Kutse Illusaare metsatööde arutelule - Läänemaa

From: Roheline Pärnumaa <[email protected]> Sent: 04 April 2023 18:59:42 To: Läänemaa Cc: Jürgen Kusmin; RMK Subject: Illusaare metsatööde kava projektile muudatusettepanekud

Lugupeetud Riigimetsa Majandamise Keskus

MTÜ Roheline Pärnumaa seisukohad.

1. Juhime Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) tähelepanu järgmistele asjaoludele:

1.1. kõigil avalikustatud kõrgendatud avaliku huviga aladel (KAH-aladel) on vajalik teha eelnevalt vääriselupaikade (VEP) inventuur;

1.2. kuna tegemist on valdavalt varasemalt kaitsemetsade kategooria alla kuulunud metsaaladega (kuni 2009. a metsaseadus), siis tuleb KAH-alasid majandada põhimõtteliselt püsimetsana, st piirduda valikraiega;

1.3. elamutega piirnevates puistutes teostada raiet (püsimetsanduse raames valikraiet) vaid vajadusel ning hoiduda teistest raieliikidest ülemäärase kahju tõttu, mida need metsaökosüsteemile tekitavad;

1.4. raietööde kavandamisel jälgida piirkonna üldplaneeringus kehtestatud (arengu)eesmärke ja nendest mitte kõrvale kalduda. Metsandus peab toetama kohaliku elukeskkonna kvaliteeti ja kohalikke loodusväärtusi.

2. Käesolevaga ei ole me nõus RMK kavandatud intensiivsete ja sobimatute raietega kogukonnametsades, kus valdavalt pealegi ei ole ellu viidud VEP inventuuri, ning RMK poolt1 14. veebruari 2022 algatatud KAH-aladel metsatööde kavandamise ettepanekutele vastuseks esitame järgmised seisukohad:

2.1. peatada kõikide uuendusraiete kavandamine KAH-aladel, sest need metsaalad on varem kuulunud kaitsemetsade kategooriasse. Neid metsi majandada püsimetsana teaduslike põhimõtete ja eesmärkide järgi, tehes vajaduse korral valikraiet. 2.2. algatada kaitsemetsade kategooria staatuse taastamine Eesti metsanduse õigusaktides; 2.3.praegu esitame avalikustatud KAH-aladega seonduvalt alljärgnevad seisukohad. Jätame endale õiguse esitada edaspidi täiendavaid seisukohti.

3. Alapõhised seisukohad

Illusaare

EELIS-e andmed seisuga 23.02.2023: - Natura metsaelupaigad 9050 (ja 7210* ja 6280*, aga need ei ole metsaelupaigad) on olemas - Keskkonnaagentuur, Natura metsaelupaikade esinemisalad on olemas (suure tõenäosusega Natura metsaelupaik on olemas) - piiril on Väinamere Loodusala ja Linnuala: negatiivne mõju väljastpoolt peab olema välistatud - loomad: Kas inventuur on tehtud? Nahkhiired, linnud. - taimed: Kas inventuur on tehtud? - seened/samblikud: Kas inventuur on tehtud?

3.1. Viia läbi VEP inventuur.

3.2. Puistuid majandada ainult püsimetsana, st valikraiega, rakendades püsimetsa majandamise põhimõtteid.

4. Seisukohtadele täiendavad põhjendused (vt ka allpool tõendid meediast):

Uuring näitab rahva toetust püsimetsandusele:

https://elfond.ee/mets/uuring-suurem-osa-eestimaalasi-toetab-riigimetsa-raiemahu-vahendamist-ja-pusimetsana-majandamist

Eestimaa Looduse Fondi ekspertide ja teiste metsaekspertide hinnangul RMK ei majanda metsi säästlikult.

METSASTATISTIKA UUED MUDELID: tagavara on 30 miljonit tihumeetrit seni arvatust väiksem, suremus aga mitme miljoni jagu suurem. Kas mets on ikka säästlikult majandatud? (ÕL 4.02.2023):

Euroopa üks tähtsamaid säästva metsanduse kriteeriume nõuab, et raiemaht oleks väiksem kui majandatavate metsade netojuurdekasv. Viimane tähendab juurdekasvu, millest on looduslik suremus maha lahutatud. Senine ametlik metsastatistika, mis keskkonnaministeerium saatis metsanduse arengukava raames ka riigikogule, näitab, et Eestis on see kriteerium täidetud.[ ...] Uue suremuse hinnangu valguses kipub vägisi välja paistma metsade mittesäästev majandamine.

Metsapoliitika alusandmestikud, nt SMI, ei ole kooskõlas teiste metsaandmestikega ja andmeid on püütud salastada Keskkonnaministeeriumi tasandil.

