| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 1-5/1 |
| Registreeritud | 31.01.2023 |
| Sünkroonitud | 01.01.2026 |
| Liik | Käskkiri |
| Funktsioon | 1-5 |
| Sari | Põhitegevuse käskkirjad |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Metsakasvatustalitus |
| Saabumis/saatmisviis | Metsakasvatustalitus |
| Vastutaja | Metsakasvatustalitus |
| Originaal | Ava uues aknas |
RMK valgustusraiete kvaliteedi kontrollimise
juhendi kinnitamine
RMK juhatuse 26.03.2019 otsusega nr 1-32/35 kinnitatud „RMK metsakasvatustalituse põhimääruse“ punkti 5.4.5. alusel
1. K i n n i t a n „RMK valgustusraiete kvaliteedi kontrollimise juhendi“ (lisatud, Kaskkirja_lisa_valgustusraiete_kvaliteedi_kontrollimise_juhend.pdf).
2. T u n n i s t a n k e h t e t u k s RMK metsakasvatustalituse juhataja 27.04.2022 käskkirja
nr 1-5/6 „RMK valgustusraiete kvaliteedi kontrollimise juhendi kinnitamine“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Toomas Väät
Metsakasvatustalituse juhataja
Jaotuskava: metsakasvatustalitus, juhtimisarvestuse osakond, siseaudititalitus,
metsamajandusosakond
Anneliis Nurk
Juristi assistent
31.01.2023
METSAKASVATUSTALITUSE JUHATAJA
KÄSKKIRI
31. jaanuar 2023 nr 1-5/1
KINNITATUD
RMK metsakasvatustalituse juhataja 31.01.2023
käskkirjaga nr 1-5/1
RMK valgustusraiete kvaliteedi kontrollimise juhend 1. Üldsätted 1.1. Valgustusraiete kvaliteedi kontrollimine on osa RMK sisekontrollisüsteemist, mille
käigus hinnatakse valgustusraie kvaliteedi vastavust töö üleandmisele ja RMK
valgustusraiete kvaliteeditingimustele.
1.2. Kontrollimisel viiakse läbi järgmised tegevused:
1.2.1. hinnatakse metsakasvataja poolt tööülesandes seatud kasvama jäävate puude
arvu võrrelduna kontrolltegevuse läbiviija loendatud tulemustega;
1.2.2. hinnatakse valgustusraie kvaliteeti vastavalt juhendi lisas toodud valgustusraie
kvaliteedikriteeriumitele ja hindamisskaalale.
1.3. Kontrolltegevus viiakse läbi II poolaastal ja valimisse hõlmatakse jooksval aastal vastu
võetud valgustusraied, mille üleandmise kuupäev on hilisem kui käesoleva juhendi
kinnitamise kuupäev.
1.4. Kontrolltegevusi viib läbi metsakasvatustalituse analüütik, metsakasvatusjuht või
metsakasvatustalituse juhataja käskkirjaga määratud isik.
2. Lühendid Juhendis kasutatakse lühendeid järgmises tähenduses:
2.1. MKT – metsakasvataja töölaud;
2.2. NOH – noorendike hooldamine.
3. Valgustusraiete kvaliteedi kontrollimise maht 3.1. Kontrollida tuleb vähemalt 5 eraldist metsakasvataja kohta aastas.
3.2. Kontrollitavate eraldiste valim peab sisaldama 2 eraldist, kus NOH on teostanud RMK
oma töötaja. Kui metsakasvataja piirkonnas teostavad NOH-i ainult RMK oma töötajad
või ainult töövõtjad, määratakse kontrollitavate eraldiste arv juhendi punkti 3.1 alusel.
3.3. Kontrollitavate eraldiste valim peab aasta lõikes sisaldama eraldisi erinevatest
hinnamääramise kõrgusklassidest, mille jaotus on võimalusel järgmine:
3.3.1. 1 tk <1,5 m;
3.3.2. 1 tk 1,5–4,5 m;
3.3.3. 2 tk 4,5–7,5 m;
3.3.4. 1 tk >7,5 m.
3.4. Kui teostatud tööde hulgas puuduvad <1,5 m kõrgusklassi eraldised, valitakse asendus
1,5–4,5 m kõrgusklassi seast. Puuduva >7,5 m kõrgusklassi puhul valitakse asendus
kõrgusklassist 4,5–7,5 m. Juhul, kui asendusi ei ole võimalik valida, moodustatakse
valim olemasolevate kõrgusklasside põhjal.
3.5. Kontrollitavad eraldised leitakse kontrolltegevuse läbiviija poolt juhusliku valiku alusel.
3.6. Kontrollitavate eraldiste valimit suurendatakse juhul, kui kontrolli käigus tuvastatakse
metsakasvataja kohta vähemalt 1 eraldis, mille kvaliteedihinne on 50% või madalam või
vähemalt 3 mittevastavust ühe ja sama kvaliteedikriteeriumi osas.
2
3.7. Lisavalimi suuruseks on vähemalt 5 eraldist metsakasvataja kohta. Valimi koostab
metsakasvatustalituse analüütik ja täiendava kontrolltegevuse viib läbi metsakasvatus-
juht.
3.8. Täiendava kontrolli tulemus ei mõjuta metsakasvataja keskmist kvaliteedihinnet, selle
eesmärgiks on vähendada süsteemselt esinevaid kvaliteedivigu.
1.1. Kontrollimisel kasutatakse proovitükki suurusega 100 m2 või 50 m2, ringproovitükki
raadiusega 5,64 m või 3,99 m.
3.9. Kontrollimisel tuleb teha esimese hektari kohta vähemalt 3 proovitükki ja iga järgneva
hektari kohta vähemalt 1 proovitükk.
3.10. Proovitükid tuleb paigutada selliselt, et kogu ala oleks piisavalt iseloomustatud ja kõik
iseärasused kajastatud.
4. Valgustusraie kvaliteedi määramise kontrolltegevused 4.1. Kontrollimisel võetakse aluseks MKT „Hinnamääramise aruandes“ olevad eraldised
staatusega „Vastuvõetud“. 4.2. „Rohkem NOH ei tee“ otsuste hindamisel võetakse aluseks kontrollvalimi koostamise
kuupäeva seisuga sisestatud andmed MKT-s.
4.3. Kontrolltegevuse käigus võrreldakse metsakasvataja poolt tööülesandes seatud kasvama
jäävate puude arvu kontrolltegevuse läbiviija poolt loendatud puude arvuga.
4.4. Kontrolltegevusel loendatakse puude arvud puuliigiti ja väljaspool kuusikuid kuused
rinnete kaupa. Loendisse ei hõlmata:
4.4.1. allajäänud puid, mis ei sega kasvama jäetud puude arengut;
4.4.2. raiutud puude juurdekasvusid, mis on tekkinud peale valgustusraiet jooksval
aastal.
4.5. Puude arv loetakse vastavaks, kui kontrolltegevuse käigus loendatud puude arv ja
metsakasvataja poolt ettenähtud alles jäävate puude arvu erinevus jääb lubatud
erinevuse piiridesse. Lugemite erinevuse lubatud piirid on +/- 500 puud hektari kohta.
4.6. NOH kvaliteeti hinnatakse visuaalselt lähtudes juhendi lisas toodud valgustusraie
kvaliteedikriteeriumitele.
