Kutse Prillimäe küla metsatööde arutelule - Raplamaa

Kutse Iira küla metsatööde arutelule

30. jaanuar 2023

Anname teada, et RMK alustab Iira külas kortermajade ümbruses asuva riigimetsa pikaajalise

metsatööde kava koostamist. Kuna tegemist on metsaga, mida kohalik kogukond igapäevaselt

kasutab, soovime kohaliku kogukonna ja omavalitsuse ootused RMK-le enne kava koostamist

ära kuulata ja välja selgitada, kuidas korraldada metsatöid selliselt, et need kohalikke elanikke

võimalikult vähe häiriks.

Koostasime selle ala piires olevate metsade kaardid ja iseloomustuse. Juhime tähelepanu, et

tegemist ei ole konkreetse metsatööde plaaniga, vaid metsaala üldise kirjeldusega. Iira küla

metsaala piiride ja seal paiknevate metsade kirjeldusega saab tutvuda RMK kodulehel

https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/metsamajandus/korgendatud-avaliku-huviga-

alad/kirjeldused-ja-metsatoode-kavad. Metsaeraldiste täpsemate andmetega saab tutvuda

https://register.metsad.ee/#/. Annan meelsasti selgitusi ka telefonitsi.

Kutsume kohalikku kogukonda kohtumisele aruteluks ja ringkäiguks metsas kortermajade

sissesõidu juures 14. veebruaril 2023 kell 16.00.

Ootame kohalikult kogukonnalt ja omavalitsuselt ettepanekuid, millele pöörata tähelepanu Iira

küla metsatööde plaanimisel, jooksvalt telefoni teel või aadressile [email protected] 22.

veebruariks 2023.

Juhis metsatööde plaani kohta ettepanekute esitamiseks ja nendega arvestamiseks kõrgendatud

avaliku huviga metsaladel on kättesaadav RMK kodulehelt https://www.rmk.ee/metsa-

majandamine/metsamajandus/korgendatud-avaliku-huviga-alad

Et teade võiks jõuda võimalikult paljude metsatöid puudutavate inimesteni, palub RMK, kel

võimalik, levitada teadet kohaliku kogukonna ja elanike hulgas.

Margus Emberg

RMK Raplamaa metsaülem

[email protected]

514 214

Iira küla metsatööde arutelu kokkuvõte

Kohtumise aeg 14.02.2023 kell 16–17

Kohtumispaik: Iirasse sissesõit

Arutelul registreerus 15 inimest, nende seas 2 RMK töötajat.

Raplamaa metsaülem Margus Emberg jagab soovijale Iira KAH ala kaardid ja selgitab, et plaan on hakata

siinsetes metsades töid tegema ning praegu saavad inimesed oma soove ja ettepanekuid öelda.

Metsaülem selgitab, et küpsetes puistutes (joonisel tumedam roheline) tuleks varem või hiljem teha

uuendusraiet, mujal saab teha harvendusraiet.

Paljud osalejad ütlevad, et säilima peaks mets, mis kasvab maantee ja majade vahel, sest see summutab

maanteelt kostvat liiklusmüra. Juhitakse ka tähelepanu, et tulekul on kergliiklustee, mis võtab niigi

kitsast metsaribast kuni 10 meetrit ära.

Samas ollakse ka seda meelt, et midagi oleks seal metsas vaja teha, eriti kuuskedega, millest osa on juba

140 aasta vanused ja osa kuivanud. Ent peljatakse siiski metsa hõredamaks raiumist, sest kardetakse, et

mets jääb liiga hõre, kuna kokkuveotee võtab juba 4 meetrit.

Üks kohalik elanik avaldab arvamust, et harvendamise puhul jätab RMK langile kasvama üksikud puud ja

et pärast raiet kasvab lageraielangile võsa, mis jäetakse hooletusse. Metsaülem selgitab, et nii see ei ole.

Kui raiel on kasvama jäetud üksikud puud, on tegemist lageraiega ning kasvama jäetakse säilikpuud.

