Laidevahe looduskaitseala kaitse-eeskirja kinnitamise otsuse kättetoimetamine

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

nimekirja alusel

Meie 27.01.2023 nr 7-4/23/1897-2

Laidevahe looduskaitseala kaitse-eeskirja

kinnitamise otsuse kättetoimetamine

Teavitame Teid, et Eesti Vabariigi Valitsus kinnitas 20.01.2023 määrusega nr 5 Laidevahe

looduskaitseala kaitse-eeskirja. Kaitse-eeskiri on avaldatud Riigi Teataja I osas 24.01.2023, 10

ning see jõustub 03.02.2023. Edastame Teile kinnitatud kaitse-eeskirja, seletuskirja ja kaardi.

Dokumentidega saab tutvuda ka Riigi Teataja veebilehe vahendusel (www.riigiteataja.ee).

Kui Teil tekib kaitse-eeskirjaga seoses täiendavaid küsimusi või soovite konkreetsemaid

käitumisjuhiseid, siis võtke palun ühendust Keskkonnaametiga, kus kõnealuse kaitse-eeskirja

kontaktisikuks on looduskaitse planeerimise osakonna vanemspetsialist Kadri Paomees (telefon

5343 6313, e-post [email protected]).

Laidevahe looduskaitseala on Eesti jaoks olulise väärtusega, mida tuleb hoida ja kaitsta.

Täname, et aitate kodumaa väärtusi hoida.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Nele Saluveer

juhtivspetsialist

looduskaitse planeerimise osakond

Lisa: 1. määrus

2. seletuskiri

3. kaart

Kadri Paomees 5343 6313

[email protected]

LEPPEMÄRGID katastripiir

külapiir

vallapiir

maakonnapiir

kaitseala välispiir

Liivi lahe piiranguvöönd

Turja piiranguvöönd

Põldealuse piiranguvöönd

Rannaküla piiranguvöönd

Siiksaare piiranguvöönd

Rukla sihtkaitsevöönd

Sandla-Silma sihtkaitsevöönd

Laidevahe sihtkaitsevöönd

Põldealuse sihtkaitsevöönd

Oessaare sihtkaitsevöönd

Mõõtkava 1 : 14 000 Katastriüksused: Maa-amet, aprill 2020

Aluskaart: ETAK, 2019. a versioon

Vabariigi Valitsuse määrus „Laidevahe looduskaitseala kaitse-eeskiri”

Lisa

LAIDEVAHE LOODUSKAITSEALA

0 1 000

m

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 03.02.2023 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Avaldamismärge: RT I, 24.01.2023, 10

Laidevahe looduskaitseala kaitse-eeskiri1

Vastu võetud 20.01.2023 nr 5

Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse§ 10 lõike 1, § 11 lõike 1 ja § 12 alusel.

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Laidevahe looduskaitseala kaitse-eesmärk

(1) Laidevahe looduskaitseala2(edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärk on kaitsta: 1) Laidevahe lahte, saarestikku ja jäänukjärvi, rahvusvahelise tähtsusega veelindude rändepeatus-, pesitsus- ja sulgimispaiku, looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, kaitsealuseid liike ning nende elupaiku; 2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7‒50) nimetab I lisas: veealused liivamadalad (1110)3, liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (1150*), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (1630*), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad ‒ 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), lood (alvarid ‒ 6280*), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (6530*), liigirikkad madalsood (7230), lubjarikkad madalsood lääne- mõõkrohuga (7210*), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning lammi-lodumetsad (91E0*); 3) linnuliike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7‒25) nimetab I lisas, ja nende elupaiku: need liigid on hüüp (Botaurus stellaris), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), mustviires (Chlidonias niger), roo- loorkull (Circus aeruginosus), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), väikekajakas (Larus minutus), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), tutkas (Philomachus pugnax), sarvikpütt (Podiceps auritus), väikehuik (Porzana parva) ja täpikhuik (Porzana porzana); 4) ohustatud ja haruldasi ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ I lisas nimetamata linnuliike ja nende elupaiku: need liigid on soopart (Anas acuta), hallhani (Anser anser), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), sõtkas (Bucephala clangula), aul (Clangula hyemalis), kühmnokk-luik (Cygnus olor), lauk (Fulica atra), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), suurkoovitaja (Numenius arquata), rooruik (Rallus aquaticus), hahk (Somateria mollissima), punajalg-tilder (Tringa totanus), kivirullija (Arenaria interpres), liivatüll (Charadrius hiaticula), hänilane (Motacilla flava), hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena), kiivitaja (Vanellus vanellus) ja rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus); 5) kaitsealuseid taimeliike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja nende elupaiku: need liigid on emaputk (Angelica palustris), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) ja soohiilakas (Liparis loeselii); 6) ohustatud ja haruldasi taimeliike ja nende elupaiku: need liigid on oja-haneputk (Berula erecta), valge tolmpea (Cephalanthera longifolia), vahelmine näkirohi (Najas marinasubsp. Intermedia), kärbesõis (Ophrys insectifera), jumalakäpp (Orchis mascula), tõmmu käpp (Orchis ustulata), liht-randpung (Samolus valerandi) ja kõrge kannike (Viola elatior).

(2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele viieks sihtkaitsevööndiks ja viieks piiranguvööndiks.

(3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega.

Laidevahe looduskaitseala kaitse-eeskiri Leht 1 / 6

§ 2. Kaitseala asukoht

(1) Kaitseala asub Saare maakonnas Saaremaa vallas Rannaküla, Nässuma, Sandla, Iilaste, Tõlluste, Metsaküla, Matsiranna, Väljaküla, Väljamõisa, Oessaare, Siiksaare ja Turja külas.

(2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas4.

§ 3. Kaitseala valitseja

Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.

§ 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused

Määruse seletuskirjas5on esitatud põhjendused: 1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele; 2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta; 3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta; 4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiride kulgemise kohta; 5) kaitsekorra kohta.

2. peatükk Kaitsekorra üldpõhimõtted

§ 5. Lubatud tegevus

(1) Inimestel on lubatud viibida ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal, välja arvatud § 12 punktis 3 sätestatud ajal Rukla sihtkaitsevööndis ning Laidevahe ja Põldealuse sihtkaitsevööndi laidudel.

(2) Lõike 1 tähenduses loetakse kaitsealal viibimiseks ka kaitse-eeskirjaga lubatud tegevusi sihtkaitsevööndis. Viibimise ajalisi piiranguid ei kohaldata järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.

(3) Telkimine ja lõkketegemine on kaitsealal lubatud õuemaal ja kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. Muul juhul on telkimine ja lõkketegemine lubatud kaitseala valitseja nõusolekul ning kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel.

(4) Kaitsealal on lubatud: 1) sõidukiga sõitmine teedel; 2) jalgrattaga sõitmine radadel; 3) kaitseala valitseja nõusolekul sõidukiga sõitmine väljaspool teid kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekoguni viimisel; 4) punktides 1–3 nimetamata juhtudel sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, liinirajatiste hooldamiseks vajalikel töödel ning metsa- ja põllumajandustöödel.

(5) Kaitseala veekogudel on lubatud ujuvvahendiga sõitmine, arvestades järgmisi erisusi: Oessaare ja Laidevahe sihtkaitsevööndis ning Põldealuse ja Aenga lahes, mis asuvad Põldealuse sihtkaitsevööndis, on mootoriga ujuvvahendiga sõitmine keelatud, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.

(6) Kaitsealal on lubatud jahipidamine 1. novembrist 31. märtsini, välja arvatud linnujaht, mis on aasta läbi keelatud. Jahipidamine kaitsealal väljaspool lubatud ajavahemikku on lubatud kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul kaitse-eesmärgist lähtuvalt, ulukite tekitatud kahjustuste vältimiseks, väikekiskjate arvukuse reguleerimiseks ning teadustöö eesmärgil.

§ 6. Vajalik tegevus

Poollooduslike koosluste aladel on nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik rohu ja roo niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ning harvendamine või raadamine.

§ 7. Keelatud tegevus

(1) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet; 2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid; 3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või laiendada ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada lautrit või paadisilda;

Leht 2 / 6 Laidevahe looduskaitseala kaitse-eeskiri

5) anda projekteerimistingimusi; 6) anda ehitusluba; 7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist; 8) jahiulukeid lisasööta.

§ 8. Tegevuse kooskõlastamine

(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.

(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.

3. peatükk Sihtkaitsevöönd

§ 9. Sihtkaitsevööndi määratlus

(1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.

(2) Kaitsealal on viis sihtkaitsevööndit: 1) Laidevahe sihtkaitsevöönd; 2) Oessaare sihtkaitsevöönd; 3) Põldealuse sihtkaitsevöönd; 4) Rukla sihtkaitsevöönd; 5) Sandla-Silma sihtkaitsevöönd.

§ 10. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk

(1) Laidevahe sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on Laidevahe lahe, laidude, rahvusvahelise tähtsusega veelindude rändepeatus-, pesitsus- ja sulgimispaiga, kaitstavate liikide ja nende elupaikade ning kalade koelmuala kaitse.

(2) Oessaare sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on rahvusvahelise tähtsusega veelindude rändepeatus-, pesitsus- ja sulgimispaiga, kaitstavate liikide ja nende elupaikade kaitse ning kalade koelmuala kaitse.

(3) Põldealuse sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on rannikumere koosluste ja laidude, jäänukjärvede, rahvusvahelise tähtsusega veelindude rändepeatus-, pesitsus- ja sulgimispaiga, looduslike ja poollooduslike koosluste, kaitstavate liikide ning nende elupaikade kaitse.

(4) Rukla sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on looduslike koosluste, kaitsealuste liikide ja nende elupaikade arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina.

(5) Sandla-Silma sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on looduslike ja poollooduslike koosluste, kaitstavate liikide ning nende elupaikade kaitse.

§ 11. Lubatud tegevus

(1) Sihtkaitsevööndis on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks kaitseala valitseja nõusolekul ettevalmistatud kohas.

(2) Kalapüük Laidevahe, Oessaare, Sandla-Silma ja Põldealuse sihtkaitsevööndis on lubatud, arvestades järgmisi erisusi: 1) sikuti, spinningu ja lendõngega on lubatud püüda 1. juunist kuni 31. märtsini; 2) lõkspüünistega on lubatud püüda Põldealuse sihtkaitsevööndi merealal 15. juulist kuni 31. märtsini; 3) nakke- ja kurnpüünistega on keelatud püüda aasta läbi.

(3) Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud: 1) rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas ja rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks kaitseala valitseja nõusolekul ettevalmistatud kohas; 2) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus; 3) koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile;

Laidevahe looduskaitseala kaitse-eeskiri Leht 3 / 6

4) poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik tegevus, välja arvatud Rukla sihtkaitsevööndis; 5) olemasolevate ehitiste hooldustööd; 6) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ja loodusliku veerežiimi taastamine; 7) pilliroo ja adru varumine.

§ 12. Keelatud tegevus

Sihtkaitsevööndis on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi: 1) majandustegevus; 2) loodusvarade kasutamine; 3) inimeste viibimine Rukla sihtkaitsevööndis 15. veebruarist kuni 31. juulini ning Laidevahe ja Põldealuse sihtkaitsevööndi laidudel 1. aprillist kuni 31. augustini; 4) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul tee, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta rajatise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu tarbeks ning tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitseala tarbeks, kusjuures kaitseala tarbeks ehitise püstitamisel ehituskeeluvööndisse ei laiene ehitisele ranna ja kalda ehituskeeluvööndi ehituskeeld.

4. peatükk Piiranguvöönd

§ 13. Piiranguvööndi määratlus

(1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.

(2) Kaitsealal on viis piiranguvööndit: 1) Liivi lahe piiranguvöönd; 2) Põldealuse piiranguvöönd; 3) Rannaküla piiranguvöönd; 4) Siiksaare piiranguvöönd; 5) Turja piiranguvöönd.

§ 14. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk

Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on rahvusvahelise tähtsusega veelindude rändepeatus-, pesitsus- ja sulgimispaiga, elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme, poollooduslike koosluste ning kaitstavate liikide ja nende elupaikade säilimine.

§ 15. Lubatud tegevus

(1) Piiranguvööndis on lubatud: 1) majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi; 2) kalapüük; 3) kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis ei ole selleks kaitseala valitseja nõusolekul ette valmistatud ega tähistatud.

(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud: 1) rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis ei ole selleks kaitseala valitseja nõusolekul ette valmistatud ega tähistatud; 2) veekogu veetaseme ja kaldajoone muutmine; 3) uue ehitise püstitamine, kusjuures kaitseala tarbeks ehitise püstitamisel ehituskeeluvööndisse ei laiene rajatisele ranna ja kalda ehituskeeluvööndi ehituskeeld; 4) roo varumine külmumata pinnaselt; 5) häil- ja aegjärkne raie kuni 2 hektari suuruse langina, välja arvatud elupaigatüübile puiskarjamaad vastavates puistutes.

(3) Elustiku mitmekesisuse säilitamiseks tuleb raiel ühe hektari kohta jätta alles vähemalt 20 tihumeetrit kasvavaid puid või nende säilinud püsti seisvaid osi, mida ei koristata ja mis jäävad metsa alatiseks. Elustiku mitmekesisuse tagamiseks alles jäetavad puud valitakse eri puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid, samuti eritunnustega, nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puid.

§ 16. Keelatud tegevus

(1) Piiranguvööndis on keelatud: 1) uue maaparandussüsteemi rajamine; 2) maavara kaevandamine; 3) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine; 4) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, välja arvatud põllu- ja õuemaal.

Leht 4 / 6 Laidevahe looduskaitseala kaitse-eeskiri

(2) Piiranguvööndis on keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kaitseala valitseja võib lubada puidu kokku- ja väljavedu, kui pinnas seda võimaldab.

5. peatükk Lõppsätted

§ 17. Määruse jõustumine

Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

§ 18. Määruse kehtetuks tunnistamine

Vabariigi Valitsuse 5. novembri 2002. a määrus nr 334 „Laidevahe looduskaitseala kaitse alla võtmine ja Laidevahe looduskaitseala kaitse-eeskiri” tunnistatakse kehtetuks.

§ 19. Määruse muutmine

Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määruse nr 176 „Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas” § 1 lõike 1 punkt 57 ja määruse lisas esitatud kaart „Siiksaare-Oessaare” tunnistatakse kehtetuks.

§ 20. Menetluse läbiviimine

Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 17. aprilli 2020. a käskkirjaga nr 7-4/20/6200 algatatud haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas.

§ 21. Vaidlustamine

Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.

1EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7‒25).

2Kaitseala on moodustatud Vabariigi Valitsuse 5. novembri 2002. a määrusega nr 334 „Laidevahe looduskaitseala kaitse alla võtmine ja Laidevahe loodukaitseala kaitse-eeskiri” ja Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määrusega nr 176 „Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas” kaitse alla võetud Siiksaare- Oessaare hoiuala põhjal. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 1 alapunktist 50 hõlmab kaitseala Siiksaare-Oessaare lahtede linnuala ja punkti 2 alapunktist 388 Siiksaare-Oessaare loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi. Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsiooni artikli 2 lõike 1 kohaselt on Laidevahe looduskaitseala rahvusvahelise tähtsusega märgala (Ramsari ala).

3Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.

4Kaitseala välis- ja vööndite piirid on kantud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaportaalis (https://keskkonnaportaal.ee/et) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).

5Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee.

Kaja Kallas Peaminister

Madis Kallas Keskkonnaminister

Taimar Peterkop Riigisekretär

Laidevahe looduskaitseala kaitse-eeskiri Leht 5 / 6

Lisa Laidevahe looduskaitseala

Leht 6 / 6 Laidevahe looduskaitseala kaitse-eeskiri

1

Vabariigi Valitsuse määruse „Laidevahe looduskaitseala kaitse-eeskiri“ eelnõu

SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord. Eelnõukohase määrusega muudetakse olemasoleva looduskaitseala kaitsekorda ja laiendatakse kaitstavat ala Siiksaare-Oessaare hoiuala arvelt. Laidevahe looduskaitseala (edaspidi kaitseala) asub Saare maakonnas Rannaküla, Nässuma, Sandla, Iilaste, Tõlluste, Metsaküla, Matsiranna, Väljaküla, Väljamõisa, Oessaare, Siiksaare ja Turja külas. Laidevahe looduskaitseala võeti kaitse alla Vabariigi Valitsuse 5. novembri 2002. a määrusega nr 334 „Laidevahe looduskaitseala kaitse alla võtmine ja Laidevahe looduskaitseala kaitse- eeskiri“ ning Siiksaare-Oessaare hoiuala võeti kaitse alla Vabariigi Valitsuse 18. mai 2007. a määrusega nr 176 „Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas“. Vastavalt looduskaitseseaduse § 91 lõikele 1 kehtivad enne selle seaduse jõustumist kaitse alla võetud kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskirjad ja kaitsekord seni, kuni kehtestatakse looduskaitseseaduse alusel uued kaitse-eeskirjad. Seega ei võeta määrusega kaitse alla uut ala, vaid laiendatakse olemasolevat kaitseala piirneva hoiuala võrra, muudetakse tsoneeringut, korrigeeritakse piire ja kinnitatakse kaitse all olevale alale kehtivate õigusaktide kohane kaitsekord. Sisuliselt muudetakse eelnõukohase määrusega LKS § 13 lõike 1 mõistes olemasoleva looduskaitseala kaitsekorda, laiendatakse kaitstavat ala eelkõige piirneva hoiuala võrra ja kehtestatakse loodava looduskaitseala kaitse-eeskiri, millega hakkab kehtima aladel ühtne kaitsekord. Kaitse-eesmärke ja kaitsekorda muudetakse peamiselt selleks, et tagada alal asuva märgala kompleksi, mille moodustavad mere-, ranniku-, niidu-, soo- ja metsakooslused ning alal leiduvad liigid, säilimine ja tõhusam kaitse. Lisaks sellele on sarnast kaitsekorda nõudvate kõrvuti asetsevate alade kaitse ühe alana otstarbekam ja õiguslikult selgem. Moodustatav kaitseala hõlmab täielikult Natura võrgustikku kuuluva Siiksaare-Oessaare loodusala ja Siiksaare-Oessaare lahtede linnuala. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna spetsialist Mirjam Vaan (tel 472 4729, e-post [email protected]), eelnõu kaitsekorra otstarbekust on kontrollinud Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialist Nele Saluveer (tel 56939110, e-post [email protected]), eelnõu õigusekspertiisi on teinud Advokaadibüroo FORT vandeadvokaat Margus Kõiva (tel 528 8090, e-post [email protected]), Keskkonnaministeeriumi kontaktisik eelnõu ministeeriumitevahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Marika Erikson (tel 626 2880, e-post [email protected]), eksperdihinnangu on andnud Marika Kose, keeleliselt toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e-post [email protected]). 2. Eelnõu sisu, piirangute ja kaitse alla võtmise põhjendus

2

2.1. Kaitse-eesmärkide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta Laidevahe lahte, saarestikku ja jäänukjärvi, rahvusvahelise tähtsusega veelindude rändepeatus-, pesitsus- ja sulgimispaiku, looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, kaitsealuseid liike ning nende elupaiku. Kaitstakse elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) (edaspidi loodusdirektiiv) nimetab I lisas. Need on veealused liivamadalad (1110 – sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt loodusdirektiivi I lisale, kusjuures tärniga on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (1150*), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (1630*), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), lood (alvarid – 6280*), sinihelmikakooslused (6410), niiskuselembesed kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupugu niidud (6510), puisniidud (6530*), liigirikkad madalsood (7230), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (7210*), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning lammi-lodumetsad (91E0*). Nimekirjast on välja jäetud Siiksaare-Oessaare loodusala kaitse-eesmärgiks olev elupaigatüüp rohunditerikkad kuusikud (9050), kuna seda alal ei leidu. Selle asemel on inventeeritud elupaigatüüp vanad loodusmetsad (9010*), mis on lisatud ala kaitse-eesmärkide hulka. Kaitstakse linnuliike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25; edaspidi linnudirektiiv) nimetab I lisas, ja nende elupaiku. Need liigid on hüüp (Botaurus stellaris), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), mustviires (Chlidonias niger), roo- loorkull (Circus aeruginosus), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), väikekajakas (Larus minutus), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), tutkas (Philomachus pugnax), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), väikehuik (Porzana parva) ja täpikhuik (Porzana porzana). Kaitstakse ohustatud ja haruldasi ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi I lisas nimetamata linnuliike ja nende elupaiku. Need liigid on soopart (Anas acuta), hallhani (Anser anser), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), sõtkas (Bucephala clangula), aul (Clangula hyemalis), kühmnokk-luik (Cygnus olor), lauk (Fulica atra), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), suurkoovitaja (Numenius arquata), rooruik (Rallus aquaticus), hahk (Somateria mollissima), punajalg-tilder (Tringa totanus), kivirullija (Arenaria interpres), liivatüll (Charadrius hiaticula), hänilane (Motacilla flava), hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena), kiivitaja (Vanellus vanellus) ja rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus).

3

Kaitstakse ka kaitsealuseid liike ja nende elupaiku, mida loodusdirektiiv nimetab II lisas. Need liigid on emaputk (Angelica palustris), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) ja soohiilakas (Liparis loeselii). Kaitstakse ka ohustatud ja haruldasi taimeliike ja nende elupaiku. Need liigid on oja-haneputk (Berula erecta), valge tolmpea (Cephalanthera longifolia), vahelmine näkirohi (Najas marina subsp. Intermedia), kärbesõis (Ophrys insectifera), jumalakäpp (Orchis mascula), tõmmu käpp (Orchis ustulata), liht-randpung (Samolus valerandi) ja kõrge kannike (Viola elatior). Laidevahe looduskaitseala kaitse-eesmärkidesse (mida pole varem hoiuala, linnuala ega loodusala kaitse-eesmärkides nimetatud) lisatakse loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüübid lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (7210*), niiskuselembesed kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), vanad loodusmetsad (9010*) ja lammi-lodumetsad (91E0*). Kaitse-eesmärkide hulka lisatakse taimeliigid kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), jumalakäpp (Orchis mascula), kärbesõis (Ophrys insectifera), soohiilakas (Liparis loeselii), vahelmine näkirohi (Najas marina subsp. intermedia), tõmmu käpp (Orchis ustulata), valge tolmpea (Cephalanthera longifolia) ja kõrge kannike (Viola elatior) ning linnuliigid täpikhuik (Porzana porzana), suurkoovitaja (Numenius arquata), punaselg-õgija (Lanius collurio), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), sõtkas (Bucephala clangula), tõmmukajakas (Larus fuscus) ja hänilane (Motacilla flava). Nimekirjast jäeti välja II kaitsekategooria liik roherähn (Picus viridis) ja EÜ nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetamata liik kormoran (Phalacrocorax carbo). Need liigid on Siiksaare-Oessaare lahtede linnuala eesmärgiks, kuid roherähni ei ole kaitstaval alal tänapäeval leitud. Kormorani peetakse liigi suure arvukuse tõttu praegu pigem probleemiks, mistõttu ei ole liigi kaitse-eesmärgiks nimetamine vajalik. Kormoran on ülemaailmse IUCN punase nimestiku kategooria ja riikliku punase nimestiku kategooria järgi soodsas seisundis. Ala kaitse tagab kormoranide kaitse, pakkudes kormoranidele rändepeatuspaika, samuti peatumis-, puhkamis- ja toitumispaiku. Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 7 on kaitseala kaitse alla võtmise eelduseks ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus. Laidevahe looduskaitseala kaitse all olemise eelduseks on alale eesmärgiks seatud väärtuste ohustatus, haruldus ja tüüpilisus ning linnu- ja loodusdirektiivist tulenev rahvusvaheline kohustus. Lääne-Eesti laugetele rannaaladele on tüüpilised mere- ja rannikuelupaigatüübid veealused liivamadalad (1110), mis paiknevad Läänemere rannikunõlval; veetaseme kõikumise tagajärjel tekkivad ja oma rikka põhjaloomastikuga veelindudele toitumispaigaks olevad liivased ja mudased pagurannad (1140), merega ühenduses olevad või sellest maakerke tagajärjel eraldunud rannikulõukad (1150*) ja laiad madalad lahed (1160), mis on lainetuse eest hästi kaitstud ja seetõttu mitmekesised. Rannikulõukad on loodusdirektiivi I lisas märgitud esmatähtsa elupaigana, mille kaitse tagamisel on Euroopa Liidul ja selle liikmesriikidel eriline vastutus. Läänemere seisundi halvenedes muutuvad need elupaigatüübid ohustatuks ja haruldaseks. Karid (1170) on samuti kogu Eesti rannikule tüüpiliseks elupaigatüübiks. Sinna kuuluvad kivised merepõhjakõrgendikud, mis on olulised väga mitmekesise elustiku poolest. Mereelupaiku ohustab toitainete üleküllus ja otsene reostus, intensiivne laevaliiklus ja merre ehitamine ning mere muu intensiivistuv kasutamine. Esmased rannavallid (1210), väikesaared

4

ning laiud (1620) ja rannaniidud (1630*) on tundlikud merereostuse suhtes, samuti ohustab neid ehitamine. Ohustatud ja haruldased niiduelupaigatüübid on peale rannaniitude (1630*) veel kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), lood (6280*), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (6530*) ja puiskarjamaad (9070). Nende elupaigatüüpide säilimiseks on vajalik järjepidev traditsiooniline niitmine ja karjatamine, muidu kasvavad alad kinni. Puisniidud on Eesti liigirikkaimad kooslused ning seal kasvab ohtralt haruldasi ja ohustatud niiduliike ning epifüütseid samblaid ja samblikke. Puisniidud on kogu Euroopas jäänud järjest haruldasemaks hoolduse lakkamise tõttu. Lisaks puisniitudele on eriti ohustatud elupaigatüüp lood, kuna lisaks Eestile leidub neid arvestataval hulgal veel vaid Rootsi suurematel saartel. Rannaniidud, lood, liigirikkad niidud lubjavaesel mullal ja puisniidud on loodusdirektiivi I lisas märgitud esmatähtsate elupaikadena, mille kaitse tagamisel on Euroopa Liidul ja selle liikmesriikidel eriline vastutus. Rannaniite ja muid poollooduslikke kooslusi ohustab ebapiisav või puudulik hooldamine. Sinihelmikakooslused (6410) ja niiskuselembesed kõrgrohustud (6430) on olulised puhveralad väärtuslike elupaikade vahel ja ümber. Ohustatud sooelupaigatüüpi liigirikkad madalsood (7230) leidub peaaegu kõigis Euroopa Liidu maades. Eestis kohtab liigirikkaid madalsoid rohkem Lääne-, Loode- ja Põhja-Eestis, mujal harva. Paljude sooniitude seisundit on halvendanud varasem kuivendamine. Paiguti kerkib see probleem üles ka praegu seoses metsade kuivendamisega või vanade kuivendussüsteemide taastamisega. Lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (7210*) on haruldase ja kaitstava lääne-mõõkrohu kasvukohad. Neid leidub peamiselt Saaremaal, Hiiumaal, Muhus, Lääne- ja Loode-Eestis, harva Vooremaal ja Kõrvemaal. Ohustatud ja haruldased looduslikud metsaelupaigatüübid vanad laialehised metsad (9020*), mis on üleminekustaadiumiks läänetaiga ja nemoraalse metsa vahel, on Eestis haruldased, kuna neid leidub vaid üksikute laikudena piiratud aladel; vanad loodusmetsad (9010*), mida ohustab eelkõige intensiivne metsamajandus, ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) on küll tüüpilised elupaigatüübid niisketel aladel, kuid neid ohustab kuivendamine, need esindavad vähese inimmõjuga ja üldse ilma inimmõjuta loodusalasid. Lammi-lodumetsad (91E0*) kui üleujutatavatel aladel kasvavad metsad on ohustatud veekogude kaldaprofiili muutmise ja kallaste kindlustamise korral, nad on haruldased, kuna on levinud kitsal alal jõgede ja järvede kallastel. Tegu on kogu maailmas ohustatud ja haruldaste metsaelupaigatüüpidega. Need looduslikud metsakooslused on elupaigaks väga paljudele ohustatud ja haruldastele liikidele, mistõttu on looduse mitmekesisuse kaitse seisukohalt oluline rangelt kaitstavate metsade võrgustiku ja selle puhveralade olemasolu (Eesti metsanduse arengukava aastani 2020). Natura 2007.–2012. aasta aruandluse (http://bd.eionet.europa.eu) kohaselt on Eestis vanu loodusmetsi 70 000 ha, vanu laialehiseid metsi 7600 ha ning soostuvaid ja soo-lehtmetsi on 40 000 ha. Haruldased ja ohustatud kaitsealused liigid Niidurüdi (Calidris alpina schinzii) on soorüdi alamliik, kelle populatsioon Läänemere ääres ja ka Eestis kahaneb kiiresti. 2007. aastaks oli niidurüdi arvukus vähenenud 170–240 paarini (Niidurüdi kaitse tegevuskava 2009–2013). 2013.–2017. aasta andmete alusel on Eestis pesitsevate niidurüdide arvukuseks hinnatud 180–230 paari (Elts, J., et al. 2019). Niidurüdi on

