Riigitee 1 (E20) Tallinn‒Narva km 16,7-26,5 asuva Maardu‒Jägala lõigu rekonstrueerimise projekteerimistingimuste menetlusse kaasamine (27.01.2023)

Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 (E20) Tallinn‒Narva km 16,7-26,5 asuva Maardu‒Jägala lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks

Lisa. Projekteeritava riigitee 1 Tallinn‒Narva mnt km 16,7-26,5 asuva Maardu‒Jägala lõigu asukohaskeem

Km 26,5

Km 16,7

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 (E20) Tallinn‒

Narva km 16,7-26,5 asuva Maardu‒Jägala lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti

koostamiseks“

lisa 1

PROJEKTEERIMISTINGIMUSED

Riigitee 1 (E20) Tallinn‒Narva km 16,7-26,5 asuva Maardu‒Jägala lõigu

rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks

1. EHITUSTEGEVUSE LIIGI TÄPSUSTUS

Ehitustegevuse liik: Rekonstrueerimine

Kasutamise otstarve: Avalikult kasutatav riigitee

2. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE ANDJA

2.1.Asutus: Transpordiamet

2.2.Asutuse registrikood: 70001490

2.3.Ametniku nimi: Mart Michelis

2.4.Ametniku ametinimetus: Projekteerimise üksuse juhataja

3. TAOTLUSE ANDMED

3.1.Liik: Projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse

puudumisel

3.2. Alus: Teehoiukava

Märkus. Taotlust ei esitata. Huvitatud osapool ja menetleja on samad isikud. Aluseks on

haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p 2

4. EHITAMISEGA HÕLMATAVA KINNISASJA ANDMED

4.1.Katastritunnus*: 24504:003:0548; 24504:008:0648; 24504:008:0649;

24505:002:0131; 24504:008:0485.

4.2.Koha-aadress: Harju maakond Jõelähtme vald (Võerdla, Rebala,

Jõelähtme ja Ruu külad)

Projekteeritava teelõigu asukohaskeem on esitatud lisas.

* Punktis 4.1 on toodud projektiga käsitletava riigitee katastriüksus. Projektlahenduse

koostamisel võib osutuda vajalikuks täiendava teemaa omandamine teega piirnevatest

kinnisasjadest. Täiendava teemaa vajadus näidatakse krundijaotuskava joonistel.

5. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE SISU JA PÕHJENDUSED

5.1.Üldised

5.1.1. Olemasolev

olukord Riigitee 1 (E20) Tallinna‒Narva km 16,7-26,5 asuva Maardu–

Jägala lõik läbib Harju maakonda, tegemist on Euroopa

teedevõrgu maanteega, mis on oluliseks ühenduseks Ida

suunal.

Teeregistri andmetel oli aasta keskmine ööpäevane

liiklussagedus 2020. aastal antud lõigus 18462 autot ööpäevas,

sh raskeliiklust 8%.

Riigitee 1 Tallinn‒Narva maantee külgneb Kostivere

maastikukaitseala ja Rebala muinsuskaitsealaga.

5.1.2. Projekti eesmärk Projekti eesmärk on riigitee 1 Tallinn–Narva km 16,7-26,5

asuva Maardu‒Jägala lõigu liiklusohutuse taseme tõstmine,

Jõelähtme liiklussõlme projekteerimine (km 23,75-24,0),

põhimaantee ja seonduvate kõrvalmaanteede

rekonstrueerimine, sh vajadusel piki- ja ristprofiili

korrigeerimine, sõiduradade laiendused, samatasandiliste

ristumiste likvideerimine, tagasipöörete sulgemine ja

kogujateede võrgustiku kavandamine. Lisaks on eesmärgiks

bussipeatuste ohutustaseme tõstmine ja viimine kogujateedele,

kergliiklusteede planeerimine, ülekäigukohtade ohutumaks

muutmine, rajatiste, sh olemasolevate sildade, truupide ja

müratõkkeseinte seisukorra hindamine (kas vajalik on

säilitamine, renoveerimine, uue ehitamine) ning

keskkonnameetmete analüüs ja kavandamine.

5.1.3. Lubatud suurim

sõidukiirus

120 km/h / kõrvalmaanteedel 80 km/h, põhjendatud juhtudel

madalam

5.1.4. Projekteerimise

lähtetase

rahuldav

5.1.5. Sõiduradade arv 2+2, muudel teedel vastavalt olukorrale

5.1.6. Ristlõige/

Sõidurada

Põhimaanteel 0,5+1,0+3,5+3,5+2,5+0,5 /Lähtuda juhisest

„Riigiteede ristlõike valimise juhend“. Kinnitatud 27.07.2022

5.2.Riigitee, sh ristmikud ja mahasõidud

5.2.1. Lähtuda majandus- ja taristuministri määrusest nr 106 „Tee projekteerimise normid“

/ asulates Eesti Standardist EVS 843:2016 “Linnatänavad”. Põhjendatud juhul võib

kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate Euroopa riikide projekteerimise

norme ning muid juhendmaterjale.

5.2.2. Projekti koostamisel lähtuda Lisas 2 eskiisjoonisel toodud lahendusest.

Projektlahendus täpsustub ehitusprojekti koostamise käigus.

5.2.3. Projekteeritavale põhimaanteele kavandada eritasandiline liiklussõlm Jõelähtme

piirkonda vastavalt lisas 2 toodud eskiisjoonisele. Põhimaanteele mahasõite mitte

projekteerida.

5.2.4. Näha ette olemasolevate põhimaantee mahasõitude ja ühendusteede sulgemine ning

nende ühendamine liiklussõlmedega ühendus- ja kogujateede kaudu.

5.2.5. Projekteerida tugi- ja kõrvalmaanteede, ühendus- ja kogujateede ristlõiked ja

liikluskorraldus lähtudes tee funktsioonist, projekteeritavast kiirusrežiimist,

liiklussagedusest ja liikluse koosseisust.

5.2.6. Vajadusel näha ette projektalaga seotud teedel liikluskorralduse, kiirusrežiimi ja/või

selle ulatuse muutmine ning katte remont.

5.2.7. Projekti koosseisus näha ette projektalaga seotud muude riigiteede ja kohalike teede

ristmike rekonstrueerimine. Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida

antud oludes ebasoodsaima arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga (šabloon

näidata joonisel).

5.2.8. Projekteerida kõrval- ja kogujateedelt mahasõidud majapidamistele ja kinnisasjadele,

mille olemasolev juurdepääs likvideeritakse seoses põhimaantee ehitusega.

Täiendavaid mahasõite käesoleva projektiga ei kavandata.

5.2.9. Riigitee 1 km 16,7-26,5 asuval Maardu-Jägala lõigul tuleb võimalusel ette näha

olemasolevate mahasõitude sulgemine.

5.2.10. Riigitee 1 km 16,7-26,5 asuval Maardu-Jägala lõigul näha ette tagasipöördekohtade

sulgemine.

5.3.Bussipeatused

5.3.1. Koostöös kohalike omavalitsuste ja ühistranspordikeskusega täpsustada

bussipeatuste asukohad.

5.3.2. Kohalikku liiklust teenindavad bussipeatused viia riigiteelt nr kogujateedele,

kõrvalteedele ja rampidele.

5.3.3. Bussipeatuste täpsed parameetrid lahendada projekteerimise käigus vastavalt tee

funktsioonile, liiklussagedusele ja kiirusele.

5.3.4. Näha ette alles jäävate bussipeatuste rekonstrueerimine.

5.3.5. Lahendada jalakäijate juurdepääsud bussipeatustesse (jalgteed, teeületuskohad jmt).

5.3.6. Hinnata liiklussõlmede ja/või riste juurde kavandatavate bussipeatuste juures

parkimiskohtade vajadust ja vajadusel projekteerida „Pargi ja reisi“ parklad

sõiduautodele ja jalgratastele.

5.4.Kergliiklusteed

5.4.1. Kergliiklusteede projekteerimisel lähtuda eskiislahendusest. Teede asukohad võivad

5.4.2. projekteerimise käigus täpsustuda.

5.4.3. Kergliiklusteede projekteerimisel lähtuda Transpordiameti juhendist

„Kergliiklustaristu kavandamise juhend“.

5.4.4. Kergliiklustee laius 3,0 m, põhjendatud vajadusel kitsam.

5.5.Teega seotud rajatised

5.5.1. Lähtudes põhimaantee projektlahendusest ning projekti koostamise käigus teostatud

uuringute tulemustest projekteerida teelõigule vajalikud rajatised – viaduktid, sillad,

eritasandilised ülepääsud kergliiklejatele (tunnel/viadukt) ja eritasandilised ülepääsud

(tunnel/ökodukt) ulukitele ning muud loomade, sh kahepaiksete liikumisega seotud

rajatised. Eskiisjoonisele kantud rajatiste asukohad võivad projekti koostamisel

mõnevõrra muutuda.

5.5.2. Näha ette Jõelähtme sildade I ja II remont või uue ehitamine vastavalt kandevõime

uuringule ning uuele tehnilisele lahendusele.

5.5.3. Näha ette Jõelähtme kivisilla remont ja selle kõrvale uue sõidutee silla rajamine.

5.5.4. Näha ette ulukiuuringu tulemustest lähtuvalt eritasandiliste loomade läbipääsu

võimaldavate ristete rajamine.

5.5.5. Näha ette kergliiklejate eritasandilised ristumised riigiteega nr 1.

5.5.6. Projekteerida müraleevendusmeetmed lähtudes mürauuringu tulemustest.

5.6.Teevalgustus

5.6.1. Valgustus projekteerida vastavalt Transpordiameti juhisele „Riigimaanteede

valgustamise juhis“.

5.6.2. Põhiprojekti mahus lahendada maantee rekonstrueerimisele ette jääva olemasoleva

valgustuse ümberehitus, et tagada olemasoleva valgustuse terviklahendus.

5.6.3. Üldjuhul kavandada liiklussõlmede, ringristmike, viaduktide, rampide ja jalakäijate

tunnelite valgustamine.

5.7.Muud projekteerimisel arvestamisele kuuluvad tingimused

5.7.1. Katend projekteerida kasutusajaga vähemalt 20 aastat. Projektis näha ette

kulumisvaru 1 cm.

5.7.2. Tagada vete piki- ja põiksuunaline äravool teemaalt. Vajadusel projekteerida

pinnavete ärajuhtimissüsteemide ehitamine, ümberehitamine ja puhastamine (sh

vajadusel kraavide eelvoolud, mis asuvad teega piirnevatel katastriüksustel).

5.7.3. Koostada krundijaotuskava ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt

vajaliku teemaa võõrandamise protsessi läbiviimiseks.

5.7.4. Projektlahendus peab asulasisestel lõikudel arvestama ettevõtlus- ja

infotehnoloogiaministri 29.05.2018 määrusega nr 28 „Puudega inimeste

erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“.

5.8.Piirangud, kitsendused ning nendest tulenevad nõuded

5.8.1. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning taotleda

piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel.

5.8.2. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse

projektiga tehtavad tööd puudutavad.

5.8.3. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse

„Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 (E20) Tallinn–Narva km 16,7-26,5

asuva Maardu–Jägala lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“ lisas 2

„Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“.

5.8.4. Projekteerimisel arvestada eriveoste marsruutidega.

5.8.5. Kooskõlastada kõik lahendused Muinsuskaitseametiga, kuivõrd rekonstrueeritav

teelõik asub muinsuskaitsealal.

5.9.Haljastuse ja heakorra põhimõtted

5.9.1. Haljastuse kavandamisel lähtuda Transpordiameti kodulehel olevatest juhistest

„Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted“ ja „Riigiteede haljastustööde

juhis“.

5.9.2. Näha ette metsa, võsa ning muude takistuste eemaldamine nii olemasoleva kui

perspektiivse tee maa-alalt, samuti tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd.

5.10. EHITUSUURINGUTE TEGEMISE VAJADUS

☒ Geodeetilised uurimustööd Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus.

☒ Geotehnilised uuringud Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus,

maaradari kasutamine on lubatud.

☒ Hüdroloogilised uuringud ja

arvutused

Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus.

5.11. MUUD PROJEKTI KOOSSEISUS TEOSTATAVAD UURINGUD

☒ Liiklusuuringud ja -prognoos Teostada mahus, mis võimaldab arvutada

ristmiku läbilaskvust ja määrata

teenindustaset ning katte arvutamiseks

vajalikku koormussagedust.

☒ Kergliiklustee vajaduse hindamine Teostada vastavalt Transpordiameti

juhendile „Kergliikluse prognoosimise

juhend-2013“.

☒ Mürauuring Teostada mürauuring, mis võimaldab

selgitada välja müraleevendusmeetmete

vajaduse ja asukohad.

☒ Ulukiuuring Teostada ulukiuuring, mis võimaldab

välja selgitada olemasoleva ja

kavandatava transpordi ja loomade

liikumisteede vahelisi konfliktalasid ning

esitada leevendavaid meetmeid

elupaikade sidususe tagamiseks

☒ Arheoloogiline uuring Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus

mahus

5.12. KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE VAJADUS

☒ Keskkonnamõjude

eelhindamine

Enne ehitusloa andmist.

☐ Keskkonnamõju hindamine Enne ehitusloa andmist.

☐ Ei kohaldu

Koostas: Heino Väli, projekteerimise üksuse projektijuht

Lisad. 1. Projekteeritava teelõigu asukohaskeem

2. Eskiisjoonis (eraldi failina), mis on kättesaadav lingilt

https://tinyurl.com/yts6p82d

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 (E20) Tallinn‒Narva km 16,7-26,5 asuva Maardu-Jägala lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

1

Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel

1. KOOSKÕLASTUSED

Jrk

nr

Kaasatud kooskõlastaja Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud kooskõlastuse

osas

1 Keskkonnaamet

Meie 07.02.2023

nr 6-2/23/1820-2

Esitasite Keskkonnaametile ehitusseadustiku § 31 lg 4 alusel kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks

riigitee1 (E20) Tallinn‒Narva km 16,7-26,5 asuva Maardu‒Jägala lõigu rekonstrueerimise

projekteerimistingimuste eelnõu koos lisadega.

Looduskaitseseaduse (LKS) kohaselt ei või kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti

kaitsevööndis ilma kaitstava loodusobjekti valitseja (Keskkonnaameti) nõusolekuta anda projekteerimistingimusi

(LKS § 14 lg 1 p 7). Kuna tegevusi ei kavandata kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ega kaitstava looduse

üksikobjekti piiranguvööndis, siis õigusliku aluse puudumisel loobub Keskkonnaamet Riigitee 1 (E20) Tallinn‒

Narva km 16,7-26,5 asuva Maardu‒Jägala lõigu rekonstrueerimise projekteerimistingimuste eelnõu

kooskõlastamisest2.

Siiski toome omalt poolt välja järgmised tähelepaneku, millega tuleb arvestada:

1. Keskkonnaamet kaardistas projektialasse kuuluva riigitee 1 Tallinn-Narva tee ja kõrvalmaantee 11260

Jõelähtme-Kemba tee vahetusse lähedusse jäävad puurkaevud, mis on toodud järgnevas tabelis:

Puudutatud teelõik Puurkaevu reg kood Sanitaarkaitseala ulatus, m

Rebala küla 1 Tallinn-Narva tee

(registriosa number 10129450,

katastritunnus 24504:008:0648)

kinnistu

PRK0014096 50

Jõelähtme küla 1 Tallinn-Narva tee

(registriosa number 10364550,

katastritunnus 24504:008:0649)

kinnistu

PRK0014309 50

Jõelähtme küla 11260 Jõelähtme-

Kemba tee (registriosa number

9217750, katastritunnus

24504:008:0485) kinnistu

PRK0015025 20

Jõelähtme küla 11260 Jõelähtme-

Kemba tee (registriosa number

9217750, katastritunnus

24504:008:0485) kinnistu

PRK0016109 10

Jõelähtme küla 11260 Jõelähtme-

Kemba tee (registriosa number

9217750, katastritunnus

24504:008:0485) kinnistu

PRK0000834 50

Jõelähtme küla 11260 Jõelähtme-

Kemba tee (registriosa number

9217750, katastritunnus

24504:008:0485) kinnistu

PRK0022541 50

Jõelähtme küla 11260 Jõelähtme-

Kemba tee (registriosa number

9217750, katastritunnus

24504:008:0485) kinnistu

PRK0016008 30

Põhjendus:

1. Transpordiamet võtab teadmiseks ja arvestab veeseadusest

tulenevad nõudega, et puurkaevude sanitaarkaitsealadel on

keelatud ehitustegevus ja kaevetööd. Transpordiamet käivitab

tegevused Keskkonnaameti ettepanekus nr 1 toodud

puurkaevude ööpäevaste tarbitavate veekoguste välja-

selgitamiseks ja teeb võimalusel taotlused nende puurkaevude

sanitaarkaitsealade muutmiseks hooldusaladeks.

2. Transpordiamet võtab teadmiseks sildade ehitamisega

seonduvad nõuded veeseaduses ja arvestab nendega projekti

koostamisel.

3. Transpordiamet arvestab võimalusel LKS tulenevaid nõudeid

seoses veesängi muutmise piirangutega (LKS § 51 lg 1).

4. Transpordiamet on arvestanud KeHJS nõuetega ja projekti

käigus on kavas koostada KMH eelhinnang, et selgitada välja

KMH vajalikkus. Transpordiamet arvestab nõudega, et KMH

algatamata jätmise kohta on vajalik küsida seisukoht kõigilt

asjaomastelt asutustelt.

5. Transpordiamet võtab teadmiseks ja kehtestab KMH

eelhinnangu koostamisel uuringu vajaduse Kostivere MKA ja

Kostivere loodusala kaitse eesmärkidest lähtuvalt ning Natura

ala kaitse-eesmärkidest lähtuvalt.

Otsus:

1. Transpordiameti projekteerimisosakonnal esitada

järelepärimised Keskkonnaameti arvamusavalduses punktis 1

esitatud tabelis olevate puurkaevude omanikele ning

Transpordiametil esitada vastavalt VeeS § 154 ning VeeS §

277 taotlus Keskkonnaagentuurile sanitaarkaitsealade

muutmise taotlus hooldusaladeks, kui puurkaevude

veetarbimine on <10 m3 ööpäevas.

2. Projekti seletuskirjas tuua välja ehitaja kohustus tulenevalt

VeeS § 196 ehitustegevuse registreerimiseks

Keskkonnaametis veekeskkonnariskiga tegevusena.

3. Arvestada sildade projekteerimisel asjaoluga, et tulenevalt

LKS § 51, ei ole jõesängi ja voolurežiimi muutmine lubatud.

4. Tuua ehitusprojekti seletuskirjas välja, kas võrreldes

olemasolevaga muutub Jõelähtme jõe ristlõike pindala ja

täpsemalt veekogusse paigaldatava ja süvendatava materjali

mahud, et ehitusloa andja saaks otsustada, kas ka tulenevalt

nendest asjaoludest on loa andmisel vajalik kaaluda KMH

algatamist. Arvestada ka p3 toodud nõudega.

5. Arvestada asjaoluga, et planeeritavad tee

rekonstrueerimistööd ei tohi kahjustada Kostivere MKA ja

Kostivere loodusala kaitse-eesmärke. KMH eelhinnangu

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 (E20) Tallinn‒Narva km 16,7-26,5 asuva Maardu-Jägala lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

2

Lisaks on puurkaev PRK0015025 ühisveevärgi põhjaveehaare, mille veevõtt on reguleeritud vee erikasutuse

keskkonnaloaga nr L.VV/328479. Veehaarde sanitaarkaitseala on joogivee võtmiseks või joogivee tootmiseks

kasutatavat veehaaret ümbritsev maa- või veeala, kus vee kvaliteedi halvenemise vältimiseks ja veehaarde ehitiste

kaitsmiseks on tegevust piiratud (veeseaduse (VeeS) § 148 lg 1). Veehaarde sanitaarkaitsealal tuleb vältida

põhjavee, veekogu või selle osa kvaliteedi halvenemist ulatuses, mis võib joogivee tootmisel kaasa tuua

veetöötluse kulude olulise suurenemise (VeeS § 151 lg 1). Veehaarde sanitaarkaitsealal on majandustegevus

keelatud, välja arvatud: 1) veehaarde ehitamine, teenindamine ja kasutamine; 2) sanitaarkaitseala hooldamine; 3)

metsa hooldamine; 4) rohttaimede niitmine ja niite koristamine või äravedu; 5) õiguspäraselt ehitatud ehitise

kasutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus kavandatud viisil, kui ehitis ei põhjusta vee kvaliteedi halvenemist;

6) teadustöö tegemine. Majandustegevus on iga iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga ja püsiv tegevus,

mis ei ole majandustegevuse seadustiku üldosa seadusest (MSÜS) tulenevalt keelatud (MSÜS § 3 lg 1). Tegevus,

mille suhtes on kehtestatud teatamis- või loakohustus, loetakse majandustegevuseks ka juhul, kui selle eesmärgiks

ei ole tulu saamine (MSÜS § 3 lg 2).

Eelnevast tulenevalt tuleb arvestada, et puurkaevude sanitaarkaitsealadel on keelatud ehitustegevus ja

kaevetööd. Kõik kavandatavad tööd tuleb planeerida väljapoole puurkaevude sanitaarkaitsealasid. Vajadusel on

võimalik taotleda koostöös puurkaevu omanikuga sobivate tingimuste esinemisel (VeeS § 149), arvestades

puurkaevust tegelikku veevõttu ja põhjaveekihi kaitstust, puurkaevude sanitaarkaitsealade vähendamist.

Sanitaarkaitseala ulatuse vähendamiseks, arvestades VeeS § 149 lg 1 p-des 1 ja 2 ning lg 2 p-s 1 sätestatut,

esitatakse taotlus Keskkonnaametile, kes teeb sanitaarkaitseala ulatuse vähendamise otsuse (VeeS § 277 lg 3). Kui

puurkaevust veevõtt on alla 10 m3 ööpäevas, on võimalik muuta sanitaarkaitseala hooldusalaks (VeeS § 154 lg 1

p 3). Puurkaevu hooldusala (VeeS § 154 lg 3) ulatus on 10 m. Kui puurkaevule on moodustatud sanitaarkaitseala,

kuid see puurkaev vastab VeeS § 154 lg 1 p-des 1–3 sätestatule, teeb Keskkonnaagentuur sanitaarkaitseala

hooldusalaks muutmise otsuse (VeeS § 277 lg 2)

2. Projekteerimistingimuste eelnõu kohaselt soovitakse rajada ka uus Jõelähtme sõiduteesild üle Jõelähtme jõe

(VEE1087900). Kuna sõiduteesild kuulub tee koosseisu ja Jõelähtme jõgi on avalikult kasutatav veekogu, tuleb

silla ehitamine Keskkonnaametis registreerida veekeskkonnariskiga tegevusena olenemata veekogu süvendamise

või tahkete ainete veekogusse paigutamise mahust (VeeS § 196 lg 2 p 4).

Samuti on projekteerimistingimuste eelnõus on välja toodud, et projekti eesmärk on mh rajatiste, sh olemasolevate

sildade ja truupide seisukorra hindamine (kas vajalik on säilitamine, renoveerimine, uue ehitamine).

Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et veekogusse 5–100 m3 tahke aine paigutamiseks (VeeS § 196 lg 2 p 5) on

vaja taotleda Keskkonnaametilt veekeskkonnariskiga tegevuse registreering ning tee või raudtee koosseisu

kuuluva silla või truubi ehitamiseks avalikult kasutataval veekogul või avalikul veekogul (VeeS § 196 lg 2 p 4)

tuleb tegevus Keskkonnaametis registreerida olenemata mahtudest.

3. Jõelähtme jõgi kuulub Jõelähtme karstiala väljavoolust suubumiseni Jägala jõkke lõhe, jõeforelli, meriforelli ja

harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse3 . Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana

kinnitatud veekogul või selle lõigul on keelatud veekogu loodusliku sängi ja veerežiimi muutmine (LKS § 51 lg

1).

4. Juhime tähelepanu, et tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) §

6 lg 2 p-dest 10 ja 22, § 6 lg-st 4 ja Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille

korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224)

§ 13 p-st 84 ja § 15 p-st 85 tuleb kavandatava tegevuse puhul kaaluda keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH)

algatamise vajalikkust ja anda eelhinnang. Samuti palume ehitusprojektis välja tuua, kas võrreldes olemasolevaga

muutub Jõelähtme jõe ristlõike pindala ja täpsemalt veekogusse paigaldatava ja süvendatava materjali mahud, et

ehitusloa andja saaks otsustada, kas ka tulenevalt nendest asjaoludest on loa andmisel vajalik kaaluda KMH

algatamist: 1) silla rajamine, kui selle tagajärjel muutub veekogu ristlõike pindala6 ; 2) veekogu süvendamine või

veekogusse tahkete ainete kaadamine7 alates mahust 100 m3. Või on vajalik läbi viia kohustuslik KMH

(süvendamine üle 500 m3 või ainete uputamine üle 2000 m3) (KeHJS § 6 lg 1 p 17 ja 171).

koostamisel tuleb hinnata kavandatava tegevuse mõjusid

Natura ala kaitse-eesmärkidele.

Lugeda projekteerimistingimused Kooskõlastaja poolt

kooskõlastatuks.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 (E20) Tallinn‒Narva km 16,7-26,5 asuva Maardu-Jägala lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

3

KMH algatamise vajalikkuse kaalumise ja eelhinnangu koostamise korral peab KeHJS § 11 lg 22 kohaselt enne

käesoleva seaduse § 6 lg-s 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes 21 viidatud tegevuse KMH vajalikkuse üle

otsustamist otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks

eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. Kui kavandatav tegevus võib eeldatavalt

mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala, kaitseala, hoiuala, püsielupaika või kaitstavat looduse üksikobjekti,

kooskõlastab otsustaja kavandatava tegevuse KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu nimetatud kaitstava

loodusobjekti valitsejaga (KeHJS § 11 lg 10.

