RMK töösõitude üle arvestuse pidamise ja kulude hüvitamise juhend

RMK töösõitude üle arvestuse pidamise

ja kulude hüvitamise juhendi kinnitamine

Vabariigi Valitsuse 09.01.2007 määruse nr 4 „Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimäärus“ § 15 15 lg 2 punkti 9 ja § 19 lõike 1 alusel

1. K i n n i t a d a tagasiulatuvalt alates 01.01.2023 „RMK töösõitude üle arvestuse pidamise

ja kulude hüvitamise juhend“ (lisatud, juhatuse_otsuse_lisa_rmk_toosoitude_ule_arvestuse_

pidamise_ja_kulude_huvitamise_juhend.pdf).

2. T u n n i s t a d a k e h t e t u k s tagasiulatuvalt alates 01.01.2023 RMK juhatuse 31.05.2022

otsus nr 1-32/42 „RMK töösõitude üle arvestuse pidamise ja kulude hüvitamise juhendi kinnitamine“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mikk Marran

Juhatuse esimees

Jaotuskava: kõik struktuuriüksused

Rainer Laigu

Tootmis- ja finantskontroller

30.01.2023

JUHATUS

OTSUS

31. jaanuar 2023 nr 1-32/8

KINNITATUD

RMK juhatuse 31.01.2023

otsusega nr 1-32/8

RMK töösõitude üle arvestuse pidamise ja kulude hüvitamise juhend

1. Üldsätted 1.1. Juhend kehtestab ametiautoga ja isikliku autoga tehtavate töösõitude ning ameti-

autoga tehtavate erasõitude üle arvestuse pidamise ja kulude hüvitamise nõuded.

1.2. Kui ametikoht ja tööülesanded eeldavad eritingimustele vastava (nt kõrgendatud

läbivusega) auto olemasolu, tagab RMK töötajale ametiauto.

2. Mõisted Juhendis kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

2.1. ametiauto – RMK valduses olev auto;

2.2. ametiauto klassid – kastiga maastur, maastur, kaubik, väikebuss;

2.3. isiklik auto – töötaja kasutuses olev auto, mis ei ole ametiauto;

2.4. töösõit – töölepingus, ametijuhendis ja töökohustusi reguleerivates muudes

dokumentides kirja pandud või nende alusel antud ülesannete täitmisega seotud

sõit;

2.5. erasõit – sõit, mis ei ole töösõit;

2.6. palgaraamatupidaja – raamatupidaja, kes arvestab vastava struktuuriüksuse või

piirkonna töötajatele töötasusid;

2.7. RMK kontor – RMK valduses olev hoone, kus asub töötaja kontorilaua ja

personaalse arvutikasutusvõimalusega töökoht.

3. Ametiauto kasutusse andmine ja parkimiskoht 3.1. Ametikohad, millel töötamiseks antakse ametiauto, on sätestatud juhendi lisas 1.

3.2. Ametiauto kasutamiseks sõlmib juhatuse liige, struktuuriüksuse juht või piirkonna

juht töötajaga sõiduki kasutuslepingu, vastavalt „RMK sõidukite kasutamise juhendile“.

3.3. Juhatuse liige, struktuuriüksuse juht või piirkonna juht määrab käskkirjaga, mille

vorm asub DHS-i sarjas „Dokumentide vormid ja aluspõhjad“, igale ametiautole

ühe parkimiskoha, kuhu ametiauto tuleb töövälisel ajal parkida.

3.4. Sõltuvalt töötaja tööga seotud territooriumist ja töökohustustest võib parkimis-

kohaks olla RMK valduses olev kinnisasi, muu parkla või töötaja elukoha aadress.

3.5. Juhul, kui ametiauto parkimiskohaks on töötaja elukoha aadress, on elukohast

tööle ja töölt elukohta sõit töösõit.

3.6. Käskkiri salvestatakse DHS-i sarja 2-2 „Personali käskkirjad“.

4. Ametiauto erasõiduks kasutamise hüvitamine 4.1. Töötajatel on lubatud kasutada ametiautot erasõitudeks, makstes selle eest RMK-

le hüvitist:

4.1.1. auto puhul vanusega üle 5 aasta ja silindrite töömahuga kuni 2000 cm3

(kaasa arvatud) 0,20 eurot/km;

4.1.2. muudel juhtudel 0,30 eurot/km.

