| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-1.21/9 |
| Registreeritud | 27.01.2023 |
| Sünkroonitud | 01.01.2026 |
| Liik | Leping |
| Funktsioon | 3-1.21 |
| Sari | Teiste isikute õigustega seotud lepingud riigimetsamaal |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Jõgeva Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Jõgeva Vallavalitsus |
| Vastutaja | Metsaosakond |
| Originaal | Ava uues aknas |
MAARENDILEPING nr 3-1.21/2023/9
(hiliseima digitaalallkirja kuupäev)
Riigimetsa Majandamise Keskus, edaspidi rendileandja, keda esindab juhatuse esimehe
28.09.2021 käskkirja nr 1-5/74 alusel Jõgevamaa metsaülem Avo Jürissaar, ühelt poolt,
ja Jõgeva vald, edaspidi rentnik, keda esindab valla põhimääruse alusel Jõgeva vallavanem Angela
Saksing, teiselt poolt,
keda nimetatakse edaspidi pool või ühiselt pooled,
sõlmisid käesoleva lepingu, edaspidi leping, RMK metsaosakonna peametsaülema 13.01.2023
käskkirja nr 3-1.56/7 ja 23.01.2023 läbirääkimiste protokolli nr 3-1.51/2 alusel ning kooskõlas
metsaseaduse, riigivaraseaduse, võlaõigusseaduse ja Vabariigi Valitsuse 09.01.2007 määrusega nr 4
„Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimäärus“ alljärgnevas:
1. Lepingu lisad
1.1. Lepingule lisatakse järgmised lisad:
1.1.1. Lisa 1 – Maatüki plaan koos renditava ala suuruse äranäitamisega;
1.1.2. Lisa 2 – Maatüki üleandmise-vastuvõtmise akt, milles on fikseeritud maatüki seisund lepingu
jõustumisel.
2. Lepingu objekt ja tähtaeg
2.1. Lepinguga annab rendileandja rentnikule tähtajaliseks kasutamiseks lepingu objekti - ligikaudu
18890 m² suurune maatükk avaliku terviseraja kasutamiseks ja hooldamiseks, sinna
eesmärgipäraste rajatiste paigutamiseks ja tulevikus ehitatavate eesmärgipäraste rajatiste
ehitamiseks ning ürituste korraldamiseks, edaspidi maatükk, Jõgeva maakonnas Jõgeva
vallas Kivijärve külas asuvast kinnisasjast lähiaadressiga Laiuse metskond 13 (kinnistu
registriosa nr 16474250, katastritunnus 24804:001:3740, pindala 611,21 ha, riigi
kinnisvararegistri objekti kood KV6506, sihtotstarve maatulundusmaa 100%).
2.2. Maatüki üleandmine rentnikule vormistatakse kirjaliku üleandmise-vastuvõtmise aktiga, millele
kirjutavad alla mõlema poole esindajad.
2.3. Maatüki otsene valdus loetakse rentnikule üle läinuks pärast esimese kasutustasu maksmist.
2.4. Leping jõustub lepingu allakirjutamisel ja kehtib kuni 1.01.2033 (kaasaarvatud). Lepingu
kehtivuse tähtaega ei pikendata, kui võlaõigusseaduses või välislepingus ei ole pooltele
kohustuslikuna sätestatud teisiti.
2.5. Lepingu allakirjutamisega kinnitab rentnik, et on üle vaadanud kasutusse antava maatüki,
tutvunud lepingu lisadega ja on eelnimetatud andmete alusel teadlik kasutusse antava maatüki
paiknemisest, ligipääsuvõimalustest, suurusest, piiridest ja kasutuspiirangutest.
3. Rendi maksmise tingimused
3.1. Rentnik on kohustatud tasuma rendileandjale kasutustasu 100 (Ükssada) eurot, sealhulgas
maamaks summas 7,37 eurot, edaspidi rent. Rendile lisandub käibemaks õigusaktidega
sätestatud määras.
3.2. Rendi maksmine toimub järgmise aasta eest ette. Esimese aasta rent tuleb maksta pärast lepingu
sõlmimist hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul arvates vastava arve saamisest, järgnevate aastate
rendi maksmine toimub üks kord aastas vastava aasta 01.jaanuariks rendileandja poolt esitatud
arve alusel.
2
3.3. kasutustasu arve tähtajaks tasumata jätmisel saadetakse rentnikule sellekohane meeldetuletus.