5. Kontrolltegevuse kajastamine 5.1. Kontrolltegevuse kohta koostatakse „NOH kontrollakt“, mille vorm asub DHS-i
„Dokumentide vormide ja aluspõhjade“ sarjas või kasutatakse mobiilirakenduse
„Kvaliteedihindamine“ elektroonilist sisestusvormi. 5.2. Kontrollaktid salvestatakse DHS-i sarja 3-2.11 „Metsamajandustööde kontrollaktid“ või
MKT jaotuse „Kvaliteedihindamine“ all. 5.3. Kontrolltegevuse tulemustest teavitatakse NOH eest vastutavat metsakasvatajat,
piirkonna metsakasvatusjuhti ja metsakasvatustalituse analüütikut juhul, kui kontroll-
tegevust ei viinud läbi analüütik.
5.4. Teavitamiseks loetakse DHS-i viite saatmist e-kirjaga või „Kvaliteedihindamine“ teavitust MKT-s.
5.5. Kalendriaasta jooksul läbi viidud kontrolltegevuse tulemuste kohta koostavad
metsakasvatustalituse analüütikud koondaruande.
5.6. Koondaruanne salvestatakse DHS-i sarja „3-2.12 „Metsamajandustööde kontrolli- aruanded“.
5.7. Koondaruande DHS-i viide saadetakse e-kirjaga metsakasvatustalituse juhatajale,
metsakasvatusjuhtidele, metsamajanduse peaspetsialistile, metsakasvatajatele,
siseaudiitorile, kvaliteedispetsialistile ja metsamajanduse valdkonna juhatuse
liikmele.
3
Lisa
“RMK valgustusraiete kvaliteedi kontrollimise
juhendi“ juurde
RMK valgustusraie kontrollimise kvaliteedikriteeriumid ja hindamisskaala 1. Valgustusraie kvaliteedi kontrollimise kriteeriumid ja hindeprotsendid
Tabel 1. Valgustusraie kvaliteedikriteeriumid ja hindeprotsendid
Eraldise koguskoori arvestamisel lähtutakse kriteeriumite madalaimast hindeprotsendist.
Valimi koguskooride aritmeetiline keskmine näitab metsakasvataja NOH kvaliteeti
hindamisskaalal.
2. Valgustusraie kvaliteedi hindamisskaala 2.1. „Hea“, kui kvaliteedikriteeriumite hindeprotsentide tulemus on vähemalt 90%.
2.2. „Rahuldav“, kui kvaliteedikriteeriumite hindeprotsentide tulemus on vähemalt 75%, aga
alla 90%.
2.3. „Nigel“, kui kvaliteedikriteeriumite hindepunktide tulemus on alla 75%.
Kvaliteedikriteeriumid Hinnang Hindeprotsent
1
Kasvama jäetud puude arv võrreldes metsakasvataja
ülesandega
vastab 100
rohkem 75
vähem 50
2 Valgustusraie vajadus
vajalik 100
mittevajalik 50
3 Püstitatud EPL õige
jah 100
ei 75
4 Keskkonnanõuete järgimine
jah 100
ei 75
5
Võsasaetöö kvaliteet
vastab 100
grupid lahendamata 75
hundid 75
mittesobivad puuliigid 75
osapinnaline töö 75
tegemata/poolik töö 0
6 Rohkem NOH ei tee
otsus õige 100
otsus puudub 50
7 Hinnalisade määramine põhjendatud 100
pole põhjendatud 75
8 Kõrgusklassi määramine vastab 100
ei vasta 50
4
3. Valgustusraie kvaliteedikriteeriumite definitsioon
3.1. Kasvama jäetud puude arv võrreldes metsakasvataja ülesandega
Hinnatakse metsakasvataja poolt ettenähtud alles jäävate puude arvu võrrelduna
kontrolltegevuse läbiviija loendatud tulemusega. Puude arv loetakse vastavaks, kui
kontrolltegevuse käigus loendatud puude arv ja metsakasvataja poolt ettenähtud alles
jäävate puude arvu erinevus jääb lubatud erinevuse piiridesse. Lugemite erinevuse
lubatud piirid on +/- 500 puud hektari kohta. Vigastatud puid ei loeta kasvama jäetud
puude hulka.
Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 50%, hindamisskaalal „Nigel“. 3.1.1. Vastab – 100 hindeprotsenti
3.1.2. Rohkem – 75 hindeprotsenti
3.1.3. Vähem – 50 hindeprotsenti
3.2. Valgustusraie vajadus
Hinnatakse, kas väljaraiutud puud ja põõsad või rohttaimed takistasid alles jäetud puude
kasvu ning raie teostamine oli vajalik. Valgustusraie loetakse põhjendatuks, kui see
vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest:
➢ I rinde väljaraie on vähemalt 500 tk/ha;
➢ I rinde väljaraie on väiksem kui 500 tk/ha, kuid põõsarinde katvus on vähemalt
30% ja põõsarinde kõrgusklass ei erine I rinde omast rohkem kui ühe astme
võrra.
Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 75%, hindamisskaalal
„Rahuldav“. 3.2.1. Vajalik – 100 hindeprotsenti
3.2.2. Mittevajalik – 50 hindeprotsenti
3.3. Püstitatud EPL õige
Hinnatakse, kas töö üleandmisel on seatud õige eesmärgipuuliik. Metsakasvataja peab
andma korrektse tööülesande, mida ei saa teha, kui kehtiva eesmärgipuuliigiga pole
võimalik jätkata. Eesmärgipuuliigi arvukus peab moodustama vähemalt 30% puistu
koosseisust.
Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 75%, hindamisskaalal
„Rahuldav“.
3.3.1. Jah – 100 hindeprotsenti
3.3.2. Ei – 75 hindeprotsenti
3.4. Keskkonnanõuete järgimine
Hinnatakse, kas on täidetud „RMK keskkonnanõuded mootorsõidukitega ja saagidega
töötamisel“.
Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 75%, hindamisskaalal
„Rahuldav“.
3.4.1. Jah – 100 hindeprotsenti
3.4.2. Ei – 75 hindeprotsenti
5
3.5. Võsasaetöö kvaliteet
Hinnatakse, kas eraldis on ülepinnaliselt läbi raiutud ja töö on teostatud kvaliteetselt.
Töö loetakse ebakvaliteetseks, kui sellel tuvastataks üks või mitu järgnevatest
puudustest:
3.5.1. Grupid lahendamata.
Lahendamata gruppe käsitletakse mittetäieliku tööna, mis on tekkinud
hooletuse, mitte tahtliku tegevuse tulemusena.
3.5.2. Kasvama jäetud hunte või tuleviku hunte.
Hundiks loetakse lehtpuid okaspuu noorendikes, mis vahetult mõjutavad
okaspuu kasvutingimusi. Lehtpuid, mis paiknevad eraldiseisvalt häiludes, ega
mõjuta või ei hakka mõjutama okaspuud vahetult, ei loeta huntideks. Samuti ei
loeta huntideks lehtpuid, mille kõrguskasv on väiksem või võrdne okaspuu
kõrguskasvuga ja mille säilitamine on tingitud okaspuu madalast arvukusest.
Hindeprotsenti alandatakse, kui huntide arv on märkimisväärne ja see mõjutab
noorendiku kvaliteeti.