5. Esitatud trassiskeemi kohaselt kaitsealadele uusi rajatisi kavandatud ei ole (teekatendist jääb lähima kaitsealani

7,5 m kuni 30 m). Kavandatavad rekonstrueerimistööd piirnevad ca 840 m ulatuses Kostivere maastikukaitsealaga8

(edaspidi MKA), mille kaitsekord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.12.2016 määrusega nr 162 „Kostivere

maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ (edaspidi kaitse-eeskiri). Kaitseala eesmärk on kaitsta karstivorme, looduslikke

ja poollooduslikke kooslusi, maastikku ja maastikuilmet ning ohustatud ja haruldasi liike9.

Kostivere MKA-l on üle-euroopaline tähtsus, kuna kuulub täies ulatuses Kostivere loodusalana10 Natura 2000

võrgustikku. Kostivere loodusala kaitse-eesmärgiks on kaitsta loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavaid

elupaigatüüpe, milleks on karstijärved ja järvikud (3180*11), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210), lood

(alvarid-6280*), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510),

nõrglubja-allikad (7220*) ja plaatlood (8240*).

Töömaaga piirneval alal on inventeeritud poollooduslikud kooslused aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud ja

kuivad niidud lubjarikkal mullal ning esmatähtsad plaatlood, karstijärved ja järvikud.

Planeeritavad Tallinn-Narva tee rekonstrueerimistööd ei tohi kahjustada Kostivere MKA ja Kostivere loodusala

kaitse-eesmärke. KMH eelhinnangu koostamisel tuleb hinnata kavandatava tegevuse mõjusid Natura ala kaitse-

eesmärkidele. 1 Kiri on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 26.01.2023 nr 6-2/23/1820 all. 2 Keskkonnaameti kodulehel on täpsemalt esitatud ehitamise kooskõlastamise alused. 3 Keskkonnaministri 15.06.2004 määrus nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ § 2

p 19. 4 Eelhinnang tuleb anda tee rajamise või laiendamise korral, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte,

kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee,

teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning KeHJS § 6 lg 1 p-s 13

nimetatud juhul. 5 Eelhinnang tuleb anda sellise tegevuse korral, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt

vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat

loodusobjekti. 6 Määrus nr 224 § 11 p 5 7 Määrus nr 224 § 11 p 7 8 EELIS kood KLO1000499 9 Kaitse-eeskiri § 1 lg 1 10 EELIS kood RAH0000456 11 Sulgudes on kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt loodusdirektiivi I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad

elupaigatüübid.

2 Põllumajandus- ja

Toiduamet

16.02.2023 nr 6.2-2/8945

Taotluses käsitletud tee (PK 24 kuni PK 25 piirkonnas) ristub maaparandusehitise (maaparandussüsteemi/ehitise

kood 4108790020040/001) eesvooluga ja piirneb osaliselt maaparandusehitisega, mis on kuivendatud drenaažiga.

1. Tagada maaparandussüsteemi eesvoolul (kraavis ja truubis) vee vaba vool tulenevalt maaparandusseaduse § 5.

2. Ehitusprojektis tuleb arvestada vajadusega tagada maaparandusehitise nõuetekohane toimimine vastavalt

maaparandusseaduse § 47

Põhjendus:

Transpordiamet arvestab Põllumajandus- ja Toiduameti

arvamusavaldustega tulenevalt Maaparandusseaduse § 5; § 47 ja

§ 50 lg toodud nõuetest.

Otsus:

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 (E20) Tallinn‒Narva km 16,7-26,5 asuva Maardu-Jägala lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

4

3. Ehitusprojekti asendiplaanile kanda olemasolev maaparandussüsteemi drenaaž. Drenaaži plaani saab taotleda

e-posti teel [email protected].

4. Tulenevalt maaparandusseadus § 50 lg 1 esitada ehitusprojekt Põllumajandus- ja Toiduametile

kooskõlastamiseks

1. Lahendada vete äravoolusüsteemid selliselt, et oleks tagatud

maaparandussüsteemide eelvoolude kraavides ja truupides

vete vaba vool.

2. Luua lahendused, mis arvestavad maaparandusehitiste

nõuetekohase toimimisega.

3. Kanda ehitusprojekti asendiplaanile maaparandussüsteemi

drenaaž, et ehitajal oleks olemas vastav informatsioon

maaparandusrajatiste asukoha kohta.

4. Kooskõlastada eelprojekti lahendus Põllumajandus- ja

Toiduametiga

Lugeda projekteerimistingimused kooskõlastaja poolt

kooskõlastatuks.

3 Muinsuskaitseamet

23.02.2023 nr 1.1-7/352

Muinsuskaitseameti seisukoht:

1.1 Riigitee lõik paikneb Rebala muinsuskaitsealal reg-nr 27015

1.2 Teeprojekti käigus tuleb lähtuda muinsuskaitse üldpõhimõtetest (muinsuskaitseseadus; MuKS § 3), mille

kohaselt on kultuuripärandi väärtustamine ja säilitamine ühiskonna ühine kohus. Kultuuripärandi kaitsel peavad

mälestistele suunatud tegevused vähendama nende hävimise ohtu ning toetama väärtuste säilimist. Aladel, kus

leidub arheoloogiapärandit (nii riigi kaitse all olevaid mälestisi kui ka teada olevaid, kuid mitte veel kaitse alla

võetud muistiseid), tuleb pärandit maksimaalselt säästa ja säilitada ning lähtuda vähima võimaliku sekkumise

põhimõtetest. Kui on vajadus teha arheoloogiline uuring, tuleb seda kavandades lähtuda minimaalse sekkumise

põhimõttest (MuKS § 46 lg 3).

1.3 Muinsuskaitseseaduse järgi tehakse kinnisasjal, kus ameti andmeil võib ajalooliste allikate põhjal leiduda

arheoloogilisi esemeid, inimluid või arheoloogiline kultuurkiht, keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse tähenduses keskkonnamõju hindamise käigus arheoloogiline uuring, seda ka

seni mitte riigi kaitse alla jõudnud objektidel.

1.4 Vastavalt Muinsuskaitseameti kokkuleppele Transpordiametiga 22.03.2021 tuleb suurte tee-ehitusprojektide

koosseisus teostada arheoloogiline uuring kolmes etapis:

• KSH koostamise käigus tehakse planeeringu alal arheoloogilise uuringu I etapp (arhiiviuuring), et välja selgitada

mitte kaitse all oleva arheoloogiapärandi esinemine ning määratleda tegevuskava II etapiks. I etapi uuringute

aruanne on valminud 2022. aasta aprilliks (vt Vedru, Gurly. 2022. Aruanne arheoloogilisest kaugseirest riigitee 1

(E20) Tallinn–Narva 16,7–26,5 km Maardu–Jägala lõigus 2022. a. Arheoloogilise eeluuringu I etapp. -

http://register.muinas.ee/ftp/Arheoloogiliste%20uuringute%20aruanded/2022_ Akaugseire_VedruG_Harjumaa-

Maardu-Jägala.pdf

• arheoloogilise uuringu II etapp (maastikuleire/eeluuring) näeb ette I etapil kindlaks tehtud muististe kontrolli

maastikul ning hindamist, kas muistised ning kaitsealused arheoloogiamälestised jäävad ehitustööde alale ja

vajavad arheoloogilisi uuringuid ehitustööde käigus. II etapi uuringute aruanne on valminud 2022. aasta

novembriks (vt Vedru, G. 2022. Aruanne arheoloogilistest uuringutest riigitee 1 (E20) Tallinn–Narva 16,7–26,5

km Maardu–Jägala lõigus 2022. aastal. -

http://register.muinas.ee/ftp/Arheoloogiliste%20uuringute%20aruanded/UT 367_Aeelu_VedruG_Harjumaa-

Riigitee1-Maardu-Jägala_IIetapp.pdf);

• arheoloogilise uuringu III etapp näeb ette uuringuid (meetodiks arheoloogiline jälgimine, vajadusel

arheoloogilised kaevamised) paikades, kus II etapi ehk eeluuringu tulemustel leidub või võib leiduda

arheoloogiline kultuurkiht.

1.5 Arheoloogiamälestistel ja nende kaitsevööndites, samuti G. Vedru poolt trassikoridori alal läbi viidud II etapi

arheoloogiliste uuringute käigus (vt Vedru, G. 2022. Aruanne arheoloogilistest uuringutest riigitee 1 (E20)

Tallinn–Narva 16,7–26,5 km Maardu–Jägala lõigus 2022. aastal.) eristatud aladel (Jõelähtme külas vahemikus

Jõepere tee kuni Postijaama tee 3), tuleb väljapool ja allpool olemasolevat teetammi toimuvateks pinnasetöödeks

Põhjendus:

Transpordiamet on hanke koostamise ja projekteerimise tööde

käigus teinud tihedalt koostööd Muinsuskaitseametiga, et

selgitada välja sobivaim lahendus Rebala muinsuskaitseala

nõudeid silmas pidedes. Transpordiamet arvestab

Muinsuskaitseameti nõuetega.

Otsus:

1. Võtta teadmiseks ja tuua välja projekti seletuskirjas

informatsioon, et projekteeritav lõik asub suures osas Rebala

muinsuskaitsealal reg-nr 27015.

2. Arheoloogiliste uuringute ja geoloogiliste uuringute

korraldamisel kasutada tehnoloogiaid, mis kahjustaksid

minimaalselt olemasolevaid mälestisi.

3. Arvestada arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse

nõudega tulenevalt Muinsuskaitse seadusest.

4. Arvestada Muinsuskaitseameti ja Transpordiameti

kokkuleppega ning viia läbi arheoloogiline uuring kolmes

etapis. I ja II etapp viidi läbi 2022 aastal. III etapi vajalike

tööde maht kirjeldada projekti seletuskirjas vastavalt I ja II

etapi aruannetes toodud infole.

5. Lisada projekti seletuskirja nõue: Arheoloogiamälestiste ning

nende kaitsevööndites, samuti G. Vedru poolt läbi viidud II

etapi argeoloogilises uuringus eristatud aladel tuleb väljaspool

ja allpool olemasolevat teetammi toimuvatel pinnasetöödel

tagada arheoloogiline jälgimine, ning kultuurikihi ilmnemisel

arheoloogilised kaevamised. Kaevetöödel tuleb arvestada

seisakutega, et tagada arheoloogi töö ja dokumenteerimiseks

vajalik aeg. Neil aladel peab töövõtjal olema võimalus

kasutada hammasteta nn planeerkoppa.

6. Arheoloogilise uuringu läbiviija peab olema vastava

pädevusega isik Muinsuskaitseseaduse mõistes.

7. Lisada projekti seletuskirja nõue: Tööde läbiviija peab esitama

Muinsuskaitseametile uuringuteatise vähemalt 10 päeva enne

uuringu toimumist käesoleva peatüki p5 kirjeldatud aladel

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 (E20) Tallinn‒Narva km 16,7-26,5 asuva Maardu-Jägala lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

5

tagada arheoloogiliste uuringute läbiviimine (meetod: arheoloogiline jälgimine, in situ arheoloogilise kultuurkihi

ilmnemisel arheoloogilised kaevamised). Kaevamisel tuleb arvestada seisakutega, et arheoloogile oleks tagatud

pinnases leiduva arheoloogilise materjali tuvastamine ja dokumenteerimine. Kaevetöödel peab olema ekskavaatori

varustuses ka hammasteta kopp.

1.6 Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vastava pädevusega isik või ettevõtja (MuKS §- d 46-47, § 68 lg 2 p 3

§-d 69-70). Arheoloogilise uuringu tegijad on leitavad kultuurimälestiste registrist „Erialane pädevus“ →

„Pädevustunnistused“ → „Filtreerimine - Mälestise liik: arheoloogiamälestised või Tegevusala: Uuringukava

koostamine ja uuringu tegemine/ Arheoloogiline uuring“

1.7 Arheoloogiliste uuringute läbiviija otsimise ja sobiva aja ning tingimuste (nt külmunud maa ja

miinuskraadidega ei ole arheoloogilise uuringu korrektne teostamine võimalik) kokkuleppimisega tuleb alustada

aegsasti, kuna vastava pädevusega isikute ja ettevõtjate arv on piiratud. Samuti tuleb arvestada sellega, et seadusest

tulenevalt (MuKS § 47) peab arheoloog Muinsuskaitseametile esitama uuringuteatise vähemalt 10 päeva enne

uuringu toimumist ning uuringu lubamise otsuse tähtaeg on kuni 30 päeva alates uuringuteatise esitamisest.

1.8 Enne tööde teostamise algust Muinsuskaitseametist taotlema tööde tegemise loa (MuKS §

52 lg 3; https://register.muinas.ee/public.php?menuID=workpermit). Tööde tegemise luba väljastatakse pärast

arheoloogiliste uuringute uuringukava heakskiitu ja uuringuteatise esitamist.

1.9 Muinsuskaitseameti määratud arheoloogiline jälgimine on juriidilisele isikule 50% ulatuses hüvitatav

(maksimumsummas 1500 eurot). Täpsem info hüvitise taotlemisest Muinsuskaitseameti kodulehel

(https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/uuringute huvitamine).

1.10 Ülejäänud projektialal tuleb kaevetöödel arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi

ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja sellisel juhul kohustatud

tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.

1.11 Kultusekivide liigutamine ja lõhkumine teetööde käigus on keelatud ning tagada tuleb neile sobiva keskkonna

säilimine, vaadeldavus ja juurdepääs.

1.12. Asendiplaanile märkida mälestiste nimetus ning mälestiste ja nende kaitsevööndite ulatus. Info on

kättesaadav Maa-ameti kultuurimälestiste kaardikihil (https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/kultuurimalestised

1.13 Lisada puudutatud asendiplaanidele märge arheoloogilise uuringuvajaduse kohta.

1.14 Valminud projekt kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. Projekti kooskõlastus võib toimuda ehitusloa- või

ehitusteatise menetluse käigus.

ning arvestama 30 päevase vastamistähtajaga

Muinsuskaitseameti poolt.

8. Lisada seletuskirja nõue, et töövõtja peab enne tööde algust

taotlema muinsuskaitseametist loa.

9. Lisada seletuskirja info Muinsuskaitseameti

kooskõlastuskirjas p 1.9 toodud kompenseerimise määrade

kohta.

10. Lisada seletuskirja info: Ülejäänud projektialal tuleb

kaevetöödel arvestada arheoloogiliste leidude ja

arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega.

Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja

sellisel juhul kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta

ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.

11. 10. Lisada seletuskirja info: Kultusekivide liigutamine ja

lõhkumine teetööde käigus on keelatud ning tagada tuleb neile

sobiva keskkonna säilimine, vaadeldavus ja juurdepääs.

12. Projekteerijal märkida asendiplaanile mälestiste nimetus ning

mälestiste ja nende kaitsevööndite ulatus.

13. Projekteerijal lisada puudutatud asendiplaanidele märge

arheoloogilise uuringuvajaduse kohta.

14. Valminud eelprojekt kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.

Lugeda projekteerimistingimused kooskõlastaja poolt

kooskõlastatuks.

4 Maa-amet

08.02.2023

nr 6-3/23/1786-3

A. Projekteerimistingimuste korralduse eelnõu kohaselt võib projekteerimistingimuste kehtestamine kaasa tuua

kinnisasja või selle osa avalikes huvides omandamise, sh sundvõõrandamise või selle suhtes sundvalduse

seadmise vajaduse muuhulgas ka riigi omandis olevatel Niida (tunnus 24501:001:0729) ja Astla (tunnus

24504:008:0242) kinnisasjadel, mille riigivara valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-

amet.

 Niida kinnisasjale (pindala 12 458 m²) on eskiisjoonisel näidatud läbi kinnisasja keskosa sõidutee, rambid

R1.4 ja R1.3 ning jalg- ja jalgrattatee ning bussipeatus. Lisaks on kinnisasjale kavandatud jalgrattaparkla

„Kõrvemaa rattaring“ ning varikatusega jalgrattaparkla. Eskiisis esitatud lahendus välistab Niida kinnisasja

edasise kasutuse. Võimalusel palume kaaluda kinnisasja keskosa läbivate teede kavandamist kinnisasja

lääneosale, et säiliks kinnisasja idapoolse osa kasutusvõimalus.

 Astla kinnisasja põhjaserva on projekteeritud jalg- ja jalgrattatee koos tänavavalgustusega, millele on

projekteeritud uus teemaa-ala piiri.

 Lisaks on eskiisjoonisel näidatud järgnevad lahendused riigi omandis olevatele kinnisasjadele, mille

riigivara valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-amet:

 Metsavahe kinnisasja (tunnus 24501:001:1419) põhjaserva on kavandatud jalg- ja jalgrattatee koos

tänavavalgustusega, millele on projekteeritud võimalik uus teemaa-ala piiri.

 Tankla kinnisasja (tunnus 24504:003:0019) lõunaserva on näidatud võimalik uus teemaa-ala piir ning

likvideeritav mahasõit Tankla kinnisasjale.

Põhjendus:

A. Transpordiamet võtab teadmiseks Maa-ameti informatsiooni

projekti koostamisel. Transpordiamet on koostöös

Muinsuskaitseametiga välja valinud mitmete variantide seast

just käesoleva lahenduse kui Rebala muinsuskaitseala väärtusi

kõige vähem kahjustava lahenduse. Teised lahendused on

Muinsuskaitseameti ettepanekul lükatud kõrvale kui Rebala

muinsuskaitseala rohkem kahjustavad lahendid. Ohutu tee

rajamiseks kavandatavatel elementidel on teatud nõuded,

millise raadiusega rampe tuleb teatud kiirustel kasutada.

Planeeritavad rambid R1.3 ja R1.4 ühendavad Jõelähtme‒

Kemba maanteed Tallinn‒Narva maanteega, mille planeeritud

kiirus on 120 km/h. Sellest tulenevalt on vaja kasutada

suurema raadiusega rampe. Samuti peavad ära mahtuma

kergliiklustee ja jalgratta parklad.

Lisaks asub „Niida“ kinnistu lääne poolses osas

muinsuskaitseline objekt „kivikalme“, mis võib seada

täiendavaid piiranguid „Niida“ kinnistu idapoolsele alale

maantee rampide projekteerimiseks. Transpordiamet

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 (E20) Tallinn‒Narva km 16,7-26,5 asuva Maardu-Jägala lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

6

 Põhja kinnisasja (tunnus 24504:008:1066) põhjaserva on näidatud võimalik uus teemaa-ala piir ning

likvideeritav mahasõit Põhja kinnisasjale. Põhja kinnisasi on antud põllumajanduslikul eesmärgil rendile

kuni 1.10.2024.

 Metsala kinnisasja (tunnus 24504:008:1069) kavandatud jalg- ja jalgrattatee koos tänavavalgustusega,

millele on projekteeritud võimalik uus teemaa-ala piiri. Lisaks on kinnisasja lääneserva näidatud

ulukiläbipääs.

 Kullaaru kinnisasja (tunnus 24501:001:0832) põhjaserva on näidatud võimalik uus teemaa-ala piir.

Kinnisasi on antud põllumajanduslikul eesmärgil rendile kuni 1.10.2025.

B. Maardu‒Jägala lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamisel palume arvestada teekaitsevööndisse

jäävate riigi kaitse all olevate geodeetiliste märkidega. Riikliku geodeetilise võrgu II klassi märk

VANDJALA97 (GPA ID 50157) kaitsevööndiga 5 meetrit märgi keskmest. Pinnasereeperid nr 216 (GPA ID

53406), nr 14627 (GPA ID 53378) ja nr 696 (GPA ID 55399). Märkide kaitsevööndiks on 3 meetrit märgi

keskmest. Kõik nimetatud märgid tuleb võimalusel säilitada endises asukohas, tähistada ja kaitsta ehitustööde

ajal.

Ruumiandmete seaduse (edaspidi RAS) § 25 sätestab, et geodeetilise märgi kaitsevöönd on geodeetilist märki

ümbritsev ala, kus geodeetilise märgi kaitse ja kasutamise vajadusest tulenevalt kitsendatakse inimtegevust. RAS

§ 26 lõige 1 sätestab üheselt, et geodeetilise märgi kaitsevööndis on ilma geodeetilise märgi omaniku loata keelatud

igasugune tegevus, mis võib kahjustada geodeetilist märki ja selle tähistust, mh löökmehhanismidega töötamine,

pinnase tihendamine või tasandamine, transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohtade rajamine ning

künni- või mullatööde tegemine.

Kui töid tehakse kaitsevööndis on vaja peale tööde lõpetamist teostada kontrollmõõtmised. Kui projektiga on

ettenähtud geodeetilise märgi teisaldamine, siis enne teisaldamist tuleb vastavalt „Geodeetiliste tööde tegemise ja

geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa

taotlemise kord“ (edaspidi Kord) § 10 lõikele 5 esitada geodeetilise töö projekt, mis sisaldab Korra § 4 lõigetes 2

ja 3 kirjeldatud andmeid. Projekt tuleb esitada kooskõlastamiseks Maa-ameti geodeesiaosakonna juhatajale (Karin

Kollo, e-post [email protected]).

Täiendavat infot märkide kohta saab vajadusel Maa-ameti geodeesia osakonnast. Geodeetilise märgi teisaldamisel

ning sellega seonduvatel ehitus-, mõõtmis- ja arvutustööde tegemisel tuleb juhinduda „Kohalike geodeetiliste

võrkude rajamise ja rekonstrueerimisejuhendist“. RAS § 35 lõike 1 kohaselt võib geodeetilise märgi

kontrollmõõtmisi ja teisaldamise töid teostada isik, kellel on geodeedi kutse, mis vastab kutseseadusega sätestatud

kvalifikatsiooniraamistiku 7. tasemele kõrgema geodeesia valdkonnas.

Korra § 10 lõike 6 kohaselt tuleb teostatud geodeetiliste tööde aruanne pärast teisaldamistööde lõppu esitada

geodeetilise märgi omanikule kinnitamiseks. Aruandes esitatakse geodeetilise märgi teisaldamiseks teostatud

mõõtmis- ja arvutustööd ning geodeetiliste märkide pikaajalist säilivust kindlustavad meetmed. Aruande palume

esitada Maa-ameti geodeesia osakonna juhatajale (Karin Kollo, e-post [email protected]) viie tööpäeva

jooksul peale geodeetiliste märkide teisaldamistööde lõpetamist.

Projekti töötsooni jäävad kohalikku polügonomeetria võrgu märgid. Vastavalt keskkonnaministri 28.06.2013

määruse nr 50 „Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi

kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord“ § 2 lõikele 1 on kohaliku geodeetilise

töö korraldajaks kohalik omavalitsusüksus. Projekteeritaval uuel teekoridoril palume koostöös kohaliku

omavalitsusega arvestada geodeetiliste märkide kaitsmise, kontrollmõõtmiste, teisaldamise või likvideerimise

vajaduse ja korraldamisega.

kavandab rambid R1.3 ja R1.4 maksimaalselt lääne poole

arvestades kõiki eelpool mainitud tegureid.

B. Transpordiamet võtab teadmiseks Maa-ameti arvamused

seoses Ruumiandmete seaduses kehtestatud nõuetega, mis

puudutavad geodeetiliste mõõdistusvõrgu punktide säilitamist

ja tööde teostamist geodeetiliste punktide lähipiirkonnas.

C. Transpordiamet võtab teadmiseks Maa-ameti tähelepanekud

seoses Maapõueseadusega ja planeeritud lahenduste osalise

paiknemisega maardlate maa-aladel. Transpordiamet on

koostatud lahendite variantide leidmiseks teinud koostööd

Muinsuskaitseametiga ja välja valinud olemasolevat ümbrust

füüsiliselt ja visuaalselt vähim kahjustava lahendi.

Otsus:

1. Transpordiamet võtab vastu järgmised otsused:

1.1. Nihutada ligipääsuteed R1.3 ja R1.4 lääne poole,

arvestades Muinsuskaitseameti nõuet Kivikalme

ohutusvööndi tagamiseks 15 m, mille ulatuses mitte

planeerida teedeehituslikke rajatisi.

1.2. Olemasoleva juurdepääsutee olemasolul, Metsala

kinnistu (tunnus 24504:008:1069) ja Astla (tunnus

24504:008:0242) planeerida mahasõit olemasoleva

sissepääsutee asukohta. Maaüksustel, kus ei ole

olemasolevat sissepääsuteed, Metsavahe (tunnus

24501:001:1419), planeerida sobivas kohas sissepääsutee

asukoht perspektiivse sissesõidutee jaoks, nähes

äärekividega kergliiklustee lahenduse puhul ette

äärekivide alla laskmise.

1.3. Edastada eelprojekti lahendus Maa-ametile

kooskõlastuseks hinnangu andmiseks.

1.4. Näidata krundijaotuskava joonistel projekteeritud

kitsenduste pindalad.

1.5. Transpordiametil viia läbi võõranduse protsess enne

ehitusloa väljastamist ja ehitustegevuse alustamist.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 (E20) Tallinn‒Narva km 16,7-26,5 asuva Maardu-Jägala lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

7

C. Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 15 lõike 1 punkti 1 kohaselt on maapõue seisundit ja kasutamist

mõjutavaks tegevuseks vajalik Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud

asutuse luba. Luba tuleb taotleda muu hulgas kui maardlal soovitakse teha maapõue seisundit ja kasutamist

mõjutavat tegevust, milleks on vajalik esitada ehitusteatis või saada ehitusluba, muu luba või muu haldusakt.