Pärast lageraiet istutab RMK tavaliselt langile uued puud ning puid hooldatakse ega lasta võssa kasvada.

Võsa on samuti puittaimestik ja hooldatuna toetab tulevikupuude sirgumist. Mitmed osalejad tõdesidki

seepeale, et RMK lageraiealadel sirguvad ilusad männi- ja kuusenoorendikud.

Ühiselt tehti ka ringkäik metsas, alustades teeäärsest metsatükist ning osalejad kordavad oma soovi, et

tee ja majade vahelist metsa ei raiutaks lagedaks. Metsaülem selgitab, et kui inimesed seda soovivad,

jäetakse teeäärne metsariba esialgu täielikult puutumata. Koos kergtee aluse maa raadamisega saab ka

teiste puude raievajadust uuesti hinnata.

Eraldisel nr 6 (küps mets) selgitab metsaülem, et selle eraldisel kaaluksime uuendusraiet teises

järjekorras, alates aastast 2029. Esialgu jääb puistu puutumata (Raievanus on puistul 66 aastat ja

keskmine vanus 68 aastat, kuid enamuspuuliigiks on kuusk ja puistu on hõre).

Küsitakse, mis trassid on raiutud KAH alast väljapoole. Metsaülem selgitab, et sinna ehitatakse mahasõit

metsamaterjali veoks. Küsitakse ka kuivenduskraavide süvendamise kohta ning arutletakse soovi ja

võimaluste üle puhastada kraav Metsamajandi 8 majani. Osalejad jäävad selles osas vastakatele

seisukohtadele. Täiendaval uurimisel selgus, et seda tööd siiski teha ei saa, sest kraav asub osaliselt

väljaspool riigimetsamaad ning selle rekonstrueerimist olemasolev projekt ette ei näe.

Küsitakse, kas KAH alast väljapoole tuleb ka raieid. Metsaülem vastab, et tuleb küll.

Arutletakse võimalust teha uuendusraie eraldisel 11, mille keskmine vanus on 134 aastat, kuid raievanus

88 aastat, seega on puistu raieküps juba 46 aastat. Ollakse seda meelt, seal võib teha lageraie ning

männid asemele istutada. Metsamajandi 8 elanikud paluvad jätta majapoolsesse osasse rohkem puid

kasvama, kuid pärast metsaülema selgitusi nõustutakse, et elektriliini lähedale on metsariba või

üksikpuude kasvama jätmine probleemne, sest puud võivad tormiga liinile kukkuda. Enamik sellest

metsaosast (eraldised 10 ja 12) jäävad järgmisel kümnendil kasvama.

Üksmeelne seisukoht on, et maantee äärne kitsas riba peaks jääma müratõkkeks puutumata, kuid mujal

võib metsa majandada tavapäraselt, põhiline, et kõike korraga maha ei raiutaks

Tekib arutelu ka elektriliini aluse ja ümbruse maa üle. Metsaülem selgitab, et seda hooldab liiniettevõte.

Tähelepanek on, et liinikoridor on siiski metsa poolsest küljest kaitsevööndist oluliselt kitsam.

Metsaülem selgitab, et ettepanekuid on võimalik saata kuni 22. veebruarini, seejärel koostab ta kava

projekti, millest teavitatakse ka kõiki koosolekust osavõtnuid, kes oma meiliaadressi andsid. Kava

projektile saab samuti kolme nädala jooksul ettepanekuid esitada.

From: Roheline Pärnumaa <[email protected]> Sent: 07 April 2023 11:59:16 To: Raplamaa Cc: RMK; Farištamo Eller Subject: Iira küla ja Kohila Prillimäe metsade majandamise kava projektile ettepanekud

Tere!

Täpsustame eilset pöördumist (allakirjutanu jäi ekslikult lisamata). Eilse dokumendi asemel (Date: Thu, 6 Apr 2023 at 22:29 Subject: Iira küla ja Kohila Prillimäe metsade majandamise kava projektile ettepanekud) palun arvestage allpoolset! Täname!

