

Piire H2W3, 40.00m

▲ I'

I▲

▲ II '

II▲

Y=619542.3353 X=6606310.7697

Y=619552.2265 X=6606294.5460

Y=619558.3719 X=6606298.2967

Y=619548.4807 X=6606314.5204

PA1 13,20

PA2 11,15

LP1 11,35

LP2 11,50

PA3 13,50

PA4 17,1

LP3 11,50

AL TJ

A JÕ

GI 64

1

Projekteeritud plasttruup,

∅300 mm, L=12.0 m,

H=14.15-14.65 m, i=-4.17%

???

4. 30

Piire H1W4, 50m

Kraavi põhja korrastamine 13.00

Kraavi põhja korrastamine 20.00

Likvideeritavad puud 4tkLikvideeritavad puud 1tk

Ol.oleva koonuse korrastamine Ol.oleva koonuse korrastamine

14.0

15.013.4 13.413.4 13.5 13.5 13.5 13.6 13.7

13.8

13.9

14.1

14.2

14.3 14.4 14.5 14.6 14.7 14.8 14.9

15.1 15.2 15.3 15.4 15.5 15.6 15.7

Märkused: 1. Sidutee projektsed parameetrid:

· Tee klass - kõrvalmaantee · Ristlõige - sõiduraja laius 4,0m, peenar 1,0m. · Sõidutee gabariit sillal 6m. · Põrkepiirete vahe sõiduteel 6m. · Mulde laius 7,5m. Proj. ja ol.oleva katendi kokkuviimine 1:50 kaldega.

2. Proj. katend kogu paksuses 31cm: · ühekihiline AC16 surf 6cm · killustikalus - 32/64 + 16/32 25cm

3. Sillal ja sõiduteel kasutatavad piirded: · H2W3 ankurdatav L=36m · H2W3 rammitav L=44m · H1W4 rammitav L=218m · Üleminekudetailid H2W3->H1W4 sisalduvad teepiirde mahus. · Mahaviik 4/12m

4. Ehitusaegne ümbersõit vt SK ptk 4.3 5. Kivikindlustus betoonil: munakivid D200-400mm, geotekstiil profiil 2, tagasitäide fmin 0,5m/ööp. 6. Kindlustatava ala suurus kokku 130m² (projektsioon). 7. Geodeetiline plaan koostatud R Geo OÜ töö nr G1021, teostatud 2021a. 8. Geoloogilised uuringud teostatud OÜ Reaalprojekt töö nr GL21104, teostatud 2021a jaanuar. 9. Hüdroloogilised andmed Keskkonnaagentuurist 06.12.2021a. 10. Koordinaadid L-Est97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

Töömahtude piir

Proj. asfaltkate

Proj. katteserv

Proj. vertikaal 40.00

Projekteeritud nõlv 1:1,5

Proj. põrkepiire sõiduteel

Proj. liiklusmärgi post

PA_1 10.00 Geoloogilise uuringupunkti asukoht

Tähispost

Tingmärgid:

Munakivid geotekstiilil

Proj. põrkepiire sillal

Proj. tee telg

Proj. kergkate

Proj. kraavipõhi Likvideeritav puu

Altja Tallinn

INSENER ALLKIRI JOONISE NIMETUS

MÕÕTKAVAJOONISE NR

TELLIJA

TÖÖ NIMI

OBJEKT

PROJ ETAPPPROJ NR REV

MTR reg. nr : EEP003348

ALLKIRI

ALLKIRI

INSENER

VASTUTAV INSENER

KUUPÄEV

Selektor Projekt OÜ reg kood 12503887 Pärnu mnt 186, 11314 Tallinn Tel 56 565 000, [email protected]

TEL002841

Transpordiamet Riigitee nr 17181 Võsu-Vergi-Söeaugu km 15,354 Altja silla rekonstrueerimise põhiprojekti koostamine. Muudatusprojekt Altja sild km 15,354

Asendiplaan

P21012 TS-4-01 PP

J. Vanamõisa

T. Jõe

E. Reinsalu 28.11.2022 v31:500

MUUDATUSPROJEKT (28.11.2022): 1. Sõidutee gabariit 6m (varasemalt 8m) 2. Töömaa-ala ulatus vähenenud. 3. Tee-ehitus teostakse teemaal. 4. Tee-ehituse tarvis ei teostata raadamist. 5. Teemulde nõlvakalle 1:1,5

Töö nimetus: Riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,354 Altja silla rekonstrueerimise põhiprojekt

Töö osa: Altja sild km 15,354

Töö number: P21012 PÕHIPROJEKT, KÖIDE - II

L e h t 1 | 33

Selektor Projekt OÜ

12.2022

SISUKORD

1. ÜLDOSA ............................................................................................................................................ 4

1.1. Lähteülesanne ja eesmärk ........................................................................................................... 4

1.2. Varasema projektlahenduse muudatused ................................................................................... 5

1.3. Kasutatud õigusaktid, standardid ja juhendid ............................................................................. 5

1.4. Teostatud uuringute loetelu ........................................................................................................ 6

1.5. Tellija ja projekteerimisettevõtja kontaktandmed ...................................................................... 7

2. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ................................................................................. 8

2.1. Andmed maaomandi kohta ......................................................................................................... 8

2.2. Uuringute tulemuste kokkuvõte ................................................................................................. 8

2.2.1. Topo-geodeetiline uuring ................................................................................................... 8

2.2.2. Geotehnilised uuringud ...................................................................................................... 9

2.2.3. Keskkonnamõju eelhindamine (KMeH) ........................................................................... 10

2.3. Kitsendused ja piirangud .......................................................................................................... 10

3. PROJEKTLAHENDUS ................................................................................................................... 12

3.1. Projektlahenduse valik ............................................................................................................. 12

3.2. Üld- ja tehnilised andmed (muudatus) ..................................................................................... 12

3.3. Plaanilahendus .......................................................................................................................... 13

3.4. Vertikaallahendus ..................................................................................................................... 14

3.5. Muldkeha .................................................................................................................................. 14

3.6. Katend ...................................................................................................................................... 15

3.7. Vetejuhtimine (truubid, kraavid) .............................................................................................. 16

3.8. Konstruktsioonid ...................................................................................................................... 16

3.8.1. Konstruktsioonimaterjalid ja nõuded ............................................................................... 17

3.8.2. Koormused ja tugevusarvutused ....................................................................................... 18

3.8.3. Pealisehitus ....................................................................................................................... 18

3.8.4. Vundament ....................................................................................................................... 19

3.8.5. Deformatsioonivuugid ...................................................................................................... 19

3.8.6. Hüdroisolatsiooni süsteem................................................................................................ 19

3.8.7. Koonusekindlustus ........................................................................................................... 20

3.8.8. Veeviimarid sillal ............................................................................................................. 20

3.8.9. Pealesõiduplaat ................................................................................................................. 21

3.9. Liikluskorraldus – ja ohutusvahendid ...................................................................................... 21

3.9.1. Piirded .............................................................................................................................. 21

3.9.2. Tähispostid ....................................................................................................................... 23

Töö nimetus: Riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,354 Altja silla rekonstrueerimise põhiprojekt

Töö osa: Altja sild km 15,354

Töö number: P21012 PÕHIPROJEKT, KÖIDE - II

L e h t 2 | 33

Selektor Projekt OÜ

12.2022

3.9.3. Liiklusmärgid ................................................................................................................... 23

3.10. Tehnovõrgud ........................................................................................................................ 23

3.11. Keskkonnakaitse ................................................................................................................... 24

4. TÖÖDE TEOSTAMINE .................................................................................................................. 26

4.1. Üldosa ....................................................................................................................................... 26

4.2. Ettevalmistus- ja ehitustööd ..................................................................................................... 27

4.3. Ehitusaegne liikluskorraldus ja ajutine ümbersõit .................................................................... 29

5. HOOLDUS JA KASUTUSJUHEND............................................................................................... 32

Töö nimetus: Riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,354 Altja silla rekonstrueerimise põhiprojekt

Töö osa: Altja sild km 15,354

Töö number: P21012 PÕHIPROJEKT, KÖIDE - II

L e h t 3 | 33

Selektor Projekt OÜ

12.2022

PROJEKTI KÖIDETE LOETELU

1. PÕHIUURINGUD – KÖIDE I

2. RAJATISED – KÖIDE II (käesolev Töö osa)

KÄESOLEVA KÖITE SISUKORD

1. Seletuskiri

2. Lisad

3. Joonised

ARUANDED

1. TS-8-01 Ehitusmahtude tabel

LISAD (Muud silla eelprojekti dokumendid)

2. TS-9-01 Arvutusaruanne

JOONISED

1 TS-4-01 Asendiplaan

2 TS-4-02 Pikiprofiil

3 TS-5-01 Plaan

4 TS-6-01 Vaade

5 TS-6-02 Pikilõige

6 TS-6-03 Lõige A-A

7 TS-6-04 Sõidutee tüüpristlõige

8 TS-6-05 Kujujoonised

9 TS-7-01 Sõlm A - Salaoja

10 TS-7-02 Pealesõiduplaat

11 TS-7-03 Armeering – tekiplaat

12 TS-7-04 Armeering – külgtiivad

13 TS-7-05 Armeering- jõesammas

14 TS-7-06 Armeering – PS plaat

15 TS-7-07 Armeering - Painutustüübid

Töö nimetus: Riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,354 Altja silla rekonstrueerimise põhiprojekt

Töö osa: Altja sild km 15,354

Töö number: P21012 PÕHIPROJEKT, KÖIDE - II

L e h t 4 | 33

Selektor Projekt OÜ

12.2022

1. ÜLDOSA

Objekti nimetus ja asukoht

Käesolev töö on koostatud Selektor Projekt OÜ poolt Transpordiameti tellimusel.

Töö nimetus: „Riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,354 Altja silla rekonstrueerimise põhiprojekt“

Töö osa: „Altja sild km 15,354“

Paiknemine: Altja küla, Haljala vald, Lääne-Viru maakond

Objekti seotus teedevõrguga

Rekonstrueeritav Altja sild paikneb kõrvalmaanteel nr 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,354 ületades

Altja jõgi koordinaadil X= 6606304.34 ja Y= 619550.00 (tee ja jõe ristumispunkt).

Joonis 1. Altja silla asukoht Eesti mastaabis

1.1. Lähteülesanne ja eesmärk

Lähteülesanne

Töö koostamise aluseks on Tellija poolne dokument: „HD Lisa 1. Tehniline kirjeldus. Riigitee 17181

Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,354 Altja silla rekonstrueerimise põhiprojekti koostamine“ ning

Transpordiameti väljastatud ,,Projekteerimistingimused“.

Töö koostamise eesmärgid

Projekti eesmärk on riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,354 Altja silla (nr 195) rekonstrueerimise

põhiprojekti koostamine, et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada silla kandevõimet.

Töö nimetus: Riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,354 Altja silla rekonstrueerimise põhiprojekt

Töö osa: Altja sild km 15,354

Töö number: P21012 PÕHIPROJEKT, KÖIDE - II

L e h t 5 | 33

Selektor Projekt OÜ

12.2022

1.2. Varasema projektlahenduse muudatused

Muuta Selektor Projekt OÜ tööd nr P21012 „Riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,354 Altja silla

rekonstrueerimise põhiprojekt“ lähtudes järgnevatest nõuetest:

1.1. Keskkonnaalastest piirangutest lähtudes muuta silla gabariiti nii, et konstruktsioon mahuks ära

olemasolevasse teekoridori. Eeldatav silla gabariit 6m.

1.2. Koostada uus keskkonnamõjude eelhinnang uuele projektlahendusele. Projektlahendus koostada

selliselt, et oleks välistatud KMH algatamise vajadus.

Vastavalt Transpordiameti suunistele on varasemat koostatud projektlahendust muudetud järgmiselt:

✓ Sõidutee gabariit vähendatud 8m → 6m

✓ Sõidutee pikiprofiil silla asukohas langetatud 25cm vähendamaks teemulde laiendust.

✓ Projektkiirus 70km/h.