Euroopa Liidu Kohus vaeb Eesti metsade andmestikku (PM 27.08.2022):

Riiklikku statistilist metsainventeerimist (SMI) viib läbi keskkonnaministeeriumi haldusalasse kuuluv keskkonnaagentuur. SMI alusel hinnatakse Eesti metsi alates 1999. aastast, SMI- andmetel baseeruv statistika annab ka olulise sisendi Eesti metsa arengukava koostamisse ja raiemahu määramisse. Juba aastaid on looduskaitsjatel kahtlus, et riik teeb metsastatistilisi andmeid käideldes sohki. Keskkonnaorganisatsioonide visa võitluse ja andmekaitseinspektsiooni toel on statistilise metsainventuuri (SMI) andmed avalikkusele suures osas kättesaadavaks saanud, kuid kuna selguse toomise asemel süvendas avaldatud teave hoopis kahtlusi, otsustati ülejäänud andmete kättesaamiseks riigi vastu kohtusse minna, sest riik keeldus nende väljaandmisest.

VESTLUSRING Kui palju siis Eestis metsa ikkagi on? (PM 9.06.2022):

SMI absoluutarve hakati käsitlema viimse instantsi tõena ja võtma nende alusel vastu metsapoliitilisi otsuseid. Asko Lõhmus: Kuna SMI kasutamine metsapoliitika tegemisel on järjest laialdasem, on vaja lahendada ebakõlad SMI ja teiste andmestike vahel – näiteks seesama Eesti metsade tagavara küsimus või küsimus, kus mida juurde kasvab.

STATISTILISTE KÜBARATRIKKIDE LÕPP: Eesti metsad kütsid kliimat soojemaks palju varem, kui seda seni tunnistati! (ÕL 28.01.2023): Keskkonnaministeerium saatis hiirvaikselt 10. jaanuaril Euroopa Komisjonile 2023. aasta kasvuhoonegaaside inventuuriaruandest lühendatud versiooni ning ÜRO-le läheb täisversioon hiljemalt aprilli keskpaigas. Selle järgi polnud LULUCFi sektor kasvuhoonegaaside tekitaja mitte üksnes 2020. aastal, vaid oli seda juba 2017.aastast saati ning ka kõigil järgnevatel aastatel. ... keskkonnaagentuur on lõpuks ometigi hakanud arvutuslikke detaile selgitama. Oleks seda varem tehtud, siis oleks ehk ära jäänud ka keskkonnaministrite esinemised riigikogu kõnepuldis, kus nad rääkisid tõsimeeli, kuidas Eesti metsad seovad ja et kliimaeesmärke õnnestub täita ka 11miljonilise raiemahuga. Samuti oleks ilmselt ära jäänud ministeeriumi metsaosakonna eelmise aasta väide, mis tunnistas sidujast heitjaks muutumise anomaaliaks. Muutused CO2 heitkoguses: LULUCF tervikuna Kui eelmise aasta arvutuse järgi toimus heide üksnes 2020. aastal, siis seekordse arvutuse põhjal toimus see ka kolmel varasemal aastal.

KIRVEHOOPIDE HIND RIIGI RAHAKOTILE: ähvardavalt läheneb üüratu trahv – 1,4 miljardit eurot! Ministeerium tunnistab: kliimaeesmärke me ei täida (ÕL 22.11.2022)

TÕDE TÕUSEB, VALE VAJUB: keskkonnaagentuuri uued arvutused näitavad mustvalgelt, kuidas senise ja lähiaastateks planeeritud raiemahuga ei saa jätkata (ÕL 9.11.2022)

Eesti on CO₂ kohustusega hädas üleraie, mitte Brüsseli kiusamise pärast (PM 07.2022)

Eesti metsatagavara jäi viie aastaga 26 miljonit tihumeetrit vähemaks (PM 3.06.2022)

Rein Kuresoo Väike vale, suur vale või SMI? (PM 06.2022)

ARVUTAME ROHELISEMAKS! Miljonite tonnide küsimus: Eesti teatab maailmale, et meie metsad seovad süsinikku – aga tegelikult on vastupidi! (ÕL 2021)

METSASTATISTIKA NÄITAB AIATEIBAID?! Pikalt avalikkuse eest varjatud andmetes haigutavad 100 000 hektari suurused anomaaliad (ÕL 2021)

Soovime konkreetseid vastuseid e-posti teel lisaks üldistele vastustele RMK kodulehel.

Lugupidamisega

Riina Georg, üle-eestilise tegevusulatusega keskkonnaühenduse MTÜ Roheline Pärnumaa volitatud esindaja

From: Mati Sepp (Eesti Metsa Abiks) <[email protected]> Sent: 03 April 2023 22:27:10 To: Läänemaa; [email protected] Cc: Subject: Illusaare riigimetsatööde kava projekt

Lugupeetud Riigimetsa Majandamise Keskus

Juhime RMK tähelepanu Illusaare riigimetsatööde kava projektile, millega peaks RMK arvestama. Lähtume asjaolust ja teadmisest,

et Illusaare kava on uue info valguses alati võimalik RMK-l ringi teha.

