| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 1-5/2 |
| Registreeritud | 31.01.2023 |
| Sünkroonitud | 01.01.2026 |
| Liik | Käskkiri |
| Funktsioon | 1-5 |
| Sari | Põhitegevuse käskkirjad |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Metsakasvatustalitus |
| Saabumis/saatmisviis | Metsakasvatustalitus |
| Vastutaja | Metsakasvatustalitus |
| Originaal | Ava uues aknas |
RMK metsauuenduse hooldamise kvaliteedi
kontrollimise juhendi kinnitamine
RMK juhatuse 26.03.2019 otsusega nr 1-32/35 kinnitatud „RMK metsakasvatustalituse põhimääruse“ punkti 5.4.5. alusel
1. K i n n i t a n „RMK metsauuenduse hooldamise kvaliteedi kontrollimise juhendi“ (lisatud, Kaskkirja_lisa_metsauuenduse_hooldamise_kvaliteedi_kontrollimise_juhend.pdf).
2. T u n n i s t a n k e h t e t u k s RMK metsakasvatustalituse juhataja 03.02.2021 käskkirja
nr 1-5/1 „ RMK metsauuenduse hooldamise kvaliteedi kontrollimise juhendi kinnitamine“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Toomas Väät
Metsakasvatustalituse juhataja
Jaotuskava: metsakasvatustalitus, juhtimisarvestuse osakond, siseaudititalitus,
metsamajandusosakond
Anneliis Nurk
Juristi assistent
22.02.2022
METSAKASVATUSTALITUSE JUHATAJA
KÄSKKIRI
22. veebruar 2022 nr 1-5/2
KINNITATUD RMK metsakasvatustalituse juhataja 22.02.2022 käskkirjaga nr 1-5/2
RMK metsauuenduse hooldamise kvaliteedi kontrollimise juhend
1. Üldsätted 1.1. Metsauuenduse hooldamise kvaliteedi kontrollimine on osa RMK sisekontrollisüsteemist,
mille eesmärk on hinnata metsauuenduse hoolduse kvaliteedi vastavust töö üleandmisel seatud tingimustele ja „RMK metsauuenduse rajamise juhendile“.
1.2. Kontrollimisel hinnatakse metsauuenduse hooldamise kvaliteeti vastavalt juhendi lisas toodud metsauuenduse hoolduse kvaliteedikriteeriumitele ja hindamisskaalale.
1.3. Kontrolltegevus viiakse läbi sama aasta II poolaastal lõpetatud hooldatud metsauuenduse eraldistel.
1.4. Kontrolltegevusi teostab metsakasvatustalituse analüütik, metsakasvatusjuht või metsakasvatustalituse juhataja käskkirjaga määratud isik.
2. Lühendid Juhendis kasutatakse lühendeid järgmises tähenduses:
2.1. MUH – metsauuenduse hooldamine; 2.2. MUR – metsauuenduse rajamine; 2.3. UA – uuenenuks arvestamine; 2.4. MUT – metsauuenduse täiendamine; 2.5. MKT – metsakasvataja töölaud.
3. Metsauuendamise hooldamise kvaliteedi kontrollimise maht 3.1. Kontrollida tuleb iga metsakasvataja kohta vähemalt 10 eraldist. 3.2. Kontrollitavate eraldiste valim peab võimalusel sisaldama erineva eesmärgipuuliigi ja
erineva MUH võttega eraldisi. Võimalusel peab valimis olema 2 eelneva aasta sügisel teostatud istutusega eraldist ning 3 eraldist, mille MUR aasta pole hilisem kui kontrolli teostamisele eelnenud aasta. Lisaks peab võimalusel olema valimis 3 eraldist, kus töö teostajaks on RMK oma töötaja.
3.3. Kontrollitavad eraldised leitakse kontrolltegevuse läbiviija poolt juhusliku valiku alusel. 3.4. Kontrollitavate eraldiste valimit suurendatakse juhul, kui kontrolli käigus tuvastatakse
metsakasvataja kohta vähemalt 1 eraldis, mille kvaliteedihinne on alla 75% ehk „nigel“ või vähemalt 3 mittevastavust ühe ja sama kvaliteedikriteeriumi osas.
3.5. Lisavalimi suuruseks on vähemalt 5 eraldist metsakasvataja kohta. Valimi koostab metsakasvatustalituse analüütik ja täiendava kontrolltegevuse viib läbi metsakasvatusjuht.
3.6. Täiendava kontrolli tulemus ei mõjuta metsakasvataja keskmist kvaliteedihinnet, vaid eesmärk on vähendada süsteemselt esinevaid kvaliteedivigu.
3.7. Kontrollimisel kasutatakse proovitükki suurusega 100 m2 või 50 m2, ringproovitükki raadiusega 5,64 m või 3,99 m.
3.8. Kontrollimisel tuleb teha esimese hektari kohta vähemalt 3 proovitükki ja iga järgneva hektari kohta vähemalt 1 proovitükk.
3.9. Proovitükid tuleb paigutada selliselt, et kogu ala oleks piisavalt iseloomustatud ning kõik iseärasused kajastatud.
2
4. Metsauuendamise hooldamise kvaliteedi hindamise kontrolltegevused 4.1. Kontrollimisel võetakse aluseks MKT „Analüütikute aruandes“ olevad eraldised. 4.2. UA ja MUT otsuste hindamisel võetakse aluseks kontrollvalimi koostamise kuupäeva
seisuga sisestatud andmed MKT-s. 4.3. MUH kvaliteeti hinnatakse visuaalselt lähtudes „RMK metsauuenduse rajamise juhendist“
ja MUH hindamise kvaliteedikriteeriumitest.
5. Kontrolltegevuse kajastamine 5.1. Kontrolltegevuse kohta koostatakse „MUH kontrollakt“, mille vorm asub DHS-i
„Dokumentide vormide ja aluspõhjade“ sarjas. 5.2. Kontrollaktid salvestatakse DHS-i sarja 3-2.11 „Metsamajandustööde kontrollaktid“. 5.3. Kontrolltegevuse tulemustest teavitatakse MUH eest vastutavat metsakasvatajat, piirkonna
metsakasvatusjuhti ja metsakasvatustalituse analüütikut juhul, kui kontrolltegevust ei viinud läbi analüütik.