5

valdavalt rannaniitudel pesitsev lind, kelle elupaikade säilimine sõltub inimtegevusest, st niitudel loomade karjatamisest ja heina niitmisest. Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi on tegu ohustatud liigiga, kes on arvatud looduskaitseseaduse alusel haruldase ja hävimisohus liigina I kaitsekategooria liikide hulka. Arvukuse vähenemise peamine põhjus on olnud rannaniitude hooldamata jätmine või ebapiisav hooldamine. Tutkas (Philomachus pugnax) on haruldane luhtade ja rannaniitude haudelind, kes on Eesti punase nimestiku järgi ohustatud seisus ning on arvatud looduskaitseseaduse alusel haruldase ja hävimisohus liigina I kaitsekategooria kaitsealuste liikide hulka. Tutkas pesitseb Euraasia tundravööndis ja parasvöötmes. Tutka arvukuse vähenemise põhjuseks Lääne-Euroopa ja Läänemere piirkonnas on sobivate majandatavate rohumaade kadumine. 19. sajandi teises pooles oli tutka arvukus Eestis suur, 20. sajandi alguses oli pesitsevaid emaslinde ligikaudu 2000 ja arvukus on vähenenud praeguseni. 2003.–2007. aastatel pesitses Eestis hinnanguliselt kõigest 10–30 emaslindu. 2013.–2017. aasta andmete järgi pesitseb tutkaid hinnanguliselt 10– 30 paari (Elts, J., et al. 2019). Kuna liigi arvukus on kriitiliselt väike, on vajalik võtta potentsiaalsed ja sobivad elupaigad kaitse alla (liigi tegevuskava eelnõu, 2013). Naaskelnokk (Recurvirostra avosetta) pesitseb Eestis väga kitsal alal, teda kohtab vaid Hiiumaa, Saaremaa, Muhumaa ja Läänemaa rannikul ning rannikulähedastel laidudel. Ta on Eestis vähearvukas ja võrdlemisi haruldane haudelind, kelle arvukus on hinnanguliselt 150– 250 paari (Elts, J., et al. 2019). Naaskelnokk on II kaitsekategooria liik, kelle seisundit on Eesti punase nimestiku järgi hinnatud ohulähedaseks. Saabub Eestisse märtsis-aprillis ja lahkub juunis-augustis. Naaskelnokk eelistab pesitseda kolooniates, pesitsuspaigaks valib liik tavaliselt mudase kaldaala, mis kõrgvee ajal üle uhutakse. Väikesaartel pesitseb ta üldjuhul madalate heinasaarte hõredal rohukamaral. Naaskelnoka arvukust ohustavad peamiselt röövloomad, Eestis on nendeks tavaliselt hõbekajakad. Tulenevalt liigi pesitsusala eelistustest võib naaskelnoka kurni ohustada ka tormiaegsed üleujutused. Merikotkas (Haliaeetus albicilla) on suureneva arvukusega linnuliik. Arvukus on viimastel kümnenditel taastunud, kuid ei ole senini oma ajaloolist taset saavutanud. Liik on levinud Eesti rannikualadel ning suurte siseveekogude ja jõgede lähedal. Hinnanguliselt elab Eestis praegu 290–330 paari merikotkaid, kuid liigi arvukus oli sajandeid tagasi kindlasti suurem (Elts, J., et al. 2019). Merikotka populatsiooni ohutegurid on jätkuv oht keskkonnamürkidest, sealhulgas pliihaavlite kasutamine, lisanduvad ohutegurid on sobivate pesapuude nappus ja pesapaikade hävimine, pesitsusaegne häirimine, toitumisalade kvaliteedi halvenemine, hukkumine elektriliinides, teedel ja tuuleparkides ning vähesel määral ka lindude tahtlik tapmine (Merikotka kaitse tegevuskava). Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi on tegu ohulähedases seisus oleva liigiga, kes on arvatud looduskaitseseaduse alusel haruldase ja hävimisohus liigina I kaitsekategooria liikide hulka. Sarvikpütt (Podiceps auritus) on stabiilse arvukusega linnuliik, kes on Eestis ebaühtlase levikuga harv haudelind. Hinnanguliselt pesitseb teda Eestis 150–250 paari (Elts, J., et al. 2019). Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi on tegu ohulähedases seisus oleva liigiga, kes on arvatud looduskaitseseaduse alusel haruldase ja hävimisohus liigina II kaitsekategooria liikide hulka. Sarvikpütti võib kohata väikestel ja madalaveelistel jäänukjärvedel ja tiikidel, sügise poole ka rannikul. Hüüp (Botaurus stellaris) on Eestis stabiilse või pigem suureneva arvukusega linnuliik, kes pesitseb peamiselt roostikes. Hüübid on pesitsuspaiga suhtes küllaltki nõudlikud ja eelistavad pesitsuspaikadena suuri vabaveelaikudega roomassiive. Roostike märkimisväärne pindala

6

suurenemine on liigile soodsalt mõjunud. Hüübi praegune arvukus on hinnanguliselt 300– 400 paari (Elts, J., et al. 2019). Liiki võivad ohustada liiga intensiivne roostike majandamine ja roostikes asuvate veesilmade kadumine. Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi on tegu ohulähedases seisus oleva liigiga, kes on arvatud looduskaitseseaduse alusel haruldase ja hävimisohus liigina II kaitsekategooria liikide hulka. Mustsaba-vigle (Limosa limosa) on kergelt väheneva arvukusega linnuliik. Eestis on ta ebaühtlase levikuga harv haudelind, keda võib kohata peamiselt Lääne-Eestis ja Emajõe-Peipsi vesikonnas. Mustsaba-vigle arvukuseks on Eestis hinnatud 500–700 paari (Elts, J., et al. 2019). Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi on tegu ohulähedases seisus oleva liigiga, kes on arvatud looduskaitseseaduse alusel haruldase ja hävimisohus liigina II kaitsekategooria liikide hulka. Elupaigana eelistab mustsaba-vigle märgalasid ja rannikukooslusi. Liivatüll (Charadrius hiaticula) ja kivirullija (Arenaria interpres) on väheneva arvukusega linnuliigid Eestis. Neid võib kohata rannikualadel ja saartel, liivastel ja kivistel mererandadel ning laidudel, liivatülli ka rannaniitudel. Mõlema liigi arvukus väheneb kiiresti. Kui 2003. aastal hinnati kivirullija arvukuseks 150–250 paari, siis 2013. aastal oli arvukus kahanenud lausa 30–50 paarini. 2019. aastal hinnati kivirullija pesitsusaegseks arvukuseks 20– 40 paari (Elts, J. et al. 2019). Arvukuse suurt vähenemist on täheldatud ka liivatülli puhul: 2003. aastal pesitses meil hinnanguliselt 2500–4000 paari liivatülle, 2013. aastal oli see arv kahanenud 1000–2000 paarini ning 2019. aasta hinnangu järgi on haudepaaride arv sama püsinud (Elts, J., et al. 2003; Elts, J., et al. 2009; Elts, J., et al. 2013; Elts, J., et al. 2019). Eestis ohustab neid liike põhiliselt väikekiskjate ja röövlindude rüüste, lisaks pesitsuspaikade kadumine rannaalade roostumise ja kulustumise tõttu (EOÜ kodulehekülg). Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi on liivatüll ohulähedases seisus olev ja kivirullija ohualtis seisus olev linnuliik, neist esimene on arvatud looduskaitseseaduse alusel ohustatud liigina III kaitsekategooria liikide hulka ning teine haruldase ja hävimisohus liigina II kaitsekategooria liikide hulka. Soopart (Anas acuta) on tugevalt väheneva arvukusega linnuliik. Eestis haruldane haudelind, kes pesitseb enamasti ranna- ja lamminiitudel, aga ka soodes. Läbirändajana on soopart meil arvukas. Soopart kuulub jahiulukite hulka, kuid tema haudeasurkond on Eestis kaitse all. 2009. aasta seisuga oli sooparte Eestis pesitsemas hinnanguliselt 50–100 paari, kuid juba 2013. aastal oli pesitsejate arv vähenenud 10–20 paarini. 2013.–2017. aasta andmete alusel on pesitsejate arv jätkuvalt väike, 10–20 paari (Elts, J. et al. 2019) Soopart on jahiuluk, seega ohustab teda enim küttimine, peale inimese on soopardile ohuks röövlinnud ja väikekiskjad. Lisaks ohustab liiki pesitsuspaikade kinnikasvamine ja võsastumine (Elts, J., et al. 2009; Elts, J., et al. 2013). Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi on tegu ohualtis seisus oleva liigiga, kes on arvatud looduskaitseseaduse alusel haruldase ja hävimisohus haudeliigina II kaitsekategooria liikide hulka. Väikekajakas (Larus minutus) on tugevalt väheneva arvukusega linnuliik Eestis. 2003. aastal on väikekajakat Eestis olnud hinnanguliselt 1000–2000 paari, kuid 2013. aasta seisuga hinnanguliselt kõigest 500–1000 paari (Elts, J., et al. 2003; Elts, J., et al. 2013). 2013.–2017. aasta andmete alusel hinnati väikekajakate arvukust veel väiksemaks, 400–800 paarini (Elts, J, et al. 2019). Väikekajakad eelistavad elupaikadena madalaid ja taimestikurikkaid järvi ning madalaid ja roostunud merelahtesid. Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi on väikekajakas ohualtis seisus olev liik, kes on arvatud looduskaitseseaduse alusel haruldase ja hävimisohus liigina II kaitsekategooria liikide hulka.

7

Räusktiir (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis) ja väiketiir (Sterna albifrons) on suhteliselt stabiilse arvukusega linnuliigid. Tegu on koloniaalselt elavate liikidega, kes pesitsevad peamiselt Lääne-Eesti laidudel ja rannikul, harvem sisemaa veekogude ääres. 2013. aastal on räusktiiru pesitsusaegseks arvukuseks hinnatud 150–250 paari, jõgitiiru arvukuseks 6000–9000 paari, randtiiru arvukuseks 8000 – 12 000 paari ja väiketiiru arvukuseks 150–300 paari. Tiire ohustab kõige rohkem häirimine. Lisaks on suureks ohuks röövloomad (Elts, J., et al. 2013; eElurikkuse andmebaas). Praegu on räusktiiru arvukushinnanguks 200–300 paari, jõgitiiru arvukuseks 5000–7000 paari, randtiiru arvukuseks 9000 – 11 000 paari, tutt-tiiru arvukuseks 800–1100 paari ja väiketiiru arvukuseks 150–250 paari (Elts, J. et al. 2019). Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi on räusktiir ohualdis seisus olev liik, kes on arvatud looduskaitseseaduse alusel haruldase ja hävimisohus liigina II kaitsekategooria liikide hulka. Väiketiir on ohulähedases seisus linnuliik, kes on arvatud looduskaitseseaduse alusel ohustatud liigina III kaitsekategooria liikide hulka. Jõgitiir ja randtiir on ohuvälises seisus olevad linnuliigid, kes on arvatud looduskaitseseaduse alusel ohustatud liikidena III kaitsekategooria liikide hulka. Tutt-tiir on ohuvälises seisus olev liik, kes on arvatud II kaitsekategooria linnuliigiks. Tiirud on sellel alal ka tüüpilised linnuliigid tänu nende elupaigaeelistusele (laiud). Valgepõsk-lagle (Branta leucopsis) ja hallhane (Anser anser) võib Eestis kohata peamiselt rändepeatuspaikades Lääne-Eesti meresaartel ja rannikul. Praegu loetakse Läänemerd ületavate valgepõsk-lagle rändekogumite arvukuseks vähemalt 150 000 isendit ja see arv suureneb. Eestis pesitsevate valgepõsk-laglede arv on tasapisi kasvanud 80–100 paarini. 2019. aastal hinnati hallhane pesitsuspopulatsiooniks Eestis 500–700 paari (Elts, J., et al. 2019). Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi on valgepõsk-lagle ohuvälises seisus olev liik, kes on arvatud looduskaitseseaduse alusel ohustatud liigina III kaitsekategooria liikide hulka. Hallhani on ohulähedases seisus olev linnuliik, kuid talle ei ole looduskaitseseaduse alusel kaitsekategooriat määratud. Tuttpütt (Podiceps cristatus) on Eestis tavaline haudelind mererannikul ja suurematel järvedel (2000−3000 paari). Tuttpütt on rändlind ja käib Eestis ainult järelkasvu hankimas, seega on võimalik tuttpütte kohata ainult pesitsusajal, harvem talvel jäävabal avamerel talvituvates veelinnusalkades (50−250 isendit). Liik asustab Eestis rohke- ja kesktoitelisi taimestikurikkaid lahtesid, rannikulõukaid ja järvi ning pesitseb ka meresaarte kaldavööndis. Siseveekogudest eelistab suuremaid (üle 20 ha) keskmise toitainete- ja taimestikurikkusega keset kultuurmaastikku olevaid järvi. Peamised ohutegurid on liigne taimestiku vohamine ning pesade uppumine tihenenud ja tugevnenud tormides. (Elts, J. et al. 2019; Mägi, E. 2018. Tuttpütt – rmt: Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus. Tartu: Eesti Ornitoloogiaühing) Väikeluik (Cygnus columbianus) ja laululuik (Cygnus cygnus) on Eestist valdavalt läbirändavad luigeliigid. Viimastel aastatel on meil suurenenud ka pesitsevate laululuikede hulk (250–300 paari) (Elts, J., et al. 2019). Eesti on teadaolevalt tähtsaim väikeluige rändeaegne peatusala Ida-Atlandi rändeteel, kuhu koondub enamik sellest kahaneva arvukusega liigi asurkonnast. Neid liike võib kohata rannikul ja järvede läheduses. Siit läbirändavate väikeluikede arvu võib hinnata kuni 20 000 isendile. Ka laululuik on meil üsna arvukas läbirändaja, rändavate laululuikede arvukuseks on hinnatud 10 000 isendit (Elts, J., et al. 2013; väikeluige kaitse tegevuskava; haned, luiged ja sookurg seire 2013). Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi on väikeluik mittehinnatavas seisus olev liik, kes on arvatud looduskaitseseaduse alusel haruldase ja hävimisohus liigina II kaitsekategooria liikide hulka, ning laululuik on ohuvälises seisus olev linnuliik, kes on arvatud looduskaitseseaduse alusel haruldase ja hävimisohus liigina II kaitsekategooria liikide hulka.

8

Tõmmukajakas (Larus fuscus) on meil harv haudelind, kes eelistab peatumispaigana kaugemaid avamerelisi väikesaari. Ta kuulub looduskaitseseaduse alusel II kaitsekategooriasse ja on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku (2008) andmetel ohustatud. Hinnanguliselt on Eestis 10–20 tõmmukajaka haudepaari ja arvukus kahaneb mõõdukalt või ei ole märkimisväärseid muutusi olnud (Elts, J. et al. 2019). Viimastel aastatel on tõmmukajaka arvukus Eestis vähenenud pesitsuspaikade ohustatuse tõttu. Lisaks ülal loetletud liikidele on kaitseala kaitse-eesmärkideks arvatud II kaitsekategooria liik väikehuik (Porzana parva), III kaitsekategooriasse kuuluvad linnuliigid mustviires (Chlidonias niger), täpikhuik (Porzana porzana), hänilane (Motacilla flava), suurkoovitaja (Numenius arquata), roo-loorkull (Circus aeruginosus), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), punajalg-tilder (Tringa totanus), rooruik (Rallus aquaticus), punaselg-õgija (Lanius collurio), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), sookurg (Grus grus) ja tema rändekogumid, hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena), linnuliigid luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas olatyrhynchos), rääkspart (Anas strepera), viupart (Anas penelope), rägapart (Anas querquedula), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), kühmnokk-luik (Cygnus olor), kiivitaja (Vanellus vanellus), aul (Clangula hyemalis), lauk (Fulica atra), hahk (Somateria molilissima), kalakajakas (Larus canus), sõtkas (Bucephala clangula) ja rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus). Kõik need liigid on tüüpilised märgalade-, ranniku- ja niiduliigid ning seetõttu Laidevahe looduskaitsealale iseloomulikud, kuna kasutavad elupaigana roostikke, väikesaari, laide, rannikuäärsed niite ja lahtesid. Emaputk (Angelica palustris) on väheneva arvukusega taimeliik, mis on muutunud haruldaseks nii Euroopas kui ka Eestis. Eestis on emaputk oma levila põhjapiiril ning kasvab siin põhiliselt läänesaartel ja Lääne-Eesti rannikul. Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi on tegu ohulähedases seisus oleva liigiga, mis on arvatud looduskaitseseaduse alusel haruldase ja hävimisohus liigina II kaitsekategooria liikide hulka. Emaputke elupaigad on valdavalt niisked niidud ja rannikualad. Emaputke ohustavad metsamajanduslik tegevus ning soode kuivendamine ja turba võtmine (eElurikkus). Oja-haneputk (Berula erecta) on harva leiduv taimeliik, mis on levikult paiguti tavalisem Saaremaal ja Järvamaal. Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi on tegu ohulähedases seisus oleva liigiga, mis on arvatud looduskaitseseaduse alusel haruldase ja hävimisohus liigina II kaitsekategooria liikide hulka. Oja-haneputke võib kohata jõgede ja kraavide kaldavees, eriti allikavees. Liigi peamised ohutegurid on veekogude eutrofeerumine, õhusaaste ja kemikaalide kasutamine põllumajanduses (eElurikkus). Liht-randpung (Samolus valerandi) on harva leiduv taimeliik. Enamik liht-randpunga leiukohti Eestis asub Lõuna-Saaremaal. Mujalt Eestist on seda leitud vaid Hiiumaalt ühes leiukohas. Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi on tegu ohustatud liigiga, mis on arvatud looduskaitseseaduse alusel haruldase ja hävimisohus liigina II kaitsekategooria liikide hulka. Liht-randpunga elupaigad on valdavalt niisked niidud ja rannikualad. Peamised ohutegurid on tallamine ja veekogude kinnikasvamine, samuti põllumajanduses kemikaalide kasutamine (eElurikkus). Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) on väheneva arvukusega taimeliik, mis on Eesti punase nimestiku järgi ohulähedases seisus ning looduskaitseseaduse alusel arvatud ohustatud liigina II kaitsekategooria liikide hulka ja kuulub loodusdirektiivi II ja IV lisasse. Kaunis

9

kuldking on Eestis peamiselt metsataim, soodsad kasvupaigad on ka puisniidud. Peamised ohutegurid on kasvukohtade muutused ja hävimine metsade lageraiete, kuivendus- ja ehitustegevuse tagajärjel, kas otseselt kasvukohtades või naabruses. Kõrge kannike (Viola elatior) on Eesti punase nimestiku järgi ohualdis ja looduskaitseseaduse alusel arvatud ohustatud liigina II kaitsekategooria liikide hulka. „Eesti taimede levikuatlase“ andmetel on liik harv ja levinud Lääne-Eestis. Kasvukohana eelistab loometsi ja puisniite. Peamine ohutegur on metsaraie. Soohiilakas (Liparis loeselii) on väheneva arvukusega taimeliik (eElurikkus), mis on levinud paiguti üle Eesti, kuid eriti omane on liik Lääne-Eesti rannikualadel. Eesti ohustatud liikide nimestiku järgi on tegu ohulähedases seisus oleva liigiga, mis on arvatud looduskaitseseaduse alusel haruldase ja hävimisohus liigina II kaitsekategooria liikide hulka. Kuna tegemist on sootaimega, siis võib seda leida lubjarikastes soodes ning soistel jõe- ja järvekallastel. Liiki ohustab soode kuivendamine ja turba võtmine. Valge tolmpea (Cephalanthera longifolia) on hõredate metsade, puisniitude ja looniitude taim, mis kasvab vaid Lääne-Eesti saartel ja Virtsu ümbruses. Liik on väheneva arvukusega, peamine ohutegur on kasvukohamuutused (nt võsastumine) ja hävimine metsaraiete (nt pinnasekahjustused) tõttu. Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi on valge tolmpea puhul tegemist ohulähedases seisus oleva liigiga, mis on arvatud looduskaitseseaduse alusel haruldase ja hävimisohus liigina II kaitsekategooria liikide hulka. Jumalakäpp (Orchis mascula) on Eestis levila kirdepiiril ning kasvab põhiliselt Lääne-Eesti ja läänesaarte puisniitudel, loodudel ja loometsades. Jumalakäpp on II kaitsekategooria liik, mille seisundit on Eesti punase nimestiku järgi hinnatud ohulähedaseks ja mille arvukus väheneb. Peamine ohutegur on avakoosluste kadumine ja elupaikade killustumine. Kärbesõis (Ophrys insectifera) ja tõmmu käpp (Orchis ustulata) on käpalised, millest enamik on Eestis levinud põhiliselt läänesaartel ja Lääne-Eesti mandriosas. Kärbesõis on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku (2008) järgi ohulähedane liik ja tõmmu käpp on ohustatud liik. Mõlemad on arvatud looduskaitseseaduse alusel haruldase ja hävimisohus liigina II kaitsekategooria liikide hulka. Kärbesõis eelistab lubjarikkaid lagedamaid ja niiskemaid kasvukohti ning mõlemad liigid on pigem seotud puisniitude, looniitude ja hõredamate loometsadega. Ühine suurim ohutegur mõlemale liigile on elupaikade kinnikasvamine võsastumise tõttu. Nende liikide kasvukohtades on peamine võsastumise põhjus niitude hooldamise katkemine. Lisaks võsastumisele ohustab kärbesõit soode kuivendamine ja muutused madalsoode veerežiimis (Kull, T., Tuulik, T., 2002, Kodumaa käpalised). Loodusdirektiivi rakendamine Loodusdirektiivi ülesanne on kaitsta ohustatud loomaliike ja nende elupaigatüüpe ning aidata kaasa looduse mitmekesisuse säilimisele ja taastamisele. Direktiivi artikli 6 lõike 1 kohaselt tuleb liikmesriikidel kehtestada direktiivi lisades nimetatud elupaigatüüpide ning liikide ja nende elupaikade kaitseks vajalikud kaitsemeetmed, mis vastavad nende elupaigatüüpide ja liikide ökoloogilistele nõudlustele. Laidevahe looduskaitseala kuulub Siiksaare-Oessaare loodusala koosseisus (Siiksaare-Oessaare loodusala, EE0040469) üleeuroopalisse kaitsealade võrgustikku Natura 2000. Loodusala eesmärk on loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpide ja II lisas nimetatud liikide elupaikade kaitse.

10

Linnudirektiivi rakendamine Linnudirektiivi eesmärk on kaitsta kõiki linde tapmise ja püüdmise eest, piirata lindude küttimist ja nendega (samuti nende kehaosade ja neist valmistatud esemetega) kaubitsemist. Direktiiv teeb kohustuslikuks moodustada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja rändliikide elupaikade kaitseks spetsiaalsed linnualad. Linnudirektiivi artikli 4 lõike 2 kohaselt on liikmesriikidel kohustus rakendada direktiivi lisades nimetatud regulaarselt leiduvate rändlinnuliikide, eelkõige nende liikide pesitsus-, sulgimis- ja talvitusalade ning rändepeatuspaikade kaitseks erimeetmeid, mis tagaksid nende liikide säilimise ja paljunemise nende levikualal. Laidevahe ja Oessaare märgala kompleks (koosneb rannikulõugastest, laidudest, soostunud niitudest, rannaniitudest ja neid ümbritsevatest metsadest) on oluline peatus-, puhke- ja pesitsuspaik ränd- ja paigalindudele ning seega kaasneb sellega Eesti riigil kohustus rakendada meetmeid liikide ja liikidele oluliste elupaikade säilimiseks. Nii Laidevahe looduskaitseala kui ka Siiksaare-Oessaare hoiuala kuuluvad Siiksaare-Oessaare lahtede linnuala koosseisus (Siiksaare-Oessaare lahtede linnuala, EE0040469) üleeuroopalisse kaitsealade võrgustikku Natura 2000. Kuna mõlemad alad on olulised elupaigad linnudirektiivi lisades nimetatud kaitsealustele linnuliikidele, siis kaasneb sellega Eesti riigil kohustus rakendada meetmeid oluliste elupaikade ja peatuspaikade säilitamiseks. Alal leiduvad liigid, kes on nimetatud linnudirektiivi I lisas, on järgmised: hüüp (Botaurus stellaris), valgepõsk- lagle (Branta leucopsis), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), mustviires (Chlidonias niger), roo-loorkull (Circus aeruginosus), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), väikekajakas (Larus minutus), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), tutkas (Philomachus pugnax), sarvikpütt (Podiceps auritus), väikehuik (Porzana parva) ja täpikhuik (Porzana porzana). Lisaks eespool nimetatud loodusväärtustele on Laidevahe looduskaitseala kaitse all hoidmine oluline teistegi haruldaste ja ohustatud taime- ja loomaliikide kaitseks. Samas pole nende kõikide eraldi kaitse-eesmärgina nimetamine vajalik, kuna eesmärgiks seatavate katusliikide, nende elupaikade ja koosluste kaitseks kehtestatav kaitsekord tagab kaudselt ka nende kaitse. See tähendab, et kaitsekorra väljatöötamisel on lähtutud kaitse-eesmärgina loetletud liikide ja koosluste ökoloogilistest nõudlustest. Seeläbi tagatakse kaitse kõikidele liikidele, kelle elupaigaks on kaitse-eesmärgiks olev kooslus, või ka neile liikidele, kelle elupaigaeelistused sarnanevad eesmärgina loetletud katusliikide omadega. Kaitseala kaitse-eesmärgiks on seatud need kooslused ja kaitsealused liigid, kelle kaitse jaoks on tegemist esindusliku ja soodsa seisundi säilitamiseks olulise alaga. Kaitse-eesmärgiks on seatud ka need liigid, kelle kaitse sellel alal on loodus- või linnudirektiivist tulenev rahvusvaheline kohustus või kelle soodsa seisundi säilimiseks pikaajaliselt (säilimiseks pikas perspektiivis) ei piisa ainult isendikaitsest. Teisi kaitsealuseid liike ei ole kaitsekorra määramisel aluseks võetud, kuid nende puhul on arvestatud, et eesmärgiks seatavate katusliikide ja koosluste alusel kehtestatav kaitsekord tagab ka nende kaitse. Kaitse-eeskirjas sätestatud kaalutlusõiguse teostamisel saavutatakse nende liikide puhul kaitse-eesmärk (LKS § 14 lõige 2) LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse kaudu. Teiste sõnadega tuleb nende liikide puhul kaitseala valitseja nõusolekul lubatud tegevusteks ja kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud tegevusteks nõusolekut andes arvestada, et kavandatud tegevus ei oleks vastuolus LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse põhimõtetega. Isendikaitse väldib konkreetsete isendite surmamist, kahjustamist ja hävitamist, kuid ei taga nende liikide

11

elupaikade säilimist sellises mahus, et oleks tagatud nende liikide püsiv pikaajaline säilimine nende levikualal. III kaitsekategooria liikidest, mida ei ole seatud kaitseala kaitse-eesmärgiks, leidub kaitsealal suitsupääsukest (Hirundo rustica), ristparti (Tadorna tadorna), vasakkeermest pisitigu (Vertigo angustior), pruunikat pesajuurt (Neottia nidus-avis), karulauku (Allium ursinum), laialehist neiuvaipa (Epipactis helleborine), rohekat käokeelt (Platanthera chlorantha), vööthuul- sõrmkäppa (Dactylorhiza fuchsii), soo-neiuvaipa (Epipactis palustris), harilikku käoraamatut (Gymnadenia conopsea), kahelehist käokeelt (Platanthera bifolia), suurt käopõlle (Listera ovata), kahkjaspunast sõrmkäppa (Dactylorhiza incarnata), halli käppa (Orchis militaris), niidu-asparhernest (Tetragonolobus maritimus), harilikku porssa (Myrica gale), ohakasoomukat (Orobanche pallidiflora), lääne-mõõkrohtu (Cladium mariscus), mets- õunapuud (Malus sylvestris), balti sõrmkäppa (Dactylorhiza baltica) ja hinku (Cobitis taenia). Nende liikide puhul tuleb arvestada, et kaitseala valitseja võib tuginedes LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse sätetele seada lisaks kaitse-eeskirjas esitatud piirangutele liigispetsiifilisi tingimusi, mis on vajalikud isendikaitseks. Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsiooni artikli 2 lõike 1 kohaselt on Laidevahe looduskaitseala rahvusvahelise tähtsusega märgala (Ramsari ala). Koos paljude teiste riikidega (168 riiki) on Eesti (1993. aastal) ühinenud Ramsari konventsiooniga, mille eesmärk on kaitsta kogu maailma märgalasid, kuna nende pindala ja väärtus väheneb pidevalt kuivendamise, reostamise ja majandusliku kasutuselevõtu tõttu. Konventsioonis rõhutatakse märgalade suurt ökoloogilist rolli, seda eriti veelindude rände-, puhke- ja pesitsuspaikadena. Kõik konventsiooniga liitunud riigid peavad rakendama meetmeid märgalade kaitseks ja esitama vähemalt ühe märgala rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimistusse. Eesti on sellesse nimekirja esitanud 17 märgala, sh Laidevahe looduskaitseala (nimekirjas 31. märtsist 2003) pindalaga 2424 ha. Ramsari ala Laidevahe looduskaitseala on globaalselt oluline rändlinnuliigile valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), kes on linnudirektiivi I lisa liik ja ühtlasi III kaitsekategooria liik, ning üleeuroopaliselt oluline rändlinnuliikidele laululuik (Cygnus cygnus) ja väikeluik (Cygnus columbianus), kes on samuti linnudirektiivi I lisa liigid ja ühtlasi II kaitsekategooria liigid, ning linnudirektiivi III lisa liigile hallhani (Anser anser). 2.2. Kaitse alla võtmise otstarbekus Laidevahe looduskaitseala on olnud kaitse all alates 2002. aastast ja looduskaitsealaga liidetav Siiksaare-Oessaare hoiuala alates 2007. aastast. Seega ei ole tegemist uue kaitstava ala moodustamisega, vaid liidetakse erineva kaitsekorraga alad ja kehtestatakse uus kaitsekord. Planeeritav looduskaitseala on väga suure looduskaitselise väärtusega, eelkõige kui pindalaliselt suur ja terviklik ala, kus loodusväärtuslike elupaikade osakaal on suur ja kus on leidnud elupaiga hulganisti kaitsealuseid liike. Kuna alal asuvad mere-, ranniku-, niidu-, soo- ja metsakooslused on kogu maailmas väga piiratud levikuga ning neil on teaduslik ja elustiku mitmekesisuse säilimist toetav väärtus, siis on otstarbekas ka ala edaspidine kaitse. Kaitseala ja hoiuala liitmise otstarbekus Hoiuala kaitsekord ei taga piisavalt nende väärtuste kaitset, milleks ala on moodustatud. Näiteks ei võimalda hoiuala kaitsekord reguleerida alal jahipidamist ega külastuskoormust. Tegemist on olulise linnualaga, kus samasse linnualasse kuuluval kaitseala osal on linnujaht