3.5.3. Kasvama jäetud mittesobivaid puuliike.
Mittesobivaks loetakse puuliik juhul, kui tekkiv koosseis on metsakasvatuslikust
seisukohast sobimatu (näiteks MA+HB). Samuti, kui eesmärgipuuliigi
nõuetekohase arvukuse ja ühtlase liituse juures on puistusse jäetud metsa
uuenemisel mitte arvesse minevaid puuliike (remmelgas, toomingas, pihlakas
jne). Kui eesmärgipuuliigi arvukus ei vasta nõuetele või liitus on ebaühtlane, ei
loeta nimetatud puuliike mittesobivaks.
Kui eraldisel on töö täielikult või osaliselt tegemata, siis loetakse eraldise koguskoor
võrdseks nulliga ja teisi kriteeriume ei hinnata. Kui eraldise pindala looduses on
registripindalast rohkem kui 30% väiksem, tuleb töö vastu võtta tegeliku pindalaga,
vastasel korral loetakse töö osapinnaliseks ning hindeprotsenti alandatakse 75%-ni.
Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 0%, hindamisskaalal „Nigel“.
3.5.4. Vastab – 100 hindeprotsenti
3.5.5. Grupid lahendamata – 75 hindeprotsenti
3.5.6. Hundid – 75 hindeprotsenti
3.5.7. Mittesobivad puuliigid – 75 hindeprotsenti
3.5.8. Osapinnaline töö – 75 hindeprotsenti
3.5.9. Tegemata/poolik töö – 0 hindeprotsenti
3.6. „Rohkem NOH ei tee“ otsus
Eraldisel peab olema sisestatud „Rohkem NOH ei tee“ otsus, kui see vastab ühele
järgmistest punktidest:
3.6.1. EPL keskmine kõrgus on vähemalt 5 m ja EPL arvukus on vastavuses
noorendike kvaliteedi (NKV) indeksi 3 arvukuse ülempiiridega:
3.6.1.1. EPL mänd, MA≤2000 tk/ha, Nkokku≤2000 tk/ha
3.6.1.2. EPL kuusk, KU≤1400 tk/ha, Nkokku≤1400 tk/ha
3.6.1.3. EPL kask, KS≤1800 tk/ha, Nkokku≤1800 tk/ha
3.6.1.4. EPL haab, HB≤1800 tk/ha, Nkokku≤1800 tk/ha
3.6.1.5. EPL sanglepp, LM≤1800 tk/ha, Nkokku≤1800 tk/ha
3.6.2. EPL keskmine kõrgus on vähemalt 5 m ja EPL arvukus ei ole vastavuses NKV
indeksi 3 arvukuse ülempiiridega, kuid NOH lõpuni on 5 või vähem aastat ja I
rinde väljaraie NKV indeksi 3 arvukuse ülempiiri saavutamiseks oleks järgneva
NOH käigus alla 500 tk/ha.
6
Eraldiste suhtes, millel „Rohkem NOH ei tee“ otsus puudub, kuid mis kontrolltegevuse ajal vastavad eelnimetatud tingimustele, rakendatakse „Otsus puudub“. Muudel juhtudel
täidetakse vaikimisi „Otsus õige“. Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 50%, hindamisskaalal „Nigel“. 3.6.3. Otsus õige – 100 hindeprotsenti
3.6.4. Otsus puudub – 50 hindeprotsenti
3.7. Hinnalisade määramine
Kui eraldisele on määratud hinnalisasid, kontrollitakse, kas nende kasutamine on
põhjendatud või mitte. Hinnalisasid ei loeta põhjendatuks järgmistel juhtudel:
3.7.1. „Kauge ligipääs“ – kui eraldise lähim serv on alla 1 km kaugusel hariliku
sõiduautoga ligipääsetavast kohast;
3.7.2. „Tihedad grupid“ – kui pole harvendatud tihedaid puudegruppe või kui hinnalisa
on kasutatud korduva NOH korral;
3.7.3. „Taimede niitmine“ – kui pole ülepinnaliselt niidetud kasvama jäetud puudest
oluliselt kõrgemaid ja nende kasvu või ohutut raietööd takistavaid taimi (nt
vaarikas, põdrakanep, tihe kuslapuu jmt);
3.7.4. „Nõudlik maastik“ – kui eraldisel puuduvad nõudlikul maastikul töötamise
tunnused (nt järsud nõlvad, pokuline pinnas, üleujutatud lank) ja töö on teostatud
väljaspool lumikatte perioodi;
3.7.5. „Sarapuu“ – kui eraldisel puudub sarapuu või kui raiutud sarapuude kõrgus on alla
2 m ja katvus alla 30% raielangi pindalast;
3.7.6. „Suuremõõtmelised puud“ – kui suuremõõtmelisi puid ei ole langetatud või need
puuduvad;
3.7.7. „Rasked lumeolud“ – kui lumikatte paksus on <20 cm.
Hindeprotsenti alandatakse 75%-ni, kui eraldisele on määratud hinnalisa, kuid kontrolli
käigus tuvastatakse, et selle kasutamine ei ole põhjendatud. Kui kontrollimise hetkel
pole võimalik tuvastada hinnalisa kasutamise põhjendatust või eraldisele pole
hinnalisasid määratud, rakendatakse vaikimisi hinnangut „põhjendatud“. Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 75%, hindamisskaalal
„Rahuldav“. Põhjendatud – 100 hindeprotsenti
Pole põhjendatud – 75 hindeprotsenti
3.8. Kõrgusklassi määramine
Hinnatakse, kas määratud väljaraie kõrgusklass vastab tegelikule olukorrale looduses.
Kõrgusklass loetakse ebatäpseks, kui väljaraiutud puude keskmine kõrgus jääb alla
määratud kõrgusklassi alumist kõrguse piirmäära. Väljaraie keskmist kõrgust
mõõdetakse 0,5 m täpsusega.
Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 50%, hindamisskaalal „nigel“. Vastab – 100 hindeprotsenti
Ei vasta – 50 hindeprotsenti
RMK valgustusraiete kvaliteedi kontrollimise
juhendi kinnitamine
RMK juhatuse 26.03.2019 otsusega nr 1-32/35 kinnitatud „RMK metsakasvatustalituse põhimääruse“ punkti 5.4.5. alusel
1. K i n n i t a n „RMK valgustusraiete kvaliteedi kontrollimise juhendi“ (lisatud, Kaskkirja_lisa_valgustusraiete_kvaliteedi_kontrollimise_juhend.pdf).
2. T u n n i s t a n k e h t e t u k s RMK metsakasvatustalituse juhataja 22.02.2022 käskkirja
nr 1-5/3 „RMK valgustusraiete kvaliteedi kontrollimise juhendi kinnitamine“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Toomas Väät
Metsakasvatustalituse juhataja
Jaotuskava: metsakasvatustalitus, juhtimisarvestuse osakond, siseaudititalitus,
metsamajandusosakond
Anneliis Nurk
Juristi assistent
27.04.2022
METSAKASVATUSTALITUSE JUHATAJA
KÄSKKIRI
27. aprill 2022 nr 1-5/6
KINNITATUD
RMK metsakasvatustalituse juhataja 27.04.2022
käskkirjaga nr 1-5/6
RMK valgustusraiete kvaliteedi kontrollimise juhend 1. Üldsätted 1.1. Valgustusraiete kvaliteedi kontrollimine on osa RMK sisekontrollisüsteemist, mille
käigus hinnatakse valgustusraie kvaliteedi vastavust töö üleandmisele ja RMK
valgustusraiete kvaliteeditingimustele.