5.4. Teavitamiseks loetakse DHS-i viite saatmist e-kirjaga. 5.5. Kalendriaasta jooksul läbi viidud kontrolltegevuse tulemuste kohta koostavad
metsakasvatustalituse analüütikud hiljemalt sama aasta 31. detsembriks koondaruande. 5.6. Koondaruanne salvestatakse DHS-i sarja „3-2.12 „Metsamajandustööde kontrolli-
aruanded“. 5.7. Koondaruande DHS-i viide saadetakse e-kirjaga metsakasvatustalituse juhatajale,
metsakasvatusjuhtidele, metsamajanduse peaspetsialistile, metsakasvatajatele, sise- audiitorile, kvaliteedispetsialistile ja metsamajanduse valdkonna juhatuse liikmele.
3
Lisa “RMK metsauuenduse hooldamise kvaliteedi kontrollimise juhendi“ juurde
RMK metsauuenduse hooldamise kontrollimise kvaliteedikriteeriumid ja hindamisskaala
1. MUH kvaliteedi kontrollimise kriteeriumid ja hindeprotsendid
Tabel 1. MUH kvaliteedi kontrollimise kriteeriumid ja hindeprotsendid
Kvaliteedikriteerium Hinnang Hindeprotsent
MUH võte
sobib 100
liigne 75
osapinnaline 75
ei sobi 50
MUT otsus õige 100
liigne 75
puudub 50
Arvukus vastab 100
ei vasta 75
lage ala 0
Töö kvaliteet
hea 100
rahuldav 75
nigel 50
töö tegemata 0
Kahjustuse kirjeldus õige 100
ei vasta 75
UA otsus õige 100 puudub 50
Hinnalisade määramine põhjendatud 100
pole põhjendatud 75
Eraldise koguskoori arvestamisel lähtutakse kriteeriumite madalaimast hindeprotsendist. Valimi koguskooride aritmeetiline keskmine näitab metsakasvataja MUH kvaliteeti hindamisskaalal.
2. MUH kvaliteedi hindamisskaala 2.1. „Hea“, kui kvaliteedikriteeriumite hindeprotsentide tulemus on vähemalt 90%. 2.2. „Rahuldav“, kui kvaliteedikriteeriumite hindeprotsentide tulemus on vähemalt 75%, aga
alla 90%. 2.3. „Nigel“, kui kvaliteedikriteeriumite hindeprotsentide tulemus on alla 75%.
3. MUH kvaliteedikriteeriumite definitsioon 3.1. MUH võte
Hinnatakse, kas on valitud optimaalseim MUH võte. Hindeprotsenti alandatakse 75%-ni, kui koridorina või ümber taime hoolduse asemel on ilma mõjuva põhjuseta kasutatud ülepinnalist hooldust. ÜP võtte kasutamist loetakse põhjendatuks, kui konkureerivate puude ja rohttaimede kõrgus ületab EPL kõrgust vähemalt kolm korda ja on seejuures vähemalt 1 m. Hindeprotsenti alandatakse 50%-ni, kui MUH võtte rakendamine ei olnud vajalik või kui
4
eesmärgipuuliigi kasvutingimusi on võimalik parandada ainult ülepinnalise hoolduse teel, kuid on kasutatud koridorina või ümber taime hooldust. Osapinnaliselt vastu võetud töid hinnatakse hooldatud alal. Kui eraldise pindala looduses on registripindalast rohkem kui 30% väiksem, tuleb töö vastu võtta tegeliku pindalaga, vastasel korral loetakse töö osapinnaliseks ning hindeprotsenti alandatakse 75%-ni. Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 50%, hindamisskaalal „Nigel“. 3.1.1. Sobib – 100% 3.1.2. Liigne – 75% 3.1.3. Osapinnaline – 75% 3.1.4. Ei sobi – 50%
3.2. MUT otsus Hinnatakse, kas MUT otsus või selle puudumine on põhjendatud. Kriteeriumi täitmist hinnatakse ainult eraldistel, mille metsauuendus on rajatud kontrollile eelneval või sellega samal aastal. MUT otsus ei ole nõutav, kui eraldise eesmärgipuuliik vastab UA tingimustele või madala arvukuse põhjuseks on ebasobivad kasvutingimused ning vastav kahjustus on fikseeritud. Hinnatakse, kas sobivate puuliikide taimede arv hektaril vastab järgnevatele piirmääradele: 3.2.1. MUR võte istutus või külv:
3.2.1.1. EPL mänd, MA≥2000 tk/ha 3.2.1.2. EPL kuusk, KU≥1400 tk/ha 3.2.1.3. EPL kask, KS≥1500 tk/ha 3.2.1.4. EPL sanglepp, LM≥1500 tk/ha
3.2.2. MUR võte LUK-IS (masinistutus ja MP mätas):
3.2.2.1. EPL mänd, MA≥1800 tk/ha 3.2.2.2. EPL kuusk, KU≥1400 tk/ha 3.2.2.3. EPL kask, KS≥1200 tk/ha 3.2.2.4. EPL sanglepp, LM≥1200 tk/ha
Hindeprotsenti alandatakse 75%-ni kui taimede arv vastab piirmäärale, kuid on tehtud MUT otsus, välja arvatud juhul, kui MUT põhjenduseks on märgitud eraldise ühe osa täiendamise vajadus (laoplats, kokkuveoteed). Hindeprotsenti alandatakse 50%-ni kui taimede arv jääb alla piirmäära, kuid MUT otsust pole tehtud. Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 50%, hindamisskaalal „Nigel“. 3.2.3. Õige – 100% 3.2.4. Liigne – 75% 3.2.5. Puudub – 50%
3.3. Arvukus
Kriteeriumi täitmist ei hinnata eraldistel, kus on tehtud MUT otsus. Hinnatakse, kas MUH järgselt on eraldisel piisavalt puid kvaliteetse metsauuenduse saamiseks. Metsakultuuri arvukus peaks igal ajahetkel vastama järgmistele tingimustele: 3.3.1. Puhtpuistu
3.3.1.1. MA N ≥ 1500 tk/ha 3.3.1.2. KU N ≥ 1000 tk/ha 3.3.1.3. LP ≥ 1500 tk/ha
5
3.3.2. Segapuistu 3.3.2.1. N ≥ 2000 tk/ha, sh EPL ≥ 700 tk/ha
Hindeprotsenti alandatakse 75%-ni, kui puude arv on nimetatud piirmääradest väiksem ning 0%-ni, kui puude arv jääb alla 500 tk/ha, mis on lage ala. Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 0%, hindamisskaalal „Nigel“. 3.3.3. Vastab – 100% 3.3.4. Ei vasta – 75% 3.3.5. Lage ala – 0%
3.4. Töö kvaliteet