4.2. Palgaraamatupidaja peab hüvitise kinni töötaja töötasust vastavalt sõidupäevikus

näidatud erasõitudele.

2

5. Isikliku auto töösõitudeks kasutamise hüvitamine 5.1. Isikliku auto töösõitudeks kasutamise hüvitise esmakordsel taotlemisel, auto

väljavahetamisel või muul olulisel põhjusel esitab töötaja palgaraamatupidajale

auto kasutamise õigust tõendava dokumendi koopia. 5.2. Hüvitist ei maksta, kui auto omanik on juriidiline isik, v.a juhul, kui auto kuulub

liisinguettevõttele ja registreerimistunnistusel on vastutavaks kasutajaks märgitud

füüsiline isik. 5.3. Isikliku auto kasutamine töösõitudeks hüvitatakse töötajatele, kellel on vastava

auto juhtimisõigus.

5.4. Töötajatele hüvitatakse elukoha ja RMK kontori ning RMK kontori ja elukoha

vaheline sõit, kui ühistransporti kasutades ei ole võimalik seda teekonda läbida

mõistliku aja- või rahakuluga, samuti kui töötaja elukoht asub vähemalt 50

kilomeetri kaugusel RMK kontorist.

5.5. Mõistlikuks ajakuluks üldreeglina loetakse ühe tööpäeva jooksul kokku kuni 90

minutilist ajakulu elukohast RMK kontorisse ja RMK kontorist elukohta

ühistransporti kasutades, sh elukoha ja ühissõidukipeatuse või ühissõidukipeatuste

vaheliseks liiklemiseks kulunud aeg ilma autota.

5.6. Hüvitist ei maksta, kui isiklikku sõiduautot kasutades jõuab töötaja elukohast

RMK kontorisse ja RMK kontorist elukohta üldreeglina suurema ajakuluga, kui

ühistransporti kasutades või kui elukoha ja RMK kontori vaheline vahemaa

mööda üldkasutatavat teed või rada on vähem kui 4 km.

5.7. Isikliku auto töösõitudeks kasutamise hüvitise suuruse arvutamise metoodika on

sätestatud juhendi lisas 2.

6. Sõidupäevik 6.1. Ametiauto või isikliku auto kasutamisel töösõitudeks peetakse sõidupäevikut.

6.2. Sõidupäevikusse kantavad töösõidud peavad olema seotud tööülesannetega.

6.3. Sõidupäevikut peetakse elektroonilise sõiduarvestusseadmega, v.a juhendi punktis

7.4 nimetatud juhtudel.

6.4. DHS-i sarjas „Dokumentide vormid ja aluspõhjad“ asuva vormi kohaselt võib sõidupäevikut pidada, kui:

6.4.1. isikliku autoga on planeeritavaid töösõite ühe kalendriaasta jooksul vähem

kui 2400 km;

6.4.2. elektrooniline sõiduarvestusseade ei ole töökorras või seda ei ole RMK

poolt töötajale väljastatud;

6.4.3. töötaja töötab raietöölisena, forvarderioperaatorina, harvesterioperaatorina

või metsaveotraktoristina.

6.5. Elektroonilise sõiduarvestusseadmega varustatud autode kasutajatel tuleb esitada

automaatselt genereeritav sõidupäevik.

6.6. Elektroonilise sõiduarvestusseadme väljastamist koos kasutusjuhendiga korraldab

transpordispetsialist.

6.7. Sõidupäevik esitatakse elektroonilise sõiduarvestusseadme kasutamisel PDF-i

vormingus ja muudel juhtudel MS Excel-i vormingus.

6.8. Mitme erineva ametiauto või isikliku auto kasutamisel kalendrikuus tuleb esitada

iga auto kohta sõidupäevik eraldi.

6.9. Sõidupäeviku esitamine ja kinnitamine.

6.9.1. Sõidupäeviku esitamiseks salvestab töötaja selle DHS-i sarja 7-4

„Mootorsõidukite dokumendid“ ja lisab jaotuskavasse palgaraamatupidaja.