12

keelatud, kuid hoiualal mitte. Alal on linnujahti peetud, mis mõjutab ja häirib ka neid eesmärgiks olevaid linnuliike, kes ei ole ulukid. Uue kaitse-eeskirjaga saab tagada praegusel Siiksaare-Oessaare hoiuala alal linnujahi keelu. Samuti võimaldab kaitsealaga liitmine reguleerida külastuse intensiivsust, seades rahvaarvu piirangu ja võimalades seada tingmusi ürituse läbiviimisel. Samuti võimaldab kaitseala kaitsekord elupaikade kaitset tagata tervikumana ning tagab õiglasemad hüvitised ja toetused. Hoiualal saab kaitsta ainult neid elupaigapolügoone, kus on konkreetne elupaik inventeeritud. Eelnõuga on metsaelupaigad piiritletud kompaktsema alana sihtkaitsevööndisse, mis hõlmab ka elupaigatüüpide vahele jäävaid alasid, kus praegu ei ole metsaelupaiku inventeeritud, aga need on sinna kujunemas. See võimaldab paremini kaitsta ka praegu elupaigaks kvalifitseeruvaid alasid, kuna terviklikumalt metsaalade piiritlemine vähendab neile servaefektist tulenevat negatiivset mõju. Kaitseala kaitsekord ei ole alati võrreldes hoiualaga rangem. Hoiuala piirangud, mis tulenevad otse looduskaitseseadusest, võivad samuti olla väga ranged. Looduskaitseseaduse § 32 lõige 2 ütleb, et hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati, ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. Näiteks kehtivad hoiuala osal, kus on inventeeritud metsaelupaigatüübid, sisuliselt sihtkaitsevööndile sarnased piirangud juba praegu: nendel aladel ei tohi elupaiku kahjustada, mis tähendab nii raie kui ka ehitamise keelamist, samas on kompensatsioonid poole väiksemad kui sihtkaitsevööndis. Seega tagab hoiuala liitmine kaitsealaga ja metsakoosluste arvamine sihtkaitsevööndisse hoiuala metsaomanikele ka õiglasemad toetused. Üheks liitmise põhjuseks on õigusselgus. Tegemist ühe loodus- ja linnualaga (Siiksaare- Oessaare loodusala ja Siiksaare-Oessaare lahtede linnuala), mis on siseriiklikult kaitstud kahe eri objektina: kaitsealana ja hoiualana, kuid õigusselguse ja väärtuste parema kaitse tagamiseks oleks vaja, et alal oleks väärtustest lähtuv ühtne kaitsekord. Laidevahe looduskaitseala kaitse- eeskirja on vaja muuta ka seetõttu, et see ei ole kinnitatud looduskaitseseaduse alusel, kuid looduskaitseseadus näeb ette, et enne looduskaitseseaduse jõustumist kinnitatud kaitse- eeskirjad tuleb uuendada ja koostada praegusele kehtivale õigusele vastav kaitse-eeskiri. Kaitstavad elupaigatüübid inventeeriti esmalt 2002. aastal loodusdirektiivi elupaigatüüpide inventuuri käigus. Hiljem on elupaigatüüpe osaliselt inventeerinud veel Kadri Tali, Meeli Mesipuu, Georg Martin, Tiina Orav, Sander Lõuk, Piret Sepp, Urmo Saar, Marii Aksiim, Kadri Paomees, Riina Noormägi, Mirjam Vaan ja Pärandkoosluste Kaitse Ühing. Inventuure on tehtud aastatel 2004, 2009 ja 2011–2020. Elupaigatüüpide infot uuendatakse jooksvalt ning aladel, kus on tegemist vanemate andmetega, tehakse uued inventuurid, et saada teada elupaigatüübi viimane seisukord. Samuti tehti 2021. aastal metsaelupaigatüüpide inventuur vanema andmestikuga ja seni inventeerimata metsades, inventeerijaks oli OÜ Clanga. Laidevahe looduskaitsealale jäävaid laide on kaardistatud riikliku seireprogrammi „Väikeste meresaarte haudelinnustiku seire“ käigus aastatel 2008–2011 ning 2021 (seirealadel KKR koodiga SJA3859000 ja SJB1541000). Aastal 2012 loendas alal rändlinde Veljo Volke. 2021. aastal tehti Siiksaare-Oessaare lahtede linnualal standardiseeritud metoodika alusel haudelinnustiku (ranniku-, laiulinnustiku) ja rändel peatuvate veelindude inventuur. Kaitsealal on esindatud vähemalt 23 loodusdirektiivi I lisale vastavat elupaigatüüpi kokku ligikaudu 3392 ha-l, mis moodustab 79% kaitsealast. Mereelupaigatüüpide inventuuri käigus on alal leitud eesmärkideks olevaid haruldasi ja ohustatud mere- ja ranniku elupaigatüüpe: veealused liivamadalad (1110), mis katavad 230 ha kaitseala pindalast, liivased ja mudased

13

pagurannad (1140), mida leidub kaitsealal 77 ha, rannikulõukaid (1150*) leidub 206,5 ha ja laiad madalad lahed (1160) on inventeeritud u 0,8 ha suurusel alal, karid (1170) katavad kaitseala pindalast 1523 ha. Kõik eespool nimetatud elupaigatüübid on esinduslikkusega A–B (väga esinduslik kuni esinduslik). Rannikukooslustest leidub esmaseid rannavalle (1210) ühe polügoonina 1,3 ha ja on esinduslikkusega A (väga esinduslik). Väikesaari ning laide (1620) on 8,2 ha ning need on esinduslikkusega B (esinduslik). Inventuuride käigus on kaitsealal leitud järgmisi poollooduslikke kooslusi: rannaniidud (1630*) katavad kaitseala pindalast 347 ha ja on esinduslikkusega A–C (väga esinduslik kuni arvestatav esinduslikkus), kadastikud (5130), mis katavad kaitseala pindalast 102 ha on esinduslikkusega A–D (väga esinduslik kuni väheesinduslik), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), mis katavad kaitseala pindalast 68 ha (sellest 17 ha on tärniga* elupaik) on esinduslikkusega A–D (väga esinduslik kuni väheesinduslik), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), mida leidub kaitsealal alla 0,1 ha, lood (6280*), mis katavad kaitseala pindalast 45 ha ja on esinduslikkusega A–D (väga esinduslik kuni väheesinduslik), sinihelmikakoosluseid (6410) leidub 28 ha esinduslikkusega B–C (esinduslik kuni arvestatav esinduslikkus), niiskuselembesed kõrgrohustud (6430), mida on kaitsealal 57,5 ha esinduslikkusega B–D (esinduslik kuni väheesinduslik), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) katavad kaitseala 18,5 ha ja on esinduslikkusega C–D (väga esinduslik kuni väheesinduslik), puisniite (6530*) on kaitsealal inventeeritud 62,5 ha ja need on esinduslikkusega B–C (esinduslik kuni arvestatav esinduslikkus), puiskarjamaid (9070) on kaitsealal inventeeritud 151 ha esinduslikkusega A–D (väga esinduslik kuni väheesinduslik). Sookooslustest leidub kaitsealal lubjarikkaid madalsoid lääne-mõõkrohuga (7210*) kahe polügoonina kokku 1,4 ha, need on esinduslikkusega B, liigirikkaid madalsoid (7230) leidub 30 ha ja on esinduslikkusega A–D (väga esinduslik kuni väheesinduslik). Kaitsealal on inventeeritud järgmisi metsaelupaigatüüpe: vanad loodusmetsad (9010*) katavad 109,5 ha kaitseala pindalast, see elupaigatüüp on esinduslikkusega B–C (esinduslik kuni arvestatav esinduslikkus), vanu laialehiseid metsi (9020*) on 74 ha ja need on esinduslikkusega A–D (väga esinduslik kuni väheesinduslik), soostuvaid ja soo-lehtmetsi (9080*) on kaitsealal 242 ha esinduslikkusega A-C (esinduslik kuni arvestatav esinduslikkus), lammi-lodumetsi (91E0*) inventeeriti alal 2021 aastal 9 ha esinduslikkusega C (arvestatav esinduslikkus). Liikidest, mis on arvatud ala kaitse-eesmärkide hulka, leidub Laidevahe looduskaitsealal keskkonnaregistri andmetel merikotkast (Haliaeetus albicilla) 1 leiukohas, niidurüdi (Calidris alpina schinzii) 3 leiukohas ja vähemalt 3 paari kokku 51 ha suurusel alal, sarvikpütti (Podiceps auritus) kokku u 216,7 ha suurusel alal ning vähemalt 2 paari ja 2 isendit, hüüpi (Botaurus stellaris) 28,5 ha suurusel alal ja vähemalt 1 paar, mustsaba-viglet (Limosa limosa) 38,8 ha suurusel alal vähemalt 1 paar ja 1 punktleiuna, kivirullijat (Arenaria interpres) kokku 6,9 ha-l ja vähemalt 1 paar, sooparti (Anas acuta) 38,8 ha suurusel alal, väikekajakat (Larus minutus) kokku 13,7 ha suurusel alal ja vähemalt 50 isendit ning räusktiiru (Sterna caspia) 0,3 ha suurusel alal. Roo-loorkulli (Circus aeruginosus) leidub 40,6 ha suurusel alal, tõmmuvaerast (Melanitta fusca) 3,3 ha suurusel alal, väiketiiru (Sterna albifrons) 38,8 ha suurusel alal, jõgitiiru (Sterna hirundo) 36,5 ha suurusel alal, tutt-tiiru (Sterna sandvicensis) leidub 1,1 ha suurusel alal ja randtiiru (Sterna paradisaea) 68,6 ha suurusel alal. Suurkoovitajat (Numenius arquata) leidub 2 leiukohas, mõlemas leiukohas vähemalt 1 paar, kokku 52,22 ha suurusel alal. Tõmmukajakat (Larus fuscus) leidub 1 leiukohas u 3 ha suurusel alal. Täpikhuiku (Porzana porzana) leidub kokku 121,3 ha-l suurusel alal 2 paari. Punajalg-tildrit (Tringa totanus) leidub kokku 243,1 ha-l, sookurge (Grus grus) 1 punktleiuna ja lisaks 94,6 ha suurusel alal ning 2012. aastal tuvastas Veljo Volke rändel sookurge 953 isendit, vööt-põõsalindu (Sylvia nisoria) 43,8 ha suurusel alal ja 1 punktleiuna, punaselg-õgijat (Lanius collurio) 39,4 ha suurusel alal ja 1 punktleiuna, liivatülli (Charadrius hiaticula) kokku 183,8 ha suurusel alal ning hallpõsk-pütti

14

(Podiceps grisegena) 380,2 ha suurusel alal, mustviirest (Chlidonias niger) 132,8 ha suurusel alal ja vähemalt 27 paari ja 30 isendit ning rooruiku (Rallus aquaticus) 1 paar 4,4 ha suurusel alal. Lisaks on suured rändekogumid väikeluigel (Cygnus columbianus), laululuigel (Cygnus cygnus), valgepõsk-laglel (Branta leucopsis) ja hallhanel (Anser anser). 2012. aasta rändeloenduse (Volke, V., 2013) põhjal oli Siiksaare-Oessaare lahtede linnualal arvukaimaks rändel peatujaks sõtkas (Bucephala clangula) (2798), seejärel aul (Clangula hyemalis) (2454), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis) (1230), kiivitaja (Vanellus vanellus) (1228), viupart (Anas penelope) (1045), sookurg (Grus grus) (953) ja piilpart (Anas crecca) (661). 2012. aasta rändeloenduse põhjal ületasid riiklikult olulise veelinnukogumi lävendi (Eesti Ornitoloogiaühingu 2014. aasta andmetel) järgmised liigid: valgepõsk-lagle (Branta leucopsis) (loendati 1230, lävend 1000), luitsnokk-part (Anas clypeata) (loendati 316, lävend 100), piilpart (Anas crecca) (loendati 661, lävend 500), viupart (Anas penelope) (loendati 1045, lävend 1000), rägapart (Anas querquedula) (loendati 80, lävend 50), rääkspart (Anas strepera) (loendati 206, lävend 100), sõtkas (Bucephala clangula) (loendati 2798, lävend 1000) ja hallhani (Anser anser) (loendati 450, lävend 100). Hallhane puhul on tegemist ka rahvusvaheliselt olulise veelinnukogumiga (lävend 250). Lisaks loeti alal kaitse-eesmärkide hulka arvatud liikidest 2012. aasta rändeloendusel 248 kühnokk-luike (Cygnus olor), 96 väikeluike (Cygnus columbianus), 15 laululuike (Cygnus cygnus), 741 sinikael-parti (Anas platyrhynchos), 16 sooparti (Anas acuta), 363 punapea-varti (Aythya ferina), 243 tuttvarti (Aythya fuligula), 8 hahka (Somateria mollissima), 47 tuttpütti (Podiceps cristatus), 640 lauku (Fulica atra) ja 40 kalakajakat (Larus canus). 2019. aastal registreeriti väikeste meresaarte haudelinnustiku seire käigus naaskelnoka (Recurvirostra avosetta) leiukoht, kus pesitses 3 paari. Registreeriti ka hänilase (Motacilla flava) leiukoht, kus pesitses 1 paar. Kaitse- eesmärgiks on nimetatud ka tutkas, keda viimati vaatlesid 2014. aastal Hannes Pehlak ja Heikki Luhamaa (Eesti Elurikkuse andmebaas). Tutkas ei ole väga pesapaigatruu lind, mistõttu võib liik alal pesitseda, kui tingimused sobivad talle. Kui palju eri liikide isendeid konkreetsel hetkel Laidevahe looduskaitsealal paikneb, sõltub tuule suunast, vee sügavusest jm teguritest. Taimeliikidest kasvab oja-haneputke (Berula erecta) 0,1 ha suurusel alal, liht-randpunga (Samolus valerandi) 0,2 ha suurusel alal, emaputke (Angelica palustris) 29,3 ha suurusel alal, jumalakäppa (Orchis mascula) 6,52 ha suurusel alal ja ühe punktleiuna, kaunist kuldkinga (Cypripedium calceolus) 2 punktleiuna, kärbesõit (Ophrys insectifera) 0,33 ha suurusel alal, soohiilakat (Liparis loeselii) 0,64 ha suurusel alal ja ühe punktleiuna, vahelmist näkirohtu (Najas marina subsp. intermedia) 1,13 ha suurusel alal, tõmmut käppa (Orchis ustulata) 0,1 ha suurusel alal ja 1 punktleiuna, valget tolmpead (Cephalanthera longifolia) 0,27 ha suurusel alal ja 1 punktleiuna, kõrget kannikest (Viola elatior) 0,02 ha suurusel alal. Ülejäänud Laidevahe looduskaitseala kaitse-eesmärgiks olevate liikide kohta arvukuse hinnangud puuduvad. Tegu on liikidega, mis on varem juba Siiksaare-Oessaare hoiuala või Siiksaare-Oessaare lahtede linnuala kaitse-eesmärgiks seatud. Lisaks eespool kirjas olevale on Laidevahe looduskaitseala kaitse all hoidmine põhjendatud asjaoluga, et kaitseala asub Siiksaare-Oessaare loodusalal ja Siiksaare-Oessaare lahtede linnualal, mis kuuluvad Natura 2000 võrgustikku. 2.3. Kaitstava loodusobjekti tüübi valik Looduskaitseseaduse § 27 kohaselt moodustatakse looduse säilimiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks looduskaitsealad. Laidevahe looduskaitseala on algselt loodud saarestiku, lahe, jäänukjärvede, poollooduslike koosluste ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitseks. Nende loodusväärtuste roll on aja jooksul suurenenud. Hoiuala kaitsekord

15

ei võimalda mitme eri rangusega vööndi moodustamist ja näiteks looduslikult niiskete elupaigatüüpide (rannaniidud, liigirikkad madalsood, sinihelmikakooslused, soostuvad ja soo- lehtmetsad) kaitseks olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööde ja jahi reguleerimist. Hoiuala on mõeldud eelkõige loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsa seisundi tagamiseks. Kuna alal asuvad erinevad loodusväärtused (kooslused ja liigid), siis ei ole püsielupaiga moodustamine otstarbekas, kuna see moodustatakse peamiselt liikide ja nende elupaikade kaitseks, mitte erineva väärtusega looduskompleksi kaitseks. 2.4. Kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piirid Kaitseala piiritlemisel on lähtutud põhimõttest, et kaitsealasse on hõlmatud kaitset vajavad loodusväärtused ja loodusväärtustele vajalik puhver ning ala piirid peavad olema looduses selgelt tuvastatavad ja üheselt mõistetavad. Seetõttu on piiritlemisel kasutatud selgepiirilisi ja ajas vähe muutuvaid objekte (rannajoon, kiviaiad, teed, kõlviku piirid, metsasihid, ojad, kraavid ja parema puudumisel mõttelised sirged), aga ka mõõdistatud katastriüksuste piire. Kaitsealal on sihtkaitsevööndis leiduvate kaitse-eesmärgiks seatud loodusväärtuste puhvrina kasutatud piiranguvööndit, kus asuvad lisaks kaitstavatele elupaigatüüpidele, mille kaitse on tagatud piiraguvööndi kaitsekorraga, ka looduskaitse seisukohast vähemväärtuslikud alad (sh õuemaad). Koordinaadid on esitatud tasapinnaliste ristkoordinaatidena meetermõõdustikus ja geodeetilisel kujul. Kaitseala piir on kantud kaardile, kasutades alusena Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Käesoleva seletuskirja koostamise ajal kehtiva kaitse-eeskirja järgi on Laidevahe looduskaitseala pindala 2454,5 ha, sh sihtkaitsevööndite pindala 1739,7 ha ja piiranguvööndite pindala 714,8 ha. Siiksaare-Oessaare hoiuala pindala on 1518,1 ha. Kaitse all olevaid maid on praegu kokku seega 3972,6 ha. Uue kaitse-eeskirja eelnõu kohaselt on Laidevahe looduskaitseala pindala 4287,4 ha (sellest 1975 ha on maismaa), sh sihtkaitsevööndite pindala 1745,7 ha (sellest on eramaad 337 ha) ja piiranguvööndite pindala 2541,7 ha (sellest on eramaad 463,4 ha). Laidevahe looduskaitseala kavandatavast pindalast moodustavad eramaad kokku 800,4 ha, riigimaad 1262,7 ha, munitsipaalmaad 13,5 ha ja muu maa (veeala ja jätkuvalt riigi omandis olev maa) 2210,8 ha. Kaitsealaga liidetakse hoiuala 1515,4 ha ulatuses ja uue, seni kaitseta ala arvelt laieneb kaitstav ala 314,8 ha. Ka Euroopa tähtsusega linnu- ja loodusala pindala suureneb piiride korrigeerimise tulemusena 314,8 ha. Siiksaare-Oessaare hoiuala liideti tervikuna Laidevahe looduskaitseala koosseisu, kuna kaitse- ja hoiuala väärtused ühtivad, ning need kuuluvad sama loodusala koosseisu. Samuti puudub mitme üksteisega külgneva sarnase kaitstava ala olemasolu vajadus ning hoiuala kaitsekord ei võimalda mitme eri rangusega vööndi moodustamist. Suur osa hoiuala maismaaosast arvati piiranguvööndisse väärtuslike poollooduslike koosluste kaitseks ja metsaelupaigatüübi vanad loodusmetsad (9010*) kaitseks arvati ülejäänud hoiuala osa sihtkaitsevööndisse. Uuest kaitsealaga liidetavast alast on ligikaudu 305,3 ha mereala, kus asuvad elupaigatüübid veealused liivamadalad (1110) ja karid (1170) ja 9,5 ha maismaad (sh 5,4 ha eramaad). Maismaal liidetakse kaitsealaga elupaigatüübi soostuvad- ja soolehtmetsad (9080*) (osaliselt Ado katastriüksus katastritunnusega 59201:004:0132) ala ja riigimaa suure väärtusega metsaala, millel leidub lisaks elupaigatüübile soostuvad- ja soolehtmetsad (9080*) ka 4 ha suurune vääriselupaik.

16

Kaitstavast alast arvatakse välja kokku ligikaudu 7,5 ha, millest enamik on tekkinud piiride vastavusse viimisel aluskaartidega (põhikaart, katastrikaart). Sisuliste muudatustena arvatakse kaitstavast alast välja 0,5 ha Ilo katastriüksuse (katastritunnus 59201:004:0373) õuealast, 1 ha osa Niidu katastriüksusest (katastritunnus 59201:004:0086), mis paikneb eraldi teisel pool Leetsaare teed ega vasta ühelegi elupaigatunnusele, samuti ei ole seal muid loodusväärtusi, ning 0,3 ha Pärdi-Juhani katastriüksusest (katastritunnus 85801:004:0422), kus ei ole ala kaitse- eesmärgiks olevaid loodusväärtusi. Lisaks tsoneeriti ja korrigeeriti ümber vööndeid. Väärtuslikud elupaigatüübid (eelkõige metsaelupaigad) arvati sihtkaitsevööndisse ja alad, kus oli elamu- ja põllumaid ning poollooduslikke kooslusi, arvati piiranguvööndisse. Varem hoiuala koosseisu kuulunud alast arvati piiranguvööndisse 1397,9 ha, sh eramaid 259,2 ha. Varem hoiuala koosseisu kuulunud alast arvati sihtkaitsevööndisse ligikaudu 117,4 ha, millest on eramaid 87,4 ha. Endise Laidevahe looduskaitseala piiranguvööndist tsoneeriti sihtkaitsevööndisse 42,6 ha, sh eramaid 11,7 ha, ning sihtkaitsevööndist piiranguvööndisse 162,4 ha, sh eramaid 64,2 ha. Seoses eramaaga tehti järgmised muudatused. Uut, seni kaitseta eramaad võetakse kaitse alla 5,5 ha. Kaitse alt arvatakse välja 1,8 ha, eramaid. Hoiualast arvati piiranguvööndisse 259,2 ha eramaid ja sihtkaitsevööndisse 87,4 ha eramaid. Kaitseala piiranguvööndist tsoneeriti sihtkaitsevööndisse 11,7 ha eramaid ja sihtkaitsevööndist piiranguvööndisse 64,2 ha eramaid. Vastavalt eelnõukohasele kaitse-eeskirjale koosneb Laidevahe looduskaitseala viiest sihtkaitsevööndist ja viiest piiranguvööndist. Sihtkaitsevööndi režiim on vajalik metsakoosluste loodusliku arengu tagamiseks, poollooduslike koosluste säilitamiseks ning seeläbi elustiku mitmekesisuse ja kaitsealuste liikide elupaikade ning lindude rändepeatus- ja sulgimispaikade säilitamiseks. Sihtkaitsevööndi kaitsekord võimaldab keelata metsaraiet, seada liikumispiiranguid, reguleerida maaparandussüsteemide hoiutöid jms. Elupaikade säilitamise kaudu hoitakse ka tüüpilist maastikuilmet ja kaitstakse kogu looduse mitmekesisust. Sihtkaitsevööndi režiim võimaldab selgemini sõnastada kaitsekorralduslikke piiranguid (liikumispiirangu kehtestamine, uute ehitiste püstitamise keelamine, majandustegevuse, sh metsamajanduse keelamine, maaparandussüsteemide hoiutööde reguleerimine jne). Piiranguvööndid hõlmavad majanduslikult kasutatavaid alasid, kus asuvad hoonestus ja muud rajatised, põllumaad, välja kujunemata vähemväärtuslikud elupaigad (nt noorendikud) ja poollooduslikud kooslused. Kaitseala piiritlemisel lähtuti sellest, et kõik looduslikult niisked elupaigatüübid (rannaniidud, liigirikkad madalsood, sinihelmikakooslused, soostuvad ja soo-lehtmetsad) jääksid tervikuna looduskaitseala koosseisu. Selleks järgiti juba olemasolevat kaitseala piiri, mida laiendati olemasoleva Siiksaare-Oessaare hoiuala arvelt. Kaitseala välispiir kulgeb valdavalt mööda katastriüksuste piire, teeservi ja kiviaedasid nii, et piirnevad teed ja kiviaiad jäävad kaitsealast välja, kõlvikupiire, kraave, rannajoont ja mõttelisi sirgeid. Kaitseala loodeosas kulgeb välispiir mööda kõlviku piiri üle Härma katastriüksuse (katastritunnus 59201:004:0292) punktist koordinaatidega X 431 394,029 Y 6 465 819,209 kuni punktini koordinaatidega X 431 272,730 Y 6 465 949,030 ning sealt edasi mõttelise sirgena kuni ristub Ilo katastriüksuse (59201:004:0373) piiriga punktis koordinaatidega X 431 259,974 Y 6 465 963,703. Piir kulgeb sealt edasi mööda katastripiiri, kuni mõtteline sirge ühendab Härma katastriüksuse (59201:004:0292) loode punkti Kätu katastriüksuse (59201:004:0078) kirdepunktiga. Edasi kulgeb kaitseala välispiir mööda katastriüksuse piiri punktini koordinaatidega X 430 689,629 Y 6 465 995,724. Selles kohas arvati endise Siiksaare-Oessaare hoiuala koosseisust välja umbes 0,5 ha suurune Ilo kinnistu õueala (59201:004:0373), kus ei asu kaitsealuseid

17

elupaigatüüpe. Eespool nimetatud punktist saab alguse mõtteline sirge, mis kulgeb üle Ilo kinnistu ja ristub vastutuleva katastripiiriga punktis koordinaatidega X 430 770,663 Y 6 466 141,525, kust kulgeb edasi mööda katastripiiri lääne poole punktini koordinaatidega X 430 714,424 Y 6 466 138,608. Selles kohas arvati endise Siiksaare-Oessaare hoiuala koosseisust välja 0,05 ha suurune Ilo katastriüksuse õueala. Eespool nimetatud punktist kulgeb piir mööda õueala kõlvikut kuni kiviaiani ja katastriüksuse piirini punktis koordinaatidega X 430 631,499 Y 6 466 136,545. Edasi kulgeb piir mööda katastriüksuse piiri loode poole kuni katastriüksuse (59201:001:0722) nurka. Piir läheb edasi mööda katastrit, jõuab Ado katastriüksuse (59201:004:0132) kagunurka ja kulgeb diagonaalselt üle katastriüksuse Ado katastriüksuse loodenurka. Selle laiendusega võetakse kaitse alla 5,58 ha suurune metsatukk, mis on inventeeritud vanaks laialehiseks metsaks (9020*) (Kadri Tali suulised andmed 2009. aastast ja Marii Aksiim 2014). Eelnimetatud punktist kulgeb välispiir lõunasse mööda katastriüksuse piiri punktini koordinaatidega X 430 021,830 Y6 466 198,212, sealt edasi läheb mõtteline sirge läände katastriüksuse vastasserva punktini koordinaatidega X 429 771,383 Y 6 466 249,294. Edasi kulgeb piir põhja poole katastriüksuse nurgapunktini . Sealt edasi läheb mõtteline sirge loodesse katastripiiril asuva punktini koordinaatidega X 429 528,035 Y 6 466 426,717. Selle laiendusega võetakse kaitse alla ligi 4 ha vääriselupaika. Eelnimetatud punktist liigub piir mööda 59201:001:0722 katastripiiri teeni. Mööda teeääre katastrit kulgeb piir kirdesse kuni Pendu katastriüksuse (59201:004:0336) edelanurgani. Edasi läheb sama katastripiiri mööda kuni vastutuleva teerajani punktis koordinaatidega X 429 675,147 Y 6 467 680,182. Edasi kulgeb välispiir mööda teerada kagu poole, kuni tuleb vastu Sanniko-Benno katastriüksus (59201:004:0553) punktis koordinaatidega X 429 828,236 Y 6 467 505,584. Sellest punktis läheb piir edasi mööda katastripiire kuni vastutuleva elektriliini kõlvikuni Laidevahe looduskaitseala 17 katastriüksusel (59201:001:0722) (kõlvik jääb kaitseala koosseisust välja). Sealt läheb välispiir edasi mööda kõlvikupiiri põhja, kuni ristumiseni katastripiiriga. Eelnimetatud punktist kulgeb piir mööda katastripiiri kagusse kuni punktini koordinaatidega X 432 074,723 Y 6 467 208,641. Edasi kulgeb piir mööda kraaviserva (kraav jääb kaitseala koosseisust välja) põhja poole kuni kraavi lõppu punktis koordinaatidega X 431 892,394 Y 6 467 837,656. Sealt läheb mõtteline sirge kiviaia otspunktini koordinaatidega X 431 934,954 Y 6 467 867,385. Edasi kulgeb piir kirde poole mööda kiviaia äärt pidi kuni vastutuleva katastripiirini punktis koordinaatidega X 432 026,508 Y 6 467 993,024. Nüüd kulgeb piir mööda katastripiiri itta kuni Lõve jõeni punktis koordinaatidega X 432 284,400 Y 6 468 023,976. Sellest punktist kulgeb välispiir edasi jõe äärt mööda (jõgi jääb kaitseala koosseisu) kuni kuivenduskraavini punktis koordinaatidega X 432 211,049 Y 6 468 239,603. Kaitseala piir kulgeb edasi piki kuivenduskraavi (kraav jääb kaitsealast välja) kuni punktini koordinaatidega X 433 216,895 Y 6 468 153,811kus jätkub mõttelise sirgena Kalda katastriüksuse (85801:004:0139) õuealani punktis koordinaatidega X 433 280,858 Y 6 468 083,811. Edasi kulgeb piir mööda õueala kõlvikupiiri lõuna poole kuni punktini koordinaatidega X 433 306,860 Y 6 468 031,180. Sellest punktist läheb mõtteline sirge punkti koordinaatidega X 433 306,438 Y 6 468 014,155. Sealt alates kulgeb piir mööda kiviaedu (kiviaiad jäävad kaitsealast välja) lõuna poole kuni vastutuleva katastripiirini punktis koordinaatidega X 433 389,391 Y 6 467 883,879. Edasi kulgeb piir mööda katastriüksuste piire (85801:004:0102 jääb alast välja) kuni Kopli (85801:004:0433) katastriüksusel vastutuleva teerajani punktis koordinaatidega X 433 509,947 Y 6 467 533,720. Teerajast suundub piir lõunasse (rada jääb kaitseala koosseisust välja) kuni vastutuleva kiviaiani punktis koordinaatidega X 433 503,242 Y 6 467 414,935. Eelnimetatud punktist kulgeb piir mööda kiviaia serva (kiviaed jääb välja) kirdesse kuni vastutuleva haritava maa kõlvikuni punktini koordinaatidega X 433 612,259 Y 6 467 461,385. Edasi jätkub piir mööda kõlvikupiiri lõuna poole kuni vastutuleva rajani, jätkudes mööda rada edela poole kuni katastripiirini punkti koordinaatidega X 433 595,915 Y 6 467 320,707. Edasi kulgeb välispiir mööda katastripiiri punktini X 433 607,562 Y 6 467 285,358. Sellest punktist

