Keskkonnaministri 01. juuli 2016. a määruse nr 20 „Metsa uuendamisel kasutada lubatud kultiveerimismaterjali algmaterjali päritolu, kultiveerimismaterjali tarnimise ja turustamise nõuded1“ muutmine

Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/

Registrikood 70001231

Maaeluministeerium

31.01.2023 nr 1-4/23/443

Keskkonnaministri 01. juuli 2016. a määruse nr 20

„Metsa uuendamisel kasutada lubatud

kultiveerimismaterjali algmaterjali päritolu,

kultiveerimismaterjali tarnimise ja turustamise

nõuded1“ muutmine

Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks keskkonnaministri määruse

„Keskkonnaministri 01. juuli 2016. a määruse nr 20 „Metsa uuendamisel kasutada lubatud

kultiveerimismaterjali algmaterjali päritolu, kultiveerimismaterjali tarnimise ja turustamise

nõuded1“ muutmine“ eelnõu.

Palume eelnõu kooskõlastada viie tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Madis Kallas

Minister

Lisad: 1. Määruse eelnõu

2. Määruse eelnõu seletuskiri

3. Metsapuu seemnete kvaliteedinõuded

Teadmiseks: Eesti Metsataimetootjate Liit, Ühinenud Eesti Metsataimetootjad, Eesti

Erametsaliit, Riigimetsa Majandamise Keskus, Eesti Keskkonnaühenduste Koda

Maret Parv, 626 0726

[email protected]

EELNÕU

05.01.2023

KESKKONNAMINISTER

MÄÄRUS

Keskkonnaministri 01. juuli 2016. a määruse nr 20

„Metsa uuendamisel kasutada lubatud kultiveerimismaterjali

algmaterjali päritolu, kultiveerimismaterjali tarnimise

ja turustamise nõuded1“ muutmine

Määrus kehtestatakse metsaseaduse § 24 lõike 8 ning taimede paljundamise sordikaitse seaduse

§ 5 lõike 3, § 64 lõike 6, § 65 lõike 6, § 73 lõike 12, § 74 lõike 6, § 75 lõike 3, § 76 lõike 5, § 97

lõike 3, § 101 lõike 5, § 104 lõike 5, § 105 lõike 8, § 111 lõike 2 ja § 112 lõike 4 alusel.

Keskkonnaministri 01. juuli 2016. a määruses nr 20 „Metsa uuendamisel kasutada lubatud

kultiveerimismaterjali algmaterjali päritolu, kultiveerimismaterjali tarnimise ja turustamise

nõuded1“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Eestis on metsa uuendamisel lubatud kasutada kasvukohale sobivat määruse lisas 1

loetletud puuliikide ja hübriidide kultiveerimismaterjali sõltumata selle lähtekohast Eestis.

(2) Metsa uuendamisel on lubatud kasutada:

1) hariliku männi ja hariliku kuuse kultiveerimismaterjali, mille algmaterjal pärineb Läti

Vabariigist;

2) hariliku männi kultiveerimismaterjali, mille algmaterjal pärineb Valgevene Vabariigist, ja

hariliku kuuse kultiveerimismaterjali, mille algmaterjal pärineb Valgevene Vabariigist või

Venemaa Föderatsiooni Pihkva ja Novgorodi oblastist, eeldusel, et vastavast piirkonnast

pärineva algmaterjali kohta on Euroopa Liidu nõukogu direktiivi 1999/105/EÜ

metsapaljundusmaterjali turustamise kohta (EÜT L 11, 15.1.2000, lk 17–40, edaspidi direktiiv

1999/105/EÜ) alusel tehtud Euroopa Komisjoni otsus kultiveerimismaterjalile antavate

tagatiste kohta;

3) keskkonnaministri 04.12.2006 määruses nr 69 „Metsa uuendamisel kasutada lubatud

võõrpuuliikide loetelu“ nimetatud puuliikide kvalifitseeritud või katsetatud kategooria

kultiveerimismaterjali sõltumata selle lähtekohast Euroopa Liidus.“;