6.9.2. Sõidupäevik tuleb saata kinnitamiseks läbi DHS-i struktuuriüksuse juhile

või piirkonna juhile hiljemalt kalendrikuule järgneval teisel tööpäeval. Kui

3

kalendrikuu teisel tööpäeval on töötaja puhkusel, tuleb sõidupäevik esitada

hiljemalt puhkusele eelneval viimasel tööpäeval.

6.9.3. Kui töötaja ei allu otseselt struktuuriüksuse juhile või piirkonna juhile,

esitab töötaja sõidupäeviku läbi DHS-i või muul viisil kinnitamiseks

otsesele juhile. Otsene juht edastab omalt poolt kinnitatud sõidupäeviku

läbi DHS-i või muul viisil struktuuriüksuse juhile või piirkonna juhile, kes

kinnitab sõidupäeviku DHS-is.

6.10. Sõidupäevik peab sisaldama järgnevat infot:

6.10.1. ametiautot või isiklikku autot kasutava töötaja ees- ja perekonnanimi;

6.10.2. ametiauto või isikliku auto riikliku registreerimismärgi andmed;

6.10.3. läbisõidumõõdiku alg- ja lõppnäit:

6.10.3.1. iga tööülesannete täitmisel tehtud sõidu korral, v.a juhul kui isikliku

auto sõidupäevikut peetakse elektroonilise sõiduarvestusseadmega;

6.10.3.2. ametiautoga tehtud erasõidul;

6.10.4. sõidu teekond;

6.10.5. sõidu pikkus;

6.10.6. sõidu kellaaeg, v.a MS Excel-i vormingus esitatud sõidupäevikus;

6.10.7. sõidu kuupäev;

6.10.8. sõidu eesmärk isikliku auto töösõiduks kasutamisel ja ametiauto

kasutamisel tööülesannete täitmisel mitte tavapärasel tööajal.

6.11. Sõidu eesmärk peab olema kirjeldatud arusaadavalt ja see peab sisaldama järgmist

infot:

6.11.1. milliseid tööülesandeid täideti;

6.11.2. ebatäpse teekonna aadressirea puhul läbitud teekonna täpsustus.

6.12. Elektrooniliselt genereeritavates sõidupäevikutes ei ole lubatud üksikute

töösõitude liitmine. Erasõitude liitmine ja MS Excel-i vormingus esitatud sõidu-

päevikus on töösõitude liitmine lubatud.

6.13. Kui töösõiduga kaasneb erasõit, tuleb selle pikkus töösõidu pikkusest maha

arvata, märkides sõidupäevikus iga töösõidu rea kohta sellega kaasneva erasõidu

pikkus. Kui elektrooniliselt genereeritavasse sõidupäevikusse ei ole võimalik

märkida iga töösõiduga kaasnevat erasõidu pikkust, tuleb DHS-is sõidupäeviku

uue versiooni kinnitamisele saatmisel kinnitajale märkida „Sõnumi sisu“ väljale töösõiduga kaasnenud erasõidu pikkus.

6.14. Läbisõidumõõdiku näit sõidupäevikus peab vastama ametiauto ja isikliku auto

läbisõidumõõdiku näidule, v.a juhul kui isikliku auto sõidupäevikut peetakse

elektroonilise sõiduarvestusseadmega.

6.15. Isikliku auto töösõitudeks kasutamise hüvitis kantakse hüvitise saaja panga-

kontole.

6.16. Sõidupäevikusse märgitud andmete õigsuse eest vastutab sõidupäeviku koostaja.

6.17. Sõidupäeviku kinnitajal on kohustus kontrollida juhendiga kehtestatud nõuetest

kinnipidamist.

7. Ühistranspordi piletite, parkimise ja erasõitude hüvitamine

7.1. Töötajal on õigus RMK kulul osta autopilet praamile või saada hüvitist praamile

ostetud autopileti eest, kui sõidupäevikus on fikseeritud töösõit sihtkohta, millega

kaasneb praamisõidu vajadus.

