RMK metsauuenduse täiendamise plaanide ja metsakahjustuste kirjeldamise kvaliteedi kontrollimise juhendi kinnitamine

RMK metsauuenduse täiendamise plaanide

ja metsakahjustuste kirjeldamise kvaliteedi

kontrollimise juhendi kinnitamine

RMK juhatuse 26.03.2019 otsusega nr 1-32/35 kinnitatud „RMK metsakasvatustalituse põhimääruse“ punkti 5.4.5 alusel

k i n n i t a n „RMK metsauuenduse täiendamise plaanide ja metsakahjustuste kirjeldamise

kvaliteedi kontrollimise juhendi“ (lisatud, kaskkirja_lisa_rmk_metsauuenduse_taiendamise_

plaanide_metsakahjustuste_kirjeldamine_kvaliteedi_kontrollimise_juhend.pdf).

(allkirjastatud digitaalselt)

Toomas Väät

Metsakasvatustalituse juhataja

Jaotuskava: metsakasvatustalitus, metsamajandusosakond, juhtimisarvestuse osaond,

siseaudititalitus

Anneliis Nurk

Juristi assistent

28.02.2022

METSAKASVATUSTALITUSE JUHATAJA

KÄSKKIRI

28. veebruar 2022 nr 1-5/4

KINNITATUD RMK metsakasvatustalituse juhataja 28.02.2022 käskkirjaga nr 1-5/4

RMK metsauuenduse täiendamise plaanide ja metsakahjustuste kirjeldamise

kvaliteedi kontrollimise juhend

1. Üldsätted 1.1. Metsauuenduse täiendamise plaanide ja metsakahjustuste kirjeldamise kvaliteedi

kontrollimine on osa RMK sisekontrollisüsteemist, mille eesmärk on hinnata planeeritud metsauuenduse täiendamise ning nende plaanidega seotud metsa- kahjustuste kirjeldamise vastavust „RMK metsauuenduse rajamise juhendile“ ja olukorrale looduses.

1.2. Kontrollimisel hinnatakse metsauuenduse täiendamise plaanide ja metsakahjustuste kirjeldamise kvaliteeti vastavalt juhendi lisas toodud kvaliteedikriteeriumitele ja hindamisskaalale.

1.3. Kontrolltegevus viiakse läbi sama aasta metsauuenduse täiendamise plaanidega eraldistel.

1.4. Kontrolltegevusi teostab metsakasvatustalituse analüütik, metsakasvatusjuht või metsakasvatustalituse juhataja käskkirjaga määratud isik.

2. Lühendid Juhendis kasutatakse lühendeid järgmises tähenduses:

2.1. MUR – metsauuenduse rajamine; 2.2. MUT – metsauuenduse täiendamine; 2.3. LU – looduslikule uuenemisele jätmine; 2.4. MKT – metsakasvataja töölaud; 2.5. MUK – metsa uuendamise kohustus.

3. Metsauuenduse täiendamise plaanide ja metsakahjustuste kirjeldamise

kvaliteedi kontrollimise maht 3.1. Kontrollida tuleb iga metsakasvataja kohta vähemalt 5 eraldist. 3.2. Kontrollitavate eraldiste valim peab võimalusel sisaldama erineva eesmärgipuuliigi ja

erineva maapinna ettevalmistamise võttega eraldisi, millest 4 on võimalusel okaspuu eesmärgiga. Võimalusel peab valimis olema 3 eraldist, mille MUR pole teostatud rohkem kui 2 aastat enne kontrollperioodi.

3.3. Kontrollitavad eraldised leitakse kontrolltegevuse läbiviija poolt juhusliku valiku alusel.

3.4. Kontrollitavate eraldiste valimit suurendatakse juhul, kui kontrolli käigus tuvastatakse metsakasvataja kohta vähemalt 1 eraldis, mille kvaliteedihinne on alla 75% ehk „nigel“ või vähemalt 3 mittevastavust ühe ja sama kvaliteedikriteeriumi osas.

3.5. Lisavalimi suuruseks on vähemalt 5 eraldist metsakasvataja kohta. Valimi koostab metsakasvatustalituse analüütik ja täiendava kontrolltegevuse viib läbi metsakasvatus- juht.

3.6. Täiendava kontrolli tulemus ei mõjuta metsakasvataja keskmist kvaliteedihinnet, vaid eesmärk on vähendada süsteemselt esinevaid kvaliteedivigu.