Lugupeetud Riigimetsa Majandamise Keskus   Kodumetsades, nn KAH-aladel üle Eesti peab metsamajandamisviis olema püsimetsandus, sest kodumetsade eesmärk on metsi hoida pidevalt alles ja majandamine KAH-aladel peab olema teistsugune kui palgivarumise eesmärkidel majandatavates majandusmetsades. Rohkem infot püsimetsanduse kohta siit: https://elfond.ee/metsaomanikule/pusimetsandus.

1. Nimetame järgmised asjaolud:

1.1. kõigil avalikustatud kõrgendatud avaliku huviga aladel (KAH-aladel) on vaja teha vääriselupaikade (VEP) inventuur;

1.2. valdavalt on tegu varasemalt kaitsemetsade kategooria alla kuulunud metsaaladega (kuni 2009. a metsaseadus), mistõttu tuleb KAH- alasid ka edasi majandada püsimetsandusvõtetega, st piirduda valikraiega;

1.3. elamutega piirnevates puistutes teostada raiet (püsimetsanduse raames valikraiet) vaid vajadusel ning hoiduda teistest raieliikidest ülemäärase kahju tõttu, mida need metsaökosüsteemile tekitavad;

1.4. raietööde kavandamisel jälgida piirkonna üldplaneeringus kehtestatud (arengu)eesmärke ja nendest mitte kõrvale kalduda. Metsandus peab toetama kohaliku elukeskkonna kvaliteeti ja kohalikke loodusväärtusi.

2. Käesolevaga ei ole me nõus RMK kavandatud intensiivsete ja sobimatute raietega kogukonnametsades.

2.1. peatada kõikide uuendusraiete kavandamine KAH-aladel. Neid metsi tuleb majandada püsimetsana teaduslike põhimõtete ja eesmärkide järgi, tehes vajaduse korral vaid valikraiet. 2.2. algatada kaitsemetsade kategooria staatuse taastamine Eesti metsanduse õigusaktides;

3. Lisan mõned lingid ka meediast:

Eesti inimesed toetavad riigi tulundusmetsades püsimetsandust: https://elfond.ee/mets/uuring-suurem-osa-eestimaalasi-toetab- riigimetsa-raiemahu-vahendamist-ja-pusimetsana-majandamist

Eestimaa Looduse Fondi ekspertide ja teiste metsaekspertide hinnangul: RMK ei majanda metsi säästlikult.

METSASTATISTIKA UUED MUDELID: tagavara on 30 miljonit tihumeetrit seni arvatust väiksem, suremus aga mitme miljoni jagu suurem. Kas mets on ikka säästlikult majandatud? (ÕL 4.02.2023):

Euroopa üks tähtsamaid säästva metsanduse kriteeriume nõuab, et raiemaht oleks väiksem kui majandatavate metsade netojuurdekasv. Viimane tähendab juurdekasvu, millest on looduslik suremus maha lahutatud. Senine ametlik metsastatistika, mis keskkonnaministeerium saatis metsanduse arengukava raames ka riigikogule, näitab, et Eestis on see kriteerium täidetud.[ ...] Uue suremuse hinnangu valguses kipub vägisi välja paistma metsade mittesäästev majandamine.

Metsapoliitika alusandmestikud, nt SMI, ei ole kooskõlas teiste metsaandmestikega ja andmeid on püütud salastada Keskkonnaministeeriumi tasandil.

Euroopa Liidu Kohus vaeb Eesti metsade andmestikku (PM 27.08.2022):

Riiklikku statistilist metsainventeerimist (SMI) viib läbi keskkonnaministeeriumi haldusalasse kuuluv keskkonnaagentuur. SMI alusel hinnatakse Eesti metsi alates 1999. aastast, SMI- andmetel baseeruv statistika annab ka olulise sisendi Eesti metsa arengukava koostamisse ja raiemahu määramisse. Juba aastaid on looduskaitsjatel kahtlus, et riik teeb metsastatistilisi andmeid käideldes sohki. Keskkonnaorganisatsioonide visa võitluse ja andmekaitseinspektsiooni toel on statistilise metsainventuuri (SMI) andmed avalikkusele suures osas kättesaadavaks saanud, kuid kuna selguse toomise asemel süvendas avaldatud teave hoopis kahtlusi, otsustati ülejäänud andmete kättesaamiseks riigi vastu kohtusse minna, sest riik keeldus nende väljaandmisest.