18

läheb piir mööda kõlvikupiiri Kopli kinnistul oleva õueala läänepoolse punktini koordinaatidega X 433 550,630 Y 6 467 267,310, kust kulgeb sirgjooneliselt teeni ja edasi mööda teeserva (tee jääb selles lõigus kaitsealast välja) kuni Kase katastriüksusel (85801:004:0364) asuva punktini koordinaatidega X 433 612,664 Y 6 467 129,141. Seejärel läheb piir eespool nimetatud punktist üle nimetatud tee kuni Kase katastriüksusel asuva kiviaiani punkti koordinaatidega X 433 619,897 Y 6 467 151,727 ja sealt põhja poole mööda kiviaeda (jättes selles lõigus kiviaia kaitseala koosseisu), kuni ristub taas Kase katastriüksuse piiriga, edasi järgib katastriüksuse piiri kuni Kase katastriüksusel oleva kiviaiani. Varem Siiksaare-Oessaare hoiualal asunud katastriüksuse idaosas kaitseala piiri korrigeeriti ja varasema kõlvikupiiri asemel kasutati piiritlemisel põhikaardile kantud kiviaeda. Piir kulgeb mööda Kase katastriüksusel olevat õuela kuni punkti koordinaatidega X 433 769,518 Y 6 467 209,506. Edasi kulgeb piir mõtteliste sirgetena (käänupunkti koordinaadid X 433 755,600 Y 6 467 203,233 ja X 433 779,480 Y 6 467 128,330) lõunasse kuni Kase ja Sauna katastriüksusel (85801:004:0129) oleva kiviaiani (jättes kiviaia ja õueala kaitsealast välja). Varem Siiksaare- Oessaare hoiualal asunud katastriüksuse õueala läänepoolses osas korrigeeriti piiri selliselt, et ortofotol nähtav põlluala jääb tervikuna kaitsealale. Kiviaia algusest jookseb piir kuni punktini koordinaatidega X 433 818,660 Y 6 467 012,319 ning sealt mõttelise sirgena kuni Sauna katastriüksuse rohumaani punktis koordinaatidega X 433 838,660 Y 6 466 968,730 ja sealt mööda rohumaa kõlviku piiri teisele poole teed punkti koordinaatidega X 433 786,945 Y 6 466 944,673. Piir kulgeb edasi mööda teid ja tee 21167 Sakla-Siiksaare tee (85801:004:0391) katastriüksust (teed jäävad kaitsealast välja) kuni punktini koordinaatidega X 435 285,906 Y 6 464 710,099. Lisatäpsustusena eelnevalt kirjeldatud lõigus katastriüksuse 85801:004:0108 läänenurgas olevas teede ristumispunktis kulgeb kaitseala piir lõunasse mineva tee järgi. Edasi kulgeb piir edelasse ja järgib katastriüksuste piire kuni punktini koordinaatidega X 435 365,352 Y 6 464 440,010. Sellest punktist jätkub välispiir mööda rada (rada jääb kaitseala koosseisust välja) edela poole kuni punktini koordinaatidega X 435 325,157 Y 6 464 267,599. Eelnimetatud punktist kulgeb piir mööda kiviaeda (kiviaed jääb kaitsealast välja) kuni vastutuleva haritava maa kõlvikuni punktis koordinaatidega X 436 403,706 Y 6 464 782,404. Lisatäpsustusena eelnevalt kirjeldatud lõigus katastriüksuse 85801:004:0284 nelja kiviaja ristumispunktis kulgeb kaitseala piir lõunast põhja. Sellest punktist alates järgib piir haritava maa kõlvikut kuni punktini koordinaatidega X 436 439,062 Y 6 464 837,475. Eelnimetatud punktist kulgeb piir mõttelise sirgena edasi Rähni-Vambola (85801:004:0193) katastriüksuse nurgapunkti. Sealt kulgeb välispiir edasi mööda katastriüksuste piire kuni Kurejala (85801:001:1200) katastriüksuse lõunapunktini. Eelnimetatud punktist läheb mõtteline sirge punkti koordinaatidega X 436 774,209 Y 6 464 999,972, kust kulgeb edasi kirde poole mööda katastripiire, kuni jõuab punktini koordinaatidega X 436 822,900 Y 6 465 095,079. Edasi järgib piir kiviaeda (kiviaed on välja arvatud) kuni punktis koordinaatidega X 436 712,584 Y 6 465 223,599 kulgeb piir katastri nurka. Seejärel kulgeb piir edasi mööda Möldri (85801:005:0223) ja Reinu (85801:005:0221) katastriüksuse piire kuni Reinu katastri nurgapunkti. Piir läheb edasi mõttelise sirgena kagusse Vanareinu katastriüksuse (85801:005:0225) läänepiiril asuvasse nurgapunkti, kulgedes edasi mööda katastri lõunakülgi kuni Vesiaia (85801:005:0023) katastriüksuse läänepunktini. Sealt kulgeb piir mööda kõlvikupiiri ja kiviaeda (aed jääb kaitsealast välja) kuni ristumiseni Reinu katastripiiriga. Ristumiskohast järgmisest läänepoolsest Reinu katastriüksuse nurgapunktist kulgeb piir edasi mõttelise sirgena üle Reinu ja Anni katastriüksuse (vastavalt 85801:005:0220 ja 85801:005:0144) rannikule (X 437 299,806 Y 6 465 708,158). Edasi läheb piir mööda rannajoont kuni punktini koordinaatidega X 437 624,442 Y 6 465 777,650, seejärel mööda merd mõtteliste sirgetena, mille käänupunktid on X 437 638,425 Y 6 465 780,129; X 440 387,529 Y 6 462 206,257; X 438 225,473 Y 6 461 116,442; X 436 696,224 Y 6 461 028,554; X 435 870,076 Y 6 461 608,617; X 432 276,758 Y 6 461 711,710; X 431 831,221 Y 6 457 990,518; X 430 018,787 Y 6 457 990,518 ja X 430

19

005,893 Y 6 459 371,945. Kaitseala mereosale lisandub kaguosas ligi 311 ha, kuna senisest kaitsealast ja hoiualast väljaspool asub elupaigatüüp karid (1170). Edasi kulgeb välispiir mõttelise sirgena kuni kiviaiani punktis koordinaatidega X 430 019,700 Y 6 459 376,920 ja sealt edasi mööda kiviaia telgjoont, kuni ristub Lausi-Aru (59201:004:0407) katastriüksusega punktis koordinaatidega X 430 129,996 Y 6 459 366,183. Edasi läheb kaitseala piir mööda katastriüksuste piire kuni Lausi-Aru (59201:004:0407) katastriüksuse idanurgani ning sealt edasi mõtteliste sirgetena, mille nurgapunktid on X 430 380,292 Y 6 459 299,069 ja X 430 477,960 Y 6 459 264,347. Seejärel liigub piir mööda Nässu (59201:004:0024) ja Imastu (59201:004:0358) katastriüksuse piire kuni Imastu katastriüksuse põhjanurgani (puittaimestiku ja lageda ala piiril). Sealt jätkub piir mööda kiviaeda (kiviaed on välja arvatud) kuni punktini koordinaatidega X 430 979,801 Y 6 460 145,899. Eelnimetatud punktist kulgeb piir mõttelise sirgena Perve katastriüksuse (59201:004:0127) edelanurka. Sellest punktist alates järgib piir katastriüksuste piire ja liigub põhja poole kuni Veere katastriüksuse (59201:004:0013) edelanurka. Eelnimetatud punktist läheb mõtteline sirge kõlvikupiirini punkti koordinaatidega X 430 949,915 Y 6 460 877,066, jättes kraavi kaitseala koosseisu. Eelnimetatud punktist järgib piir kõlvikupiiri kuni punktini koordinaatidega X 430 953,107 Y 6 460 902,703, sealt kulgeb edasi mõttelise sirgena punkti koordinaatidega X 430 953,005 Y 6 460 925,761. Edasi jätkub piir mõttelise sirgena katastriserva punkti koordinaatidega X 430 937,842 Y 6 461 022,953 (Välgu tee jääb suuremas osas kaitsealast välja). Edasi kulgeb piir mööda sama katastriserva (59201:004:0219) kuni katastri läänepiiril asuva nurgapunktini, sellest punktist liigub piir edasi mõttelise sirgena kuni oja vasaku kaldani (oja jääb kaitseala koosseisust välja) punkti koordinaatidega X 430 974,881 Y 6 461 400,630 ning sealt edasi mööda oja vasakut kallast kuni Kukessaare katastriüksuse (59201:004:0219) piirini punktis koordinaatidega X 431 253,713 Y 6 461 484,365. Edasi läheb kaitseala piir mööda Kukessaare maaüksuse piiri ja mõttelisi sirgeid. Esimene mõtteline sirge ühendab Kukessaare kahte nurgapunkti idapiiril asuva väljasopistuse juures ning teine mõtteline sirge katastri nurgapunkti rannikul asuva punktiga koordinaatidel X 431 349,272 Y 6 461 665,224. Sealt mööda rannajoont kuni punktini koordinaatidega X 431 429,022 Y 6 461 726,859. Edasi läheb kaitseala piir mõttelise sirgena kuni vastutuleva teeni punktini koordinaatidega X 431 400,911 Y 6 461 755,955. Seejärel läheb kaitseala piir mööda teeserva kuni punktini koordinaatidega X 431 321,094 Y 6 461 967,405, sealt liigub piir edasi mööda mõttelisi sirgeid (X 431 325,759 Y 6 461 968,557; X 431 324,733, Y 6 461 971,946; X 431 319,539 Y 6 461 988,366 jättes kaitsealast välja parkimisala), kuni jõuab uuesti teeserva punktini koordinaatidega X 431 314,594 Y 6 461 986,936. Sealt kulgeb kaitseala piir edasi mööda teeserva kuni punktini koordinaatidega X 431 321,428 Y 6 462 441,439, kust kulgeb teisele poole teed punktini koordinaatidega X 431 320,829 Y 6 462 449,405. Eelnimetatud punktist jätkub piir mööda katastripiire, kuni punktini koordinaatidega X 431 861,447 Y 6 465 902,918. Eelnimetatud punktist kulgeb välispiir edasi mööda rada lääne poole kuni punktini koordinaatidega X 431 405,907 Y 6 465 819,467. Seejärel läheb piir edasi mööda Härma katastriüksuse piiri kuni punktini koordinaatidega X 431 394,029 Y 6 465 819,209, jõudes sellega välispiirikirjelduse alguspunkti. Kaitseala koosneb viiest sihtkaitsevööndist: Rukla, Laidevahe, Oessaare, Põldealuse ja Sandla- Silma. Rukla sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on looduslike koosluste, kaitsealuste liikide ja nende elupaikade arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina, mistõttu on tegu loodusliku sihtkaitsevööndiga. Laidevahe, Oessaare ja Põldealuse sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on eelkõige rahvusvahelise tähtsusega veelindude rändepeatus-, pesitsus- ja sulgimispaiga, kaitstavate liikide ja nende elupaikade kaitse. Laidevahe sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on Laidevahe lahe, laidude ja kalade koelmuala kaitse. Oessaare sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on Oessaare lahe ja kalade koelmuala kaitse. Põldealuse sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on veel rannikumere koosluste ja laidude, jäänukjärvede ning looduslike ja poollooduslike

20

koosluste kaitse. Sandla-Silma sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on looduslike ja poollooduslike koosluste, kaitstavate liikide ning nende elupaikade kaitse. Eespool nimetatud sihtkaitsevööndite puhul on tegu hooldatavate sihtkaitsevöönditega, v.a Rukla sihtkaitsevöönd. Hooldatava sihtkaitsevööndi kaitsekorra rakendamine tagab paremini seal olevate hooldust vajavate elupaikade soodsat seisundit. Samas toetab sihtkaitsevööndi kaitsekord loodusliku arengu tagamist kaitsealal olevates väärtuslikes metsaelupaigatüüpides. Piiranguvööndi kaitsekord ei võimalda metsakoosluste soodsat seisundit tagada, kuna seal on lubatud teatud piirangutega metsa majandamine. Sihtkaitsevööndid on määratud lähtuvalt loodusväärtuste paiknemisest. Kaitsealale tsoneeritud Liivi lahe, Põldealuse, Rannaküla, Siiksaare ja Turja piiranguvöönd jäävad alale, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse. Põldealuse ja Turja piiranguvööndi vaheline piir ning Rannaküla ja Liivi lahe piiranguvööndi vaheline piir läheb mööda rannajoont. Siiksaare ja Põldealuse piiranguvööndi vaheline piir kulgeb läänest itta mööda mõttelisi sirgeid (vastavalt nurgapunktide koordinaatidega X 434 899,601 Y 6 464 318,878 ja Nigula (85801:004:0385) katastriüksuse nurgapunkt; X 435 162,405 Y 6 464 510,352 ja X 435 140,686 Y 6 464 470,057 ning X 435 253,920 Y 6 464 259,200 ja X 435 247,756 Y 6 464 217,142), katastriüksuse piiri, põllumaa ja metsa, rohumaa ja metsa ning põllumaa ja põõsastiku vahelist kõlviku piiri, kiviaedu (jättes nendes lõikudes kiviaiad Siiksaare piiranguvööndi koosseisu). Turja ja Liivi lahe piiranguvööndit eraldavad mõttelised sirged (nurgapunktide koordinaatidega X 437 099,875 Y 6 462 311,165; X 437 101,530 Y 6 461 632,433 ja X 435 870,076 Y 6 461 608,617). Siiksaare-Oessaare hoiuala liideti tervikuna Laidevahe looduskaitsealaga ning hoiuala kaitsekorra asemel rakendatakse lisanduval alal peamiselt piiranguvööndi kaitsekorda (nii hoiuala maismaa- kui ka mereosa) ja osaliselt sihtkaitsevööndi kaitsekorda (hoiuala maismaaosa). Piiranguvööndi (Sandla-Silma, Põldealuse) koosseisu arvati suurem osa hoiualast, Siiksaare-Oessaare hoiualale jääv vähem väärtuslik maa-ala (elupaigatüüpe ei leidu, osaliselt põllualad, elupaigatüübid (valdavalt poollooduslikud kooslused), mille kaitse tagatakse piiranguvööndi kaitsekorraga). Ülejäänud hoiualaosa arvati sihtkaitsevööndi koosseisu, et tagada seal inventeeritud metsaelupaigatüübi vanad loodusmetsad parem kaitse. Lisaks tsoneeriti osaliselt ümber mitu Laidevahe looduskaitseala vööndit, et tagada väärtuste parem kaitse. Kaitseala edelaosas liideti Kukessaare piiranguvöönd (peamiselt riigi omandis olev maa (Laidevahe looduskaitseala 14 katastritunnusega 59201:004:0629)) ja munitsipaalomandis olev Puhkeala katastriüksus (59201:004:0608) suuremas osas Rannaküla piiranguvööndiga. Lisaks tsoneeriti Siiksaare-Oessaare hoiuala lõunapoolseim lahustükk Rannaküla piiranguvööndisse (katastritunnused 59201:001:0740, 59201:001:0741, 59201:004:0287, 59201:004:0411, 59201:004:0213, 59201:004:0025, 59201:004:0379, 59201:004:0435, 59201:004:0237, 59201:004:0233, 59201:004:0205, 59201:004:0024, 59201:004:0358, 59201:004:0127, 59201:004:0142, 59201:004:0162, 59201:004:0253, 59201:004:0449, 59201:004:0121, 59201:004:0320, 71401:001:0588 tervikuna ja 59201:001:0955, 59201:004:0236, 59201:004:0194, 59201:004:0039, 59201:004:0245, 59201:004:0013, 59201:004:0219 osaliselt). Valdavalt on tegu eramaadega, kuid leidub ka jätkuvalt riigi omandis olevat maad, riigiomandisse kuulub tuletornialune maa ja veel kaks maaüksust. Nende alade puhul on tegu suure looduskaitselise väärtusega elupaigatüüpide aladega (nt rannaniidud, loopealsed, kuivad niidud lubjarikkal mullal) ning rahvusvahelise tähtsusega veelindude rändepeatus-, pesitsus- ja sulgimispaigaga.

21

Siiksaare piiranguvööndiga liideti Siiksaare-Oessaare hoiuala põhja- ja läänepoolsed lahustükid (katastriüksused 59201:004:0371, 59201:004:0374, 85801:004:0072, 85801:004:0122 tervikuna ja 85801:001:1086, 59201:001:0874, 59201:001:0807, 85801:004:0364, 85801:004:0035, 85801:004:0129, 59201:004:0292, 59201:004:0373, 59201:002:0027, 59201:002:0691, 59201:002:0445, 85801:004:0076, 85801:004:0139, 85801:004:0123, 85801:004:0433, 85801:004:0315 osaliselt). Samuti arvati Siiksaare piiranguvööndisse Endreka (59201:002:0275) katastriüksusel paiknev Lõve jõe osa. Nendel aladel asuvad suure looduskaitselise väärtusega elupaigatüübid (poollooduslikud kooslused rannaniidud, loopealsed, kuivad niidud lubjarikkal mullal, niiskuselembesed kõrgrohustud, aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud, puisniidud, puiskarjamaad). Osa Põldealuse, Oessaare, Sandla ja Silma sihtkaitsevööndist liideti Siiksaare piiranguvööndiga (katastritunnused 85801:004:0317, 59201:004:0432, 59201:004:0130, 85801:004:0072, 85801:004:0112, 85801:004:0210, 85801:004:0048, 85801:004:0047, 85801:004:0035, 59201:004:0215 tervikuna ja 85801:001:1086, 59201:001:0874, 85801:004:0448, 85801:004:0309, 59201:004:0224, 85801:004:0011, 59201:004:0373, 85801:004:0162, 85801:004:0139, 85801:004:0076, 85801:004:0123, 85801:004:0078, 85801:004:0433, 85801:004:0364, 59201:001:0722, 85801:004:0394, 85801:004:0119, 85801:004:0191, 85801:004:0385 osaliselt ja jätkuvalt riigi omandis olevat maad), kuna nendel aladel suure loodusväärtusega elupaigatüüpe ei ole (või on väikeste laikudena poollooduslikke kooslusi) ning aladel paikneb hoonestus ja põllualad. Põldealuse piiranguvööndiga liideti Siiksaare-Oessaare hoiualast (katastritunnused 85801:004:0199, 85801:005:0148, 85801:005:0144, 85801:005:0168, 85801:005:0015, 85801:005:0022, 85801:005:0023, 85801:004:0091, 85801:005:0189, 85801:004:0313, 85801:005:0223, 85801:005:0221, 85801:005:0220, 85801:005:0225 ja 85801:004:0422 osaliselt) ja osa Põldealuse sihtkaitsevööndist (katastritunnused 85801:004:0191, 85801:004:0119 ja 85801:004:0385 osaliselt). Rukla loodusliku sihtkaitsevööndi lääneservast arvati välja elupaigatüüp aas-rebasesaba ja ürt- punanupuga niidud (6510) ning liideti Sandla-Silma hooldatava sihtkaitsevööndiga, mille tulemusena on võimalik seda kooslust hooldama hakata. Lisaks arvati välja osa metsasid, milles paiknesid puisniidule juurdepääsuteed, need metsad liideti Sandla-Silma hooldatava sihtkaitsevööndiga. Läänepiir kulgeb nüüd Laidevahe looduskaitseala 17 kinnistu katastrinurgast (59201:001:0722) mõttelise sirgena kraavini punktini koordinaatidega X 429 755,160 Y 6 467 284,026. Põhjaservas kulgeb piir mööda kraavi alates eelnimetatud punktist, jättes kraavi Sandla-Silma sihtkaitsevööndisse, ning jõudes punktini koordinaatidega koordinaadid X 430 550,259 Y 6 467 069,854. Rukla sihtkaitsevööndi idaservas korrigeeriti vööndi piire, mille tulemusena muutus osaliselt ka Sandla-Silma sihtkaitsevööndi piir. Rukla loodusliku sihtkaitsevööndi piir kulgeb eelnimetatud punktist edasi mõttelise sirgena Ado kinnistu (katastritunnus 59201:004:0132) katastrinurka ning sealt edasi läheb piir mööda maaüksust katastriüksuse läänenurka ja kaitseala välispiirini ning edasi mööda välispiiri. Laidevahe sihtkaitsevööndi piir kulgeb mööda Laidevahe lahe rannajoont (jättes veeala ja Laidevahe lahe laidu Laidevahe sihtkaitsevööndisse) ning mõttelist sirget (nurgapunktide koordinaadid X 434 010,010 Y 6 462 932,530 ja X 433 317,086 Y 6 462 626,057). Laidevahe sihtkaitsevööndit on suurendatud vähesel määral Liivi lahe piiranguvööndi arvelt, et vältida mõrdade panekut Laidevahe lahe suudme ette. Mõrdade panek suudmesse takistab kalade vaba liikumist lahtedesse ja Lõve jõkke. Ala tsoneeriti sihtkaitsevööndisse, kuna seal on oluline väärtuste kaitseks rakendada liikumispiirangut ning piiranguvööndi kaitsekord ei võimalda

22

liikumispiirangute seadmist. Samuti on Laidevahe lahe suudmealal vajalik reguleerida kalapüüki, mistõttu liideti ala Laidevahe sihtkaitsevööndiga, mis tagab vajalikud tingimused. Põldealuse sihtkaitsevööndi piir kulgeb alates Uue-Reinu katastriüksusest (85801:004:0257) mööda kaitseala välispiiri kuni Möldri (85801:005:0223) katastriüksuseni. Edasi läheb Põldealuse sihtkaitsevööndi piir mööda katastriüksuste piire kuni Rähni-Vambola (85801:004:0194) katastriüksuse kirdenurgani, kust läheb edasi mõttelise sirgena, kuni ristub rannajoonega punktis koordinaatidega X 437 038,513 Y 6 464 820,531. Edasi järgib Põldealuse sihtkaitsevööndi piir rannajoont (jättes mereala sihtkaitsevööndist välja) kuni punktini koordinaatidega X 437 090,690 Y 6 462 943,904. Sealt edasi läheb Põldealuse sihtkaitsevööndi piir mõtteliste sirgetena (käänupunktide koordinaadid X 437 099,875 Y 6 462 311,165; X 435 080,182 Y 6 462 314,188 ja X 435 076,707 Y 6 462 314,597), kuni ristub taas rannajoonega punktis koordinaatidega X 434 976,618 Y 6 462 336,858. Edasi läheb piir mööda ranna- ja kaldajooni (Põldealuse laht jääb Põldealuse hskv sisse), kiviaia telgjoont, katastriüksuseid ja mõttelisi sirgeid (käänupunktide koordinaadid X 435 638,081 Y 6 463 720,783; X 435 748,939 Y 6 463 735,392 ja X 436 020,251 Y 6 463 554,523). Põldealuse sihtkaitsevööndiga liideti Liivi lahe sihtkaitsevöönd ja osa Siiksaare piiranguvööndist (katastritunnused 85801:004:0422, 85801:004:0091 osaliselt) ning osaliselt Siiksaare-Oessaare hoiuala kagupoolsem lahustükk (katastritunnused, 85801:004:0257, 85801:004:0284, 85801:004:0138, 85801:004:0225 osaliselt ja 85801:004:0473, 85801:004:0062, 85801:004:0198, 85801:004:0182, 85801:004:0310, 85801:004:0057, 85801:004:0202, 85801:004:0063, 85801:004:0387, 85801:004:0064, 85801:004:0061, 85801:004:0194 tervikuna). Sihtkaitsevööndi kaitsekord on vajalik seal asuvate esinduslike metsaelupaigatüübi vanad loodusmetsad kaitseks. Lisaks liideti Põldealuse sihtkaitsevööndiga Siiksaare-Oessaare hoiuala laiud Põdvalaid, Vahelmiserahu ja Allirahu, et tagada sealsetele lindudele pesitsusaegne rahu. Oessaare sihtkaitsevööndi piir kulgeb mööda Oessaare ja Poka lahe kaldajoont (jättes lahed Oessaare sihtkaitsevööndisse). Sandla-Silma sihtkaitsevöönd järgib alates Poldi (59201:004:0404) katastri kagunurgast kaitseala välispiiri kuni katastripunktini koordinaatidega X 432 074,723 Y 6 467 208,641. Seejärel kulgeb mööda katastripiiri kuni punktini koordinaatidega X 432 850,608 Y 6 467 818,455. Eelnimetatud punktist kulgeb vööndipiir edasi mööda kraavi (kraav jääb Sandla-Silma sihtkaitsevööndisse) kuni katastripiirini (71401:001:0589) punktis koordinaatidega X 432 982,166 Y 6 467 140,866. Edasi kulgeb mööda katastripiiri Kuressaare metskond 878 (71401:001:0589) läänepunktini, seejärel kulgeb mööda kraavi (siinkohal jääb kraav Siiksaare piiranguvööndisse) kuni Oessaare lahe kõlvikupiirini punktis koordinaatidega X 433 137,082 Y 6 466 565,179. Edasi kulgeb vööndipiir lõuna poole mööda Oessaare ja Poka lahe kõlvikupiiri kuni Allika (85801:004:0214) katastriüksuse nurgapunktini ning liigub edasi mööda katastripiire kuni Kadariku haritava maa kõlvikuni punktis koordinaatidega X 434 878,583 Y 6 465 589,228. Mööda kõlvikupiiri läheb vööndipiir edasi punkti koordinaatidega X 434 780,280 Y 6 465 404,830, seejärel järgib piir katastripiire kuni rajani punktis koordinaatidega X 434 724,383 Y 6 465 050,614. Edasi kulgeb piir mööda rada, kuni tuleb ette katastripiir punktis koordinaatidega X 434 756,175 Y 6 464 865,214, seejärel läheb piir edasi mööda katastripiire kuni Põldealuse lahe kõlvikupiirini punktis koordinaatidega X 434 887,658 Y 6 464 319,802, kust järgib Põldealuse ja Laidevahe sihtkaitsevööndeid kuni jõudes avamereni punktis koordinaatidega X 433 317,086 Y 6 462 626,057. Sealt jätkub piir mööda rannikut kuni kiviaiani punktis koordinaatidega X 432 010,567 Y 6 462 239,537. Edasi kulgeb piir mööda kiviaeda (kiviaed jääb Rannaküla pv-sse) kuni teeni punktis koordinaatidega X 431 711,687 Y 6 462 461,617. Seejärel läheb piir mõttelise sirgena üle tee punkti koordinaatidega X 431

23

705,160 Y 6 462 463,000, kust kulgeb edasi mööda teed Niidu (59201:004:0086) katastriüksuse kagunurka. Edasi järgib Sandla-Silma sihtkaitsevööndi piir välispiiri kuni Laidevahe looduskaitseala 18 kinnistu (katastritunnus 59201:001:0874) edelanurgani. Eelnimetatud punktist kulgeb mõtteline sirge Lahe (59201:004:0171) katastriüksuse edelapunkti, kust jätkub piir mööda katastripiire põhja poole kuni rajani punktis koordinaatidega X 432 657,757 Y 6 465 593,975. Edasi kulgeb piir mööda rada kuni Laidevahe looduskaitseala 18 kinnistu katastripiirini punktis koordinaatidega X 432 588,695 Y 6 465 828,634. Edasi kulgeb piir mööda sama katastripiiri kuni punktini koordinaatidega X 432 460,281 Y 6 466 188,074. Eelnimetatud punktist läheb mõtteline sirge Ilo (59201:004:0373) katastriüksuse kirdenurka, kust jätkub piir mööda katastripiire, kuni jõuab välispiirini Ilo (59201:004:0374) katastriüksuse läänepunktis. Mööda välispiiri liigub piir edasi, kuni tuleb vastu Rukla looduslik sihtkaitsevöönd Ado (59201:004:0132) katastriüksuse läänepunktis. Edaspidi järgib vööndipiir Rukla loodusliku sihtkaitsevööndi piiri kuni Sandla-Silma hooldatava sihtkaitsevööndi alguspunktini Poldi (59201:004:0404) katastri kagunurgas. Osa Siiksaare piiranguvööndist (katastriüksused 85801:004:0214 ja 85801:004:0378 osaliselt ning tervikuna 85801:001:1076, 85801:001:1082, 85801:001:1081, 85801:004:0404, 85801:004:0096, 85801:004:0361, 85801:004:0365 ja jätkuvalt riigi omandis olevat maad) liideti Põldealuse, Sandla-Silma ja Oessaare sihtkaitsevööndiga. Sihtkaitsevööndi kaitsekord on vajalik seal asuvate metsaelupaigatüüpide soostuvad ja soo-lehtmetsad ning vanad loodusmetsad kaitseks. 2.5. Kaitsekord 2.5.1. Kaitsekorra kavandamine Kaitsekorra väljatöötamisel on arvestatud kaitsealal asuvaid loodusväärtusi (vastavalt alal tehtud inventuuridele ja seiretele) ning osaliselt kaitseala tsoneeringu ja kaitse-eeskirja kohta koostatud eksperdiarvamust (Marika Kose 2011). Kaitse-eeskirjaga kehtestatavad piirangud on sätestatud ulatuses, mis tagab kaitsealal asuvate liikide ja looduslike elupaikade soodsa seisundi ning on proportsionaalne saavutatavale efektile. Kaitseala kaitse-eeskiri seab kitsendused omandiõigusele (Eesti Vabariigi põhiseaduse; edaspidi PS § 32). Keskkonda mõjutava tegevuse õigusliku regulatsiooni aluseks on PS §-st 5 tulenev loodusvarade ja loodusressursside kui rahvusliku rikkuse säästva kasutamise põhimõte. Elu- ja looduskeskkonna säästmise ja sellele tekitatud kahju hüvitamise kohustus tuleneb PS §- st 53. Tulenevalt PS §-dest 5, 32 ja 53 ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja looduskaitseseaduse alusel võib omandiõigust piirata. Omandiõiguse põhiolemuse säilimiseks peavad seadusest tulenevad piirangud olema proportsionaalsed ehk piirangu eesmärgi saavutamiseks sobivad, vajalikud ja mõõdukad. Kaitse-eeskirjaga piirangute seadmise eesmärk on alal leiduvate loodusväärtuste säilimine. Ühtlasi täidetakse direktiivist 92/43/EMÜ riigile tulenev kohustus tagada loodusväärtuste kaitse Natura 2000 võrgustiku alal. Neid eesmärke saab lugeda õiguspäraseks, kuna abinõud, mis soodustavad eesmärgi saavutamist, on õiguslikult sobivad: kaitseala moodustamine ja loodusväärtusi kahjustavatele tegevustele piirangute seadmine aitab kaasa kaitseala eesmärkide täitmisele. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne. Kaitse-eeskirja regulatsiooni eesmärgi (loodusväärtuste säilimine) täitmiseks ei ole muid vähemalt sama efektiivseid, kuid isikuid vähem koormavaid meetmeid.