1.2. Kontrollimisel viiakse läbi järgmised tegevused:
1.2.1. hinnatakse metsakasvataja poolt tööülesandes seatud kasvama jäävate puude
arvu võrrelduna kontrolltegevuse läbiviija loendatud tulemustega;
1.2.2. hinnatakse valgustusraie kvaliteeti vastavalt juhendi lisas toodud valgustusraie
kvaliteedikriteeriumitele ja hindamisskaalale.
1.3. Kontrolltegevus viiakse läbi II poolaastal ja valimisse hõlmatakse eraldised, kus töö on
lõpetatud maksimaalselt 12 kuud enne valimi koostamise kuupäeva.
1.4. Kontrolltegevusi viib läbi metsakasvatustalituse analüütik, metsakasvatusjuht või
metsakasvatustalituse juhataja käskkirjaga määratud isik.
2. Lühendid Juhendis kasutatakse lühendeid järgmises tähenduses:
2.1. MKT – metsakasvataja töölaud;
2.2. NOH – noorendike hooldamine.
3. Valgustusraiete kvaliteedi kontrollimise maht 3.1. Kontrollida tuleb vähemalt 5 eraldist metsakasvataja kohta aastas.
3.2. Kontrollitavate eraldiste valim peab sisaldama 2 eraldist, kus NOH on teostanud RMK
oma töötaja. Kui metsakasvataja piirkonnas teostavad NOH-i ainult RMK oma töötajad
või ainult töövõtjad, määratakse kontrollitavate eraldiste arv juhendi punkti 3.1 alusel.
3.3. Kontrollitavate eraldiste valim peab aasta lõikes sisaldama eraldisi erinevatest
hinnamääramise kõrgusklassidest, mille jaotus on võimalusel järgmine:
3.3.1. 1 tk <1,5 m;
3.3.2. 1 tk 1,5–4,5 m;
3.3.3. 2 tk 4,5–7,5 m;
3.3.4. 1 tk >7,5 m.
3.4. Kui teostatud tööde hulgas puuduvad <1,5 m kõrgusklassi eraldised, valitakse asendus
1,5–4,5 m kõrgusklassi seast. Puuduva >7,5 m kõrgusklassi puhul valitakse asendus
kõrgusklassist 4,5–7,5 m.
3.5. Kontrollitavad eraldised leitakse kontrolltegevuse läbiviija poolt juhusliku valiku alusel.
3.6. Kontrollitavate eraldiste valimit suurendatakse juhul, kui kontrolli käigus tuvastatakse
metsakasvataja kohta vähemalt 1 eraldis, mille kvaliteedihinne on alla 75% ehk „nigel“ või vähemalt 3 mittevastavust ühe ja sama kvaliteedikriteeriumi osas.
3.7. Lisavalimi suuruseks on vähemalt 5 eraldist metsakasvataja kohta. Valimi koostab
metsakasvatustalituse analüütik ja täiendava kontrolltegevuse viib läbi metsakasvatus-
juht.
3.8. Täiendava kontrolli tulemus ei mõjuta metsakasvataja keskmist kvaliteedihinnet, selle
eesmärgiks on vähendada süsteemselt esinevaid kvaliteedivigu.
3.9. Kontrollimisel kasutatakse proovitükki suurusega 50 m2 või ringproovitükki raadiusega
3,99 m.
3.10. Kontrollimisel tuleb teha esimese hektari kohta vähemalt 3 proovitükki ja iga järgneva
2
hektari kohta vähemalt 1 proovitükk.
3.11. Proovitükid tuleb paigutada selliselt, et kogu ala oleks piisavalt iseloomustatud ja kõik
iseärasused kajastatud.
4. Valgustusraie kvaliteedi määramise kontrolltegevused 4.1. Kontrollimisel võetakse aluseks MKT „Hinnamääramise aruandes“ olevad eraldised
staatusega „Vastuvõetud“. 4.2. „Rohkem NOH ei tee“ otsuste hindamisel võetakse aluseks kontrollvalimi koostamise
kuupäeva seisuga sisestatud andmed MKT-s.
4.3. Kontrolltegevuse käigus võrreldakse metsakasvataja poolt tööülesandes seatud kasvama
jäävate puude arvu kontrolltegevuse läbiviija poolt loendatud puude arvuga.
4.4. Kontrolltegevusel loendatakse puude arvud puuliigiti ja väljaspool kuusikuid kuused
rinnete kaupa. Loendisse ei hõlmata:
4.4.1. allajäänud puid, mis ei sega kasvama jäetud puude arengut;
4.4.2. raiutud puude juurdekasvusid, mis on tekkinud peale valgustusraiet jooksval
aastal.
4.5. Puude arv loetakse vastavaks, kui kontrolltegevuse käigus loendatud puude arv ja
metsakasvataja poolt ettenähtud alles jäävate puude arvu erinevus jääb lubatud
erinevuse piiridesse. Lugemite erinevuse lubatud piirid on +/- 500 puud hektari kohta.
4.6. NOH kvaliteeti hinnatakse visuaalselt lähtudes juhendi lisas toodud valgustusraie
kvaliteedikriteeriumitele.
5. Kontrolltegevuse kajastamine 5.1. Kontrolltegevuse kohta koostatakse „NOH kontrollakt“, mille vorm asub DHS-i
„Dokumentide vormide ja aluspõhjade“ sarjas.
5.2. Kontrollaktid salvestatakse DHS-i sarja 3-2.11 „Metsamajandustööde kontrollaktid“.
5.3. Kontrolltegevuse tulemustest teavitatakse NOH eest vastutavat metsakasvatajat,
piirkonna metsakasvatusjuhti ja metsakasvatustalituse analüütikut juhul, kui kontroll-
tegevust ei viinud läbi analüütik.
5.4. Teavitamiseks loetakse DHS-i viite saatmist e-kirjaga.
5.5. Iga aasta 31. detsembriks koostavad metsakasvatustalituse analüütikud koondaruande
kontrolltegevuse tulemuste kohta.
5.6. Koondaruanne salvestatakse DHS-i sarja „3-2.12 „Metsamajandustööde kontrolli- aruanded“.
5.7. Koondaruande DHS-i viide saadetakse e-kirjaga metsakasvatustalituse juhatajale,
metsakasvatusjuhtidele, metsamajanduse peaspetsialistile, metsakasvatajatele,
siseaudiitorile, kvaliteedispetsialistile ja metsamajanduse valdkonna juhatuse
liikmele.
3
Lisa
“RMK valgustusraiete kvaliteedi kontrollimise
juhendi“ juurde
RMK valgustusraie kontrollimise kvaliteedikriteeriumid ja hindamisskaala 1. Valgustusraie kvaliteedi kontrollimise kriteeriumid ja hindeprotsendid
Tabel 1. Valgustusraie kvaliteedikriteeriumid ja hindeprotsendid
Eraldise koguskoori arvestamisel lähtutakse kriteeriumite madalaimast hindeprotsendist.
Valimi koguskooride aritmeetiline keskmine näitab metsakasvataja NOH kvaliteeti
hindamisskaalal.
2. Valgustusraie kvaliteedi hindamisskaala 2.1. „Hea“, kui kvaliteedikriteeriumite hindeprotsentide tulemus on vähemalt 90%.