VESTLUSRING Kui palju siis Eestis metsa ikkagi on? (PM 9.06.2022):

SMI absoluutarve hakati käsitlema viimse instantsi tõena ja võtma nende alusel vastu metsapoliitilisi otsuseid. Asko Lõhmus: Kuna SMI kasutamine metsapoliitika tegemisel on järjest laialdasem, on vaja lahendada ebakõlad SMI ja teiste andmestike vahel – näiteks seesama Eesti metsade tagavara küsimus või küsimus, kus mida juurde kasvab.

STATISTILISTE KÜBARATRIKKIDE LÕPP: Eesti metsad kütsid kliimat soojemaks palju varem, kui seda seni tunnistati! (ÕL 28.01.2023): Keskkonnaministeerium saatis hiirvaikselt 10. jaanuaril Euroopa Komisjonile 2023. aasta kasvuhoonegaaside inventuuriaruandest lühendatud versiooni ning ÜRO-le läheb täisversioon hiljemalt aprilli keskpaigas. Selle järgi polnud LULUCFi sektor kasvuhoonegaaside tekitaja mitte üksnes 2020. aastal, vaid oli seda juba 2017.aastast saati ning ka kõigil järgnevatel aastatel. ... keskkonnaagentuur on lõpuks ometigi hakanud arvutuslikke detaile selgitama. Oleks seda varem tehtud, siis oleks ehk ära jäänud ka keskkonnaministrite esinemised riigikogu kõnepuldis, kus nad rääkisid tõsimeeli, kuidas Eesti metsad seovad ja et kliimaeesmärke õnnestub täita ka 11miljonilise raiemahuga. Samuti oleks ilmselt ära jäänud ministeeriumi metsaosakonna eelmise aasta väide, mis tunnistas sidujast heitjaks muutumise anomaaliaks. Muutused CO2 heitkoguses: LULUCF tervikuna Kui eelmise aasta arvutuse järgi toimus heide üksnes 2020. aastal, siis seekordse arvutuse põhjal toimus see ka kolmel varasemal aastal.

KIRVEHOOPIDE HIND RIIGI RAHAKOTILE: ähvardavalt läheneb üüratu trahv – 1,4 miljardit eurot! Ministeerium tunnistab: kliimaeesmärke me ei täida (ÕL 22.11.2022)

TÕDE TÕUSEB, VALE VAJUB: keskkonnaagentuuri uued arvutused näitavad mustvalgelt, kuidas senise ja lähiaastateks planeeritud raiemahuga ei saa jätkata (ÕL 9.11.2022)

Eesti on CO₂ kohustusega hädas üleraie, mitte Brüsseli kiusamise pärast (PM 07.2022)

Eesti metsatagavara jäi viie aastaga 26 miljonit tihumeetrit vähemaks (PM 3.06.2022)

Rein Kuresoo Väike vale, suur vale või SMI? (PM 06.2022)

ARVUTAME ROHELISEMAKS! Miljonite tonnide küsimus: Eesti teatab maailmale, et meie metsad seovad süsinikku – aga tegelikult on vastupidi! (ÕL 2021)

METSASTATISTIKA NÄITAB AIATEIBAID?! Pikalt avalikkuse eest varjatud andmetes haigutavad 100 000 hektari suurused anomaaliad (ÕL 2021)

------------------------------------

Soovime ettepanekutele vastuseid e-posti teel (lisaks võimalikele RMK kodulehel avaldatavatele vastuste kokkuvõttele).