2) määruse lisa 2 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

Madis Kallas

Minister

Meelis Münt

Kantsler

Lisa 2. Metsapuu seemnete kvaliteedinõuded

Keskkonnaministri määruse

„Keskkonnaministri 01. juuli 2016. a määruse nr 20

„Metsa uuendamisel kasutada lubatud kultiveerimismaterjali

algmaterjali päritolu, kultiveerimismaterjali tarnimise

ja turustamise nõuded1“ muutmine“

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Keskkonnaministri 01. juuli 2016. a määruse nr 20 „Metsa uuendamisel kasutada lubatud

kultiveerimismaterjali algmaterjali päritolu, kultiveerimismaterjali tarnimise ja turustamise

nõuded1“ muudatused tulenevad vajadusest reguleerida võõrpuuliikide kasutamise tingimusi

metsa uuendamisel ning muuta puuliikide idanevus- ja elujõulisusprotsendi nõuet.

Võõrpuuliikide kasutamise tingimusi metsa uuendamisel on arutatud nii

kultiveerimismaterjali töörühmas (06.10.2022) kui ka „Seemnemajanduse tegevuskava

2020-2030“ koostamise töörühmas (18.02.2021 ja 04.03.21). Töörühmas on olnud esindatud

Keskkonnaameti, Eesti Maaülikooli, Riigimetsa Majandamise Keskuse, metsaühistute ja

metsataimetootjate esindajad.

Minimaalse idanevus- ja elujõulisusprotsendi muutmise nõude ettepaneku on teinud

Keskkonnaamet hetkeolukorra põhjal.

Määrus kehtestatakse metsaseaduse § 24 lõike 8 ning taimede paljundamise sordikaitse

seaduse § 5 lõike 3, § 64 lõike 6, § 65 lõike 6, § 73 lõike 12, § 74 lõike 6, § 75 lõike 3, § 76

lõike 5, § 97 lõike 3, § 101 lõike 5, § 104 lõike 5, § 105 lõike 8,§ 111 lõike 2 ja § 112 lõike 4

alusel.

Määruse muutmise eelnõu koostas Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna nõunik

Maret Parv (tel 626 0726, [email protected]). Õigusekspertiisi tegi

Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna nõunik Marko Lelov (tel 626 2918,

[email protected]). Keeletoimetaja oli Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna

peaspetsialist Aili Sandre (tel 626 2953, [email protected]).

Eelnõukohase määrusega muudetakse keskkonnaministri 01. juuli 2016. a määruse nr 20

„Metsa uuendamisel kasutada lubatud kultiveerimismaterjali algmaterjali päritolu,

kultiveerimismaterjali tarnimise ja turustamise“ 15. oktoobril 2021. a jõustunud redaktsiooni

(RT I, 12.10.2021, 4).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest punktist.

Punktiga 1 muudetakse kehtiva määruse § 3 teksti, millega muutub mõneti ka paragrahvi

ülesehitus. Teksti parema arusaadavuse huvides ja pidades silmas ka õigusselgust,

sätestatakse detailsem loetelu metsa uuendamisel kasutada lubatud kultiveerimismaterjali

algmaterjali päritolu kohta.

Kehtiva määruse § 3 lõige 4 ja osaliselt ka lõige 2 sätestatakse paragrahvi uues ülesehituses

lõike 2 punktidena 1 ja 2. Lisaks täiendatakse nimetatud loetelu punktiga 3, mille kohaselt

on metsa uuendamisel lubatud kasutada ka keskkonnaministri 04.12.2006 määruses nr 69

„Metsa uuendamisel kasutada lubatud võõrpuuliikide loetelu“ toodud puuliikide

kvalifitseeritud või katsetatud kategooria kultiveerimismaterjali sõltumata selle lähtekohast

Euroopa Liidus.

Keskkonnaminister on 04.12.2006 määruses nr 69 kehtestanud metsa uuendamisel kasutada

lubatud võõrpuuliikide loetelu (edaspidi määrus nr 69). Kehtiva määruse kohaselt on

määrusega nr 69 reguleeritud võõrpuuliikide kasutamine sõltumata selle lähtekohast Eestis.

Kategooriasse kvalifitseeritud kuulub kultiveerimismaterjal, mille algmaterjal on seemla,

perekondade vanemad või kloonid. Kategooriasse katsetatud kuulub kultiveerimismaterjal,

mille kvaliteet on tõestatud geneetiliselt või võrdluskatsetega.