Töö kvaliteeti hinnatakse puude arvu määramiseks rajatud proovitükil MUH käigus vigastatud taimede ning hooldamata taimede loendamise teel. Hinnatakse planeeritud MUH võtte täitmist. Eraldistel, millel metsakasvataja on sisestanud puudusena vigastatud taimed, neid ei loendata. Taim loetakse hooldatuks, kui sellest 50 cm raadiuses ei esine puid ja põõsaid ning selleni ei ulatu kasvamist takistavad või kulu tekitavad rohttaimed. Koridorina hoolduse puhul tuleb istutusreas välja lõigata kõik sellel paiknevad ja eesmärgipuuliigist erinevad puud ja põõsad, välja arvatud juhul, kui säilitatakse metsaks ümberarvestamisel arvesse minevaid puid kohtades, kus EPL puudub. Ülepinnalise hoolduse puhul tuleb tervel eraldisel välja lõigata kõik eesmärgipuuliigist erinevad puud ja põõsad, välja arvatud juhul, kui säilitatakse metsaks ümberarvestamisel arvesse minevaid puid kohtades, kus EPL puudub. Hindeprotsenti alandatakse 75%-ni, kui vigastatud ja hooldamata taimi kokku on üle 100 tk/ha. Hindeprotsenti alandatakse 50%-ni, kui rakendatud MUH võte pole vastavuses planeerituga. Kui eraldisel on töö tegemata või tehtud osaliselt, loetakse eraldise koguskoor võrdseks nulliga ja teisi kriteeriume ei hinnata. Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 0%, hindamisskaalal „Nigel“. 3.4.1. Hea – 100% 3.4.2. Rahuldav – 75% 3.4.3. Nigel – 50% 3.4.4. Töö tegemata – 0%
3.5. Kahjustuste kirjeldus
MUT otsuse olemasolul kontrollitakse, kas metsakasvataja fikseeritud kahjustus on vastavuses olukorraga looduses. Hindeprotsenti alandatakse 75%-ni, kui fikseeritud kahjustus ei vasta tegelikule kahjustusele. Kui peamist kahjustust ei ole võimalik fikseerida, loetakse sobivaks kahjustus „Muu“. Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 75%, hindamisskaalal „Rahuldav“. 3.5.1. Õige – 100% 3.5.2. Ei vasta – 75%
3.6. UA otsus
Hinnatakse, kas eraldis vastab uuenenuks arvestamise tingimustele. Hindeprotsenti alandatakse 50%-ni, kui uuenemisel arvesse minevate puuliikide arvukus ja kõrgus vastab uuenenuks arvestamise tingimustele, kuid UA soovitust pole tehtud. UA soovitust hinnatakse, kui MUK lõpp on saabunud või saabub samal kalendriaastal. 3.6.1. Õige – 100% 3.6.2. Puudub – 50%
6
3.7. Hinnalisade määramine
Kui eraldisele on määratud hinnalisasid, kontrollitakse, kas nende kasutamine on põhjendatud või mitte. Hinnalisasid ei loeta põhjendatuks järgmistel juhtudel:
3.7.1. „Kauge ligipääs“ – kui eraldise lähim serv on alla 1 km kaugusel hariliku sõiduautoga ligipääsetavast kohast.
3.7.2. „Taimede niitmine“ – kui pole ülepinnaliselt niidetud kasvama jäetud puudest oluliselt kõrgemaid ja nende kasvu või ohutut raietööd takistavaid taimi (nt vaarikas, põdrakanep, tihe kuslapuu jmt).
3.7.3. „Nõudlik maastik“ – kui eraldisel puuduvad nõudlikul maastikul töötamise tunnused (nt järsud nõlvad, pokuline pinnas, üleujutatud lank) ning töö on teostatud väljaspool lumikatte perioodi.
3.7.4. „MP mätas“ – kui eraldisel pole maapinna ettevalmistamise võttena kasutatud mätastamist või lapilööjat.
3.7.5. „Muud“ – kui töö on teostatud väljaspool keerulist tööperioodi (MUH juuni-juuli, kus tööjõudu napib).
Hindeprotsenti alandatakse 75%-ni, kui eraldisele on määratud hinnalisa, kuid kontrolli käigus tuvastatakse, et selle kasutamine ei ole põhjendatud. Juhul, kui kontrollimise hetkel pole võimalik tuvastada hinnalisa kasutamise põhjendatust või eraldisele pole hinnalisasid määratud, rakendatakse vaikimisi hinnangut „põhjendatud“. Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 75%, hindamisskaalal „Rahuldav“. 3.7.1. Põhjendatud – 100% 3.7.2. Pole põhjendatud – 75%
RMK metsauuenduse hooldamise kvaliteedi
kontrollimise juhendi kinnitamine
RMK juhatuse 26.03.2019 otsusega nr 1-32/35 kinnitatud „RMK metsakasvatustalituse põhimääruse“ punkti 5.4.5. alusel
1. K i n n i t a n „RMK metsauuenduse hooldamise kvaliteedi kontrollimise juhendi“ (lisatud, Kaskkirja_lisa_metsauuenduse_hooldamise_kvaliteedi_kontrollimise_juhend.pdf).
2. T u n n i s t a n k e h t e t u k s RMK metsakasvatustalituse juhataja 22.02.2022 käskkirja
nr 1-5/2 „ RMK metsauuenduse hooldamise kvaliteedi kontrollimise juhendi kinnitamine“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Toomas Väät
Metsakasvatustalituse juhataja
Jaotuskava: metsakasvatustalitus, juhtimisarvestuse osakond, siseaudititalitus,
metsamajandusosakond
Anneliis Nurk
Juristi assistent
31.01.2023
METSAKASVATUSTALITUSE JUHATAJA
KÄSKKIRI
31. jaanuar 2023 nr 1-5/2
KINNITATUD RMK metsakasvatustalituse juhataja 31.01.2023 käskkirjaga nr 1-5/2
RMK metsauuenduse hooldamise kvaliteedi kontrollimise juhend
1. Üldsätted 1.1. Metsauuenduse hooldamise kvaliteedi kontrollimine on osa RMK sisekontrollisüsteemist,
mille eesmärk on hinnata metsauuenduse hoolduse kvaliteedi vastavust töö üleandmisel seatud tingimustele ja „RMK metsauuenduse rajamise juhendile“.
1.2. Kontrollimisel hinnatakse metsauuenduse hooldamise kvaliteeti vastavalt juhendi lisas toodud metsauuenduse hoolduse kvaliteedikriteeriumitele ja hindamisskaalale.
1.3. Kontrolltegevus viiakse läbi sama aasta II poolaastal lõpetatud hooldatud metsauuenduse eraldistel.
1.4. Kontrolltegevusi teostab metsakasvatustalituse analüütik, metsakasvatusjuht või metsakasvatustalituse juhataja käskkirjaga määratud isik.