Lugupidamisega

Riina Georg,

MTÜ Roheline Pärnumaa (üle-eestilise tegevusulatusega keskkonnaühendus) volitatud esindaja;

Farištamo Eller,

Päästame Eesti Metsad MTÜ seaduslik esindaja [email protected]

Prillimäe küla metsatööde arutelu kokkuvõte

Kohtumise aeg 16.02.2023 kell 16–17.00

Kohtumispaik: Prillimäel, kortermaja Sõpruse põik 8 juures Kähriku tänava lõpus

Arutelul osales 12 inimest, nende seas 2 RMK töötajat.

Metsaülem Margus Emberg selgitab, et 2019. aastal sõlmitud kokkuleppe järgi oli

Prillimäe ümbruse metsas plaan alustada metsatöödega 2028. aastal, kuid

metsakorraldajalt tuli info, et suur kuuskedega metsaosa on ära kuivanud.

Metsaülem näitab aruteludel osalejatele kaarti KAH ala metsadega ning selgitab,

et tumerohelisega märgitud küpsetes puistudes tuleks varem või hiljem

uuendusraiet teha. Teistel eraldistel saab vajadusel teha harvendusraiet.

Piirinaaber, kelle kinnistu külgneb riigimetsaga, küsib, kas ka tema kõrvalt on

plaan raietöid teha.

Metsaülem selgitab, et see metsaosa ei ole esialgu prioriteet, kuid võib-olla saab

seal teha sanitaarraiet, uuendusraie seal (eraldised 1,2 ja 4) enne 2028. aastat

loodetavasti vajalik ei ole.

Üheskoos suundutakse metsa vaatama kuivanud kuuskedega metsaosasid.

Arutelul osalenud on seda meelt, et need kuused tuleks raiuda. Metsaülem

selgitab, et RMK metsakorraldaja täpsustab kahjustuse ulatuse ja moodustab

sellest omaette metsaeraldise. Eraldisel viiakse läbi lageraie, mille käigus jäetakse

kasvama osad männid ja tammed. Kuused raiutakse, nii surnud kui ka elusad

puud. Likvideeritakse ka alusmets, sealhulgas sarapuuvõsa. Kui on mõni puu, mida

on soov kindlasti säilitada, palume selle tähistada punase märkevärviga (punane

ring ümber puu, rinna kõrguselt).

Teistel raieküpsetel metsaeraldistel, sealjuures teeäärsel eraldisel nr 9, kus on ka

kuivanud kuuski, võib 2023. aastal vajalikuks osutuda sanitaar- või ka turberaie,

mis selgub pärast seda, kui RMK praaker on puistute seisundit täpsustanud.

Uuendusraiet kaalume raieküpsetel eraldistel nr 9 ja 15 alates 2028. aastast.

Männienamusega eraldised 12 ja 17 kaalume järgmisel kümnendi uuendusraie

kavadest välja jätta, vajadusel teeme sanitaarraiet.

Tööde korraldamisel püüab RMK lähtuda ka järgmistest 2019. aasta

kaasamiskoosolekul kokku lepitud tingimustest.

1. Kuna raielangid majapidamisteni ja hooneteni ei ulatunud ning läheduses

on niigi olemas müraallikana kaks tiheda liiklusega maanteed, ei peetud

2019. aastal vajalikuks ajalise piirangu seadmist laadimis- ja raietöödele.

Kuna 2023 aastal raie toimub hoonetele lähemal otsustasime, et raietöid

öösel kella 20.00 kuni 08.00 ja pühapäeval ei tehta. Metsaveoautode

laadimistöödele ajalisi piiranguid ei tehta, kuna metsamaterjali laod asuvad

hoonetest eemal.

2. Vähemalt 2 nädalat enne raiet võtab RMK praaker ühendust Suurekivi

maaüksuse omanikuga, et selgitada talle ajutise väljapääsuna võimalust

liikuda Prillimäe alevi kaudu.

3. Kui raieala ulatub vahetult erakrundini, võtab RMK praaker vähemalt 2

nädalat enne raiet ühendust piirinaabriga.