Keskkonnaminister on käskkirjaga 05.03.2019 nr 1-2/19/198 andnud Maa-ametile volituse anda lube MaaPS

§ 15 lõikes 1 nimetatud maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks.

MaaPS § 14 lõike 2 kohaselt võib ministri volitatud asutus lubada maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat

tegevust üksnes juhul, kui kavandatav tegevus ei halvenda maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale

juurdepääsu olemasolevat olukorda või halvendab maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegevus ei

ole püsiva iseloomuga või halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu

olemasolevat olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitise, sealhulgas tehnovõrgu, rajatise või

ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise ehitamisega, mille jaoks ei ole mõistlikku alternatiivset

asukohta.

Projekteeritav juurdepääsutee K1 asub täielikult Maardu lubjakivimaardla (registrikaart nr 178) ehituslubjakivi

passiivse tarbevaru 5. plokil.

Projekteeritav juurdepääsutee K1 asub hoonestamata maatulundusmaadel ja hoonestatud tootmismaal. Maardlaga

kattuvale osale projekteeritavast teest jääb suures osas II kategooria kaitsealuse liigi Dianthus superbus (aasnelk)

kasvukoht.

Eeltoodust tulenevalt ei ole alust arvata, et juurdepääsutee K1 rajamine eelprojekti „Riigitee nr 1 (E20) Tallinn‒

Narva km 16,7-26,5 Maardu‒Jägala lõigu eelprojekt“ (proj. nr P21014; koostaja Selektor Projekt OÜ) joonisel

Trassiskeem esitatud asukohas halvendaks maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu

osas olemasolevat olukorda.

Ülejäänud osa projekteeritavast alast jääb Maardu aluskorra ehituskivi maardlaga (registrikaart nr 54) ja Maardu

lubjakivimaardlaga (registrikaart nr 178) kattuval alal olemasolevate teede kaitsevöönditesse ehk kohaldub MaaPS

§ 15 lõike 8 p 7 erand.

Maa-amet lubab maardlaga kattuvale alale Harju maakonda Jõelähtme valda Loo külla Keskse (katastritunnus

24504:008:1065), Looga (24504:008:0225) ja Vanatalu tehnopark (katastritunnus 24504:008:0813) kinnisasjadele

rajada juurdepääsutee K1.

1. Projekti koostamisel palume arvestada järgnevaga:

1.1. Palume arvestada Niida kinnisasja osas tehtud muudatusettepanekuga.

1.2. Kuna Astla, Metsavahe ja Metsala kinnisasjadele kavandatav kergtee jääb kinnisasja ja tee vahele, palume

näidata projektis kinnisasjadele juurdepääsutee.

1.3. Palume edastada projekt Maa-ametile seisukoha andmiseks.

1.4. Palume lisada projektile krundijaotuskava joonised või joonised, milles on näidatud projekteeritud

kitsenduse pindala.

1.5. Maa-ameti kinnisasjadele kavandatud teid on võimalik rajada alles pärast kui tee ehitamiseks vajalik ala

on riigivaraseaduses sätestatud korras üle antud. Rendile antud kinnisasjade puhul tuleb esmalt teha

vajalikud muudatused rendilepingutes.

1.6. Palume projektlahenduse joonisel näidata geodeetiliste märkide asukohad ja kaitsevööndi ulatus

1.6. Näidata projektlahenduse joonisel näidata geodeetiliste

märkide asukohad ja kaitsevööndi ulatus

Lugeda projekteerimistingimused kooskõlastaja poolt

kooskõlastatuks.

2. ARVAMUSED

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 (E20) Tallinn‒Narva km 16,7-26,5 asuva Maardu-Jägala lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

8

2.1.Puudutatud asutused ja isikud

Jrk

nr

Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas

1 Jõelähtme Vallavalitsus

10.02.2023 nr 7-2/525-1

Olete meile kui puudutatud kinnisasjaomanikule ja menetlusosalejale teadmiseks ja soovi korral arvamuse

avaldamiseks edastanud Transpordiameti poolt Tallinn‒Narva (E20) km 16,7-26,5 asuva Maardu‒Jägala lõigu

rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks ette valmistatud projekteerimistingimuste eelnõu (edaspidi:

eelnõu).

Jõelähtme Vallavalitsus teeb eelnõule ja selle lisaks oleval eskiisjoonisel kajastatud lahenduse osas ettepanekud:

1. Palume kaaluda eelnõuga lisaks kavandatava tee osas ka sellist tehnilist lahendust, kus see rajatakse

(kasvõi osaliselt) süvendisse.

2. Vanatalu ja Vanatalu tehnopark tootmismaa kinnistute osas on kavandatud nendelt olemasolev otsene

ühendustee Tallinn-Narva teega sulgeda ning rajada selle asemel uus juurdepääs Vana-Kostivere tee (mis ei ole

Jõelähtme vallas avalikult kasutatava teena registreeritud kuid mille alune kinnistu kuulub vallale) kaudu Looküla

teele, mis on avalikult kasutatav tee. Selline lahendus meile ei sobi, sest Looküla tee ei ole kavandatud

tootmismaade teenindamiseks. Anname teada, et tänaseks on ka Vanatalu ja Vanatalu tehnopark kinnistute omanik

pöördunud Jõelähtme Vallavalitsuse poole nendele kinnistutele detailplaneeringu koostamise soovi ning sinna

kajakkide tootmiseks tootmishoone rajamiseks ajutise ehitusõiguse saamise sooviga. Oleme taotlejale ka teada

andnud, et kavandatud tegevusteks tuleks kinnistutele kavandada uus juurdepääs otse Maardu-Raasiku maanteelt

ja meile teadaolevalt peab taotleja hetkel ka läbirääkimisi selle tarbeks vajalike maaüksuste omanikega.

3. Palume näha ette Kiriku tee katmine asfaltbetoonkattega kogu pikkuses (alates kavandatud Rebala

sõidutee tunnelist kuni Piiri teega ristumiseni) ja kavandada selle riigile kuuluva teena kasutamine.

4. Palume näha ette Tallinn‒Narva tee alla ulukiläbipääsu rajamise ka Männisalu bussipeatuse piirkonda.

5. Tallinn‒Narva tee alla kavandatavate nende tunnelite suudmete juurde, kus tunnelite projekteeritud

gabariidid ei võimalda neid suuregabariidiliste sõidukitega, sh teedehooldustehnika, läbida, tuleks kavandada

sõidukitele ümberpööramise kohad ning platsid teehoolduse käigus tekkiva lume ladestamiseks.

6. Näha ette kavandatud kõrvalmaantee K2 tehniline lahendus Kivisilla tee 2 aadressiga kinnistu juures

selliselt, mis võimaldaks bussitranspordil ohutult Kivisilla tee 2 kinnistule ja sealt ka ohutult kõrvalmaanteele

tagasi sõita.

7. Palume võtta kaalumisele Tallinn‒Narva tee alla sõiduauto tunneli rajamine, mis võimaldaks Maardu-

Raasiku teelt sõiduautode otseliikluse Jõelähtme – Kemba teele.

8. Palume täpsustada rekonstrueeritava Tallinn‒Narva tee lõunapoolsesse külge kavandatava kogujatee

tulevane staatus (kas see on kavandatud jääma riigi teeks).

Põhjendus:

1. Transpordiamet on korduvalt käsitlenud Tallinn‒Narva

maantee osaliselt või täielikult süvendisse viimise teemaatikat

ning sellise lahendusega kaasnevaid positiivseid ja

negatiivseid aspekte. Süvendisse rajatud tee mõjuks

positiivselt liiklusmüra vähendamise suunas. Paraku

kaasnevad sellise lahendusega ka negatiivsed asjaolud. Enim

negatiivset mõju avaldavad asjaolud on järgmised:

a. Teetrass asub karsti alal ja selle tõttu osutub äärmiselt

problemaatiliseks kõrgvee hooajal vete vabavoolne

ärajuhtimine. Pumpamise teel vete ärajuhtimine on

seotud oluliselt suuremate ekspluatatsiooni kuludega ja

kõrgendatud riskiga üleujutuse tekkimiseks pumpade

rikke korral.

b. Talihoolde käigus võib tekkida olukord, et lund ei ole

kuhugi lükata.

c. Ekstreemsete talviste olude korral on võimalik täielik

teetrassi kinni tuiskamise oht nagu näiteks „Padaoru

juhtum“.

d. Trass asub paekivi klindil, mis on Eestis tuntud kõrgete

tugevusnäitajate poolest. See toob endaga kaasa rea

tehnilisi ja õiguslikke küsimusi. Materjali ei tohi selle

kõrge väärtuse tõttu käsitleda lihtsalt täitematerjalina

või ehituseks sobimatu materjalina. Selle materjali

väärtustamine on aga aega ja ruumi nõudev protsess,

ning selle tootmisel tekivad õiguslikud probleemid,

mille lahendamine ei ole võimalik antud objektiga

seonduvalt. Samuti ei ole võimalik paariks aastaks

kaevandamise ajaks paigutada liiklust ümber. Olukorra

teeb keeruliseks, et teelõik asub Rebala

muinsuskaitsealal ja osaliselt Kostivere

maastikukaitsealal.

2. Vanatalu ja Vanatalu tehnopark maaüksustele ligipääs on

esialgse lahendusena planeeritud Vana-Kostivere tee trassi

kasutades. Planeerime renoveerida teelõigu kuni Looküla

teeni, mis on avalikult kasutatav tee. Vanatalu maaüksuste

omaniku kavatsustega uue trassi rajamiseks otse Maardu‒

Raasiku teeni ei ole Transpordiamet kursis. Transpordiamet

palub projekteerijal leida sobivaim lahendus ühendustee

rajamiseks.

3. Transpordiamet planeerib käesoleva projektiga kasutada

Kiriku tee 24501:001:1746 maaüksust riigimaanteele

ligipääsutee ja funktsioonis. Kogujatee on kavandatud

asfaltkattega teena. Teede kuuluvuse üle otsustamine toimub

eraldi läbirääkimiste teel Transpordiameti ja Jõelähtme

Vallavalitsuse vahel väljaspool käesolevat

projekteerimistingimuste menetluse protsessi.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 (E20) Tallinn‒Narva km 16,7-26,5 asuva Maardu-Jägala lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

9

4. Transpordiamet on planeerinud ulukiläbipääsud

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ poolt läbiviidud Ulukiuuringu

3-85/2022 soovituste kohaselt. Uuringus on analüüsitud

loomade liikumisteid ja 2009-2018 toimunud loomaõnnetusi.

Männisalu bussipeatuse piirkonnas on tõepoolest arvukalt

ulukitega juhtunud õnnetusi, millega tuleb arvestada.

Transpordiamet on konsulteerinud ulukiuuringu läbiviijaga ja

leidnud, et antud kohas piisab üksikute sõiduautode

liiklemiseks planeeritud Looküla teed ja Männituka teed

ühendava jalakäijate ja sõidukite ühistunneli rajamisest.

Joonisel on tunnel kajastatud Rebala sõiduauto tunneli

nimega.

5. Transpordiamet rajab kergliiklustee tunnelid üldjuhul laiusega

4,0 m ja kõrgusega 3,0 m, mis on piisav kergliiklusteed

teenindava lumehooldetehnika läbi pääsemiseks (erandiks on

Jõelähtme jalakäijate tunnel, kus Muinsuskaitse poolt

kehtestatud reeglid ja pinnasevete vaba äravoolu vajadus karsti

alal lubavad ehitada tunneli kõrgusgabariidiga 2,5 m).

Soovitame vallal reguleerida hooldelepingutes toodud nõudeid

väljatoodud gabariite arvestades. Rebala jalakäijate ja

sõiduautode ühistunnel on planeeritud 5,0 m laiune ja 3,0 m

kõrgune. Tunneli ette planeerime möödasõidu ala, mis

hõlbustab vajadusel ümber pööramist.

6. Transpordiameti eesmärk on luua kõikide liiklejagruppide

jaoks ohutud liikluskesskonna lahendused. Käesoleva

projektiga ei lahendata Kivisilla 2 parkimiskorraldust ega

manööverdamise võimalusi kinnistu siseselt. Selliste

probleemide lahendamine on maaomaniku ülesanne.

Kohalikud bussiliinid saavad inimesi välja lasta ka riigiteele

planeeritavas maaüksusega külgnevas bussipeatuses.

7. Transpordiamet on kaalunud Maardu‒Raasiku tee ja

Jõelähtme‒Kemba maantee ühendamist tunneli kaudu.

Maardu‒Raasiku teelt on liikluse tagamine võimalik nn

Prügila liiklussõlme ja rajatava nn Võrdla põhjapoolse

kogujatee kaudu. Nimetatud tee põhimõtteline trass on

kujutatud Jõelähtme valla kehtivas kui ka kavandatavas

üldplaneeringus.

Kogujatee rajamiseks on Transpordiamet väljastanud

projekteerimistingimuste korralduse

„Projekteerimistingimuste andmine kõrvalmaanteed 11601

Loo-Loovälja ja kõrvalmaanteed 11260 Jõelähtme-Kemba

ühendava Võerdla põhjapoolse kogujatee eelprojekti

koostamiseks“ 03.06.2021 nr 1.1-3/21/221 ja koostanud nende

tingimuste alusel teeprojekti.

8. Tee kuuluvuse üle läbirääkimised ja otsused Transpordiameti

ja Jõelähtme Vallavalitsuse vahel toimuvad väljaspool

projekteerimise protsessi.

Otsus:

1. Mitte arvestada ettepanekuga

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 (E20) Tallinn‒Narva km 16,7-26,5 asuva Maardu-Jägala lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

10

2. Võtta ühendust Vanatalu ja Vanatalu tehopark maaüksuste

omanikuga, et selgitada välja sobivaim asukoht ühendustee

planeerimiseks.

3. Planeerida Kiriku tee Tallinn‒Narva maanteest lõuna poole

jäävat asumit Jõelähtme‒Kemba maantee ja selle kaudu

Tallinn‒Narva maanteega ühenduse võimaldamiseks

asfalteeritud kogujateena.

4. Lähtuda Ulukiuuringus toodud soovitustest ja uuringu läbi

viinud ettevõtte spetsialistidega peetud aruteludest. Mitte

rajada täiendavaid ulukirajatisi võrreldes eskiislahendusega.

5. Rajada Rebala ühistunneli ette nn ootetasku.

6. Planeerida nõuetele vastav lahendus ja tagada nähtavus, mis

võimaldaks ohutult Kivisilla tee 2 MÜ asuvasse Jõelähtme

Rahvamaja hoovi ja sealt välja sõita. Mitte lahendada

maaüksuse sisest liikluskorraldust, mis on maaomaniku

ülesanne.

7. Mitte rajada Maardu‒Raasiku tee ja Jõelähtme‒Kemba

maantee vahelist ühendustunnelit autoliiklusele kasutamiseks.

Rajada see tunnel kergliiklejate huve silmas pidades.

8. Peale lõpliku plaanilahenduse selgumist algatada

Transpordiameti ja Jõelähtme Vallavalitsuse vahel

läbirääkimised kogujateede omandi staatuse üle

otsustamiseks.

2 Telia Eesti AS - Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei

soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

3 Maardu Elekter - Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei

soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

4. Elektrilevi OÜ - Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei

soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

5. Elering AS

KOOSKÕLASTUS

Nr: 12-9/2023/49

31.01.2023

Kooskõlastatud tingimustel:

1. Projekteeritavale alale ulatuvad Elering AS 110kV kaheahelaliste õhuliinide Aruküla – Kallavere L196/L197

kaitsevöönd, mis on 25 m liini telgjoonest mõlemale poole;

2. Projekti koostamisel arvestada maa-ala kohta kehtestatud üldplaneeringut, tehnovõrkude detailplaneeringuid ja

servituudialasid;

3. Projekti koostamisel ja tööde teostamisel lähtuda lubatud kaugustest ja liinirajatiste kaitsevööndis tegutsemise

korrast. Valdaja peab kinni pidama Ehitusseadustiku §70. (Ehitise kaitsevöönd), Ehitusseadustiku §77.

Põhjendus:

Transpordiamet võtab Elering AS kooskõlastuse tingimused

teatavaks ja arvestab nendega.

Otsus:

Arvestada projekteerimise käigus Elering AS poolsete tehniliste

tingimustega.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 (E20) Tallinn‒Narva km 16,7-26,5 asuva Maardu-Jägala lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

11

(Elektripaigaldise kaitsevöönd) ja määrusest "Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja

kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded" (Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud tõkestada juurdepääsu

elektripaigaldisele, põhjustada oma tegevusega elektripaigaldise saastamist ja korrosiooni ning tekitada muul

viisil olukorda, mis võib ohustada inimest, vara või keskkonda, samuti korraldada kõrgepingepaigaldise õhuliini

kaitsevööndis massiüritusi);

4. Maantee planeerida mitte lähemale kui 10 meetrit õhuliini elementidest (mast, tõmmits, masti vundament).

5. Maantee ehitamisel arvestada, et tee ristumisel õhuliiniga peab olema tagatud vähemalt 8,5 meetrine gabariit

tee ja 110 kV õhuliini alumise juhtme vahel juhtme temperatuuril +60°C;

6. Tänavavalgustuse võib planeerida liini äärmisest juhtmest minimaalselt 5 meetri kaugusele. Valgusti

konstruktsiooni ning liini lähima faasijuhtme vahel peab toodud õhkvahemik säilima ka juhul kui konstruktsioon

kukub liini suunas (juhtme temperatuuri +60° juures);

7. Parkla ja jalgtee rajamisel õhuliini juhtmete alla arvestusega, et Elering AS ei vastuta õhuliinist tulenevate

ohtude eest (nt: jäide);

8. Kommunikatsioonide projekteerimisel võib 110 kV õhuliini kaitsevööndis kommunikatsioone paigaldada mitte

lähemale kui 5 m masti vundamendist. Kaevetöödel mitte vigastada 110 kV ÕL masti maanduskontuuri;

9. Projekti koostamise käigus saab informatsiooni olemasolevate Elering AS liinide ja seadmete kohta piirkonna

käidukorraldajalt tel. 715 1310, 539 44581;

10. Projekti kooskõlastamiseks esitada projekti tehnovõrkude graafiline osa (asendiplaan koos lõigete ja ristumise

lahendusega) ning seletuskiri vastava osaga digitaalsel kujul (dwg). Failid saata aadressile

[email protected];

11. Kaeve- ja tõstetööd liinirajatiste kaitsevööndis on lubatud ainult pärast kooskõlastamist, vormikohase taotluse

esitamist ja kaitsevööndis töötamise loa väljastamist Elering AS-lt;

12. Taotluse vorm, esitada e-posti aadressile [email protected].

Kooskõlastada projekti graafiline osa Elering AS-ga.

Kirjeldada projekti seletuskirjas ehitaja kohustus liinirajatiste

kaitsevööndis tegevuse kooskõlastamiseks Elering AS-ga

Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu arvamuse avaldaja poolt

kooskõlastatuks.

6. Adven Eesti AS - Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei

soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

AS Aqua Marina

Kivisilla tee 1

24504:008:0330

E-kiri

27.01.2023 14:48

Palume võimalust rajada uue sissesõidu kõrvale veokiparkla. Korralikke veokiparklaid on Tallinn-Narva maantee

ääres vähe ja see leiaks kindlasti aktiivset kasutust. Põhjendus: Transpordiamet on vastanud eraldi kirjaga 01.03.2023 nr 8-1/21-

365/2089-21, milles on segitatud võimalusi ja tagamaid veoauto

parkla rajamiseks soovitud maaüksusele. Vajalik on esitada

taotlused Maa-ametile kui riigivara valitsejale ning

Muinsuskaitseametile seoses asumisega Rebala

Muinsuskaitsealal. Transpordiamet võtab edastatud info

teadmiseks ja võimalusel arvestab sellega.

Otsus:

Kirjas 01.03.2023 nr 8-1/21-365/2089-21 toodud tingimuste

täitmisel arvestada 3 osapoole sooviga veoautode parkla

rajamniseks..

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 (E20) Tallinn‒Narva km 16,7-26,5 asuva Maardu-Jägala lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

12

7 Estonian Golf & Country

Club

e-kiri

13.02.2023 11:00

Kirjutan seoses Maardu-Jägala teelõigu rekonstrueerimisplaanist.

Esindan AS EGCC’d, kes omab ja haldab Jõelähtmes kahte golfiväljakut ning meie omanikeringis on ka esindatud

Jõelähtme golfiküla omanikud ja kinnisravara arendaja. Olemasolev plaan asukoha mõttes minu arvates ei võta

arvesse mõnda väga olulist punkti arvestades juba praegust koormust teedel, mille on toonud külastajate ja

turistide hulk Estonian Golf & Country Club’is rääkimata tulevikuvaadet. Võimalik, et planeeringud jms on juba

tehtud ja tähelepanekud on lootusetult hiljaks jäänud, aga saadan need siiski.

Praegu pakutav asukoht Peterburi teelt maha- ja pealesõiduks tekitab suure koormuse Manniva külast läbivale

teele, mis omakorda on seotud eelkõige turvalisuse ja müraga. Estonian Golf & Country Club’is käib juba täna

hooajal mängimas golfi üle 30 000 mängija, millele lisanduvad külalised ja ka teenindab personal. Arvestades

arenguplaane, kus ehitatakse veel lisaks üks golfiväljak, spaa ja hotell ning järgneva 10-15 aasta jooksul lõpeb

arendus kogu golfikülas ja lisandub kokku 70 elumaja, tähendab see, et inimesed valivad sõitmiseks kõige otsema

ja lühema tee. Kokku on aastas ainuüksi golfiga seotult vähemalt 100 000 inimest, kes sõidavad Estonian Golf &

Country Club’i ning ka sealt ära. See sisaldab ka teenindavat transporti hotellile, ehitustega seonduvat

rasketehnikat jms järgmise 10-15 aasta jooksul.

Juhul, kui peale- ja mahasõit tehakse praegusesse kavandatavasse asukohta, näeme mee omalt poolt järgmist

stsenaariumit:

• Golfimängijad enamuses ei sõida mööda maanteed pikalt golfist mööda vaid keeravad juba maha sealt,

kus on prügila mahasõit, mis omakorda toob suure liikluskoormuse Manniva külla

• Need, kes otsustavad sõita pikemalt golfist mööda, lisaks mööda veel praegusest bensiinijaamast, et tagasi

keerata, nende tekitatud ökoloogiline jalajälg on väga kahjulik. Kui tulevikus arvestame, et golfiga on seotud

aastas vähemalt 100 000 sõidukorda ning 50% nendest võtavad ette lühema ja teised poole kaugema tee, võib

arvutada kütusekuluna 50 000 auto puhul:

o tavaautod 122.4 g CO2/km, kaubikud 158.4 g CO2/km ehk kokku arvestades 5km lisasõitu aastas ja

selliselt, et 20% on kaubikuid:

viide arvutusteks: https://www.eea.europa.eu/highlights/average-co2-emissions-from-new-cars-vans-2019

Põhjendus:

Transpordiamet on vaadanud läbi AS EGCC taotluse, saadetud e-

kirjaga 13.02.2023 11:00. Projektiga hõlmatud teetrass asub

suures osas Rebala muinsuskaitse alal, mis loob olulised piirangud

võimalike lahenduste osas. Transpordiamet on koostöös

Muinsuskaitseametiga erinevatest variantidest välja valinud

variandi, mis kõige vähem kahjustab muinsuskaitseala ja

loodushoiualasid. AS EGCC poolt pakutav lahendus tooks endaga

kaasa täiendavate mahasõitude ja ligipääsuteede rajamise

vajaduse muinsuskaitsealale, mis vähendaks muinsuskaitseala

väärtust.

Otsus:

Mitte arvestada ettepanekuga ja jätta projekteerimistingimused

muutmata.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 (E20) Tallinn‒Narva km 16,7-26,5 asuva Maardu-Jägala lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

13

o 40 000 sõidukorda edasi-tagasi ehk korda 2 x (5km x 122.4g = 612gr CO2) + 10 000 sõidukorda x 2 x

(5km x 158.4 gr = 792gr CO2) = 48 960 000 + 15 840 000 = 64 440 000 gr CO2 lisaks CO2 emissiooni ainuüksi

ühe teelõigu asukoha muutmisega

Arvestades kõike seda eelnevat on tee ainukeseks loogiliseks asukohaks praegune Peterburi maanteelt ära ja

pealesõit, mis viib otse kirikuni (kirja lisas pilt, kus on must ring ümber nimetatud asukoha). Kui tänapäevane

ristmik rajatakse sinna, ei suurenda see koormust läbi Manniva küla ega ka pikenda Jõelähtme olulisemasse

sihtkohta, milleks on saanud golfiväljak, teekonda, mis on kasulik nii kohalikele elanikele kui ka keskkonnale.

Kui teha ristmik teele, mis viib otse kirikuni, ei teki vajadust ka renoveerida teisi alasid ega ehitada lisasilda üle

jõe, kust praegu läheb üle ajalooline pisike sild. Tegemist on ka riigile olulisemalt soodsama lahendusega

rääkimata keskkonnale kasulikumast lahendusest.