2. Lühendid Juhendis kasutatakse lühendeid järgmises tähenduses:
2.1. MUH – metsauuenduse hooldamine; 2.2. MUR – metsauuenduse rajamine; 2.3. UA – uuenenuks arvestamine; 2.4. MUT – metsauuenduse täiendamine; 2.5. MKT – metsakasvataja töölaud.
3. Metsauuendamise hooldamise kvaliteedi kontrollimise maht 3.1. Kontrollida tuleb iga metsakasvataja kohta vähemalt 10 eraldist. 3.2. Kontrollitavate eraldiste valim peab võimalusel sisaldama erineva eesmärgipuuliigi ja
erineva MUH võttega eraldisi. Võimalusel peab valimis olema 2 eelneva aasta sügisel teostatud istutusega eraldist ning 3 eraldist, mille MUR aasta pole hilisem kui kontrolli teostamisele eelnenud aasta. Lisaks peab võimalusel olema valimis 3 eraldist, kus töö teostajaks on RMK oma töötaja.
3.3. Kontrollitavad eraldised leitakse kontrolltegevuse läbiviija poolt juhusliku valiku alusel. 3.4. Kontrollitavate eraldiste valimit suurendatakse juhul, kui kontrolli käigus tuvastatakse
metsakasvataja kohta vähemalt 1 eraldis, mille kvaliteedihinne on 50% või madalam või vähemalt 3 mittevastavust ühe ja sama kvaliteedikriteeriumi osas.
3.5. Lisavalimi suuruseks on vähemalt 5 eraldist metsakasvataja kohta. Valimi koostab metsa- kasvatustalituse analüütik ja täiendava kontrolltegevuse viib läbi metsakasvatusjuht.
3.6. Täiendava kontrolli tulemus ei mõjuta metsakasvataja keskmist kvaliteedihinnet, vaid eesmärk on vähendada süsteemselt esinevaid kvaliteedivigu.
3.7. Kontrollimisel kasutatakse proovitükki suurusega 100 m2 või 50 m2, ringproovitükki raadiusega 5,64 m või 3,99 m.
3.8. Kontrollimisel tuleb teha esimese hektari kohta vähemalt 3 proovitükki ja iga järgneva hektari kohta vähemalt 1 proovitükk.
3.9. Proovitükid tuleb paigutada selliselt, et kogu ala oleks piisavalt iseloomustatud ning kõik iseärasused kajastatud.
2
4. Metsauuendamise hooldamise kvaliteedi hindamise kontrolltegevused 4.1. Kontrollimisel võetakse aluseks MKT „Analüütikute aruandes“ olevad eraldised. 4.2. UA ja MUT otsuste hindamisel võetakse aluseks kontrollvalimi koostamise kuupäeva
seisuga sisestatud andmed MKT-s. 4.3. MUH kvaliteeti hinnatakse visuaalselt lähtudes „RMK metsauuenduse rajamise juhendist“
ja MUH hindamise kvaliteedikriteeriumitest.
5. Kontrolltegevuse kajastamine 5.1. Kontrolltegevuse kohta koostatakse „MUH kontrollakt“, mille vorm asub DHS-i
„Dokumentide vormide ja aluspõhjade“ sarjas või kasutatakse mobiilirakenduse „Kvaliteedihindamine“ elektroonilist sisestusvormi.
5.2. Kontrollaktid salvestatakse DHS-i sarja 3-2.11 „Metsamajandustööde kontrollaktid“ või MKT jaotuse „Kvaliteedihindamine“ all.
5.3. Kontrolltegevuse tulemustest teavitatakse MUH eest vastutavat metsakasvatajat, piirkonna metsakasvatusjuhti ja metsakasvatustalituse analüütikut juhul, kui kontrolltegevust ei viinud läbi analüütik.
5.4. Teavitamiseks loetakse DHS-i viite saatmist e-kirjaga või „Kvaliteedihindamine“ teavitust MKT-s.
5.5. Kalendriaasta jooksul läbi viidud kontrolltegevuse tulemuste kohta koostavad metsakasvatustalituse analüütikud koondaruande.
5.6. Koondaruanne salvestatakse DHS-i sarja „3-2.12 „Metsamajandustööde kontrolli- aruanded“.
5.7. Koondaruande DHS-i viide saadetakse e-kirjaga metsakasvatustalituse juhatajale, metsakasvatusjuhtidele, metsamajanduse peaspetsialistile, metsakasvatajatele, sise- audiitorile, kvaliteedispetsialistile ja metsamajanduse valdkonna juhatuse liikmele.
3
Lisa “RMK metsauuenduse hooldamise kvaliteedi kontrollimise juhendi“ juurde
RMK metsauuenduse hooldamise kontrollimise kvaliteedikriteeriumid ja hindamisskaala
1. MUH kvaliteedi kontrollimise kriteeriumid ja hindeprotsendid
Tabel 1. MUH kvaliteedi kontrollimise kriteeriumid ja hindeprotsendid
Kvaliteedikriteerium Hinnang Hindeprotsent
MUH võte
sobib 100
liigne 75
osapinnaline 75
ei sobi 50
MUT otsus õige 100
liigne 75
puudub 50
Arvukus vastab 100
ei vasta 75
lage ala 0
Töö kvaliteet
hea 100
rahuldav 75
nigel 50
töö tegemata 0
Kahjustuse kirjeldus õige 100
ei vasta 75
UA otsus õige 100 puudub 50
Hinnalisade määramine põhjendatud 100
pole põhjendatud 75
Eraldise koguskoori arvestamisel lähtutakse kriteeriumite madalaimast hindeprotsendist. Valimi koguskooride aritmeetiline keskmine näitab metsakasvataja MUH kvaliteeti hindamisskaalal.
2. MUH kvaliteedi hindamisskaala 2.1. „Hea“, kui kvaliteedikriteeriumite hindeprotsentide tulemus on vähemalt 90%. 2.2. „Rahuldav“, kui kvaliteedikriteeriumite hindeprotsentide tulemus on vähemalt 75%, aga
alla 90%. 2.3. „Nigel“, kui kvaliteedikriteeriumite hindeprotsentide tulemus on alla 75%.