Arve tasumata jätmisel ka pärast meeldetuletuses oleva tähtaja möödumist algatatakse
kasutuslepingu lõpetamine;
3.4. Rentnikul tekib õigus maaüksuse kasutamiseks pärast maarendilepingu sõlmimist ja kasutustasu
maksmist;
3.5. Rendileandjal on õigus taotleda rendi suurendamist lepingu sõlmimisest kolme aasta
möödumisel ja vastavalt iga järgmise kolme aasta möödumisel, kuid mitte rohkem kui kolm
protsenti (3%) korraga. Muude kõrvalkulude, maksude ja koormiste lisandumisel on
rendileandjal õigus lisada need järgmise perioodi eest esitatavale arvele;
3.6. Rendi suurendamine fikseeritakse kirjalikult lepingu lisana. Juhul, kui pooled ei saavuta
kokkulepet uue rendi suuruse osas järgmise kolmeaastase perioodi esimeseks päevaks, on
rendileandjal õigus leping erakorraliselt üles öelda, teatades sellest kirjalikult rentnikule
vähemalt 1 (üks) kuu ette.
3.7. Järgnevate aastate rendi tähtajaks tasumata jätmisel on rentnik kohustatud tasuma
rendileandjale viivist 0,15% (null koma viisteist protsenti) tasumisele kuuluvast summast iga
tasumisega viivitatud kalendripäeva eest.
3.8. Pooled nõustuvad, et juhul, kui toimub võlgnevuse, viiviste, leppetrahvi või kahjuhüvitiste
tasumine, siis loeb rendileandja kõigepealt tasutuks viivised, leppetrahvi ning kahjuhüvitised ja
alles seejärel võlgnevuse põhiosa.
3.9. Rendileandja ei vastuta maatüki puuduste ja tegevuseks vajalike lubade saamise eest ning tehtud
kulutusi rentnikule ei hüvita.
4. Rentniku kohustused
4.1. Rentnik kohustub:
4.1.1. kasutama maatükki taotluses ja maarendilepingus nimetatud eesmärgil kooskõlas kehtivate
õigusaktidega ning järgima maatüki kasutamisel kõiki õigusaktidest tulenevaid kitsendusi;
4.1.2. tasuma tähtaegselt kasutustasu ja muid lepingu järgselt tasumisele kuuluvaid summasid. Tasu
tähtajaks tasumata jätmisel on rentnik kohustatud maksma viivist 0,15 % tähtajaks tasumata
summalt iga viivitatud päeva eest kuni summa täieliku tasumiseni;
4.1.3. lubama rendileandja esindajaid koos rentniku esindajaga takistamatult maatükile
lepingutingimuste täitmise kontrollimiseks ja ülevaatuseks. Rentnikupoolsete rikkumiste
avastamisel teeb rendileandja vastavad ettekirjutused, mis on rentnikule kohustuslikud, ning
vajaduse korral võtab tarvitusele abinõud rikkumiste kõrvaldamiseks ja riigile kahju
tekkimise vältimiseks;
4.1.4. paigutama maatükile RMK-ga kooskõlastatud asukohta infotahvlid käitumisjuhiste,
piirangute, raja skeemi ja valdaja kontaktandmetega;
4.1.5. eemaldama rendilepingu lõppemisel kõik lepingu kehtimise ajal paigaldatud infotahvlid.