Esmalt juhime tähelepanu asjaolule, et KAH-ala tutvustuses ei selgu, et raiekavas oleks arvestatud kõrgetasemelise

keskkonnakaitse eesmärkide täitmisega - KeÜS § 9.

Illusaare riigimetsatööde kava alt aastateks 2023-2032 on leitav lause: „RMK soovib säilitada meie metsade liigirikkust...”, aga kava

sisust ei loe välja, et selle põhimõttega oleks kava koostamisel arvestatud. Vastupidiselt leiame sealt selgituse metsa

uuendamiseks läbi uuendusraiete. RMK tegi aastal 2021 oma valduses olevatel maadel kokku 11 245 ha ulatuses uuendusraied ja

2022 aastal sarnases mahus. See on juba niigi ülemäära suur kogus, et tagada uuendusraie järgsetele liikidele - kõrrelistele,

metsmaasikatele, vaarikatele ja ka putukatele - piisav elukeskkond. Teatavasti seened ja samblad, samblikud ja muud vanametsale

omased liigid hukkuvad uuendusraiete järgselt. Koostatav kava peab lähtuma RMK põhimõttest: „RMK soovib säilitada meie

metsade liigirikkust” ja kehtivatest seadustest ning ei tohi minna nendega vastuollu.

Järgmiseks juhime tähelepanu asjaolule, et keskkonnaministri määrusega määratud uuendusraie mahud RMK-le ei ole

kohustuslikud täies ulatuses täitmiseks. See, et RMK on sõlminud metsatööstusega kestvuslepingud, ei anna RMK-le veel õigust

vabalt KAH-aladel tegutsemiseks puidu varumise või puude uuendamiseks. Kestvuslepingute mahtude täitmine saab toimuda ainult

neis piirkondades, kus ei minda vastuollu RMK põhimõttega liigirikkust hoida, ja ei kahjustata Eestimaa looduskeskkonda ja ammugi

mitte Natura 2000 alade terviklikkust. Eeldame, et RMK on oma tegevustes loodushoidlikum, kui metsateatisi kinnitav

keskkonnaamet.

Juhime RMK töötajate tähelepanu asjaolule, et Illusaare KAH-ala puhul on tegemist loodusalaga, mida ümbritsevad mitmed Natura

2000 alad ja osaliselt on lausa vahetult piirnev Natura 2000 alaga, olles kokkupuutes KAH-alaga.

Kõik RMK töötajad peaksid omama seadustest head ülevaadet ning olema teadlikud, et tegemist pole tavalise majandusmetsaga,

misjärel tuginevad kava koostamisel väga rangelt seadustest. Oleme ka teadlikud, et loodushoiuga ja metsamajandamisega on

seotud sadu seadusi ja inimese ajumaht on piiratud, mis ei suuda kõike meeles pidada, mistõttu võib esineda inimlikke eksimusi.

Käesolevas[1] kavas on märke sellest, et kõikide seadustega pole siiski arvestatud, mistõttu soovime EMA poolt RMKl metsatööde

ehk metsa liigirikkuse hoidmise tagamiseks kava koostamisel abi pakkuda.

Esmaselt juhime tähelepanu Keskkonnaseadustiku üldosa seadusele:

KeÜS-i §-dele 4 ja 5, mille alusel me ei saa olla kuidagi kindlad, et RMK kavandatud kava tegevustega on välistatud keskkonnariskid

ja keskkonnaohu mõjud ning ebasoodsate mõjude[2] vältimiseks Natura 2000 aladele.

§ 4. Keskkonnarisk (KeÜS)

Keskkonnarisk on vähendamist vajava keskkonnahäiringu tekkimise võimalikkus.

§ 5. Keskkonnaoht

Keskkonnaoht on olulise keskkonnahäiringu tekkimise piisav tõenäosus.

Lähtudes KeÜS järgnevast peatükist - “Keskkonnakaitse põhimõtted ja põhikohustused” tuleb vaatluse alla võtta KeÜS §8

Keskkonna kõrgetasemelise ja tervikliku kaitse põhimõte: „Keskkonnakaitse meetmed peavad tagama kõrgetasemelise kaitse,

seejuures tuleb tagada keskkonna terviklik kaitse ja arvestada keskkonnamõju võimalikku ülekandumist ühelt

keskkonnaelemendilt teisele.” ja arvesse tuleb ka võtta järgnevat KeÜS §9 Lõimimispõhimõtet:

„Keskkonnakaitse kõrget taset tagavad kaalutlused peavad olema arvesse võetud kõikide eluvaldkondade arengu suunamisel, et

tagada säästev areng.”