3. MUH kvaliteedikriteeriumite definitsioon 3.1. MUH võte
Hinnatakse, kas on valitud optimaalseim MUH võte. Hindeprotsenti alandatakse 75%-ni, kui koridorina või ümber taime hoolduse asemel on ilma mõjuva põhjuseta kasutatud ülepinnalist hooldust. ÜP võtte kasutamist loetakse põhjendatuks, kui konkureerivate puude ja rohttaimede kõrgus ületab EPL kõrgust vähemalt kolm korda ja on seejuures vähemalt 1 m. Hindeprotsenti alandatakse 50%-ni, kui MUH võtte rakendamine ei olnud vajalik või kui
4
eesmärgipuuliigi kasvutingimusi on võimalik parandada ainult ülepinnalise hoolduse teel, kuid on kasutatud koridorina või ümber taime hooldust. Osapinnaliselt vastu võetud töid hinnatakse hooldatud alal. Kui eraldise pindala looduses on registripindalast rohkem kui 30% väiksem, tuleb töö vastu võtta tegeliku pindalaga, vastasel korral loetakse töö osapinnaliseks ning hindeprotsenti alandatakse 75%-ni. Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 50%, hindamisskaalal „Nigel“. 3.1.1. Sobib – 100% 3.1.2. Liigne – 75% 3.1.3. Osapinnaline – 75% 3.1.4. Ei sobi – 50%
3.2. MUT otsus Hinnatakse, kas MUT otsus või selle puudumine on põhjendatud. Kriteeriumi täitmist hinnatakse ainult eraldistel, mille metsauuendus on rajatud kontrollile eelneval või sellega samal aastal. MUT otsus ei ole nõutav, kui eraldise eesmärgipuuliik vastab UA tingimustele või madala arvukuse põhjuseks on ebasobivad kasvutingimused ning vastav kahjustus on fikseeritud. Hinnatakse, kas sobivate puuliikide taimede arv hektaril vastab järgnevatele piirmääradele: 3.2.1. MUR võte istutus või külv:
3.2.1.1. EPL mänd, MA≥2000 tk/ha 3.2.1.2. EPL kuusk, KU≥1400 tk/ha 3.2.1.3. EPL kask, KS≥1500 tk/ha 3.2.1.4. EPL sanglepp, LM≥1500 tk/ha
3.2.2. MUR võte LUK-IS (masinistutus ja MP mätas):
3.2.2.1. EPL mänd, MA≥1800 tk/ha 3.2.2.2. EPL kuusk, KU≥1400 tk/ha 3.2.2.3. EPL kask, KS≥1200 tk/ha 3.2.2.4. EPL sanglepp, LM≥1200 tk/ha
Hindeprotsenti alandatakse 75%-ni kui taimede arv vastab piirmäärale, kuid on tehtud MUT otsus, välja arvatud juhul, kui MUT põhjenduseks on märgitud eraldise ühe osa täiendamise vajadus (laoplats, kokkuveoteed). Hindeprotsenti alandatakse 50%-ni kui taimede arv jääb alla piirmäära, kuid MUT otsust pole tehtud. Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 50%, hindamisskaalal „Nigel“. 3.2.3. Õige – 100% 3.2.4. Liigne – 75% 3.2.5. Puudub – 50%
3.3. Arvukus
Hinnatakse, kas MUH järgselt on eraldisel piisavalt puid kvaliteetse metsauuenduse saamiseks. Kriteeriumi täitmist ei hinnata eraldistel, kus on tehtud MUT otsus. Metsakultuuri arvukus peab igal ajahetkel vastama metsa majandamise eeskirjas toodud metsa uuenenuks lugemiseks nõutavale minimaalsele puude arvule hektaril: 3.3.1. MA N ≥ 1500 tk/ha 3.3.2. KU N ≥ 1000 tk/ha 3.3.3. LP ≥ 1500 tk/ha 3.3.4. Mitme puuliigi korral loetakse iga puuliigi puud ja arvutatakse iga puuliigi kohta
puude arvu suhe uuenenuks arvestamisel nõutavasse minimaalsesse puude arvu.
5
Nende suhete summa peab olema ≥ 1 ning EPL osakaal ≥ 30% Kasutatakse järgmist valemit: ∑ , ≥ 1
Hindeprotsenti alandatakse 75%-ni, kui puude arv on nimetatud piirmääradest väiksem ning 0%-ni, kui puude arv jääb alla 500 tk/ha, mis on lage ala. Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 0%, hindamisskaalal „Nigel“. 3.3.5. Vastab – 100% 3.3.6. Ei vasta – 75% 3.3.7. Lage ala – 0%
3.4. Töö kvaliteet
Töö kvaliteeti hinnatakse puude arvu määramiseks rajatud proovitükil MUH käigus vigastatud taimede ning hooldamata taimede loendamise teel. Hinnatakse ka planeeritud MUH võtte täitmist. Eraldistel, millel metsakasvataja on sisestanud puudusena vigastatud taimed, neid ei loendata. Taim loetakse hooldatuks, kui sellest 50 cm raadiuses ei esine puid ja põõsaid ning selleni ei ulatu kasvamist takistavad või kulu tekitavad rohttaimed. Koridorina hoolduse puhul tuleb istutusreas välja lõigata kõik sellel paiknevad ja eesmärgipuuliigist erinevad puud ja põõsad ning rohttaimed, välja arvatud juhul, kui säilitatakse metsaks ümberarvestamisel arvesse minevaid puid kohtades, kus EPL puudub. Ülepinnalise hoolduse puhul tuleb tervel eraldisel välja lõigata kõik eesmärgipuuliigist erinevad puud ja põõsad, välja arvatud juhul, kui säilitatakse metsaks ümberarvestamisel arvesse minevaid puid kohtades, kus EPL puudub. Hindeprotsenti alandatakse 75%-ni, kui vigastatud ja hooldamata taimi kokku on üle 100 tk/ha. Hindeprotsenti alandatakse 50%-ni, kui rakendatud MUH võte pole vastavuses planeerituga. Kui eraldisel on töö tegemata või tehtud osaliselt, loetakse eraldise koguskoor võrdseks nulliga ja teisi kriteeriume ei hinnata. Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 0%, hindamisskaalal „Nigel“. 3.4.1. Hea – 100% 3.4.2. Rahuldav – 75% 3.4.3. Nigel – 50% 3.4.4. Töö tegemata – 0%
3.5. Kahjustuste kirjeldus
MUT otsuse olemasolul kontrollitakse, kas metsakasvataja fikseeritud kahjustus on vastavuses olukorraga looduses. MUT otsuse sisestamisel tuleb alati määrata peamine kahjustaja, mis tingib MUT vajaduse ja mille osakaal ka mitme kahjustaja koosmõjul on suurim. Kui on võimalik määrata vähemalt üks kahjustaja või kui peab valima mitme erineva kahjustaja vahel, siis tuleb seda eelistada kahjustusele „Muu“, vaatamata tuvastatud kahjustuse ulatusele. Hindeprotsenti alandatakse 75%-ni, kui fikseeritud kahjustus ei vasta tegelikule kahjustusele. Kui peamist kahjustust ei ole võimalik fikseerida (taimed on kadunud, looduslikku uuendust pole piisavalt tekkinud ja vajab juurde istutamist), loetakse sobivaks kahjustus „Muu“. Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 75%, hindamisskaalal „Rahuldav“. 3.5.1. Õige – 100%
6
3.5.2. Ei vasta – 75%
3.6. UA otsus Hinnatakse, kas eraldis vastab uuenenuks arvestamise tingimustele. Hindeprotsenti alandatakse 50%-ni, kui uuenemisel arvesse minevate puuliikide arvukus ja kõrgus vastab uuenenuks arvestamise tingimustele, kuid UA soovitust pole tehtud. UA soovitust hinnatakse, kui MUK lõpp on saabunud või saabub samal kalendriaastal. Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 50%, hindamisskaalal „Nigel“. 3.6.1. Õige – 100% 3.6.2. Puudub – 50%
3.7. Hinnalisade määramine
Kui eraldisele on määratud hinnalisasid, kontrollitakse, kas nende kasutamine on põhjendatud või mitte. Hinnalisasid ei loeta põhjendatuks järgmistel juhtudel: 3.7.1. „Kauge ligipääs“ – kui eraldise lähim serv on alla 1 km kaugusel hariliku
sõiduautoga ligipääsetavast kohast. 3.7.2. „Taimede niitmine“ – kui pole ülepinnaliselt niidetud kasvama jäetud puudest
oluliselt kõrgemaid ja nende kasvu või ohutut raietööd takistavaid taimi (nt vaarikas, põdrakanep, tihe kuslapuu jmt).