7.2. RMK hüvitab töötajale töösõiduks vajaliku ühistranspordi reisijapileti.

7.3. Töötajal on õigus RMK kulul ametiautot või isiklikku autot parkida järgmistel

juhtudel:

7.3.1. mobiilselt parkida ajavahemikus kell 7.00–19.00 tööpäevadel tasulisel

4

parkimisalal või parklas, kui see on seotud tööülesannete täitmisega, kuni

50 euro ulatuses kuus. Piirmäära ületav summa peetakse kinni töötaja

töötasust;

7.3.2. tasulisel parkimisalal või parklas, kui see on seotud tööülesannete

täitmisega, parkimisteenuse osutaja arve alusel, kuni 50 euro ulatuses

kuus.

7.4. Ametiauto kasutamine sõiduks parkimiskohast või isikliku auto kasutamine

sõiduks elukohast RMK töötajatele või nende lastele korraldatud üritusele ja sealt

tagasi ei ole töösõit, kuid RMK hüvitab töötajale ametiauto või isikliku auto

kasutamise nendeks sõitudeks ning tasub erisoodustuselt tulu- ja sotsiaalmaksu.

5

Lisa 1

“RMK töösõitude üle arvestuse pidamise ja

kulude hüvitamise juhendi” juurde

1. Ametikohad, millel töötamiseks antakse ametiauto ja ametiauto klass vastavalt

ametikohale:

Struktuuriüksus Ametikoht Ametiauto klass

Edela regioon

Analüütik Kastiga maastur

Harvestermõõtmise spetsialist Kastiga maastur

Logistik Kastiga maastur

Praaker Kastiga maastur

Varumisjuht Kastiga maastur

Infotehnoloogia osakond Laivõrguadministraator Kaubik

Kagu regioon

Analüütik Kastiga maastur

Harvestermõõtmise spetsialist Kastiga maastur

Logistik Kastiga maastur

Praaker Kastiga maastur

Varumisjuht Kastiga maastur

Kinnisvaraosakond

Haldusjuht Kaubik

Haldusspetsialist Kaubik

Kirde regioon

Analüütik Kastiga maastur

Harvestermõõtmise peaspetsialist Kastiga maastur

Logistik Kastiga maastur

Praaker Kastiga maastur

Varumisjuht Kastiga maastur

Külastuskorraldusosakond

Külastusala juht Kastiga maastur

Loodusvaht Kastiga maastur

Maastikuseire spetsialist Kastiga maastur

Looduskaitseosakond

Looduskaitse tööjuht Kastiga maastur

Looduskaitsespetsialist Kastiga maastur

Vee-elustiku spetsialist Kastiga maastur

Metsakasvatustalitus

Analüütik Kastiga maastur

Metsakasvataja Kastiga maastur

Metsakorraldusosakond Metsakorraldaja Kastiga maastur

Metsaosakond Maamõõduspetsialist Kastiga maastur

Metsaparandustalitus Metsaparandaja Kastiga maastur

Puiduenergeetikatalitus Energiapuidulogistik Kastiga maastur

Puiduturustusosakond

Puidukontrollmõõtja Kastiga maastur

Puidumõõtmise peaspetsialist Kastiga maastur

Raieõigusspetsialist Kastiga maastur

Põlula kalakasvatustalitus Juhataja Kastiga maastur

Taimla- ja

seemnemajandusosakond

Taimlajuht Väikebuss

Taimlatehnik Kaubik

2. Forvarderioperaatorile, harvesterioperaatorile, metsaveotraktoristile, raietöölisele

pargivahile ja abiloodusvahile annab RMK ametiautoks kastiga maasturi või

maksab töötajale isikliku auto töösõitudeks kasutamise hüvitist.

6

Lisa 2

“RMK töösõitude üle arvestuse pidamise ja

kulude hüvitamise juhendi” juurde

Isikliku auto töösõitudeks kasutamise hüvitise suuruse arvutamise metoodika

1. Isikliku auto töösõitudeks kasutamise hüvitise suuruse kujunemise aluseks on

eelmise kalendrikuu viimase täisnädala neljapäeval kehtinud diislikütuse hind (nt

juunis tehtud töösõitude hüvitise suuruse aluseks on mai hind). Kui viimase

täisnädala neljapäev on riigipüha, on hüvitise suuruse kujunemise aluseks

riigipühale eelneva tööpäeva diislikütuse hind.