Rentnik ei pea lepingu kehtimise ajal paigaldatud infotahvleid eemaldama, kui saavutatakse
kokkulepe uue rendilepingu sõlmimiseks;
4.1.6. tagama raja hoolduse, maatüki korrashoiu ja vajadusel jäätmekäitluse ning kandma kõik
sellega seotud kulud;
4.1.7. kooskõlastama igakordselt maatükil korraldatavad üritused RMK-ga;
4.1.8. kooskõlastama ehitatavad rajatised eelnevalt RMK-ga;
4.1.9. teavitama RMK-d jooksvalt erakorralisest ja möödapääsmatust sanitaarraie vajadusest raja
kasutamisega seoses, kusjuures:
4.1.9.1.rentnikul on õigus rendileandja nõusolekul rajale langenud puud koristada ja raja kasutamist
takistavad võsad-oksad eemaldada iseseisvalt, tagamaks raja igapäevast ohutut kasutamist;
4.1.9.2.rentnikul ei ole lubatud enda poolt koristatud metsamaterjali kinnistult ära viia ega
võõrandada;
4.1.10. mitte takistama oma tegevusega RMK majandustegevust;
4.1.11. teatama viivitamatult rendileandjale looduskahjudest jm õnnetustest, mis toimusid seoses
maatükiga või mis mõjutavad lepingu kohast täitmist;
3
4.1.12. mitte kahjustama oma tegevusega maatükil asuvaid ja sellega piirnevaid
maaparandussüsteeme ja juurdepääsuteid;
4.1.13. hüvitama rendileandja nõudel kahju, mis on tekkinud rentniku või temaga seotud isikute
tegevuse tagajärjel maatükile;
4.1.14. tasuma maaparandusühistu liikmeks olemisega seotud kulud proportsionaalselt kasutusõiguse
ulatusega juhul, kui lepingu objekt kuulub või arvatakse maaparandusühistu tegevuspiirkonda
ning liikmeõigusi maaparandusühistus teostab Keskkonnaministeeriumi volituse alusel
RMK;
4.1.15. mitte andma maatükki allrendile või muul viisil kasutusse;
4.1.16. teavitama viivitamatult rendileandjat rentniku õiguste ja kohustuste õigusjärgluse korras
üleminekust, kusjuures õigusjärglane on kohustatud esitama oma andmed ning kinnituse, et
õigusjärglane kohustub täitma kõiki lepingust tulenevaid kohustusi;
4.1.17. lubama rendilepingu kehtimise ajal maatükil teostada geoloogilisi uuringuid ning üld- ja
ehitusgeoloogilisi uurimistöid;
tagastama maatüki rendileandjale rendilepingu lõppemisel või ennetähtaegsel lõpetamisel
(erakorralisel ülesütlemisel) vastavalt lepingu tingimustele.
5. Rentniku õigused
5.1. Rentnikul on õigus:
5.1.1. iseseisvale tegevusele maatükil tulenevalt maatüki kasutusse andmise eesmärgist;
5.1.2. saada rendileandjalt teavet otsustest, mis mõjutavad lepingu täitmist.
6. Rendileandja kohustused
6.1. Rendileandja kohustub:
6.1.1. mitte takistama rentniku iseseisvat tegevust maatükil tulenevalt maatüki kasutusse andmise
eesmärgist;
6.1.2. andma rentnikule teavet otsustest, mis mõjutavad lepingu täitmist.
7. Lepingu lõppemine ja erakorraline ülesütlemine
7.1. Leping lõpeb
7.1.1. lepingu tähtaja möödumisel;
7.1.2. rendiarve tähtajaks tasumata jätmisel ka pärast meeldetuletusega antud täiendava tähtaja
möödumist;
7.2. Poolte kirjalikul kokkuleppel võib lepingu lõpetada igal ajal enne lepingu tähtaja möödumist.
Lepingu võib erakorraliselt üles öelda ühe poole nõudmisel õigusaktides ja lepingus ettenähtud
alustel, kusjuures ülesütlemist nõudev pool on kohustatud teatama sellest teisele poolele
kirjalikult vähemalt 1 (üks) kuu ette.
7.3. Rendileandja võib lepingu erakorraliselt etteteatamistähtaegu järgimata võlaõigusseaduse §-s
196 toodud nõudeid järgides üles öelda juhul, kui:
7.3.1. rentnik kasutab maatükki vastuolus lepingus nimetatud otstarbega;
7.3.2. rentnik jätab tähtaegselt maksmata rendi, viivise või kõrvalkulud;
7.3.3. pooled ei saavuta kokkulepet uue rendi suuruse osas järgmise kolmeaastase perioodi
esimeseks päevaks, teatades sellest kirjalikult rentnikule vähemalt 1 (üks) kuu ette.
7.3.4. rentnik annab maatüki allrendile või muul viisil kasutusse;
7.3.5. rentnik ei ole järginud lepingu punktis 4.1 toodud kohustusi;
7.3.6. rentnik pankrotistub või lõpetab tegevuse. Rentniku või tema õigusjärglase lõpetamisel või
pankroti väljakuulutamisel loetakse leping lõpetatuks alates rentniku lõpetamise või pankroti
väljakuulutamise päevast.