2.2. „Rahuldav“, kui kvaliteedikriteeriumite hindeprotsentide tulemus on vähemalt 75%, aga
alla 90%.
2.3. „Nigel“, kui kvaliteedikriteeriumite hindepunktide tulemus on alla 75%.
3. Valgustusraie kvaliteedikriteeriumite definitsioon 3.1. Kasvama jäetud puude arv võrreldes metsakasvataja ülesandega
Hinnatakse metsakasvataja poolt ettenähtud alles jäävate puude arvu võrrelduna
kontrolltegevuse läbiviija loendatud tulemusega. Puude arv loetakse vastavaks, kui
kontrolltegevuse käigus loendatud puude arv ja metsakasvataja poolt ettenähtud alles
Kvaliteedikriteeriumid Hinnang Hindeprotsent
1
Kasvama jäetud puude arv võrreldes metsakasvataja
ülesandega
vastab 100
rohkem 75
vähem 50
2 Kasvama jäetud hunte või tuleviku hunte
ei 100
jah 75
3 Kasvama jäetud mittesobivaid puuliike
ei 100
jah 75
4 Valgustusraie vajadus
vajalik 100
mittevajalik 50
5 Püstitatud EPL õige
jah 100
ei 75
6 Keskkonnanõuete järgimine
jah 100
ei 75
7 Töö tehtud tervel pinnal
jah 100
grupid lahendamata 75
osapinnaline töö 75
ei 0
8 Rohkem NOH ei tee
otsus õige 100
otsus puudub 50
9 Hinnalisade määramine põhjendatud 100
pole põhjendatud 75
4
jäävate puude arvu erinevus jääb lubatud erinevuse piiridesse. Lugemite erinevuse
lubatud piirid on +/- 500 puud hektari kohta. Vigastatud puid ei loeta kasvama jäetud
puude hulka. Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 50%,
hindamisskaalal „Nigel“. 3.1.1. Vastab – 100 hindeprotsenti
3.1.2. Rohkem – 75 hindeprotsenti
3.1.3. Vähem – 50 hindeprotsenti
3.2. Kasvama jäetud hunte või tuleviku hunte
Hinnatakse, kas raiejärgselt esineb hundi-tüüpi puid. Hundiks loetakse lehtpuid okaspuu
noorendikes, mis vahetult mõjutavad okaspuu kasvutingimusi. Lehtpuid, mis paiknevad
eraldiseisvalt häiludes, ega mõjuta või ei hakka mõjutama okaspuud vahetult, ei loeta
huntideks. Samuti ei loeta huntideks lehtpuid, mille kõrguskasv on väiksem või võrdne
okaspuu kõrguskasvuga ja mille säilitamine on tingitud okaspuu madalast arvukusest.
Kui huntide arv on märkimisväärne ja see mõjutab noorendiku kvaliteeti, rakendatakse
hindeprotsenti 75. Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 75%,
hindamisskaalal „Rahuldav“. 3.2.1. Ei – 100 hindeprotsenti
3.2.2. Jah – 75 hindeprotsenti
3.3. Kasvama jäetud mittesobivaid puuliike
Hinnatakse, kas raiejärgselt esineb puistusse mittesobivaid puuliike. Mittesobivaks
loetakse puuliik juhul, kui tekkiv koosseis on metsakasvatuslikust seisukohast sobimatu
(näiteks MA+HB). Samuti, kui eesmärgipuuliigi nõuetekohase arvukuse ja ühtlase
liituse juures on puistusse jäetud metsa uuenemisel mitte arvesse minevaid puuliike
(remmelgas, toomingas, pihlakas jne). Kui eesmärgipuuliigi arvukus ei vasta nõuetele
või liitus on ebaühtlane, ei loeta nimetatud puuliike mittesobivaks. Koguskoori mõjutab
määral, mis annab minimaalselt 75%, hindamisskaalal „Rahuldav“.
3.3.1. Ei – 100 hindeprotsenti
3.3.2. Jah – 75 hindeprotsenti
3.4. Valgustusraie vajadus
Hinnatakse, kas väljaraiutud puud ja põõsad või rohttaimed takistasid alles jäetud puude
kasvu ning raie teostamine oli vajalik. Valgustusraie loetakse põhjendatuks, kui see
vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest:
➢ I rinde väljaraie on vähemalt 500 tk/ha;
➢ I rinde väljaraie on väiksem kui 500 tk/ha, kuid põõsarinde katvus on vähemalt
30% ja põõsarinde kõrgusklass ei erine I rinde omast rohkem kui ühe astme
võrra.
Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 75%, hindamisskaalal
„Rahuldav“. 3.4.1. Vajalik – 100 hindeprotsenti
3.4.2. Mittevajalik – 50 hindeprotsenti
3.5. Püstitatud EPL õige
Hinnatakse, kas töö üleandmisel on seatud õige eesmärgipuuliik. Metsakasvataja peab
andma korrektse tööülesande, mida ei saa teha, kui kehtiva eesmärgipuuliigiga pole
võimalik jätkata. Eesmärgipuuliigi arvukus peab moodustama vähemalt 30% puistu
koosseisust.
5
Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 75%, hindamisskaalal
„Rahuldav“.
3.5.1. Jah – 100 hindeprotsenti
3.5.2. Ei – 75 hindeprotsenti
3.6. Keskkonnanõuete järgimine
Hinnatakse, kas on täidetud „RMK keskkonnanõuded mootorsõidukitega ja saagidega
töötamisel“. Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 75%,
hindamisskaalal „Rahuldav“.
3.6.1. Jah – 100 hindeprotsenti
3.6.2. Ei – 75 hindeprotsenti
3.7. Töö tehtud tervel pinnal
Hinnatakse, kas eraldis on ülepinnaliselt läbi raiutud ja puude grupid lahendatud.
Lahendamata gruppe käsitletakse mittetäieliku tööna, mis on tekkinud hooletuse, mitte
tahtliku tegevuse tulemusena. Kui eraldisel on töö täielikult või osaliselt tegemata, siis
loetakse eraldise koguskoor võrdseks nulliga ja teisi kriteeriume ei hinnata. Kui eraldise
pindala looduses on registripindalast rohkem kui 30% väiksem, tuleb töö vastu võtta
tegeliku pindalaga, vastasel korral loetakse töö osapinnaliseks ning hindeprotsenti
alandatakse 75%-ni.
Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 0%, hindamisskaalal „Nigel“ või lahendamata gruppide ja osapinnalise töö puhul 75%, hindamisskaalal „Rahuldav“. 3.7.1. Jah – 100 hindeprotsenti
3.7.2. Grupid lahendamata – 75 hindeprotsenti
3.7.3. Osapinnaline töö – 75 hindeprotsenti
3.7.4. Ei – 0 hindeprotsenti
3.8. „Rohkem NOH ei tee“ otsus
Eraldisel peab olema sisestatud „Rohkem NOH ei tee“ otsus, kui see vastab järgmistele tingimustele:
3.8.1. EPL kõrgus on vähemalt 5 m:
3.8.2. EPL arvukus on vastavuses noorendike kvaliteedi (NKV) indeksi 3
piirmääradega:
3.8.2.1. EPL mänd, MA≤2000 tk/ha, Nkokku≤2000 tk/ha
3.8.2.2. EPL kuusk, KU≤1400 tk/ha, Nkokku≤1400 tk/ha
3.8.2.3. EPL kask, KS≤1800 tk/ha, Nkokku≤1800 tk/ha
3.8.2.4. EPL haab, HB≤1800 tk/ha, Nkokku≤1800 tk/ha
3.8.2.5. EPL sanglepp, LM≤1800 tk/ha, Nkokku≤1800 tk/ha
3.8.3. NOH lõpuni on 3 või vähem aastat.
3.8.4. I rinde väljaraie oleks järgneva NOH käigus alla 500 tk/ha.
Eraldiste suhtes, millel „Rohkem NOH ei tee“ otsus puudub, kuid mis kontrolltegevuse ajal vastavad eelnimetatud tingimustele, rakendatakse „Otsus puudub“. Muudel juhtudel täidetakse vaikimisi „Otsus õige“. Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 50%, hindamisskaalal „Nigel“. 3.8.5. Otsus õige – 100 hindeprotsenti
3.8.6. Otsus puudub – 50 hindeprotsenti
6
3.9. Hinnalisade määramine
Kui eraldisele on määratud hinnalisasid, kontrollitakse, kas nende kasutamine on
põhjendatud või mitte. Hinnalisasid ei loeta põhjendatuks järgmistel juhtudel:
3.9.1. „Kauge ligipääs“ – kui eraldise lähim serv on alla 1 km kaugusel hariliku
sõiduautoga ligipääsetavast kohast.
3.9.2. „Tihedad grupid“ – kui pole harvendatud tihedaid puudegruppe või kui hinnalisa
on kasutatud korduva NOH korral.
3.9.3. „Taimede niitmine“ – kui pole ülepinnaliselt niidetud kasvama jäetud puudest
oluliselt kõrgemaid ja nende kasvu või ohutut raietööd takistavaid taimi (nt
vaarikas, põdrakanep, tihe kuslapuu jmt).
3.9.4. „Nõudlik maastik“ – kui eraldisel puuduvad nõudlikul maastikul töötamise
tunnused (nt järsud nõlvad, pokuline pinnas, üleujutatud lank) ja töö on teostatud
väljaspool lumikatte perioodi.
3.9.5. „Sarapuu“ – kui eraldisel puudub sarapuu või kui raiutud sarapuude kõrgus on
alla 2 m ja katvus alla 30% raielangi pindalast.
3.9.6. „Suuremõõtmelised puud“ – kui suuremõõtmelisi puid ei ole langetatud või need
puuduvad.
Hindeprotsenti alandatakse 75%-ni, kui eraldisele on määratud hinnalisa, kuid kontrolli
käigus tuvastatakse, et selle kasutamine ei ole põhjendatud. Kui kontrollimise hetkel
pole võimalik tuvastada hinnalisa kasutamise põhjendatust või eraldisele pole
hinnalisasid määratud, rakendatakse vaikimisi hinnangut „põhjendatud“. Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 75%, hindamisskaalal „Rahuldav“. 3.9.7. Põhjendatud – 100%
3.9.8. Pole põhjendatud – 75%
KINNITATUD
RMK metsakasvatustalituse juhataja 31.01.2023
käskkirjaga nr 1-5/1
RMK valgustusraiete kvaliteedi kontrollimise juhend 1. Üldsätted 1.1. Valgustusraiete kvaliteedi kontrollimine on osa RMK sisekontrollisüsteemist, mille
käigus hinnatakse valgustusraie kvaliteedi vastavust töö üleandmisele ja RMK
valgustusraiete kvaliteeditingimustele.
1.2. Kontrollimisel viiakse läbi järgmised tegevused:
1.2.1. hinnatakse metsakasvataja poolt tööülesandes seatud kasvama jäävate puude
arvu võrrelduna kontrolltegevuse läbiviija loendatud tulemustega;
1.2.2. hinnatakse valgustusraie kvaliteeti vastavalt juhendi lisas toodud valgustusraie
kvaliteedikriteeriumitele ja hindamisskaalale.
1.3. Kontrolltegevus viiakse läbi II poolaastal ja valimisse hõlmatakse jooksval aastal vastu
võetud valgustusraied, mille üleandmise kuupäev on hilisem kui käesoleva juhendi
kinnitamise kuupäev.
1.4. Kontrolltegevusi viib läbi metsakasvatustalituse analüütik, metsakasvatusjuht või
metsakasvatustalituse juhataja käskkirjaga määratud isik.
2. Lühendid Juhendis kasutatakse lühendeid järgmises tähenduses:
2.1. MKT – metsakasvataja töölaud;
2.2. NOH – noorendike hooldamine.
3. Valgustusraiete kvaliteedi kontrollimise maht 3.1. Kontrollida tuleb vähemalt 5 eraldist metsakasvataja kohta aastas.
3.2. Kontrollitavate eraldiste valim peab sisaldama 2 eraldist, kus NOH on teostanud RMK
oma töötaja. Kui metsakasvataja piirkonnas teostavad NOH-i ainult RMK oma töötajad
või ainult töövõtjad, määratakse kontrollitavate eraldiste arv juhendi punkti 3.1 alusel.
3.3. Kontrollitavate eraldiste valim peab aasta lõikes sisaldama eraldisi erinevatest
hinnamääramise kõrgusklassidest, mille jaotus on võimalusel järgmine:
3.3.1. 1 tk <1,5 m;
3.3.2. 1 tk 1,5–4,5 m;
3.3.3. 2 tk 4,5–7,5 m;
3.3.4. 1 tk >7,5 m.
3.4. Kui teostatud tööde hulgas puuduvad <1,5 m kõrgusklassi eraldised, valitakse asendus
1,5–4,5 m kõrgusklassi seast. Puuduva >7,5 m kõrgusklassi puhul valitakse asendus
kõrgusklassist 4,5–7,5 m. Juhul, kui asendusi ei ole võimalik valida, moodustatakse
valim olemasolevate kõrgusklasside põhjal.
3.5. Kontrollitavad eraldised leitakse kontrolltegevuse läbiviija poolt juhusliku valiku alusel.
3.6. Kontrollitavate eraldiste valimit suurendatakse juhul, kui kontrolli käigus tuvastatakse
metsakasvataja kohta vähemalt 1 eraldis, mille kvaliteedihinne on 50% või madalam või
vähemalt 3 mittevastavust ühe ja sama kvaliteedikriteeriumi osas.
2
3.7. Lisavalimi suuruseks on vähemalt 5 eraldist metsakasvataja kohta. Valimi koostab
metsakasvatustalituse analüütik ja täiendava kontrolltegevuse viib läbi metsakasvatus-
juht.
3.8. Täiendava kontrolli tulemus ei mõjuta metsakasvataja keskmist kvaliteedihinnet, selle
eesmärgiks on vähendada süsteemselt esinevaid kvaliteedivigu.
1.1. Kontrollimisel kasutatakse proovitükki suurusega 100 m2 või 50 m2, ringproovitükki
raadiusega 5,64 m või 3,99 m.
3.9. Kontrollimisel tuleb teha esimese hektari kohta vähemalt 3 proovitükki ja iga järgneva
hektari kohta vähemalt 1 proovitükk.
3.10. Proovitükid tuleb paigutada selliselt, et kogu ala oleks piisavalt iseloomustatud ja kõik
iseärasused kajastatud.