2. Pearaamatupidaja fikseerib veebilehelt www.terminaloil.ee kehtiva Terminal Oil

teenindusjaama diislikütuse hinna. Pearaamatupidaja edastab kuvatõmmise

kütusehinnast ja hüvitise suuruse (€/km) e-kirja teel palgaraamatupidajatele,

struktuuriüksuse juhtidele ja piirkonna juhtidele.

3. Hüvitise suurus arvutatakse järgmise valemiga:

y = 0,07x+0,2138,

kus:

y on hüvitise suurus, mis ümardatakse harilikul viisil täpsusega 2 kohta peale koma;

x on kütuse hind täpsusega 3 kohta peale koma.

KINNITATUD

RMK juhatuse 31.01.2023

otsusega nr 1-32/8

RMK töösõitude üle arvestuse pidamise ja kulude hüvitamise juhend

1. Üldsätted 1.1. Juhend kehtestab ametiautoga ja isikliku autoga tehtavate töösõitude ning ameti-

autoga tehtavate erasõitude üle arvestuse pidamise ja kulude hüvitamise nõuded.

1.2. Kui ametikoht ja tööülesanded eeldavad eritingimustele vastava (nt kõrgendatud

läbivusega) auto olemasolu, tagab RMK töötajale ametiauto.

2. Mõisted Juhendis kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

2.1. ametiauto – RMK valduses olev auto;

2.2. ametiauto klassid – kastiga maastur, maastur, kaubik, väikebuss;

2.3. isiklik auto – töötaja kasutuses olev auto, mis ei ole ametiauto;

2.4. töösõit – töölepingus, ametijuhendis ja töökohustusi reguleerivates muudes

dokumentides kirja pandud või nende alusel antud ülesannete täitmisega seotud

sõit;

2.5. erasõit – sõit, mis ei ole töösõit;

2.6. palgaraamatupidaja – raamatupidaja, kes arvestab vastava struktuuriüksuse või

piirkonna töötajatele töötasusid;

2.7. RMK kontor – RMK valduses olev hoone, kus asub töötaja kontorilaua ja

personaalse arvutikasutusvõimalusega töökoht.

3. Ametiauto kasutusse andmine ja parkimiskoht 3.1. Ametikohad, millel töötamiseks antakse ametiauto, on sätestatud juhendi lisas 1.

3.2. Ametiauto kasutamiseks sõlmib juhatuse liige, struktuuriüksuse juht või piirkonna

juht töötajaga sõiduki kasutuslepingu, vastavalt „RMK sõidukite kasutamise juhendile“.

3.3. Juhatuse liige, struktuuriüksuse juht või piirkonna juht määrab käskkirjaga, mille

vorm asub DHS-i sarjas „Dokumentide vormid ja aluspõhjad“, igale ametiautole

ühe parkimiskoha, kuhu ametiauto tuleb töövälisel ajal parkida.

3.4. Sõltuvalt töötaja tööga seotud territooriumist ja töökohustustest võib parkimis-

kohaks olla RMK valduses olev kinnisasi, muu parkla või töötaja elukoha aadress.

3.5. Juhul, kui ametiauto parkimiskohaks on töötaja elukoha aadress, on elukohast

tööle ja töölt elukohta sõit töösõit.

3.6. Käskkiri salvestatakse DHS-i sarja 2-2 „Personali käskkirjad“.

4. Ametiauto erasõiduks kasutamise hüvitamine 4.1. Töötajatel on lubatud kasutada ametiautot erasõitudeks, makstes selle eest RMK-

le hüvitist:

4.1.1. auto puhul vanusega üle 5 aasta ja silindrite töömahuga kuni 2000 cm3

(kaasa arvatud) 0,20 eurot/km;

4.1.2. muudel juhtudel 0,30 eurot/km.

4.2. Palgaraamatupidaja peab hüvitise kinni töötaja töötasust vastavalt sõidupäevikus

näidatud erasõitudele.