7.3.7. rendileantud vara on riigile vajalik avalikuks otstarbeks. Sel juhul hüvitab riik rentnikule
erakorralise ülesütlemise tõttu tekkinud kahju seaduses sätestatud korras.
7.3.8. ilmneb, et õigusjärgluse korras lepingu pooleks astunud isik ei ole võimeline lepingu eset
korrapäraselt majandama või kui rentnikult ei saa lepingu jätkamist muul põhjusel oodata,
4
võib rendileandja 1 (ühe) kuu jooksul lepingusse astumise teate kättesaamisest lepingu üles
öelda.
7.4. Rentnik võib nõuda lepingu erakorralist ülesütlemist juhul, kui:
7.4.1. tema poolt lepingujärgsete õiguste teostamine või kohustuste täitmine on vääramatu jõu või
rendileandja süü tõttu muutunud võimatuks või oluliselt raskendatuks.
7.5. Lepingus määratud etteteatamistähtaja jooksul kehtivad lepinguga kokku lepitud tingimused.
7.6. Lepingu lõppemisel või erakorralisel ülesütlemisel on rentnik kohustatud tagastama maatüki
rendileandjale seisukorras, mis vastab selle lepingujärgsele kasutamisele. Maatüki kahjustamise
korral rentniku süül on rentnik kohustatud hüvitama rendileandjale maatükile tekitatud kahju ja
taastama maatüki kasutamiseelse olukorra.
7.7. Maatüki tagastamine rendileandjale vormistatakse kirjaliku üleandmise-vastuvõtmise aktiga,
millele kirjutavad alla mõlema poole esindajad. Maatüki üleandmise-vastuvõtmise akt lisatakse
lepingule lepingu lisana. Üleandmise-vastuvõtmise akti allakirjutamisega loetakse maatükk
rentniku poolt tagasi antuks. Kui rentnik hoidub kõrvale maatüki üleandmise-vastuvõtmise akti
allkirjastamisest, on rendileandjal õigus akt alla kirjutada ühepoolselt.
7.8. Lepingu lõppemisel või erakorralisel ülesütlemisel esitab rendileandja rentnikule lõpparve.
Lõpparve esitatakse hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul arvates maatüki rendileandjale tagastamisest.
Lõpparves fikseeritakse pooltel teineteiselt saadaolevad summad ja nende arvutamise alused.
7.9. Riigi omandiõiguse lõppemisega maatükile jääb leping jõusse ka uue omaniku suhtes, kui
õigusaktidega ei nähta ette teisiti.
8. Poolte vastutus
8.1. Maatüki rendileandjale tagastamisega viivitamisel lepingu lõppemisel või erakorralisel
ülesütlemisel kohustub rentnik maksma leppetrahvi alljärgnevalt:
8.1.1. tagastamisega viivitamise korral kuni 1 kuu üle määratud tähtaja - 1 (üks) % kuue kuu rendist
iga viivitatud päeva eest;
8.1.2. tagastamisega viivitamise korral üle 1 kuu - 3 (kolm) % kuue kuu rendist iga viivitatud päeva
eest.
8.2. Lisaks lepingus ettenähtud viivise ja leppetrahvi tasumisele on pooled kohustatud täielikult
hüvitama teineteisele lepingu mittekohase täitmisega tekitatud kahju.
8.3. Rendi või kõrvalkulude eest tasumisega viivitamisel on rentnik kohustatud tasuma rendileandjale
viivist lepinguga ettenähud suuruses ja korras.
9. Poolte esindajad ja kontaktandmed
9.1. Rendileandja esindaja on Jõgevamaa metsaülem Avo Jürissaar tel 5054627, e-post
9.2. Rentniku esindaja on Jõgeva valla spordi-ja terviseedendamise nõunik Kaily Moones tel 5877
4779, e-post [email protected]
10. Teadete edastamine
10.1. Lepinguga seotud teated edastatakse telefoni teel või e-kirja teel poole lepingus märgitud e-
posti aadressile. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist
poolt.
10.2. E-kirja teel edastatud teated loetakse kättesaaduks alates teate edastamisele järgnevast
tööpäevast.
10.3. Lepingust taganemise või lepingu ülesütlemise avaldused ning lepingu rikkumisel teisele
poolele esitatavad nõudekirjad peavad olema kirjalikus vormis. Kirjaliku vormiga on
võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud elektrooniline dokument. Viimane vorminõue on täidetud
ka juhul, kui teade edastatakse e-kirja teel.