4. Metsauuenduse täiendamise plaanide ja metsakahjustuste kirjeldamise kvaliteedi hindamise kontrolltegevused

4.1. Kontrollimisel kasutatakse proovitükki suurusega 100 m2 või 50 m2, ringproovitükki raadiusega 5,64 m või 3,99 m.

2

4.2. Kontrollimisel tuleb teha esimese hektari kohta vähemalt 3 proovitükki ja iga järgneva hektari kohta vähemalt 1 proovitükk.

4.3. Proovitükid tuleb paigutada selliselt, et kogu ala oleks piisavalt iseloomustatud ja kõik iseärasused kajastatud.

4.4. Kontrollvalimi koostamisel võetakse aluseks MKT aruandes „Metsakahjustused“ olevad eraldised.

4.5. MUT otsuste hindamisel võetakse aluseks kontrollvalimi koostamise kuupäeva seisuga sisestatud andmed MKT-s.

5. Kontrolltegevuse kajastamine 5.1. Kontrolltegevuse kohta koostatakse „MUT kontrollakt“, mille vorm asub DHS-i

„Dokumentide vormide ja aluspõhjade“ sarjas. 5.2. Kontrollaktid salvestatakse DHS-i sarja 3-2.11 „Metsamajandustööde kontrollaktid“. 5.3. Kontrolltegevuse tulemustest teavitatakse vastutavat metsakasvatajat, piirkonna

metsakasvatusjuhti ja metsakasvatustalituse analüütikut juhul, kui kontrolltegevust ei viinud läbi analüütik.

5.4. Teavitamiseks loetakse DHS-i viite saatmist e-kirjaga. 5.5. Kalendriaasta jooksul läbi viidud kontrolltegevuse tulemuste kohta koostavad

metsakasvatustalituse analüütikud hiljemalt sama aasta 30. juuniks koondaruande. 5.6. Koondaruanne salvestatakse DHS-i sarja 3-2.12 „Metsamajandustööde kontrolli-

aruanded“. 5.7. Koondaruande DHS-i viide saadetakse e-kirjaga metsakasvatustalituse juhatajale,

metsakasvatusjuhtidele, metsamajanduse peaspetsialistile, metsakasvatajatele, siseaudiitorile, kvaliteedispetsialistile ja metsamajanduse valdkonna juhatuse liikmele.

3

Lisa “RMK metsauuenduse täiendamise plaanide ja metsakahjustuste kirjeldamise kvaliteedi kontrollimise juhendi“ juurde

RMK metsauuenduse täiendamise plaanide ja metsakahjustuste kirjeldamise

kontrollimise kvaliteedikriteeriumid ja hindamisskaala

1. Kvaliteedikriteeriumid ja hindeprotsendid Tabel 1. MUT plaanide ja metsakahjustuste kirjeldamise kvaliteedi kontrollimise kriteeriumid ja hindeprotsendid.

Kvaliteedikriteerium Hinnang Hindeprotsent

MUT otsus õige 100

liigne 50

Kahjustuse kirjeldus õige 100

ei vasta 75

MUT planeering õige 100

ei sobi 50

Eraldise koguskoori arvestamisel lähtutakse kriteeriumite madalaimast hinde- protsendist. Valimi koguskooride aritmeetiline keskmine näitab metsakasvataja MUT plaanide ja metsakahjustuste kirjeldamise kvaliteeti.

2. Hindamisskaala 2.1. „Hea“, kui kvaliteedikriteeriumite hindeprotsentide tulemus on vähemalt 90%. 2.2. „Rahuldav“, kui kvaliteedikriteeriumite hindeprotsentide tulemus on vähemalt 75%, aga

alla 90%. 2.3. „Nigel“, kui kvaliteedikriteeriumite hindeprotsentide tulemus on alla 75%.

