Jõgevamaa - Maarendileping Laiuse metskond 13 - Jõgeva Vallavalitsus

MAARENDILEPING nr 3-1.21/2023/9

(hiliseima digitaalallkirja kuupäev)

Riigimetsa Majandamise Keskus, edaspidi rendileandja, keda esindab juhatuse esimehe

28.09.2021 käskkirja nr 1-5/74 alusel Jõgevamaa metsaülem Avo Jürissaar, ühelt poolt,

ja Jõgeva vald, edaspidi rentnik, keda esindab valla põhimääruse alusel Jõgeva vallavanem Angela

Saksing, teiselt poolt,

keda nimetatakse edaspidi pool või ühiselt pooled,

sõlmisid käesoleva lepingu, edaspidi leping, RMK metsaosakonna peametsaülema 13.01.2023

käskkirja nr 3-1.56/7 ja 23.01.2023 läbirääkimiste protokolli nr 3-1.51/2 alusel ning kooskõlas

metsaseaduse, riigivaraseaduse, võlaõigusseaduse ja Vabariigi Valitsuse 09.01.2007 määrusega nr 4

„Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimäärus“ alljärgnevas:

1. Lepingu lisad

1.1. Lepingule lisatakse järgmised lisad:

1.1.1. Lisa 1 – Maatüki plaan koos renditava ala suuruse äranäitamisega;

1.1.2. Lisa 2 – Maatüki üleandmise-vastuvõtmise akt, milles on fikseeritud maatüki seisund lepingu

jõustumisel.

2. Lepingu objekt ja tähtaeg

2.1. Lepinguga annab rendileandja rentnikule tähtajaliseks kasutamiseks lepingu objekti - ligikaudu

18890 m² suurune maatükk avaliku terviseraja kasutamiseks ja hooldamiseks, sinna

eesmärgipäraste rajatiste paigutamiseks ja tulevikus ehitatavate eesmärgipäraste rajatiste

ehitamiseks ning ürituste korraldamiseks, edaspidi maatükk, Jõgeva maakonnas Jõgeva

vallas Kivijärve külas asuvast kinnisasjast lähiaadressiga Laiuse metskond 13 (kinnistu

registriosa nr 16474250, katastritunnus 24804:001:3740, pindala 611,21 ha, riigi

kinnisvararegistri objekti kood KV6506, sihtotstarve maatulundusmaa 100%).

2.2. Maatüki üleandmine rentnikule vormistatakse kirjaliku üleandmise-vastuvõtmise aktiga, millele

kirjutavad alla mõlema poole esindajad.

2.3. Maatüki otsene valdus loetakse rentnikule üle läinuks pärast esimese kasutustasu maksmist.

2.4. Leping jõustub lepingu allakirjutamisel ja kehtib kuni 1.01.2033 (kaasaarvatud). Lepingu

kehtivuse tähtaega ei pikendata, kui võlaõigusseaduses või välislepingus ei ole pooltele

kohustuslikuna sätestatud teisiti.

2.5. Lepingu allakirjutamisega kinnitab rentnik, et on üle vaadanud kasutusse antava maatüki,

tutvunud lepingu lisadega ja on eelnimetatud andmete alusel teadlik kasutusse antava maatüki

paiknemisest, ligipääsuvõimalustest, suurusest, piiridest ja kasutuspiirangutest.

3. Rendi maksmise tingimused

3.1. Rentnik on kohustatud tasuma rendileandjale kasutustasu 100 (Ükssada) eurot, sealhulgas

maamaks summas 7,37 eurot, edaspidi rent. Rendile lisandub käibemaks õigusaktidega

sätestatud määras.

3.2. Rendi maksmine toimub järgmise aasta eest ette. Esimese aasta rent tuleb maksta pärast lepingu

sõlmimist hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul arvates vastava arve saamisest, järgnevate aastate

rendi maksmine toimub üks kord aastas vastava aasta 01.jaanuariks rendileandja poolt esitatud

arve alusel.

2

3.3. kasutustasu arve tähtajaks tasumata jätmisel saadetakse rentnikule sellekohane meeldetuletus.