RMK peab lähtuma Eesti Vabariigi KeÜS seadusest, mis annab selge suunise kõigile Eestis tegutsevatele valdkondadele, et

kõrgetasemeline keskkonnakaitse on riigi ülekaalukas huvi ja seda omakorda toetab Eesti Vabariigi Põhiseadus § 53 - Igaüks on

kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Hüvitamise korra sätestab

seadus.

RMK ei saa seada oma eesmärkides ülekaalukalt metsamaterjali varumise või puude uuendamise (noorendamise vajaduse) huvi.

Lisaks ei tohiks RMK minna seda teed, et tehakse looduskeskkonnale kahju ja siis alles hakatakse lugema seadust, kuidas tehtud

kahju hüvitada. Eesmärk peab olema ennetada võimalike kahjusid loodusele ja tagada KeÜS § 10. Vältimispõhimõtet-

Keskkonnaohtu tuleb vältida.

Eelnevat arvesse võttes ja sellest lähtudes, et konkreetset KAH-ala ümbritsevad Natura 2000 alad, tuleb nüüd omakorda tugineda

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele KeHJS § 3 lg1 p2: mõjude hindamine on kohustuslik, kui

kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude

tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala

kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Antud seaduse punkt kohustab keskkonnamõju hindama, kui kavandatakse

tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega

eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärgile. RMK töötajate soov KAH-alal metsa

majandada ei ole võimalik tõlgendada kui objektiivset seisukohta välistamaks negatiivseid mõjusid.

KAH-alade teemalist arutlust tuleb teostada üksnes siis, kui eelnevalt nimetatud seadustest tulenevad nõudmised on täidetud, ja

nendest tulenevalt on tehtud hindamise aruanne kaalutletud loa otsus vastavalt KeHJS § 29 lg 2 ja selles esitatud kohustuslikke

tingimusi täites.

EMA on teadlik, et KeHJS § 7 sätestab tegevusloa mõiste. Riigikogu otsustas KeHJS muutmise seaduse (jõustunud 01.07.2008,

RT I 2008, 34, 209) eelnõu menetlemisel, et KeHJS § 7 tegevuslubade loetelusse metsateatise lisamine ei ole põhjendatud, vaid

see vajab põhjalikumat analüüsi. Sellest tulenevalt ei loeta metsateatist tegevusloaks KeHJS § 7 mõistes. Antud seisukohta toetab

ka Tallinna Ringkonnakohtu 09.02.2021 otsus haldusasjas 3-20-605. Keskkonnaamet lähtudes Tallinna Ringkonnakohtu 09.02.2021

otsus haldusasjas 3-20-605 ja on võtnud seisukoha, et see kehtib ka KeHJS § 3 lõike 1 punkti 2 korral, aga Tallinna Ringkonnakohtu

09.02.2021 otsus haldusasjas 3-20-605 seisab mustvalgelt kirjas: „KeHJS kohase eelhinnangu andmise kohustuse puudumine ei

tähenda siiski seda, et Keskkonnaamet ei peaks raiete lubamisel hindama nii kavandatavate kui ka juba eelnevalt toimunud ja

keskkonda juba mõjutanud raiete koosmõju. Selline hindamine on vajalik muu hulgas LKS § 55 lg-tes 6 ja 61 sätestatud keelu

järgmise tagamiseks, samuti kaitsealuste liikide kaitse tagamiseks.”

Keskkonnaamet kas ekslikult või teadlikult kasutab Tallinna Ringkonnakohtu otsust oma töö koormuse leevendamiseks ja lähtub

kohtuotsust kasutades omale sobivat lõiku kasutades, jättes tervikliku kohtuotsuse kohustused siiski täitmata ja see omakorda võib

viia RMK tegevused KAH-alal vastuollu seadustega.

Selgitame juurde, et kuna metsateatis on raieõiguse registreerimise aluseks nõutav ametlik vorm (MS §41), mille KeA registreerib

peale teatises esitatud andmete õigsuse kontrolli, siis selline registreerimismenetlus ei võrdu KeHJS § 7 tähenduses tegevusloaga,

kuid kuna metsateatisega registreeritav raietegevus on tegevus, mille tunnused vastavad KeHJS § 3 lg1 p2-s toodule, siis tegevust

saab alustada (võib lubada) üksnes siis, kui on täidetud § 3 lg1 p2 ja § 29 lg2 tingimused või on täidetud rakendatud erandi

tingimused § 29 lg 3 ja 4. Kui need tingimused pole täidetud või hindamismenetlus tõendab, et tegevus võib eeldatavalt mõjuda

ebasoodsalt, siis tegevuse kavandamise etapist edasi ei tohi minna ja kavandamine lõpetatakse. Siin ei kohaldu ka KeHJS § 11 lg2,

sest kui metsateatis ei ole tunnistatud § 7 tähenduses tegevusloaks e. raieloaks, siis ei ole metsateatis tegevusloa taotlus, vaid

lihtsalt registreerimismenetluse alusdokument.