3. Kvaliteedikriteeriumite definitsioonid 3.1. MUT otsus

Hinnatakse, kas eraldisel on MUT teostamine vajalik. MUT loetakse põhjendatuks, kui loendatud puude arv hektaril on alla järgmiste piirmäärade: 3.1.1. MUR võte istutus või külv:

3.1.1.1. EPL mänd, MA<2000 tk/ha 3.1.1.2. EPL kuusk, KU<1400 tk/ha 3.1.1.3. EPL kask, KS<1500 tk/ha 3.1.1.4. EPL sanglepp, LM<1500 tk/ha

3.1.2. MUR võte LUK-IS (masinistutus ja MP mätas):

3.1.2.1. EPL mänd, MA<1800 tk/ha 3.1.2.2. EPL kuusk, KU<1400 tk/ha 3.1.2.3. EPL kask, KS<1200 tk/ha 3.1.2.4. EPL sanglepp, LM<1200 tk/ha

3.1.3. LU korral loetakse iga puuliigi puud ja arvutatakse iga puuliigi kohta puude arvu

suhe uuenenuks arvestamisel nõutavasse minimaalsesse puude arvu. Kui nende suhete summa on väiksem kui 1, loetakse MUT põhjendatuks. Kasutatakse järgmist valemit:

4

∑ , < 1

Hindeprotsenti alandatakse 50%-ni, kui puude arv ületab piirmäära, kuid on tehtud MUT otsus, välja arvatud juhul, kui MUT põhjenduseks on märgitud eraldise ühe osa täiendamise vajadus (laoplats, kokkuveoteed). MUT ei loeta põhjendatuks ka juhul, kui loendatud puude arv jääb alla piirmäära, kuid eraldis vastab UA tingimustele ning MUK lõpp on saabunud või saabub kontrolliga samal aastal. Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 50%, hindamisskaalal „Nigel“. 3.1.4. Õige – 100% 3.1.5. Liigne – 50%

3.2. Kahjustuste kirjeldus

Hinnatakse, kas metsakasvataja fikseeritud kahjustus on vastavuses olukorraga looduses. Hindeprotsenti alandatakse 75%-ni, kui fikseeritud kahjustus ei vasta tegelikule kahjustusele. Kui peamist kahjustust ei ole võimalik fikseerida, loetakse sobivaks kahjustus „Muu“. Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 75%, hindamisskaalal „Rahuldav“. 3.2.1. Õige – 100% 3.2.2. Ei vasta – 75%

3.3. MUT planeering

Hinnatakse, kas kasvukoha tingimused on sobivad planeeritud MUT puuliigi kasvatamiseks. Hindeprotsenti alandatakse 50%-ni, kui planeeritud puuliik ei sobi antud kasvukohta või kui eraldisel pole puuliigile vajalikke kasvutingimusi ja piisavalt sobilikke istutuskohti ning pole sisestatud täiendavat tööplaani, millega tingimusi parandada (MP ja võsa raiumine). Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 50%, hindamisskaalal „Nigel“. 3.3.1. Sobib – 100% 3.3.2. Ei sobi – 50%

KINNITATUD RMK metsakasvatustalituse juhataja 31.01.2023 käskkirjaga nr 1-5/3

RMK metsauuenduse täiendamise plaanide ja metsakahjustuste kirjeldamise

kvaliteedi kontrollimise juhend

1. Üldsätted 1.1. Metsauuenduse täiendamise plaanide ja metsakahjustuste kirjeldamise kvaliteedi

kontrollimine on osa RMK sisekontrollisüsteemist, mille eesmärk on hinnata planeeritud metsauuenduse täiendamise ning nende plaanidega seotud metsa- kahjustuste kirjeldamise vastavust „RMK metsauuenduse rajamise juhendile“ ja olukorrale looduses.

1.2. Kontrollimisel hinnatakse metsauuenduse täiendamise plaanide ja metsakahjustuste kirjeldamise kvaliteeti vastavalt juhendi lisas toodud kvaliteedikriteeriumitele ja hindamisskaalale.

1.3. Kontrolltegevus viiakse läbi sama aasta metsauuenduse täiendamise plaanidega eraldistel. Kontrolltegevusega alustatakse pärast 1. märtsi.

1.4. Kontrolltegevusi teostab metsakasvatustalituse analüütik, metsakasvatusjuht või metsakasvatustalituse juhataja käskkirjaga määratud isik.

2. Lühendid Juhendis kasutatakse lühendeid järgmises tähenduses:

2.1. MUR – metsauuenduse rajamine; 2.2. MUT – metsauuenduse täiendamine; 2.3. LU – looduslikule uuenemisele jätmine; 2.4. MKT – metsakasvataja töölaud; 2.5. MUK – metsa uuendamise kohustus.