4. Metsamaterjali laod tulevad Urgemäe tee, Prillimäe ringtee ja Sõpruse

tänava äärde. Auto laeb korraga ühes laoplatsis, millega on tagatud, et üks

kahest väljapääsust, kas Prillimäe tee kaudu või Sõpruse tänava kaudu, on

kogu aeg avatud. Lisaks jäetakse teesulgudeta ajavahemikud hommikul kell

7.00-10.00 ja õhtul kell 16.00-18.00.

5. Jalgradadele üldjuhul raiejäätmeid ei ladustata, erandina tehakse seda

traktoriga raja ületamiseks. Vajadusel korrastatakse rajad pärast raietööde

lõppu.

Arutletakse, et 2023. aastal lageraiesse minev ala tuleks uuendada männiga.

Küsitakse, millal seda tehakse. Metsaülem selgitab, et mitte enne ühe aasta

möödumist pärast raiet, vältimaks männikärsaka kahjustust, kuna raiejäätmed

lõhnavad ja meelitavad kärsakat, kes kahjustab ka äsja istutatud noori mände.

Kärsaka tõrjeks töödeldakse taimede alumist osa liimvahaga, mis tekitab

mehhaanilise kaitse ega võimalda kärsakal taime kahjustada. RMK

metsakasvatusosakond otsustab, mis puuliigiga, millal ja kui suurte taimedega ala

uuendatakse. Uuendamisel eelistame võimalusel mändi, kuid igal pool (näiteks

viljakamatel lehtpuualadel) ei ole see võimalik.

Metsaülem kordab üle, et ettepanekuid saab saata 22. veebruariks, seejärel

koostab ta metsatööde kava projekti, millele saab omakorda kolme nädala jooksul

ettepanekuid teha.

Kutse Prillimäe küla metsatööde arutelule

31. jaanuar 2023

Anname teada, et RMK alustab Prillimäe külas asuva riigimetsa pikaajalise metsatööde kava

koostamist varem kui esialgu plaanis (2028. aastal), sest suur hulk puid on ära kuivanud. Kuna

tegemist on metsaga, mida kohalik kogukond igapäevaselt kasutab, soovime kohaliku

kogukonna ja omavalitsuse ootused RMK-le enne kava koostamist ära kuulata ja välja selgitada,

kuidas korraldada metsatöid selliselt, et need kohalikke elanikke võimalikult vähe häiriks.

Koostasime selle ala piires olevate metsade kaardid ja iseloomustuse. Juhime tähelepanu, et

tegemist ei ole konkreetse metsatööde plaaniga, vaid metsaala üldise kirjeldusega. Prillimäe küla

metsaala piiride ja seal paiknevate metsade kirjeldusega saab tutvuda RMK kodulehel

Raplamaa_Kohila_Prillimae_riigimetsa_kirjeldus.pdf (rmk.ee). Annan meelsasti selgitusi ka

telefonitsi.

Kutsume kohalikku kogukonda kohtumisele aruteluks ja ringkäiguks metsas kortermaja Sõpruse

põik 8 juures Kähriku tänava lõpus 16. veebruaril 2023 kell 16.00.

Ootame kohalikult kogukonnalt ja omavalitsuselt ettepanekuid, millele pöörata tähelepanu

Prillimäe küla metsatööde plaanimisel, jooksvalt telefoni teel või aadressile [email protected]

22. veebruariks 2023.

Juhis metsatööde plaani kohta ettepanekute esitamiseks ja nendega arvestamiseks kõrgendatud

avaliku huviga metsaladel on kättesaadav RMK kodulehel https://www.rmk.ee/metsa-

majandamine/metsamajandus/korgendatud-avaliku-huviga-alad

Et teade võiks jõuda võimalikult paljude metsatöid puudutavate inimesteni, palub RMK, kel

võimalik, levitada teadet kohaliku kogukonna hulgas.

Margus Emberg

RMK Raplamaa metsaülem

[email protected]

514 2148