Täpsustame, et KeHJS § 11 lg2 lähtub §3 lg 1 p 1-st, kui taodelakse tegevusluba või selle muutmist ja tegevus tooks kaasa

eeldatavalt olulise keskkonnamõju ning on täiesti iseseisev kohustus ja sama paragrahvi lg1 p 2 ning p 1 ei ole teineteisest sõltuv,

ka läbi teiste paragrahvide. Juhime tähelepanu ka sellele, et tegevusloa taotlus saab toimuda üksnes peale tegevuse kavandamise

etappi, kuid KeHJS § 3 lg1 p2 kohustab teostama mõjude hindamist Natura hindamise metoodika alusel juba tegevuse

kavandamise etapis, seega eelnevalt nimetatud kohustus tuleb täita juba raiete kavandamise etapis ja enne metsateatise

registreerimist.

Asjakohase hindamise metoodikal (Natura hindamine) põhinevaid mõjudehindamisi saab ära jätta üksnes KeHJS § 11 lg 10 alusel -

“Kui kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala, kaitseala, hoiuala, püsielupaika või kaitstavat

looduse üksikobjekti,kooskõlastab otsustaja kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu

nimetatud kaitstava loodusobjekti valitsejaga.”, või ollakse veendunud parimate teaduslike teadmiste alusel, et kavandatava

tegevuse puhul on ebasoodsate mõjude ilmnemise võimalus, ka läbi kolmandate tegevuste, välistatud.

EMA juhib RMK tähelepanu asjaolule, et kogukonnaga ei saa arutada ega neid kaasata KAH-alaga seonduvasse enne, kui pole

tõendatud, et keskkonnariskid ja kahjud on välistatud seaduste alusel ja seaduslikus korras, mida eelnevalt esile tõstsime.

Kogukonnale saab esitada ainult sellist raiekava plaani, mille puhul ollakse veendumusel, et sellega ei kaasne negatiivseid mõjusid

Natura 2000 aladele. Kuniks pole välja selgitatud, millised tegevused on lubatud ja millised mitte, ei saa protsessiga seadusega

vastuollu minemata edasi minna. Viimane asi, kuhu peaks kogukonda kiskuma, on võimalik ebaseaduslik tegevus.

Kirja koostas:

MTÜ Eesti Metsa Abiks

Madis Messimas ja Mati Sepp

Pärnumaa

Lääneranna vald

Illusaare riigimetsa

kirjeldus

Koostaja: Jürgen Kusmin

26. jaanuar 2023

1

Illusaarel asub RMK hallatavat metsamaad 46.5 ha (Tabel 1). Sellest 2.6% asub

vääriselupaigas, kus mitte mingit metsa majandamist ei toimu. 23.0% alast on 

mittemetsamaa. 74.4% on majandatavad metsad, kus metsa kasvatamine ja uuendamine

toimub arvestades seadustest ja säästva metsamajandamise sertifikaatidest tulenevate

piirangutega (Joonis 1).

Kaart 1. Ala metsade jagunemine vanuste ja majandamise kategooriate kaupa.

Metsadest enamuse moodustavad männikud, järgnevad hall-lepikud. Ülejäänud puuliigid on

esindatud vähesel määral (Joonis 2).

Tabel 1. Riigimetsamaa jagunemine hektarites majandamiskategooriate järgi.

Rangelt kaitstav mets 1.2

Mittemetsamaa 10.7

Majandatav mets 34.6

Kõik kokku 46.5

3

Joonis 1. Ala metsade jagunemine majandamise kategooriatesse.

Joonis 2. Ala kõigi metsade jagunemine puuliikide kaupa.

4

Joonis 3. Ala majandusmetsa vanuseline jaotus protsentides.

Küpset metsa on ala majandusmetsadest pisut üle poole, ülejäänu on keskealine mets ja noore

metsa osakaal on ainult 1% (Joonis 3).

5

From: Jürgen Kusmin Sent: 27 January 2023 15:10:40 To: [email protected] Cc: [email protected]; [email protected]; Susanna Kuusik; Aive Leinpuu Subject: Kutse Illusaare metsatööde arutelule

Kutse Illusaare metsatööde arutelule

27. jaanuar 2023

Anname teada, et RMK alustab Pärnumaal Lääneranna vallas Paatsalu külas Illusaarel oleva riigimetsa pikaajalise metsatööde kava koostamist. Oleme hinnanud, et tegemist on metsadega, mida kohalik kogukond kasutab ning soovime oma plaanid teiega eelnevalt läbi rääkida.