2

5. Isikliku auto töösõitudeks kasutamise hüvitamine 5.1. Isikliku auto töösõitudeks kasutamise hüvitise esmakordsel taotlemisel, auto

väljavahetamisel või muul olulisel põhjusel esitab töötaja palgaraamatupidajale

auto kasutamise õigust tõendava dokumendi koopia. 5.2. Hüvitist ei maksta, kui auto omanik on juriidiline isik, v.a juhul, kui auto kuulub

liisinguettevõttele ja registreerimistunnistusel on vastutavaks kasutajaks märgitud

füüsiline isik. 5.3. Isikliku auto kasutamine töösõitudeks hüvitatakse töötajatele, kellel on vastava

auto juhtimisõigus.

5.4. Töötajatele hüvitatakse elukoha ja RMK kontori ning RMK kontori ja elukoha

vaheline sõit, kui ühistransporti kasutades ei ole võimalik seda teekonda läbida

mõistliku aja- või rahakuluga, samuti kui töötaja elukoht asub vähemalt 50

kilomeetri kaugusel RMK kontorist.

5.5. Mõistlikuks ajakuluks üldreeglina loetakse ühe tööpäeva jooksul kokku kuni 90

minutilist ajakulu elukohast RMK kontorisse ja RMK kontorist elukohta

ühistransporti kasutades, sh elukoha ja ühissõidukipeatuse või ühissõidukipeatuste

vaheliseks liiklemiseks kulunud aeg ilma autota.

5.6. Hüvitist ei maksta, kui isiklikku sõiduautot kasutades jõuab töötaja elukohast

RMK kontorisse ja RMK kontorist elukohta üldreeglina suurema ajakuluga, kui

ühistransporti kasutades või kui elukoha ja RMK kontori vaheline vahemaa

mööda üldkasutatavat teed või rada on vähem kui 4 km.

5.7. Isikliku auto töösõitudeks kasutamise hüvitise suuruse arvutamise metoodika on

sätestatud juhendi lisas 2.

6. Sõidupäevik 6.1. Ametiauto või isikliku auto kasutamisel töösõitudeks peetakse sõidupäevikut.

6.2. Sõidupäevikusse kantavad töösõidud peavad olema seotud tööülesannetega.

6.3. Sõidupäevikut peetakse elektroonilise sõiduarvestusseadmega, v.a juhendi punktis

7.4 nimetatud juhtudel.

6.4. DHS-i sarjas „Dokumentide vormid ja aluspõhjad“ asuva vormi kohaselt võib sõidupäevikut pidada, kui:

6.4.1. isikliku autoga on planeeritavaid töösõite ühe kalendriaasta jooksul vähem

kui 2400 km;

6.4.2. elektrooniline sõiduarvestusseade ei ole töökorras või seda ei ole RMK

poolt töötajale väljastatud;

6.4.3. töötaja töötab raietöölisena, forvarderioperaatorina, harvesterioperaatorina

või metsaveotraktoristina.

6.5. Elektroonilise sõiduarvestusseadmega varustatud autode kasutajatel tuleb esitada

automaatselt genereeritav sõidupäevik.

6.6. Elektroonilise sõiduarvestusseadme väljastamist koos kasutusjuhendiga korraldab

transpordispetsialist.

6.7. Sõidupäevik esitatakse elektroonilise sõiduarvestusseadme kasutamisel PDF-i

vormingus ja muudel juhtudel MS Excel-i vormingus.

6.8. Mitme erineva ametiauto või isikliku auto kasutamisel kalendrikuus tuleb esitada

iga auto kohta sõidupäevik eraldi.

6.9. Sõidupäeviku esitamine ja kinnitamine.

6.9.1. Sõidupäeviku esitamiseks salvestab töötaja selle DHS-i sarja 7-4

„Mootorsõidukite dokumendid“ ja lisab jaotuskavasse palgaraamatupidaja.

6.9.2. Sõidupäevik tuleb saata kinnitamiseks läbi DHS-i struktuuriüksuse juhile

või piirkonna juhile hiljemalt kalendrikuule järgneval teisel tööpäeval. Kui

3

kalendrikuu teisel tööpäeval on töötaja puhkusel, tuleb sõidupäevik esitada

hiljemalt puhkusele eelneval viimasel tööpäeval.

6.9.3. Kui töötaja ei allu otseselt struktuuriüksuse juhile või piirkonna juhile,

esitab töötaja sõidupäeviku läbi DHS-i või muul viisil kinnitamiseks

otsesele juhile. Otsene juht edastab omalt poolt kinnitatud sõidupäeviku

läbi DHS-i või muul viisil struktuuriüksuse juhile või piirkonna juhile, kes

kinnitab sõidupäeviku DHS-is.