Arve tasumata jätmisel ka pärast meeldetuletuses oleva tähtaja möödumist algatatakse

kasutuslepingu lõpetamine;

3.4. Rentnikul tekib õigus maaüksuse kasutamiseks pärast maarendilepingu sõlmimist ja kasutustasu

maksmist;

3.5. Rendileandjal on õigus taotleda rendi suurendamist lepingu sõlmimisest kolme aasta

möödumisel ja vastavalt iga järgmise kolme aasta möödumisel, kuid mitte rohkem kui kolm

protsenti (3%) korraga. Muude kõrvalkulude, maksude ja koormiste lisandumisel on

rendileandjal õigus lisada need järgmise perioodi eest esitatavale arvele;

3.6. Rendi suurendamine fikseeritakse kirjalikult lepingu lisana. Juhul, kui pooled ei saavuta

kokkulepet uue rendi suuruse osas järgmise kolmeaastase perioodi esimeseks päevaks, on

rendileandjal õigus leping erakorraliselt üles öelda, teatades sellest kirjalikult rentnikule

vähemalt 1 (üks) kuu ette.

3.7. Järgnevate aastate rendi tähtajaks tasumata jätmisel on rentnik kohustatud tasuma

rendileandjale viivist 0,15% (null koma viisteist protsenti) tasumisele kuuluvast summast iga

tasumisega viivitatud kalendripäeva eest.

3.8. Pooled nõustuvad, et juhul, kui toimub võlgnevuse, viiviste, leppetrahvi või kahjuhüvitiste

tasumine, siis loeb rendileandja kõigepealt tasutuks viivised, leppetrahvi ning kahjuhüvitised ja

alles seejärel võlgnevuse põhiosa.

3.9. Rendileandja ei vastuta maatüki puuduste ja tegevuseks vajalike lubade saamise eest ning tehtud

kulutusi rentnikule ei hüvita.

4. Rentniku kohustused

4.1. Rentnik kohustub:

4.1.1. kasutama maatükki taotluses ja maarendilepingus nimetatud eesmärgil kooskõlas kehtivate

õigusaktidega ning järgima maatüki kasutamisel kõiki õigusaktidest tulenevaid kitsendusi;

4.1.2. tasuma tähtaegselt kasutustasu ja muid lepingu järgselt tasumisele kuuluvaid summasid. Tasu

tähtajaks tasumata jätmisel on rentnik kohustatud maksma viivist 0,15 % tähtajaks tasumata

summalt iga viivitatud päeva eest kuni summa täieliku tasumiseni;

4.1.3. lubama rendileandja esindajaid koos rentniku esindajaga takistamatult maatükile

lepingutingimuste täitmise kontrollimiseks ja ülevaatuseks. Rentnikupoolsete rikkumiste

avastamisel teeb rendileandja vastavad ettekirjutused, mis on rentnikule kohustuslikud, ning

vajaduse korral võtab tarvitusele abinõud rikkumiste kõrvaldamiseks ja riigile kahju

tekkimise vältimiseks;

4.1.4. paigutama maatükile RMK-ga kooskõlastatud asukohta infotahvlid käitumisjuhiste,

piirangute, raja skeemi ja valdaja kontaktandmetega;

4.1.5. eemaldama rendilepingu lõppemisel kõik lepingu kehtimise ajal paigaldatud infotahvlid.

Rentnik ei pea lepingu kehtimise ajal paigaldatud infotahvleid eemaldama, kui saavutatakse

kokkulepe uue rendilepingu sõlmimiseks;

4.1.6. tagama raja hoolduse, maatüki korrashoiu ja vajadusel jäätmekäitluse ning kandma kõik

sellega seotud kulud;

4.1.7. kooskõlastama igakordselt maatükil korraldatavad üritused RMK-ga;

4.1.8. kooskõlastama ehitatavad rajatised eelnevalt RMK-ga;

4.1.9. teavitama RMK-d jooksvalt erakorralisest ja möödapääsmatust sanitaarraie vajadusest raja

kasutamisega seoses, kusjuures:

4.1.9.1.rentnikul on õigus rendileandja nõusolekul rajale langenud puud koristada ja raja kasutamist

takistavad võsad-oksad eemaldada iseseisvalt, tagamaks raja igapäevast ohutut kasutamist;

4.1.9.2.rentnikul ei ole lubatud enda poolt koristatud metsamaterjali kinnistult ära viia ega

võõrandada;

4.1.10. mitte takistama oma tegevusega RMK majandustegevust;