✓ Ühise sõidurajaga kahesuunaline liiklus. Sõiduraja laius 4m.

✓ Töömaa-ala ulatus vähenenud.

✓ Tee-ehitus teostatakse teemaal, st konstruktsioonide rajamine ja tee muldkeha ümberehitus

toimub transpordimaal.

✓ Tee-ehituse tarvis ei teostata raadamist – puutumata peab jääma looduskaitsealale kuuluvad puud

ja põõsad.

✓ Teemulde nõlvakalle rajada 1:1,5

1.3. Kasutatud õigusaktid, standardid ja juhendid

Rajatise projektlahenduse väljatöötamisel on arvestatud kõigi tehnilises kirjelduses nimetatud ja muude

asjassepuutuvate kehtivate nõuete ja normidega, milledest olulisemad on:

EUROKOODEKSI STANDARDID

EUROKOODEKS 0: Konstruktsioonide projekteerimise alused

EVS-EN 1990:2002+NA:2002 Eurokoodeks: Ehituskonstruktsioonide

projekteerimise alused

EVS-EN 1990:2002/A1:2006+NA:2009 Eurokoodeks: Ehituskonstruktsioonide

projekteerimise alused. Muudatus A1. Lisa A2:

Rakendamine sildade puhul

EUROKOODEKS 1: Konstruktsioonide koormused

EVS-EN 1991-1-1:2002+NA2002 Eurokoodeks: Ehituskonstruktsioonide

koormused. Osa 1-1: Üldkoormused.

Mahukaalud, omakaalud, hoonete

kasuskoormused;

EVS-EN 1991-2:2004+NA:2007

Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide

koormused. Osa 2: Sildade liikluskoormused.

EUROKOODEKS 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine

EVS-EN 1992-1-1:2005+NA:2015 Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide

projekteerimine. Osa 1: Üldreeglid ja reeglid

hoonetele.

Töö nimetus: Riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,354 Altja silla rekonstrueerimise põhiprojekt

Töö osa: Altja sild km 15,354

Töö number: P21012 PÕHIPROJEKT, KÖIDE - II

L e h t 6 | 33

Selektor Projekt OÜ

12.2022

EVS-EN 1992-2:2005+NA:2008 Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide

projekteerimine. Osa 2: Betoonsillad. Arvutus-ja

detailiseerimisreeglid

EUROKOODEKS 7: Geotehniline projekteerimine

EVS-EN 1997-1:2005+NA:2014 Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine.

Osa 1: Üldeeskirjad

EVS-EN 1997-2:2007+NA:2008 Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine.

Osa 2: Pinnaseuuringud ja katsetamine

MUUD EUROOPA STANDARDID (BETOON)

EVS-EN 206:2014+A1:2016 Betoon – Osa 1: Spetsifitseerimine, toimivus,

tootmine ja vastavus.

EVS 814:2020 Normaalbetooni külmakindlus. Määratlused,

spetsifikatsioonid ja katsemeetodid

EVS-EN 13670:2010 Betoonkonstruktsioonide ehitamine. Osa 1:

Üldsätted

MUUD EUROOPA STANDARDID (TERAS ARMATUUR)

EVS-EN 10080:2006 Teras betooni tugevdamiseks. Keevitatav

sarrusteras. Üldist.

EVS-EN 10025-1:2006 Konstruktsiooniterasest kuumvaltsitud tooted.

Osa 1: Üldised tehnilised tarnetingimused.

MUUD EUROOPA STANDARDID (LIIKLUSOHUTUS)

EVS-EN 1317-2:2010 Teepiirdesüsteemid. Osa 2: Põrkepiirete,

sealhulgas sõidukirinnatiste toimivusklassid,

kokkupõrkekatse läbimistingimused ja

katsemeetodid

EESTI STANDARDID/JUHISED

EVS 843:2016 Linnatänavad. 04.04.2016

EVS-EN 1991-2 TÄPSUSTAVAD NÕUDED.

Maanteeameti peadirektori 18.01.2018

käskkiri nr 1-2/18/018

Riigiteedel asuvate sildade, viaduktide

konstruktsioonidele mõjuvate liikluskoormuste

täpsustamise juhis MA 2018-001

Tee projekteerimise normid Majandus- ja taristuministri 5.august 2015. a

määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid“

Lisa

Maanteehoiuteenistuse direktori 26.05.2021

korraldus nr 1.1-3/21/212

Täiendavad nõuded riigiteede sildade/viaduktide

projekteerimisel, ehitamisel ja liiklusohutuse

auditeerimisel

Riigiteede ristlõike valimise juhend Riigiteede ristlõike valimise juhend 27.07.2022

nr 1.1-7/22/119

BÜ4 Betoon ja raudbetoon. Betooni pinnad Eesti Betooniühing, 2010

Ehitusseadustik Riigi Teataja, 01.07.2015

Ehituskonstruktori käsiraamat Ehitame, Tallinn 2010

Teetööde tehniline kirjeldus www.transpordiamet.ee, 18.02.2019

1.4. Teostatud uuringute loetelu

Tehnilise kirjelduse kohaselt on täiendavalt projekteerimise mahus teostatud uuringud:

Töö nimetus: Riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,354 Altja silla rekonstrueerimise põhiprojekt

Töö osa: Altja sild km 15,354

Töö number: P21012 PÕHIPROJEKT, KÖIDE - II

L e h t 7 | 33

Selektor Projekt OÜ

12.2022

✓ Topo-geodeetiline uuring, R Geo OÜ töö nr G1021;

✓ Geotehnilised uuringud, OÜ Reaalprojekt töö nr GL21104;

✓ Hüdroloogilised uuringud ja arvutused, Keskkonnaagentuur (Hüdroloog Anna Põrh);

✓ Keskkonnamõju eelhinnang, Hendrikson&KO töö nr 21004166 (16.06.2022)

✓ Keskkonnamõju eelhinnang, Hendrikson&KO töö nr 21004166/versioon 2 (16.12.2022)

1.5. Tellija ja projekteerimisettevõtja kontaktandmed

Tellija

Transpordiamet

Esindaja: Erkki Mikenberg

Kontakt tel: +372 52 87 643

Kontakt e-post: [email protected]

Projekteerimisettevõtja

Selektor Projekt OÜ

Esindaja: Erki Reinsalu

Kontakt tel: +372 56 48 93 42

Kontakt e-post: [email protected]

Projekti meeskond

Projektijuht / Vastutav insener: Erki Reinsalu, kutsetunnistus 176372, diplom. teedeinsener, tase 7

Insener: Tarmo Jõe, volitatud teedeinsener, tase 8

Insener: Jörgen Vanamõisa, diplom. teedeinsener, esmane tase 7

Töö nimetus: Riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,354 Altja silla rekonstrueerimise põhiprojekt

Töö osa: Altja sild km 15,354

Töö number: P21012 PÕHIPROJEKT, KÖIDE - II

L e h t 8 | 33

Selektor Projekt OÜ

12.2022

2. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS

Riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,047–19,112 teelõigu aasta keskmine ööpäevane

liiklussagedus oli riikliku teeregistri 2021. aasta andmetel 170 a/ööp, millest raskeliiklus moodustab 1 %.

Teelõigul kehtib piirkiirus 90 km/h.

Riigitee 17181 km 15,354 asuv Altja sild üle Altja oja on 1-avaline konsoolidega 1963. aastal ehitatud

12,2 m pikkune sild.

Silla rekonstrueerimine on vajalik, kuna sillal esinevad mitmed defektid ning olemasolev sild ei vasta

tänapäevastele liikluskoormustele ja ohutusnõuetele.

Projektala jääb Lahemaa rahvuspargi Lahemaa piiranguvööndisse ning alal kehtiv kaitsekord on

sätestatud looduskaitseseadusega ja Lahemaa rahvuspargi kaitse eeskirjaga. Lahemaa rahvuspark kuulub

Lahemaa linnualana ja Lahemaa loodusalana Natura 2000 võrgustiku alade nimekirja.

2.1. Andmed maaomandi kohta

Praegusel kujul Altja sild koos Vergi-Söeaugu teelõiguga asub transpordimaal ega koorma kõrvalolevaid

kinnistuid. Projektlahenduse väljaehitamisel ei ole lubatud väljuda transpordimaa piiridest.

Puudutatud katastriüksused

✓ 88703:001:3010 17181 Võsu-Vergi-Söeaugu tee

✓ 88701:001:0435 Sagadi metskond 197

✓ 88701:001:0434 Sagadi metskond 196

✓ 88703:001:1590 Sagadi metskond 56

✓ 88703:001:1540 Sagadi metskond 42

✓ 88703:002:1690 Sagadi metskond 40

2.2. Uuringute tulemuste kokkuvõte

Uuringute tulemuste kokkuvõte on esitatud rajatise põhiprojekti koostamise seisukohast järgnevate

olulisemate uuringute kohta.

2.2.1. Topo-geodeetiline uuring

Projektalal teostati 2021a novembris R Geo OÜ poolt geodeetilised uuringud, töö nr G1021.

Maa-ala on mõõdistatud riigi koordinaatide süsteemis L-EST’97 ja kõrgused on antud EH2000 kõrguste

süsteemis. Katastriüksuste piirid on saadud Maa-ametist seisuga 01.11.2021.a.

✓ Mõõtkava: 1:500

✓ Mõõdistatud ala suuruseks on 3,5 ha.

✓ Mõõdistusmeetod: tahhümeetriline ja mobiilne laserskaneerimine

Uuritaval maa-alal asub ELA-SA sidekaabel. Geodeetiline alusplaan on leitav Köide-I.

Töö nimetus: Riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,354 Altja silla rekonstrueerimise põhiprojekt

Töö osa: Altja sild km 15,354

Töö number: P21012 PÕHIPROJEKT, KÖIDE - II

L e h t 9 | 33

Selektor Projekt OÜ

12.2022

2.2.2. Geotehnilised uuringud

Varasemalt on antud lõigu geoloogiline ülesehitus projekteerijale teada 1971a teostatud pinnase

uuringutest.

Projektalal teostati jaanuar 2021 a. OÜ Reaalprojekti poolt geotehnilised uuringud, töö nr GL21104.

Projekteeritava silla asukohas on lähtutud geotehnilistest uuringupunktidest PA2 ja PA3

(löökpenetratsiooni katsed LP1 ja LP2). Geotehniline aruanne on leitav Köide-I. Üldgeoloogiliste

andmete põhjal moodustab aluspõhja Alam-Kambriumi Lontova lademe (Cm1ln) savi aleuroliidi ja

liivakivi vahekihtidega.

Projekteeritava silla sammaste piirkonnas esinevad mullakihi ja koheva liiva all vähe kokkusurutavad

kesktihe ja tihe liiv ning kõva ja väga kõva konsistentsiga savimöllpinnased (savimöllmoreen).

Kui silla vundeerimiseks kasutatakse jaotusvundamenti, siis tuleks see toetada kesktihedale-tihedale

liivale või kõvale moreenile (kihid 4 ja 5).

Jaotusvundamendi rajamisel tuleb arvestada, et mölline peenliiv on tundlik hüdrodünaamilistele

mõjutustele ja moreen on leondumisohtlik pinnas. Peenliiva vee all kaevamine põhjustab peenliiva

heljundumise (tekib ebavesiliiv, liiv kaotab kandevõime, liiva struktuur rikutakse) ja leondumise

tulemusena võib moreeni konsistents muutuda pehmeks-voolavaks.

Vaivundament rajada aluskihti 6 (kõva savimöllmoreen) maapinnast 4,8...8,80m sügavusel.

Tabel 1. Geotehnilis lähteandmed projekteerimiseks (normatiivsed)

Pinnasevesi

Pinnasvesi jõele lähemas 5 uuringupunktis ja oli tee kõrval maapinnast 0,50…0,8 meetri sügavusel, abs.

kõrgusel 10,55...10,85 m. Uuringute ajal oli pinnasevesi hinnanguliselt keskmisest kõrgemal tasemel.

Pinnaseveetase sõltub veetasemest jões, olles sellest valdavalt mõnikümmend sentimeetrit kõrgemal.

Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi (MA 2017-003) tabeli L1.T1. määrangul kuulub

uuringupiirkond 2. niiskuspaikkonda.

Töö nimetus: Riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,354 Altja silla rekonstrueerimise põhiprojekt

Töö osa: Altja sild km 15,354

Töö number: P21012 PÕHIPROJEKT, KÖIDE - II

L e h t 10 | 33

Selektor Projekt OÜ

12.2022

2.2.3. Keskkonnamõju eelhindamine (KMeH)

Keskkonnamõjude eelhindamine (KMeH) on teostatud 16.12.2022 a. Hendrikson&KO poolt, töö nr

21004166/versioon 2. Olulistematest tegevustest on välja toodud järgnev:

✓ Muinsuskaitse aluseid kultuurimälestisi (ja pärandkultuuriobjekte) projekti mõjupiirkonnas ei

paikne;

✓ Rekonstrueeritavast sillast jääb ca 10 m kaugusele VEP nr.163033. Käesoleva projektiga

vääriselupaigal tegevusi ette ei nähta, seega mõju puudub.

✓ Kavandatava tegevuse vahetus läheduses II kategooria kaitsealuse liblika mustlaik-apollo

(KLO9200477) leiukoht (vt joonis 4.1), mis jääb kahe lahustükina mõlemale poole maanteed.

Projekt näeb ette tee äärest raadamist, mis ulatub ka registreeritud leiukohta, kuigi leiukoha olulist

vähenemist see kaasa ei too ja liigi elutingimused suures osas säilivad.

✓ Altja jõgi kuulub lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis ja elupaikade nimistusse.

2021.aastal on Altja jõelõikudes Altja sillast ca 20 m ja Altja sillast 1,2-1,3 km allavoolu rajatud

forelli ja jõesilmu kudetingimuste parandamiseks neli kudepadjandid (Keskkonnaameti seisukoht

Altja silla eskiisprojekti lahendusele; kiri 06.05.2022 nr 6-2/22/6692-2). Käesoleva projektiga

veekogus tegevusi ette ei nähta, seega puudub oluline mõju forelli ja jõesilmu

kudemistingimustele ning välditakse setete allavoolu kandumist jm võimalikke mõjusid.

✓ Rekonstrueeritud sild ei tohi vähendada jõe ristlõiget ega tekitada paisutust, mis takistaksid

vee elustiku vaba liikumist. Tööde käigus on vajalik arvestada, et tööpiirkonnas ei rikutaks

looduslikku sängi ning vajadusel tööde piirkonnast vee ümbersuunamisel arvestada asjaoluga, et

säiliks jõe loomulik veerežiim (kõigi vooluhulkade läbilaskevõime tagamine), sh ei toimuks

ajutist paisutamist ega vee ümberjuhtimist, mis takistavad kalade ja muu vee elustiku vaba

liikumist läbi tööde tsooni.

✓ Kuna kavandatav tegevus asub kaitsealal, tuleb ehitusloa andmisele saada Keskkonnaameti

nõusolek (vastavalt looduskaitseseaduse § 14)

✓ Kuna projektiga nähakse veekaitsevööndis ette puude eemaldamist, tuleb langetamiseks saada

Keskkonnaameti nõusolek (vastavalt veeseaduse § 119)

✓ Kuna kavandatav tegevus (silla rajamine) toimub avalikult kasutataval veekogul, siis on antud

juhul vajalik taotleda Keskkonnaametilt veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimist.

✓ Projekti vahetus läheduses ei asu müratundlikke objekte;

✓ Antud juhul kavandatava tegevusega veekogus ehitustegevusi (veekogu süvendamist ja

tahkete ainete uputamist) ette ei nähta. Seega ei ole kavandatava tegevuse korral

vajalik keskkonnamõju hindamise algatamine tulenevalt KeHJS § 6 lg (1).

2.3. Kitsendused ja piirangud

Keskkonna piirangud

✓ Natura 2000

✓ Lahemaa rahvuspark (reg.kood KL01000511)

Veekaitsevööndi piirangud

✓ Kallasraja ulatus 4m

✓ Ranna või kalda veekaitsevöönd 10m

✓ Ranna või kalda ehituskeeluvöönd 50m

Töö nimetus: Riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,354 Altja silla rekonstrueerimise põhiprojekt

Töö osa: Altja sild km 15,354

Töö number: P21012 PÕHIPROJEKT, KÖIDE - II

L e h t 11 | 33

Selektor Projekt OÜ

12.2022

Muinsuskaitselised piirangud

Puuduvad

Maaparandussüsteemide piirangud

Puuduvad

Tehnovõrkude piirangud

✓ ELA-SA (ELA118) kaitsevöönd 2m

Töö nimetus: Riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,354 Altja silla rekonstrueerimise põhiprojekt

Töö osa: Altja sild km 15,354

Töö number: P21012 PÕHIPROJEKT, KÖIDE - II

L e h t 12 | 33

Selektor Projekt OÜ

12.2022

3. PROJEKTLAHENDUS

Projektlahenduse koostamisel on lähtutud Tehnilisest kirjeldusest (TK), Tellija otsustest (sh.

Keskkonnaameti tingimused), ehitusprojekti koostamise nõuetes toodud põhimõtetest, põhiprojekt vastab

majandus- ja taristuministri määruses 09.01.2020 nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ ning Eesti

standardis EVS 932:2017 esitatud nõuetele.

Vastavalt MKM 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ on antud

põhiprojekti seletuskirja mahus järgmised peatükid:

✓ ÜLDOSA

✓ OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS

✓ PROJEKTLAHENDUS

✓ TÖÖDE TEOSTAMINE

Ehitusprojekti dokumentatsioon koosneb seletuskirjast, joonistest ja lisadest. Vasturääkivuste korral on

projekti dokumentatsiooni pädevusjärjekord: joonised, seletuskiri, lisad. Vajadusel täpsustada

projektlahendust konstruktsioonide projekteerijaga.

Täiendavalt tuleb töövõtjal arvestada valitud ehitustehnoloogiast tulenevalt vajalike tööjooniste ning

tehases toodetavate elementide tootmiseks vajalike montaaži- ja tootejooniste koostamisega kaasnevate

kuludega. Samuti tuleb hankida tööde teostamiseks vajalikud load ja kooskõlastused nende puudumisel.

3.1. Projektlahenduse valik

Käesoleva töö eskiisi etapis esitati Tellijale kaalumiseks 3 võimalikku sillavarianti:

✓ Integraal – puurvaiadele rajatav plaatsild;

✓ Raamsild;

✓ Torusild (truup)

Tellija ja Projekteerija töökoosolekul 07.04.2022 otsus jätkata põhiprojektis variandiga 1: integraal.

3.2. Üld- ja tehnilised andmed (muudatus)

Projekteerimise lähtetase: RAHULDAV

Projektkiirus: 70km/h

Tee klass ja liik sillal : V klass kõrvalmaantee

Projekteeritav eluiga: 100 aastat

Projekteeritud rajatise tehnilised näitajad

Projekteeritud rajatise tehnilised näitajad Ühik/kirjeldus

Teki pindala, m2 100,8

Katte pindala, m2 84

Rajatise pikkus, m 14,0

Töö nimetus: Riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,354 Altja silla rekonstrueerimise põhiprojekt

Töö osa: Altja sild km 15,354

Töö number: P21012 PÕHIPROJEKT, KÖIDE - II

L e h t 13 | 33

Selektor Projekt OÜ

12.2022

Rajatise laius, m 7,2

Sõidutee gabariit, m 6

Avade arv, tk 1

Ehitusmaterjal Raudbetoon

Ava ehituse tüüp Konsoolidega jätkuvtala

plaatsild

Avade/konsoolide pikkused, m 2,0+10+2,0

Koormusmudelid KM1, KM2, KM3 1200kN

Tabel 2. Projekteeritud tehnilised näitajad

Raudbetoonis kasutada tardkivikillustikust täitematerjali. Betooni tootmisel järgida EVS-EN

206:2014+A1:2016 nõudeid.

3.3. Plaanilahendus

Asendiplaani lahenduse

Projekteeritav Altja sild on asetatud ol.oleva rajatise suhtes sümmeetriliselt, st sidumispunkt teljel. Sillast

põhjapoole (Altja suunal) kulgeb tee sirgjooneliselt. Sillast 170m lõunapoole (Vihula suunal) algab

plaanikõverik raadiusega 350m, mis vastab projektkiirusel 70km/h ja 2,5% kahepoolse põikkalde korral

tasemel ERANDLIK.

Lõigul on 1 mahasõit üksikelamu kinnistule:

✓ PK 154+10 paremale; *lähiaadress Silla

Vastavalt maanteede projekteerimisnormile:

✓ sõidutee katte laius põrkepiirde horisontaalosa ulatuses peab olema konstantne ja vastama

sõidutee laiusele sillal;

✓ muldkeha laius enne ja pärast silda peab ületama põrkepiirete vahelise kauguse mõlemalt poolt

min 0,75m.

✓ laiendatud muldkeha/katte kokkuviimine ol.oleva sõiduteega teostada 1:50 kaldega.

✓ põrkepiirde mahaviigud kõrvalmaanteel min 8m. Mahaviigud pööratakse 0,5m teest eemale.

Töömaa-piirid ja katendi üleminkud:

✓ PK 152+80 – PK 153+20 – Töömaa algus / Katendi üleminek 1:50 kaldega

✓ PK 153+20 – PK 153+88 – Katte laius 6m

✓ PK 152+88 – PK 154+30 – Katendi üleminek 1:50 kaldega / Töömaa lõpp

Töö nimetus: Riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,354 Altja silla rekonstrueerimise põhiprojekt

Töö osa: Altja sild km 15,354

Töö number: P21012 PÕHIPROJEKT, KÖIDE - II

L e h t 14 | 33

Selektor Projekt OÜ

12.2022

Ristlõike lahendus

Silla ristlõige koostatud vastavalt Riigiteede ristlõike valimise juhisele:

✓ Projektkiirus 70km/h

✓ Sõidutee gabariit 6,0m

✓ Sõiduraja laius 4,0m *

✓ Kindlustatud peenar sillal 1,0m

✓ Servapruss 0,6m

*Tabel 5. Ühise sõidurajaga kahesuunaline liiklus. Riigiteede ristlõike valimise juhend 27.07.2022

3.4. Vertikaallahendus

Altja sild paikneb praeguselt vertikaallahenduselt ebasoodsalt tee „lohus“, mille tulemusena ei ole tagatud

tee minimaalne pikikalle ega vetejuhtimine sillal.

Pikiprofiili valikul on lähtutud põhimõtetest:

✓ Tagada konstruktsiooni alumise pinna kõrguslik paiknemine min. 1,0m kõrgveetasemest;

✓ Tagada 0,5% pikikalle sillal ja sõiduteel projektala ulatuses;

✓ Tagada sillalune kallasraja kõrgusgabariit väikeulukitele 1,5m;

Projektlahendusega viiakse sõidutee pikiprofiili Altja suunal kokku ol.olevaga 0,5% pikikalletega ja

Vihula suunal tõuseb sõidutee 4%.

Teeprofiili parameetrid on määratud lähtuvalt projektkiirusest 70km/h ja tasemest „rahuldav“ järgnevalt:

✓ Nõgusa püstkõveriku raadius 1000m;

✓ Kumera püstkõveriku raadius 3000m;

✓ Min. projektne pikikalle sõiduteel ja sillal 0,5%;

3.5. Muldkeha

Tee muldkeha kirjeldus

Ol.oleva muldkeha ülemise kihi paksuses 0,55...0,6m moodustab mittefiltreeriv liivpinnas. Antud pinnas

liigitub ehituseks mittesobivaks, ent sobib kasutada muldkeha laiendamisel alumistes kihtides väljaspool

töötsooni.

Projektse katendikonstruktsiooni rajamiseks eemaldakse teepinna ülemine kiht (asfalt, freespuru)

keskmiselt 20cm ulatuses, mis on vajalik killustikaluse rajamiseks. Sügavamates kihtides mittedreeniva

pinnase asendamine ei ole otstarbekas ja täiendavat dreenkihialust ei rajata!