6.10. Sõidupäevik peab sisaldama järgnevat infot:

6.10.1. ametiautot või isiklikku autot kasutava töötaja ees- ja perekonnanimi;

6.10.2. ametiauto või isikliku auto riikliku registreerimismärgi andmed;

6.10.3. läbisõidumõõdiku alg- ja lõppnäit:

6.10.3.1. iga tööülesannete täitmisel tehtud sõidu korral, v.a juhul kui isikliku

auto sõidupäevikut peetakse elektroonilise sõiduarvestusseadmega;

6.10.3.2. ametiautoga tehtud erasõidul;

6.10.4. sõidu teekond;

6.10.5. sõidu pikkus;

6.10.6. sõidu kellaaeg, v.a MS Excel-i vormingus esitatud sõidupäevikus;

6.10.7. sõidu kuupäev;

6.10.8. sõidu eesmärk isikliku auto töösõiduks kasutamisel ja ametiauto

kasutamisel tööülesannete täitmisel mitte tavapärasel tööajal.

6.11. Sõidu eesmärk peab olema kirjeldatud arusaadavalt ja see peab sisaldama järgmist

infot:

6.11.1. milliseid tööülesandeid täideti;

6.11.2. ebatäpse teekonna aadressirea puhul läbitud teekonna täpsustus.

6.12. Elektrooniliselt genereeritavates sõidupäevikutes ei ole lubatud üksikute

töösõitude liitmine. Erasõitude liitmine ja MS Excel-i vormingus esitatud sõidu-

päevikus on töösõitude liitmine lubatud.

6.13. Kui töösõiduga kaasneb erasõit, tuleb selle pikkus töösõidu pikkusest maha

arvata, märkides sõidupäevikus iga töösõidu rea kohta sellega kaasneva erasõidu

pikkus. Kui elektrooniliselt genereeritavasse sõidupäevikusse ei ole võimalik

märkida iga töösõiduga kaasnevat erasõidu pikkust, tuleb DHS-is sõidupäeviku

uue versiooni kinnitamisele saatmisel kinnitajale märkida „Sõnumi sisu“ väljale töösõiduga kaasnenud erasõidu pikkus.

6.14. Läbisõidumõõdiku näit sõidupäevikus peab vastama ametiauto ja isikliku auto

läbisõidumõõdiku näidule, v.a juhul kui isikliku auto sõidupäevikut peetakse

elektroonilise sõiduarvestusseadmega.

6.15. Isikliku auto töösõitudeks kasutamise hüvitis kantakse hüvitise saaja panga-

kontole.

6.16. Sõidupäevikusse märgitud andmete õigsuse eest vastutab sõidupäeviku koostaja.

6.17. Sõidupäeviku kinnitajal on kohustus kontrollida juhendiga kehtestatud nõuetest

kinnipidamist.

7. Ühistranspordi piletite, parkimise ja erasõitude hüvitamine

7.1. Töötajal on õigus RMK kulul osta autopilet praamile või saada hüvitist praamile

ostetud autopileti eest, kui sõidupäevikus on fikseeritud töösõit sihtkohta, millega

kaasneb praamisõidu vajadus.

7.2. RMK hüvitab töötajale töösõiduks vajaliku ühistranspordi reisijapileti.

7.3. Töötajal on õigus RMK kulul ametiautot või isiklikku autot parkida järgmistel

juhtudel:

7.3.1. mobiilselt parkida ajavahemikus kell 7.00–19.00 tööpäevadel tasulisel

4

parkimisalal või parklas, kui see on seotud tööülesannete täitmisega, kuni

50 euro ulatuses kuus. Piirmäära ületav summa peetakse kinni töötaja

töötasust;

7.3.2. tasulisel parkimisalal või parklas, kui see on seotud tööülesannete

täitmisega, parkimisteenuse osutaja arve alusel, kuni 50 euro ulatuses

kuus.