24

Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt isikutele antud õigusesse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Eesti ja Euroopa loodusväärtuste säilimine on oluline eesmärk. Alale kaitse tagamisega ja tegevustele piirangute seadmisega ala loodusväärtused säilivad, loodusväärtusi kahjustavate tegevuste elluviimisel need hävivad. Vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele on kaitseala tsoneeritud viieks piiranguvööndiks ja viieks sihtkaitsevööndiks. Leebem kaitserežiim seaks ohtu kaitseala eesmärkide saavutamise, kuna ei võimalda tagada teadaolevate mere-, ranniku-, niidu-, soo- ja metsakoosluste ning kaitse-eesmärgiks olevate liikide säilimist. Seniste kaitseala piiride muutmiseks ja kaitsekorra uuendamiseks tunnistatakse pärast antud eelnõu kohase määruse jõustumist kehtetuks Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määruse nr 176 „Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas” § 1 lõike 1 punkt 57 ja lisas olev kaart „Siiksaare-Oessaare” ning Vabariigi Valitsuse 5. novembri 2002. a määrus nr 334 „Laidevahe looduskaitseala kaitse alla võtmine ja Laidevahe looduskaitseala kaitse-eeskiri”. Metsamajandusliku ja kaevandamisalase ettevõtluse korral on teada risk, et tegevust ei saa võimaldada juhul, kui see kahjustab loodust või elukeskkonda. Ettevõtlusvabadus ei anna isikule õigust nõuda rahvusliku rikkuse ega riigi vara kasutamist oma ettevõtluse huvides. Omandiõigus ja ettevõtlusvabadus ei ole piiramatud õigused. Kaitse-eeskirjaga alale seatud eesmärk kaalub üles omandiõiguse ja ettevõtlusvabaduse riive. Järgnevates kaitsekorra peatükkides on esitatud kitsenduste kaupa põhjendused, miks need piirangud on vajalikud. 2.5.2. Kaitsekorra üldpõhimõtted Kaitse-eeskirja kohaselt on inimestel lubatud viibida ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal, välja arvatud 15. veebruarist kuni 31. juulini Rukla sihtkaitsevööndis ning 1. aprillist kuni 31. augustini Laidevahe ja Põldealuse sihtkaitsevööndi laidudel. Sihtkaitsevööndis viibimise keeld ei laiene järelevalve- ja päästetöödele, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusele ning kaitseala valitseja nõusolekul teostatavale teadustegevusele. Inimeste viibimine on piiratud ajaliselt lindude pesitsuskohtades, täpsemalt on piiranguid põhjendatud käesoleva seletuskirja peatükis 2.5.4.3. Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud õuemaal ja kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. Teistes kohtades on telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal lubatud ainult kaitseala valitseja nõusolekul. Eeskirja kinnitamise hetkel on ettevalmistatud ja kaitseala valitsejaga kooskõlastatud lõkkekoht Kukessaares Puhkeala katastriüksusel (59201:004:0608). Rahvaürituse korraldamiseks ei ole vaja seal valitseja nõusolekut küsida. Kaitseala valitseja saab anda nõusoleku ka näiteks lõkke tegemiseks koosluste hooldustöödeks või muul põhjendatud juhul, seades vajaduse korral lõkke tegemisele tingimusi, mis väldiksid kaitsealuste elupaigatüüpide ja kaitsealuste liikide elupaikade kahjustamist. Poollooduslike koosluste hooldamisel ja eriti taastamisel on tihti otstarbekas raiutud võsa või väärtusetuks muutunud hein lähikonnas ära põletada. Kaitseala valitseja nõusolekul ettevalmistatud ja tähistatud telkimiskohti kaitsealal praegu ei ole, kuid kaitsekord võimaldab vajaduse korral neid tulevikus rajada.

Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine teedel ning jalgrattaga sõitmine radadel. Kaitseala valitseja nõusolekul on sõidukiga sõitmine väljaspool teid lubatud ka kalapüügiks vajaliku

25

veesõiduki veekoguni viimisel. Teistel juhtudel on sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala kaitse korraldamise ja valitsemisega seotud töödel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel, liinirajatiste hooldustöödel ja kaitse-eeskirjaga lubatud töödel ning põllu- ja metsamajandustöödel. Kooskõlastuse ujuvvahendi transportimiseks väljaspool teed saab anda juhul, kui sellega ei kahjustata pinnast ega kaitseväärtusi. Veesõidukite veeskamise kohad on Kukessaare paadisild ja Rootsi-Sadama koos vaatetorniga. Lisaks on lautrikohti, mis on igaüheõiguse põhimõttel kasutatavad või asuvad eramaadel, näiteks Põessaare piirkonnas, Abaja Laidevahe kirdenurgas ja Pikanina (Abajast läänepool). Ehitusseadustiku § 92 lõike 1 kohaselt on tee inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või liiklemiseks ettenähtud rajatis. Teede all mõistetakse ka ajalooliselt väljakujunenud ja kasutuses olevaid teid, kui nende kasutamine on võimalik pinnast kahjustamata. Üldjuhul on teed kantud põhikaardile pidevjoonena ja rajad katkendjoonena. Kaitseala teedel sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmisele kohalduvad liiklusseaduses sätestatud nõuded ja piirangud. Sealhulgas tuleb arvestada, et maastikusõidukit tohib teel liikumiseks kasutada liiklusseaduse §-s 154 nimetatud juhul, st jõgede, teede ja muude takistuste ületamiskohtades ning lumega kaetud teel, mis ei ole mootorsõidukitele ajutiselt läbitav, ning teel, kus seda lubab sellekohane liikluskorraldusvahend, samuti politsei- ja tollitöötajad ametiülesannete täitmisel, haige toimetamisel haiglasse, päästetööde tegemisel ning muudel juhtudel, mis on seotud ametiülesannete täitmisega (nagu elektri- ja sideliinide hooldus- ja parandustööde tegemine või muud sellised tegevused). Kavandatavad sõidukitega liikumise piirangute leevendused on kooskõlas looduskaitseseadusega ja nende tõttu ei seata ohtu kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamist. Mootorsõidukiga sõitmise lubamine ainult teedel on õigustatud, sest nii ei tekitata pinnasekahjustusi ega kahjustata kaitstavaid kooslusi ja liikide elupaiku. Erandina on näiteks kaitse-eeskirjaga lubatud töödel võimalik sõita ka väljaspool teid. Erandite nimistus on muu hulgas metsamajandustööd, kuna kaitsealal on vaja raietöid teha näiteks poollooduslike koosluste taastamiseks ning piiranguvööndis on raie teatavate piirangutega lubatud, ning põllumajandustööd, et kaitsealal asuvaid põllukultuure hooldada. Väljaspool teid lubatakse sõita ka liinirajatiste hooldustöödel, sest kaitseala läbivad elektriliinid. Kaitse-eeskirjaga lubatud tegevuste alla käib ka kütitud jahisaagi, nagu põdra, hirve, metskitse ja metssea maastikusõidukiga transportimine, kuna jahipidamine on kaitse- eeskirja alusel lubatud.

Kaitseala veekogudel on lubatud ujuvvahendiga sõitmine, arvestades järgmisi erisusi: Oessaare ja Laidevahe sihtkaitsevööndis ning Põldealuse ja Aenga lahes on mootoriga ujuvvahendiga sõitmine keelatud, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel järgmistel põhjustel. Märtsi lõpust juuli lõpuni kestab veekogudel ja laidudel pesitsevate lindude pesitsusperiood, kui aktiivne veekogudel liikumine häirib munade haudumist, pesapoegade toitmist ja pesakondade toitumist. Juulis-augustis lisanduvad veekogudel liikuvatele lennuvõimetutele poegadele sulgivad veelinnud, kes samuti ei suuda lennata. Lisaks peatub alal kevad- ja sügisrändel hulganisti linde, kelle rahu segatakse. Lindude häirimatuse tagamiseks ei ole veealal liikumise täielik keelamine vajalik, kuid oluline on liikumismahu reguleerimine (suurem osa inimesi eelistab mootorpaate aerupaatidele), arvestades haude- ja rändlinnuliikide erinevat häirimistundlikkust. Lisaks kaasnevad mootoriga ujuvvahenditega liiklemisega ohutegurid, milleks on peamiselt müra, lainetus, kalda erosioon, setete liikumine ja troofsuse muutus ning võimalikud kütuse ja õli lekked. Müra ja lainetus häirivad linde nii pesitsemise, sulgimise kui ka rändel peatumise ajal. Võimalikud lekked ja erosioon mõjutavad negatiivselt koosluse seisundit. Piirang kehtib aasta läbi, kuna leebe talve korral ei pruugi lahed külmuda ning mootoriga ujuvvahendiga liikumine on võimalik, mis toob omakorda kaasa

26

häirimise. Nii sisepõlemismootoriga kui ka võimsamate elektrimootoriga veesõidukitega saab liikuda üsna kiiresti, mis häirib linde, ja seetõttu ei eristata mootori alusel veel liiklemist. Kaitsealal on lubatud jahipidamine 1. novembrist 31. märtsini, välja arvatud linnujaht, mis on aasta läbi keelatud. Jahipidamine kaitsealal väljaspool lubatud ajavahemikku ja vööndeid on lubatud kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul kaitse-eesmärgist lähtuvalt, ulukite tekitatud kahjustuste vältimiseks, väikekiskjate arvukuse reguleerimiseks ning teadustöö eesmärgil. Laidevahe looduskaitseala on osa Siiksaare-Oessaare lahtede linnualast, mis on oluline rändepeatus-, pesitsus- ja sulgimispaik paljudele veelindudele (nt valgepõsk-lagle, viupardi ja sõtka suured rändekogumid) ning linnujahi lubamine seaks ohtu linnuala kaitse-eesmärkide soodsa seisundi. Kuna ränne on lindude jaoks äärmiselt ohtlik ettevõtmine, siis rändel hukkub looduslikel ja inimtekkelistel põhjustel (sh jahipidamine olulistes rändepeatuspaikades) väga suur osa lindudest ning nii väheneb lindude arvukus. Jahipidamine peletab linnud peatumisaladelt, mistõttu on nad sunnitud rännet jätkama enneaegselt, poolnälginuna ja alternatiivset puhkeala leidmata. Näiteks on lindude häirimise vältimine kevadrändel üks väga oluline pesitsusedukust (otseselt seotud ka lindude arvukusega) mõjutav tegur, mille tagamisel on märkimisväärne roll ka Eestil. Laidevahe looduskaitsealale jäävad osaliselt suhteliselt pika rannajoonega Kallemäe ja Pihtla jahipiirkond. Mõlemale jahipiirkonnale säilib Laidevahe looduskaitseala moodustamisel linnujahi pidamise võimalus suhteliselt suurel mereranniku alal väljaspool moodustatavat kaitseala. Arvestada tuleb ka seda valdkonda reguleerivaid õigusakte. Linnustiku kaitse eesmärgist lähtudes on kaitsekorraldusliku tööna kaitsealal vajalik varakevadine väikekiskjate küttimine. Kaitse-eesmärke ohustavate ulukite hulka liigitatakse need ulukid, kes võivad hakata tekitama kahju kaitseala loodusväärtustele. Näiteks metssiga kaitstavatele taimeliikidele nende kasvualadel, samuti rebane ja kährik lindudele nende pesitsus- ja peatuspaikades. Kaitseala valitseja võib kaaluda jahi lubamist ka juhul, kui see on vajalik inimese elule või tervisele tekkiva ohu ja ulukite tekitatud kahjustuste vältimiseks. Uluki tekitatud kahjustuste hulka kuuluvad näiteks röövloomade tekitatud kahju kariloomadele ja metssigade kahjustused põllukultuuridele. Kaitseala valitseja võib lubada jahipidamist konkreetsele ulukiliigile igakordse kahju tekkimise korral. Kuna ei ole teada, milline liik ja millisel ajahetkel võib kaitsealal muutuda kaitse-eesmärke ohustavaks, siis ei ole otstarbekas esitada nende liikide loetelu ja küttimise aega, vaid kaitseala valitseja saab määrata, millise liigi küttimist, kui palju, millal ja millisel viisil võib konkreetsel juhul lubada. Poollooduslike koosluste aladel on nende ilme ning liigikoosseisu tagamiseks vajalik rohu ja roo niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ning harvendamine või raadamine. Vajalikku tegevust korraldab kaitseala valitseja. Poollooduslike koosluste hooldamine on vajalik tegevus, kuna hooldamata kooslused (erinevad niidutüübid) võsastuvad või kasvavad täis pilliroogu ning poollooduslikke kooslusi hooldamata ei ole võimalik tagada kaitse-eesmärkides nimetatud elupaigatüüpide soodsat seisundit. Vastavalt looduskaitseseadusele on kinnisasja valdajal õigus poolloodusliku koosluse säilimiseks vajaliku töö tegemiseks taotleda loodushoiutoetust. 2.5.3. Tegevuste kooskõlastamine kaitseala valitsejaga Tegevused, mis on keelatud, kui selleks ei ole kaitseala valitseja nõusolekut, on määratud vastavalt looduskaitseseaduse § 14 lõikele 1. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid, kehtestada detail- ja üldplaneeringut, lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada lautrit

27

või paadisilda, anda projekteerimistingimusi, anda ehitusluba, rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist, ning jahiulukeid lisasööta. Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamist või kaitseala seisundit. Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas. Praktikas on tingimuste esitamine kõige enam kasutatav võte, millega välditakse kaitsealadel majandustegevuse kahjustavat mõju. Enamasti ei keelata tegevust, mis on kaitse-eeskirjas lubatud kaitseala valitseja nõusolekul, vaid püütakse kaalutlusõiguse kaudu leida lahendusi, kus tegevus loodusväärtusi ei kahjusta, ühitades looduskaitse ja arendushuvid. 2.5.4. Sihtkaitsevööndi kaitsekord 2.5.4.1. Sihtkaitsevööndi eesmärgid Sihtkaitsevööndi kaitserežiim on vajalik kaitseala eesmärkide saavutamiseks ja loodusväärtuste säilimiseks. Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate loodusväärtuste säilitamiseks. Kaitsealal on viis sihtkaitsevööndit: Laidevahe sihtkaitsevöönd, Oessaare sihtkaitsevöönd, Põldealuse sihtkaitsevöönd, Rukla sihtkaitsevöönd ja Sandla-Silma sihtkaitsevöönd. Laidevahe sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on Laidevahe lahe, laidude, rahvusvahelise tähtsusega veelindude rändepeatus-, pesitsus- ja sulgimispaiga, kaitstavate liikide ja nende elupaikade ning kalade koelmuala kaitse. Oessaare sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on rahvusvahelise tähtsusega veelindude rändepeatus-, pesitsus- ja sulgimispaiga, kaitstavate liikide ja nende elupaikade kaitse ning kalade koelmuala kaitse. Põldealuse sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on rannikumere koosluste ja laidude, jäänukjärvede, rahvusvahelise tähtsusega veelindude rändepeatus-, pesitsus- ja sulgimispaiga, looduslike ja poollooduslike koosluste, kaitstavate liikide ning nende elupaikade kaitse. Rukla sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on looduslike koosluste, kaitsealuste liikide ja nende elupaikade arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina. Sandla-Silma sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on looduslike ja poollooduslike koosluste, kaitstavate liikide ning nende elupaikade kaitse. Kaitse-eesmärgi saavutamine Laidevahe, Oessaare, Põldealuse ja Sandla-Silma sihtkaitsevööndis tagatakse vajaduse korral hooldustöödega ning Rukla sihtkaitsevööndis üksnes loodusliku protsessina. 2.5.4.2. Lubatud tegevused Sihtkaitsevööndis on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks kaitseala valitseja nõusolekul ettevalmistatud kohas. Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas ja rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks kaitseala valitseja nõusolekul ettevalmistatud kohas.

28

Valitseja nõusoleku saamise nõue ettevalmistamata kohas rahvaürituse jaoks aitab hinnata rahvaürituse toimumiskoha sobilikkust, et vältida elustiku häirimist juhuslikes kohtades. Samas saab kaitseala valitseja vajaduse ja võimaluse korral seada nõusoleku andmisel tingimusi nii, et rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas ei ohustaks loodusväärtusi. Samuti võib lisatingimuste seadmine olla vajalik enam kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamisel ettevalmistatud kohas, et üritus ei seaks ohtu kaitstavate loodusväärtuste soodsat seisundit. Seega on kavandatud piisav paindlikkus ürituste võimaldamiseks juhul, kui need ei ohusta loodusväärtusi. Laidevahe looduskaitsealal puuduvad külastustegevuseks ja väärtuste tutvustamiseks vajalikud infrastruktuurid, nagu ettevalmistatud matkarajad, linnutornid, parklad, telkimisplatsid, infostendid. Kalapüük Laidevahe, Oessaare, Sandla-Silma ja Põldealuse sihtkaitsevööndis on lubatud, arvestades järgmisi erisusi: sikuti, spinningu ja lendõngega on lubatud püüda 1. juunist kuni 31. märtsini, lõkspüünistega on lubatud püüda Põldealuse sihtkaitsevööndi merealal 15. juulist kuni 31. märtsini, kuna eeldatavasti ei sea see ohtu kaitseala kaitse-eesmärkide soodsat seisundit. Kalapüügi piiramine toetab kaitseala kaitse-eesmärke, sest sellega väheneb lindude häirimine neile kõige olulisemal ajal, milleks on pesitsusaeg. Kalapüügi piirangute kehtestamine on vajalik eelkõige linnukaitselistel eesmärkidel. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta toob välja, et peame kohaldama meetmeid lindude tahtliku häirimise eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, niivõrd kui selline häirimine on direktiivi eesmärkide seisukohalt oluline. Häirimise all mõistetakse igasuguseid väliseid tegureid, mis mõjuvad loomaliigile negatiivselt, kulutades nende energia- ja ajaressurssi ülearustele liigutustele (Krüger, T. 2016. Zum Einfluss von Kitesurfen auf Wasser- und Watvögel – eine Übersicht. Informationsdienst Naturschutz Niedersachsen). Häirimine takistab või paneb ümber korraldama (elutähtsaid) tegevusi, nagu toiduotsimine, toitumine, enese puhastamine, munemine, söötmine, ning muid tegevusi, mis on seotud loomade paljunemise ja arenemise protsesside või puhkehetkedega (Reichholf, 2001). Häirimisi võivad põhjustada teised loomad (röövloomad, kariloomad), looduslikud protsessid (kõrgvesi, tormid, põlengud) või inimesed. Eesti Ornitoloogiaühingu trükises „Euroopa Liidu tähtsusega linnualad Eestis” (Kalamees, 2003) on Siiksaare-Oessaare lahtede linnustiku ohuteguriks lisaks teistele ohtudele (maakasutuse vähenemine, saastamine, looduslikud protsessid, jahipidamine, kuivendamine, infrastruktuurid) välja toodud ka kalapüük. Kui lind valib pesitsemiskohta, siis on sellel ajal oluline, et seal ei oleks häirimisfaktoreid, ja kui häirija viibib lindude territooriumil pesitsemisperioodil, siis linnud ei alusta seal pesitsemisega. Häirija hilisemal saabumisel haudumisperioodi ajal võib samuti pesitsemine ebaõnnestuda. Lindude tundlikkus varieerub liigiti ja liigisiseselt, samuti sõltub see mitmest tegurist, nagu koloonia suurusest, aastaajast, linnu vanusest, toitumisest, häirimistüübist ja nende lähenemiskiirusest, lähenemisnurgast ja suurusest. Vee- ja rannikulindude pesitsuskohad asuvad lahtedel ja lahtede ümbruses (nt laiud, rannaniidud, roostikud). Laidevahe looduskaitsealal tehakse väikeste meresaarte haudelinnustiku seiret. Üks seirejaam asub ka Laidevahe siselahes ja seire käigus hinnatakse muu hulgas ala külastuskoormust. Laidevahe lahe puhul moodustavad selle peamiselt kalastajad. Viimases seires, mis toimus 2016. aastal 23. mail ja kus hinnati 38 laidu, kajastati seiretulemustest, et külastuskoormuse mõju on olemas 19 laiul ja 19 laiul mõju puudus. Kuna lindude pesitsusaja vältel viibivad kalamehed paatidega või paatideta lahel ning võttes arvesse, et pesitsusajal on linnud pelglikumad ja võivad tõusta pesalt lendu juba siis, kui häirija on küllaltki kaugel, siis selle ohu vähendamiseks on mõistlik lubada kalapüüki väljaspool kriitilist pesitsusaega alates 1. juunist kuni 31. märts. Inimene on samuti osa loodusest, ta on üks paljudest loomaliikidest ning vajab

29

samuti toitu, eluaset ja paljunemisvõimalust, aga see ei õigusta ülemäärast inimmõju ega vabasta inimest vastutusest (Primack, R. P., et al.; 2008). Ülemäärane inimmõju Laidevahe looduskaitsealal on praegu kevadsuvisel ajal lahtedel ja sealsetel rannaniitudel, ajal, kui käiakse põhiliselt haugi püüdmas (pärast keeluaja lõppu, mis on meres 1. maist), aga samal ajal on linnud veel tundlikud, sest pesitsemisperiood kestab. Lisaks kalapüügi piiramisele on pesitsusedukuse tagamiseks pesitsusajal kehtestatud liikumispiirangud maas pesitsevatele linnuliikidele kõige olulisemates pesitsuskohtades. Juunikuust alates on enamik linde jõudnud esimese kurna ära muneda, mistõttu edaspidine häiring kalapüügiga on vähem oluline ega kujuta enam nii suurt ohtu, sest linnupojad on koorunud. Edaspidine oht tuleneb suuremas osas poegade üleskasvatamise ajal ja selle ohu vähendamiseks on seatud liikumispiirang laidudel 1. aprillist kuni 31. augustini, mis kestab pikemalt kui häirimise tõttu kehtestatud kalapüügipiirang. Need alad on ohustatud linnuliikide (sealhulgas kaitstavate liikide ja linnudirektiivi liikide) olulised pesitsusalad, kus inimeste viibimine häirib pesitsevaid linde, põhjustades pesapaikade hülgamist, munade või pesapoegade hukkumist. Maas pesitsevate lindude lendu ajamisel avastavad nende pesad kiskjad ja röövlinnud, suureneb pesarüüste. Suurenenud pesarüüste mõju võimendavad ka tihedusest sõltuvad protsessid: mida väiksem on pesitsustihedus, seda halvemini suudavad kahlajad pesi röövloomade ja -lindude eest kaitsta ning väiksema arvukusega populatsioonides mängivad kehvema pesitsusedukusega aastad või negatiivsed sündmused suuremat rolli (Kaasiku, 2019. Maaspesitsevate lindude pesarüüste rannaniidu elupaigas: 2019. aasta uuringu tulemused ja 2015.–2019 aasta uuringute kokkuvõte). Väikesed meresaared on ainsad või ühed peamised pesitsusbiotoobid järgmistele liikidele: ristpart (Tadorna tadorna), merisk (Haematopus ostralegus), naaskelnokk (Recurvirostra avocetta), liivatüll (Charadrius hiaticula), soorüdi (Calidris alpina), kivirullija (Arenaria interpres), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), hõbekajakas (Larus argentatus), merikajakas (Larus marinus), räusk (Hydroprogne caspia), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), väiketiir (Sternula albifrons), kormoran (Phalacrocorax carbo), rohukoskel (Mergus serrator), jääkoskel (Mergus merganser) punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), hahk (Somateria mollissima), tõmmuvaeras (melanitta fusca), kühmnokk-luik (Cygnus olor), hallhani (Anser anser), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis) (EL merestrateegia raamdirektiivi (2008/56/EÜ) kohane merekeskkonna seisundihinnang teemal linnustik (D1, D4)). Häirimise vältimine on oluline ka lindude rände ajal rändepeatus- ja toitumispaikades. Kui talvitusaladelt pesitsusaladele siirduvad linnud rändepeatuspaikades rahulikult puhata ja toituda ei saa, ei suuda nad edukaks pesitsemiseks piisavalt energiat koguda. Rändeteel häiritud lindude pesitsemine võib suurema tõenäosusega ebaõnnestuda kui nendel lindudel, kes rändepeatuspaikades end segamatult kosutada saavad. Samuti annavad kehvemas seisundis linnud vähem järglasi ja nende järglaste ellujäämus on väiksem. Kui ei suudeta tagada rahu lindudele olulistes rändepeatuspaikades, vähendab see aja jooksul ühe või teise liigi arvukust. Sama oluline on rahu tagamine sügisrändeaegsetes peatuspaikades, sest rändamine on lindude jaoks energiakulukas ettevõtmine ja lindudel on vaja rändeteel aeg-ajalt energiavarusid täiendada, et elusatena talvitusaladele jõuda. Linnukaitselistel eesmärkidel kalapüügi piiramine aitab kaasa ka kalade taastootmisele lahtedel. Eelkõige aitab kalapüügipiirang täiendavalt kaitsta haugi, kelle kudeaegne kaitse kehtib meres 30. aprillini. Laidevahe lahe (kuulub põhikaardi alusel merealale) puhul on sisuliselt tegemist siseveekoguga, kus külmal kevadel võib kudemine ja kalade liikumine kudealadele kesta oluliselt kauem kui 30. aprillini. Lisaks on kudealalt lahkuvad haugid eriti aplad ja kergesti tabatavad. Kalade taastootmise võimaldamine suurendab lindude toidubaasi. Laidevahe ja Oessaare lahe kalaliikidest on esindatud ahven, angerjas, haug, hõbekoger, koger, kiisk, koha, latikas, lest, linask, luts,