Koostasime selle ala piires olevate metsade kaardid ja iseloomustuse. Juhime tähelepanu, et tegemist ei ole konkreetse metsatööde plaaniga, vaid metsaala üldise kirjeldusega. Illusaare riigimetsa piiride ja seal paiknevate metsade kirjeldusega saab tutvuda siin: hps://media.rmk.ee/files/Laanemaa_Illuste_ymbruse_riigimetsa_kirjeldus.pdf.

Kutsume kohalikku omavalitsust ja kogukonda kohtumisele, et arutada üheskoos täpsemalt, millised oleks võimalused seal metsatööde kõiki osapooli rahuldavaks korraldamiseks. Arutame, kuidas viia vajalikke töid läbi selliselt, et need metsad rahuldaks ka kaugemas tulevikus kõiki vajadusi – kasvataksid väärtuslikku puitu, seal oleks hea jalutada ning neis olevad loodus- ja kultuuriväärtused oleks säilinud. Kohtume aruteluks Illusaare tee alguses (vt skeem või link) 13. veebruaril 2023 kell 16.00.

Ootame kohaliku kogukonna, elanike ja kohaliku omavalitsuse eepanekuid, millele pöörata tähelepanu Illusaare riigimetsa metsatööde plaanimisel aadressile [email protected] 17. veebruariks 2023.

Juhis metsatööde plaani kohta eepanekute esitamiseks ja nendega arvestamiseks kõrgendatud avaliku huviga metsades on käesaadav siit: hps://media.rmk.ee/files/Kaasamine%20metsat%C3%B6%C3%B6de%20planeerimisse%202021-03-08.pdf.

Et teade võiks jõuda võimalikult paljude metsatöid puudutavate inimesteni, palub RMK neil, kel võimalik, levitada teadet kohaliku kogukonna ja elanike hulgas.

Jürgen Kusmin RMK Läänemaa metsaülem [email protected] 505 3387

From: Mati Sepp (Eesti Metsa Abiks) <[email protected]> Sent: 04 April 2023 22:09:25 To: Läänemaa; [email protected] Cc: Subject: Re: Illusaare riigimetsatööde kava projekt

Tere!

Lisame EMA poolt ka kaardi materjali, mis väljendab ametlike kaistealade paiknemist ja metsaelupaikade paiknemist osaliselt ka kavaga plaanitud raie alal.

Lugupidamisega

MTÜ Eesti Metsa Abiks

Madis Messimas ja Mati Sepp

On Monday, 03. April 2023 at 22:27, Mati Sepp (Eesti Metsa Abiks) <[email protected]> wrote:

Lugupeetud Riigimetsa Majandamise Keskus

Juhime RMK tähelepanu Illusaare riigimetsatööde kava projektile, millega peaks RMK arvestama. Lähtume asjaolust ja teadmisest, et Illusaare kava on uue info valguses alati võimalik RMK-l ringi teha.

Esmalt juhime tähelepanu asjaolule, et KAH-ala tutvustuses ei selgu, et raiekavas oleks arvestatud kõrgetasemelise keskkonnakaitse eesmärkide täitmisega - KeÜS § 9.

Illusaare riigimetsatööde kava alt aastateks 2023-2032 on leitav lause: „RMK soovib säilitada meie metsade liigirikkust...”, aga kava sisust ei loe välja, et selle põhimõttega oleks kava koostamisel arvestatud. Vastupidiselt leiame sealt selgituse metsa uuendamiseks läbi uuendusraiete. RMK tegi aastal 2021 oma valduses olevatel maadel kokku 11 245 ha ulatuses uuendusraied ja 2022 aastal sarnases mahus. See on juba niigi ülemäära suur kogus, et tagada uuendusraie järgsetele liikidele - kõrrelistele, metsmaasikatele, vaarikatele ja ka putukatele - piisav elukeskkond. Teatavasti seened ja samblad, samblikud ja muud vanametsale omased liigid hukkuvad uuendusraiete järgselt. Koostatav kava peab lähtuma RMK põhimõttest: „RMK soovib säilitada meie metsade liigirikkust” ja kehtivatest seadustest ning ei tohi minna nendega vastuollu.

Järgmiseks juhime tähelepanu asjaolule, et keskkonnaministri määrusega määratud uuendusraie mahud RMK-le ei ole kohustuslikud täies ulatuses täitmiseks. See, et RMK on sõlminud metsatööstusega kestvuslepingud, ei anna RMK-le veel õigust vabalt KAH-aladel tegutsemiseks puidu varumise või puude uuendamiseks. Kestvuslepingute mahtude täitmine saab toimuda ainult neis piirkondades, kus ei minda vastuollu RMK põhimõttega liigirikkust hoida, ja ei kahjustata Eestimaa looduskeskkonda ja ammugi mitte Natura 2000 alade terviklikkust. Eeldame, et RMK on oma tegevustes loodushoidlikum, kui metsateatisi kinnitav keskkonnaamet.