Euroopa Liidus on nõukogu direktiivi 1999/105/EÜ metsapaljundusmaterjali turustamise

kohta (EÜT L 11, 15.1.2000, lk 17-40, edaspidi direktiiv) IV ja V lisas sätestatud

miinimumnõuded mõlemale kategooriale.

Võõrpuuliikide kasutamine metsa uuendamisel on marginaalne, siiski on oluline, et kui seda

tehakse, kasutataks võimalikult kvaliteetset ja liigipuhast kultiveerimismaterjali, mistõttu ka

lubatakse üksnes kvalifitseeritud ja katsetatud kategooriate kasutamine.

Kehtiva määruse § 3 lõigetest 2 ja 3 jäetakse välja Leedu Vabariik, kuna

kultiveerimismaterjali, mille algmaterjal pärineb Leedu Vabariigist, oli lubatud metsa

uuendamisel kasutada kuni 31. detsembrini 2021.

Punktiga 2 muudetakse lisas 2 puuliikide minimaalse idanevus- ja elujõulisusprotsendi

nõuet.

Määruse rakendamisel on praktikas ilmnenud vajadus korrigeerida sertifitseerimisel

nõutavat minimaalset idanevus- ja elujõulisusprotsendi nõuet. Keskkonnaameti sõnul on

idanevus- ja elujõulisusprotsendi nõue jäänud mõnel olulisel liigil peamiselt alla 50%. See

omakorda tähendab, et nimetatud liikide seemet ei saa sertifitseerida ja turustada. Direktiivi

kohaselt on metsa säästva majandamise seisukohast on oluline säilitada metsade bioloogiline

mitmekesisus ning rikastada seda.

Metsade liigilise mitmekesisuse (sh ka kliimamuutuste kontekstis) saamiseks kasutatakse

metsa uuendamisel eri puuliikide algmaterjali. Kultiveerimiseks sobivate taimede saamiseks

on olulise tähtsusega seeme. Parim seeme on kohalik seeme. Kohalikud seemet andvad

metsapuud on kohastunud meie keskkonnatingimustega ja seeläbi on ka kohalikust seemnest

kasvatatud puudel paremad eeldused meie kliimatingimustes ellujäämiseks ja heaks

kasvuks. Kuna mitme puuliigi korral on tegemist liikidega, mis on olulised just looduse

mitmekesisuse seisukohast (harilik saar, harilik vaher, harilik tamm, harilik pärn, harilik

jalakas, künnapuu), siis on oluline, et nimetatud sortimenti ka taimlates ikkagi kasvatataks.

Lisaks ei ole viimaste aastate vegetatsiooniperioodi heitlikud kliimatingimused soosinud

normaalset seemnesaaki lehise liikidel, ka harilikul ebatsuugal. Seemnelaboris tehtud

idanduskatsete tulemusel on neil puuliikidel idanevus jäänud 3% ja 21% vahemikku.

Väikseim on idanevus olnud Euroopa lehisel ja suurem harilikul ebatsuugal. Tagasihoidlik

idanevus on tingitud liikide eripärast, sest nii lehiseliikidel kui ka harilikul ebatsuugal

puuduvad tolmuteradel õhupõied. Seega tolm ei levi ja tulemuseks on seemnete vähene

täisteralisus. Ebatsuuga kehva idanevust on seostatud ka vegetatsiooniperioodi, eriti juuli-

augustikuu niiskuse defitsiidiga.

Kohalikku päritolu seemne kättesaadavuse tagamiseks langetatakse allpool tabelis olevate

puuliikide tehnilisi kvaliteedinõudeid.

Lisas 2 asendatakse tabelis olevate liikide korral minimaalne idanevus% järgmiselt:

Puuliik

Minimaalne

idanevus (%) enne

Minimaalne

idanevus (%) uus

Harilik ebatsuuga 25 20

Euroopa lehis 15 5

Siberi lehis 15 10

Siberi lehise vene teisend 15 10

Jaapani lehis 25 5

Lisas 2 asendatakse tabelis olevate liikide korral nii idanevusprotsent kui ka elujõulisuse

protsent numbriga 30.