Rebala MKA muuseum-

turismiinfopunkt

10.02.2023

- Arvestades perspektiivikat Raasiku-Koogi-JägalaJoa matkarada endisel Raasiku-JägalaJoa papivabriku trassil,

rahvapärase kohaliku nimega senini "Raudtee". Rada on maastikul läbitav Raasikult kuni Suka sillani, välja

arvatud Tallinn-Narva maantee ületamine Koogi küla kohal. Lisatud manuses eskiisidetailil nähtav jupike Narva

mnt mahasõidutee juures, sealt kulgeb lõuna suunas Raasikuni välja. Ettepanek nr 1: nihutada ulukitunnel

"Raudteele" lähemale, umbes pildil oleva pealesõidutee kolmnurga tipu lähedusse. Rajada sellise arvestusega, et

vähemalt kuival ajal, matkahooajal pääsevad sealt läbi ka matkajad ja kindlameelsemad jalgratturid

maastikuratastega (kes on näiteks Tallinnast Raasikule tulnud nt elektrirongiga). Ehk õnnestub Koogi küla Salu

kinnistu omanikega kokku leppida matkaraja talumise asjus - massiline seda läbiv turism kindlasti ei ole; siis saab

piki ajaloolist "Raudteed" kulgeda kuni ajaloolise raudteesillani Suka sild ja Jägala joani. Või vähemalt Koogi

poeni ja siis sealt Jägala joani. Või kui kokkulepe ei õnnestu, siis arvestada nii, et matkarada võiks kulgeda

olemasoleva pealesõidutee kõrvalt kuni Koeralooga sillani. - Praegu ei ole vaja midagi ekstra ehitama hakata,

lihtsalt arvestada töödega nii, et see rada ei muutuks tulevikus võimatuks.

Ettepanek nr 1a: kui ulukitunnel jääb sinna, kus ta praegu eskiisil on, tekitada v säilitada võimalus matkaraja

kulgemiseks paralleelselt Narva maanteega "Raudteest" kuni tunnelini ja sealt edasi Koogi külani.

Lühidalt: rajada ulukitunnel Koogi küla juures sellise arvestusega, et ei oleks välistatud selle kasutamine tulevikus

ka inimloomade poolt, kes juhtuvad metsas matkama. Rebased ega kährikud ei lase end sellest häirida.

- Arvestades populaarset rahvusvahelise tähtsusega vaatamisväärsust Kostivere karstiala ja sealt edasi pääsemist.

Põhjendus:

Transpordiamet on planeerinud ulukiläbipääsud

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ poolt läbi viidud Ulukiuuringu 3-

85/2022 soovituste kohaselt. Uuringus on analüüsitud loomade

liikumisteid ja 2009-2018 toimunud loomaõnnetusi. Toimunud

konsultatsioonide käigus on valitud välja kõige sobivamaks

ulukirajatise asupaigaks km 24,7 planeeritav ulukitunnel. Oleme

konsulteerinud ka Jõelähtme vallavalitsusega, kes on samuti

viidanud jalakäijate liiklemisele Koogi küla ja Tallinn‒Narva

maanteest lõuna poole jääva Kännu tee piirkonna vahel.

Transpordiamet on nii loomade kui jalakäijate liikumist silmas

pidades kavandanud tunneli gabariidid selliselt, et tunneli

kasutamine on võimalik lisaks ulukitele ka jalakäijatele (laius 5,0

ja kõrgus 2,5 m).

Jõelähtme sildade I ja II alla on rajatiste projektides planeeritud

kallasrajad.

Transpordiamet lähtub oma tegevuses põhimõttest, et oleks

maksimaalselt tagatud kõikide liiklusgruppide ohutus.

Otsus:

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 (E20) Tallinn‒Narva km 16,7-26,5 asuva Maardu-Jägala lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

14

Ettepanek nr 2: arvestada Kostivere karstialalt Rebala kaitseala muuseumini kulgevat matkarada ja säilitada

olemasolev võimalus kuival ajal seda rada jätkata olemasoleva Narva maantee silla alt mööda Tõnuõue teed

Olerexi bensiinijaamani ja sealt edasi piki kergliiklusteed kas Jõelähtme kiriku või Koogi küla ja Jägala joa poole.

Mõlemad olulised turismiobjektid, mida muuseumist mööduvad matkajad meelsasti külastavad - kui on võimalus

Narva maantee ületamiseks. Arutelul mainisite midagi selle silla alt kulgeva kallasrajaga ulukiraja asjus - see on

suurepärane idee. Et oleks kasutatav vähemalt väljaspool suurvee aega. Möödunud suvel, mis oli väga põuane, jäi

maantee vanema osa ehk praeguse Tallinna suuna silla alune täitsa kuivaks, tavaliselt on seal olnud lomp kuni

põlvini. Mis oli matkajatele siiski ohutum võimalus teisele poole maanteed pääseda, võrreldes maantee

ületamisega maa peal.

Lühidalt: et säiliks ja võibolla paraneks võimalus jala muuseumi juurest Olerexi ja rahvamajja pääseda

olemasoleva maanteesilla alt kulgeva matkaraja ja Tõnuõue tee kaudu.

- Ettepanek nr 3: mitte rajada Jõelähtme kiriku läheduses kapitaalset bussipeatust sinna, kus see on praegu eskiisil,

vaid kasutada näiteks olemasolevat vabadussamba vastas asuvat parklat ära mittekapitaalse nõudepeatuse

asukohana. Või laiendada parklat nii, et mahuvad ära nii autod kui ka nõuetekohane bussipeatus. (Need nõuded

on niikuinii liiga karmid; liiklusohutust ei taga mitte nõuded, vaid liiklejad ehk inimesed.)

Otsus 1. Jätta km 24,7 kavandatud ulukitunnel projektiga

planeeritud asukohta. Arvestada jalakäijate tunneli läbimise

vajadusega.

Otsus 2. Planeerida Jõelähtme I ja Jõelähtme II sillad selliselt, et

kallasradade kaudu oleks võimalik jalakäijate läbipääs (jalakäijate

pääsud ida poolses küljes). Võimaldada jalakäijate liiklus

Jõelähtme sildadest Tõnuõue tee kaudu Olerexi tanklani.

Otsus 3. Rajada Jõelähtme kiriku bussipeatus ohutusnõuetest

lähtuvalt.

2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud

Jrk

nr

Kinnisasja nimi ja

katastriüksuse

tunnus

Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas

Aara

24501:001:0754

e-kiri

30.01.2023 12:22

Kinnitan kirja kättesaamist. Kirjast ja eskiisidest ei ole võimalik välja lugeda, kas projekteerimine puudutab otseselt ka Aara

kinnistut (katastritunnus 24501:001:0754). Mingeid vastuväiteid pole, palun lihtsalt edasiste arengutega kursis hoida. Põhjendus:

Otsene puutumus Aara (24501:001:0754) MÜ-ga antud projektil

puudub. Transpordiamet teavitab projekteerimistingimuste käigus

kõiki piirinaabreid. Kaudset mõju võib teoreetiliselt osutada

kergliiklustee tunneli Tallinna suunas toomine võrreldes praeguse

teeületuskohaga, mis hõlbustab Aara kinnistu ja teisel pool

Tallinn‒Narva m olevate piirkondade vahel jalakäijate liiklemist..

Otsus:

Transpordiametil kaasata ehitusloa menetluse käigus kõiki

külgnevaid maaomanikke.

Atsipõllu

24504:008:0118

e-kiri

17.03.2023 13:28

Atsipõllu (24504:008:0118) maaomanikena ei ole me nõus praeguse tee-ehituse plaaniga, mis lõikab nii suure osa meie

maatükist. Kostivere poolt tulevale teele oleks justkui sirkliga tõmmatud ideaalne kurv, mis algab koheselt peale muistise

kaitsevööndit.

Põhjendus:

Eskiisprojekti lahendi välja töötamise käigus on kõik teed

kavandatud kehtivaid piiranguid ja tee maksimaalset sujuvust

silmas pidades. Projekteerimise menetluse käigus laekuvate

täiendavate ettepanekute info põhjal luuakse eelprojekti lahendus,

mis arvestab maksimaalselt kõigi põhjendatud ettepanekutega.

Otsus:

Leida optimaalne lahendus kõrvalmaante K-3 trassi valikuks.

Jõe

24504:008:0333

Ja

Jõe

Maardu - Jägala lõigu rekonstrueerimisega seoses palume tagada juurdepääsude projekteerimine meie kinnistutele Jõe

(24504:008:1641) ja Jõe (24504:008:0333) . Põhjendus:

Maaüksustel Jõe (24504:008:1641) ja Jõe (24504:008:0333)

puuduvad hetkel mahasõidud. Transpordiamet saab teelõigu

rekonstrueerimise korral rekonstrueerida vaid selliseid varasemalt

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 (E20) Tallinn‒Narva km 16,7-26,5 asuva Maardu-Jägala lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

15

24504:008:1641

e-kiri

12.02.2023 09:53

maantee osaks olevaid mahasõite, mis on juba varasemalt antud

maaüksust maanteega ühendanud. Käesoleva remondiprojektiga ei

halvendata ligipääsetavust kinnistule. Täiendavate erahuvide

rahuldamiseks mõeldud mahasõitude rajamist Transpordiamet

riiklike vahenditega korraldada ei saa. Siiski arvestab

Transpordiamet mahasõitude perspektiivse rajamise vajadusega

kinnistu omaniku poolt. Selleks tuleb kinnistu omanikul võtta

Transpordiameti taristu kooskõlastuste üksusest tehnilised

tingimused mahasõidu projekti koostamiseks, tellida projekteerimise

pädevust omaval ettevõttelt projekt ja kooskõlastada see

Transpordiameti taristu kooskõlastuste üksuses.

Otsus:

Projektis näha ette perspektiivsed mahasõitude kohad ja märkida

need plaanijoonisel. kinnistutele Jõe (24504:008:1641) ja Jõe

(24504:008:0333).

Kungla

24504:008:0380

e-kiri

10.02.2023 21:05

OÜ Gildemann on tutvunud projekteerimistingimuste eskiisi joonise ja visualiseeringuga ning leiab, et muuhulgas OÜ-le

Gildemann kuuluvale Kungla kinnistule kavandatud tee ehitus on vastuolus õigusaktidega.

Kuna Kungla kinnistu (katastritunnus 24504:008:0380) asub Rebala muinsuskaitsealal, ehituspiiranguvööndis, siis domineeriv

maamärgi staatus säilib ka nähtavas tulevikus. Samas kehtivad seoses muinsuskaitsealaga ning kinnistul asuvate hoonetega

Kungla kinnistule (katastritunnus 24504:008:0380) ehitamisel piirangud.

Muinsuskaitseseadus § 33 lg 1 kohaselt igaüks peab hoiduma tegevusest, mis võib mälestist või muinsuskaitsealal asuvat ehitist

ohustada, rikkuda või selle hävitada. Mälestist ja muinsuskaitsealal asuvat ehitist ei tohi hävitada ega rikkuda.

Muinsuskaitseseadus § 34 lg 1 p 1 kohaselt muinsuskaitsealal asuva ehitise rikkumine seisneb muinsuskaitsealal asuva ehitise

rikkumises, mille tõttu ehitise füüsikalised või keemilised omadused, konstruktiivsed ja dekoratiivsed elemendid või ilme on

muutunud või ehitise seisukord on halvenenud.

Eelnevad õigusaktidega kehtestatud reeglid sh kohustus mitte ohustada muinsuskaitsealal asuvat ehitist, kehtivad ka

Transpordiametile uute teede kavandamisel.

OÜ Gildemann on konsulteerinud asjatundjatega ning arvestades Kungla kinnistul (katastritunnus 24504:008:0380) asuvate

hoonete vanust (rajatud samal ajal Jõelähtme kirikuga) on uue tee rajamine hoonetele niivõrd lähedale kinnistul asuvatele

ehitistele ohtlik. Nii tee ehitus kui rajatava tee hilisem kasutamine niivõrd lähedal olemasolevatele hoonetele põhjustaks

vältimatult kahjustusi hoonete vundamendile ja muudele konstruktsioonidele ning selline tegevus on vastuolus

Muinsuskaitseseadus § 33 lg 1 ja § 34 lg 1 p-s 1 sätestatuga.

Eelneva tõttu palume mitte kavandada kavandatud teed Kungla kinnistule (katastritunnus 24504:008:0380), kuivõrd tee

kavandamine Kungla kinnistul (katastritunnus 24504:008:0380) asuvatele hoonetele niivõrd lähedale ohustab nende

ajalooliste hoonete säilimist. OÜ Gildemann teeb ettepaneku kavandada uus tee vahetult olemasoleva Peterburi tee äärde

(tervenisti riigimaaks olevale katastriüksusele 24504:008:0649), nii nagu on lahendatud olukord näiteks Maardu järve

vahetus läheduses (vaata allolevat joonist):

Põhjendus:

Transpordiamet on antud lahenduse koostamisel teinud tihedalt

koostööd Muinsuskaitseametiga ja on kursis Muinsuskaitseameti

nõuetega. Transpordiamet kaalub ettepanekut nihutada Kungla

kinnistu (tunnus 24504:008:0380) piirkonnas kõrvalmaantee K3

võimalikult riigitee 1 Tallinn‒Narva mnt lähedale, uue tee

rajamisega kahjustada võimalikult vähe nii Rebala muinsuskaitse

ala säilimisega seonduvaid eesmärke kui ka kinnistu omaniku

huve. Ka sellisel juhul võib tekkida siiski vajadus osaliseks

maaeralduseks Kungla kinnistult.

Otsus:

Kavandada kõrvalmaantee K-3 maksimaalselt riigitee 1 lähedale,

arvestades normides toodud minimaalseid ohutuid vahekaugusi.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 (E20) Tallinn‒Narva km 16,7-26,5 asuva Maardu-Jägala lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

16

Projekteerimistingimustega kavandatud tee saab kavandada vahetult olemasoleva Peterburi tee äärde (tervenisti riigimaaks

olevale katastriüksusele 24504:008:0649). Maardu järve ääres mahub kõrvaltee Peterburi teest 11,4 meetri kaugusele.

Kungla kinnistu (katastritunnus 24504:008:0380) ääres on riigimaaks oleval katastriüksusel 24504:008:0649 ruumi ca 9,6

meetrit (vaata allolevat joonist).

Juhul kui Transpordiamet ei nõustu ettepanekuga nihutada kavandatud teed tervenisti riigimaaks olevale katastriüksusele

24504:008:0649 ning arvestades, et projekteerimistingimuste kui eelhaldusaktiga tuleb teha siduvalt kindlaks, kas

projekteerimistingimustega kavandatud tegevus on võimalik ning kooskõlas õigusaktidega, palume Transpordiametil esitada

ekspertiis, mis peab hindama kavandatud tee ehituse ning kavandatud tee kasutamise mõju Kungla kinnistul (katastritunnus

24504:008:0380) asuvatele ehitistele.

Juhul kui ekspertiis tuvastab, et tee ehitus või hilisem tee kasutamine võib ohustada ehitisi, on sellise tee ehitamine lubamatu

Muinsuskaitseseadus § 33 lg 1 ja § 34 lg 1 p 1 alusel.

Muinsuskaitseseadus § 50 lg 2 kohaselt muinsuskaitse eritingimused on vajalikud ka kinnismälestisele või muinsuskaitsealale

uue ehitise püstitamiseks või rajamiseks, välja arvatud juhul, kui ehitusprojekt järgib kehtiva detailplaneeringu muinsuskaitse

eritingimusi ja ametiga kooskõlastatud detailplaneeringut.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 (E20) Tallinn‒Narva km 16,7-26,5 asuva Maardu-Jägala lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

17

Palume selgitada, kas Rebala muinsuskaitsealale uue ehitise (tee) rajamiseks on väljastatud muinsuskaitse eritingimused või

kui neid ei ole väljastatud, siis esitada põhjendus, miks ei ole muinsuskaitse eritingimuste väljastamine õiguslikult vajalik.

Kuivõrd kavandatud tööd on kavas teostada Rebala muinsuskaitsealal, siis palume selgitada, kas uue tee ehitamiseks on saadud

Muinsuskaitseametilt luba või kui vastavat luba ei ole, siis palume selgitust, kas luba on kavas enne projekteerimistingimuste

väljastamist taotleda ja saada või kui Transpordiamet leiab, et vastav Muinsuskaitseameti luba ei ole nõutav, siis palume esitada

õiguslik põhjendus.

Kokkuvõtteks:

- OÜ Gildemann kui Kungla kinnistu (katastritunnus 24504:008:0380) omanik teeb käesolevaga ettepanku muuta eskiisi

lahendust Kungla kinnistu (katastritunnus 24504:008:0380) osas viisil, et kavandatud uus tee ei hakkaks paiknema Kungla

kinnistul (katastritunnus 24504:008:0380) ning uus tee nihutatakse võimalikult lähedale olemasolevale Peterburi teele,

tervenisti riigimaaks olevale katastriüksusele 24504:008:0649 (nagu on Maardu järve juures olev lahendus, millele on

käesolevas pöördumises viidatud).

- Uue tee mitte nihutamisel palume Transpordiametil tellida ekspertiis tuvastamaks, kas tee kavandamine (nii tee ehitus

kui ka hilisem kasutamine) kavandatud asukohta ohustab või ei ohusta Rebala muinsuskaitsealal Kungla kinnistul

(katastritunnus 24504:008:0380) asuvaid ehitisi.

- Palume selgitust muinsuskaitse eritingimuste ja kavandatud tööde osas Muinsuskaitseameti nõusoleku olemasolu osas

ning kui muinsuskaitse eritingimusi ja/või Muinsuskaitseameti luba pole Transpordiameti hinnangul nõutav, siis palume

esitada vastav õiguslik põhjendus.

EELK Jõelähtme

Püha Neitsi Maarja

kogudus

Kiriku tee 12

24504:008:0015

e-kiri

10.02.2023 17:00

1. Eskiisprojektis olevad kogujatee Jõelähtme bussipeatused tuleks tuua lähemale kirikule ja ausambaplatsile.

2. Põhiteel peaks olema bussipeatus Jõelähtme, sest paljud inimesed külastavad surnuaedu ka väljastpoolt Harjumaad.

3. Müramüürid võiks olla pikendatud mõlemale poole Jõelähtme silda.

4. Autode sõidukiirust piirata ausamba ja kiriku ümbruses praeguselt 60 km/h 40 km/h peale. Antud piirkonnas on sageli

rahvakogunemisi, samuti matuste ajal sulgeme aeg-ajalt kogu liikluse kiriku ees, sest puusärgi autost väljavõtmine ja

sissepanek haarab enda alla pea kogu tee laiuse. Ohtlikke olukordi on ka esinenud.

5. Ei poolda eskiisprojektis kavandatud kogujatee rajamist prügimäe ringilt läbi Võerdla küla. Rajada tuleks autotunnel põhitee

alt Võerdlast Kostivere kogujateele.

Selgituseks:

Ületee hobusetalu noored ja lapsed hobustega peavad hakkama ületama kogujateed ning nende ja liiklejate ohutus pole kuidagi

tagatud (hobune ei ole nii hästi juhitav kui auto).

Samuti ei ole kehtivas üldplaneeringus sinna ette nähtud teed, kuigi projekteerija mitmeid kordi seda toonitas.

Tunneli rajamine autode tarvis Võerdlast Kostivere kogujateele võimaldaks põhjapoolsete külade inimestel liikuda otse

Kostivere suunas, kus on kool, lasteaed, perearstikeskus jn

Põhjendus:

1. Transpordiamet lähtub teeprojektide koostamisel põhimõttest,

et tagada kõikide liiklusgruppide ohutu liiklemise võimalused.

2. Kohaliku tähtsusega ja aeglane ühistransport on kavandatud

lahendustega toodud kogujateedele. Kommertsliinide peatus

on planeeritud Tallinn‒Narva maanteel Jõelähtmes asuvasse

liiklussõlme, misjärel inimestel on võimalik liiklemiseks

valida kohalik bussiliin või soojal hooajal kasutada

Jõelähtmesse planeeritavat „Kõrvemaa rattaringi“ poolt

jalgratta laenutuse võimalust.

3. Käesoleva projekti raames teostatakse mürauuring, mille

raames modelleeritakse perspektiivse olukorra kohta

mürakaardid. Müratõkkeseinte asukohad, pikkused ja

kõrgused määratakse pärast mürakaardi koostamist.

4. Transpordiamet vaatab üle kiirusepiirangud Jõelähtme‒

Kemba maanteel kaasa arvatud Jõelähtme kiriku piirkonnas.

5. Transpordiamet on kavandanud Jõelähtme‒Kemba maantee

liikluse ühendamiseks Tallinn‒Narva maanteega läbi

planeeritud Võerdla põhja poolse kogujatee ja Prügila sõlme.

Otsus:

1. Leida bussipeatusele ohutu koht ning planeerida nõuetele

vastav lahendus Jõelähtme kiriku piirkonda teenindavale

bussipeatusele.

2. Mitte rajada täiendavat bussipeatust põhiteele.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 (E20) Tallinn‒Narva km 16,7-26,5 asuva Maardu-Jägala lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

18

3. Müratõkkeseinte kavandamisel lähtuda mürauuringu

tulemustest ja õigusaktides toodud müra leevendamise

väärtustest.

4. Leida ohutu sõidukiirus Jõelähtme‒Kemba maantee ulatuses

tulenevalt lõikude iseloomust ja eripärastt.

5. Jääda jalakäijatele mõeldud tunneli lahenduse juurde riigitee 1

Tallinn‒Narva km 18,77.

Riigimetsa

Majandamise

Keskus

Anija metskond 15

24505:002:0112

Tutvunud projekteerimistingimuste eelnõu, asukohaskeemi ja eskiisjoonisega märgime, et eskiisjoonisel märgitud RMK

mahasõit Jägala-Käravete teelt kinnistule Anija metskond 15 (katastritunnus 24505:002:0112) ei lahenda tegelikkuses kinnistul

Kõrgemäe (katastritunnus 24504:008:0243) paikneva n.n. Sussi raudtee tee mahasõidu likvideerimisega tekkivat

ligipääsuprobleemi. See mahasõit on olnud läbi aegade ja on ka edaspidi vajalik mitte üksnes RMK-le vaid ka lähikonnas

asuvate erametsakinnistute omanikele metsamajanduslike tööde korraldamiseks.

Tulenevalt eeltoodust teeme ettepaneku pikendada Tallinn-Narva maantee serva planeeritud kogujatee kuni kinnistul

Kõrgemäe (katastritunnus 24504:008:0243) paikneva Sussi raudtee teeni.

Põhjendus:

Transpordiametil on olnud nn Sussi raudteetammi mahasõidu

sulgemisega seoses kaalumisel kaks plaanilahenduse varianti,

milledest üks on projekteerimistingimuste menetluses kajastatud

RMK mahasõiduga lahendus ja teine variant on nn Sussi raudtee

tammini kogujatee ehitamine.

Otsus:

Lahendada ligipääs Kõrgemäe (24504:008:0243) kinnistuni riigitee

1 Tallinn‒Narva mnt serva planeeritava kogujatee kaudu.

K. K

Uus-Rebala küla

e-kiri

09.02.2023 19:55

1. Palve muuta kergliiklustee võimalikult ohutuks (turvalised üleminekud teise teeserva, kui need on reaalselt vajalikud).

Koogi külast Jõelähtme poole tulles on soovitav kasutada põhjapoolset serva.

2. Uus-Rebala külla sisenedes on koguja teel soovitav kasutusele võtta madalad lamavad politseinikud, et tagada kiiruse

langus 50 km/h. Seni on küla läbitud sõltuvalt automargist kuni 100 km/h, et õigeaegselt golfirajale jõuda.

3. Võimalusel uuendada müratõke põhimaantee ja Uus-Rebala küla vahel. Betoonplokkide asemel paigaldada müra

summutavad tõkked.

4. Võimalusel tagada ligipääs Kostivere, Lagedi ja Aruküla suunas sarnaselt Loo külale tunneli abil. Kohalikud lapsed

käivad Kostiveres lasteaias ja koolis. Hetkel jäi mulle veidi arusaamatuks, kas Kostivere poole on võimalik pääseda

vaid prügila ringteelt või on olemas alternatiiv Jägala poole liikudes.

Põhjendus:

Transpordiameti üheks eesmärgiks on tagada liiklejatele ohutud

liiklemistingimused. Selle saavutamiseks kavandame teid

vastavalt normidele, eeskirjadele ja juhistele.

Müratõkete rajamisel koostab Transpordiamet prognoositava

liikluskoormuse alusel arvutusliku mürauuringu, mis on

liiklusmüra mõju leevendamiseks vajalike müratõkkeseinte

pikkuste ja kõrguste arvutamise aluseks.

Transpordiamet on Jõelähtme‒Kemba maantee äärde

kergliiklustee planeerimisel lähtunud Jõelähtme Valla poolt

selleks otstarbeks varasemalt eraldatud transpordimaa maaüksuste

asukohast. Sellest tulenevalt on Koogi külas ja sealt Jõelähtme

poole kuni km 5,5 ristuva kraavini planeeritud kergliiklustee

Jõelähtme‒Kemba maanteest lõuna poole.

Kostivere, Lagedi ja Aruküla suunaline liiklus on tagatud läbi

varem projekteeritud Võerdla põhja poolse kogujatee ja nn Prügila

liiklussõlme

Otsus:

1. Kavandada kergliiklustee Jõelähtme‒Kemba maantee servas

Jõelähtme Valla poolt selleks otstarbeks eraldatud

transpordimaa ulatuses lõuna poole. Ülejäänud osas kaaluda

vastavalt vajadusele kergliiklustee maanteest põhja poole

viimist. Leida maksimaalselt ohutud ületuskohad, arvestades

sõidukite kiirust ja nähtavust.

2. Kaaluda Uus-Rabala külas liikluse rahustamise meetmete

rakendamist.

3. Selgitada ja planeerida Uus-Rebala külale riigiteelt 1 tuleva

liiklusmüra leevendamiseks optimaalne lahendus, lähtuvalt

koostatavast mürauuringust.

4. Mitte rajada täiendavat sõiduauto liiklusele mõeldud tunnelit

riigitee nr 1 Tallinn‒Narva mnt km 19 piirkonnas.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 (E20) Tallinn‒Narva km 16,7-26,5 asuva Maardu-Jägala lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

19

K. M.

e-kiri

12.02.2023 22:23

Lisatud ettepanekud Maardu-Jägala teelõigu rekonstrueerimise plaanile.