4.1.11. teatama viivitamatult rendileandjale looduskahjudest jm õnnetustest, mis toimusid seoses

maatükiga või mis mõjutavad lepingu kohast täitmist;

3

4.1.12. mitte kahjustama oma tegevusega maatükil asuvaid ja sellega piirnevaid

maaparandussüsteeme ja juurdepääsuteid;

4.1.13. hüvitama rendileandja nõudel kahju, mis on tekkinud rentniku või temaga seotud isikute

tegevuse tagajärjel maatükile;

4.1.14. tasuma maaparandusühistu liikmeks olemisega seotud kulud proportsionaalselt kasutusõiguse

ulatusega juhul, kui lepingu objekt kuulub või arvatakse maaparandusühistu tegevuspiirkonda

ning liikmeõigusi maaparandusühistus teostab Keskkonnaministeeriumi volituse alusel

RMK;

4.1.15. mitte andma maatükki allrendile või muul viisil kasutusse;

4.1.16. teavitama viivitamatult rendileandjat rentniku õiguste ja kohustuste õigusjärgluse korras

üleminekust, kusjuures õigusjärglane on kohustatud esitama oma andmed ning kinnituse, et

õigusjärglane kohustub täitma kõiki lepingust tulenevaid kohustusi;

4.1.17. lubama rendilepingu kehtimise ajal maatükil teostada geoloogilisi uuringuid ning üld- ja

ehitusgeoloogilisi uurimistöid;

tagastama maatüki rendileandjale rendilepingu lõppemisel või ennetähtaegsel lõpetamisel

(erakorralisel ülesütlemisel) vastavalt lepingu tingimustele.

5. Rentniku õigused

5.1. Rentnikul on õigus:

5.1.1. iseseisvale tegevusele maatükil tulenevalt maatüki kasutusse andmise eesmärgist;

5.1.2. saada rendileandjalt teavet otsustest, mis mõjutavad lepingu täitmist.

6. Rendileandja kohustused

6.1. Rendileandja kohustub:

6.1.1. mitte takistama rentniku iseseisvat tegevust maatükil tulenevalt maatüki kasutusse andmise

eesmärgist;

6.1.2. andma rentnikule teavet otsustest, mis mõjutavad lepingu täitmist.

7. Lepingu lõppemine ja erakorraline ülesütlemine

7.1. Leping lõpeb

7.1.1. lepingu tähtaja möödumisel;

7.1.2. rendiarve tähtajaks tasumata jätmisel ka pärast meeldetuletusega antud täiendava tähtaja

möödumist;

7.2. Poolte kirjalikul kokkuleppel võib lepingu lõpetada igal ajal enne lepingu tähtaja möödumist.

Lepingu võib erakorraliselt üles öelda ühe poole nõudmisel õigusaktides ja lepingus ettenähtud

alustel, kusjuures ülesütlemist nõudev pool on kohustatud teatama sellest teisele poolele

kirjalikult vähemalt 1 (üks) kuu ette.

7.3. Rendileandja võib lepingu erakorraliselt etteteatamistähtaegu järgimata võlaõigusseaduse §-s

196 toodud nõudeid järgides üles öelda juhul, kui:

7.3.1. rentnik kasutab maatükki vastuolus lepingus nimetatud otstarbega;

7.3.2. rentnik jätab tähtaegselt maksmata rendi, viivise või kõrvalkulud;

7.3.3. pooled ei saavuta kokkulepet uue rendi suuruse osas järgmise kolmeaastase perioodi

esimeseks päevaks, teatades sellest kirjalikult rentnikule vähemalt 1 (üks) kuu ette.

7.3.4. rentnik annab maatüki allrendile või muul viisil kasutusse;

7.3.5. rentnik ei ole järginud lepingu punktis 4.1 toodud kohustusi;

7.3.6. rentnik pankrotistub või lõpetab tegevuse. Rentniku või tema õigusjärglase lõpetamisel või

pankroti väljakuulutamisel loetakse leping lõpetatuks alates rentniku lõpetamise või pankroti

väljakuulutamise päevast.

7.3.7. rendileantud vara on riigile vajalik avalikuks otstarbeks. Sel juhul hüvitab riik rentnikule

erakorralise ülesütlemise tõttu tekkinud kahju seaduses sätestatud korras.