30

meriforell, meritint, nurg, roosärg, räim, säinas, särg, teib, viidikas, mudamaim, ogalik ja hink. Lisaks on ala suurepärane noorjärkude kasvulava, sest madal vesi soojeneb kiiresti ja pakub kaladele häid toitumistingimusi. Laidevahe siselahed ja rannikujärved on olulised kalade sigimis- ja turgutusalad, mistõttu ala väärib kaitsmist ka kalastiku seisukohast. Kalapüük Laidevahe, Oessaare ja Sandla-Silma sihtkaitsevööndis ning Põldealuse sihtkaitsevööndis nakke ja kurnpüünistega on keelatud aasta läbi. Kurnpüünistega püük pole alal lubatud, kuna ala ei ole kurnpüüniste kasutamiseks sobilik. Kui häirimine kõrvale jätta, siis üks kõige suurem kalapüügi negatiivne mõju linnustikule on kaaspüük. On teada, et merelindudele kõige ohtlikum kalapüügivahend on nakkevõrk, kuna toidu järele sukeldudes võivad linnud võrkudesse takerduda ja selle tagajärjel hukkuda. Linde ohustab kalavõrkudesse sattumine eelkõige rände- või talvitumisperioodil, kui nad kogunevad suurtesse parvedesse ja toituvad kaladest, keda samal ajal püüavad ka kalurid. Ka põhjaloomastikust toituvaid linde ohustab võrkudesse takerdumine, kuna tihti koonduvad kalaparved rikka põhjaelustikuga piirkondadesse, mis on olulised lindude toitumisalad, kuid samad piirkonnad on ka kalurite lemmikpaigad. Sukelpartidest on ala kaitse-eesmärgiks seatud sõtkas (Bucephala clangula), tuttvart (Aythya fuligula), punapea-vart (Aythya ferina), aul (Clangula hyemalis), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), lauk (Fulica atra) ja hahk (Somateria mollissima). Seega on nakkevõrgu kasutamine keelatud aasta läbi. Samuti on selle ala puhul tegemist Saaremaa lõunaranniku ühe tähtsama kalade taastootmisalaga. Väljapüütavate kalade kogus on oluliselt suurem nakke, lõks- ja kurnpüünistega püügi puhul kui näiteks teiste madalatel veekogudel lubatud püügivahendite kasutamisel. Seetõttu on sellel alal nakke- ja kurnpüüniste kasutamise keelamine aasta läbi ja lõkspüüniste kasutamise keelamine (v.a Põldealuse sihtkaitsevööndi merealal 15. juulist kuni 31. märtsini) vajalik ka kalastiku kaitse eesmärgil, et säilitada Laidevahe lahe ja kaitseala jäänukjärvede väärtus olulise kalade taastootmisalana. Kuna Laidevahe looduskaitsealal paikneb hulganisti suure looduskaitselise väärtusega elupaigatüüpe ja liike, siis on oluline tagada nende esinduslikkuse säilimine või paranemine koosluse hooldustöö ning liikide elutingimuste parandamise kaudu. Üldiselt on kaitseala sihtkaitsevööndis parimaks kaitsemeetmeks metsakoosluste ja liikide elupaikade kujunemine looduslike protsesside kaudu, kuid mõnel juhul võib olla vajalik ka sekkumine. Näiteks võib vajalikuks osutuda metsa- või sookoosluste kuivenduse mõju vähendamiseks vajalike tööde tegemine. Seetõttu on kaitseala valitseja nõusolekul sihtkaitsevööndis lubatud kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks ja taastamiseks vajalik tegevus ja koosluste kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile ning poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalikud hooldus- ja taastamistööd, välja arvatud Rukla sihtkaitsevööndis. Rukla sihtkaitsevöönd on looduslik sihtkaitsevöönd, kus on kooslused ja liikide elutingimused jäetud looduslikule arengule. Kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks lubatud tegevuse alla käib ka nuhtlusisendite ja väikekiskjate arvukuse reguleerimine. Liigikaitselised ja koosluste taastamistega seotud tööd planeeritakse kas kaitseala kaitsekorralduskava või liigikaitse tegevuskava alusel. Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud olemasolevate ehitiste hooldustööd, Sihtkaitsevööndisse jäävateks ehitisteks, mis vajavad hooldust, on näiteks Sääretuka tuletorn, Kõiguste-Allirahu tulepaak ja olemasolevad lautrikohad. Kaitseala valitseja nõusoleku nõue ehitiste ja kraavide (üksikkraavid on rajatised) hooldamiseks võimaldab seada hoiutöödele tingimusi, et tagada loodusväärtuste soodsat seisundit. Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd. Maaparandussüsteemide hoiutöid saab lubada juhul, kui

31

sellega ei kahjustata metsa või märgalaökosüsteemide veerežiimi või see on vältimatu, et tagada näiteks teel liikumise ohutus. Hoiutööde lubamisel hindab Keskkonnaamet ühelt poolt tegevuse potentsiaalset mõju ala loodusväärtustele, teisalt kaalub, kas hooldamata jätmine tekitaks kahju väljaspool kaitseala asuvatele aladele. Hoiutööd, milleks on vajalik kaitseala valitseja nõusolek, on näiteks puittaimestiku raiumine, veejuhtme sügavuse ja põhjalaiuse taastamine sette eemaldamisega, truubi ja regulaatori settest puhastamine, truubiotsakute korrastamine ja voolutakistuse eemaldamine, välja arvatud juhul, kui voolusängist kõrvaldatakse voolutakistusena üksikuid esemeid, nagu langenud puud, suuremad kivid, prügi jne, samuti ei ole kaitseala valitseja nõusolekut vaja rohttaimede ja peenvõsa niitmiseks. Samas on oluline, et ka nende tööde tegemisel arvestataks ala kaitse-eesmärki ega kahjustataks loodusväärtusi. Kunagise kunstliku veerežiimi taastamist ei lubata, sest puudub vajadus teha olemasolevad kraavid veel sügavamaks või muuta nende asukohta, mis kahjustaks kaitsealal asuvaid loodusväärtusi. Kraavide hoiuks tingimuste seadmisel tuleb vältida pinnase liigset kuivendamist, mis võib mõjutada kaitstavate koosluste (eelkõige liigniiskete koosluste) seisundit. Kaitseala metsaelupaikade ja märgala seisundi parandamiseks on oluline võimaldada loodusliku veerežiimi taastamist ja kraavide sulgemist. Vastavad tegevused planeeritakse kaitsekorralduskavaga. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud pilliroo ja adru varumine kaitseala valitsejaga kooskõlastatud kohtades ja tingimustel. Loa väljastamiseks tuleb kirjutada kiri Keskkonnaameti e-posti aadressile [email protected], kus analüüsitakse väljaspool teeala sõitmise põhjust, seejuures vaadatakse üle, et selles piirkonnas, kus tahetakse väljaspool teed sõita, ei oleks kaitse-eesmärgiks olevaid loodusväärtusi, mida võidakse kahjustada. Kui kõik on korras, siis väljastatakse luba. Loa saab anda ka teatud perioodiks (näiteks aastaks), kuid seejuures tuleb arvesse võtta Keskkonnaameti seatud tingimusi. Kaitseala valitseja saab vajaduse korral suunata pilliroovarujaid ja reguleerida varutava pilliroo koguseid ning seada tingimusi roo varumise ajale sõltuvalt kaitsealuste, sh varapesitsejate roostikuliikide olemasolust ja nende soodsa seisundi tagamisest. Adru varumine on agariku ehk furtsellaaria ja adru kogumine rannalt. Adru varumise lubamisel aitab selle eelnev kaitseala valitsejaga kooskõlastamise nõue tagada, et varumist tehtaks rannikukooslusi säästval viisil. Kaitseala valitseja saab seada selleks tingimusi ja suunata adru varujaid nii, et adru kogumise käigus ei kahjustataks kaitseala kaitseväärtusi. Adru ja pilliroo varumist saab lubada väljaspool lindude pesitsusaega ning säilitada vajaduse korral roostikulindudele (näiteks roo-loorkull) pesitsemiseks olulisi roostikumassiive. Roovarumist saab lubada kas külmast või põuast tahkel pinnasel või tehnikaga, mis pinnast ei kahjusta. Kaitse-eeskirja eelnõuga ei ole reguleeritud piiranguvööndis adru kogumist, mistõttu rakendub looduskaitseseadus § 37 lõike 3 punkt 6, mis toob välja, et ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud riiklikuks seireks, kaitstava loodusobjekti valitsemisega seotud töödeks või tiheasutusalal haljasala hooldustöödeks, kutselise või harrastuskalapüügi õigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks, pilliroo varumiseks ja adru kogumiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks. 2.5.4.3. Keelatud tegevused Sihtkaitsevööndis on, arvestades kaitse-eeskirjaga sätestatud erisusi, keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine. Vastavalt majandustegevuse seadustiku üldosa seadusele on majandustegevus iga iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga püsiv tegevus, mis ei ole seadusest tulenevalt keelatud. Tegevus, mille suhtes on kehtestatud teatamis- või loakohustus,

32

loetakse samuti majandustegevuseks ka juhul, kui selle eesmärk ei ole tulu saamine. Seega kõik kaitse-eeskirja kaitsekorra peatükis reguleeritud tegevused, mis on määrusega lubatud või lubatud kaitseala valitseja nõusolekul ja mida tehakse tulu saamise eesmärgiga, ning tegevused, mis on lubatud või lubatud kaitseala valitseja nõusolekul ja millega kaasneb teatamis- või loakohustus, on kaitsealal lubatud majandustegevus. Kaitse-eeskirjaga lubatakse sihtkaitsevööndis majandustegevust, mis ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärki või seisundit. Inimeste viibimine on keelatud Rukla sihtkaitsevööndis 15. veebruarist kuni 31. juulini ning Laidevahe ja Põldealuse sihtkaitsevööndi laidudel 1. aprillist kuni 31. augustini, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitse- eeskirjaga lubatud töödel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel. Rukla sihtkaitsevööndi ajaline piirang on seotud merikotkaga, kelle pesitsusperiood algab varem ja lõpeb varem võrreldes veelindude pesitsusperioodiga Laidevahe ja Põldealuse sihtkaitsevööndi laidudel. Piirang on pandud järgmistel põhjustel. Need alad on ohustatud linnuliikide (sealhulgas kaitstavate liikide ja linnudirektiivi liikide) olulised pesitsusalad, kus inimeste viibimine häirib pesitsevaid linde ja põhjustab pesapaikade hülgamist, munade või pesapoegade hukkumist. Kui maas pesitsevad linnud lendu ajada, avastavad nende pesad kiskjad. Pesitsusedukuse tagamiseks on pesitsusajal kehtestatud liikumispiirangud maas pesitsevatele linnuliikide kõige olulisemates pesitsuskohtades. Liikumispiirangud on kehtestatud, et tagada kaitstavate haudelinnuliikide pesitsus- ja sulgimisaegne rahu ning rändlindude häirimatus olulises koondumispaigas. Eri vööndites tuleneb erinev liikumispiirangu aeg konkreetsete alal pesitsevate kaitsealuste linnuliikide pesitsusperioodi pikkusest. Kaitsealal on keelatud uue ehitise püstitamine välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul tee, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta rajatise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu tarbeks ning tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitseala tarbeks, kusjuures kaitseala tarbeks ehitise püstitamisel ehituskeeluvööndisse ei laiene ehitisele ranna ja kalda ehituskeeluvööndi ehituskeeld. Kaitseala tarbeks rajatavate ehitiste alla kuuluvad eelkõige laudad, varjualused ja muud kaitseala poollooduslikel kooslustel karjatatavate kariloomade tarbeks vajalikud ehitised, hooldustehnika liikumiseks vajalikud rajatised (sh purded, truubid), koosluste ja liikide elupaikade taastamiseks vajalikud rajatised ning loodushariduse edendamiseks vajalikud rajatised ja väikehooned (sh laudteed, vaatlustornid, kuivkäimlad). Kaitseala tarbeks vajalikke rajatisi on vajaduse korral lubatud püstitada ka ehituskeeluvööndisse, kuna poollooduslikud kooslused asuvad ulatuslikul alal ka ehituskeeluvööndis, seega võib osutuda vajalikuks poollooduslike koosluste lähistele näiteks loomade varjualuse rajamine. Samuti võib osutuda vajalikuks loodushariduse edendamiseks vajalike rajatiste (nt linnuvaatlustorni) püstitamine ehituskeeluvööndisse. Samuti võib tekkida vajadus kinnistu tarbeks tee või muu tehnovõrgu rajatise püstitamine (nt internetikaabel). Näiteks jääb kaitseala Põldealuse sihtkaitsevööndisse tervikuna Põessaare katastriüksus tunnusega 85801:004:0158, kuhu on inventeeritud osaliselt rannaniit) hoonestatud (elamumaa sihtotstarbega) katastriüksus. Samuti võib tekkida vajadus rajada või renoveerida juurdepääsuteid nii poollooduslike koosluste hooldamiseks kui ka muul eesmärgil. Uute ehitiste või rajatiste püstitamiseks või renoveerimiseks saab loa anda ainult juhul, kui selle käigus või tulemusel ei kahjustata kaitsealuste liikide elupaiku või kaitstavate elupaigatüüpide seisundit. 2.5.5. Piiranguvööndi kaitsekord 2.5.5.1. Piiranguvööndi eesmärgid

33

Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse. Piiranguvööndi kaitse- eesmärk on rahvusvahelise tähtsusega veelindude rändepeatus-, pesitsus- ja sulgimispaiga, elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme, poollooduslike koosluste ning kaitstavate liikide ja nende elupaikade säilimine. Laidevahe looduskaitsealal on viis piiranguvööndit: Liivi lahe piiranguvöönd, Põldealuse piiranguvöönd, Rannaküla piiranguvöönd, Siiksaare piiranguvöönd ja Turja piiranguvöönd. 2.5.5.2. Lubatud tegevused Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus, arvestades kaitse-eeskirjas sätestatud erisusi. Lubatud on kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis ei ole selleks kaitseala valitseja nõusolekul ette valmistatud ega tähistatud. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis ei ole selleks kaitseala valitseja nõusolekul ette valmistatud ega tähistatud, on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. Piiranguvööndis ei paikne nii olulisi loodusväärtusi, et rahvaürituse korraldamine väljaspool ettevalmistatud kohta peaks olema keelatud või lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. Piiranguvöönd on sobiv koht näiteks loodusharidusürituse korraldamiseks. Kuid rahvarohked (üle 50 osalejaga) üritused on lubatud vaid kaitseala valitseja nõusolekul, et valitseja saaks seada tingimusi looduse kahjustamise vältimiseks. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaüritus võib kahjustada ala loodusväärtusi (metsaelupaigatüüpe, soo- ja poollooduslikke kooslusi). Piiranguvööndis on lubatud kalapüük, kuna see ei kahjusta eeldatavasti ühtegi ala kaitse- eesmärgiks olevat loodusväärtust. Samas tuleb arvestada kalapüüki reguleerivates õigusaktides sätestatut. Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud veekogu veetaseme ja kaldajoone muutmine, sest kalavarude säilitamise ja kudemistingimuste parandamise eesmärgil võib vajalikuks osutuda mõne kraavi setetest puhastamine või sulgemine, mis omakorda võib mõjutada siselahtede veetaset. Lisaks jäävad piiranguvööndisse lautrikohad, mille korrastamine võib osutuda vajalikuks. Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud uue ehitise püstitamine, kusjuures kaitseala tarbeks ehitise püstitamisel ehituskeeluvööndisse ei laiene ehitisele ranna ja kalda ehituskeeluvööndi ehituskeeld. Uute ehitiste püstitamine on lubatud, sest piiranguvööndisse jäävad õuealad ja elamumaa sihtotstarbega katastriüksused, kus üldjuhul loodusväärtusi inventeeritud ei ole. Uute ehitiste püstitamise lubamisel lähtub kaitseala valitseja sellest, et see ei kahjustataks oluliselt väärtuslikke kooslusi ja kaitsealuste liikide elupaiku. Kaitseala tarbeks vajalikke ehitisi (näiteks kariloomade varjualuseid) on vajaduse korral lubatud rajada ka ehituskeeluvööndisse. Piiranguvööndis on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul roo varumine külmumata pinnaselt, kui roo varumise viis (nt käsitsi varumine), kasutatav tehnika (kerged masinad, laiad rehvid) või kuiv pinnas võimaldab seda teha selliselt, et roo varumise käigus ei kahjustataks kaitseala pinnast. Roo varumiseks loa andmisel tuleb arvestada ka lindude pesitsus- ja rändeperioode. Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud turberaie ainult häil- ja aegjärkse raiena kuni 2 ha suuruse langina, välja arvatud elupaigatüübile puiskarjamaad vastavates puistutes. Aegjärkse raiega raiutakse metsa järkude kaupa, mistõttu toimuvad keskkonnamuutused sujuvamalt ning seetõttu pole mõju niivõrd järsk ja tugev kui näiteks

34

lageraiel. Nii on liikidel rohkem aega muutustega kohaneda. Häilraied on väikese pindalaga ja sarnasemad looduslikule häilule. Nii tagatakse paremini koosluste ja liikide kaitse ning hoitakse ära liiga kiired muutused piiranguvööndi metsade vanuselises struktuuris. Lage- ja veerraie ei ole lubatud, kuna need ei ole looduspärased ja kahjustavad enam maastikuilmet, ei soodusta bioloogilise mitmekesisuse säilimist ning vähendavad metsamaastiku sidusust. Piirangute peamiseks põhjuseks on see, et lageraiepõhise metsamajandusega kaasneb oluline mõju elustikule. See on eeskätt põhjustatud lokaalsete elupaikade ja populatsioonide hävimisest ning muutustest ökoloogilistes seostes. Taolisest metsamajandusest tingitud ühetaoline puistuareng ning metsade homogeniseerumine ei taga pikas perspektiivis metsaliikide elujõulisust. Inimtekkeliste tegurite (nt. lageraiete) puhul on iseloomulikuks servaefekti tõttu vähenenud välisteguritest puutumata koosluste siseosa pindala. Mistõttu väheneb liikidele sobilike elupaikade pindala mitte ainult raiete toimumise alal vaid ka sellega piirnevatel aladel. Kuna lageraiel raiutakse lank lagedaks ühe raiekorraga, on sellest põhjustatud häiring suurem võrreldes aegjärkse- või häilraiega. Ka kehtivas eeskirjas ei ole lageraie lubatud. Veerraie suurendab samuti servaefekti ja tekitab loodusmaastikusse sobimatuid sirgeid koridore, mis suurendaksid ka tormimurru ja -heite ohtu. Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 31 võib piiranguvööndis seada raielangi suurusele metsaseadusest erinevaid piiranguid, kui need on vajalikud koosluse või kaitsealuse liigi säilimiseks. Aegjärkse- ja häilraie langi suurusetele on seatud piirangud võrreldes metsaseaduses lubatud suurima langi pindalaga, sest piiranguvööndi metsad on puhveralaks sihtkaitsevööndis paiknevatele väärtuslikele metsadele, seega on nende metsade säilimine oluline üleminekualana lagedate niiduelupaikade ning metsaelupaikade vahel, vähendades kaitse-eesmärgiks olevatele (linnu)liikidele mõjuvat servaefekti. Sagedaseimad looduslikud häiringud on esimese rinde puude väljalangemisel 25–50 m läbimõõduga häilude teke. Sarnase mastaabiga ja looduslikku dünaamikat matkivate lankidena tehtud raie meenutab looduslikke häiringuid rohkem kui metsaseadusega maksimaalselt lubatud suurusega uuendusraie langid ning metsakoosluse kui terviku taastumine toimub kiiremini. Seega ei tohi langi pindala olla suurem kui 2 ha, siis on häiringute mõju väiksem, samuti aitab selline langisuurus tagada metsade loodusliku uuenemise, sest kõrval asuvate metsade mõju on veel küllalt suur. Liiga suured langid killustavad kaitsealuste liikide elupaikade ümber olevaid metsakooslusi ja puhvertsooni ning vähendavad metsamaastiku sidusust. Suuremate lankide puhul ei uuene lank looduslikult nii efektiivselt, mistõttu peab taastamisse sekkuma inimene. See omakorda viib paigast loodusliku tasakaalu. Elupaigatüübile puiskarjamaad vastavates puistutes ei ole ka häil- ja aegjärkne raie lubatud, kuna puiskarjamaadeks inventeeritud aladel on eesmärk need kujundada puiskarjamaaks kujundussraie abil. Kujundusraiete kooskõlastamine kaitseala valitsejaga võimaldab seada tingimusi kujundusraiete tegemiseks. Puiskarjamaadel kujundusraiete tegemisel tuleb arvestada sellega, et alles jäetakse vanad (ka õõnsad ja kuivanud), erilise kujuga puud ning mõistlik on alustada veel säilinud lagendike laiendamisest. Esimeses järjekorras tuleb eemaldada võsa ja põõsarinne, seejärel valikuliselt puud. Puiskarjamaadele on omane puurinde tiheduse suur varieeruvus ‒ see võib sarnaneda hõreda metsaga või koosneda vaid üksikutest puudetukkadest ning vahelduda põõsastike ja avatud rohumaalaikudega. Puiskarjamaadel ei ole lubatud puude istutamine, kuna nii ei säili puiskarjamaadele eriomane struktuur (eriliigilised ja erivanuselised puud ja põõsad vahelduvad lagedate aladega, kus kasvab liigirikas niidutaimestik) ja sellega ohustatakse kaitse-eesmärgiks seatud elupaigatüübi säilimist. Info, kus on inventeeritud puiskarjamaad, on kantud Eesti looduse infosüsteemi. Keskkonnaregistrisse kantud inventuuriandmed on aluseks otsuse tegemisel. Maaomaniku kinnistul inventeeritud elupaigatüübid on nähtavad ka metsaregistrist.

35

Elustiku mitmekesisuse säilitamiseks tuleb raiel ühe hektari kohta (aegjärksel raiel viimase raiejärgu tegemisel) jätta alles vähemalt 20 tihumeetrit kasvavaid puid või nende säilinud püstiseisvaid osi, mis ei kuulu koristamisele ja jäävad metsa alatiseks. Elustiku mitmekesisuse tagamiseks alles jäetavad puud valitakse eri puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid, samuti eritunnustega, nagu põletamisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puid. Ettekirjutus säilikpuude kohta tagab kooslusesse suurediameetrilise surnud puidu ja suurte vanade elusate puude tekkimise, mis on peamised struktuurielemendid, mille puudus on Eesti metsakooslustes kõige suurem. Samuti tagab piisava arvu säilikpuude jätmine metsa varieeruvad valgustingimused, mis soodustab erinevate nõudlustega kuivade metsade elustikurühmade parema raiejärgse ellujäämuse ja metsa uuenemise. Aegjärkseks- ja häilraieks on vajalik kaitseala valitseja nõusolek. Nõusoleku andmisel võib kaitseala valitseja seada tingimusi, mis aitavad täita kaitse-eesmärke. Näiteks võib seada tingimusi raie viisile (aegjärkne- või häilraie) lähtudes konkreetse ala metsade iseloomust. Tingimuste seadmisel arvestatakse, et parimal võimalikul viisil oleks tagatud bioloogiliselt mitmekesise metsaökosüsteemi ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse. Ajalist piirangut raietele on võimalik seada looduskaitseseaduse isendikaitse sätete alusel lähtudes konkreetsel alal esinevate liikide nõudlusest. Raie vältimine lindude pesitsusperioodil peaks tagama lindude pesitsusaegse häirimatuse. Kuna piiranguvööndi kaitse-eesmärgiks on elustiku mitmekesisuse, maastikuilme, koosluse loodusliku tasakaalu, liigilise ja vanuselise mitmekesisuse säilitamine, siis on kaitse-eesmärkide saavutamiseks äärmiselt vajalik kaitse- eeskirjaga täpsustada raietingimusi, et võimaldada piiranguvööndis nii metsa majandamist kui ka loodusväärtuste säilimist. 2.5.5.3. Keelatud tegevused Piiranguvööndis on keelatud uue maaparandussüsteemi rajamine, maavara kaevandamine, puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine ning biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, välja arvatud põllu- ja õuemaal. Nende tegevuste lubamine pole võimalik, ilma et kahjustataks kaitsealal asuvaid ja kaitse- eesmärkides nimetatud elupaigatüüpe ning kaitstavate liikide elupaiku ja kasvukohti. Uue maaparandussüsteemi rajamine on keelatud, kuna selle lubamine pole võimalik, ilma et kahjustataks alal asuvaid loodusväärtusi (eelkõige märgalaelupaiku). Maavara kaevandamise piirang on vajalik maastiku ilme ja koosluste säilitamiseks. Maavara kaevandamisega kaasneb kaitstavate elupaigatüüpide ja liikide elupaikade hävitamine ja tegevus muudab oluliselt ala veerežiimi, mistõttu ei saa seda kaitsealal lubada. Puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine on keelatud, kuna see vaesustab metsade looduslikku mitmekesisust ja maastikuilmet. Biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine kahjustab elupaigatüüpide soodsat seisundit ning põhjustab muutusi koosluste liigilises koosseisus. Põllu- ja õuemaal piiranguid ei seata. Piiranguvööndis on keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kaitseala valitseja võib lubada puidu kokku- ja väljavedu, kui pinnas seda võimaldab (näiteks põua- aasta). Külmumata pinnaselt puidu kokku- ja väljaveo lubamisel aitab selle eelnev kaitseala valitsejaga kooskõlastamise nõue tagada, et ei seataks ohtu ala kaitse-eesmärkide saavutamist (nt ei kahjustataks veoga kaitse-eesmärgiks seatud elupaigatüüpe).

36

3. Menetluse kirjeldus Laidevahe looduskaitseala kaitse-eeskirja avalik väljapanek toimus ajavahemikul 18.01.2021 kuni 01.03.2021. Samal ajavahemikul toimus ka avalik väljapanek Keskkonnaameti Kuressaare kontoris, Sandla kultuurimajas ja Saaremaa Vallavalitsuses. Teade kaitse-eeskirja menetlemise algatamise kohta ilmus 13.01.2021. aastal ajalehes Õhtuleht ja kohalikus ajalehes Meie Maa ning 12.01.2021. aastal Ametlikes Teadaannetes. Kaitse-eeskirja eelnõuga sai tutvuda ka Keskkonnaameti veebilehel. 05.04.2021. aastal toimus kaitse-eeskirja avalik arutelu veebirakenduse Microsoft Teams vahendusel, sest seoses COVID-19 viiruse levikuga ei olnud võimalik koosolekuks kokku saada. Koosolekust võttis osa 7 inimest ja Keskkonnaameti esindajatest võttis osa 12 inimest ehk kokku osales koosolekul 19 inimest. Lisaks 5. aprilli koosolekule korraldas Keskkonnaamet huvigruppide soovil ka korduva avaliku arutelu kokkusaamise teel. Korduv avalik arutelu toimus 12. augustil Sandla kultuurimajas ja sellest võttis osa 27 inimest (neist 3 Keskkonnaameti esindajad). Looduskaitseseaduse §-s 9 sätestatud kaitse alla võtmise menetluse käigus saadeti 127 teadaolevale kinnisasja omanikule (sh Riigimetsa Majandamise Keskus, Maanteeamet, Veeteede Amet ja Saaremaa Vallavalitsus) teade kaitse-eeskirja eelnõu avalikustamise, sh avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu kohta. Teavitus saadeti ka Keskkonnainspektsioonile, Maa-ametile, MTÜ-le Eesti Metsa Abiks, Eesti Erametsaliidule, OÜ-le Roogkatus ja Sandla Külade Seltsile. Lisaks saadeti teade kolmele huvilisele. Kirjas paluti teha parandusettepanekuid ja esitada vastuväited. Kirjad sisaldasid teadet, et kui vastuväiteid ega ettepanekuid kirjas nimetatud tähtajaks ei esitata, loetakse seda kaitse-eeskirja muutmise eelnõuga nõustumiseks. Nimetatud ajaks saabunud ettepanekutele ja vastuväidetele Keskkonnaamet ka vastas ning need on kajastatud tabelis 1 ja tabelis 2. Teisel avalikul arutelul esitati suuliselt sarnaseid ettepanekuid ja vastuväited nagu esimesel arutelupäeval. Huvigruppide suurim murekoht on seotud sõidukiga sõitmisega, väljendatakse soovi sõita aladel, mida Keskkonnaamet ei loe teeks või rajaks, sest need ei ole kantud pidevjoonena või katkendjoonena põhikaardile.

37

Tabel 1. Maaomanike seisukohad vastuseks Keskkonnaameti 11.01.2021 väljasaadetud kirjadele (lühendid: LKA – looduskaitseala, HA – hoiuala, SKV – sihtkaitsevöönd, PV – piiranguvöönd)

Maaomanik Arvamuse või ettepaneku kokkuvõte Keskkonnaameti seisukoht ja selgitused Ansu 85801:004:0198 Esitati vastuväide:

1) Maaomanik keeldub kinnistu arvamisest Laidevahe LKA koosseisu. Viidatakse ekspertiisi lausetele, et Siiksaare- Oesaare hoiuala ja Laidevahe looduskaitseala liitmise põhjendusena on välja toodud, et puudub erinevate kaitstavate alade olemasolu vajadus ja soov territooriumi otstarbekamalt hallata. Tuuakse välja, et LKS ei näe ette niisugusel põhjendusel ala kaitse alla võtmist ning et loodusobjekti kaitse alla võtmist reguleerib LKS § 7.

2) Lisatakse, et hoiuala piires on samuti võimalik elupaikade ja kasvukohtade kaitseks hinnata kavandatavate tegevuste mõju.

Kinnistu kogupindalaga 11 ha on praegu hoiuala all ning seal asuvad elupaigatüübid lood (*6280), vanad loodusmetsad (*9010), kadastikud (5130) ja rannaniidud (*1630). Eelnõu järgi tsoneeritakse ala Põldealuse SKV-sse.

1) Selgitati, et kaitse-eeskirja eelnõu ekspertiis annab hinnangu Laidevahe looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõule, sealhulgas välispiirile ja tsoneeringule, samuti Siiksaare-Oessaare lahtede linnuala ja Siiksaare- Oessaare loodusala piiride muutmise vajaduse kohta. Loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse põhjendused on esitatud eelnõu seletuskirjas. Laidevahe looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõu seletuskirjas on esitatud loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldused, mis on reguleeritud looduskaitseseaduse §-ga 7. Lisaks on seletuskirjas põhjendused lubatud ja keelatud tegevuste kohta.