1. Jätta töösse võtmata praegu planeeritud Jõelähtme -Kemba tee “läbimurre” ja selle asemel ehitada tunneliga läbimurre

Kostivere teele. Ei ole mõistlik rikkuda inimeste elatusvahendid kui samal ajal mitte nii suure kahju põhjustamisega on

võimalik luua lahendus, mis suuremale hulgale kogukonnast sobib.

2. Jätta ehitamata (ja suunata need vahendid ülalkirjeldatu elluviimiseks) Jõelähtme kiriku juurde Loo küla 10 majapidamise

jaoks autotunnel ja selle asemele jätta kiriku poolt tuleva tee pööre Narva maanteele. See aitab vähendada koormust läbi Uus-

Rebala ja sellega vähendada seal ohtlikkust.

3. Kui tunnelit väljasõiduga Kostivere teele ei soovi teha, siis on võimalik ka see Narva maantee serva teha kogujatee. Seal

ligidal olevat kultuskivi on nagunii korduvalt liigutatud. See ei tohiks olla takistuseks.

4. 9.02 toimunud koosolekul jäi kõrva arusaamine, et MaanteeAmeti “eeldused” on kuidagi täpsemad, kui kohalike elanike

arvamised tulevikust. Palun eeldusele, et juhul kui Loo küla autotunnel tuleb, siis sealt ei hakka teised läbi sõitma, põhjendust.

Mina eeldan, et sealt kaudu hakkavad nii mõnedki Kostiverre otsem sõitma. Ja olenemata sellest, et seal “nii kiiresti ei saa

sõita kui maanteel”. Miks ma pean minema peaaegu Koogini välja, et pool teed tagasi tulla ja siis Kostiverre minna?

5. Samal “miks ma pean nii kaugele sõitma, et siis tagasi tulla, et koju saada” põhjusel, hakkab enamus inimesi liikuma mööda

kogujateed, et saada Mannivasse ja samuti JGCC külastajad juba praegu ei sõida Jõelähtmeni, et sealt tagasipööret teha, et

Golfi saada. Seega kõik see mass hakkab ka seda kogujateed kasutama. Pluss Mannivasse, Golfikülla on müügis vähemalt 75

eramut, mis teeb kindlasti kaks autot majapidamise kohta, mis teeb omakorda selle kogujatee kasutuse suuremaks. Ja siit

tulenevalt oleks siiski mõistlik selliste suurte ehituste ja muudatuste puhul mõistlik teha ka sotsiaalmajanduslikku uuringut.

Sest OoPühaTartuMaantee on ju ka tekitanud enda kõrvale ääremaastumist ja ajanud ettevõtteid pankrotti.

6. Miks on seda Narva maantee turvalisemaks muutmise projekti teha kohalike inimeste elu keerulisemaks muutmisega?

Koolibussid juba praegu peavad tegema suuri ringe, et ühelt poolt teed koolidest teisele poole Narva maanteed kodudesse

lapsed saaksid. Nüüd siis muutub see tee veel pikemaks.

7. Prügila viadukti piirkonda on vaja lisa bussipeatust. Sealt on maanteest lõunapoolsete külade inimesed ka bussile ja Tallinna

tööle vaja saada.

Põhjendus:

1. Võerdla põhjapoolse kogujatee rajamise üle otsustamine ei ole

käesoleva projekti koosseisu kuuluv küsimus.

2. Jõelähtme kiriku piirkonda rajatav tunnel on mõeldud

teenindama jalakäijaid, sh riigiteest nr 1 Tallinn‒Narva lõuna

poole jäävate maaomanike vajadusi, et vältida mahasõitude

otsepääsu sulgemise tõttu tekkivaid väga suuri

lisakilomeetreid. Näiteks Tallinn‒Narva maanteest lõuna

poole jäävatelt maaüksustelt kiriku piirkonda minemiseks

pikeneb tee üle 8 km võrreldes otsepääsuga.

3. Transpordiamet on valinud Võerdla põhjapoolse kogujatee

asukoha muuhulgas Rebala muinsuskaitseala nõuetest

tulenevalt. Muinsuskaitseala piires on Võerdla põhjapoolne

kogujatee planeeritud vanale teetrassile. Täiesti uue tee

rajamine Tallinn‒Narva maantee äärde läheb vastuollu Rebala

muinsuskaitseala maksimaalse säilitamise nõuetega.

Transpordiamet peab riigiasutusena oma tegevuse

planeerimisel lähtuma ametkondade ja seadustes toodud

nõuetest.

4. Transpordiamet on remondiprojekti hanke raames ette näinud

liiklusuuringu tellimise oma tegevusalal pädevalt ettevõttelt.

Transpordiamet lähtub liiklusuuringus toodud ettepanekutest.

Vaadeldes näiteks teekonna pikkust Jõelähtme kiriku juurest

kuni riigiteede 11103 ja 11109 ristumiskohani, on planeeritava

viadukti ja kogujatee K-3 kaudu piki riigiteed 11109

Jõelähtme‒Kostivere sõites tee pikkuseks ca 5 km,

Alternatiivset marsruuti kasutades Tallinn‒Narva mnt km

22,18 planeeritavat Rebala sõiduautotunneli ja kitsa Vandjala

tee kaudu liikudes on marsruut 5,2 km. Tee pikkus on küll

sarnane, kuid liiklusolud riigiteel 11109 kindlasti palju

mugavamad, mis kutsuvad autojuhte seda teekonda kasutama.

5. Transpordiamet leiab, et Kostivere tee ühenduseks

sõiduautotunneli ehitamine praktiliselt ei saa mõjutada

Jõelähtme Golfi külastajate sõidueelistusi võrreldes Võerdla

põhjapoolse kogujatee variandiga. Nii tunneli kaudu kui

põhjapoolse kogujatee kaudu on teepikkused praktiliselt

samad ja läbida tuleb kiirust alandav Prügila liiklussõlm.

Transpordiamet on seisukohal, et kiiret trassi pidi

Jõelähtmesse sõita soovijate või Prügila sõlmest Jõelähtme‒

Kemba maanteele suunduvate autode omavaheline osakaal ei

ole sõltuvuses Kostivere tee autotunneli olemasolust. Projekti

eesmärk on nõuetele vastava projekti koostamine. Protsessi

käigus tehakse KMH eelhinnang. Sotsiaalmajanduslik

hinnang ei ole antud projekti eesmärk. Projekti lähteülesande

koostamisel on aluseks võetud Harju maakonna planeering.

6. Koolibusside teekond Kostiverest Jõelähtmesse muutub

marginaalse pikkuse võrra, kuid teeb liiklemise kõikidele

liiklejatele märkimisväärselt ohutumaks. Transpordiameti

eesmärk on tagada kõikide liiklejagruppide ohutus.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 (E20) Tallinn‒Narva km 16,7-26,5 asuva Maardu-Jägala lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

20

7. Transpordiamet selgitab Prügila viadukti piirkonnas

bussipeatuse vajaduse koostöös ühistranspordikeskusega.

Otsus:

1. Mitte arutleda ettepanekut kuna see ei kuulu käesoleva

projekti koosseisu.

2. Mitte arvestada ettepanekuga. Rajada km 22,18 Rebala

sõiduautotunnel vastavalt eskiislahenduses välja toodule.

3. Mitte arvestada ettepanekuga.

4. Puudub ettepanek, millega arvestada.

5. Lähtuda Harju maakonna planeeringust. Mitte teha täiendavalt

sotsiaalmajanduslikku uuringut.

6. Puudub ettepanek, millega arvestada.

7. Selgitada Prügila sõlmes bussipeatuse rajamise vajadust

koostöös Transpordiameti- ja Harjumaa

ühistranspordikeskusega. Vajaduse ilmnemisel planeerida

bussipeatus kogujateedele või rampidele.

K.V.

e-kiri

13.02.2023 09:31

Edastan ettepanekud Maardu-Jägala lõigu eskiisprojekti muutmiseks.

1. Võerdla väljasõit Tallinn-Narva mnt-le lahendada tunneliga Jõelähtme-Kemba teelt Kostivere kogujateele (Maardu-Raasiku

tee) ning sealt edasi on võimalik liigelda nn Prügila silla kaudu nii Tallinna kui ka Narva suunal.

2. Mitte ehitada nn Võerdla kogujatee pikendust üle Ületee talu kinnistu prügila teele.

3. Lisada bussipeatus Jõelähtmesse nn kogujateele, mis tuleb Kostiverest. Parim asukoht ilmselt jalgtee tunneli juures.

4. Kergliiklustee Koogi ja Jõelähtme vahel viia põhjapoolsesse tee äärde, et vältida teeületusi.

5. Jõelähtme LS viadukti asemel kavandada tunnel.

6. Luua varjualusega rattaparkla Jõelähtme ja Koogi bussipeatusesse (Jõelähtme-Kemba mnt ääres)

Põhjendus:

1. Transpordiamet on kaalunud Maardu‒Raasiku tee ja

Jõelähtme‒Kemba maantee ühendamist tunneli kaudu.

Maardu‒Raasiku teelt on liikluse tagamine võimalik nn

Prügila liiklussõlme ja rajatava nn Võrdla põhjapoolse

kogujatee kaudu. Nimetatud tee põhimõtteline trass on

kujutatud Jõelähtme valla kehtivas kui ka kavandatavas

üldplaneeringus.

Kogujatee rajamiseks on Transpordiamet väljastanud

projekteerimistingimuste korralduse

„Projekteerimistingimuste andmine kõrvalmaanteed 11601

Loo-Loovälja ja kõrvalmaanteed 11260 Jõelähtme-Kemba

ühendava Võerdla põhjapoolse kogujatee eelprojekti

koostamiseks“ 03.06.2021 nr 1.1-3/21/221 ja koostanud nende

tingimuste alusel teeprojekti.

2. Võerdla põhjapoolse kogujatee rajamise üle otsustamine ei ole

käesoleva projekti koosseisu kuuluv küsimus.

3. Transpordiamet selgitab bussipeatuste vajaduse koostöös

Transpordiameti ühistranspordiosakonnaga ja Põhja-Eesti

ühistranspordikeskusega. Vajaduse ilmnemisel planeeritakse

bussipeatus pakutud asukohta.

4. Transpordiamet on Jõelähtme‒Kemba maantee äärde

kergliiklustee planeerimisel lähtunud Jõelähtme Valla poolt

selleks otstarbeks varasemalt eraldatud transpordimaa

maaüksuste asukohast. Sellest tulenevalt on Koogi külas ja

sealt Jõelähtme poole kuni km 5,5 ristuva kraavini planeeritud

kergliiklustee Jõelähtme‒Kemba maanteest lõuna poole.

5. Jõelähtme liiklussõlm asub karstialal. Selle tõttu on äärmiselt

oluline, et vete äravool oleks võimalik isevoolsena, ilma

pumpamiseta. Tallinn‒Narva maantee pikiprofiili ei ole

võimalik tõsta tulenevalt Muinsuskaitseameti poolt ette

kirjutatud nõuetest Rebala muinsuskaitseala väärtuse

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 (E20) Tallinn‒Narva km 16,7-26,5 asuva Maardu-Jägala lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

21

tagamisel. Sõiduautotunneli rajamisel oleks nõutava gabariidi

tagamiseks vajalik süvistada see sügavusse, mis nõuaks vete

pumpamist. Transpordiamet peab sellist lahendust

ebamõistlikult kalliks ja ka riskantseks.

6. Transpordiamet planeerib varjualusega rattaparkla rajamist

tõmbekeskusesse – Jõelähtmesse. Kahjuks ei ole

Transpordiametil rahalisi võimalusi kõikide bussipeatuste

varustamiseks selliste varjualusega parkimisplatsidega.

Selline soov on mõistlik edastada kohalikule omavalitsusele.

Otsus:

1. Mitte rajada Maardu‒Raasiku tee ja Jõelähtme‒Kemba

maantee vahelist ühendustunnelit autoliiklusele kasutamiseks.

Rajada see tunnel kergliiklejate huve silmas pidades.

2. Mitte arutleda ettepanekut, kuna see ei kuulu käesoleva

projekti koosseisu.

3. Analüüsida K-3 äärde bussipeatuse rajamise vajadus

Jõelähtme jalgteetunneli läheduses. Vajaduse ilmnemisel näha

ette bussipeatuse projekteerimine.

4. Kavandada kergliiklustee Jõelähtme‒Kemba maantee servas

Jõelähtme Valla poolt selleks otstarbeks eraldatud

transpordimaa ulatuses lõuna poole. Ülejäänud osas kaaluda

vastavalt vajadusele kergliiklustee maanteest põhja poole

viimist. Leida maksimaalselt ohutud ületuskohad, arvestades

sõidukite kiirust ja nähtavust.

5. Mitte arvestada ettepanekuga. Rajada Jõelähtme liiklussõlmes

Muinsuskaitseametiga kokku lepitud lahendusega viadukt.

6. Planeerida varjualusega jalgrattaparkla Jõelähtme keskusesse.

Mitte planeerida jalgrattaparklat Koogi bussipeatuse juurde.

Kaljukivi

24504:008:1572

e-kiri

12.02.2023 19:36

Oman kinnistut (24504:008:1572) Jõelähtme vallas, mille lähedale plaanitakse Jõelähtme LS viadukti.

Hetkel on minul kokkuleppe naaberkinnistuga, et saan oma maale, läbi tema kinnistu teepoolsest servast.

Plaani järgi hakkab läbima naaberkinnistut kogujatee, mis hakkab takistama ligipääsu minu kinnistule.

Minu soov oleks, et tagataks ligipääs minu kinnistule, kogujateelt mahasõidu näol.

Mahasõit peab olema piisava kandejõu ja laiusega, et oleks tagatud ligipääs suure põllumajandustehnikaga.

Sooviksin võimalusel kohtuda projekteerijaga, et kogujateelt ligipääsuteede võimalused koos üle vaadata.

Palun kindlasti tagasisidet.

Põhjendus:

Transpordiamet lähtub antud olukorras asjaolust, et

kõrvalmaantee K3 rajamisega on muudetud ligipääsu võimalusi

halvemaks Kaljukivi (24504:008:1572) maaüksusele pääsemiseks

läbi Väljakivi (24504:008:1561) maaüksuse. Tulenevalt võrdse

kohtlemise printsiibist kaalub Transpordiamet alternatiivse

mahasõidu rajamiseks

Otsus:

Projekteeritava lahendusega leida võimalus Kaljukivi

maaüksusele põllutehnika koormust taluva ligipääsu

võimaldamiseks läbi Väljakivi maaüksusele mahasõidu rajamise

maaüksuse. Projektiga leida optimaalne lahendus. Projekteerijal

konsulteerida sobiva lahenduse leidmiseks Kaljukivi kinnistu

omanikuga.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 (E20) Tallinn‒Narva km 16,7-26,5 asuva Maardu-Jägala lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

22

Kihu MÜ

24504:008:1770

e-kiri

12.02.2023 21:31

Esitan ettepanekud Maardu-Jägala lõigu rekonstrueerimise projektile:

1. Palun näha projektis ette müraleevendusmeetmed (mürasein) Kihu kinnistu (24504:008:1770) juurde. Müratase

on aastatega järjest tõusnud tulenevalt liiklustiheduse kasvule ning on muutunud väga häirivaks. Kui nüüd lisaks tõuseb

Tallinna suuna teepind ja ka lubatud sõidukiirus mõlemal suunal 90km/h-lt 120km/h-le, siis loomulikult kasvab müratase

veelgi kõrgemaks ning sellega kaasnev häiring mõjutab veelgi suuremal määral piirkonna põliselanikke.

2. Tõsta Männisalu bussipeatused kiriku poole, ausamba juurde, vajadusel tuleb tee kiriku ristmiku juurest sirgemaks

teha, et tagada ohutus ning ausamba juures oleva parkla „tõsta“ ausambapoole tee äärde st kogujatee jääks umbes praeguse

parkla koha peale.

3. Lisada projekti videovalvega rattaparkla kiriku juurde tuleva bussipeatuse juurde. Seda peatust kasutavad lisaks

lähiümbruse inimestele ka paljud piirkonna külade koolilapsed, kes käivad bussile kaugemalt kui tavapärane jalakäigu

teekond kiriku lähiümbrusest.

4. Lisada videovalvega „Pargi ja sõida“ parkla sõiduautodele ja jalgratastele põhitrassil oleva Jõelähtme bussipeatuse

juurde. Kuna kindlasti kõik praegu kasutatavad bussiliinid ei hakka kogujatee kaudu sõitma, siis kõik kiriku läheduses

elavad inimesed, Uus-Rebala elanikud, Loo küla elanikud peavad hakkama kasutama Jõelähtme peatust ning ainult jala

liikumiseks jääb see vahemaa kindlasti ebamõistlikult pikaks. See on ka ainuke peatus, mis põhitrassile meie piirkonna

elanikele alles jääb.

Tahan ka öelda, et Loo küla tee otsa rajatav sõiduautotunnel on väga vajalik kohalikele elanikele ning leevendab oluliselt

ebamugavusi, mida tekitavad suletavad peatrassile peale ning maha keeramised ning tagasipöörded.

Lisaks soovin tutvuda mürauuringutega, peale nende valmimist millest oli meil ka juttu 09.02.2023 Jõelähtme rahvamajas

toimunud koosolekul. Ühtlasi soovin olla kaasatud tee-ehitusloa menetlusse ja tutvuda tee-ehitusloa aluseks oleva

ehitusprojektiga.

Põhjendus:

1. Transpordiamet koostab antud projekti raames müra

modelleerimise kaardi tulenevalt projekteeritud

plaanilahendusest tee pikiprofiilist ja perspektiivsest

liikluskoormusest. Müratõkkeseinte vajadus otsustatakse

mürauuringu osaks oleva mürakaardi alusel.

2. Transpordiamet lähtub kõikide lahenduste kavandamisel

kõikide liiklejate gruppide ohutuse tagamisest.

Transpordiamet kaalub ka kõiki välja pakutud alternatiive, et

leida sobivaim, kuid ohutusnõudeid täitev lahendus.

3. Varikatusega jalgrattaparkla on planeeritud Jõelähtmesse, mis

on piirkonna tõmbekeskuseks ja kõige optimaalsem asukoht

sellise rajatise rajamiseks. Sõiduaeg Jõelähtme kiriku juurest

Jõelähtme keskusesse on 3-4 min, vahemaa 1 km.

4. Puudub liikuvusuuring, mille alusel selline parkla luua.

Transpordiamet selgitab sõiduautode „Pargi ja sõida“ parkla

rajamise otstarbekust ja võimalusi Jõelähtme keskuse

piirkonda.

Mürauuringutega tutvumiseks loob Transpordiamet võimaluse

läbi vallavalitsuse.

Ehitusloa menetlusse kaasatakse sarnaselt

Projekteerimistingimuste menetlusega kõik puudutatud isikud ja

piirnevad maaomanikud.

Otsus:

1. Langetada müraleevenduse meetmete rajamise vajaduse kohta

otsus Kihu kinnistu (24504:008:1770) kaitseks tulenevalt

mürauuringu käigus koostatava müramudeli tulemustest.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 (E20) Tallinn‒Narva km 16,7-26,5 asuva Maardu-Jägala lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

23

2. Kaaluda „Männisalu“ bussipeatuse alternatiivseid asukohti ka

kirikust Jõelähtme poole.

3. Lähtuda eskiislahendusest ja rajada jallgrattaparkla Jõelähtme

keskuse piirkonda.

4. Hinnata „Sõida ja Pargi“ parkla rajamise vajadust

Jõelähtmesse. Vajaduse ilmnemisel planeerida parkla ka

sõiduautodele.

Luua läbi Jõelähtme vallavalitsuse külgnevatele maaomanikele

võimalus tutvuda mürauuringu tulemustega.

Kivisilla tee 7

24504:008:0340

E-kiri

13.02.2023 23:57

JÕELÄHTME KÜLA PEATELG

Jõelähtme on küla, mille keskne telg on Jõelähtme-Kemba tee. Teljel asuvad kirik, surnuaed, rahamaja ja kivisild,

vallamaja ja raamatukogu ning küla telg jätkub Koogi küla ja poega. Teljel jalutavad küla inimesed ning on üks läbitumaid

teid nii jala, ratta kui autoga. Täna on tee kergliiklejale kitsas ning liikluse suurenemise tõttu ohtlik. Loodud eskiis pakub

ühest küljest väga mõistlikke ja häid lahendusi liiklusohutuse ja turvalisuse tagamiseks. Teisest küljest jääb vajaka

olemasoleva keskkonna tunnetus ja külamiljöö olemuse ja mastaabi säilitamine. Hea küla ''keskuse'' aluseks on loogilised

ühendused, ligipääsetavus, turvalisus, läbipaistvus ning inimest suunav ja selge teedevõrgustik. Nii hakkab keskus tööle

- inimesed kasutavad avalikku ruumi, suhtlevad, küla areneb ja kasvab kogukond.

RAHVAMAJA JA KIVISILD

Pakutud eskiisi üheks muudatuseks on vana kivisilla muutmine kergliiklusteeks. See on igati tervitatav ja mõistlik

inimmõõtmeline lahendus. Sild on ajalooline maamärk, selle fookusesse haaramine seab silla au kätte. Sillast saab

kohalikele kokkusaamiskoht, sest seal saab nüüd peatuda, vaadata naabrimehega kevadist vett ja loojuvat päikest. Sillast

saab maamärk uues tähenduses. Lisaks sillale on sama oluline maamärk tegev rahvamaja, selle ümbrus ja jõeäärne ala.

Jõe ääres käiakse jalutamas ja rahvamaja ümber võib toimuda kontsert, jaanituli või küla jõulumaa. Suures pildis on

rahvamaja koppel multifunktsionaalne külaväljak ning kogukonna kokkusaamis koht. Küla toimimiseks on oluline

avalike funktsioonide vaheline ühendus. Kivisild ja rahvamaja oma ümbrusega peavad üksteist

täiendama ning olema selgelt ühendatud.

PAKUTUD LAHENDUSE HEA +

turvaline jalakäija ruum, vana silla väärtustamine

PAKUTUD LAHENDUSE HALB-

kahe maamärgi kivisilla ja rahvamaja, vahele kõrge valliga maantee rajamine, mis lõikab ühenduse maamärkide vahel

Põhjendus:

1. Ligipääs vanale Jõelähtme kivisillale on planeeritud

kergliiklustee kaudu ja on selle tõttu paremini ligipääsetav, kui

Kolga külas, kus puudub kattega tee ja märgades tingimustes

nö „puhta jalaga“ liikumise võimalus. Transpordiamet lähtub

tulevikus vaid kergliiklejaid teenindavale Kivisillale ligipääsu

tagamiseks kergliiklejate ohutu liiklemise nõuetest ja

vajadustest.

2. Rahvamaja ja Kivisilla vaheline ühendus transpordimaa

ulatuses on välja pakutud lahendusega tagatud.

3. Kivisilla ja Jõelähtme vahelise vaatekoridori tagamiseks on

vajalik eemaldada võsa ja puid Jõelähtme valla käsutuses

olevalt maaüksuselt Kivisilla tee 2 (24504:008:0343). Selline

töö kuulub maaomaniku pädevusse kui ei ole otseselt seotud

ohutu nähtavuse või liiklusohutuse tagamisega.

4. Transpordiamet vaatab üle kergliiklustee teeületuse kohad

lähtuvalt liiklusohutusest ja maakasutusest tulenevatest

piirangutest või nõuetest.

Otsus:

1. Lahendada põhimõtteline olukord vastavalt väljapakutud

eskiislahendusele.

2. Ei vaja täiendavaid tegevusi. Olukord on vastavalt lahendatud.

3. Lähtuda puude langetamise määramisel Kivisilla tee 2

maaüksuse piires (24504:008:0343) ainult liiklusohutuse ja

nähtavuse tagamisel tekkivast vajadusest.

4. Vaadata üle ja valida ohutus kergliiklustee ületuskohad,

arvestades ka varasemalt Jõelähtme vallavalitsuse poolt tehtud

kergliiklustee rajamiseks ette nähtud maaeraldusi.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 (E20) Tallinn‒Narva km 16,7-26,5 asuva Maardu-Jägala lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

24

läbi ja lõhub küla mastaabi ja inimmõõtmelise keskkonna. Lahendus lõhub on vaatekoridori küla väga oluliste sümbolite

rahvamaja ja silla vahel, mis rikub küla miljööd ja vaateid ning tekitab külas liiklejal segadust, kuna selged orientiirid

puuduvad

ETTEPANEKUD

1. Lahendada autoliikluse ümbersuunamine vanalt sillalt tasandilise ja inimmõõtmelise sõiduteega näiteks nagu Kolga

alevikus.

2. Võtta eesmärgiks tagada kahe maamärgi kivisilla ja rahvamaja vaheline ühendus kergliiklejale

3. Tagada praegune vaatekoridor rahvamajalt sillale ja vastupidi

4. Tagada selgitatud peateljel kergliikleja loogline liikumine kirikust koogi poeni

Kivisilla tee 15

24504:008:0530

e-kiri

10.02.2023 19:46

Palun kaaluda kergliiklustee paigutamist põhja suunda alates Jõelähtme sillast kuni Jõelähtme Vabadussõja

mälestussambani , kuna kirik ja mälestussammas vajavad külastamiseks kergliiklusteed ja avatud vaade maastikule

avaneb põhja suunas, mitte lõuna suunal, kuhu 09.02.2023 tutvustatud eskiislahendusel kergliiklustee märgitud on. Põhja

suunale kergliiklustee paigutamise poolt on ka tegur, et seal on põllumaa ja puudub hoonestus.