5
11. Vääramatu jõud
11.1. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu
rikkumiseks, kui selle põhjuseks olid asjaolud, mille saabumist pooled lepingu sõlmimisel ei
näinud ette ega võinud ette näha (vääramatu jõud).
11.2. Lepingus mõistetakse vääramatu jõuna:
11.2.1. massilisi rahutusi poolte asukoha haldusüksuses;
11.2.2. sõjalist konflikti;
11.2.3. riigikogu või valitsuse õigusakti, mis oluliselt takistab lepingu täitmist;
11.2.4. muu lepingus loetlemata asjaolu, mida mõlemad pooled aktsepteerivad vääramatu jõuna.
11.3. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude
tõttu, on kohustatud sellest koheselt kirjalikult teatama teisele poolele.
11.4. Kui vääramatu jõu asjaolud kestavad üle 90 päeva, loetakse, et leping on lõppenud täitmise
võimatusega. Sellisel juhul ei ole kummalgi poolel õigus nõuda teiselt poolelt lepingu
mittekohase täitmisega tekitatud kahju hüvitamist.
12. Muud tingimused
12.1. Poolte vahel lepingu täitmisest tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel.
Kokkuleppe mittesaavutamisel kuuluvad vaidlused läbivaatamisele õigusaktidega kehtestatud
korras.
12.2. Lepingu tingimusi võib muuta või täiendada poolte kirjalikul kokkuleppel, välja arvatud
juhtudel, kui lepingu muutmise vajadus tuleneb õigusaktide muutumisest. Juhul, kui lepingu
muutmise vajadus tuleneb õigusaktide muutumisest, teatab rendileandja sellest rentnikule
kirjalikult vähemalt 1 (üks) kuu ette.
12.3. Lepingu või juba jõustunud lepingu lisade muutmine ja täiendamine vormistatakse lepingu
lisana.
12.4. Lepingus reguleerimata küsimuste lahendamisel juhinduvad pooled metsaseadusest,
riigivaraseadusest, võlaõigusseadusest ja teistest õigusaktidest, mis vastavat küsimust reguleeri-
vad.
12.5. Leping on allkirjastatud digitaalselt.
Poolte andmed ja allkirjad
Rendileandja Rentnik
Riigimetsa Majandamise Keskus Jõgeva vald
Registrikood 70004459 Registrikood 77000401
Mõisa/3, Sagadi küla, Haljala vald Suur tn.5 Jõgeva linn 48306
45403 Lääne-Viru maakond Tel 77-66500
Tel 676 7500 E-post [email protected]
E-post [email protected]
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Avo Jürissaar Angela Saksing
Lisa 2
maarendilepingule nr 3-1.21/2023/9
Maatüki üleandmine-vastuvõtmine
1. Riigimetsa Majandamise Keskus, edaspidi rendileandja, keda esindab Jõgevamaa
metsaülem Avo Jürissaar,
andis üle ja
Jõgeva vald, edaspidi rentnik, keda esindab vallavanem Angela Saksing,
võttis vastu
1.1. lepingu objekti - ligikaudu 18890 m² suurune maatükk avaliku terviseraja kasutamiseks ja
hooldamiseks, sinna eesmärgipäraste rajatiste paigutamiseks ja tulevikus ehitatavate
eesmärgipäraste rajatiste ehitamiseks ning ürituste korraldamiseks, edaspidi maatükk,
Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Kivijärve külas asuvast kinnisasjast lähiaadressiga Laiuse
metskond 13 (kinnistu registriosa nr 16474250, katastritunnus 24804:001:3740, pindala
611,21 ha, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV6506, sihtotstarve maatulundusmaa 100%).
2. Maatükk on seisundis, mis võimaldab selle kasutamist lepingus sätestatud eesmärgil.
Rendileandja Rentnik
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Avo Jürissaar Angela Saksing
AKT
(hiliseima digitaalallkirja kuupäev)
Asendiplaan
Kasutusala: Vara kasutamiseks andmine, Maa rentimine
Kasutusala pindala: 18890 m²
Katastritunnus: 24804:001:3740
Aadress: Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Kivijärve küla, Laiuse metskond 13
Katastriüksuse pindala: 6112066 m²
Mõõtkava: 1:6000 X = 6514815.90065 Y = 646153.12775
Maa-amet 2023. Kõik õigused kaitstud