3. Metsauuenduse täiendamise plaanide ja metsakahjustuste kirjeldamise

kvaliteedi kontrollimise maht 3.1. Kontrollida tuleb iga metsakasvataja kohta vähemalt 8 eraldist. 3.2. Kontrollitavate eraldiste valim peab võimalusel sisaldama erineva eesmärgipuuliigi ja

erineva maapinna ettevalmistamise võttega eraldisi, millest 6 on võimalusel okaspuu eesmärgiga. Võimalusel peab valimis olema 5 eraldist, mille MUR pole teostatud rohkem kui 2 aastat enne kontrollperioodi.

3.3. Kontrollitavad eraldised leitakse kontrolltegevuse läbiviija poolt juhusliku valiku alusel.

3.4. Kontrollitavate eraldiste valimit suurendatakse juhul, kui kontrolli käigus tuvastatakse metsakasvataja kohta vähemalt 1 eraldis, mille kvaliteedihinne on 50% või madalam või vähemalt 3 mittevastavust ühe ja sama kvaliteedikriteeriumi osas.

3.5. Lisavalimi suuruseks on vähemalt 5 eraldist metsakasvataja kohta. Valimi koostab metsakasvatustalituse analüütik ja täiendava kontrolltegevuse viib läbi metsakasvatus- juht.

3.6. Täiendava kontrolli tulemus ei mõjuta metsakasvataja keskmist kvaliteedihinnet, vaid eesmärk on vähendada süsteemselt esinevaid kvaliteedivigu.

4. Metsauuenduse täiendamise plaanide ja metsakahjustuste kirjeldamise kvaliteedi hindamise kontrolltegevused

4.1. Kontrollimisel kasutatakse proovitükki suurusega 100 m2 või 50 m2, ringproovitükki raadiusega 5,64 m või 3,99 m.

2

4.2. Kontrollimisel tuleb teha esimese hektari kohta vähemalt 3 proovitükki ja iga järgneva hektari kohta vähemalt 1 proovitükk.

4.3. Proovitükid tuleb paigutada selliselt, et kogu ala oleks piisavalt iseloomustatud ja kõik iseärasused kajastatud.

4.4. Kontrollvalimi koostamisel võetakse aluseks MKT aruandes „Metsakahjustused“ olevad eraldised.

4.5. MUT otsuste hindamisel võetakse aluseks kontrollvalimi koostamise kuupäeva seisuga sisestatud andmed MKT-s.

5. Kontrolltegevuse kajastamine 5.1. Kontrolltegevuse kohta koostatakse „MUT kontrollakt“, mille vorm asub DHS-i

„Dokumentide vormide ja aluspõhjade“ sarjas või kasutatakse mobiilirakenduse „Kvaliteedihindamine“ elektroonilist sisestusvormi.

5.2. Kontrollaktid salvestatakse DHS-i sarja 3-2.11 „Metsamajandustööde kontrollaktid“ või MKT jaotuse „Kvaliteedihindamine“ all.

5.3. Kontrolltegevuse tulemustest teavitatakse vastutavat metsakasvatajat, piirkonna metsakasvatusjuhti ja metsakasvatustalituse analüütikut juhul, kui kontrolltegevust ei viinud läbi analüütik.

5.4. Teavitamiseks loetakse DHS-i viite saatmist e-kirjaga või „Kvaliteedihindamine“ teavitust MKT-s.

5.5. Kontrolltegevuse tulemuste kohta koostavad metsakasvatustalituse analüütikud koondaruande.

5.6. Koondaruanne salvestatakse DHS-i sarja 3-2.12 „Metsamajandustööde kontrolli- aruanded“.

5.7. Koondaruande DHS-i viide saadetakse e-kirjaga metsakasvatustalituse juhatajale, metsakasvatusjuhtidele, metsamajanduse peaspetsialistile, metsakasvatajatele, siseaudiitorile, kvaliteedispetsialistile ja metsamajanduse valdkonna juhatuse liikmele.

3

Lisa “RMK metsauuenduse täiendamise plaanide ja metsakahjustuste kirjeldamise kvaliteedi kontrollimise juhendi“ juurde

RMK metsauuenduse täiendamise plaanide ja metsakahjustuste kirjeldamise

kontrollimise kvaliteedikriteeriumid ja hindamisskaala

1. Kvaliteedikriteeriumid ja hindeprotsendid Tabel 1. MUT plaanide ja metsakahjustuste kirjeldamise kvaliteedi kontrollimise kriteeriumid ja hindeprotsendid.