Juhul kui, minu ettepanekut ei arvestata ja kavandatud eskiislahendust ei muudeta siis palun arvestada kergliiklustee

rajamisel olemasolevate juurdepääsuteedega, mis on vajalikud kinnistule pääsemiseks ja oleks ohutud ka kergliiklusteel

liiklejale.

Teevalgustuse projekteerimisel on palve, et valgustus paikneks hoonetest eemal ja ei tekiks valgusreostus.

Liiklusohutuse tagamiseks peaks uuel kogujateel kehtestama kiiruse 50.

Põhjendus:

Transpordiamet on kergliiklustee kavandanud Jõelähtme‒Kemba

maanteest lõuna poole põhjusel, et Jõelähtme jõe ületamiseks

kasutatav sild asub maanteest lõuna pool.

Kergliiklustee on mõistlik planeerida põhilise elamuasustusega

samale poole maanteed, et kergtee kasutajatel oleks sellele ohutu

ligipääs ja nad ei peaks kergliiklusteele minekuks teed ületama.

Transpordiamet arvestab kergliiklustee planeerimisel maaüksuste

ligipääsudega.

Kergtee valgustus planeeritakse vastavalt nõuetele selliselt, et

tagatud oleks tee maksimaalne valgustamine, samas minimaalselt

ümbrust valgusreostusega mõjutades.

Transpordiamet vaatab kogu Jõelähtme‒Kemba maantee ulatuses

üle ja kehtestab ohutu liiklemise tagamiseks vajalikud kiiruse

piirangud.

Otsus:

1. Jätta kergliiklustee asukoht Kivisilla ja kiriku vahelisel lõigul

muutmata.

2. Kergliiklustee rajamisel arvestada ligipääsudega

maaüksustele.

3. Planeerida kergliiklustee normide kohane valgustus,

arvestades ka minimaalse valgusreostuse tekkimisega

ümbritsevale keskkonnale.

4. Vaadata üle Jõelähtme‒Kemba maantee kiirusrežiim ja

kehtestada sobilikud kiiruse piirkonnad tulenevalt lõikude

iseloomust ja liikluskoormusest.

Kiviveere

24501:001:1017

e-kiri

27.01.2023 12:17

Nagu saadetud infost näen, olete planeerinud minu maale kergliiklustee. Sellega mina nõus ei ole. Rattatee võib vabalt teha

teisele poole maanteed kuuseheki ja maatee vahele. Põhjendus:

Transpordiamet on Jõelähtme‒Kemba maantee äärde

kergliiklustee planeerimisel lähtunud Jõelähtme Valla poolt

selleks otstarbeks varasemalt eraldatud transpordimaa maaüksuste

asukohast. Sellest tulenevalt on Koogi külas ja sealt Jõelähtme

poole kuni km 5,5 paikneva ristuva kraavini planeeritud

kergliiklustee Jõelähtme‒Kemba maanteest lõuna poole.

Otsus:

Leida optimaalne ja maksimaalselt ohutu kergliiklustee trass

koostöös Jõelähtme Vallavalitsusega.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 (E20) Tallinn‒Narva km 16,7-26,5 asuva Maardu-Jägala lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

25

Kostla

24504:008:0149

e-kiri

30.01.2023 10:57

Kas minu maa on plaanis tasuta omandada? Põhjendus:

Transpordiamet lähtub maade võõrandamisel protseduurist. „Tee

aluseks vajalike maade omandamise protseduur“, mis on

Projekteerimistingimuste menetluse dokumentide hulgas olev

dokument. Maade omandamine toimub läbirääkimiste teel ja

eksperdi poolt hinnatud maa väärtus kompenseeritakse omanikule.

Otsus:

Transpordiametil lähtuda MÜ Kostla (24504:008:0149

võõrandamise vajaduse ilmnemisel protseduurist „Tee aluseks

vajalike maade omandamise protseduur“.

Koogi tee 1 // 3 // 5

// 7 // 9

24504:008:0160

e-kiri

10.02.2023 13:46

ja

10.02.2023 14:09

Esitan märkuse: jooniste aerofotod oleks pidanud uuendama. Näiteks Teie näidatud jooniste all oleval aerofotol pole Loo

külas olevat teed, see on aerofotol katkendlik ja osades kohtades puudub üldse. Tegelikult on see tänaseks välja ehitatud

ja ligipääs kenasti Kostivere teelt tagatud, see teema on Päästeautode ligipääsuga seotud

Ettepanekud:

1. Täna on rekonstrueeritaval teelõigul planeeritud kaks ökutunnelit. Olen loomauuringutes osalenud ja seepärast ka

see mure. Ma ei tea tunnelite mõõte. Põder võib minna, kui tunneli kõrgus vähemalt 3m. Kuni 2m kõrgusega tunnelist

võib minna suurulukitest ilves, karu ja metskits. Mõlemal puhul peab tunneli teiselt poolt paistma valgus ja tunneli põhi

peab olema alati kuiv. Täna on õkodukt Jägala jõest Kuusalu poole planeeritud, sinna on seda muidugi vaja, kuid Viimsi

ja Jõelähtme valla suurulukid on kotis, ainuke kotisuu on kaardil ja siia saaks planeerida samatasapinnalise teeületuskoha

koos elektroonilise valve ja teavitusega. Analoog on Tartu maanteel. Selles kohas oleks tegelikult ruumi ka lauge ökodukti

jaoks.

2. Kahjuks pole projektis näha ühtegi kahepaiksetele mõeldud truupi. Minimaalne truupide kaugus

rekonstrueeritaval lõigul võiks olla selline, nagu kaardil näha. Kindlasti peaks ühendust võtma Jaanus Remmi või Riinu

Rannapiga, nemad on kõige pädevama kahepaisetele mõeldud truupide osas.

Põhjendus:

Transpordiamet on ette näinud projekti käigus ulukiuuringu ning

kahepaiksete uuringu läbiviimise. Uuring on koostatud

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ poolt (töö nr 3-85/2022).

Koostajad: keskkonnaekspert Olavi Hiiemäe ja Zooloog Tiit Hunt.

Kuna tegemist on kuivade aladega ja Jõelähtme jõe puhul

hooajalise kiirevoolulise jõega, ei esine remonditava teelõigu

piirkonnas kahepaiksete massilise sigimise jaoks sobilikke

elupaiku. Uuringute käigus ei tuvastatud ühtegi roomajat.

Ulukitega seotud rajatiste gabariidid ja asukohad on kavandatud

vastavalt ulukiuuringus toodud ettepanekutele ning uuringu

valmimise järel toimunud aruteludele Transpordiameti ja

projekteerijate esindajatega.

Tee rekonstrueerimisega hõlmatud ala asub valdavas osas Rebala

muinsuskaitsealal, mille üheks kaitstavaks väärtuseks on avatud

põlluvaadete säilimine. Transpordiamet on olnud lahenduse välja-

töötamisel pidevas koostöös Muinsuskaitseametiga ja leidnud

sobivaima lahenduse. Transpordiametil puudub võimalus

muinsuskaitseala nõuetest tulenevalt täiendava kõrghaljastuse

rajamiseks muinsuskaitseala piires.

Otsus:

Lähtuda keskkonnarajatiste asukohtade puhul ulukiuuringu ja

töökoosolekute põhjal välja valitud gabariitidest ja asukohtadest.

Mitte rajada täiendavaid truupe kahepaiksete läbipääsude

tagamiseks.

Mitte planeerida täiendavat kõrghaljastust Rebala

muinsuskaitseala piires riigitee 1 Tallinn‒Narva serva.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 (E20) Tallinn‒Narva km 16,7-26,5 asuva Maardu-Jägala lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

26

Kaardil oleval lõigul on täna haljasriba, puud ja põõsad:

5. Võimalusel istutada samasse haljasribasse igihaljaid puid, mis summutaksid talvel maanteelt tulevat müra.

Kommentaarid:

1. Koogi-Jõelähtme jalgtee on planeeritud Kemba mnt lõunasse. See on vallal ammu nii planeeritud ja täna on Koogi

külas välja ehitatud jalgtee maantee ületus. Olen Koogi tee 1/3/5/7/9 kinnistu kaasomanik, meil käib just protsess, kus

maantee servast eraldame riigile riba. Sinna mahuks ka kõnnitee servaga jalgtee, kuid Koogi tee 13, 15 ja 17 on see väga

keeruline. Kui planeerida Jägala-joa teelt jalgtee põhjapoole Kemba mnt, siis peaks kogu tänast teed nihutama lõunasse.

See on ebareaalne, et kuni Jõelähtme külani tõstetakse kogu maantee lõuna poole, mis tekitaks üldse võimaluse jalgteed

põhja poolses servas teostada.

3. Prügila sõlme ja Kemba tee ühendamine on ainuõige otsus.

Kuuse tn 1

24504:008:0185

14.02.2023 10:31

Annan tagasiside ja arvamuse, et väga loodan, et te näete lahendust laiendada teed Peterburi mnt läheduses, mitte alustada

uusi teedeehitusi inimeste elukohtade vahetus läheduses, nagu Rebala jt. kindlasti on võimalus ka üle- ja altsõite autodele

teha Peterburi maanteelt.

Jätke meie ostetud elukohtadele nende väärtus alles.

Juba praegugi on majade vahelt läbival teel suurte veoautode läbisõit kasvanud ja meie elukvaliteet sellega langenud.

Põhjendus:

Käesoleva remondiprojektiga paraneb nii Kuuse tn 1 kui ka kogu

Uus-Rebala küla asumi elamiskõlblikkuse väärtus. Rajatakse uus

kergliiklustee, rajatakse uued müratõkkeseinad riigitee 1 Tallinn‒

Narva mnt äärde. Langetatakse lõiguti piirkiirust, mis teeb

transiiitliikluse ja veoautode liiklemise ebamugavamaks ja sunnib

neid kasutama pigem Tallinn‒Narva maanteed. Liiklussageduse

tõus Jõelähtme‒Kemba maanteel on paratamatu ka ilma käesoleva

remondiprojektita.

Uute täiendavate kogujateede rajamine Tallinn‒Narva mnt

lähedusse ei oleks lahendus. Täiendavate teede rajamine on

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 (E20) Tallinn‒Narva km 16,7-26,5 asuva Maardu-Jägala lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

27

kulukas ja seotud Rebala muinsuskaitseala nõuetest tulenevate

piirangutega. Tallinn‒Narva maantee äärde kogujatee rajamisel

puudub ka sisuline vajadus, kuna kogujatee on mõeldud

piirkonnas olevate inimeste koju pääsemiseks. Transiitliiklus on

mõeldud liiklema Tallinn‒Narva maanteel.

Otsus:

Mitte muuta projektlahendust.

Kännu tee 2

24504:008:0915

e-kiri

12.02.2023 19:18

Seoses Riigitee 1 (E20) Tallinn‒Narva km 16,7-26,5 asuva Maardu‒Jägala lõigu rekonstrueerimise

projekteerimistingimuste menetlusse kaasamisega (Teie nr 8-1/21-365/2091-1) palun Teid täpsustada kinnistu

24504:008:0915 (Kännu tee 2) äärest mööduva kogujatee kulgemist kinnistu suhtes, kuna see tee tundub ilma nähtava

põhjuseta lähenevat kinnistu piirile , selle asemel, et jätkata eelnevat sirget joont mööda. Samas palun täpsustada ka

kogujatee laiust, mulle teadaolevalt on see mõeldud 7 meetrisena, mis tundub antud kohas liialdusena.

Põhjendus:

Projekteerimistingimuste menetluse käigus edastatud joonisel on

kajastatud eskiislahendus. Seetõttu ei ole väga täpselt võimalik

kirjeldada planeeritava kogujatee täpset asukohta. Kogujatee

täpne asukoht MÜ Kännu tee 2 (24504:008:0915) selgub

eelprojekti valmimise käigus 2023. aasta lõpuks.

Kogujatee ristlõige ei ole standardiseeritud ja vaadatakse igal

konkreetsel juhul üle lähtuvalt prognoositavast liikluskoormusest

ja transpordivahendite eripärast.

Otsus:

Lahendada Kännu tee (Koogi küla) piirkonda teenindav kogujatee

optimaalsena selliselt, mis kahjustaks minimaalselt maaomanike

huve.

Männi tn 1

24504:008:0193

e-kiri

11.02.2023 12:29

Ei nõustu transpordiameti eelprojektiga.

Teen ettepanekuid järgmiselt:

1.Koogilt- Jõelähtmele liikluse piirkiirus max 50 km/h

2.Ettepanek et Koogi-Jõelähtme lõigul kergliiklustee tuleks põhja poole autoteed.

3.Ettepanek lisada projekti kohalikud bussipeatused.

4.Ettepanek Jõelähtme küla bussipeatused küla sisse.

5.Ei ole vaja muuta Uus-Rebala bussipeatuse asukohti küla keskelt küla otsa. Jätta olemasolevad peatused sinna kus

nad on

6.Ettepanek piirkonnas Võerdla-Jõelähtme vahel koguja tee tuua suure maantee äärde, elanike tungiva vastuseisu tõttu

tekitada koguja tee Uus-Rebala küla keskelt sirgelt läbi sõitma. Külla ei tohiks autod juba praegu sisse saada ilma kiirust

maha võtvate füüsiliste piirangutega, nagu näiteks ringristmik või selle taoline moodustis.

Põhjendus:

1. Transpordiameti eesmärk on võimaldada ohutu liiklemine

kõikidele liiklejate gruppidele. Projekteerimise käigus

vaadatakse üle ja hinnatakse kiirusrežiimi muutmise

vajalikkust kogu Jõelätme‒Kemba maantee ulatuses.

2. Transpordiamet on Jõelähtme‒Kemba maantee äärde

kergliiklustee planeerimisel lähtunud Jõelähtme Valla poolt

selleks otstarbeks varasemalt eraldatud transpordimaa

maaüksuste asukohast. Sellest tulenevalt on Koogi külas ja

sealt Jõelähtme poole kuni km 5,5 paikneva ristuva kraavini

planeeritud kergliiklustee Jõelähtme‒Kemba maanteest lõuna

poole.

3. Kohalike liinide bussipeatused on planeeritud kogujateede

äärde.

4. Bussipeatuste lõplikud asukohad selgitatakse koostöös

ühistranspordikeskustega.

5. Bussipeatuste nihutus on tingitud liiklusohutuse nõuetele

vastava lahenduse planeerimisest ja selle suuremast ruumi

vajadusest.

6. Uute täiendavate kogujateede rajamine Tallinn‒Narva mnt

lähedusse ei oleks lahendus. Täiendavate teede rajamine on

kulukas ja seotud Rebala muinsuskaitseala nõuetest tulenevate

piirangutega. Tallinn‒Narva maantee äärde kogujatee

rajamisel puudub ka sisuline vajadus, kuna kogujatee on

mõeldud piirkonnas olevate inimeste koju pääsemiseks.

Transiitliiklus on mõeldud liiklema Tallinn‒Narva maanteel.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 (E20) Tallinn‒Narva km 16,7-26,5 asuva Maardu-Jägala lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

28

Otsus:

1. Kaaluda Jõelähtme‒Kemba maantee erinevatel lõikudel sh

Koogi ja Jõelähtme vahel liiklusrežiimi muutmise vajalikkust

ja liikluse rahustamise meetmete rakendamist.

2. Kavandada kergliiklustee Jõelähtme‒Kemba maantee servas

Jõelähtme Vallavalitsuse poolt selleks otstarbeks eraldatud

transpordimaa ulatuses lõuna poole. Ülejäänud osas kaaluda

vastavalt vajadusele kergliiklustee maanteest põhja poole

viimist. Leida maksimaalselt ohutud ületuskohad, arvestades

sõidukite kiirust ja nähtavust.

3. Otsustada lõplik bussipeatuste asukoht koostöös Põhja-Eesti

Ühistranspordikeskuse ja Transpordiameti

ühistranspordiosakonna spetsialistidega. Luua lahendus

vastavalt ühistranspordi spetsialistide soovitustele.

4. Vt p 3.

5. Kaaluda, kas tehniliselt on võimalik nõuetele vastava

bussipeatuse ehitamine Uus-Rebala külas olemasolevas

asukohas.

6. Jätta projektlahendus muutmata.

L. T.

Jägala küla elanik

e-kiri

16.02.2023 04:26

Lähtudes 09.02.2023 toimunud avalikust koosolekust ja mõeldes jalgratta vms vahendiga ning ühistranspordiga liikumise

peale, on ettepanek tulevaste bussipeatuste juurde näha ette ka jalgrattaparklad (vähemalt nende, kus peatub rohkem busse

või mis on erinevatest piirkondadest tulevate teede ristumiskohtades).

Kergteede võrgustik koos jalgrattaparklatega lisavad mõnevõrra kaugemal elavatele inimestele (+ need, kes ise ei sõida

autoga kas vanuse tõttu või muudel põhjustel) efektiivsema võimaluse ühendada oma liikumisi jalgratast ja ühistransporti

kasutades. Paljud riigid liiguvad teosammul sarnaste võimaluste loomise suunas, et vähendada teedel liikuvate autode

arvu ja suurendada inimeste liikumisaktiivsust igapäevaseid käike tehes (mitte ainult eraldi trenni minnes).

Põhjendus:

Transpordiamet on arvestanud käesoleva projekti lähteülesande

koostamisel jalgrattal liiklejate vajaduste hindamise ja vajadusel

Tõmbekeskusesse (Jõelähtmesse varikatusega rattaparkla

rajamise.

Otsus:

Kavandada Jõelähtme tõmbekeskusesse varikatusega

jalgrattaparkla.

Postijaama tee 3

24504:008:1870 e-kiri 12.02.2023 16:23

Kergliiklustee Koogilt-Jõelähtme peaks maanteest põhja poole jääma. Põhjendus:

Transpordiamet on Jõelähtme‒Kemba maantee äärde

kergliiklustee planeerimisel lähtunud Jõelähtme Vallavalitsuse

poolt selleks otstarbeks varasemalt eraldatud transpordimaa

maaüksuste asukohast. Sellest tulenevalt on Koogi külas ja sealt

Jõelähtme poole kuni km 5,5 paikneva ristuva kraavini planeeritud

kergliiklustee Jõelähtme‒Kemba maanteest lõuna poole.

Otsus:

Kavandada kergliiklustee Jõelähtme‒Kemba maantee servas

Jõelähtme Vallavalitsuse poolt selleks otstarbeks eraldatud

transpordimaa ulatuses lõuna poole. Ülejäänud osas kaaluda

vastavalt vajadusele kergliiklustee maanteest põhja poole viimist.

Leida maksimaalselt ohutud ületuskohad, arvestades sõidukite

kiirust ja nähtavust

Postijaama tee 10

24504:008:1180

e-kiri

02.02.2023 13:19

Soovin täpsustada, kas muudatused mõjutavad muudatustega minu kodulehte aadressil Postijamaa Tee 10, Jõelähtme?

Seoses liikluse suurenemisega praegu ja tulevikus vajab lastega mitmepereelamu müratõkkeseina.

Põhjendus:

Müraleevenduse meetmete planeerimisel lähtub Transpordiamet

antut projekti raames koostatavast mürauuringust, mille tulemusel

valmivad mürakaardid ja soovitused müratõkke rajatiste

paigaldamiseks.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 (E20) Tallinn‒Narva km 16,7-26,5 asuva Maardu-Jägala lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

29

e-kiri

06.02.2023 18:10

Öelge palun, kelle poole peaksin müratõkke taotlemiseks isiklikult ühendust võtma.

-----------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Seoses pärast 2026. aastat kavandatavate ehitustöödega Maardu- Jagala lõigul km 16,7 -26,5, Mõjutatud lõigu omanikuna

soovin kaaluda müratõkkeseina rajamist, mis kaitseb mitmepereelamut maanteelt lähtuva suureneva müra eest.

Palun selgitage, kas vajate täiendavat soovi mürakaitse paigaldamiseks?

Kas Transpordiamet katab kõik kulud?

Hetkel on projekteerimine eskiisi staadiumis ja lahendused on

joonistatud Maa-ameti ortofotole. Selle kohaselt võib olla vajalik

teha äralõige Postijaama tee 10 maaüksuselt, et ehitada

müratõkkesein maaüksuse kaitseks. Täpsem müratõkkeseina

asukoht ja seos teie maaüksusega selgub eelprojekti valmimise

käigus käesoleva aasta teises pooles. Siis on võimalik täpsemalt

öelda, kas maaeraldus on vajalik ja kui suures mahus täpselt tuleb

äralõige teha, et müratõkkeseina oleks võimalik rajada.

Täiendavat taotlust ei ole vaja esitada. Transpordiamet katab

müratõkkeseina ehitamisega seonduvad kulutused.

Otsus:

Lähtuda müraleevenduse meetmete rakendamisel mürauuringu

tulemusel valminud ettepanekutest.

Põldmäe

24504:008:0689

e-kiri

20.02.2023 20:20

Otsus:

Arvestada kõrvalmaantee K-3 rajamisel kergliiklustee rajamise

vajadusega.

Planeeritav eratee saab liiklusohutust silmas pidades liituda

ainult kogujateega, mitte kõrvalmaanteega K-3

Maaomanikul on vajalik saada eratee planeerimiseks

Muinsuskaitseameti nõusolek.

Piiri tee 5

24504:008:0471

Ja

Otsa põik 4

24504:008:0472

e-kiri

12.02.2023 22:27

Uus-Rebala küla.

Olen Jõelähtme-Kemba mnt. äärde jääva kahe kõrvuti kinnitu ( Otsa põik 4 ja Piiri tee 5 ) omanik.

Kinnistud jäävad nn. Uus-Rebala asumisse ja laiendatud kogujateed on nähtavasti keeruline ära mahutada asula vahele.

Otsa põik 4. Ei ole nõus, et kogujatee laiendus tuleb minu krundi Otse põik 4 piiridesse. Kui on vajadus teha laiendus

omanike kruntide arvelt on ettepanek teostada see teest põhjapoole jäävate kruntide arvelt. Need krundid on suuremad,

majad teest kaugemal.

Piiri tee 5. Vastus sama, lisaks võimalik bussipeatus nihutada krundi piiridest välja.

1. Ettepanek pikendada müratõket Tallinna suunas vähemalt u 100 m. . Põhjus, olles ise küla äärmine krunt tuleb müra

just ida suunast ja ka tuul puhub reeglina samast suunast. Lisatud pilt. Noolega pikendus.

2. Oluline on kiiruspiirangutest kinnipidamise tagamine nn. Uus-Rebala küla ulatuses. Näiteks. Asula liiklusmärgi

lisamine. Seni on sellest seoses tänase haldusjaotusega keeldutud

Põhjendus:

Transpordiameti eesmärk on võimaldada kõikide liiklejate

gruppidele ohutu liiklemine ja võimaldada ligipääs

ühistranspordile. Kergliiklustee rajamine on üks sellistest

eesmärkidest. Samuti bussipeatuste rajamine. Antud olukorras on

võimalik bussipeatuse nihutamine veelgi kaugemale Uus-Rebala

küla keskkohast, mis on selgelt vastuolus ülejäänud külaelanike

huvidega.

Müraleevenduse meetmete planeerimisel lähtub Transpordiamet

antut projekti raames koostatavast mürauuringust, mille tulemusel

valmivad mürakaardid ja soovitused müratõkke rajatiste

paigaldamiseks.

Transpordiametil on plaanis välja ehitada Rebala põhja poolne

kogujatee, mille järgselt muutub liikluskorraldus antud ristmikul

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 (E20) Tallinn‒Narva km 16,7-26,5 asuva Maardu-Jägala lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

30

3. Prügila mahasõitude ringteed on juba täna tihedas kasutuses ja ohtlikud. Seal on palju rohkem väljasõite kui näiteks

Võerdla vasakpöördel. Samasid ringteesid kasutavad palju ka Maardu liiklejad, kui lihtsaimat väljasõitu Peterburi

maanteele.

4. Uue Võerdla teelõigu vasakpööre nn.prügila teele on ohtlik. Prügiautod kihutavad. Olen seda ise mitu korda kogenud

näiteks olukorras kus ma vean hobutreilerit, teeb vasakpööret. Prügila tee liikumiskiirust tuleks piirata.

Üldine.

On palju seotud teemasid, mis ei ole kahjuks projekteerija teemad. Samas on need seotud ja samas riigi teenusepakkujate

teemad.

Positiivne pool – kergliiklustee, kaudne turvalisus. Miinused - müra kasvamine, kogumistee liiklustiheduse kasvamine,

halvemad ühendused keskustega. Tervikuna koos turvalisusega vähenevad ühiskondliku transpordi kasutusvõimalused.

Viimane jällegi ei ole projekteerija teema.

Sama teema kehtib ka lumekoristuse kohta. Kindlad tuisule avatud kohad Jõelähtme-Kemba maanteel on vana teema ja

kõigile teada. Olukord ainult halveneb. On tavapärane olukord, et koolibussid ettevaatusest loovuvad, ei riski. Vald üritab

aidata, aga vastus on, pole midagi teha, tegemist on riigiteega ja riigi teenusepakkuja probleem.

ja prügiautode kihutamine ei ole enam võimalik. Transpordiamet

võtab probleemi teadmiseks.

Transpordiamet vaatab käesoleva projekti käigus üle Prügila

ringristmike liiklusohutuse olukorra.

Otsus:

Kaaluda Uus-Rebala külas asuva bussipeatuse nihutamist lääne

poole. Võtta ühendust maaomanikuga, et selgitada, millised on

tingimused bussipeatuse ja kergliiklustee talumiseks ja

transpordimaa maaeralduse tegemiseks Piiri tee 5 ja Otsa põik 4

kinnistutega seoses. Piiri tee 5 (24504:008:0471) on Maa-ameti

kaardirakenduse andmetel ette nähtud üldkasutatava maana ja

kõige sobilikum ühiskondlike rajatiste nagu bussipeatus ja

kergliiklustee rajamiseks.