3.7.3. „Nõudlik maastik“ – kui eraldisel puuduvad nõudlikul maastikul töötamise tunnused (nt järsud nõlvad, pokuline pinnas, üleujutatud lank) ning töö on teostatud väljaspool lumikatte perioodi.
3.7.4. „MP mätas“ – kui eraldisel pole maapinna ettevalmistamise võttena kasutatud mätastamist või lapilööjat.
3.7.5. „Muud“ – kui töö on teostatud väljaspool keerulist tööperioodi (MUH juuni- august).
Hindeprotsenti alandatakse 75%-ni, kui eraldisele on määratud hinnalisa, kuid kontrolli käigus tuvastatakse, et selle kasutamine ei ole põhjendatud. Juhul, kui kontrollimise hetkel pole võimalik tuvastada hinnalisa kasutamise põhjendatust või eraldisele pole hinnalisasid määratud, rakendatakse vaikimisi hinnangut „põhjendatud“. Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 75%, hindamisskaalal „Rahuldav“. 3.7.1. Põhjendatud – 100% 3.7.2. Pole põhjendatud – 75%
KINNITATUD RMK metsakasvatustalituse juhataja 31.01.2023 käskkirjaga nr 1-5/2
RMK metsauuenduse hooldamise kvaliteedi kontrollimise juhend
1. Üldsätted 1.1. Metsauuenduse hooldamise kvaliteedi kontrollimine on osa RMK sisekontrollisüsteemist,
mille eesmärk on hinnata metsauuenduse hoolduse kvaliteedi vastavust töö üleandmisel seatud tingimustele ja „RMK metsauuenduse rajamise juhendile“.
1.2. Kontrollimisel hinnatakse metsauuenduse hooldamise kvaliteeti vastavalt juhendi lisas toodud metsauuenduse hoolduse kvaliteedikriteeriumitele ja hindamisskaalale.
1.3. Kontrolltegevus viiakse läbi sama aasta II poolaastal lõpetatud hooldatud metsauuenduse eraldistel.
1.4. Kontrolltegevusi teostab metsakasvatustalituse analüütik, metsakasvatusjuht või metsakasvatustalituse juhataja käskkirjaga määratud isik.
2. Lühendid Juhendis kasutatakse lühendeid järgmises tähenduses:
2.1. MUH – metsauuenduse hooldamine; 2.2. MUR – metsauuenduse rajamine; 2.3. UA – uuenenuks arvestamine; 2.4. MUT – metsauuenduse täiendamine; 2.5. MKT – metsakasvataja töölaud.
3. Metsauuendamise hooldamise kvaliteedi kontrollimise maht 3.1. Kontrollida tuleb iga metsakasvataja kohta vähemalt 10 eraldist. 3.2. Kontrollitavate eraldiste valim peab võimalusel sisaldama erineva eesmärgipuuliigi ja
erineva MUH võttega eraldisi. Võimalusel peab valimis olema 2 eelneva aasta sügisel teostatud istutusega eraldist ning 3 eraldist, mille MUR aasta pole hilisem kui kontrolli teostamisele eelnenud aasta. Lisaks peab võimalusel olema valimis 3 eraldist, kus töö teostajaks on RMK oma töötaja.
3.3. Kontrollitavad eraldised leitakse kontrolltegevuse läbiviija poolt juhusliku valiku alusel. 3.4. Kontrollitavate eraldiste valimit suurendatakse juhul, kui kontrolli käigus tuvastatakse
metsakasvataja kohta vähemalt 1 eraldis, mille kvaliteedihinne on 50% või madalam või vähemalt 3 mittevastavust ühe ja sama kvaliteedikriteeriumi osas.
3.5. Lisavalimi suuruseks on vähemalt 5 eraldist metsakasvataja kohta. Valimi koostab metsa- kasvatustalituse analüütik ja täiendava kontrolltegevuse viib läbi metsakasvatusjuht.
3.6. Täiendava kontrolli tulemus ei mõjuta metsakasvataja keskmist kvaliteedihinnet, vaid eesmärk on vähendada süsteemselt esinevaid kvaliteedivigu.
3.7. Kontrollimisel kasutatakse proovitükki suurusega 100 m2 või 50 m2, ringproovitükki raadiusega 5,64 m või 3,99 m.
3.8. Kontrollimisel tuleb teha esimese hektari kohta vähemalt 3 proovitükki ja iga järgneva hektari kohta vähemalt 1 proovitükk.
3.9. Proovitükid tuleb paigutada selliselt, et kogu ala oleks piisavalt iseloomustatud ning kõik iseärasused kajastatud.
2
4. Metsauuendamise hooldamise kvaliteedi hindamise kontrolltegevused 4.1. Kontrollimisel võetakse aluseks MKT „Analüütikute aruandes“ olevad eraldised. 4.2. UA ja MUT otsuste hindamisel võetakse aluseks kontrollvalimi koostamise kuupäeva
seisuga sisestatud andmed MKT-s. 4.3. MUH kvaliteeti hinnatakse visuaalselt lähtudes „RMK metsauuenduse rajamise juhendist“
ja MUH hindamise kvaliteedikriteeriumitest.