Puuliik

Minimaalne

idanevus (%)

Minimaalne

eluvõime (%)

Harilik saar 30 30

Harilik vaher 30 30

Harilik tamm 30 30

Punane tamm 30 30

Harilik pärn 30 30

Hariliku jalakas 30 30

Künnapuu 30 30

Lisaks parandatakse lisas 2 tehnilised vead.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on seotud 22. detsembri 1999. a Euroopa Liidu Nõukogu direktiiviga 1999/105/EÜ

metsapaljundusmaterjali turustamise kohta.

4. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused

Määruse muudatusest tulenevalt saab metsa uuendamisel võõrpuuliike kasutada lisaks Eesti

lähtekohtadele ka kategooriasse kvalifitseeritud või katsetatud kuuluvat

kultiveerimismaterjali sõltumata selle lähtekohast Euroopa Liidus. Kuna võõrpuuliikide

kasutamine metsa uuendamisel on marginaalne, siis on ka mõju väike.

Puuliikide minimaalse idanevus- ja elujõulisusprotsendi nõude vähendamisel on positiivne

mõju, kuna võimaldab turustada nende puuliikide seemet, mis on olulised just looduse

mitmekesisuse seisukohast, ning parandab kohaliku päritolu seemne kättesaadavust.

Määruse muudatusega ei kaasne lisakulusid.

5. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

6. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks

Maaeluministeeriumile ja teadmiseks Eesti Metsataimetootjate Liidule, Ühinenud Eesti

Metsataimetootjatele, Eesti Erametsaliidule, Riigimetsa Majandamise Keskusele ja Eesti

Keskkonnaühenduste Kojale.

Keskkonnaministri 1. juuli 2016. a määrus nr 20

„Metsa uuendamisel kasutada lubatud kultiveerimismaterjali

algmaterjali päritolu, kultiveerimismaterjali tarnimise

ja turustamise nõuded1“ Lisa 2

Metsapuu seemnete kvaliteedinõuded

Puuliik

Minimaalne

puhtus (%)

Minimaalne

idanevus (%)

Minimaalne

eluvõime (%)

Harilik mänd 92 65

Keerdmänd 85 30

Harilik kuusk 92 60

Serbia kuusk 60 25

Harilik ebatsuuga 60 20

Siberi nulg 65 10

Euroopa lehis 65 5

Siberi lehis 65 10

Kuriili lehis 65 5

Siberi lehise vene teisend 65 10

Jaapani lehis 65 5

Eurojaapani lehis 65 5

Arukask 25 25

Sookask 25 25

Sanglepp 65 30

Hall lepp 65 30

Harilik saar 90 30 30

Harilik vaher 93 30 30

Harilik haab - - -

Harilik tamm 97 30 30

Punane tamm 97 30 30

Harilik pärn 96 30 30

Harilik jalakas 60 30

Künnapuu 70 30

Hübriidhaab - - -

Saatja: Mare Hiiesalu <[email protected]> Saatmisaeg: 04.02.2023 15:03:37 Adressaat: [email protected],[email protected]

Teema: Keskkonnaministri 01. juuli 2016. a määruse nr 20 „Metsa uuendamisel kasutada lubatud kultiveerimismaterjali algmaterjali päritolu, kultiveerimismaterjali tarnimise ja turustamise nõuded1“ muutmine

Manused:

Teie 31.01.2023 nr 1-4/23/443

Meie 04.02.2023 nr 1-23/2023/625

Keskkonnaministri 01. juuli 2016. a määruse nr 20 „Metsa uuendamisel kasutada lubatud kultiveerimismaterjali algmaterjali päritolu, kultiveerimismaterjali tarnimise ja turustamise nõuded1“ muutmine

Tere

Riigimetsa Majandamise Keskusel ei ole ettepanekuid "Keskkonnaministri 01. juuli 2016. a määruse nr 20 „Metsa uuendamisel kasutada lubatud kultiveerimismaterjali algmaterjali päritolu, kultiveerimismaterjali tarnimise ja turustamise nõuded1“ muutmine" kohta.

Lugupidamisega

Mare Hiiesalu juhataja õigusosakond Riigimetsa Majandamise Keskus 5010811 [email protected]