2) Hoiualad erinevad kaitsealadest selle poolest, et nende kaitsekord tuleneb otse looduskaitseseadusest ja neile ei koostata eraldi alapõhist kaitse- eeskirja. Hoiualal kavandatava tegevuse mõju elupaikade ja liikide seisundile hinnatakse igakordsel tegevuse kooskõlastamisel kaitseala valitsejaga. Kahjuks ei võimalda hoiuala kaitsekord reguleerida kõiki tegevusi, mis võivad avaldada negatiivset mõju kaitse-eesmärkidele. Näiteks ei võimalda hoiuala kaitsekord reguleerida selliseid tegevusi nagu kalapüük, jahipidamine ja rahvaürituse korraldamine. Looduskaitseala kaitsekorraga on võimalik reguleerida konkreetseid tegevusi, mis võivad avaldada negatiivset mõju kaitse-eesmärkidele, sh rahvaürituse korraldamist, kalapüüki või linnujahti.

Lepiku 85801:004:0119 Esitati ettepanek: Korrigeerida kaitstava ala piiri ja arvata kaitse-eeskirja alusel kaitstavast alast välja Lepiku maaüksus. Põhjendused: seal ei asu ohustatud ja haruldasi elupaigatüüpe ega kaitsealuseid liike; Lepiku on küla keskuse osa, mistõttu ei tohiks seda erinevalt käsitleda; kinnistul asub taristu elektripaigaldise ning tee ja varega; kõlvikuline koosseis on haritav maa, rohumaa ja muu maa; kinnistu soetamise ajal oli kinnistul kehtiv hoonestusõigus ning ootus, et kinnistut on võimalik taashoonestada ajaloolise külakeskkonna taastamise

Kinnistu kogupindalaga 3,53 ha on praegu SKV-s. Eelnõuga on planeeritud tsoneerida PV-sse.

Kaitse-eeskirja eelnõu järgi on Lepiku maaüksus tsoneeritud SKV-st PV-sse ehk kaitsekorda on plaanis leevendada. PV on mõeldud eelkõige puhveralana kultuurmaastike ja looduslike koosluste vahel. Samuti on eelnõu järgi PV eesmärk ka maastikuilme säilimine. PV-s on keelatud need tegevused, mis võivad ohustada kaitseala loodusväärtusi, näiteks uute maaparandussüsteemide rajamine. PV-s on lubatud maa sihtotstarbeline kasutamine, kuid teatud piirangutega. PV-sse võivad kuuluda ka talud koos taristuga. PV-s on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud ka uue ehitise püstitamine. Kui kinnistul paiknevad vanad taluasemed, siis

38

eesmärgil; kinnistu asub kaitseala piiril ning selle väljaarvamine ei lõhu kaitstava ala terviklikkust.

taashoonestamine on keskkonnaameti nõusolekul jätkuvalt võimalik. Alal on osaliselt inventeeritud poollooduslik kooslus 5130 kadastikud. Ettepanekut ei võetud arvesse.

Pärdi-Juhani 85801:004:0422

Esitati ettepanek: Korrigeerida kaitstava ala välispiiri. Maaomaniku hinnangul ei ühti katastriüksuse piir piirikirjeldusega. Viia piir vastavusse piirikirjeldusega.

Laidevahe LKA on loodud 2002. aastal, sel ajal ei olnud aluskaardid ega piirikirjeldused nii täpsed, mistõttu piirikirjeldusele lisaks oli samal ajal oluline vaadata välispiiri ka kaitseala kaardil. Praegu kehtiva kaitse-eeskirja piirikirjelduses on halvasti väljendatud Pärdi-Juhani maaüksuse põhjaosa olemasolu kaitseala koosseisus. Laidevahe looduskaitseala kaitse-eeskirja muutmise üks eesmärke on ka välis- ja vööndipiiride korrigeerimine ja piirikirjelduse täpsustamine. Kaitsealade piiri määramisel kasutatakse selgepiirilisi ja ajas vähe muutuvaid objekte (teed, kraavid, jõed, metsasihid, kiviaiad jms), samuti peavad olema piirid looduses täpselt tuvastatavad ning kui see pole võimalik, siis kasutatakse ka katastripiire või mõttelisi sirgeid. Sellel alal ei asu kaitse-eesmärgiks nimetatud loodusväärtusi, samuti ei tohiks alal tehtavad tegevused oluliselt mõjutada kaitseala ega linnu- ja loodusala loodusväärtusi ja kaitse-eesmärke ning piir on võimalik tõmmata kiviaedade vahelt (nii, et tee jääb välja), mistõttu jäetakse 0,3 ha suurune ala (0,04 ha-d jääb ka Nigula kinnistule), kuhu on märgitud kaks vana taluaset välja, sealjuures hakkab kaitseala piir jooksma mööda kiviaeda (läänepoolsed kiviaiad jäävad sisse), mis on samuti selgepiiriline objekt.

39

A. Mihkelson esitas maaomanike või nende esindajate vastuväited, mille allkirjastasid lisaks 17 eraisikut.

Esitati vastuväited ja seisukohad: 1) Laidevahe LKA laiendamine Siiksaare- Oessaare HA

asuva maa-ala arvelt riivab ebaproportsionaalselt maaomanike õigusi.

2) Tuuakse välja, et seletuskirjast ei tule välja, millised konkreetsed asjaolud põhjendavad looduskaitseala laiendamist hoiuala arvelt.

3) Tuuakse välja, et looduskaitseseadusest ja kaitsekorrast tulenevad piirangud (sh PV kaitsekord) on maaomanike suhtes olulisel määral piiravam kui HA kaitsekorrast tulenevad piirangud.

4) Tuuakse välja, et rahvusvahelistest lepingutest ei tulene kohustust viia kaitsmine ellu konkreetses kaitstava loodusobjekti vormis. Lisatakse, et argument „sarnast kaitsekorda nõudvate kõrvuti asetsevate alade kaitse ühe alana on otstarbekam ja õiguslikult selgem” on sisutühi, põhjendades, et sisuliselt terve Saaremaa ida-lõunarannik on kaetud hoiualadega. Lisaks on kirjutatud, et dokumentidest ei ole võimalik leida argumenteeritud põhjendust, miks Laidevahe looduskaitseala ja Siiksaare Oessaare hoiuala perioodil 2002–2021 ei vajanud sarnast kaitsekorda ja menetleja hinnangul nüüd vajavad.

5) Tuuakse välja, et seletuskirjas peab olema selgelt konkreetselt ja inventeerimistulemustega põhjendatud LKA pindala suurendamine.

6) Märgitakse, et määruses ei ole esitatud põhjendusi looduskaitse laiendamise piiride kohta, viiteid tõenditele linnuliikide olemasolule looduskaitsealaga liidetaval alal, puuduvad loodusväärtuste asukohta märkivad kaardid, kaitserežiimi valiku argumendid.

1) Selgitati, et kuna kahe objekti liitmisel ei võeta kaitse alla uut ala, siis ei muutu Siiksaare-Oessaare hoiuala Laidevahe looduskaitseala koosseisu arvamisega oluliselt maaomanike õigused. Kaitsekorra koostamisel on lähtutud sellest, et kaitsekord oleks piisav väärtuste kaitseks, aga ei seaks ülearuseid piiranguid maaomanikele. Samuti on arvestatud sellega, et kaitsekorra muutmisega kaasneksid maaomanikele õiglasemad kompensatsioonid. Ühtegi talu ei arvata rangema kaitse alla.

2) Antakse selgitused.1 Täiendatakse seletuskirja hoiuala liitmise vajalikkusest Laidevahe LKA koosseisu.

3) Selgitati, et HA piirangud ei pruugi olla kaitseala maaomanikele piiravamad kui looduskaitseseadusest ja kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud. HA piirangud, mis tulenevad samuti looduskaitseseadusest, võivad olla väga ranged. Hoiualal § 32 lõige 2 ütleb, et hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati, ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. Näiteks hoiuala osal, kus on inventeeritud metsa elupaigatüübid, kehtivad sisuliselt SKV-le sarnased piirangud ka praegu (nt HA metsa elupaigatüüpides raiete keelamine või märgalade elupaigatüüpides kuivendamise keelamine), aga kompensatsioonid olid väiksemad. Seega tagab hoiuala liitmine kaitsealaga ja metsakoosluste arvamine SKV-sse hoiuala metsaomanikele ka õiglasemad toetused. Enamik HA alast tsoneeritakse PV-sse, mis on kaitseala kõige leebema kaitsekorraga ja majanduslikult kasutatav ala.

4) Selgitatakse, et HA kaitse-eesmärgid kattuvad Laidevahe LKA kaitse- eesmärkidega. Kaitseala külastajale on arusaadavam, kui ala reguleerib üks kaitsekord. Teisi hoiualasid ei liidetud LKA-ga seetõttu, et teistel aladel ei ole nii sarnased kaitse-eesmärgid ning teised alad paiknevad eemal ja seal pole samu negatiivseid mõjutegureid juba seetõttu, et eesmärgid erinevad. Lähtuvalt eeltoodud aspektist, et HA kaitsekord ei ole linnualale sobiv, siis on plaanis arvata hoiuala LKA koosseisu, kus kaitsekord tuleneb looduskaitseseadusest ja kaitse-eeskirjast. Kaitse-eeskirjas on selgelt väljendatud, mis on alal lubatud ja mis ei ole. HA kaitsekord arvestab suuremas osas maaomanikust tulenevaid tegureid, mistõttu teised kaitseala külastajad ei pea oma tegevuse puhul hoiuala teatist esitama ja seetõttu pole nad teadlikud, et teevad kahju loodusele, kuid kaitse-eeskirjaga on võimalik

1 Selgitused sellele vastuväitele on sisult samasugused nagu Ansu 85801:004:0198 vastuväitele esitatud selgitused ja siin neid ei korrata.

40

negatiivseid tegurid reguleerida ja kirja panna selged piirangud, mis on kaitseala külastajale arusaadavad. Kaitse-eeskirjas selgelt väljatoodud regulatsioon tagab, et teadmatusest ei viida läbi looduskaitselisi rikkumisi. Seoses seaduste muudatustega, uute teadmiste juurde tulekuga, rahvusvahelistest lepingutest tulenevate regulatsioonide täitmisega ja kaitseväärtuste muutumisega kaitsealadel on oluline kaitse-ja hoiualade olukorda hinnata ja uuendada kaitsekorda, et see vastaks praegu kehtivale õigusele. Kaitsealade ja hoiualade väärtuste kaitse tagamise ja sellega seonduvalt kaitsekorra üle vaatamisega tegeletakse pidevalt, see on aastatepikkune protsess, mis nõuab analüüsimist, uusi andmeid ja teadmisi.

5) Inventuuride tulemused on seletuskirjas kajastatud. 6) Loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjendused toob välja seletuskiri.

Määruse seletuskirjas on välja toodud: 1) põhjendused kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele; 2) põhjendused loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta; 3) põhjendused kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta; 4) põhjendused kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiri kulgemise kohta; 5) põhjendused kaitsekorra kohta; 6) kaitse alla võtmise menetluse kirjeldus, sealhulgas menetlusetappide kronoloogiline loetelu, ärakuulamise tulemused ja menetluse käigus tehtud ettepanekute tulemusel tehtud muudatused koos põhjendustega. Keskkonnaamet rõhutab, et tegemist on olemasolevate kaitstavate aladega, mis on juba kaitse alla võetud seal asuvate loodusväärtuste kaitseks. Seletuskirjas on kirjeldatud kogu ala kaitse-eesmärgid ning hinnatud on nende jätkuva kaitse otstarbekust ja muudatuste vajadust. Nii hoiuala kui ka looduskaitseala loodusväärtused on kantud keskkonnaregistrisse. Väärtuste paiknemist ei esitata kaardi kujul, kuna looduskaitseseaduse § 53 lõige 1 kohaselt ei tohi I ja II kaitsekategooria liikide asukohti massiteabevahendites avaldada. Samas on kõik teadaolevad III kategooria kaitsealused liikide levikualad avalikud ja need on kajastatud Maa-ameti kaardirakendusel „Looduskaitse, Natura 2000”, mis on kättesaadav sellelt lingilt: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/looduskaitse. Samuti ei panda seletuskirjadele juurde kaarte väärtuste paiknemise kohta seetõttu, et info väärtuste kohta muutub. Igal aastal inventeeritakse väärtusi juurde ja loodusväärtuste kohta tehakse seiret. Inventuurid, seired ja uuringud on määruse seletuskirjas välja toodud.

41

Tabel 2. Teiste menetlusosaliste seisukohad

Ettepaneku/arvamuse esitaja

Arvamus/ettepanek Keskkonnaameti seisukoht ja selgitused

Saaremaa Vallavalitsus 1) Seletuskirjas viidatakse metsaelupaigatüüpide pindalade kirjeldamisel aastaraamatule „Mets 2013”. Samateemaline kokkuvõte on leitav ka palju uuemast ajast, mis kannab pealkirja „Aastaraamat mets 2018”. Mõistlik on seletuskirjas kasutada kõige uuemaid saadaolevaid andmeid.

2) Seletuskirja linnudirektiivist tuleneva rahvusvahelise kohustuse lõik mainib Laidevahe looduskaitseala moodustamist. Käesoleva kaitse eeskirjaga looduskaitseala ei moodustata, sest see on olemas alates 2002. aastast, sõnastust tuleks täpsustada.

3) Enamiku inventeerijate spetsialiseerumise kohta info puudub, tuleks kaaluda, kas mõne üksiku inventeerija spetsialiseerumise rõhutamine on seletuskirjas ilmtingimata vajalik.

4) Piiranguvööndis on lubatud häil- ja aegjärkne raie kuni 2 ha suuruse langina. Selgusetuks jääb, millise ruumilise skaala kohta see piirang kehtib. Selguse mõttes tuleks ehk täpsustada, kas langi suuruse piirang on näiteks katastripõhine nii, et kahel kõrvuti asetseval kinnistul võib mõlemal olla 2 ha suurune raielank.

5) Ettepanek lubada elektriliste mootoritega ujuvvahendi kasutamine Oessaare ja Laidevahe SKV-s ning Põldealuse ja Aenga lahes, kuna see ei lähe vastuollu kaitse-eesmärgiga ega põhjusta mürahäiringut, kütuselekkeid ega kallaste erosiooni, mida seletuskirjas üldistatult paadimootoritele omistatakse.

6) Kaitse-eeskirja § 16 kohaselt on piiranguvööndis keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kaitseala valitseja võib lubada puidu kokku- ja väljavedu, kui pinnas seda võimaldab. Kas näiteks suve teises pooles, kui maapind on kuiv ja masinaid kannab, on igal

1) Märkusega nõus, viide muudeti. 2) Täpsustati sõnastust. 3) Märkusega nõus ja eemaldati spetsialiseerumise andmed ebavajalikes

kohtades. 4) Täpsustati seletuskirja ja tuuakse välja, et langi suuruse piirang on

metsaeraldiste põhine, kus 2 ha suurune lank, ei tohi asuda kõrvuti asetsevatel metsaeraldistel.

5) Ka võimsamate elektrimootoritega saab liikuda üsna kiiresti, mis võib samuti linde häirida, mistõttu ei eristata mootori tüübi alusel veel liiklemist. Täiendati seletuskirja.

6) See säte on vajalik, et kaitseala valitsejal oleks võimalik tulenevalt konkreetsetest oludest hinnata, kas puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt on võimalik, ilma et kahjustataks kaitseala loodusväärtusi.

42

juhul vajalik küsida kaitseala valitsejalt nõusolek puidu väljaveoks, mis ei tundu mõistlik.

Eraisik G. H. Esitati ettepanekud ja vastuväited: 1) Seati kahtluse alla, et inimene häirib oma tegevusega

rohkem kaitseala kooslust kui loomad. Toodi välja, et piirangute leevendamine ei määra olulist rolli loodusväärtuste säilimisel. Esitatakse küsimus, kas seni kehtiva kaitse-eeskirja ajal on mõned loodusväärtused hävinud või vähenenud.

2) Ettepanek leevendada sõidukiga sõitmise keeldu, et saaks minna randa ujuma või ajaloolistesse lautrikohtadesse. Tuuakse välja, et mootorpaat ei häiri olulisel määral linde, ja soovitakse alternatiivina kiiruspiirangut või elektrimootori kasutamise aasta läbi lubamist.

3) Tehti ettepanek lubada aasta läbi harrastus- ja hobikalapüük. Põhjendati, et kalapüüki reguleerivad kalapüügiseadus ja kalapüügieeskiri. Tehti ettepanek lubada lihtkäsiõngepüük.

1) Seni kehtiv Laidevahe LKA kaitse-eeskiri on koostatud 2002. aastal ehk enne looduskaitseseadust (LKS kinnitati 2004. aastal). Looduskaitseseadus näeb ette, et kõik vanad kaitse-eeskirjad tuleb uuendada ja koostada praegusele kehtivale õigusele vastav kaitse-eeskiri. Samuti pole otstarbekas kahe erineva kaitsekorra vajadus olukorras, kui kaitse-eesmärgid ühtivad ja kaitstavad alad asuvad samadel Natura 2000 aladel, milleks on Siiksaare- Oessaare lahtede linnuala ja Siiksaare-Oessaare loodusala, mistõttu kaitstavad alad liidetakse üheks terviklikuks looduskaitsealaks. Kaitse- eeskirja uuendamisel vaadatakse üle kaitsekordade puudujäägid, et saaks koostada parima uue kaitse-eeskirja. Näiteks on vastuolu hoiuala kaitsekorra ja hoiuala eesmärkide vahel. Hoiuala kaitsekorraga on lubatud linnujaht, aga nii hoiuala kui ka linnuala eesmärkideks on linnud, mistõttu on kütitud linde, keda tegelikult on loodusdirektiivi järgi linnualadel keelatud küttida, ja sellega on kahjustatud ka hoiuala kaitse-eesmärke. Uue kaitse-eeskirjaga saab tagada praeguses Siiksaare-Oessaare hoiuala alal linnujahi keelu. Lisaks sellele saab hoiuala metsaomanikele tagada õiglasemad toetused, sest ka praegu ei tohi hoiualal kaitse-eesmärgiks nimetatud metsaaladel raiuda, mistõttu on metsad tsoneeritud Põldealuse sihtkaitsevööndisse, kus on võrreldes hoiuala kaitsekorraga kaks korda suuremad toetused. Peale selle kehtib SKV-s maamaksuvabastus. Lisaks on teadaolevalt häiritud pesitsemise ajal linde kõige olulisemates lindude elupaikades, milleks on Laidevahe ja Oessaare rannikulõukad koos laidudega.

2) Väljaspool selleks ettenähtud teid ei tohi sõita ka väljaspool kaitse- ja hoiuala. Keskkonnaamet on tutvunud ajalooliste kaartidega, mille alusel on tuvastanud, et Laidevahe looduskaitseala 14 maaüksusel olev tee, mis viib lautrikohtadeni (kuid mitte ujumiskohani), on seal olemas olnud enne kaitseala moodustamist (s.o 2002. aastast). Näiteks on Laidevahe looduskaitseala 14 kinnistul olev tee märgitud juba 1886. aasta kolmeverstasele kaardile. Tee on märgitud olemasolevana ka kehtival Maa- ameti põhikaardil. Seega on kaitseala tähenduses tegemist olemasoleva teega, mis aga ei välista, et kaitse-eeskirjaga ei võiks seada piiranguid alal mootorsõidukitega sõitmisele, kui see on tulenevalt loodusväärtuste esinemisest ja säilitamisest vajalik. Keskkonnaamet on teel liikumist piiranud, sest tee oli nii halvas seisus, mistõttu sõideti väljaspool teed, millega kahjustati suures ulatuses rannaniidu elupaigatüüpi. Kavas on lubada väljaspool teid sõitmist vaid kaitseala valitseja nõusolekul paadi

43

veeskamiseks, et tagada kaluritele juurdepääs lautrikohtadele. Kuna kalapüük lindudele tundlikul ajal ei ole pesitsuspiirkonnas lubatud, on ka paadi veeskamine põhjendatud vaid väljaspool pesitsusaega. Mootorpaadiga sõitev inimene, kes viibib lindude pesitsusajal lindude pesitsusterritooriumil, on lindude jaoks häiriv faktor. Tänapäeva mootoritega saab sõita väga kiiresti, kiiruspiirangust kinnipidamist ei jõua järelevalve osakond igapäevaselt kontrollida ja seda on raske tõestada, samuti ei ole mõistlik teha vahet mootoritüüpidel, sest see nõuab samuti kontrolli ja inimesed on võltsimises väga leidlikud. Laidevahe oli ka piirkond, kus juhtus 2020. aastal senisest enam mootorsõidukiga liikumise piirangu rikkumisi. Lähistel on ujumiskohti, kus vahetult ujumiskohani viib avalik tee nagu Kukessaare sadam, samuti ei jää mootorsõidukiga kaugele ka Turja sadama ujumiskoht ega Sutu supelrand. Sandla ehk Patisilla ujumiskohani, mis jääb Laidevahe looduskaitsealale, on võimalik minna jalgsi liikudes (Leetsaare teest on vahemaa u 700 m kaugusel) ning sellisel juhul on mõju elupaigatüüpidele ja kaitsealustele liikidele minimaalne.

3) Kavandatud piiranguvööndis ehk leebema kaitsekorraga alal jätkub kalapüük samamoodi nagu praeguseski hoiuala osas. Kaitsealaga liitmisel seal lisatingimusi kalapüügile ei seata, järgida tuleb ainult kalapüügi eeskirja. Praegu kehtiva LKA puudujäägiks on lindude vähene kaitse neile tundlikul ajal kõige olulisemates pesitsus- ja elupaikades, milleks on laiud ja rannikulõukad, nende kaldad ja neid ümbritsevad niidud. Siinjuures tuleb meelde tuletada, et kaitsealad ongi rajatud paikadesse, kus liikide arv on ümbritsevast alast palju suurem ning kaitsealal olles tuleb arvestada nende liikidega. Ka looduskaitseseadusega on looduslike lindude tahtlik häirimine pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal keelatud. Ettepanekut lubada lihtkäsiõnge ja käsiõngega püük, võtab Keskkonnaamet arvesse.

Eraisik A. M. Esitati küsimused: 1) Kas ja kuhu on plaan rajada telkimis- ja lõkkekohad?

Kas eeskiri piirab ka maaomaniku õigust oma maal telkida ja lõket teha?

2) Millised on kaitsealal teed ja millised rajad? 3) Kaitseala valitseja nõusolekul on sõidukiga sõitmine

lubatud väljaspool teid kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekoguni viimisel. Milline näeb välja protseduur kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks? Milliste tingimuste alusel kaitseala valitseja otsustab sellise nõusoleku andmise üle?

1) Telkimine ja lõkke tegemine on kaitsealal lubatud õuemaal ja kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. Uusi telkimis- ja lõkkekohti saab rajada keskkonnameti kooskõlastuse alusel, kui asukoht loodusväärtusi arvestades selleks sobib. Üldiselt planeeritakse telkimis- ja lõkkekohad kaitsekorralduskava koostamisel. Kaitsekorralduskava koostamisel kaasame samuti huvigruppe, kes saavad esitada kaitsekorralduskavale oma ettepanekuid, sh ettepanekuid külastusobjektide rajamise kohta.

2) Üldjuhul lähtutakse põhikaardist, kuhu teed on kantud pidevjoonena ja rajad katkendjoonena. Ehitusseadustiku § 92 lõike 1 kohaselt on tee inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või liiklemiseks ettenähtud rajatis. Teede

44

4) Eeskiri näeb ette vajalikud tegevused. Kas nende tegemine on maaomanikule kohustuslik või on need vabatahtlikud?

5) Kuidas takistab lautri või paadisilla olemasolu eelnõus toodud kaitse-eesmärkide saavutamist?

6) Milleks on vaja roo varumiseks kaitseala valitseja luba, kui tegevus on lubatud ja vajalik?

7) Millal ja kes on Põessaares teinud teadusuuringuid looduskeskkonna, taimede ja loomade liigirikkuse hindamiseks?

all mõistetakse ka ajalooliselt väljakujunenud ja kasutuses olevaid teid, kui nende kasutamine on võimalik pinnast kahjustamata.

3) Kavas on lubada väljaspool teid sõitmist kaitseala valitseja nõusolekul paadi veeskamiseks, et tagada kaluritele juurdepääs lautrikohtadele. Kuna kalapüük lindudele tundlikul ajal ei ole pesitsuspiirkonnas lubatud, on ka paadi veeskamine põhjendatud vaid väljaspool pesitsusaega. Loa väljastamiseks tuleb kirjutada kiri Keskkonnaametie-posti aadressile [email protected], loa andmisel analüüsitakse, kas väljaspool teed sõitmine võib kahjustada ala kaitse-eesmärgiks olevaid loodusväärtusi, kui väärtusi ei kahjustata, siis väljastatakse luba.

4) Poollooduslike koosluste hooldamine on maaomanikule vabatahtlik tegevus. Kuna selliste pärandkoosluste hooldamine on väärtuste säilimiseks vajalik tegevus, siis peab Keskkonnaameti maahoolduse büroo läbirääkimisi maaomanikega selleks, et kooslused võimaluse korral hooldusse võtta. Kui maaomanik ei ole nõus oma maal poollooduslikke kooslusi hooldama või neid ka sel eesmärgil välja rentima, siis selleks ei kohustata.

5) Kui lautrit või paadisilda tahetakse teha elupaigatüüpide alale või kaitsealuste liikide elupaikadesse, siis kaitse-eesmärgid võivad saada kahjustada. Lautri või paadisilla rajamisega kaasneb üldjuhul pinnase muutmine, samuti eeldab nende rajamine juurdepääsuteed. Samas on võimalik kaaluda lautrikoha või paadisilla rajamise lubamist kohta, kus see on loodusväärtustega kooskõlas.

6) Roo niitmine on vajalik kohtades, mis on määratud poollooduslikeks kooslusteks, ka poollooduslike koosluste hooldamisel seab Keskkonnaamet tingimusi, et loodusväärtused ei saaks kahjustada, näiteks peab ka pärandkoosluste hooldamine toimuma pärast lindude pesitsusperioodi ja sealjuures on hulk teisi nõudeid, mida on vaja järgida, et eesmärgid saaksid täidetud. Roo varumiseks võib olla huvi ka muudel eesmärkidel (ehitusmaterjali varumine) ja see ei täida sama eesmärki nagu pärandkoosluste hooldamine, kuid ka selle juures on oluline, et see tegevus toimuks loodusväärtusi arvestavalt.

7) Tervel kaitstaval alal on eri ajal teinud elupaigatüüpide inventuure ja kaardistanud liike nii Keskkonnaameti kui ka teiste keskkonnaasutuste ja ülikoolide spetsialistid. Täpsemat infot inventuuride ja uuringute kohta saab Keskkonnaametist. Põessaares on tegemist suuremas osas pärandkooslustega ja nende seisundit käivad hindamas eelkõige maahoolduse büroo spetsialistid.

45

Eraisik A. P. Esitati vastuväited: 1) Palutakse täiendada adru varumise lubade väljastamise

korda. 2) Kuidas piiranguid kompenseeritakse? 3) Tuuakse välja, et planeeritavad looduskaitselised

piirangud hakkavad avaldama mõju piirkonna toimivusele ja arengule, seejuures mainitakse, et selle mõju analüüsi ei ole tehtud, ja tehakse ettepanek sõltumatul komisjonil uurida Laidevahe LKA laiendamisega kaasnevat mõju.

1) Täiendati seletuskirja. 2) Hoiuala tsoneeritakse suuremas osas piiranguvööndisse, mis on kaitseala

leebema kaitsekorraga ja majanduslikult kasutatav ala. Sihtkaitsevööndisse, mis on rangema kaitsekorraga ala, arvatakse hoiuala metsad (eelnõu järgi tsoneeritud Põldealuse sihtkaitsevööndisse), see muudatus tagab hoiuala metsaomanikele ka õiglasemad toetused, mis on võrreldes praeguse hoiuala kaitsekorraga seatust kaks korda suuremad. Sihtkaitsevööndis kehtib ka täielik maamaksuvabastus. Hoiuala osal, mis tsoneeritakse piiranguvööndisse, jääb maamaksumäär samaks ehk maamaksu tuleb maksta 50% ulatuses. Keskkonnaamet on analüüsinud ala kaitse-eesmärke ja kaitse korraldamiseks vajalikke meetmeid lähtuvalt looduskaitseseadusest. Enne määruse kinnitamist analüüsivad ministeeriumid, kas määruse sisu on neile vastuvõetav ja mõjuga arvestatakse. Seletuskirjas peatükis 5 on käsitletud ka mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldustele. Valdav osa kaitsealast on juba kaitse all, uut kaitstavat ala lisandub 315 ha, millest 305 ha on mereala. Seal kehtestatavad looduskaitselised piirangud olulist mõju piirkonna toimivusele ja arengule ei avalda.

46

Eraisik A. L. Esitati parandusettepanekud: 1) Sihtkaitsevööndis ei tohiks lubada 50 osalejaga

rahvaürituse korraldamist kaitseala valitseja nõusolekul. Põhjendate, et see häirib elustikku ja seab ohtu kaitstavad loodusväärtused.

2) Laidevahe sihtkaitsevööndis lubada harrastuskalapüük alates 1. maist kuni 31. märtsini. Tuua välja, et kalapüük toimub aerupaadiga ja kahlamispükstega.

3) Eelnõusse võiks panna täpsed kuupäevad, millal on lubatud üksikisikul adru varuda oma tarbeks, st aiamaale varumiseks.