5. Kontrolltegevuse kajastamine 5.1. Kontrolltegevuse kohta koostatakse „MUH kontrollakt“, mille vorm asub DHS-i
„Dokumentide vormide ja aluspõhjade“ sarjas või kasutatakse mobiilirakenduse „Kvaliteedihindamine“ elektroonilist sisestusvormi.
5.2. Kontrollaktid salvestatakse DHS-i sarja 3-2.11 „Metsamajandustööde kontrollaktid“ või MKT jaotuse „Kvaliteedihindamine“ all.
5.3. Kontrolltegevuse tulemustest teavitatakse MUH eest vastutavat metsakasvatajat, piirkonna metsakasvatusjuhti ja metsakasvatustalituse analüütikut juhul, kui kontrolltegevust ei viinud läbi analüütik.
5.4. Teavitamiseks loetakse DHS-i viite saatmist e-kirjaga või „Kvaliteedihindamine“ teavitust MKT-s.
5.5. Kalendriaasta jooksul läbi viidud kontrolltegevuse tulemuste kohta koostavad metsakasvatustalituse analüütikud koondaruande.
5.6. Koondaruanne salvestatakse DHS-i sarja „3-2.12 „Metsamajandustööde kontrolli- aruanded“.
5.7. Koondaruande DHS-i viide saadetakse e-kirjaga metsakasvatustalituse juhatajale, metsakasvatusjuhtidele, metsamajanduse peaspetsialistile, metsakasvatajatele, sise- audiitorile, kvaliteedispetsialistile ja metsamajanduse valdkonna juhatuse liikmele.
3
Lisa “RMK metsauuenduse hooldamise kvaliteedi kontrollimise juhendi“ juurde
RMK metsauuenduse hooldamise kontrollimise kvaliteedikriteeriumid ja hindamisskaala
1. MUH kvaliteedi kontrollimise kriteeriumid ja hindeprotsendid
Tabel 1. MUH kvaliteedi kontrollimise kriteeriumid ja hindeprotsendid
Kvaliteedikriteerium Hinnang Hindeprotsent
MUH võte
sobib 100
liigne 75
osapinnaline 75
ei sobi 50
MUT otsus õige 100
liigne 75
puudub 50
Arvukus vastab 100
ei vasta 75
lage ala 0
Töö kvaliteet
hea 100
rahuldav 75
nigel 50
töö tegemata 0
Kahjustuse kirjeldus õige 100
ei vasta 75
UA otsus õige 100 puudub 50
Hinnalisade määramine põhjendatud 100
pole põhjendatud 75
Eraldise koguskoori arvestamisel lähtutakse kriteeriumite madalaimast hindeprotsendist. Valimi koguskooride aritmeetiline keskmine näitab metsakasvataja MUH kvaliteeti hindamisskaalal.
2. MUH kvaliteedi hindamisskaala 2.1. „Hea“, kui kvaliteedikriteeriumite hindeprotsentide tulemus on vähemalt 90%. 2.2. „Rahuldav“, kui kvaliteedikriteeriumite hindeprotsentide tulemus on vähemalt 75%, aga
alla 90%. 2.3. „Nigel“, kui kvaliteedikriteeriumite hindeprotsentide tulemus on alla 75%.
3. MUH kvaliteedikriteeriumite definitsioon 3.1. MUH võte
Hinnatakse, kas on valitud optimaalseim MUH võte. Hindeprotsenti alandatakse 75%-ni, kui koridorina või ümber taime hoolduse asemel on ilma mõjuva põhjuseta kasutatud ülepinnalist hooldust. ÜP võtte kasutamist loetakse põhjendatuks, kui konkureerivate puude ja rohttaimede kõrgus ületab EPL kõrgust vähemalt kolm korda ja on seejuures vähemalt 1 m. Hindeprotsenti alandatakse 50%-ni, kui MUH võtte rakendamine ei olnud vajalik või kui
4
eesmärgipuuliigi kasvutingimusi on võimalik parandada ainult ülepinnalise hoolduse teel, kuid on kasutatud koridorina või ümber taime hooldust. Osapinnaliselt vastu võetud töid hinnatakse hooldatud alal. Kui eraldise pindala looduses on registripindalast rohkem kui 30% väiksem, tuleb töö vastu võtta tegeliku pindalaga, vastasel korral loetakse töö osapinnaliseks ning hindeprotsenti alandatakse 75%-ni. Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 50%, hindamisskaalal „Nigel“. 3.1.1. Sobib – 100% 3.1.2. Liigne – 75% 3.1.3. Osapinnaline – 75% 3.1.4. Ei sobi – 50%
3.2. MUT otsus Hinnatakse, kas MUT otsus või selle puudumine on põhjendatud. Kriteeriumi täitmist hinnatakse ainult eraldistel, mille metsauuendus on rajatud kontrollile eelneval või sellega samal aastal. MUT otsus ei ole nõutav, kui eraldise eesmärgipuuliik vastab UA tingimustele või madala arvukuse põhjuseks on ebasobivad kasvutingimused ning vastav kahjustus on fikseeritud. Hinnatakse, kas sobivate puuliikide taimede arv hektaril vastab järgnevatele piirmääradele: 3.2.1. MUR võte istutus või külv:
3.2.1.1. EPL mänd, MA≥2000 tk/ha 3.2.1.2. EPL kuusk, KU≥1400 tk/ha 3.2.1.3. EPL kask, KS≥1500 tk/ha 3.2.1.4. EPL sanglepp, LM≥1500 tk/ha
3.2.2. MUR võte LUK-IS (masinistutus ja MP mätas):
3.2.2.1. EPL mänd, MA≥1800 tk/ha 3.2.2.2. EPL kuusk, KU≥1400 tk/ha 3.2.2.3. EPL kask, KS≥1200 tk/ha 3.2.2.4. EPL sanglepp, LM≥1200 tk/ha
Hindeprotsenti alandatakse 75%-ni kui taimede arv vastab piirmäärale, kuid on tehtud MUT otsus, välja arvatud juhul, kui MUT põhjenduseks on märgitud eraldise ühe osa täiendamise vajadus (laoplats, kokkuveoteed). Hindeprotsenti alandatakse 50%-ni kui taimede arv jääb alla piirmäära, kuid MUT otsust pole tehtud. Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 50%, hindamisskaalal „Nigel“. 3.2.3. Õige – 100% 3.2.4. Liigne – 75% 3.2.5. Puudub – 50%
3.3. Arvukus
Hinnatakse, kas MUH järgselt on eraldisel piisavalt puid kvaliteetse metsauuenduse saamiseks. Kriteeriumi täitmist ei hinnata eraldistel, kus on tehtud MUT otsus. Metsakultuuri arvukus peab igal ajahetkel vastama metsa majandamise eeskirjas toodud metsa uuenenuks lugemiseks nõutavale minimaalsele puude arvule hektaril: 3.3.1. MA N ≥ 1500 tk/ha 3.3.2. KU N ≥ 1000 tk/ha 3.3.3. LP ≥ 1500 tk/ha 3.3.4. Mitme puuliigi korral loetakse iga puuliigi puud ja arvutatakse iga puuliigi kohta
puude arvu suhe uuenenuks arvestamisel nõutavasse minimaalsesse puude arvu.