7.3.8. ilmneb, et õigusjärgluse korras lepingu pooleks astunud isik ei ole võimeline lepingu eset

korrapäraselt majandama või kui rentnikult ei saa lepingu jätkamist muul põhjusel oodata,

4

võib rendileandja 1 (ühe) kuu jooksul lepingusse astumise teate kättesaamisest lepingu üles

öelda.

7.4. Rentnik võib nõuda lepingu erakorralist ülesütlemist juhul, kui:

7.4.1. tema poolt lepingujärgsete õiguste teostamine või kohustuste täitmine on vääramatu jõu või

rendileandja süü tõttu muutunud võimatuks või oluliselt raskendatuks.

7.5. Lepingus määratud etteteatamistähtaja jooksul kehtivad lepinguga kokku lepitud tingimused.

7.6. Lepingu lõppemisel või erakorralisel ülesütlemisel on rentnik kohustatud tagastama maatüki

rendileandjale seisukorras, mis vastab selle lepingujärgsele kasutamisele. Maatüki kahjustamise

korral rentniku süül on rentnik kohustatud hüvitama rendileandjale maatükile tekitatud kahju ja

taastama maatüki kasutamiseelse olukorra.

7.7. Maatüki tagastamine rendileandjale vormistatakse kirjaliku üleandmise-vastuvõtmise aktiga,

millele kirjutavad alla mõlema poole esindajad. Maatüki üleandmise-vastuvõtmise akt lisatakse

lepingule lepingu lisana. Üleandmise-vastuvõtmise akti allakirjutamisega loetakse maatükk

rentniku poolt tagasi antuks. Kui rentnik hoidub kõrvale maatüki üleandmise-vastuvõtmise akti

allkirjastamisest, on rendileandjal õigus akt alla kirjutada ühepoolselt.

7.8. Lepingu lõppemisel või erakorralisel ülesütlemisel esitab rendileandja rentnikule lõpparve.

Lõpparve esitatakse hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul arvates maatüki rendileandjale tagastamisest.

Lõpparves fikseeritakse pooltel teineteiselt saadaolevad summad ja nende arvutamise alused.

7.9. Riigi omandiõiguse lõppemisega maatükile jääb leping jõusse ka uue omaniku suhtes, kui

õigusaktidega ei nähta ette teisiti.

8. Poolte vastutus

8.1. Maatüki rendileandjale tagastamisega viivitamisel lepingu lõppemisel või erakorralisel

ülesütlemisel kohustub rentnik maksma leppetrahvi alljärgnevalt:

8.1.1. tagastamisega viivitamise korral kuni 1 kuu üle määratud tähtaja - 1 (üks) % kuue kuu rendist

iga viivitatud päeva eest;

8.1.2. tagastamisega viivitamise korral üle 1 kuu - 3 (kolm) % kuue kuu rendist iga viivitatud päeva

eest.

8.2. Lisaks lepingus ettenähtud viivise ja leppetrahvi tasumisele on pooled kohustatud täielikult

hüvitama teineteisele lepingu mittekohase täitmisega tekitatud kahju.

8.3. Rendi või kõrvalkulude eest tasumisega viivitamisel on rentnik kohustatud tasuma rendileandjale

viivist lepinguga ettenähud suuruses ja korras.

9. Poolte esindajad ja kontaktandmed

9.1. Rendileandja esindaja on Jõgevamaa metsaülem Avo Jürissaar tel 5054627, e-post

[email protected]

9.2. Rentniku esindaja on Jõgeva valla spordi-ja terviseedendamise nõunik Kaily Moones tel 5877

4779, e-post [email protected]

10. Teadete edastamine

10.1. Lepinguga seotud teated edastatakse telefoni teel või e-kirja teel poole lepingus märgitud e-

posti aadressile. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist

poolt.

10.2. E-kirja teel edastatud teated loetakse kättesaaduks alates teate edastamisele järgnevast

tööpäevast.

10.3. Lepingust taganemise või lepingu ülesütlemise avaldused ning lepingu rikkumisel teisele

poolele esitatavad nõudekirjad peavad olema kirjalikus vormis. Kirjaliku vormiga on

võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud elektrooniline dokument. Viimane vorminõue on täidetud

ka juhul, kui teade edastatakse e-kirja teel.