Juhime RMK töötajate tähelepanu asjaolule, et Illusaare KAH-ala puhul on tegemist loodusalaga, mida ümbritsevad mitmed Natura 2000 alad ja osaliselt on lausa vahetult piirnev Natura 2000 alaga, olles kokkupuutes KAH-alaga.

Kõik RMK töötajad peaksid omama seadustest head ülevaadet ning olema teadlikud, et tegemist pole tavalise majandusmetsaga, misjärel tuginevad kava koostamisel väga rangelt seadustest. Oleme ka teadlikud, et loodushoiuga ja metsamajandamisega on seotud sadu seadusi ja inimese ajumaht on piiratud, mis ei suuda kõike meeles pidada, mistõttu võib esineda inimlikke eksimusi.

Käesolevas[1] kavas on märke sellest, et kõikide seadustega pole siiski arvestatud, mistõttu soovime EMA poolt RMKl metsatööde ehk metsa liigirikkuse hoidmise tagamiseks kava koostamisel abi pakkuda.

Esmaselt juhime tähelepanu Keskkonnaseadustiku üldosa seadusele:

KeÜS-i §-dele 4 ja 5, mille alusel me ei saa olla kuidagi kindlad, et RMK kavandatud kava tegevustega on välistatud keskkonnariskid ja keskkonnaohu mõjud ning ebasoodsate mõjude[2] vältimiseks Natura 2000 aladele.

§ 4. Keskkonnarisk (KeÜS)

Keskkonnarisk on vähendamist vajava keskkonnahäiringu tekkimise võimalikkus.

§ 5. Keskkonnaoht

Keskkonnaoht on olulise keskkonnahäiringu tekkimise piisav tõenäosus.

Lähtudes KeÜS järgnevast peatükist - “Keskkonnakaitse põhimõtted ja põhikohustused” tuleb vaatluse alla võtta KeÜS §8 Keskkonna kõrgetasemelise ja tervikliku kaitse põhimõte: „Keskkonnakaitse meetmed peavad tagama kõrgetasemelise kaitse, seejuures tuleb tagada keskkonna terviklik kaitse ja arvestada keskkonnamõju võimalikku ülekandumist ühelt keskkonnaelemendilt teisele.” ja arvesse tuleb ka võtta järgnevat KeÜS §9 Lõimimispõhimõtet:

„Keskkonnakaitse kõrget taset tagavad kaalutlused peavad olema arvesse võetud kõikide eluvaldkondade arengu suunamisel, et tagada säästev areng.”

RMK peab lähtuma Eesti Vabariigi KeÜS seadusest, mis annab selge suunise kõigile Eestis tegutsevatele valdkondadele, et kõrgetasemeline keskkonnakaitse on riigi ülekaalukas huvi ja seda omakorda toetab Eesti Vabariigi Põhiseadus § 53 - Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus.

RMK ei saa seada oma eesmärkides ülekaalukalt metsamaterjali varumise või puude uuendamise (noorendamise vajaduse) huvi. Lisaks ei tohiks RMK minna seda teed, et tehakse looduskeskkonnale kahju ja siis alles hakatakse lugema seadust, kuidas tehtud kahju hüvitada. Eesmärk peab olema ennetada võimalike kahjusid loodusele ja tagada KeÜS § 10. Vältimispõhimõtet- Keskkonnaohtu tuleb vältida.

Eelnevat arvesse võttes ja sellest lähtudes, et konkreetset KAH-ala ümbritsevad Natura 2000 alad, tuleb nüüd omakorda tugineda Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele KeHJS § 3 lg1 p2: mõjude hindamine on kohustuslik, kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Antud seaduse punkt kohustab keskkonnamõju hindama, kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärgile. RMK töötajate soov KAH-alal metsa majandada ei ole võimalik tõlgendada kui objektiivset seisukohta välistamaks negatiivseid mõjusid.

KAH-alade teemalist arutlust tuleb teostada üksnes siis, kui eelnevalt nimetatud seadustest tulenevad nõudmised on täidetud, ja nendest tulenevalt on tehtud hindamise aruanne kaalutletud loa otsus vastavalt KeHJS § 29 lg 2 ja selles esitatud kohustuslikke tingimusi täites.