Peale ülemise täitepinnase eemaldamist pofileeritakse muldkeha pealispind 4% põikkaldega.

Katendialune projektne muldkeha eraldatakse killustikalusest geotekstiiliga JM 2 klass või NordGeoSpec

II klass (kaal 120g/m2), mis takistab pinnasekihtide omavahelist segunemist ning pinnaste

stabiliseerimiseks geovõrguga tõmbetugevusega min 20x20kN/m. Kasutada võib analoogtootena ka

geokomposiiti.

Töö nimetus: Riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,354 Altja silla rekonstrueerimise põhiprojekt

Töö osa: Altja sild km 15,354

Töö number: P21012 PÕHIPROJEKT, KÖIDE - II

L e h t 15 | 33

Selektor Projekt OÜ

12.2022

Silla tagasitäite kirjeldus

Silla ehitusel teostatav tagasitäide liivpinnasega k>1,0m/ööp katendi töötsoonis mahukaaluga 18...20

kN/m3 ja sisehõõrdenurgaga φ >=33º. Tagasitäide teha sümmeetriliselt mõlema samba taga.

Tihendustegur 0,98 (98% kontrollkatsel saadud maks. tihedusest).

Nõuded aluspinnasele ning tagasitäite tihendustegurile ja filtratsioonimoodulile

Mullete ehitamisel tuleb lähtuda „Muldkeha pinnaste tihendamise ja tiheduse kontrolli juhised“,

„Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis“ ning Maanteeameti peadirektori

05.01.2016 käskkiri nr 0001.

*Muldkeha töötsooniks loetakse katendi konstruktsiooni alumisest kihist mõõdetud sügavust kuni 1,5m.

Sügavusel alates 1,5 m täitepinnasele filtratsiooninõue k>=0,2 m/ööp, muud nõuded vastavalt

täitematerjali nõuetele „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi“ juhises ja EVS-EN

13242. Tagasitäitena ei tohi kasutada külmakerkeohtlikku täitepinnast.

Nõuded materjalidele peavad vastama „Tee projekteerimise normid ja nõuded“ määrusele ja „Tee ja

teetööde kvaliteedinõuded“ määrusele.

Täitepinnase tihendamise nõuded vastavalt "Muldkeha pinnaste tihendamise ja tiheduse kontrolli

juhisele" (kinnitatud Maanteeameti peadirektori käskkirjaga 29.12.06 nr. 264).

3.6. Katend

Katendikonstruktsiooni lahendamisel on kasutatud Transpordiameti väljaantud näidislahendusi väikese

liiklussagedusega teedele.

Projektse katendikonstruktsioonina sõiduteel rajada 1-kihiline asfaltkate kahepoolse põikkaldega 2,5%.

✓ Frakts. killustikalus fr 32/63 (kiilutud) – min 25cm

✓ Kulumiskiht AC surf 16 70/100 – 6 cm

Kui killustikaluse alla jäävas kihis ei ole tahatud 20cm ulatuses filtr. moodul 1m/ööp, tuleb alus ehitada

kogu mulde laiuses fraktsioneeritud killustikust või ridakillustikust ja kuni 25cm ühekihilise aluse puhul

tuleb kasuatda fr 32/63 Vt. Killustikust katendikihtide ehitamise juhis, p.2.6 ja 2.13

Projektse katendikonstruktsioonina sillal:

✓ Hüdroisoleerimine süsteem 2 *vt ptk 3.8.6

✓ Paigaldada kaitsekiht AC8 bin 70/100 - 3cm;

Nõuded killustikaluse ehituskvaliteedile ja materjalidele

Killustikaluse materjalinõuded vastavalt "Killustikust katendikihtide ehitamise juhisele" Tabel 1 veerg

Nr. 6 AKÖL 20 < 3000 (kinnitatud Transpordiameti peadirektori käskkirjaga 26.01.22 nr. 1.1-7/22/43).

Töö nimetus: Riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,354 Altja silla rekonstrueerimise põhiprojekt

Töö osa: Altja sild km 15,354

Töö number: P21012 PÕHIPROJEKT, KÖIDE - II

L e h t 16 | 33

Selektor Projekt OÜ

12.2022

Nõuded asfaltbetooni ehituskvaliteedile ja materjalidele

✓ Asfaltbetoonkatete materjalid, ehitamine ja töö peavad vastama „Teetööde tehniline kirjeldus“.

Asfaltsegude paigaldamine vastavalt ,,Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“.

✓ Asfaltbetoon materjal vastavalt EVS-EN 13108-6:2016

✓ Killustikmastiksasfalt materjal vastavalt EVS-EN 13108-4:2016

✓ Õhukeste asflatkihtide paigaldamine vastavalt EVS-EN 13108-2:2016 *20-30 mm.

Asfaldivõrgu materjal peab vastama standardile EVS-EN 15381:2008 Geotekstiilid ja geotekstiilipõhised

tooted. Nõutavad omadused kasutamisel katendites ja asfaldikihtides, ehk olema sobilik kasutamiseks

asfaldikihtides.

MKM määrus nr 74, Tee-ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse

tõendamise kord (vastu võetud 22.09.2014) §8 järgselt tuleb geotekstiilidel ja -tõketel vastavalt

kasutusotstarbele määrata ja deklareerida vähemalt põhiomadused.

Asfaldivõrgu tõmbetugevus peab olema mõlemas suunas (nii piki kui risti) vastavalt ISO 10319:2008.

Geosynthetics – Wide-width tensile test.

3.7. Vetejuhtimine (truubid, kraavid)

Projekteeritav sademe– ja pinnasevee ärajuhtimise lahendus

Silla rekonstreerimisprojekti kontekstis antud Altja silla teelõigul täiendavalt teekraave ei projekteerita.

Olemasolevad teekraavid tuleb profileerida ja puhastada.

Ehitusaegne vetejuhtimine kaldakindlustuse rajamiseks kooskõlastada Tellijaga ehitustehnoloogiliste

võtetega Tööprojekti raames.

3.8. Konstruktsioonid

Valitud konstruktsioonide üldiseloomustus ja valiku põhjendus

Käesoleva projekti eskiisietapis kaaluti konstruktsioonidena integraalsilda, raamsilda ja torusilda. Tellija

eelistus oli otsustada integraalsilla kasuks järgmistel kaalutlustel:

✓ Sild rajatakse 4-le puurvaiale, mis paiknevad väljaspool ol.oleva silla kontuuri ja toetuvad

kandvale savimoreeni kihile;

✓ Ojasängi ava ei kitsendata;

✓ Puurvaiad rajakse ol.oleva rajatise taha, tagades parema ehitusliku ligipääsu;

✓ Puurvaiadel silla rajamine väldib ehitustöid vees ja lihtsustab keskkonnaametiga

kooskõlastusprotsessi;

✓ Puuduvad tugiosad ja deformatsioonivuugid – hooldevaba lahendus;

Pealisehituseks valiti jätkuvtala põhimõttel töötav plaat, mis monolitiseeritakse paindejäigalt alusehituse

puurvaiadega – moodustades konstruktiivse terviku. Plaadi sisejõud avas balanseerivad üle alusvaiade

ulatuvad konsoolid pinnast toetava tagaseinte, külgtiibade ja pealesõiduplaadiga.

Töö nimetus: Riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,354 Altja silla rekonstrueerimise põhiprojekt

Töö osa: Altja sild km 15,354

Töö number: P21012 PÕHIPROJEKT, KÖIDE - II

L e h t 17 | 33

Selektor Projekt OÜ

12.2022

Alusehituseks valiti puurvaiad läbimõõduga Ø620, mis viitab K/C meetodil rajatavatele pinnast välja

puurivale/asendavale rajamismeetodile. *Projektis toodud vaiatüüpi võib asendada analoogse kohtvaia

tehnoloogiaga.

Minimeerimaks hooldevajadust ja tüüpseid ekspluatatsioonilisi veepidavusest tingitud defekte, lahendatid

konstruktsioon tugiosadeta ja deformatsioonivuukideta.

3.8.1. Konstruktsioonimaterjalid ja nõuded

Valitud materjalid ning nende nõutavad tugevus-, kestvus-, korrosioonikaitse-, tulepüsivus- keskkonna-

ja kvaliteedinäitajad

Betoonkonstruktsioonide keskkonnaklassid vastavalt EVS-EN 206:2014+A2:2021, külmakindlus

vastavalt EVS 814:2020 ja betoonkonstruktsioonide ehitamine EVS-EN 13670:2010.

Raudbetoonkonstruktsioonide tehnilised näitajad on järgmised:

Konstruktsioon Betooniklass Keskkonnaklass Külmakindlus-

klass

Cnom [mm]

Tekiplaat

(hüdroisolatsiooniga

kaitstud pind)*

C35/45 XC4; XD3; XF4

*XC3

KK4 35

Tekiplaat (alumine

pind)

C35/45 XC4; XD1; XF2 KK2 45

Servaprussid C35/45 XC4; XD3; XF4

KK4 55

Tagasein, sh külgtiivad C35/45 XC4; XD1; XF4 KK4 45

Pealesõiduplaat

(hüdroisolatsiooniga

kaitstud pind)*

C30/37

XC4; XD1; XF2

*XC3

KK2

40

Sambapostid (veepiirist

ülalpool)

C35/45 XC4; XD1; XF2 KK2 50

Rostvärk (veepiirist

allpool)

C30/37 XC4 - 45

Puurvaiad (veepiirist

allpool)

C30/37 XC4 - 45

Tabel 3: Betoonkonstruktsioonide nõuded

*Märkus 1: EVS-EN 1992-2 punkt 4.2 (105) kohaselt on hüdroisolatsiooniga kaitstud pinnad

keskkonnaklassis XC3.

Töö nimetus: Riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,354 Altja silla rekonstrueerimise põhiprojekt

Töö osa: Altja sild km 15,354

Töö number: P21012 PÕHIPROJEKT, KÖIDE - II

L e h t 18 | 33

Selektor Projekt OÜ

12.2022

Märkus 2: Kõigil betoonkonstruktsioonidel kehtib kloriidisisalduse klassi nõue CL 0,10.

Rajatise kandekonstruktsioonide kavandatav tööiga on EVS-EN-1990:2002 järgi 100 aastat,

tagajärjeklass CC2 ja töökindlusklass RC2. Eluea tagamise eelduseks on rajatise pidev ja õige kasutamine

ja hooldus.

3.8.2. Koormused ja tugevusarvutused

Kasutatud koormusskeemid ja kombinatsioonid

Vastavalt TK p.12.9 „Rajatise koormusmudel määrata vastavalt projekteeritava tee liigile lähtudes

Maanteeameti juhisest „Riigiteedel asuvate sildade, viaduktide, truupide, tunnelite ja ökoduktide

konstruktsioonidele mõjuvate liikluskoormuste täpsustamise juhis“.

Tugevus – ja püsivusarvutused

Projekteeritud pealisehitus on dimensioneeritud ning armeeritud eurokoodi kandevõime piirseisundile

ULS ning läbipainded ja pragunemine kontrollitud kasutuspiirseisundi SLS tingimustes.

Mahukahanemise ja roome mõju on arvestattud kasutuspiirseisundi tõenäolises kombinatsioonis ja

roometeguri määramisel on arvestatud:

✓ Betoonivalu järelhooldus min 14päeva

✓ Konstruktsiooni lahtirakestamine al. 14päeva möödudes (survetugevus > 70% nimitugevusest)

Konstruktsiooni tugevus- ja püsivusarvutused on toodud projekti lisas TS-9-01.