5

11. Vääramatu jõud

11.1. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu

rikkumiseks, kui selle põhjuseks olid asjaolud, mille saabumist pooled lepingu sõlmimisel ei

näinud ette ega võinud ette näha (vääramatu jõud).

11.2. Lepingus mõistetakse vääramatu jõuna:

11.2.1. massilisi rahutusi poolte asukoha haldusüksuses;

11.2.2. sõjalist konflikti;

11.2.3. riigikogu või valitsuse õigusakti, mis oluliselt takistab lepingu täitmist;

11.2.4. muu lepingus loetlemata asjaolu, mida mõlemad pooled aktsepteerivad vääramatu jõuna.

11.3. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude

tõttu, on kohustatud sellest koheselt kirjalikult teatama teisele poolele.

11.4. Kui vääramatu jõu asjaolud kestavad üle 90 päeva, loetakse, et leping on lõppenud täitmise

võimatusega. Sellisel juhul ei ole kummalgi poolel õigus nõuda teiselt poolelt lepingu

mittekohase täitmisega tekitatud kahju hüvitamist.

12. Muud tingimused

12.1. Poolte vahel lepingu täitmisest tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel.

Kokkuleppe mittesaavutamisel kuuluvad vaidlused läbivaatamisele õigusaktidega kehtestatud

korras.

12.2. Lepingu tingimusi võib muuta või täiendada poolte kirjalikul kokkuleppel, välja arvatud

juhtudel, kui lepingu muutmise vajadus tuleneb õigusaktide muutumisest. Juhul, kui lepingu

muutmise vajadus tuleneb õigusaktide muutumisest, teatab rendileandja sellest rentnikule

kirjalikult vähemalt 1 (üks) kuu ette.

12.3. Lepingu või juba jõustunud lepingu lisade muutmine ja täiendamine vormistatakse lepingu

lisana.

12.4. Lepingus reguleerimata küsimuste lahendamisel juhinduvad pooled metsaseadusest,

riigivaraseadusest, võlaõigusseadusest ja teistest õigusaktidest, mis vastavat küsimust reguleeri-

vad.

12.5. Leping on allkirjastatud digitaalselt.

Poolte andmed ja allkirjad

Rendileandja Rentnik

Riigimetsa Majandamise Keskus Jõgeva vald

Registrikood 70004459 Registrikood 77000401

Mõisa/3, Sagadi küla, Haljala vald Suur tn.5 Jõgeva linn 48306

45403 Lääne-Viru maakond Tel 77-66500

Tel 676 7500 E-post [email protected]

E-post [email protected]

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Avo Jürissaar Angela Saksing

Lisa 2

maarendilepingule nr 3-1.21/2023/9

Maatüki üleandmine-vastuvõtmine

1. Riigimetsa Majandamise Keskus, edaspidi rendileandja, keda esindab Jõgevamaa

metsaülem Avo Jürissaar,

andis üle ja

Jõgeva vald, edaspidi rentnik, keda esindab vallavanem Angela Saksing,

võttis vastu

1.1. lepingu objekti - ligikaudu 18890 m² suurune maatükk avaliku terviseraja kasutamiseks ja

hooldamiseks, sinna eesmärgipäraste rajatiste paigutamiseks ja tulevikus ehitatavate

eesmärgipäraste rajatiste ehitamiseks ning ürituste korraldamiseks, edaspidi maatükk,

Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Kivijärve külas asuvast kinnisasjast lähiaadressiga Laiuse

metskond 13 (kinnistu registriosa nr 16474250, katastritunnus 24804:001:3740, pindala

611,21 ha, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV6506, sihtotstarve maatulundusmaa 100%).

2. Maatükk on seisundis, mis võimaldab selle kasutamist lepingus sätestatud eesmärgil.

Rendileandja Rentnik

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Avo Jürissaar Angela Saksing

AKT

(hiliseima digitaalallkirja kuupäev)

Asendiplaan

Kasutusala: Vara kasutamiseks andmine, Maa rentimine

Kasutusala pindala: 18890 m²

Katastritunnus: 24804:001:3740

Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kivijärve küla, Laiuse metskond 13

Katastriüksuse pindala: 6112066 m²

Mõõtkava: 1:6000 X = 6514815.90065 Y = 646153.12775

Maa-amet 2023. Kõik õigused kaitstud