4. Valgustusraie kvaliteedi määramise kontrolltegevused 4.1. Kontrollimisel võetakse aluseks MKT „Hinnamääramise aruandes“ olevad eraldised
staatusega „Vastuvõetud“. 4.2. „Rohkem NOH ei tee“ otsuste hindamisel võetakse aluseks kontrollvalimi koostamise
kuupäeva seisuga sisestatud andmed MKT-s.
4.3. Kontrolltegevuse käigus võrreldakse metsakasvataja poolt tööülesandes seatud kasvama
jäävate puude arvu kontrolltegevuse läbiviija poolt loendatud puude arvuga.
4.4. Kontrolltegevusel loendatakse puude arvud puuliigiti ja väljaspool kuusikuid kuused
rinnete kaupa. Loendisse ei hõlmata:
4.4.1. allajäänud puid, mis ei sega kasvama jäetud puude arengut;
4.4.2. raiutud puude juurdekasvusid, mis on tekkinud peale valgustusraiet jooksval
aastal.
4.5. Puude arv loetakse vastavaks, kui kontrolltegevuse käigus loendatud puude arv ja
metsakasvataja poolt ettenähtud alles jäävate puude arvu erinevus jääb lubatud
erinevuse piiridesse. Lugemite erinevuse lubatud piirid on +/- 500 puud hektari kohta.
4.6. NOH kvaliteeti hinnatakse visuaalselt lähtudes juhendi lisas toodud valgustusraie
kvaliteedikriteeriumitele.
5. Kontrolltegevuse kajastamine 5.1. Kontrolltegevuse kohta koostatakse „NOH kontrollakt“, mille vorm asub DHS-i
„Dokumentide vormide ja aluspõhjade“ sarjas või kasutatakse mobiilirakenduse
„Kvaliteedihindamine“ elektroonilist sisestusvormi. 5.2. Kontrollaktid salvestatakse DHS-i sarja 3-2.11 „Metsamajandustööde kontrollaktid“ või
MKT jaotuse „Kvaliteedihindamine“ all. 5.3. Kontrolltegevuse tulemustest teavitatakse NOH eest vastutavat metsakasvatajat,
piirkonna metsakasvatusjuhti ja metsakasvatustalituse analüütikut juhul, kui kontroll-
tegevust ei viinud läbi analüütik.
5.4. Teavitamiseks loetakse DHS-i viite saatmist e-kirjaga või „Kvaliteedihindamine“ teavitust MKT-s.
5.5. Kalendriaasta jooksul läbi viidud kontrolltegevuse tulemuste kohta koostavad
metsakasvatustalituse analüütikud koondaruande.
5.6. Koondaruanne salvestatakse DHS-i sarja „3-2.12 „Metsamajandustööde kontrolli- aruanded“.
5.7. Koondaruande DHS-i viide saadetakse e-kirjaga metsakasvatustalituse juhatajale,
metsakasvatusjuhtidele, metsamajanduse peaspetsialistile, metsakasvatajatele,
siseaudiitorile, kvaliteedispetsialistile ja metsamajanduse valdkonna juhatuse
liikmele.
3
Lisa
“RMK valgustusraiete kvaliteedi kontrollimise
juhendi“ juurde
RMK valgustusraie kontrollimise kvaliteedikriteeriumid ja hindamisskaala 1. Valgustusraie kvaliteedi kontrollimise kriteeriumid ja hindeprotsendid
Tabel 1. Valgustusraie kvaliteedikriteeriumid ja hindeprotsendid
Eraldise koguskoori arvestamisel lähtutakse kriteeriumite madalaimast hindeprotsendist.
Valimi koguskooride aritmeetiline keskmine näitab metsakasvataja NOH kvaliteeti
hindamisskaalal.
2. Valgustusraie kvaliteedi hindamisskaala 2.1. „Hea“, kui kvaliteedikriteeriumite hindeprotsentide tulemus on vähemalt 90%.
2.2. „Rahuldav“, kui kvaliteedikriteeriumite hindeprotsentide tulemus on vähemalt 75%, aga
alla 90%.
2.3. „Nigel“, kui kvaliteedikriteeriumite hindepunktide tulemus on alla 75%.
Kvaliteedikriteeriumid Hinnang Hindeprotsent
1
Kasvama jäetud puude arv võrreldes metsakasvataja
ülesandega
vastab 100
rohkem 75
vähem 50
2 Valgustusraie vajadus
vajalik 100
mittevajalik 50
3 Püstitatud EPL õige
jah 100
ei 75
4 Keskkonnanõuete järgimine
jah 100
ei 75
5
Võsasaetöö kvaliteet
vastab 100
grupid lahendamata 75
hundid 75
mittesobivad puuliigid 75
osapinnaline töö 75
tegemata/poolik töö 0
6 Rohkem NOH ei tee
otsus õige 100
otsus puudub 50
7 Hinnalisade määramine põhjendatud 100
pole põhjendatud 75
8 Kõrgusklassi määramine vastab 100
ei vasta 50
4
3. Valgustusraie kvaliteedikriteeriumite definitsioon
3.1. Kasvama jäetud puude arv võrreldes metsakasvataja ülesandega
Hinnatakse metsakasvataja poolt ettenähtud alles jäävate puude arvu võrrelduna
kontrolltegevuse läbiviija loendatud tulemusega. Puude arv loetakse vastavaks, kui
kontrolltegevuse käigus loendatud puude arv ja metsakasvataja poolt ettenähtud alles
jäävate puude arvu erinevus jääb lubatud erinevuse piiridesse. Lugemite erinevuse
lubatud piirid on +/- 500 puud hektari kohta. Vigastatud puid ei loeta kasvama jäetud
puude hulka.
Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 50%, hindamisskaalal „Nigel“. 3.1.1. Vastab – 100 hindeprotsenti
3.1.2. Rohkem – 75 hindeprotsenti
3.1.3. Vähem – 50 hindeprotsenti
3.2. Valgustusraie vajadus
Hinnatakse, kas väljaraiutud puud ja põõsad või rohttaimed takistasid alles jäetud puude
kasvu ning raie teostamine oli vajalik. Valgustusraie loetakse põhjendatuks, kui see
vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest:
➢ I rinde väljaraie on vähemalt 500 tk/ha;
➢ I rinde väljaraie on väiksem kui 500 tk/ha, kuid põõsarinde katvus on vähemalt
30% ja põõsarinde kõrgusklass ei erine I rinde omast rohkem kui ühe astme
võrra.
Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 75%, hindamisskaalal
„Rahuldav“. 3.2.1. Vajalik – 100 hindeprotsenti
3.2.2. Mittevajalik – 50 hindeprotsenti
3.3. Püstitatud EPL õige
Hinnatakse, kas töö üleandmisel on seatud õige eesmärgipuuliik. Metsakasvataja peab
andma korrektse tööülesande, mida ei saa teha, kui kehtiva eesmärgipuuliigiga pole
võimalik jätkata. Eesmärgipuuliigi arvukus peab moodustama vähemalt 30% puistu
koosseisust.
Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 75%, hindamisskaalal
„Rahuldav“.
3.3.1. Jah – 100 hindeprotsenti
3.3.2. Ei – 75 hindeprotsenti
3.4. Keskkonnanõuete järgimine
Hinnatakse, kas on täidetud „RMK keskkonnanõuded mootorsõidukitega ja saagidega
töötamisel“.
Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 75%, hindamisskaalal
„Rahuldav“.