Nõuded kandevõimele ja elueale

Alalised koormused:

✓ Konstruktsiooni omakaal;

✓ Põrkepiirete omakaal;

✓ Katendi omakaal;

✓ Pinnase paigalseisusurve;

Muutuvad koormused:

✓ Koormusmudel KM1 (lokaalne ja globaalne kontroll)

✓ Koormusmudel KM2 (lokaalne kontroll)

✓ Koormusmudel KM3 1200kN (globaalne kontroll)

✓ Pidurdus – ja kiirendusjõud;

✓ Temperatuuri koormus;

✓ Tuulekoormus *ei kohaldu

✓ Lumekoormus *ei kohaldu

3.8.3. Pealisehitus

Pealisehitise kirjeldus

Raudbetoonist tekiplaadiga 1-avaline jätkuvatala põhimõttel töötav postidele monoliitselt rajatud sild,

mille arvutuslikuks ava pikkuseks võetud 10,0m. Tekiplaat on kahepoolse põikkaldega 2,5% ja

Töö nimetus: Riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,354 Altja silla rekonstrueerimise põhiprojekt

Töö osa: Altja sild km 15,354

Töö number: P21012 PÕHIPROJEKT, KÖIDE - II

L e h t 19 | 33

Selektor Projekt OÜ

12.2022

pikikaldega 0,5%, ristlõige keskmises avas muutuva paksusega 500...580 (tingitud kahepoolsest

põikkaldest).

Pealisehituse tekiplaadile valatakse monoliitselt „kaldasamba“ konsoolid, mis toestavad tee muldkeha

pinnast. Kaldasamba moodustab tekiplaadi küljes õhus rippuv tagasein paksusega 300...500mm ja

külgtiivad paksusega 300mm.

✓ Silla servaprussi pikkus 19,0m

✓ Silla pikkus (mõõdetud tagaseina pinnast) – 14,0m

✓ Arvutuslik ava pikkus – 10m

✓ Puhas ava postide vahel – 9,1m

Betoonpinnad mis ulatuvad pinnassess on ette nähtud katta 2-kordse bituumenvõõp hüdroisolatsiooniga.

Servaprussid

Servaprussi pealispind 4% põikkaldega sõidutee suunas.

✓ Sõidutee servaprussi laius 0,6m – laius määratud lähteülesandega.

✓

Servaprussi pealispind 4% põikkaldega sõidutee suunas. Nurga faasitud 20x20mm. Servaprussid tuleb

kaitsta hüdrofoobiva immutusega.

3.8.4. Vundament

Alusehituse projektlahenduse kirjeldus

Vastavalt piirkonna geoloogilistele uuringutele (OÜ Reaalprojekt töö nr GL21104) on uuringupunktis

LP-1, LP-2 ja LP-3 kandvateks aluskihtideks:

✓ Savimöllmoreen – kõva (kiht 5);

✓ Savimöllmoreen – väga kõva (kiht 6)

Projektlahenduse järgselt rajatakse Altja sild vaivundamentile, mis toetuvad kõvale savimöllmoreenile

(kiht 6). Savimöllmoreen (väga kõva) asub maapinnast 4,80...8,80 meetri sügavusel.

Valitud vaiatüübiks K/C meetodil pinnast asendavad puurvaiad diameetriga 620mm.

3.8.5. Deformatsioonivuugid

Projekteeritud on deformatsioonivuukideta konstuktsioon.

3.8.6. Hüdroisolatsiooni süsteem

Raudbetooni pikaajalise säilivuse tagamiseks võõphüdroisoleeritakse pinnasesse jäävad vertikaalsed

betoonpinnad, st tagaseina sisemine ja välimine pind, külgtiibade sisemine ja välimine pind. Samuti

kaetakse pealesõiduplaat 2-kordse bituumen võõp hüdroisolatsiooniga.

Sõidutee hüdroisolatsioon – süsteem 2

Silla hüdroisolatsioonikihi sõiduteel moodustavad paigaldamise järjekorras:

✓ Armeeritud bituumen rullmaterjal SBS summaarse paksusega 7,5mm;

Töö nimetus: Riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,354 Altja silla rekonstrueerimise põhiprojekt

Töö osa: Altja sild km 15,354

Töö number: P21012 PÕHIPROJEKT, KÖIDE - II

L e h t 20 | 33

Selektor Projekt OÜ

12.2022

✓ Tihe asfaltbetoon AC8 bin 70/100 – 3cm;

Hüdroisolatsioon peab vastama teetööde tehnilise kirjelduse punkti 6.8 nõuetele.

Hüdroisolatsioon paigaldada puhtale ettevalmistatud aluspinnale. Kasutatavad hüdroisolatsiooni

materjalid kooskõlastada eelnevalt tellija ja järelevalvega. Hüdroisolatsiooni paigaldamisel lähtuda

projektlahendusest ja tootjapoolsest juhendist.

Nõuded toodetele ja ehitusmaterjalidele

✓ Hüdroisolatsiooni materjalid, ehitamine ja töö peavad vastama „Teetööde tehniline kirjeldus“.

✓ Bituumen rullmaterjal vastavalt EVS-EN 14695;

✓ Asfaltbetoon materjal vastavalt EVS-EN 13108-6:2016;

✓ Õhukeste asfaltkihtide paigaldamine vastavalt EVS-EN 13108-2:2016 *20-30mm

✓ Asfaltsegud vastavalt EVS 901-3:2021 Tabel B.2 *AC 8 bin minimaalsed ja maksimaalsed

kihipaksused

3.8.7. Koonusekindlustus

Projektlahenduse kirjeldus

Projektlahendusega nähakse ette koonustele munakivide paigaldamine geotekstiilil. Munakivid D200-

400mm

✓ Geotekstiil – NorGeoSpec (NGS2) tihedusega 120g/m2

Koonusekindlustus paigaldada 1:1,5 kaldega. Sõidutee nõlvad projekteeritud 1:1,5 kaldega.

Nõuded paigaldusele ja materjalidele

Täiendavat info on juhendis „Maaparandusrajatiste tüüpjoonised“ ning Teetööde tehnilise kirjelduse

dokumendis ptk 3.6.3.

Geotekstiil – NorGeoSpec (NGS2) tihedusega 120g/m2

3.8.8. Veeviimarid sillal

Sademeveed juhitakse rajatiselt ära põik- ja pikikalletega. Sõiduteele on projekteeritud kahepoolne

põikkalle 2,5% ja pikikalle 0,5%.

Vajadusel veeviimarite täiendav detailiseerimine teostada Tööprojektis.

Projektlahenduse kirjeldus – Pinnaveetoru

Rajatistel juhitakse vesi ära rajatiste alt sadeveetorustikuga, mille materjal peab olema UV kindel plast

(PE torud) või metallist (roostevaba, kuumtsink vms.). Projektis on arvestatud roostevabaterasest

joatorudega (2 tk).

✓ Pinnavee toru – r/v toru D220/160, L600mm;

✓ Katendi tasapinnas – r/v rest D220.

Töö nimetus: Riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,354 Altja silla rekonstrueerimise põhiprojekt

Töö osa: Altja sild km 15,354

Töö number: P21012 PÕHIPROJEKT, KÖIDE - II

L e h t 21 | 33

Selektor Projekt OÜ

12.2022

Projektlahenduse kirjeldus – Kattealune/Tilktorud

Kattealune vesi juhitakse mööda hüdroisolatsiooni pinda põikkkaldega kattealusesse dreenkihti – salaoja,

millest väljutatakse sadevesi konstruktsiooni läbivate tilktorude kaudu haljastusele. Tilktorud paigaldada

sammuga 3m mõlemale silla küljele – kokku 6tk.

✓ Tilktorud – r/v toru D50, L=600 mm

Projektlahenduse kirjeldus – Pinnaalune dreen

Põikkaldega servaprussi äärde valguv kattealune vesi võetakse kinni täiendava dreeniga. Vastu

servaprussi, hüdroisolatsiooni peal rajatakse kattealune salaoja laiusega 300mm. Salaoja moodustatakse

epoksiidiga seotud pestud graniitkivikillustikust fr 12/16. Salaoja viiakse 1m ulatuses üle vuugijoone

pealesõiduplaadile.

Nõuded toodetele ja ehitusmaterjalidele

Joatorud/tilktorud valmistada happekindlast terasest X3CRNIMO17-13-3 vastavalt standardile EVS-EN

10088.

3.8.9. Pealesõiduplaat

Projektlahenduse kirjeldus

Muldkeha üleminek silla konstruktsioonile on lahendatud kohtvalatavate pealesõiduplaatidega mõõtmed

4x6m, paksusega 0,3 m ja kaldega 1:10 väljapoole.

Sõiduteealune pealesõiduplaat järgib tekiplaadi (katendi) kahepoolset põikkallet 2,5%.

Plaadid toetuvad ühest otsast konsoolile ja teiselt poolt killustikpadjale. Plaat tuleb ehitata külgtiibade

vahele, sidumata seinaga, et tagada pealesõiduplaadi korrektne töö.

Pealesõiduplaatide alla tuleb rajada alus lubjakivikillustikust fr16/32. Elastsusmoodul tihendatud aluse

pinnal peab olema vähemalt 80 MPa, mõõdetud LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega. .

Pealesõiduplaadi pinnad katta hüdroisolatsiooniga (2-kordne bituumenvõõp). Võõphüdroisolatsioon peab

vastama EVS-EN 1504-2:2007 nõuetele.

3.9. Liikluskorraldus – ja ohutusvahendid

3.9.1. Piirded

Sõidutee põrkepiire

Vastavalt transpordiamet passiivse ohutuse tagamise juhisele on Altja sillal asukohas tegemist OHU

TASE 3 olukorraga, mis kiirusel 50<V1<100km/h eeldab põrkepiirde ohjeldustaseme N2 rakendamist.

Piirde ulatus enne ohukohta min. 60m.

Töö nimetus: Riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,354 Altja silla rekonstrueerimise põhiprojekt

Töö osa: Altja sild km 15,354

Töö number: P21012 PÕHIPROJEKT, KÖIDE - II

L e h t 22 | 33

Selektor Projekt OÜ

12.2022

Mahaviigu mõlemas suunas pikkusega 12m. Mahaviigud pöörata tee servast eemale 0,5m. Mahasõitudel

lõpetatakse piirde 4m pikkuste mahaviikudega.

Piirete üleminekudetailid kuuluvad sõiduteepiirde mahtu ning ülemine korral ei tohi ohjeldustase langeda

rohkem kui 1 astme võtta – johtuvalt projekteeritakse sõidutee piire vastavalt tasemele H1W4. Sõidutee

piire paigaldatakse pinnasesse ankurdatavana.

Projektsed H1W4 piirde pikkused:

✓ Lõunapool 70+36m (sis.üleminek) + mahaviik 12m.

✓ Põhjapool 62+50m (sis.ülemink) + mahaviik 4m.

Märkus: PK 154+10 (mahasõit paremale) piirab põrkepiirde paigaldust pikkuseni 36m. Kuna tegemist

on ohukohast eemalduval suunal, siis hindab Projekteerija ohutaset väheseks.

Silla põrkepiire

Rajatise servadesse on sõiduohutuse tagamiseks projekteeritud põrkepiirded. Põrkepiire on projekteeritud

kinnitustega/ankurdusega servaprussi peale. Vastavalt passiivse ohutuse juhendis sätestatud rajatisele

nõutav minimaalne ohjeldustase H2 ja nõutav töölaius W3.

Põrkepiirde esiserv paigaldada servaprussi siseservaga ühele joonele. Põrkepiirde ulatus sillal vastavalt

joonisele TS-5-01 ja TS-6-01. Piirde kõrgus teekattest min 1100mm.

Põrkepiirete detailiseerimine tootepõhiselt tuleb teostada Tööprojektiga.

Projektsed H2W3 piirde pikkused:

✓ Ankurdatuna servaprussil 18+18m

✓ Ankurdatuna pinnasesse 22+22m (sis.üleminek)

Nõuded sõidutee põrkepiiretele

Põrkepiirded peavad vastama EVS-EN 1317 osadele 1 ja 2. Terminalid ja üleminekud peavad vastama

EVS-EN 1317 osadele 1 ja 4. Piirdele on nõutav normaalne vastupidavusaste N2 (testitud katsele TB-32

ja TB-11).

Analoog tootja kasutamisel lähtuda analoogiast, mis ei tohi olla kehvem projektlahendusega väljatöötatust.