EMA on teadlik, et KeHJS § 7 sätestab tegevusloa mõiste. Riigikogu otsustas KeHJS muutmise seaduse (jõustunud 01.07.2008, RT I 2008, 34, 209) eelnõu menetlemisel, et KeHJS § 7 tegevuslubade loetelusse metsateatise lisamine ei ole põhjendatud, vaid see vajab põhjalikumat analüüsi. Sellest tulenevalt ei loeta metsateatist tegevusloaks KeHJS § 7 mõistes. Antud seisukohta toetab ka Tallinna Ringkonnakohtu 09.02.2021 otsus haldusasjas 3-20-605. Keskkonnaamet lähtudes Tallinna Ringkonnakohtu 09.02.2021 otsus haldusasjas 3-20-605 ja on võtnud seisukoha, et see kehtib ka KeHJS § 3 lõike 1 punkti 2 korral, aga Tallinna Ringkonnakohtu 09.02.2021 otsus haldusasjas 3-20-605 seisab mustvalgelt kirjas: „KeHJS kohase eelhinnangu andmise kohustuse puudumine ei

tähenda siiski seda, et Keskkonnaamet ei peaks raiete lubamisel hindama nii kavandatavate kui ka juba eelnevalt toimunud ja keskkonda juba mõjutanud raiete koosmõju. Selline hindamine on vajalik muu hulgas LKS § 55 lg-tes 6 ja 61 sätestatud keelu järgmise tagamiseks, samuti kaitsealuste liikide kaitse tagamiseks.”

Keskkonnaamet kas ekslikult või teadlikult kasutab Tallinna Ringkonnakohtu otsust oma töö koormuse leevendamiseks ja lähtub kohtuotsust kasutades omale sobivat lõiku kasutades, jättes tervikliku kohtuotsuse kohustused siiski täitmata ja see omakorda võib viia RMK tegevused KAH-alal vastuollu seadustega.

Selgitame juurde, et kuna metsateatis on raieõiguse registreerimise aluseks nõutav ametlik vorm (MS §41), mille KeA registreerib peale teatises esitatud andmete õigsuse kontrolli, siis selline registreerimismenetlus ei võrdu KeHJS § 7 tähenduses tegevusloaga, kuid kuna metsateatisega registreeritav raietegevus on tegevus, mille tunnused vastavad KeHJS § 3 lg1 p2-s toodule, siis tegevust saab alustada (võib lubada) üksnes siis, kui on täidetud § 3 lg1 p2 ja § 29 lg2 tingimused või on täidetud rakendatud erandi tingimused § 29 lg 3 ja 4. Kui need tingimused pole täidetud või hindamismenetlus tõendab, et tegevus võib eeldatavalt mõjuda ebasoodsalt, siis tegevuse kavandamise etapist edasi ei tohi minna ja kavandamine lõpetatakse. Siin ei kohaldu ka KeHJS § 11 lg2, sest kui metsateatis ei ole tunnistatud § 7 tähenduses tegevusloaks e. raieloaks, siis ei ole metsateatis tegevusloa taotlus, vaid lihtsalt registreerimismenetluse alusdokument.

Täpsustame, et KeHJS § 11 lg2 lähtub §3 lg 1 p 1-st, kui taodelakse tegevusluba või selle muutmist ja tegevus tooks kaasa eeldatavalt olulise keskkonnamõju ning on täiesti iseseisev kohustus ja sama paragrahvi lg1 p 2 ning p 1 ei ole teineteisest sõltuv, ka läbi teiste paragrahvide. Juhime tähelepanu ka sellele, et tegevusloa taotlus saab toimuda üksnes peale tegevuse kavandamise etappi, kuid KeHJS § 3 lg1 p2 kohustab teostama mõjude hindamist Natura hindamise metoodika alusel juba tegevuse kavandamise etapis, seega eelnevalt nimetatud kohustus tuleb täita juba raiete kavandamise etapis ja enne metsateatise registreerimist.

Asjakohase hindamise metoodikal (Natura hindamine) põhinevaid mõjudehindamisi saab ära jätta üksnes KeHJS § 11 lg 10 alusel - “Kui kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala, kaitseala, hoiuala, püsielupaika või kaitstavat looduse üksikobjekti,kooskõlastab otsustaja kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu nimetatud kaitstava loodusobjekti valitsejaga.”, või ollakse veendunud parimate teaduslike teadmiste alusel, et kavandatava tegevuse puhul on ebasoodsate mõjude ilmnemise võimalus, ka läbi kolmandate tegevuste, välistatud.

EMA juhib RMK tähelepanu asjaolule, et kogukonnaga ei saa arutada ega neid kaasata KAH-alaga seonduvasse enne, kui pole tõendatud, et keskkonnariskid ja kahjud on välistatud seaduste alusel ja seaduslikus korras, mida eelnevalt esile tõstsime. Kogukonnale saab esitada ainult sellist raiekava plaani, mille puhul ollakse veendumusel, et sellega ei kaasne negatiivseid mõjusid Natura 2000 aladele. Kuniks pole välja selgitatud, millised tegevused on lubatud ja millised mitte, ei saa protsessiga seadusega vastuollu minemata edasi minna. Viimane asi, kuhu peaks kogukonda kiskuma, on võimalik ebaseaduslik tegevus.

Kirja koostas:

MTÜ Eesti Metsa Abiks

Madis Messimas ja Mati Sepp