7.4. Ametiauto kasutamine sõiduks parkimiskohast või isikliku auto kasutamine

sõiduks elukohast RMK töötajatele või nende lastele korraldatud üritusele ja sealt

tagasi ei ole töösõit, kuid RMK hüvitab töötajale ametiauto või isikliku auto

kasutamise nendeks sõitudeks ning tasub erisoodustuselt tulu- ja sotsiaalmaksu.

5

Lisa 1

“RMK töösõitude üle arvestuse pidamise ja

kulude hüvitamise juhendi” juurde

1. Ametikohad, millel töötamiseks antakse ametiauto ja ametiauto klass vastavalt

ametikohale:

Struktuuriüksus Ametikoht Ametiauto klass

Edela regioon

Analüütik Kastiga maastur

Harvestermõõtmise spetsialist Kastiga maastur

Logistik Kastiga maastur

Praaker Kastiga maastur

Varumisjuht Kastiga maastur

Infotehnoloogia osakond Laivõrguadministraator Kaubik

Kagu regioon

Analüütik Kastiga maastur

Harvestermõõtmise spetsialist Kastiga maastur

Logistik Kastiga maastur

Praaker Kastiga maastur

Varumisjuht Kastiga maastur

Kinnisvaraosakond

Haldusjuht Kaubik

Haldusspetsialist Kaubik

Kirde regioon

Analüütik Kastiga maastur

Harvestermõõtmise peaspetsialist Kastiga maastur

Logistik Kastiga maastur

Praaker Kastiga maastur

Varumisjuht Kastiga maastur

Külastuskorraldusosakond

Külastusala juht Kastiga maastur

Loodusvaht Kastiga maastur

Maastikuseire spetsialist Kastiga maastur

Looduskaitseosakond

Looduskaitse tööjuht Kastiga maastur

Looduskaitsespetsialist Kastiga maastur

Vee-elustiku spetsialist Kastiga maastur

Metsakasvatustalitus

Analüütik Kastiga maastur

Metsakasvataja Kastiga maastur

Metsakorraldusosakond Metsakorraldaja Kastiga maastur

Metsaosakond Maamõõduspetsialist Kastiga maastur

Metsaparandustalitus Metsaparandaja Kastiga maastur

Puiduenergeetikatalitus Energiapuidulogistik Kastiga maastur

Puiduturustusosakond

Puidukontrollmõõtja Kastiga maastur

Puidumõõtmise peaspetsialist Kastiga maastur

Raieõigusspetsialist Kastiga maastur

Põlula kalakasvatustalitus Juhataja Kastiga maastur

Taimla- ja

seemnemajandusosakond

Taimlajuht Väikebuss

Taimlatehnik Kaubik

2. Forvarderioperaatorile, harvesterioperaatorile, metsaveotraktoristile, raietöölisele

pargivahile ja abiloodusvahile annab RMK ametiautoks kastiga maasturi või

maksab töötajale isikliku auto töösõitudeks kasutamise hüvitist.

6

Lisa 2

“RMK töösõitude üle arvestuse pidamise ja

kulude hüvitamise juhendi” juurde

Isikliku auto töösõitudeks kasutamise hüvitise suuruse arvutamise metoodika

1. Isikliku auto töösõitudeks kasutamise hüvitise suuruse kujunemise aluseks on

eelmise kalendrikuu viimase täisnädala neljapäeval kehtinud diislikütuse hind (nt

juunis tehtud töösõitude hüvitise suuruse aluseks on mai hind). Kui viimase

täisnädala neljapäev on riigipüha, on hüvitise suuruse kujunemise aluseks

riigipühale eelneva tööpäeva diislikütuse hind.

2. Pearaamatupidaja fikseerib veebilehelt www.terminaloil.ee kehtiva Terminal Oil

teenindusjaama diislikütuse hinna. Pearaamatupidaja edastab kuvatõmmise

kütusehinnast ja hüvitise suuruse (€/km) e-kirja teel palgaraamatupidajatele,

struktuuriüksuse juhtidele ja piirkonna juhtidele.

3. Hüvitise suurus arvutatakse järgmise valemiga:

y = 0,07x+0,2138,

kus:

y on hüvitise suurus, mis ümardatakse harilikul viisil täpsusega 2 kohta peale koma;

x on kütuse hind täpsusega 3 kohta peale koma.