Kvaliteedikriteerium Hinnang Hindeprotsent

MUT otsus õige 100

liigne 50

Kahjustuse kirjeldus õige 100

ei vasta 75

MUT planeering õige 100

ei sobi 50

Eraldise koguskoori arvestamisel lähtutakse kriteeriumite madalaimast hinde- protsendist. Valimi koguskooride aritmeetiline keskmine näitab metsakasvataja MUT plaanide ja metsakahjustuste kirjeldamise kvaliteeti.

2. Hindamisskaala 2.1. „Hea“, kui kvaliteedikriteeriumite hindeprotsentide tulemus on vähemalt 90%. 2.2. „Rahuldav“, kui kvaliteedikriteeriumite hindeprotsentide tulemus on vähemalt 75%, aga

alla 90%. 2.3. „Nigel“, kui kvaliteedikriteeriumite hindeprotsentide tulemus on alla 75%.

3. Kvaliteedikriteeriumite definitsioonid 3.1. MUT otsus

Hinnatakse, kas eraldisel on MUT teostamine vajalik. MUT loetakse põhjendatuks, kui loendatud puude arv hektaril on alla järgmiste piirmäärade: 3.1.1. MUR võte istutus või külv:

3.1.1.1. EPL mänd, MA<2000 tk/ha 3.1.1.2. EPL kuusk, KU<1400 tk/ha 3.1.1.3. EPL kask, KS<1500 tk/ha 3.1.1.4. EPL sanglepp, LM<1500 tk/ha

3.1.2. MUR võte LUK-IS (masinistutus ja MP mätas):

3.1.2.1. EPL mänd, MA<1800 tk/ha 3.1.2.2. EPL kuusk, KU<1400 tk/ha 3.1.2.3. EPL kask, KS<1200 tk/ha 3.1.2.4. EPL sanglepp, LM<1200 tk/ha

3.1.3. LU korral loetakse iga puuliigi puud ja arvutatakse iga puuliigi kohta puude arvu

suhe uuenenuks arvestamisel nõutavasse minimaalsesse puude arvu. Kui nende suhete summa on väiksem kui 1, loetakse MUT põhjendatuks. Kasutatakse järgmist valemit:

4

∑ , < 1

Hindeprotsenti alandatakse 50%-ni, kui puude arv ületab piirmäära, kuid on tehtud MUT otsus, välja arvatud juhul, kui MUT põhjenduseks on märgitud eraldise ühe osa täiendamise vajadus (laoplats, kokkuveoteed). MUT ei loeta põhjendatuks ka juhul, kui loendatud puude arv jääb alla piirmäära, kuid eraldis vastab UA tingimustele ning MUK lõpp on saabunud või saabub kontrolliga samal aastal. Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 50%, hindamisskaalal „Nigel“. 3.1.4. Õige – 100% 3.1.5. Liigne – 50%

3.2. Kahjustuste kirjeldus

Hinnatakse, kas metsakasvataja määratud kahjustus on vastavuses olukorraga looduses. MUT otsuse sisestamisel tuleb alati määrata peamine kahjustaja, mis tingib MUT vajaduse ja mille osakaal ka mitme kahjustaja koosmõjul on suurim. Kui on võimalik määrata vähemalt üks kahjustaja või kui peab valima mitme erineva kahjustaja vahel, siis tuleb seda eelistada kahjustusele „Muu“, vaatamata tuvastatud kahjustuse ulatusele. Hindeprotsenti alandatakse 75%-ni, kui määratud kahjustus ei vasta tegelikule kahjustusele. Kui peamist kahjustust ei ole siiski võimalik määrata (taimed on kadunud, looduslikku uuendust pole piisavalt tekkinud ja vajab juurde istutamist), loetakse sobivaks kahjustus „Muu“. Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 75%, hindamisskaalal „Rahuldav“. 3.2.1. Õige – 100% 3.2.2. Ei vasta – 75%

3.3. MUT planeering

Hinnatakse, kas kasvukoha tingimused on sobivad planeeritud MUT puuliigi kasvatamiseks. Hindeprotsenti alandatakse 50%-ni, kui planeeritud puuliik ei sobi antud kasvukohta või kui eraldisel pole puuliigile vajalikke kasvutingimusi ja piisavalt sobilikke istutuskohti ning pole sisestatud täiendavat tööplaani, millega tingimusi parandada (MP ja võsa raiumine). Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 50%, hindamisskaalal „Nigel“. 3.3.1. Sobib – 100% 3.3.2. Ei sobi – 50%