Analoogi kasutamine kooskõlastada tellija ja järelevalvega. Analoog toote kasutamisel tuleb töövõtjal

tööjoonistega lahendada erineva klassiga piirete üleminekud jne.

Iga kasutatava piirdesüsteemi kohta tuleb töövõtjal esitada vastavussertifikaat, kus on ära toodud

piirdesüsteemi ohjeldamise tase ja töölaius (W) vastavalt EVS-EN 1317-2:2010.

Kõik väliskeskkonnas paiknevad teraselemendid peavad olema kuumtsingitud vastavalt

keskkonnaklassile C3 (EVS-EN ISO 12944-2:2017) ja neid peab paigaldama vastavalt tootja nõuetele.

Nõuded paigaldusele

Ankrute paigaldamisel arvestada servaprussi ja pealisehitise armatuuri paiknemisega. Põrkepiirete

paigaldamise väljamärkimist tuleb alustada rajatise keskelt, et tagada elementide paigaldamise õige

Töö nimetus: Riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,354 Altja silla rekonstrueerimise põhiprojekt

Töö osa: Altja sild km 15,354

Töö number: P21012 PÕHIPROJEKT, KÖIDE - II

L e h t 23 | 33

Selektor Projekt OÜ

12.2022

järjekord, postide samm ning välistada ülemäärane detailide lõikamine. Piirde mõõtu lõikamine ja piirde

tsingist kaitsekihi taastamine teostada vastavalt Tootja poolsetele nõuetele.

Piirded tuleb paigaldada vastavalt projektlahendusele ja täpsustada vastavalt tootja poolsele juhendile,

maantee suhtes normide kohasele kaugusele ja posti vahega.

3.9.2. Tähispostid

Liiklusohutuse tagamiseks on ette nähtud paigaldada sõidutee piirdele uued tähispostid.

Uute tähispostide helkurid tuleb valmistada II klassi kilest. Tähispostid peavad olema plastmassist (või

muust kergesti deformeeruvast materjalist), postid peavad olema kollaste valgust peegeldavate ja

projektile vastavate tähistega.

Tähispostid peavad vastama standardile EVS-EN 12899-3:2007.

Tähispostide paiknemine on näidatud asendiplaanil TS-4-01. Postide mõõtmed ja tehnilised omadused

peavad vastama normdokumentidele.

3.9.3. Liiklusmärgid

Altja sillast 15m kaugusele mõlemal liiklussuunal paigaldada märk 641 «Kohanime tähis» viitega ALTJA

jõgi. Tekstilise märgi tähekõrgus 125mm. Alumiiniumist märgialus kaetud I kl valgustpeegeldava kilega.

Nõuded liiklusmärkidele

Riigiteede liikluskorraldusjuhis. Nõuded liikluse korraldamisele, liikluskorraldusvahenditele ja nende

kasutamisele. Osa II.

3.10. Tehnovõrgud

Projektalal asub sidekaabel ELA-SA (ELA118). Sidekaabli kaitsevöönd on 2m, mis ulatud ehitusala

piiridesse.

Sidekaabli paiknemine on toodud topo-geodeetilisel alusjoonisel, kaugusega 7....8m tee teljest ja

sügavusega -1,5...-2,0m maapinnast. Ristumisel Altja jõega on ELA SA multitoru paigaldatud ~2,5m

sügavusele kaitsetorusse PE 63x3,8.

✓ ELA SA sidevõrgu liinirajatise kaitsevööndis on omaniku loata keelatud tegevus, mis võib

kahjustada liinirajatist.

✓ Tehniline projekt projektlahenduse valmides teehoiutöö tegemiseks ELA SA sidevõrgu

liinirajatise kaitsevööndis või üksiku ristmevälja puhul väljavõte tehnilisest projektist tuleb

esitada kooskõlastamiseks digitaalselt e-posti aadressile [email protected] või

paberkandjal ühes eksemplaris kooskõlastajale posti aadressil Tuisu 19 Tallinn „ELA SA haldus“.

✓ ELA SA sidevõrgu liinirajatise kaitsevööndis töötamisel on pinnase töötlemisel keelatud

mehhanismide kasutamine ja kõik tööd tuleb teostada üldjuhul käsitööna. Teemaa piires paikneva

liinirajatise kaitsevööndis on teehoiutöö tegemisel pinnasetöödel mehhanismide kasutamine

lubatud juhul, kui ELA SA sidevõrgu liinirajatise paiknemise täpse asukoha määramine looduses

on olemasoleva info alusel võimalik.

Töö nimetus: Riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,354 Altja silla rekonstrueerimise põhiprojekt

Töö osa: Altja sild km 15,354

Töö number: P21012 PÕHIPROJEKT, KÖIDE - II

L e h t 24 | 33

Selektor Projekt OÜ

12.2022

✓ Maantee konstruktsioonis paikneva ELA SA sidevõrgu liinirajatise kaitsevööndis toimuva

teehoiutöö alustamisest annab ehitaja eelnevalt teada ELA SA järelevalve esindajale aadressil

[email protected].

✓ Hiljemalt 3 tööpäeva enne teehoiutööde alustamist ELA SA sidevõrgu liinirajatise kaitsevööndis

tuleb vormistada kirjalik tegutsemisluba

Projekteeritavaid tehnovõrke Altja sillale ei lisata.

3.11. Keskkonnakaitse

Keskkonnamõju hindamise tulemuste kokkuvõte ja sellest tulenevad keskkonnakaitse abinõud

Töövõtja vastutab looduskeskkonna kaitse eest ehitusplatsil ja peab täitma keskkonnakaitse alaseid

nõudeid. Ehituse käigus tuleb Töövõtjal juhinduda kehtivatest keskkonnanõuetest,

jäätmekäitluseeskirjadest ning keskkonnamõju hinnangus (KMH) esitatud meetmetest.

Arvestada projekti käigus Keskkonnaameti poolt antud tingimusi, sh:

• Ehitustöid ei tohi planeerida jäälinnu pesitsusajale 1.04-30.06 ning tööde käigus

ei tohi kahjustada järsakute pinnast.

• Tööde käigus on vajalik arvestada, et tööpiirkonnas ei rikutaks looduslikku sängi

ning vajadusel tööde piirkonnast vee ümbersuunamisel arvestada asjaoluga, et

säiliks jõe loomulik veerežiim (kõigi vooluhulkade läbilaskevõime tagamine), sh

ei toimuks ajutist paisutamist ega vee ümberjuhtimist, mis takistavad kala de ja

muu vee elustiku vaba liikumist läbi tööde tsooni.

• Tööde käigus tuleb vältida setete allavoolu liikumist (nt katkestada tööd ajutiste

valingvihmade korral, mis tingivad kiire veetaseme tõusu jões). Sobivamaks ajaks

tööde teostamiseks on madalvee periood (1.juuni 15.september), kui ei toimu

siirdekalade massilist rännet ning kahju vee elupaigale on õigete meetodite

kasutamisel minimaalne.

Ehitustöid ojas saab teostada ainult selleks lubatud ajal ja tingimustel. Silla ehitustööd on soovitatav

teostada madalvee perioodil, vältimaks liigse heljumi sattumist veesambasse.

Töövõtjal tuleb ladustada materjale ja tehnikat looduskaitsealast ja jõest eemal laoplatsil, selliselt, et

vältida võimaliku reostuse jõudmist looduskaitsealale või jõkke, näiteks eraldades plats pinnasvalliga.

Töökorras mitteolevaid reostuseohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada. Vältimatul juhul tuleb tegevus

kaitsealal kooskõlastada Keskkonnaametiga.

Ehituse lõpuks peab Töövõtja likvideerima kõik ajutised ehitused ja juurdepääsuteed ning tegema

projektis ette nähtud planeerimis-, heakorrastus- ja haljastustööd.

Looduskeskkonna kaitse abinõusid peab Töövõtja rakendama omal kulul.

Täiendavad tingimused, mida tuleks rakendada ehitus- ja lammutustööde elluviimisel negatiivse

keskkonnamõju ärahoidmiseks või leevendamiseks:

Töö nimetus: Riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,354 Altja silla rekonstrueerimise põhiprojekt

Töö osa: Altja sild km 15,354

Töö number: P21012 PÕHIPROJEKT, KÖIDE - II

L e h t 25 | 33

Selektor Projekt OÜ

12.2022

✓ Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinad, mis vähendavad müra ja

vibratsiooni tekkimist.

✓ Tööd tuleb teostada vastavalt kehtivatele normidele ja seadusandlikele aktidele ning pidada kinni

ohutusreeglitest.

✓ Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud kõvakattega

pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete

sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid,

laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate

parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m veekogudest. Juhul kui eelmainitud

alade ja objektide paiknemine veekogu lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla

tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse

ja vesikeskkonda.

✓ Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal.

Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda lähimate elu- ja

ühiskondlike hoonete lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

✓ Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete

töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

✓ Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal

piirkonda mitte üle valgustades.

✓ Jäätmeteket tuleb võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Kui võimalik,

näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.

✓ Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale.

Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja

teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik,

taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega.

✓ Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda

tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed tuleb

üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida omaduste ja

koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks

ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

✓ Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse

töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Avariist ja

keskkonnareostuse riskist peab koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.

Töö nimetus: Riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,354 Altja silla rekonstrueerimise põhiprojekt

Töö osa: Altja sild km 15,354

Töö number: P21012 PÕHIPROJEKT, KÖIDE - II

L e h t 26 | 33

Selektor Projekt OÜ

12.2022

4. TÖÖDE TEOSTAMINE

4.1. Üldosa

Ehitustöövõtjal tuleb koostada ehitustööde organiseerimise kava enne töödega alustamist ning

kooskõlastada ehitustehnoloogilised põhimõtted tellijaga. Ehitustööde organiseerimise kava ei ole

ehitusprojekti osa.

Ehitustööde organiseerimise kavas antakse juhised ehitusobjekti maa-ala ohutuks, majanduslikult

efektiivseks ja säästlikuks kasutamiseks ning ehitustoodete ning seadmete ohutuks ja efektiivseks

montaažiks lähtuvalt tegelikest võimalustest ja piirangutest ehitustööde läbiviimisel.

Ehitustööde organiseerimise kava koostamise lähtealuseks on koostatud ehitusprojekt, tootejoonised,

tööohutuse alased nõuded, kasutatavate ehitusmasinate ja seadmete tehnilised andmed ja paiknemisest

tulenevad eritingimused ning ehitustööde kavandatav ajaline kestus ja ehitusplatsi logistika.

Ehitustööde organiseerimise kavas kirjeldatakse tööohutust, liikluskorraldust, parkimist, ladustamist,

hügieeni, toitlustamist, suitsetamist, horisontaal- ja vertikaaltransporti, turvalisust, ajutisi piirdeid,

tellinguid, pinnase kuhjamist, tuleohutust, heakorda ja jäätmekäitlust, hüdrantide asukohti ja muud sellist.

Ehitustööde organiseerimise kavas antakse vastavalt vajadusele juhised ehitustoodete ja seadmete

monteerimiseks nende ehitusplatsile jõudmisest kuni lõpliku ehitises fikseerimiseni. Tellija nõudmisel

esitatakse ehitustööde organiseerimise kavas montaažiskeemid, valukorrad ja raketise projekt, kraanade

paiknemine ja tõsted, ajutine toestus, ehitusaegne nõlvade toestamine, ajutised tehnosüsteemid ja

tehnovõrgud, tehnoloogilised võtted, juhised ehitustööde ohutuks teostamiseks ning kava koostaja

hinnangul muud vajalikud juhised ehitustööde läbiviimiseks.

Kui «Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse» alusel koostatud tööohutuse kavas on käesoleva paragrahvi

lõigetes 4 ja 5 sätestatu kajastatud, ei ole vajalik nende nõuete kirjeldamine ehitustööde organiseerimise

kavas.

Ehitustöövõtjal tuleb arvestada kõigi ehitusorganiseerimise kavaga seotud tööde ja kuludega, mis

kuuluvad lahutamatult projektlahenduse välja ehitamise juurde ja mida ei saa tõlgendada täiendavate

töödena.