3.4.1. Jah – 100 hindeprotsenti
3.4.2. Ei – 75 hindeprotsenti
5
3.5. Võsasaetöö kvaliteet
Hinnatakse, kas eraldis on ülepinnaliselt läbi raiutud ja töö on teostatud kvaliteetselt.
Töö loetakse ebakvaliteetseks, kui sellel tuvastataks üks või mitu järgnevatest
puudustest:
3.5.1. Grupid lahendamata.
Lahendamata gruppe käsitletakse mittetäieliku tööna, mis on tekkinud
hooletuse, mitte tahtliku tegevuse tulemusena.
3.5.2. Kasvama jäetud hunte või tuleviku hunte.
Hundiks loetakse lehtpuid okaspuu noorendikes, mis vahetult mõjutavad
okaspuu kasvutingimusi. Lehtpuid, mis paiknevad eraldiseisvalt häiludes, ega
mõjuta või ei hakka mõjutama okaspuud vahetult, ei loeta huntideks. Samuti ei
loeta huntideks lehtpuid, mille kõrguskasv on väiksem või võrdne okaspuu
kõrguskasvuga ja mille säilitamine on tingitud okaspuu madalast arvukusest.
Hindeprotsenti alandatakse, kui huntide arv on märkimisväärne ja see mõjutab
noorendiku kvaliteeti.
3.5.3. Kasvama jäetud mittesobivaid puuliike.
Mittesobivaks loetakse puuliik juhul, kui tekkiv koosseis on metsakasvatuslikust
seisukohast sobimatu (näiteks MA+HB). Samuti, kui eesmärgipuuliigi
nõuetekohase arvukuse ja ühtlase liituse juures on puistusse jäetud metsa
uuenemisel mitte arvesse minevaid puuliike (remmelgas, toomingas, pihlakas
jne). Kui eesmärgipuuliigi arvukus ei vasta nõuetele või liitus on ebaühtlane, ei
loeta nimetatud puuliike mittesobivaks.
Kui eraldisel on töö täielikult või osaliselt tegemata, siis loetakse eraldise koguskoor
võrdseks nulliga ja teisi kriteeriume ei hinnata. Kui eraldise pindala looduses on
registripindalast rohkem kui 30% väiksem, tuleb töö vastu võtta tegeliku pindalaga,
vastasel korral loetakse töö osapinnaliseks ning hindeprotsenti alandatakse 75%-ni.
Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 0%, hindamisskaalal „Nigel“.
3.5.4. Vastab – 100 hindeprotsenti
3.5.5. Grupid lahendamata – 75 hindeprotsenti
3.5.6. Hundid – 75 hindeprotsenti
3.5.7. Mittesobivad puuliigid – 75 hindeprotsenti
3.5.8. Osapinnaline töö – 75 hindeprotsenti
3.5.9. Tegemata/poolik töö – 0 hindeprotsenti
3.6. „Rohkem NOH ei tee“ otsus
Eraldisel peab olema sisestatud „Rohkem NOH ei tee“ otsus, kui see vastab ühele
järgmistest punktidest:
3.6.1. EPL keskmine kõrgus on vähemalt 5 m ja EPL arvukus on vastavuses
noorendike kvaliteedi (NKV) indeksi 3 arvukuse ülempiiridega:
3.6.1.1. EPL mänd, MA≤2000 tk/ha, Nkokku≤2000 tk/ha
3.6.1.2. EPL kuusk, KU≤1400 tk/ha, Nkokku≤1400 tk/ha
3.6.1.3. EPL kask, KS≤1800 tk/ha, Nkokku≤1800 tk/ha
3.6.1.4. EPL haab, HB≤1800 tk/ha, Nkokku≤1800 tk/ha
3.6.1.5. EPL sanglepp, LM≤1800 tk/ha, Nkokku≤1800 tk/ha
3.6.2. EPL keskmine kõrgus on vähemalt 5 m ja EPL arvukus ei ole vastavuses NKV
indeksi 3 arvukuse ülempiiridega, kuid NOH lõpuni on 5 või vähem aastat ja I
rinde väljaraie NKV indeksi 3 arvukuse ülempiiri saavutamiseks oleks järgneva
NOH käigus alla 500 tk/ha.
6
Eraldiste suhtes, millel „Rohkem NOH ei tee“ otsus puudub, kuid mis kontrolltegevuse ajal vastavad eelnimetatud tingimustele, rakendatakse „Otsus puudub“. Muudel juhtudel
täidetakse vaikimisi „Otsus õige“. Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 50%, hindamisskaalal „Nigel“. 3.6.3. Otsus õige – 100 hindeprotsenti
3.6.4. Otsus puudub – 50 hindeprotsenti
3.7. Hinnalisade määramine
Kui eraldisele on määratud hinnalisasid, kontrollitakse, kas nende kasutamine on
põhjendatud või mitte. Hinnalisasid ei loeta põhjendatuks järgmistel juhtudel:
3.7.1. „Kauge ligipääs“ – kui eraldise lähim serv on alla 1 km kaugusel hariliku
sõiduautoga ligipääsetavast kohast;
3.7.2. „Tihedad grupid“ – kui pole harvendatud tihedaid puudegruppe või kui hinnalisa
on kasutatud korduva NOH korral;
3.7.3. „Taimede niitmine“ – kui pole ülepinnaliselt niidetud kasvama jäetud puudest
oluliselt kõrgemaid ja nende kasvu või ohutut raietööd takistavaid taimi (nt
vaarikas, põdrakanep, tihe kuslapuu jmt);
3.7.4. „Nõudlik maastik“ – kui eraldisel puuduvad nõudlikul maastikul töötamise
tunnused (nt järsud nõlvad, pokuline pinnas, üleujutatud lank) ja töö on teostatud
väljaspool lumikatte perioodi;
3.7.5. „Sarapuu“ – kui eraldisel puudub sarapuu või kui raiutud sarapuude kõrgus on alla
2 m ja katvus alla 30% raielangi pindalast;
3.7.6. „Suuremõõtmelised puud“ – kui suuremõõtmelisi puid ei ole langetatud või need
puuduvad;
3.7.7. „Rasked lumeolud“ – kui lumikatte paksus on <20 cm.
Hindeprotsenti alandatakse 75%-ni, kui eraldisele on määratud hinnalisa, kuid kontrolli
käigus tuvastatakse, et selle kasutamine ei ole põhjendatud. Kui kontrollimise hetkel
pole võimalik tuvastada hinnalisa kasutamise põhjendatust või eraldisele pole
hinnalisasid määratud, rakendatakse vaikimisi hinnangut „põhjendatud“. Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 75%, hindamisskaalal
„Rahuldav“. Põhjendatud – 100 hindeprotsenti
Pole põhjendatud – 75 hindeprotsenti
3.8. Kõrgusklassi määramine
Hinnatakse, kas määratud väljaraie kõrgusklass vastab tegelikule olukorrale looduses.
Kõrgusklass loetakse ebatäpseks, kui väljaraiutud puude keskmine kõrgus jääb alla
määratud kõrgusklassi alumist kõrguse piirmäära. Väljaraie keskmist kõrgust
mõõdetakse 0,5 m täpsusega.
Koguskoori mõjutab määral, mis annab minimaalselt 50%, hindamisskaalal „nigel“. Vastab – 100 hindeprotsenti
Ei vasta – 50 hindeprotsenti