1. Lähtuda müraleevenduse meetmete rakendamisel

mürauuringu tulemusel valminud ettepanekutest.

2. Vaadata üle Jõelähtme‒Kemba maantee liikumiskiirused ja

kehtestada vajadusel piirangud liiklusohutuse tagamiseks.

3. Kontrollida prügila sõlme ringristmike liiklusohutust.

Vajadusel näha ette liikluskorralduslikud või plaani

lahenduslikud muudatused.

4. Antud küsimust ei lahendata käesoleva projektiga seonduvalt.

Silla tn 2

24504:008:0199

e-kiri

28.01.2023 17:57

Soovin teada, kas selle tee rekonstrueerimise käigus ehitatakse müratõke Rebala külale, mis asub Peterburi maantee ääres.

Müratõket on VÄGA VAJA, müratase võimatult suur. Põhjendus:

Käesoleva projekti raames teostatakse mürauuring, mille raames

modelleeritakse perspektiivse olukorra kohta mürakaardid.

Müratõkkeseinte asukohad, pikkused ja kõrgused määratakse

pärast mürakaardi koostamist.

Otsus:

Müratõkkeseinte kavandamisel lähtuda mürauuringu tulemustest

ja õigusaktides toodud müra leevendamise väärtustest.

Salu tee 3

24501:001:2051

e-kiri

31.01.2023 22:38

Kas meile kui maaüksuse omanikele langeb kohustus kompenseerida mingeid kulutusi seoses meie maaüksusega

külgneva tee remondiga?

Maaüksus Salu tee 3 külgneb riigimaanteega 11260 Jõelähtme‒

Kemba. Transpordiamet on teavitanud külgnevaid maaomanikke

seoses projekteerimistingimuste menetlusega. Maaomanikule ei

kaasne kohustust riiklike teede remondi tööde

kompenseerimiseks.

Toomla

24504:008:0150

e-kiri

13.02.2023 18:18

Ettepanekud riigitee 1 (E20) Tallinn‒Narva km 16,7-26,5 asuva Maardu‒Jägala lõigu rekonstrueerimiseks koostatud

projekteerimistingimuste eelnõu kohta:

1. Palume ette näha põhimaanteele bussipeatused ka Võerdla ja Rebala tunnelite juurde. Kuna nende tunnelite rajamisega

on juba loodud võimalus jalakäijatele turvaliselt teed ületada, tuleks seda potentsiaali laiendada ka kohalike elanike

ühistranspordi kasutamise võimaluste parandamiseks.

Võerdlas asuva Kostivere tee bussipeatuses peatuvad Loksa ja Kuusalu bussid on praegu aktiivselt Võerdla, Rebala ja

Vandjala elanike, nende külaliste ja suvitajate kasutuses. Nendest loobudes väheneb ühistranspordi ühendus Tallinnaga

märgatavalt. Põhja pool maanteed võiks bussipeatuse asukohaks kasutada suletava Võerdla mahasõidu teeosa ja lõuna

pool maanteed juba varem suletud Kostivere tee (Maardu-Raasiku tee) otsa. Seal olemas ka võimalus Vandjalast tulijatel

autosid parkida.

Põhjendus:

1. Transpordiamet ei kavanda käesoleva projektiga

bussipeatustest loobumist vaid inimestele lähemale toomist,

tuues peatused Jõelähtme‒Kemba maanteele. Aeglane

bussiliiklus suunatakse kiirelt põhiteelt kõrvalmaanteele

liiklusohutuse taseme tõstmiseks.

2. Tunnelite, jõesildade ja kõikide maantee vabaruumis olevatele

liiklemisele ohtu kujutavate takistuste ette planeeritakse

paigaldada põrkepiirded.

3. Maantee allapoole toomist takistab kahetasandiliste ristumiste

kavandamine jalakäijate ja ulukitega. Tee alla planeeritavatel

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 (E20) Tallinn‒Narva km 16,7-26,5 asuva Maardu-Jägala lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

31

2. Kas teealuse tunnelini viiv praegu planeeritud jalg- ja jalgrattatee eraldatakse põhimaanteest kaitsepiirdega? Tallinna

suunduval põhimaantee Võerdla sirgel lõigul, mille äärde olete kavandanud kergliiklustee, on mingil põhjusel toimunud

mitmel korral maanteelt väljasõidud.

3. Müra leviku takistamiseks palume tuua Tallinna-Narva maantee linnast tuleva sõidusuuna teeosa madalamale, samale

tasandile linna suunduva teega. Üle lageda loopealse (tuulele avatud maastik) levib maanteemüra Võerdla piirkonnas eriti

kaugele ja häirib juba praegu kohalikke elanikke pidevalt. Võimalusel kaaluda Võerdlasse müraseina paigaldamist.

4. Näha ette Tallinn‒Narva maantee alla tunnel, mis võimaldaks lisaks jalakäijatele ja ratturitele ka Maardu-Raasiku teelt

autode otseliikluse Jõelähtme – Kemba teele. Hetkel välja pakutud Võerdla jalakäijate tunnel ei vasta kohalike ootustele

vähendada uue kogujatee lahendusega Võerdla külla suunatavat liikluskoormust. Oleme Ületee hobusekoplit läbiva

Võerdla-Kemba kogujatee asukoha alternatiivina mitmeid aastaid korduvalt maantee alust tunnelit välja pakkunud. 2022

a augustikuisel Jõelähtme vallamajas toimnud TRAMi, Muinsuskaitseameti ja külavanemate ühisel Maardu-Jägala tee

eelprojekti eskiisi tutvustamisel võtsime selle loomulikult taas jutuks ning arusaam, et autotunneli lahendus Võerdlasse

on võimalik, sellest koosolekust jäi. Olen augustis ka sellisest koosoleku tulemusest külarahvast kirja teel teavitanud.

Pettumus ja üllatus on väga suur, kui nüüd selgus, et autotunneli ettepanek küll realiseerub - aga mitte meie külla!

Palun Võerdla tunneli osas eskiisprojekt ja otsus uuesti üle vaadata

rajatistel on minimaalsed gabariidid, mille tagamiseks on

vajalik linna sissetulevat sõiduteed tõsta. Müra leevendamise

vajaduse üle otsustatakse antud projekti raames koostatava

mürauuringu osaks olevate mürakaartide alusel.

4. Transpordiamet on kaalunud Maardu‒Raasiku tee ja

Jõelähtme‒Kemba maantee ühendamist tunneli kaudu.

Maardu‒Raasiku teelt on liikluse tagamine võimalik nn

Prügila liiklussõlme ja rajatava nn Võrdla põhjapoolse

kogujatee kaudu. Nimetatud tee põhimõtteline trass on

kujutatud Jõelähtme valla kehtivas kui ka kavandatavas

üldplaneeringus.

Kogujatee rajamiseks on Transpordiamet väljastanud

projekteerimistingimuste korralduse

„Projekteerimistingimuste andmine kõrvalmaanteed 11601

Loo-Loovälja ja kõrvalmaanteed 11260 Jõelähtme-Kemba

ühendava Võerdla põhjapoolse kogujatee eelprojekti

koostamiseks“ 03.06.2021 nr 1.1-3/21/221 ja koostanud nende

tingimuste alusel teeprojekti.

Otsus:

1. Otsustada lõplik bussipeatuste asukoht koostöös Põhja-Eesti

Ühistranspordikeskuse ja Transpordiameti

ühistranspordiosakonna spetsialistidega. Luua lahendus

vastavalt ühistranspordi spetsialistide soovitustele.

2. Kavandada põrkepiirded vastavalt normides toodud nõuetele.

3. Lahendada müra leevendamise meetmed vastavalt

mürauuringu mudelites toodud tulemustele.

4. Mitte rajada Maardu‒Raasiku tee ja Jõelähtme‒Kemba

maantee vahelist ühendustunnelit autoliiklusele kasutamiseks.

Rajada see tunnel kergliiklejate huve silmas pidades.

Tõnuõue tee 2

24504:008:0320

e-kiri 10.02.2023

13:38

1. Ligipääs meie kinnistule kulgeb Tõnuõue tee kaudu, mis on kasutusel samal ajal kergliiklusteena.

Meile on oluline säilitada ligipääs enda krundile sama tee kaudu, mistap on soovime teada:

Põhjendus:

1. (KÜ 24504:008:0484) on riigimaanteede võrgustiku osa

riigitee 11259 Jõelähtme tee. Seetõttu ei ole vaja seda

maaüksust remondiprojekti käigus võõrandada.

2. Hetkel on lahendus eskiisprojekti staadiumis ja ei ole võimalik

täpselt tee pikiprofiili avaldada. Tulenevalt Jõelähtme

kergliiklustee tunneli kavandamisest võib siiski eeldada, et

linna suunduv sõidutee niit tõstetakse linnast väljuva niidiga

sarnasele kõrgusele. Sellest tulenevalt teostatakse ka uuele

situatsioonile vastavad liikluse prognoosiga kooskõlas olevad

müra modelleerimised. Arvutatud mürakaardi alusel

projekteeritakse olemasoleva müratõkkeseina asemel uus

müratõkkesein.

3. Transpordiameti eesmärk on tagada kõigile liiklejatele

maksimaalselt ohutud liiklemistingimused.

Otsus:

1. Planeerida lahendus Tõnuõue tee 2 (24504:008:0320)

ligipääsu tagamiseks, kasutades selleks vajadusel riigile

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 (E20) Tallinn‒Narva km 16,7-26,5 asuva Maardu-Jägala lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

32

- Kas ligipääs Tõnuõue teele KÜ 24504:008:0484 kaudu säilib?

- Kuna KÜ 24504:008:0484 kaudu enam avalikku liiklust suurele teele peale projekti realiseerumist ei toimu, siis on

oluline märkida maha liiklusskeem, et me Tõnuõue teele / enda kinnsitule ka ligi saaksime – et seda tankla külastajate

poolt kinni ei pargitaks jne.

- Ega ei planeeri riik KÜ 24504:008:0484 võõrandamist?

- Teeservituut meie kasuks 24504:008:0484 kaudu – on vajalik ja võimalik?

2. Müramüür

- Milline saab olema ehitusjärgne tanklapoolse teelindi kõrgus meie krundi ulatuses, kas kõrgem, kui seni?

- Kui põhjapoolset Tallinna-suunalist teelinti tõstetakse, siis tuleb tõsta ka müramüüri kõrgust vastavalt min 1 m

võrra, sest juba praegu kostab müra üle.

- Kas on võimalik müramüüri pikendamine üle jõe Tallinna poole näiteks 100 m? Seal praegu müüri pole ja müra

jõuab sealt meie kui naabrite kinnistuteni.

- Klaasist müramüüri mingil juhul ei soovi / soosi – meile tähendaks see pimedal ajalvalgusreostuse tekkimist.

3. Kergliiklustee Koogilt Jõelähtmele – kergliiklustee üleminek viadukti maha ja pealekeeramisel on kõrge riskiga.

Soovitaks teha ülekäik Koogi küla läheduses, kus on liikluskiirus piiratud ja oleks turvalisem teed ületada. Võimalusel

ühildada kergliiklustee Jägala joale mineva kergliiklusteega.

kuuluvat maaüksust 11259 Jõelähtme tee (KÜ

24504:008:0484).

2. Planeerida müratõkkesein Tõnuõue tee 2 maaüksuse

(24504:008:0320) kaitseks riigitee 1 Tallinn‒Narva maanteelt

leviva müra eest vastavalt mürauuringus käigus prognoositud

liikluskoormusest tekkivale liiklusmürale, tagades normides

nõutud müraleevenduse tasemed.

3. Kaaluda kergliiklustee ületuskoha viimist ohutumasse kohta

Koogi küla poole.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 (E20) Tallinn‒Narva km 16,7-26,5 asuva Maardu-Jägala lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

33

4. Kuidas on lahendatud või tuleks vähemalt mõelda bussiliiklusele külade vahel, kui buss tuleb Kostiverest ja liigub

Koogi poole, siis kus kohas saavad inimesed kes Jõelähtmel maha/peale lähevad bussile? Täna sõidab buss enne

Koogile minekut Jõelähtme külast läbi, kuid uue lahendusega enam mitte.

Tõnu

24504:008:0279

Tõnu

24504:008:0278

Kiriku tee 5

24504:008:0443

e-kiri

29.01.2023 23:54

Küsimus: kuidas on tulevikus lahendatud bussiliiklus kogujateel?

Praeguses eskiisis on transpordiameti poolt mainitud ainult vallasisest bussiliiklust. Nagu eskiisist selgub, on Tallinn - Narva

maanteele jäetud ainult Jõelähtme bussipeatus. Männisalu, Linnake, Kostivere tee ja Ületee - kõigil neil peatustel on rist peal.

Praegu saavad siinse kandi inimesed iga tunni aja tagant sõita nii Tallinna kui Loksa poole. Kas kõik bussiliinid nr 150 - 159

suunatakse siis kogujateele? Kui bussiliiklus muutub harvaks, siis halveneb osade vallaelanike elukvaliteet ja liiklemine

tuntavalt. Kõik elanikud ei ole autodega liiklejad.

Põhjendus:

Transpordiamet selgitab bussipeatuste vajaduse koostöös

Transpordiameti ühistranspordiosakonna ja Põhja-Eesti

ühistranspordikeskusega.

Otsus:

Otsustada lõplik bussipeatuste asukoht koostöös Põhja-Eesti

Ühistranspordikeskuse ja Transpordiameti ühistranspordi

osakonna spetsialistidega. Luua lahendus vastavalt ühistranspordi

spetsialistide soovitustele.

Vanatalu

24504:008:0815;

Vanatalu Tehnopark

24504:008:0813;

Looga

24504:008:0225

e-kiri 27.01.2023

16:41

Täna väljub minu teekoridor otse maanteele (Tallinn-Narva E20). Hetkel eskiisiga tutvudes saan aru, et minu juurdepääs

kinnistule ja hoonetele hakkab uue planeeringu kohaselt olema mööda Vana-Kostivere tee lõik 3 kaudu + juurdepääsutee K1,

antud (Vana-Kostivere tee lõik 3) siis väga kehvas seisukorras ja hoolduseta, võib lugeda läbimatuks, kas antud teelõik ka

renoveeritakse projekti käigus? Ühtlasi küsin, et kas on kavandatud müratõkked ja kuidas on planeeritud lahendus

ühistranspordile (bussipeatus) antud hoonestusele?

Põhjendus:

1. Vanatalu ja Vanatalu tehnopark maaüksustele ligipääs on

esialgse lahendusena planeeritud Vana-Kostivere tee trassi

kasutades, renoveerides teelõik, tuua kuni Looküla teeni, mis

on avalikult kasutatav tee.

2. Käesoleva projekti raames teostatakse mürauuring, mille

raames modelleeritakse perspektiivse olukorra kohta

mürakaardid. Müratõkkeseinte asukohad, pikkused ja

kõrgused määratakse pärast mürakaardi koostamist.

3. Ühistranspordi võimalused on tagatud pärast kogujatee välja

ehitamist Vandjala bussipeatusega, mis jääb ca 1,4 km

kaugusele Vanatalu hoonestusest.

Otsus:

1. Leida optimaalseim juurdepääsutee võimalus kinnistule.

2. Müratõkkeseinte kavandamisel lähtuda mürauuringu

tulemustest ja õigusaktides toodud müra leevendamise

väärtustest.

3. Tagada nõuetekohane ligipääs Vanatalu MÜ ühistranspordi

kasutamiseks.

Vahteri

24504:008:0159

Karkle

24504:008:0172

e-kiri

13.02.2023 23:59

Ettepanekud riigitee 1 (E20) Tallinn‒Narva km 16,7-26,5 asuva Maardu‒Jägala lõigu rekonstrueerimiseks koostatud

projekteerimistingimuste eelnõu kohta

Olete mulle kui puudutatud kinnisasjaomanikule ja menetlusosalejale teadmiseks ja soovi korral arvamuse avaldamiseks

edastanud Transpordiameti poolt Tallinn‒Narva (E20) km 16,7-26,5 asuva Maardu‒Jägala lõigu rekonstrueerimise

ehitusprojekti koostamiseks ette valmistatud projekteerimistingimuste eelnõu (edaspidi: eelnõu) ja teate avalikustamise

koosolekust. Esitan eskiisile järgmised ettepanekud-vastuväited:

1. Avalikul Maardu-Jägala riigimaantee eskiisi tutvustaval koosolekul viitasite mitu korda tehtud geoloogilistele uuringutele,

millele toetusite. Soovin tutvuda selle dokumendiga ja palun saata see minu emailile.

2. Avalikul Maardu-Jägala riigimaantee eskiisi tutvustaval koosolekul tekkis küsimus, miks ei ole sellise ulatusliku maantee

rekonstrueerimise projekteerimisel koostatud KMH mõjude väljaselgitamiseks? Sellised ulatuslikud ümberkorraldused

avaldavad kohalike inimeste elukeskkonnale siiski olulist mõju ja halvendavad nende elukvaliteeti tulevikkus silmas pidades.

Palun saata minu emaile kõik olemas olevad ja tehtud uuringud.

3.Palun ette näha põhimaanteele projekteeritud Jägala-Maardu suunal Võerdla ja Rebala kohal jalakäijate tunnelite juurde ka

bussipeatused. Nende tunnelite rajamisega on juba loodud võimalus jalakäijatele turvaliselt teed ületada, tuleks seda

potentsiaali laiendada ka kohalike elanike ühistranspordi kasutamise võimaluste parandamiseks.

Võerdla tee kohal riigimaantee äärses peatuvad praegu Kostivere tee bussipeatuses nii Loksa ja Kuusalu bussid, mida Võerdla,

Rebala, Vandjala ja Loo külade elanikud kasutavad aktiivselt nii hommikul kl 7-8 linna jõudmiseks kui ka vajadusel ruttu

Tallinnast koju jõudmiseks ning külaliste ja suvitajate sihtkohta jõudmiseks, kes liiguvad ühistranspordiga. Arusaamatuks jäi,

Põhjendus:

1. Projekti käigus koostatakse KMH eelhinnag, mille raames

tehakse ka erinevaid uuringuid. KMH eelhinnang on plaanis

avalikustada läbi kohaliku omavalitsuse.

2. Transpordiamet koostab käesoleva projekti raames

keskkonnamõju eelhinnangu. Eelhinnangu koostaja annab

soovitused keskkonnamõju hindamise läbiviimise vajaduse

kohta, millest Transpordiamet lähtub.

3. Transpordiameti eesmärk on liiklusohutust silmas pidades viia

kohalike ja nn aeglaste liinide bussid kogujateedele, inimestele

lähemale. Bussipeatuste vajadus vaadatakse üle ja

langetatakse otsus koostöös Põhja-Eesti

Ühistranspordikeskuse ja Transpordiameti

ühistranspordiosakonna spetsialistidega.

4. Vanatalu ja Vanatalu tehnopark maaüksustele ligipääs on

esialgse lahendusena planeeritud Vana-Kostivere tee trassi

kasutades, renoveerides teelõik, tuua kuni Looküla teeni, mis

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 (E20) Tallinn‒Narva km 16,7-26,5 asuva Maardu-Jägala lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

34

kas ümberkorraldusega seoses liiguvad ka Loksa ja Kuusalu bussid kogujateele? Või peale maanteeprojekti rekonstrueerimise

lõppemist kihutavad peatusteta mööda kiirteed edasi?

Nii põhja- kui lõunapool kiirteed Kostivere-Võerdla lõigul on eeldused selleks olemas oleva tee näol kasutada suletava Võerdla

maha sõidu teeosa ja lõuna pool maanteed juba varem suletud Kostivere tee, Maardu-Raasiku vana tee ots . Seal on olemas ka

võimalus Vandjalast tulijatel autosid parkida, ka parklaid nii autodele kui jalgratastele rajada.

4. Arusaamatuks jääb, et olete Loo küla kohal planeerinud ulukipääsu, kuid samal ajal jätate ilma praegu olemasoleva

ligipääsuta Vanatalu pere pääsemiseks üle Maardu-Jägala kiirteelõigu Kemba Võerdla kogujateele bussi peale kui ka autoga

pääsemiseks kodust välja? Miks ei ole neile planeeritud ülekäigu tunnelit sellele kohale, vaid arvestatakse uluki üle pääsuga?

Kuidas need ulukid sinna juhitakse?

Samas olete plaaninud Koogi külas Jägala liiklussõlme juures olevatele taludele juurdepääsuteeks kilomeetrites uue tee

ehitamist. Situatsioon eeldaks sellisel juhul võrdset kohtemist ka Loo küla Vanatalu inimestele. Ettepanek on sellisel juhul

ehitada välja juurdepääsu tee mööda riigimaantee äärt kuni Kostivere kogujateeni koos sellega ühendamisega. .

5. Praegune Võerdla tee otsast kuni Maardu prügila liiklussõlmeni olev riigimaantee on erineval tasandil olev kiirmaantee, mis

on olnud 2021 aastal toimunud avariidega talvel väga ohtlik koht liikluses. Seal on toimunud VET bussipeatuse juures mitu

korda autode ja rekkade kõrgemal olevalt maanteeosalt autode alla sõitmine madalama maantee suunas alla. See on eluohtlik

koht teistele liiklusolijatele. Projektis selles lõigu ohutumaks muutmisel pole paan midagi TRAM-il ette võtta?

Selline eritasandis olev kiirtee lisaks oma liiklusohtlikkusele ka müra edasi kandumist ja võimendust ümbruskonnale. Palun

müra leviku takistamiseks tuua Tallinna-Narva mnt linnast tuleva sõidusuuna tee osa madalamale, samale tasandile linna

suunduva teega. Üle lageda loopealse (tuulele avatud maastik) levib maanteemüra piirkonnas mitmesse külla ja häirib juba

praegu kohalikke elanikke elu pidevalt Võimalusel kaaluda Võerdlasse müraseina paigaldamist.

6. Eskiisjoonist vaadates ei hakanud silma ka Võerdla külas Ületee kohal müramüüri planeerimist teie kavandatavad projektis?

Miks seda pole planeeritud. Palun planeerida Ületee talu juurde müramüür. Eriti praeguses eritasandilise kiirtee olemasolu

olukorras, mis tekitab suuremat mürareostus sellele majapidamisele ja loomade psühhikale.

7. Palume lisada oma projekteerivasse projekti ühe alternatiivina ka Tallinn‒Narva tee alla sõiduauto tunneli rajamine, mis

võimaldaks Maardu-Raasiku teelt sõiduautode ja jalgsi, ning jalgrattaga liiklejatele otseliikluse Jõelähtme – Kemba teele.

12.augsuti 2022 TRAM-i kohtumisel vallavamajas kohtumisel jäi teie esindajatega suuline kokkulepe, et ka Kostivere-Võerdla

teeotsa tuleb jalakäijate-, jalgratturite ja autode liikumiseks tunnel või sild. Nüüd teie poolset lubadust eskiisil aga pole peal.

Palun see kohalike jaoks oluline ülepääs rajada ka Võerdla Kostivere tee kohal.

Näha ette Tallinn‒Narva maantee alla tunnel, mis võimaldaks lisaks jalakäijatele ja ratturitele ka Maardu-Raasiku teelt autode

otseliikluse Jõelähtme – Kemba teele.

Hetkel teie poolt planeeritud Võerdla jalakäijate tunnel ei vasta kohalike inimeste ootustele vähendada uue kogujatee

lahendusega Võerdla külla suunatavat liikluskoormust.

Ka Jõelähtme valla põhjapoolne osa (Ülgase, Manniva, Koila, Rebala, Sareta, Võerdla) kasutavad tõmbekeskusena Kostivere

alevikus asuvat lasteaeda, kooli, perearsti, jms teenuseid. Praegused jalakäijate tunnelid kujutavad endast „nagu musti

mutiauke“ riigimaantee teekeha sees, kus pole päris kindel kui turvaline on sinna sisenemine või väljumine (sahk võib

lumehooldusel lume ja jää pähe lükata, pimedas kuriteo oht, jne). Kuidas toimub tuiskudega nende lahti pidamine ja liiklemine

ekstreem oludes, mida viimastel aastatel üha enam on olnud.

8. Võerdla-Kemba kogujatee asukoha alternatiivina oleme mitmeid aastaid korduvalt palunud kaaluda alternatiivse variantina

maantee aluse läbipääsu tekkimiseks tunnelina või sillana praegu suletava Võerdla mahapöörde ja Kostivere kogujatee

ühendamiseks.

Esitan jätkuvalt ettepaneku lahendada Võerdla-Kemba tee otsa praeguse sulgemise asemel rajada otse ühendustee üle

kiirmaantee Kostivere kogujateega: Vajadusel väljata teealune maavara, võttes ühele tasandile Kostivere kogujateega kogu

Maardu prügila liiklussõlmest algav kiirtee eritasandiline osa kuni Võerdla küla praeguse maha sõiduni-tagasipöördeni,

lahendades vajalikud ülepääsu silla ehitamisega, mida saavad kasutada nii jalgsi, ratta, kui autodega liiklejad.

See oleks ainuõige lahendus praeguses maavara väidetavas puududes oleva riikliku maavara ratsionaalseks kasutamiseks

säästlikkuse ja rohetarbimise põhimõttel, nagu seda tehti ka Kostivere kogujatee rajamisega. Kuna ka aktiivne kaevandusala

on kõrval, on võimalik see ala kiirelt väljata, ladustada ja tee ehitust korraldada ja kasutusse võtta.