Üldised nõuded ehitustööde teostamiseks

Käesolevat peatükki tuleb vaadata koos kehtivate Teetööde tehniliste kirjeldustega.

Kõik ehitustööd tuleb läbi viia vastavalt:

1. Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele, määrustele, valitsuse ja ministeeriumide otsustele.

2. Kohaliku võimu ettekirjutustele.

3. Kontrollivate instantside määrustele ja instruktsioonidele.

4. Eesti Vabariigis kehtivatele normidele ja standarditele.

5. Üldkehtivatele normidele ja arusaamadele kvaliteetsest tööst.

6. Projekteerija esitatud nõuetele ja juhistele.

Töövõtja on kohustatud ehitustöid teostamiseks koostama Tööprojekti ning tagama ehitustööde

geodeetilist kontrolli ning esitama hilisemad teostusjoonised Tellija Ehitusjärelvalve (edaspidi

„Insenerile“) heakskiitmiseks.

Töö nimetus: Riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,354 Altja silla rekonstrueerimise põhiprojekt

Töö osa: Altja sild km 15,354

Töö number: P21012 PÕHIPROJEKT, KÖIDE - II

L e h t 27 | 33

Selektor Projekt OÜ

12.2022

Töövõtja peab kaetud tööd esitama Insenerile kontrolliks ning koostama vastava ülevaatuse

dokumentatsiooni. Inseneri poolt vajalikuks peetud kontroll ja katsetamine tehakse Töövõtja kulul, kes

muretseb ka vajalikud seadmed ja personali. Praakmaterjalidest või ebakvaliteetselt teostatud töö peab

Töövõtja Inseneri nõudmisel parandama või ümber tegema oma kulul.

Projektis antud konstruktsioonide ja materjalide mahud on indikatiivsed ja ei vabasta Töövõtjat

kohustusest pakkumise ajal hinnapakkumise kujundamisel mahtusid ise üle kontrollida, arvestades

sealjuures ka ehitusvaru ja ehitustehnoloogia valikust tulenevate täiendavate kuludega.

Ehitusprotsessi lõpp-produktiks peab olema kvaliteetne ja terviklik rajatis.

Kasutatavad materjalid peavad vastama kõikidele seonduvatele normidele, eeskirjadele ja

instruktsioonidele ning täitma projekteerija poolt esitatud nõudeid.

Kui ehituse ajal selgub, et projektis on vastuolusid või puudusi, siis ei tohi nende järgi ehitada vaid tuleb

konsulteerida projekteerijaga.

4.2. Ettevalmistus- ja ehitustööd

Ehitustehnoloogia valib Töövõtja oma parimate teadmiste ja võimaluste alusel. Töövõtjal tuleb kõiki töid

teostada vastavalt kehtivatele seadustele, määrustele, standarditele ja muudele nõuetele.

Töövõtjal on kohustus tagada, et ehitustööde läbiviimine on läbimõeldud ja teostatud selliselt, et oleks

tagatud keskkonna- ja töötajate ning piirkonna elanike ohutus ning efektiivne ja läbimõeldud tööprotsess.

Valmima peab defektide ja puuduste vaba rajatis.

Ettevalmistustööd

Töövõtja ei tohi alustada kaevamistöid enne kui on välja märgitud tee- ja rajatise telgede (vajadusel ka

kommunikatsioonide ja kaitsetsoonide asukohad) ning vastavate põiklõigete vajalikud kõrgused.

Töövõtja peab kontrollima kaevamise käigus süvendist eemaldatava taaskasutatava ja süvendisse jääva

materjali kvaliteeti ja vastavust muldkeha või rajatise projektis esitatud materjalide kvaliteedinõuetele.

Oleva silla demonteerimine / lammutamine

Olemasolev Altja sild on rajatud 8-le rammvaiale, mis kannavad silla liiklus ja omakaalu koormuseid.

Pealisehituse moodustab konsoolselt üle tugede ulatuv r/b plaat. Pealisehitis töötab lihtala põhimõttel,

seega on sild avade kaupa demonteeritav.

✓ Demonteerimistööde järjekord teostada vastupidises paigaldamise järjekorras:

✓ Eemaldada piirded ja sõidutee betoonist äärekivi/kõrgendus;

✓ Lammutada pealisehituse betoonplaat;

✓ Lammutada vaiu ühendav riigel,

✓ r/b vaiad demonteerida projektkõrguseni.

Olemasoleva Altja silla demonteerimiseks koostab Töövõtja Tööprojekti raames lammutusprojekti.

Töö nimetus: Riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,354 Altja silla rekonstrueerimise põhiprojekt

Töö osa: Altja sild km 15,354

Töö number: P21012 PÕHIPROJEKT, KÖIDE - II

L e h t 28 | 33

Selektor Projekt OÜ

12.2022

Kaevik

Töövõtja peab kaevama vundamendisüvendi projektis ettenähtud sügavuseni. Geoloogia erinevuse korral

tegelikkusega peab töövõtja teostama pinnase kandevõime kontrollarvutused, mille põhjal vajadusel

määrata uus kaevamissügavus.

Kõik projektis ettenähtud kogustes kaevandatud materjali äraveo hind tuleb arvestada süvendite

kaevandamise ühiku hinna sisse.

Tagasitäide

Süvendi tagasitäitmine on rajatise ehitamisega kaasnev ja vajalik töö. Tagasitäite materjal ei tohi olla

kõrge savisisaldusega materjal, savimaterjal ega tohi sisaldada suuremaid kui 2/3 läbimõõduga osi

paigaldatava kihi paksusest, külmunud kamakaid, puitu või muud huumuserikast materjali kui projektis

ei ole toodud teistsuguseid kvaliteedinõudeid tagasitäite materjalidele.

Antud tööga peab Töövõtja hankima tagasitäite materjali, mis vastab projektis või töökirjeldustes

kehtestatud tagasitäite materjali kvaliteedi nõuetele.

Koostöö

Enne mullatöödega alustamist peab Töövõtja kindlaks tegema maa-aluste kommunikatsioonide

olemasolu ja asetuse ehitusplatsil, kooskõlastama tööd trasside valdajatega ja täitma nende nõudeid.

Töövõtja vastutab täiel määral kõikide kommunikatsioonide kindlakstegemise ja korrashoiu eest oma

tööpiirkonnas.

Mullatöödel ja pinnase transportimisel peab töövõtja kasutama ainult selliseid masinaid ja töömeetodeid,

mis sobivad antud pinnase käitlemiseks. Ehitustööde tegemise kestel vastutab töövõtja sobiva pinnase

esialgsete omaduste säilitamise eest ja tagab, et pinnase paigaldamisel ning tihendamisel jääksid need

vastavaks tingimustele, mis on määratud lepinguga.

Betoonitööd

Projekteeritud betoonpindade viimistlusklass vastavalt BÜ4 Betoon ja raudbetoon. Betooni pinnad

juhendile:

✓ Nähtavale jäävad pinnad – viimistlusklass A

✓ Muud pinnad – viimistlusklass C

Sarrusterase normitud parameetrid ning katsetamise ja atesteerimise meetodid on antud standardis EVS-

EN 10080:2006. Rajatise konstruktsioonides on lubatud kasutada ainult kõrgvenivat sarrusterast -

venivusklass B või C (näiteks B500B, A500HW (SFS1215)). Vardad peavad olema puhtad, sirged, veatud

ja roostest puhtad. Töövõtja peab esitama Insenerile sertifikaadid sarruse materjali kohta. Sarrusvarraste

lõikamisel, painutamisel ja keevitamisel juhinduda EVS-EN 1992-1-1:2007, RIL 131 ja 149 RYL 2000

nõuetest.

Kõik monoliitsed R/B konstruktsioonid tuleb valmistada vastavalt tööprojekti joonistele, Teetööde

tehnilistele kirjeldustele ja Töövõtja poolt koostatud Tööde Teostamise Projektile (TTP). TTP-s peavad

sisalduma ohutustehnika nõuded betoonitöödel.

Töö nimetus: Riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,354 Altja silla rekonstrueerimise põhiprojekt

Töö osa: Altja sild km 15,354

Töö number: P21012 PÕHIPROJEKT, KÖIDE - II

L e h t 29 | 33

Selektor Projekt OÜ

12.2022

Betooni tugevusklass peab vastama standardile EVS-EN 1992-1-1:2007, külmakindlus standardile EVS

814:2020.

Betoonisegu lähtematerjalid, koostis, valmistamine ja omadused peavad vastama standardi EVS-EN

206:2014+A1:2016 nõuetele. Betooni konsistents ja tihendamise meetod tuleb valida selliselt, et

konstruktsiooni kvaliteet oleks tagatud ühtlaselt kogu ulatuses ja mahukahanemine viidud miinimumini.

Betooni keskkonna- ja tugevusklassid on määratud konstruktsiooni joonistel. Kloriidisisalduse klass Cl

0,10.

Betooni ei tohi paigaldada enne kui Insener on raketise ja sarruse üle vaadanud ja heaks kiitnud. Selle

kohta peab olema koostatud kaetud tööde akt.

Betooni paigaldamisel ja tihendamisel arvestada EVS-EN 13670:2010, RIL-149, BY 45/BLY 7 ja RYL-

2000 nõudeid.

Betoonisegu ei tohi raketisse valada kõrgemalt kui 1 m. Betoon paigaldada horisontaalsete kihtide kaupa

ilma vaheaegadeta, tihendades iga kihi vibraatoriga. Betoonisegu tihendada nii, et see täidaks kõik kohad

raketises ja ümbritseks armatuuri.

Töövuuke betoonivalus tuleks võimalikult vältida ning teha võib neid ainult Inseneri poolt heakskiidetud

kohtades. Töövuukide lahendused täpsustatakse Tööprojekti käigus.

Materjalid ja betoonitööd peavad vastama Teetööde tehnilises kirjelduses esitatud nõuetele.

Betoonkonstruktsioonide lahtirakestamist võib teha pärast betooni EVS-EN 13670:2010 nõuete kohase

tugevuse saavutamist Inseneri nõusolekul. Vastutus raketise ohutu eemaldamise eest lasub Töövõtjal.

Pärast lahtirakestamist peab Insener tegema betoonkonstruktsioonide visuaalse üldkontrolli. Lisaks sellele

peab Insener kontrollima kõiki Töövõtja poolt esitatavaid andmeid ning mõõdistuste ja testide tulemusi.

Betooni tugevusnäitajad määratakse vastavalt proovikuubikute laboratoorsete testimiste tulemusele. Kui

katsekuubikute tugevus jääb alla projektis nõutule, peab Töövõtja sellest kohe informeerima Inseneri, kes

võib määrata lisakatsetused. Ebarahuldavate tulemuste saamisel peab Töövõtja esitama ettepanekud ja

Tööde Teostamise Projekti olukorra lahendamiseks.

Praaktöö parandamine, tugevdamine või asendamine peab toimuma Töövõtja kulul.

Töövõtja peab Insenerile esitama geodeetilise kontrolli andmed.

Betoonkonstruktsioonide järelevalve klass 2, rakendatakse 1 tolerantsiklassi nõuded vastavalt EVS-EN

13670:2010 - Betoonkonstruktsioonide ehitamine, Osa 1: Üldsätted.

4.3. Ehitusaegne liikluskorraldus ja ajutine ümbersõit

Kuna rajatise rekonstrueerimist ei saa korralda paralleelselt olemasoleva rajatise demonteerimisega, tuleb

liiklus ümbersuunata alternatiivsele marsruudile.

Töövõtjal tuleb juhinduda liikluskorralduse nõuetest teetöödel ning vastavalt valitud ehitusviisile

koostada tööjoonis ajutise liikluskorralduse kooskõlastamiseks enne ehitustööde algust.

Teetöödel juhinduda määrusest „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“ (MKM 13.07.2018, määrus nr 43).