1) Rohkem kui 50 osalejaga rahvaüritust saab sihtkaitsevööndis korraldada ainult Keskkonnaameti nõusolekul. Kui Keskkonnaametile laekub taotlus rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamiseks, siis lähtuvalt ürituse asukohast ja ajast analüüsitakse, kas üritus võib kahjustada loodusväärtusi. Keskkonnaamet ei kooskõlasta tegevusi, kui see võib (tõenäoline, mitte hüpoteetiline kahtlus) kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit. Üldist keeldu ei rakendata, kuna näiteks talvisel perioodil ei pruugi see piirang olla põhjendatud.

2) Pikem kalapüügipiirang on pandud lindude kaitseks neile kõige väärtuslikumal alal, milleks on rannikulõukad ja seal asuvad laiud. Kala võib sihtkaitsevööndis püüda alates juunikuust ehk siis, kui enamik linde on jõudnud munad ära haududa. Pesitsusajal on laidude linnustik häirimise suhtes väga tundlik. Inimpelglikud linnud tõusevad pesalt lendu juba siis, kui häirija on kaugel. Kui linnud pesalt ära hirmutatakse, võivad munad jahtuda või päikese käes üle kuumeneda. Kaitseta jäänud pesi võivad rüüstata väikekiskjad või varesed. Piiramise põhjendused on esitatud ka seletuskirja eelnõus.

3) Kaitse-eeskirja ei ole roo ja adru varumisele kuupäev kirja pandud, kuna see otsus on jäetud igakordse kooskõlastuse andmise puhul eraldi otsustamiseks. Lähtuvalt asukohast ja ilmastikutingimustest võib olla vajalik kehtestada erinevad ajalised piirangud. Kui eeskirjas fikseeritakse see kuupäev väga jäigalt, siis võib see kuupäev mõnel aastal või piirkonnas olla kas liiga range või liiga leebe.

Connecto Eesti AS Ettepanek: Eelnõusse saaks sisse kohalikke huvitavad punktid, nagu ajaloolisele ujumiskohale juurdepääsu tagamine mootorsõidukiga.

Antakse selgitused.2

Sandla Külade Selts Esitati ettepanekud: 1) Telkimisalade ja lõkke tegemise kohtade paika

panemisele. 2) Kalapüügile piiranguid mitte seada. 3) Lubada Laidevahel sõitmine elektrimootoriga paatidel.

Vastused ettepanekutele: 1) Pannakse paika kaitsekorralduskava koostamise käigus. 2) Siiksaare-Oessaare hoiualal, mis on kavandatud PV-sse, jätkub kalapüük

samamoodi nagu praeguses hoiuala osas ehk seal kaitsealaga liitumisel lisatingimusi kalapüügile ei seata ja järgida tuleb ainult kalapüügi eeskirja.

2 Selgitused sellele ettepanekule on sisult samasugused nagu G. H. ettepanekule ja siin neid ei korrata.

47

4) Tagada mootorsõidukitega ligipääs Patissilla ujumiskohta, Sääretuka tuletorn, Ogaliku ja Tõlluste sääre lautrikohtadesse ning Enima jõe äärde.

5) Laiendada alal jahipidamisõigust 01.10–31.03. 6) Jätta HA territooriumilt välja Kukessaare Puhkeala

katastriüksus (59201:004:0608). Esitati vastuväited:

1) Laiendatakse LKA piire, millega piiratakse asjatult kogukonna liikmete liikumis- ja tegevusvabadust.

2) Lisatakse, et argument „sarnast kaitsekorda nõudvate kõrvuti asetsevate alade kaitse ühe alana on otstarbekam ja õiguslikult selgem” on sisutühi, põhjendades, et sisuliselt terve Saaremaa lõuna- ja kagurannik on kaetud hoiualadega.

3) Antakse selgitused3 4) Antakse selgitused4 5) Kaitseala oluliseks kaitse-eesmärgiks on tagada lisaks pesitsevatele lindudele

soodsad puhkamis- ja toitumistingimused ka rändel peatuvatele linnukogumitele. Sügisränne lõpeb tavaliselt novembris, oktoober on rände kõrgaeg, mistõttu on eelnõuga lisatud jahipidamispiirang 31. märtsist 1. novembrini (linnujaht on keelatud aasta läbi).

6) Puhkeala katastriüksus pindalaga 4,13 ha on oluline osa kaitseala tervikust, seal paiknevad väga hea esinduslikkusega kadastikud ja ranniku ääres paiknevad hooldamise all olevad rannaniidud, mis pakuvad lindudele pesitsuspaiku.

Vastused vastuväidetele:

1) Selgitati, et kaitseala laiendatakse eelkõigejuba praegu kaitse all olevate alade arvelt, milledel kehtivad ka praegu piirangud. Uut kaitstavat ala lisandub mereala arvelt. Nii praegustes piirides Laidevahe looduskaitseala kui ka Siiksaare-Oessaare hoiuala kuuluvad sama loodusala (Siiksaare-Oessaare loodusala) ja linnuala (Siiksaare-Oessaare lahtede linnuala) koosseisu ja nendel aladel on samad eesmärgid, kuid siseriiklikult on need praegu kaitse all kahe eri objektina, mille kaitsekorras on puudusi. Kuna kahe objekti liitmisel ei võeta kaitse alla uut ala, siis ei muutu Siiksaare-Oessaare hoiuala Laidevahe looduskaitseala koosseisu arvamisega oluliselt maaomanike õigused. Ühtegi talu ei arvata rangema kaitse alla. Seega saavad inimesed toimetada oma taluõuel ning niita ja karjatada oma heina- ja karjamaadel samamoodi nagu praegu. Samuti võivad inimesed ka edaspidi liikuda mere ääres, liikumine on ajaliselt piiratud mereäärsetest aladest ainult Laidevahe ja Põldealuse sihtkaitsevööndi laidudel ja ümbritsevad merealal, ning sedagi ainult siis, kui on lindude pesitsemise ja poegade üleskasvatamise aeg. Samuti on jätkuvalt võimalik alal püüda kala, arvestades kalapüügi eeskirja ning mõningaid tingimusi püügi aja ja vahendite osas, mis on vajalikud nii linnustiku kui ka kalade kaitseks. Ehitamiseks ja metsa raieks tuleb ka praegu kehtiva kaitsekorra alusel luba taotleda ning elupaikadele ehitamine ja nendes metsa raiumine ei ole ka praegu lubatud.

2) Antakse selgitus.5

3 Selgitused sellele ettepanekule on sisult samasugused nagu Saaremaa Vallavalitsuse ettepanekule ja siin neid ei korrata. 4 Selgitused sellele ettepanekule on sisult samasugused nagu G. H. ettepanekule ja siin neid ei korrata. 5 Selgitused sellele vastuväitele on sisult samasugused nagu A. M. vastuväitele ja siin neid ei korrata.

48

MTÜ Eesti Metsa Abiks Esitatakse ettepanekud

1) Täiendada kaitse-eesmärkide nimekirja. Põhjenduses tuuakse välja, et paremat kaitset on võimalik korraldada ainult siis, kui Natura elupaigad ja liigid on kaitse- eeskirjaga määratud kaitse-eesmärkideks. Lisades loodusväärtuse kaitse-eesmärgiks, on võimalik paremini hinnata kaitse tõhusust. Ettepanek lisada kaitseala kaitse- eesmärkideks loodusdirektiivi elupaigatüübid püsitaimestuga kivirannad (1220) ja lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), lisaks II kategooria liigid tõmmukajakas, jumalakäpp, tõmmu käpp, kaunis kuldking, valge tolmpea, kärbesõis, kõrge kannike, soohiilakas ja vahelmine näkirohi ning III kategooria liigid suurkoovitaja, täpikhuik, hänilane ja hink.

2) Mitte muuta kaitsekorda sihtkaitsevööndist piiranguvööndiks aladel, kus asuvad kõrged loodusväärtused.

3) Ettepanek muuta kõrgete loodusväärtustega alade, mis on praegu hoiualal/piiranguvööndis, kaitse (vastavalt ettepaneku nimekirjale) sihtkaitsevööndisse.

4) Eelnõu kavand on vastuolus ekspertiisiga. 5) Korrigeerida Laidevahe LKA piire, et haarata 9070

elupaigatüüp ja kaardil välja toodud liivatülli, punajalg- tildri ja vööt-põõsalinnu elupaigad kaitseala koosseisu.

1) Arvestati liike, mis on kaitsealused ja ohustatud. Ei nõustu lisama kaitse- eesmärgiks III kategooria liigi hinku (Cobitis taenia). Riikliku punase nimestiku järgi on liik soodsas seisundis, laia levikuga ja stabiilse arvukusega. Nõus, et kaitse-eesmärgiks nimetatud liikidele saab tagada tõhusama kaitse. Nõus ettepanekuga seada elupaigatüüp lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), mis on esindatud 1,4 ha ja hinnatud B-esinduslikkusega, Laidevahe looduskaitseala kaitse-eesmärgiks ning täiendada sellest lähtuvalt eelnõud. Ei nõustu ettepanekuga lisada kaitse- eesmärgiks elupaigatüüp püsitaimestuga kivirannad (1220). See elupaigatüüp on esindatud 1,3 ha ulatuses, kuid suurem osa sellest ei ole enam loodusliku ilmega, sest hoiuala külastajad on selle kuni tipuni mootorsõidukitega sisse sõitnud ja moodustunud on tihke tee, mistõttu on tegemist valdavalt taimestumata maaninaga, mis on 1220 mõistes madala esinduslikkusega.

2) SKV-st PV-sse tsoneeriti peamiselt poollooduslikud kooslused. Kõik nimetatud poollooduslikud kooslused väljatoodud kohtades ja suuruses on kaitstud ka PV kaitsekorraga, sest PV-s lubatakse tegevusi, kui tegevus ei kahjusta looduskaitselisi eesmärke. Samuti on PV-s keelatud uue maaparandussüsteemi rajamine, maavara kaevandamine, puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute ning biotsiidi taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine. Kõik väärtuslikud metsaelupaigad on tsoneeritud SKV-sse.

3) Eesmärk on tagada piisav kaitsekord kaitseväärtuste soodsa seisundi saavutamiseks. Hoiuala metsad on kõik arvatud sihtkaitsevööndisse, hoiuala poollooduslikud kooslused on tsoneeritud piiranguvööndisse. Praegusesse piiranguvööndisse jäävad samuti peamiselt poollooduslikud kooslused ja väärtuslikud metsakooslused on kõik sihtkaitsevööndis. Kaitse-eesmärgiks nimetatud elupaigatüüpe ei tohi ka piiranguvööndis kahjustada, sest piiranguvööndis lubatakse tegevusi, kui tegevus ei kahjusta looduskaitselisi eesmärke. Poollooduslike koosluste hooldamine toimub ka piiranguvööndis.

4) Ekspertiis on hinnangut andev dokument. Kaitsekorra kavandamisel võetakse arvesse lisaks ekspertiisile inventuuride andmed, seired, uuringud, ekspertide ja spetsialistide teadmised ning ministeeriumi arvamused, pärast seda jõutakse eelnõu kavandini. Selle pika protsessi jooksul saabuvad uued andmed ja teadmised, mida tuleb arvesse võtta, mistõttu ongi võimalik teatud vastuolu ekspertiisi tulemustega.

5) Puiskarjamaade osakaal on ka praegu Siiksaare-Oessaare loodusalal väga suur, mistõttu pole vajadust uut eramaad kaitse alla võtta. Väikesed piirimuudatused linnustiku seisukohalt on ebaolulised.

49

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu koostamisel on arvestatud järgmisi EL õigusakte: 1. Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja

loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50). 2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta

(ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25). Loodusdirektiivi artikli 2 lõike 1 kohaselt on nimetatud direktiivi eesmärk looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsmisega kaasa aidata bioloogilise mitmekesisuse säilimisele EL liikmesriikide territooriumil. Loodusdirektiivi artikli 3 lõigete 1 ja 2 kohaselt luuakse Euroopa ökoloogiline võrgustik Natura 2000, mille loomisse annab oma panuse iga liikmesriik võrdeliselt sellega, millisel määral leidub tema territooriumil loodusdirektiivis nimetatud looduslikke elupaigatüüpe ja liikide elupaiku. Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 2 alapunktiga 388 on Natura 2000 võrgustiku loodusalaks esitatud Siiksaare-Oessaare loodusala ja linnualaks lisa 1 punkti 1 alapunktiga 50 Siiksaare-Oessaare lahtede linnuala, mis hõlmavad Laidevahe looduskaitseala. Seetõttu tuleb Laidevahe looduskaitsealal tegevuse kavandamisel hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi. Siiksaare-Oessaare loodusala on kinnitatud Natura 2000 võrgustiku alaks Euroopa Komisjoni 12. detsembri 2008. a otsusega 2009/94/EÜ, millega võeti vastavalt nõukogu direktiivile 92/43/EMÜ vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade teine ajakohastatud loetelu (tehtud teatavaks numbri K(2008) 8046 all, ELT L 43, 13/02/2009, lk 245–392). Viimati ajakohastati boreaalse biogeograafilise piirkonna loodusalade nimekirja Euroopa Komisjoni 16. veebruari 2022. a rakendusotsusega (EU) 2022/232, millega võeti vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade loetelu viieteistkümnes uuendatud versioon (teatavaks tehtud numbri C(2022) 855 all, OJ L 39, 21.2.2022, lk 368-619).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ ehk linnudirektiivi artikli 1 kohaselt käsitleb nimetatud direktiiv kõikide looduslikult leiduvate linnuliikide, kaasa arvatud nende munade, pesade ja elupaikade kaitset EL liikmesriikides. See hõlmab nende liikide kaitset, hoidmist ja kontrolli ning kasutamist. Linnudirektiivi artiklite 2 ja 3 kohaselt võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, sealhulgas kaitsealade loomine, eelnimetatud linnuliikide arvukuse hoidmiseks tasemel, mis vastab eelkõige ökoloogilistele, teaduslikele ja kultuurilistele nõuetele, arvestades samal ajal majanduslikke ja puhkeaja veetmisega seotud vajadusi. Laidevahe looduskaitsealal on olulisteks kaitse-eesmärkideks mitme linnudirektiivi I lisas nimetatud liigi kaitse. Pärast määruse jõustumist tehakse Euroopa Komisjonile ettepanek eemaldada Siiksaare- Oessaare loodusala kaitse-eesmärkide hulgast elupaigatüüp rohunditerikkad kuusikud (9050) ning lisada kaitse-eesmärkide hulka elupaigatüübid niiskuselembesed kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), vanad loodusmetsad (9010*), lammi- lodumetsad (91E0*) ja lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (7210*) ning taimeliigid emaputk (Angelica palustris), jumalakäpp (Orchis mascula), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), kärbesõis (Ophrys insectifera), soohiilakas (Liparis loeselii), vahelmine näkirohi (Najas marina subsp. intermedia), tõmmu käpp (Orchis ustulata), valge tolmpea

50

(Cephalanthera longifolia) ja kõrge kannike (Viola elatior). Lisaks tehakse ettepanek eemaldada Siiksaare-Oessaare lahtede linnuala kaitse-eesmärkide hulgast kormoran (Phalacrocorax carbo) ja roherähn (Picus viridis) ning lisada kaitse-eesmärkide hulka naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), laululuik (Cygnus cygnus), mustsaba-vigle (Limosa limosa), sookurg (Grus grus), punaselg-õgija (Lanius collurio), tõmmukajakas (Larus fuscus), suurkoovitaja (Numenius arquata), täpikhuik (Porzana porzana), hänilane (Motacilla flava) ja vööt-põõsalind (Sylvia nisoria). Pärast Laidevahe looduskaitseala laiendamist Siiksaare- Oessaare hoiuala, väärtusliku mereala ja elupaigatüübi vanad laialehised metsad (9020*) võrra laiendatakse ja korrigeeritakse ka Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” linnu- ja loodusalade nimekirjas Siiksaare-Oessaare lahtede linnuala ja Siiksaare-Oessaare loodusala piire. Loodusala ja linnuala osakaal suureneb Ado (katastritunnus 59201:004:0132) ja Kuressaare metskond 782 (katastritunnus 59201:001:0706) maaüksusel, kus asub elupaigatüüp soostuvad- ja soolehtmetsad (9080*). Loodusala ja linnuala osakaal väheneb Ilo (katastritunnus 59201:004:0373), Niidu (katastritunnus 59201:004:0086) ja Pärdi-Juhani (katastritunnus 85801:004:0422) maaüksusel. 5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Määruse mõju on positiivne loodus- ja elukeskkonnale, aidates looduskeskkonna säilimisega kaasa inimeste põhivajaduste ja elukvaliteedi tagamisele. Määrus aitab paremini tagada Laidevahe looduskaitsealal asuvate liikide ranniku-, niidu, soo- ja metsakoosluste kaitset. Kehtestatav kaitsekord arvestab ala eesmärgiks olevate väärtuste kaitse vajadusi ja selle rakendamine tagab nende säilimise. Uue kaitse-eeskirja kehtestamine aitab kaasa rahvusvaheliste kohustuste täitmisele, seega on mõju välissuhetele positiivne. Looduse mitmekesisuse ehk elurikkuse säilitamise ja suurendamise vajaduse sätestavad nii strateegia Euroopa 2030 kui ka tegevuskava Ressursitõhus Euroopa. Sellest tulenevalt on elurikkuse vähenemise peatamiseks ja taastamiseks kinnitatud EL elurikkuse strateegia aastani 2030 (COM(2020) 380), mis seab liikmesriigile konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid elurikkuse (liikide ja elupaikade seisundi) parandamiseks aastaks 2030. Kinnitatav õigusakt toetab otseselt nende eesmärkide saavutamist. Laidevahe looduskaitseala ja Siiksaare-Oessaare hoiuala on juba riikliku kaitse all, mistõttu määruse jõustumisel puudub oluline mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldustele. Planeeringud tuleb kooskõlla viia kehtestatud õigusaktidega. Seega mõjutab määruse kehtestamine ka kehtestatud planeeringuid. Teadaolevalt vastuolusid kehtivate planeeringutega ei ole, mistõttu oluline mõju selles küsimuses puudub. Eelnõu avalikustamise käigus saadetakse kohalikele omavalitsustele ja maaomanikele arvamuse avaldamiseks eelnõu materjalid. Selle käigus on võimalik esitada vastuväiteid, et määruse jõustumine takistab kehtivate planeeringute teostamist. Looduskaitseseaduse § 9 lõike 71 punktide 3 ja 4 järgi on avalikustamise üks eesmärk saada menetlusosalistelt neile teadaolevad andmed, mis on eelnõuga seotud. Vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneb eelnõu jõustumisega kohalikule omavalitsusele maamaksutulude mõningane suurenemine. Maamaksuseaduse § 4 lõike 3 kohaselt hakkab maamaksusoodustus kehtima kaitse-eeskirja jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril.

51

Maamaksuseaduse § 4 lõike 1 punkti 11 kohaselt kaitsealade sihtkaitsevööndi maalt maamaksu ei maksta ja § 4 lõike 2 kohaselt looduskaitseseaduse §-s 31 sätestatud piiranguvööndi maalt makstakse maamaksu 50% maamaksumäärast. Varem hoiuala koosseisu kuulunud alast arvati sihtkaitsevööndisse ligikaudu 117,4 ha, millelt edaspidi maamaksu ei maksta (varem hoiualal maksti maamaksu 50% maamaksumäärast). Endise Laidevahe looduskaitseala piiranguvööndist tsoneeriti sihtkaitsevööndisse 42,6 ha, milles edaspidi maamaksu ei maksta. Endise Laidevahe sihtkaitsevööndist tsoneeriti piiranguvööndisse 162,4 ha, milles edaspidi makstakse maamaksu 50% maamaksumäärast. Lisaks arvati kaitseala piiri korrigeerimise ja elupaigatüüpide ülevaatamise tulemusel kaitstavast alast välja 7,5 ha maad ning uut maismaad, mis ei olnud enne kaitse all, lisandus 9,5 ha. Määruse jõustumisel laekub maamaksu Saaremaa vallale ligikaudu 40 eurot rohkem (2020. aasta seisuga), see muutus on tingitud sellest, et sihtkaitsevööndist arvatakse piiranguvööndisse 162,4 ha suurune ala, samuti vähenes kaitseala pindala enne kaitse all olnud maa võrra 7,5 ha. Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 20 võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kinnisaja väärtusele vastava tasu eest. Arvestades asjaolu, et ala on juba valdavalt kaitse all nii hoiualana kui ka Laidevahe looduskaitsealana, on eramaade riigile omandamise kohustus juba suures ulatuses olemas ning riigi omandamise kohustus suures ulatuses ei muutu. Eelnõukohase kaitse-eeskirja alusel hõlmatakse hoiuala arvelt sihtkaitsevööndisse (87,4 ha) kaitse-eesmärgiks olevate metsaelupaigatüüpidega kaetud alad, mistõttu on nende osas eramaade riigile omandamise kohustus juba olemas. Piiranguvööndi arvelt arvatakse sihtkaitsevööndisse täiendavalt ligikaudu 11,7 ha maatulundusmaa sihtotstarbega eramaid. Maa-ameti tehingute andmebaasi alusel toimus Pihtla ja Valjala vallas 2016. aastal ligikaudu 1295 ha maatulundusmaaga 194 tehingut kogusummas 2 765 728 eurot, seega on ühe hektari hind keskmiselt 2136 eurot ning täiendavalt sihtkaitsevööndisse arvatava u 11,7 ha maatulundusmaa sihtotstarbega riigile ostmise korral oleks selle hind ligikaudu 24 778 eurot. Kaitsealale jääb hooldamist ja taastamist vajavaid poollooduslikke kooslusi ligikaudu 900 ha, millest osa lisandub varasema hoiuala arvelt, seni kaitseta poollooduslikke kooslusi alaga ei liideta. Seega riigile toetuste maksmise osas lisakohustusi ei teki. Erametsaomanikel on võimalus taotleda Natura 2000 metsa toetust. Seoses Natura metsatoetuse maksmisega riigil kulud suurenevad, kuna osa varem hoiualal ja piiranguvööndis olnud alast tsoneeritakse sihtkaitsevööndisse. Sihtkaitsevööndisse tsoneeritakse eramaadel olevat toetuskõlblikku metsaala täiendavalt u 35,6 ha. Natura metsa toetust makstakse Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) ning kaasfinantseeritakse Eesti riigi eelarvest. Toetuse määr Natura 2000 sihtkaitsevööndis asuva ühe hektari metsamaa kohta on 134 eurot aastas. Sihtkaitsevööndisse tsoneeritakse täiendavalt 23,7 ha riigimetsamaad. Varem kaitseta olnud maa arvelt lisandub sihtkaitsevööndisse u 9,5 ha metsamaad, millest eramaad on 5,5 ha. Piiranguvööndisse tsoneeritakse metsaala u 92,1 ha, millest eramaadel olevat toetuskõlblikku metsaala on u 46 ha varasema u 61 ha asemele. Seega tsoneeritakse piiranguvööndist u 15 ha toetuskõlblikku metsaala sihtkaitsevööndisse. Toetuse määr Natura 2000 piiranguvööndis asuva ühe hektari metsamaa kohta on kuni 60 eurot aastas. Laidevahe looduskaitseala moodustamisega tsoneeritakse varem kaitse all mitte olevat riigimetsa täiendavalt sihtkaitsevööndisse u 4 ha, lisandunud mets on arvel vääriselupaigana. Endisest sihtkaitsevööndist tsoneeritakse piiranguvööndisse u 2,3 ha. Lähtudes sellest, et ka piirangutega metsade majandamine oli varem kitsendatud ja vastavalt RMK arvutustele on majanduspiirangutega metsade kavandatavaks raiemahuks ligikaudu 1/10 majandusmetsa

52

lankide keskmisest, ulatub iga-aastane saamata jäänud puidutulu lisapiirangute seadmisel ligikaudu 100 euroni hektari kohta aastas. Arvestades lisanduvate piirangutega alal asuva küpse ja valmiva metsa osakaalu, kus lähima kümne aasta jooksul oleks võimalik piirangute muutmiseta raiet teha, on saamata jääv tulu keskmiste määrade järgi ligikaudu 10 eurot aastas. Keskkonnaagentuuri uuringu kohaselt jääb keskmiselt 40% raieküpsetel aladel väljastatud metsateatistest realiseerimata ka muudel põhjustel (ebasoodsad ilmastikuolud, puiduturu olukord jne). Eramaadel saamata jääva puidutulu arvutamise aluseks on võetud Natura 2000 metsaalade metsaressursi keskmine väärtus, mille alusel arvutati keskmine eeldatav aastane tootlus. Selle järgi on saamata jääv puidutulu sihtkaitsevööndis 134 eurot/ha ja piiranguvööndis 72 eurot/ha aastas. Sihtkaitsevööndi kaitsekorraga võrdsustakse ka hoiualale jäävad kaitse-eesmärgiks olevad natura metsaelupaigatüübid ja selles osas saamata jäävat puidutulu juurde ei teki, sest neid ei saa juba praegu majandada. Käesoleva määrusega tsoneeritakse erametsa piiranguvööndist 15 ha, hoiualalt 18 ha ja seni kaitseta erametsa 5,5 ha sihtkaitsevööndisse. Seega on saamata jääva puidutulu hinnanguline väärtus eramaal 2783 eurot aastas. SMI 2020 aruande järgi on keskmine metsa tagavara Saare maakonnas 203 tm/ha. Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tellimusel Ernst & Young Baltic AS läbi viidud metsa- ja puidusektori sotsiaalmajandusliku mõju analüüsi kohaselt oli 2019. aastal ühe m3 puidu töötlemisel metsa- ja puidutööstuse poolt (metsamajandus, puidu töötlemine ja mööblitootmine) loodav lisandväärtus 193,3 eurot. Sees on ka metsaomanike saamata jääv puidutulu (toodud eespool). Sama uuringu järgi on ühe m3 puidu raiest laekuv otsene ja kaudne maksutulu 95 eurot raietsükli kohta. Keskkonnaagentuuri arvestuste järgi jääb piiranguvööndist sihtkaitsevööndisse tsoneerimisel võimalikust metsa majandamise mahust kasutamata eramaal u 30%, riigimaal RMK hinnangul 10%. Kui metsa tagavara oleks 203 tm/ha, jääks eeltoodud hinnangu järgi muudatuste tulemusel ning otsest ja kaudset maksutulu täiendavalt laekumata lühiperspektiivis hinnanguliselt u 400 tuhat eurot ja metsa- puidutööstuse poolt lisandväärtus loomata u 808 tuhande euro ulatuses. Arvestades pikaajalist mõju majandusele ehk ka järgmist raietsüklit (metsa raietsükliks on arvestatud keskmiselt 80 aastat) väheneb maksutulu aastas u viie tuhande euro ulatuses ning lisandväärtus u kümme tuhat eurot. Arvestades aastase inflatsiooniga 1% jääb riigil saamata tulusid u 1,3 miljonit eurot ja kogulisandväärtust loomata u 2,7 miljoni euro väärtuses. Eeldusel, et selle muudatuse tõttu sektoris loodav lisandväärtus arvestuslikult väheneb, võib see mõjutada kuni u 0,3 töökohta metsa- ja puidutöötlemise sektoris. Arvutuse eelduseks on teoreetiline võimalus, et täna kaitse all mitteolev ressurss võetaks koheselt kasutusse, mis erinevate piirangute tõttu praktikas saaks realiseeruda vaid piiratud ulatuses (takistused metsaseaduses, ilmastikus, turuhinnas ja omaniku tahtes). 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Vaidlustamine Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada, esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse. Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega

53

vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates. 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu on kooskõlastatatud teiste ministeeriumidega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. Maaeluministeerium ja Rahandusministeerium on eelnõu kooskõlastanud märkusega (kajastatud tabelis). Teised ministeeriumid on kooskõlastanud eelnõu vaikimisi. Vabariigi Valitsuse reglemendi § 7 lõike 4 kohaselt, kui kooskõlastaja ei ole sama paragrahvi lõigetes 1– 3 sätestatud tähtaja jooksul eelnõu kooskõlastanud või jätnud seda põhjendatult kooskõlastamata, loetakse eelnõu kooskõlastatuks. Märkuse esitaja Märkuse sisu Tulemus Maaeluministeerium 1.ühtlustada määruses ja

seletuskirjas maaparandus- süsteemi hoiutööde terminid. 2. korrigeerida Natura 2000 toetusmäärad 3. lubatud on kalapüük piiranguvööndis

1. Terminid on ühtlustatud 2. Toetusmäärad korrigeeritud 3.Piiranguvööndis loobuti varasemast piirangust, mille kohaselt oli kutselise kalapüügi vahenditega püük keelatud rannajoonele lähemal kui 200 m. Tundlikumad alad on tsoneeritud sihtkaitsevööndisse, ning lisaks tuleb ka piiranguvööndis arvestada kalapüügiseadusest ja –eeskirjast tulenevate kitsendustega.

Rahandusministeerium Saare maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt jääb Laidevahe looduskaitseala piirist 1 km kaugusele tuulepargi arendusala. Rahandusministeerium soovib infot, milliste lisatingimustega tuleks tuulepargialade planeerimisel ja projekteerimisel arvestada, ning juhul kui looduskaitsealast tulenev mõju arendusaladele on olemas, siis täiendada seletuskirja.

Laidevahe looduskaitseala ning sellega liidetav hoiuala olid olemas ka maakonnaplaneeringu koostamise ajal, ning nendega on seal arvestatud. Võimalike tuulikuparkide keskkonnamõju (sh võimalikku mõju Laidevahe looduskaitsealale) hinnatakse KeHJS alusel.