5
Nende suhete summa peab olema ≥ 1 ning EPL osakaal ≥ 30% Kasutatakse järgmist valemit: ∑ , ≥ 1
Hindeprotsenti alandatakse 75%-ni, kui puude arv on nimetatud piirmääradest väiksem ning 0%-ni, kui puude arv jääb alla 500 tk/ha, mis on lage ala. Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 0%, hindamisskaalal „Nigel“. 3.3.5. Vastab – 100% 3.3.6. Ei vasta – 75% 3.3.7. Lage ala – 0%
3.4. Töö kvaliteet
Töö kvaliteeti hinnatakse puude arvu määramiseks rajatud proovitükil MUH käigus vigastatud taimede ning hooldamata taimede loendamise teel. Hinnatakse ka planeeritud MUH võtte täitmist. Eraldistel, millel metsakasvataja on sisestanud puudusena vigastatud taimed, neid ei loendata. Taim loetakse hooldatuks, kui sellest 50 cm raadiuses ei esine puid ja põõsaid ning selleni ei ulatu kasvamist takistavad või kulu tekitavad rohttaimed. Koridorina hoolduse puhul tuleb istutusreas välja lõigata kõik sellel paiknevad ja eesmärgipuuliigist erinevad puud ja põõsad ning rohttaimed, välja arvatud juhul, kui säilitatakse metsaks ümberarvestamisel arvesse minevaid puid kohtades, kus EPL puudub. Ülepinnalise hoolduse puhul tuleb tervel eraldisel välja lõigata kõik eesmärgipuuliigist erinevad puud ja põõsad, välja arvatud juhul, kui säilitatakse metsaks ümberarvestamisel arvesse minevaid puid kohtades, kus EPL puudub. Hindeprotsenti alandatakse 75%-ni, kui vigastatud ja hooldamata taimi kokku on üle 100 tk/ha. Hindeprotsenti alandatakse 50%-ni, kui rakendatud MUH võte pole vastavuses planeerituga. Kui eraldisel on töö tegemata või tehtud osaliselt, loetakse eraldise koguskoor võrdseks nulliga ja teisi kriteeriume ei hinnata. Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 0%, hindamisskaalal „Nigel“. 3.4.1. Hea – 100% 3.4.2. Rahuldav – 75% 3.4.3. Nigel – 50% 3.4.4. Töö tegemata – 0%
3.5. Kahjustuste kirjeldus
MUT otsuse olemasolul kontrollitakse, kas metsakasvataja fikseeritud kahjustus on vastavuses olukorraga looduses. MUT otsuse sisestamisel tuleb alati määrata peamine kahjustaja, mis tingib MUT vajaduse ja mille osakaal ka mitme kahjustaja koosmõjul on suurim. Kui on võimalik määrata vähemalt üks kahjustaja või kui peab valima mitme erineva kahjustaja vahel, siis tuleb seda eelistada kahjustusele „Muu“, vaatamata tuvastatud kahjustuse ulatusele. Hindeprotsenti alandatakse 75%-ni, kui fikseeritud kahjustus ei vasta tegelikule kahjustusele. Kui peamist kahjustust ei ole võimalik fikseerida (taimed on kadunud, looduslikku uuendust pole piisavalt tekkinud ja vajab juurde istutamist), loetakse sobivaks kahjustus „Muu“. Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 75%, hindamisskaalal „Rahuldav“. 3.5.1. Õige – 100%
6
3.5.2. Ei vasta – 75%
3.6. UA otsus Hinnatakse, kas eraldis vastab uuenenuks arvestamise tingimustele. Hindeprotsenti alandatakse 50%-ni, kui uuenemisel arvesse minevate puuliikide arvukus ja kõrgus vastab uuenenuks arvestamise tingimustele, kuid UA soovitust pole tehtud. UA soovitust hinnatakse, kui MUK lõpp on saabunud või saabub samal kalendriaastal. Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 50%, hindamisskaalal „Nigel“. 3.6.1. Õige – 100% 3.6.2. Puudub – 50%
3.7. Hinnalisade määramine
Kui eraldisele on määratud hinnalisasid, kontrollitakse, kas nende kasutamine on põhjendatud või mitte. Hinnalisasid ei loeta põhjendatuks järgmistel juhtudel: 3.7.1. „Kauge ligipääs“ – kui eraldise lähim serv on alla 1 km kaugusel hariliku
sõiduautoga ligipääsetavast kohast. 3.7.2. „Taimede niitmine“ – kui pole ülepinnaliselt niidetud kasvama jäetud puudest
oluliselt kõrgemaid ja nende kasvu või ohutut raietööd takistavaid taimi (nt vaarikas, põdrakanep, tihe kuslapuu jmt).
3.7.3. „Nõudlik maastik“ – kui eraldisel puuduvad nõudlikul maastikul töötamise tunnused (nt järsud nõlvad, pokuline pinnas, üleujutatud lank) ning töö on teostatud väljaspool lumikatte perioodi.
3.7.4. „MP mätas“ – kui eraldisel pole maapinna ettevalmistamise võttena kasutatud mätastamist või lapilööjat.
3.7.5. „Muud“ – kui töö on teostatud väljaspool keerulist tööperioodi (MUH juuni- august).
Hindeprotsenti alandatakse 75%-ni, kui eraldisele on määratud hinnalisa, kuid kontrolli käigus tuvastatakse, et selle kasutamine ei ole põhjendatud. Juhul, kui kontrollimise hetkel pole võimalik tuvastada hinnalisa kasutamise põhjendatust või eraldisele pole hinnalisasid määratud, rakendatakse vaikimisi hinnangut „põhjendatud“. Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 75%, hindamisskaalal „Rahuldav“. 3.7.1. Põhjendatud – 100% 3.7.2. Pole põhjendatud – 75%