Ajutine ümbersõit

Töö nimetus: Riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,354 Altja silla rekonstrueerimise põhiprojekt

Töö osa: Altja sild km 15,354

Töö number: P21012 PÕHIPROJEKT, KÖIDE - II

L e h t 30 | 33

Selektor Projekt OÜ

12.2022

Ehitusaegne ümbersõit Altja – Söeaugu (4,1 km) vahel planeerida alternatiivsel marsruudil Altja – Oandu

– Sagadi – Söeaugu (8,4 km).

Joonis 2. Altja silla asukoht Eesti mastaabis

Joonis 3. Bussipeatused Altja – Söeaugu – Sagadi – Oandu piirkonnas

4,1 km Altja - Söeaugu

3,2 km Söeaugu – Sagadi

3,2 km Sagadi – Oandu

2,0 km Oandu - Altja

Töö nimetus: Riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,354 Altja silla rekonstrueerimise põhiprojekt

Töö osa: Altja sild km 15,354

Töö number: P21012 PÕHIPROJEKT, KÖIDE - II

L e h t 31 | 33

Selektor Projekt OÜ

12.2022

Teine oluline tõmbepunk Altja suunal on Mustoja küla, kus on suurusjärk 40 kinnistut ja mille vahel

praeguse Altja silla kaudu kulub 2,6 km läbimiseks 4min ja ümbersõidu korral 13,7 km ja 17min.

Mustjõe külas puudub ühistranspordiühendus, johtuvalt puudub ka vajadus Mustjõe suunal ühistranspordi

ligipääsetavusega arvestamiseks.

Joonis 4. Mustoja – Altja praegune marsruut Joonis 5. Mustoja – Altja alternatiivne marsruut

Töö nimetus: Riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,354 Altja silla rekonstrueerimise põhiprojekt

Töö osa: Altja sild km 15,354

Töö number: P21012 PÕHIPROJEKT, KÖIDE - II

L e h t 32 | 33

Selektor Projekt OÜ

12.2022

5. HOOLDUS JA KASUTUSJUHEND

Rajatise projekteerimisel on arvestatud järgmiste põhimõtetega silla projektlahenduse koostamisel.

TK p.9.18.3.1 Tavahooldus:

✓ projekteeritud rajatis peab olema võimalikult hooldevaba;

✓ projekteeritud rajatisel peavad olema tee ja pealesõidud mehhanismidega hooldatavad.

TK p.9.18.3.2 Talvine hooldus:

✓ rajatise konstruktsioonid peavad taluma kloriididega libedustõrjet;

✓ lumetõrjeks peab olema võimalik kasutada metallteraga sahku;

✓ muldkeha nõlvadele peab olema võimalik lund paisata ja ladustada.

Johtuvalt on projekteeritud tugiosadeta ja deformatsioonivuukideta konstruktsioon. Lubatud on

metallteraga sahkamine lumetõrjel. Lume ladustamine piirdevahelises ulatuses ei ole lubatud.

Vastavalt normdokumendile ,,Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ tuleb koostada hooldusjuhend

rajatise osade kohta mis vajavad spetsiifilisi hooldetöid. Antud projektlahenduse kontekstis vastav

vajadus puudub ja hooldustööde teostamisel piisab kui lähtuda Transpordiameti väljaantud juhistest

riigiteedel, sh ,,Korrashoiu järelvalve juhend riigiteedel“.

Rajatise ülevaatuste teostamine

Rajatise seisukorra jälgimiseks, ohutuse tagamiseks ja ekspluatatsiooni käigus tekkivate defektide

õigeaegseks avastamiseks tuleb teostada perioodiliselt ülevaatust.

Ülevaatuste teostamisel juhinduda majandus- ja taristuministri poolt 05.11.2018. a määrusega nr 92

kinnitatud Tee seisundinõuetest.

Pidev jälgimine toimub igapäevase teede kontrollimise käigus. Kui jälgimise käigus ei leita erilisi

defekte, siis ei ole vaja koostada ülevaatuse akti. Tõsisemate kahjustuste leidmisel tuleb koheselt

informeerida ekspluatatsiooni eest vastutavat isikut või ametkonda.

Pidev jälgimine toimub visuaalselt ja selle käigus pööratakse tähelepanu järgmistele kohtadele:

✓ katte puhtus ja võimalikud kahjustused;

✓ kandekonstruktsioonide korrasolek;

✓ sadevee ärajuhtimissüsteemi korrasolek;

✓ piirdesüsteemide korrasolek, amortisatsioon ja defektid;

✓ kaldakindlustuste kahjustused;

✓ silla pealesõitude ebatasasus ja vajumine;

Töö nimetus: Riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,354 Altja silla rekonstrueerimise põhiprojekt

Töö osa: Altja sild km 15,354

Töö number: P21012 PÕHIPROJEKT, KÖIDE - II

L e h t 33 | 33

Selektor Projekt OÜ

12.2022

Ülevaatusel on põhimõtteliselt 3 liiki:

1. Üldine ülevaatus 3 aasta tagant

Esimene üldine ülevaatus tehakse ehitajapoolse garantiiaja lõpus, edaspidi kolme aastase intervalliga.

Ülevaatus toimub visuaalselt, vajadusel tehakse kontrollmõõtmised ja pindade testimised. Kõik tulemused

tuleb protokollida ja arhiveerida rajatise dokumentatsiooni hulka. Ülevaatuse käigus koostatakse

ülevaatuse akt, milles fikseeritakse kõikide rajatise konstruktsioonielementide tehniline seisukord. Üldise

ülevaatuse juurde kaasatakse antud erialaspetsialistid. Ülevaatuse korra ja aja määrab objekti omanik.

2. Perioodiline tehniline ülevaatus

Iga aastase kevadise ülevaatuse mahus tuleb kontrollida üle, kas on teostatud talve järgne rajatise

konstruktsioonide puhastus ja tuvastada võimalikud defektid. Rajatise eluiga mõjutavad puudused tuleb

eemaldada koheselt.

3. Erakorraline ülevaatus

Erakorraline ülevaatus tuleb teostada siis, kui üldise ülevaatuse käigus avastatakse pidev kõrvalekalle

projekteeritud näitajates.

Rajatise ülevaatuse dokumenteerimine

Silla ülevaatusel on soovitatav salvestada foto- või videomaterjal. Hoolduse ja konstruktsioonide

puhastamise käigus avastatud defektid või nende peatsele tekkele viitavad ilmingud tuleb fikseerida ning

teavitada nendest tee omanikku.

Hooldustööde tegemisel lähtutakse heast tavast ning eriolukordades mõistlikest lahendustest.

Probleemide korral, mis ohustavad teed ning rajatisi kasutavaid liiklejaid on tee haldaja poolt vajalik

võtta koheselt kasutusele meetmed avariiohu vältimiseks ning kahjustuste arenemise tõkestamiseks. Kui

tegemist on garantiiperioodil esineva ning garantiijuhtumiks liigituva olukorraga tuleb sellest koheselt

teavitada ka Töövõtjat, teistel juhtudel lahendab tee haldaja situatsiooni vastavalt kasutusjuhendile, heale

tavale ning ette nähtud tehnilistele lahendustele.

EELNÕU

1

Transpordiameti korralduse „Tee

ehitusloa andmine riigitee 17181

Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,354

asuva Altja silla rekonstrueerimiseks

ja keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmine“

lisa 1

TEE EHITUSLUBA

☐ avalikult kasutatav tee ☐ rajamiseks

☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks

☒ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks

☐ osa asendamiseks samaväärsega

☐ lammutamiseks

Tee ehitusloa number …

Tee ehitusloa andmise kuupäev …

Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn

Ametniku nimi Mart Michelis

Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja

Tee ehitusloa kõrvaltingimused

1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine

riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,354 asuva Altja silla rekonstrueerimiseks ja

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste

koondtabel“ (lisatakse tee ehitusloa andmise korraldusele).

2. Kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb täita järgnevaid keskkonnanõudeid: 1) Kuna projektiga nähakse veekaitsevööndis ette puude eemaldamist, tuleb

langetamiseks saada Keskkonnaameti nõusolek (vastavalt veeseaduse § 119).

2) Kuna kavandatav tegevus (silla rajamine) toimub avalikult kasutataval veekogul, siis

on antud juhul vajalik taotleda Keskkonnaametilt veekeskkonnariskiga tegevuse

registreerimist.

3) Ehitustöid ei tohi planeerida jäälinnu pesitsusajale 1.04-30.06 ning tööde käigus ei tohi

kahjustada järsakute pinnast.

4) Tööde käigus on vajalik arvestada, et tööpiirkonnas ei rikutaks looduslikku sängi ning

vajadusel tööde piirkonnast vee ümbersuunamisel arvestada asjaoluga, et säiliks jõe

loomulik veerežiim (kõigi vooluhulkade läbilaskevõime tagamine), sh ei toimuks

ajutist paisutamist ega vee ümberjuhtimist, mis takistavad kalade ja muu vee-elustiku

vaba liikumist läbi tööde tsooni.

5) Tööde käigus tuleb vältida setete allavoolu liikumist (nt katkestada tööd ajutiste

EELNÕU

2

valingvihmade korral, mis tingivad kiire veetaseme tõusu jões). Sobivamaks ajaks

tööde teostamiseks on madalvee periood (1.juuni-15.september), kui ei toimu

siirdekalade massilist rännet ning kahju vee elupaigale on õigete meetodite

kasutamisel minimaalne.

6) Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud

kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks

välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel.

Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni

hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale

kui 50 m jõest. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine jõe lähedal on

vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus selliselt,

et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse ja vesikeskkonda.

7) Töökorras mitteolevaid reostusohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.

8) Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav

müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel.

Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

9) Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb

vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut

majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada

kemikaalide lahuseid).

10) Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga,

pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada.

11) Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja

võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on

teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete

jääkmaterjalide taaskasutus.

12) Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt

kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004

määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise

korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas

kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada Haljala valla

jäätmehoolduseeskirjas olevate nõuetega.

13) Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu

koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi.

Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele.

Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse,

tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine

väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

14) Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega.

Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt

tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja

koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.

1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km

15,354 asuv Altja sild (reg-nr 195)

EELNÕU

3

2. Andmed tee ehitusprojekti kohta

2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Selektor Projekt OÜ

2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 12503887

2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Pärnu mnt 186, 11314 Tallinn

2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 6613925

2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected]

2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km

15,354 Altja silla rekonstrueerimise

põhiprojekt

2.7 Tee ehitusprojekti number P21012

(allkirjastatud digitaalselt)

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Lugupeetud menetlusosaline

Meie 02.02.2023 nr 8-1/21-293/2656-1

Riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km

15,354 asuva Altja silla rekonstrueerimise

ehitusloa menetlusse kaasamine

Transpordiamet algatas ehitusloa menetluse riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,354 asuva

Altja silla (reg-nr 195) rekonstrueerimiseks. Tee ehitustööd toimuvad 2023. aastal vastavalt

Selektor Projekt OÜ tööle nr P21012 „Riigitee 17181 Võsu–Vergi–Söeaugu km 15,354 Altja silla

rekonstrueerimise põhiprojekt“. Projekti eesmärk on olemasoleva Altja silla rekonstrueerimine, et

tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada silla kandevõimet. Projekti asendiplaani

joonis (lisa 1) ja seletuskiri (lisa 2) on lisatud kirjale.

Ehitusseadustiku § 42 lg 7 alusel esitame teile kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks

ehitusloa eelnõu (lisa 3). Palume teie seisukoht esitada hiljemalt 13.02.2023 e-posti aadressile

[email protected].

Kui nimetatud tähtajaks ei ole seisukohta esitatud ega ole taotletud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusseadustiku § 42 lõike 9 alusel ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks

või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada.

Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Transpordiameti projekteerimise üksuse

projektijuhi Kaie Kruusmaa poole (tel +372 58805076, e-post [email protected]).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaie Kruusmaa

projektijuht

projekteerimise osakonna projekteerimise üksus

2 (2)

Lisa: 1. Projekti asendiplaan

2. Projekti seletuskiri

3. Tee ehitusluba Altja sild (eelnõu)

Adressaadid: Riigimetsa Majandamise Keskus

Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus

58805076, [email protected]