9.Teie väide tee normide osas, on Kostivere kogujatee planeerimisel olnud hea näide, kus TRAM samuti väitis, et normide

järgi ei saa. Aga lõpptulemusena ju siiski rajati kogujatee paralleelselt riigimaanteega! Kõik on võimalik, kui on tahtmist

säästlikult meie ühiseid ressursse majandada, kasutada ja tarbida säästlikult!

10. Tutvudes teie poolt tellitud eskiisjoonisega, on näha, et näiteks Jõelähtmes Olerexi juures plaanitakse samuti läbimurre

kiirmaanteele.

on avalikult kasutatav tee. Ligipääsutee sobivus

kooskõlastatakse maaüksuse omanikuga.

5. Käesoleva projektiga kavandatakse eritasandilised ristumised

nii jalakäijatele kui ka loomadele. Tulenevalt neist rajatistest

ei ole võimalik tee profiili alla lasta vaid tekib linna suunduva

tee osa tõstmise vajadus. Müratõkete rajamisel koostab

Transpordiamet prognoositava liikluskoormuse alusel

arvutusliku mürauuringu, mis on liiklusmüra mõju

leevendamiseks vajalike müratõkkeseinte pikkuste ja kõrguste

arvutamise aluseks.

6. Müratõkete rajamisel koostab Transpordiamet prognoositava

liikluskoormuse alusel arvutusliku mürauuringu, mis on

liiklusmüra mõju leevendamiseks vajalike müratõkkeseinte

pikkuste ja kõrguste arvutamise aluseks.

7. Transpordiamet on kaalunud Maardu‒Raasiku tee ja

Jõelähtme‒Kemba maantee ühendamist tunneli kaudu.

Maardu‒Raaskiku teelt on liikluse tagamine võimalik nn

Prügila liiklussõlme sõlme ja rajatava nn Võrdla põhjapoolse

kogujatee kaudu. Nimetatud tee põhimõtteline trass on

kujutatud Jõelähtme valla kehtivas kui ka kavandatavas

üldplaneeringus.

Kogujatee rajamiseks on Transpordiamet väljastanud

projekteerimistingimuste korralduse

„Projekteerimistingimuste andmine kõrvalmaanteed 11601

Loo-Loovälja ja kõrvalmaanteed 11260 Jõelähtme-Kemba

ühendava Võerdla põhjapoolse kogujatee eelprojekti

koostamiseks“ 03.06.2021 nr 1.1-3/21/221 ja koostanud nende

tingimuste alusel teeprojekti.

8. Vt p 7.

9. Puudub ettepanek.

10. Käesoleva projekti raames teostatakse mürauuring, mille

raames modelleeritakse perspektiivse olukorra kohta

mürakaardid. Müratõkkeseinte asukohad, pikkused ja

kõrgused määratakse pärast mürakaardi koostamist.

Tegemist on avalikult kasutatava riigimaanteega, millele on

ligipääs kõikidel liiklejatel.

11. Liiklust rahustavate meetmete kasutamine vaadatakse üle

eelprojekti staadiumis.

12. Transpordiamet on planeerinud ulukiläbipääsud

Keskkonnaagentuur Viridis OÜ poolt läbi viidud

Ulukiuuringu 3-85/2022 soovituste kohaselt. Uuringus on

analüüsitud loomade liikumisteid ja 2009-2018 toimunud

loomaõnnetusi. Männisalu bussipeatuse piirkonnas on tõe-

poolest arvukalt ulukitega juhtunud õnnetusi, millega tuleb

arvestada. Transpordiamet on konsulteerinud ulukiuuringu

läbiviijaga ja leidnud, et antud kohas sobib üksikute

sõiduautode liiklemiseks planeeritud Looküla teed ja

Männituka teed ühendava jalakäijate ja sõidukite ühistunneli

rajamine. Joonisel on tunnel kajastatud Rebala sõiduauto

tunneli nimega.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 (E20) Tallinn‒Narva km 16,7-26,5 asuva Maardu-Jägala lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

35

Eskiisjooniselt ei näe ma, kuidas kavatsete vähendada müra tekkimist Postijaama tee-Muri tänavate hoonestuse vahel, kus

hakkab toimuma tihe pidurdamine ja kiirendamine, mida ennem seal olnud pole? On plaan sinna müramüüri paigaldada?

Lamavaid politseid riigimaanteele?

Lisaks teen ettepaneku mitte lubada rasketransporti Jõelähtme küla sisse liikuma üle Jõelähtme jõe kui on olemas võimalus

sõita kiirteele.

11. Kuhu on veel lisaks plaan projektiraames kavandatud trassil paigalda lamavaid politseisid riigimaanteele?

Kuidas plaanitakse tagada liiklemine Kemba-Võerdla lõigul ka tugevate tuiskude ajal. Mis on konkreetsed tegevused, palun

selgitage

12. Ohtlik kitsede liikumise koht on ka Loo küla Korjumägi ja Männisalu bussipeatuse ümbrus, kus liiguvad suured kitsede

karjad. Võimalusel palun ka siia rajada loomade ülekäik-ökodukt.

Selgituseks: Olen ise näinud kui kits seisab Männisalu bussipeatuses tee ääres kuni maaliini buss on c 30m kaugusel ja asub

siis äkki teed jooksuga ületama, lipsates pääseb eluga läbi. Siis jõuab ta aga Narva poolt tulevale kiirteele ja täpselt sõiduauto

ette, tõuseb tagumistele jalgadele, auto sõidab kõhu eest napilt läbi, laseb oma jesiajald maha ja kepsutab edasi. Alati nii hästi

ei vea. Kostivere karstialalt liiguvad loomad üle maantee selles kohas.

13.Palun arvestada projekteerimisel, et bussipeatused oleksid reeglina kohtades, mis vähendavad inimeste tühja kõndimist.

Neid ei peaks elamistest kaugemale planeerima. Lisaks on võimalik ka maa võõrandamise asemel muid alternatiive kõnniteede

ja bussitaskute rajamiseks.

14. Palun selgitage mulle teie poolt arutelul pidevalt välja öeldud väidet, nagu bussipeatuse rajamine maksaks 1,5 miljonit

eurot? Palun saatke minu emailile kalkulatsioon. Mõned aastad tagasi oli selle rajamise hinnaks ainult 200 tuhat eurot.

13. Bussipeatuste vajadus vaadatakse üle ja langetatakse otsus

koostöös Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse ja

Transpordiameti ühistranspordiosakonna spetsialistidega.

14. Tegemist on maanteelõiguga, kus kiirus on lubatud kuni 120

km/h. Sellest lähtuvalt on vajalik suletud tüüpi bussitasku,

mille aeglustus ja kiirendusrajad on väga pikad. Bussipeatuse

koosseisu kuulub sellisel maanteel lahutamatu osana ka

eritasandilise teeületuskoha rajamine kas tunneli või

viaduktina. Lisanduvad ligipääsud ümbritsevatelt

kergliiklusteedelt. Lõplikku maksumust mõjutab oluliselt tee

muldkeha kõrgus ja ümbritseva maapinna iseloom, samuti

asjaolu, kas on vaja maid eraldada. Eeltoodust lähtuvalt ei ole

olemas tüüpset bussipeatuse lahendust ega kogumaksumust,

vaid see selgub projekteerimise käigus selguvast töö mahust

ning hetkel turul olevatest ühikhindadest.

Otsus:

1. Anda võimalus kohalikele kogukondadele Keskkonnamõju

Hindamise (KMH) eelhinnanguga tutvumiseks läbi kohaliku

omavalitsuse. Võimaldada KMH eelhinnangu raames tutvuda

ka teiste uuringutega.

2. Lähtuda KMH vajaduse määramisel KMH eelhinnangus

toodud ettepanekutest.

3. Otsustada lõplik bussipeatuste asukoht koostöös Põhja-Eesti

Ühistranspordikeskuse ja Transpordiameti

ühistranspordiosakonna spetsialistidega. Luua lahendus

vastavalt ühistranspordi spetsialistide soovitustele.

4. Täpsustada planeeritud juurdepääsutee lahenduse sobivust

Vanatalu MÜ kinnistu omanikuga.

5. Langetada müraleevenduse meetmete rajamise vajaduse kohta

otsus Võerdla küla kaitseks tulenevalt mürauuringu käigus

koostatava müramudeli tulemustest.

6. Langetada müraleevenduse meetmete rajamise vajaduse kohta

otsus Ületee talu kaitseks tulenevalt mürauuringu käigus

koostatava müramudeli tulemustest.

7. Mitte rajada Maardu‒Raasiku tee ja Jõelähtme‒Kemba

maantee vahelist ühendustunnelit autoliiklusele kasutamiseks.

Rajada see tunnel kergliiklejate huve silmas pidades.

8. Vt p 7.

9. Ettepanek puudub.

10. Müratõkkeseinte kavandamisel lähtuda mürauuringu

tulemustest ja õigusaktides toodud müra leevendamise

väärtustest.

11. Täpsustada eelprojekti staadiumis liikluse rahustamise

vajadust füüsiliste tee-elementidega.

12. Lähtuda eskiisil pakutud lahendusest, mis on kooskõlas

ulukiuuringu tulemuste ja ettepanekutega. Mitte rajada

täiendavaid tunneleid.

13. Otsustada lõplik bussipeatuste asukoht koostöös Põhja-Eesti

Ühistranspordikeskuse ja Transpordiameti

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 (E20) Tallinn‒Narva km 16,7-26,5 asuva Maardu-Jägala lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

36

ühistranspordiosakonna spetsialistidega. Luua lahendus

vastavalt ühistranspordi spetsialistide soovitustele.

14. Kalkulatsiooni mitte saata.

Vahtra tn 2

24504:008:0632

e-kiri

09.02.2023 19:10

Laiendate Jõelähtme-Kemba maanteed ja teete sinna kõrvale kergliiklustee. Elan uus Rebala külas ja see tuleb kõik minu aia

taha. Küsimus selline, et kuna liikluskoormus suureneb mitu korda ja suure tõenäosusega laiendate teed ka meie maale ja aeda

kas siis ehitatakse ka uus aed asemele?

Põhjendus:

Transpordiameti tellimusel valminud eskiisi kohaselt on

planeeritud täiendavat maa-ala vajav uus kergliiklustee

Jõelähtme‒Kemba maanteest põhja poole. Juhul kui osutub

vajalikuks transpordimaa laiendamine ja maaeralduse tegemine

Vahtra tn 2 MÜ arvelt, kannab aia ümberehitamise kulud

Transpordiamet.

Otsus:

Vahtra tn 2 arvelt transpordimaa laiendamise vajadus ilmnemisel

näha ette olemasoleva piirdeaia ümbertõstmine.

Vahtra tn 5

24504:008:0626

e-kiri 09.02.2023

19:50

Müratõkke pikkus võiks olla Uus-Rebala külas u 100m Tallinna poole joonisel näidatust pikem. Miks? Sest valdavalt puhuvad

siin edelatuuled ning kui müratõke on vaid esimeste majadega ühel joonel, siis müra kostub nurgaga kogu küla Tallinna

poolsele osale ja eriti Vahtra tänavale (linnapoolsesse ossa kohe eriti).

Põhjendus:

Transpordiamet lähtub liiklusmüra leevendamisel otsuste

tegemisel keskkonnaministri 16.12.2016 määrusest nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“

Otsus:

Planeerida müratõkkesein Uus-Rebala küla kaitseks riigitee 1

Tallinn‒Narva maanteelt leviva müra eest vastavalt mürauuringus

käigus prognoositud liikluskoormusest tekkivale liiklusmürale,

tagades normides nõutud müraleevenduse tasemed.

Ületee

24504:008:1310

e-kiri

12.02.2023 17:31

e-kiri

12.02.2023 17:41

1. Maardu - Jägala maanteelõigu eskiisi tutvustuse juures 09.02.2023 oli üks kahetasandiline liiklussõlm Nerva maanteel,

Vandjala ja Võerdla küla vahel. Kohalviibijatest paljud inimesed väitis, et see oli eelmisel esitlusel nähtud ette sõidukitele ja

kergliiklejatele. 09.02.2023 esitlusel oli see tunnel vaid kergliiklejatele.

Ettepanek.

Rajada Tallinn-Narva maanteel, Vandjala ja Võerdla külade vahele kahetasandiline liiklussõlm kõigile liiklejatele

kaasaarvatud kergliiklejad, sõiduautod, bussid ja raskeveokid.

On arusaadav, et kergliiklejatele rajatav tunnel on väga kulukas, sõidukite tunnel veel kulukam. Aga ühekorraga ehitus on

kordades soodsam, kui rajada need eraldi etappides.

Kui rajada tunnelit Tallinn - Narva maantee alla, siis suure tõenäolisusega tuleb see teostada pealtkaevamise teel. See tähendab,

et liiklus tuleb ajutiselt, ühel suunal korraga, ümber suunata.

Oleks mõistlik teha ühekorraga juba suurem ja tulevikukindlam lahendus?

Selliste suuremahuliste projektide juures ei saa vaadelda eset ainult antud ajahetkes.

Võerdla / Rebala - Vandjala / Kostivere otsetrajektooril oli varasemalt võimalik liigelda kõigi transpordivahenditega.

Praeguseks on tekkinud olukord, kus teekonna pikkus on suurenenud nelja kilomeetri võrra.

Kostivere on kohalik tõmbekeskus. Seal asuvad kool, lasteaed, raamatukogu, noortekeskus, pensionääride päevakeskus,

kultuurikeskus, kauplus ja paljud töökohad, mis kõik teenindavad ka Võerdla / Rebala piirkonda.

Antud piirkonnad, nagu paljud pealinna lähiümbrused on kiiresti arenevad ja vajavad paremaid transpordiühendusi mitte ainult

pealinnaga, vaid ka lokaalselt.

-------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

2. Suur tänu Transpordiameti, Selektor Projekt OÜ ja Jõelähtme Vallavalitsuse esindajatele, kes Te korraldasite 09.02.2023

Maardu - Jägala kogujatee eskiisprojekti tutvustamise.

Põhjendus:

1. Transpordiamet on kaalunud Maardu‒Raasiku tee ja

Jõelähtme‒Kemba maantee ühendamist tunneli kaudu.

Maardu‒Raaskiku teelt on liikluse tagamine võimalik nn

Prügila liiklussõlme sõlme ja rajatava nn Võrdla põhjapoolse

kogujatee kaudu. Nimetatud tee põhimõtteline trass on

kujutatud Jõelähtme valla kehtivas kui ka kavandatavas

üldplaneeringus.

2. Kogujatee rajamiseks on Transpordiamet väljastanud

projekteerimistingimuste korralduse

„Projekteerimistingimuste andmine kõrvalmaanteed 11601

Loo-Loovälja ja kõrvalmaanteed 11260 Jõelähtme-Kemba

ühendava Võerdla põhjapoolse kogujatee eelprojekti

koostamiseks“ 03.06.2021 nr 1.1-3/21/221 ja koostanud nende

tingimuste alusel teeprojekti

Võerdla põhja poolse kogujatee rajamise üle otsustamine ei

ole käesoleva projekti koosseisu kuuluv küsimus.

3. Käesoleva projekti raames teostatakse mürauuring, mille

raames modelleeritakse perspektiivse olukorra kohta

mürakaardid. Müratõkkeseinte asukohad, pikkused ja

kõrgused määratakse pärast mürakaardi koostamist.

Otsus:

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 (E20) Tallinn‒Narva km 16,7-26,5 asuva Maardu-Jägala lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

37

Nagu me taaskord nägime, oli planeeritav trassikoridor läbi Ületee katastriüksuse 24504:004:1060.

Me oleme korduvalt, kirjalikult ja selgesõnaliselt, väljendanud oma mittenõustumist trassikoridori kulgemisega läbi Ületee

24504:004:1060 katastriüksuse. Sellel katastriüksusel paikneb Ületee kinnistu kõige suurem hobusekoppel. Antud lahendus

piiraks ja kitsendaks olulisel määral meie senist põhitegevust.

Ületee katastriüksuse 24504:004:1060 kogupindala on 5.57 hektarit. Teekoridori alla ja teekoridori taha jääks sellest üle poole,

ehk umbes 3,3 hektari.

Talus on sõltuvalt hooajast kolmekümment kuni nelikümmend ratsahobust. Juba praegu on olukord, kus hobusekoplite suurus

on ammendunud ja me peame kasutusele võtma ka katastriüksuse 24504:004:1060 läänepoolse, võsastunud osa, mis jääks

samuti teekoridori taha.

Osad meie hobused on juba aastaid olnud ka Võerdla tuumikküla karjamaadel. Sinna on rajatud tarastatud hobusekoplid.

Sealolevate hobusekoplite pindala on umbes 7 hektarit. Ligipääs ka nendele koplitele oleks teeületuse tõttu oluliselt ohtlikum

ja takistatum. Kavas on ratsahobust arvu veelgi suurendada ja võtta Võerdla tuumikkülast rendile veelgi rohkem sobilikke

põllumaid.

Ületee katastriüksusele 24504:004:1060 on kavas rajada täismõõdus ratsamaneež. Jõelähtme Vallavalitsus väljastanud

ratsamaneeži projekteerimistingimused ja meil on olemas selle eskiisprojekt. Ratsamaneeži valmimine suurendab veelgi

hobuste arvu ning vajadust võtta kasutusele uusi põllumaid.

Hobuste pidamine eeldab pidevat, takistamatut ja ohutut juurdepääsu karjatusmaadele. Enamus tallis toimetajatest on lapsed.

Me ei tohi tekitada olukorda, kus lapsed koos hobustega peaksid pidevalt sõiduteed ületama. Plaanitav uus sõidutee põllumaade

vahele seab ohtu nii laste kui maanteel liiklejate elu ja tervise.

Lisan sellele kirjale ka fragmendi eskiisprojekti kaardist, kuhu märkisin meie hobusekoplite praegused asukohad. Kaardilt on

selgelt näha, et kavandatav trassikoridor vähendaks olulisel määral meile kuuluvat suurimat hobusekoplit ja lõikaks läbi

suurema osa maast, millele on praegu vaba ning ohutu juurdepääs.

Loomulikult saame me kõik aru, et uut kogujateed on vaja. Kuid see tuleks rajada nii, et see ei suretaks välja olemasolevaid

tegevusi.

Palun rajada Maardu - Jägala kogujatee nii, et see ei takistaks ega piiraks meie talu senist tegevust.

1. Mitte rajada Maardu‒Raasiku tee ja Jõelähtme‒Kemba

maantee vahelist ühendustunnelit autoliiklusele kasutamiseks.

Rajada see tunnel kergliiklejate huve silmas pidades.

2. Mitte arutleda ettepanekut, kuna see ei kuulu käesoleva

projekti koosseisu.

3. Müratõkkeseinte kavandamisel lähtuda mürauuringu

tulemustest ja õigusaktides toodud müra leevendamise

väärtustest.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 (E20) Tallinn‒Narva km 16,7-26,5 asuva Maardu-Jägala lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

38

e-kiri

12.02.2023 19:14

-------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

3. Ettepanek rajada müratõke taristu Tallinn - Narva maantee Ületee kinnistu juurde.

Aastakümnete jooksul on Tallinn - Narva maanteel, Ületee kinnistu kohas liikluskoormus kordades kasvanud ja liikluskiirus

oluliselt suurenenud.

Antud maanteelõigu maksimaalne lubatud kiirus peale Maardu - Jägala teelõigu rekonstrueerimist saab olema 120 km/h.

Sellega tõuseb mürakoormus veelgi.

Ületee hoonete õueala paikneb maantee telgjoonest 65 meetri kaugusel. Elukondlikud hooned 65 ning 88 meetri kaugusel.

Liiklusmüra häirib tugevalt elutegevust ja võib põhjustada tervisekahju.

Eriti tugev müraallikas on antud maantee lõunapoolne suund, mille suhteline kõrgus on umbes +2.5 kuni +3.0 meetrit.

Maa-ameti mürakaardil https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/myrakaart võib näha, et liiklusmüra 65dB joon julgeb 65 - 70

meetri kaugusel telgjoonest.

Arusaadavalt on antud mürakaart mudelipõhine.

Väga selgelt on majadest kaugema, kuid tõstetud muldkehaga maantee liiklusmüra majade juures oluliselt suurem. Antud

mudelipõhisel kaardil seda ei tähelda.

Samuti tutvusin Transpordiameti kodulehel olevate andmetega. https://www.transpordiamet.ee/mura#strateegiline-muraka Ka nendel kaartidel on näha, et erinevate müratsoonide kaugus sõiduteest ei sõltu olulisel määral maantee suhtelisest kõrgusest.

Ilmselt on Ületee elamute juures vaja kiiresti teostada müramõõdistust.

Endla

24504:008:0151

Postijaama tee 8

24504:008:0580

e-kiri

Kiri kätte saadud. Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et kinnisasja omanik ei

soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

Heleni

24504:008:0162

Härma

Kiri kätte saadud. Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 (E20) Tallinn‒Narva km 16,7-26,5 asuva Maardu-Jägala lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

39

24504:008:0247

Männituka

24504:008:0123

Tuule

24504:008:0367

Kiriku tee 1

24504:008:0922

e-kiri

27.01.2023 12:06

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et kinnisasja omanik ei

soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

Jõepere

24504:008:0745

e-kiri

29.01.2023 10:17

Kiri kätte saadud. Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et kinnisasja omanik ei

soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

Kase tee 10

24501:001:1499

e-kiri

28.01.2023 10:08

Kiri kätte saadud. Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et kinnisasja omanik ei

soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

Kiriku tee 5

24504:008:0443

e-kiri

29.01.2023 15:46

Kiri kätte saadud. Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et kinnisasja omanik ei

soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

Kiriku tee 6

24504:008:1142

e-kiri

05.02.2023 21:44

Kiri kätte saadud. Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et kinnisasja omanik ei

soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

Kiriku tee 8

24504:008:0521

e-kiri

27.01.2023 20:13

Kiri kätte saadud. Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et kinnisasja omanik ei

soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

Kivisilla tee 4

24504:008:1380

e-kiri

27.01.2023 14:05

Kiri kätte saadud. Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et kinnisasja omanik ei

soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

Koogi tee 17

24504:008:0332

e-kiri

30.01.2023 17:58

Kiri kätte saadud. Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et kinnisasja omanik ei

soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

Koogi tee 25

24504:008:0428

e-kiri

27.01.2023 12:34

Kiri kätte saadud. Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et kinnisasja omanik ei

soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

Koogi tee 29 Kiri kätte saadud. Põhjendus:

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 (E20) Tallinn‒Narva km 16,7-26,5 asuva Maardu-Jägala lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

40

24501:001:0817

e-kiri

26.01.2023 18:21

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et kinnisasja omanik ei

soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

Kuuse tn 8

24504:008:0192

e-kiri

26.01.2023 19:59

Kiri kätte saadud. Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et kinnisasja omanik ei

soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

Männi tn 2

24504:008:0194

e-kiri

27.01.2023 09:29

Kiri kätte saadud. Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et kinnisasja omanik ei

soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

Nigula

24504:008:0671

e-kiri

30.01.2023 15:08

Kiri kätte saadud. Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et kinnisasja omanik ei

soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

Otsa tn 1

24504:008:0181

e-kiri

27.01.2023 21:00

Kiri kätte saadud. Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et kinnisasja omanik ei

soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

Otsa tn 7

24504:008:0184

e-kiri

26.01.2023 15:22

Kiri kätte saadud. Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et kinnisasja omanik ei

soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

Piiri tee 1

24504:008:0206

e-kiri

29.01.2023 19:30

Kiri kätte saadud. Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et kinnisasja omanik ei

soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

Piiri tee 6

24504:008:0633

e-kiri

29.01.2023 19:26

Kiri kätte saadud. Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et kinnisasja omanik ei

soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

Postijaama tee 4

24501:001:2304

Postijaama tee 4a

24501:001:2303

e-kiri

29.01.2023 05:46

Kiri kätte saadud. Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et kinnisasja omanik ei

soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

Postijaama tee 12

24504:008:0408

e-kiri

29.01.2023 20:05

Kiri kätte saadud. Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et kinnisasja omanik ei

soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 (E20) Tallinn‒Narva km 16,7-26,5 asuva Maardu-Jägala lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

41

Salu

24501:001:2053

e-kiri

27.01.2023 09:23

Kiri kätte saadud. Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et kinnisasja omanik ei

soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

Salu tee 1

24501:001:1465

e-kiri

03.02.2023 02:06

Kiri kätte saadud. Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et kinnisasja omanik ei

soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

Salu tee 2

24501:001:1466

e-kiri

27.01.2023 09:23

Kiri kätte saadud. Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et kinnisasja omanik ei

soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

Silla tn 1

24504:008:0198

e-kiri

29.01.2023 11:52

Kiri kätte saadud. Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et kinnisasja omanik ei

soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

Sillaääre

24504:008:1622

e-kiri

27.01.2023 11:21

Kiri kätte saadud. Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et kinnisasja omanik ei

soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

Umbaia

24504:008:1661

e-kiri

16.02.2023 16:22

Kiri kätte saadud. Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et kinnisasja omanik ei

soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

5.1.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud

Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas projekteerimistingimuste menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates arvamust

avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 31 lg 6).

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus Jõevälja 24501:001:1941

1 Tallinn-Narva tee 24501:001:1752

1 Tallinn-Narva tee 24501:001:1774

Alvari 24504:008:0746

Antipa 24504:003:0636

Antsu-Uuetoa 24504:008:0227

Atsiaasa 24504:008:0119

Eskokarja 24504:008:0276

Harju 24504:008:1631

Harju 24504:008:0068

Harjumäe 24504:008:1632

Helmiku 24501:001:1060

Jõemetsa 24504:008:1642

Jõeääre 24504:008:1590

Kalmuse 24504:008:0254

Kase 24504:008:0515

Kase 24504:008:0517

Kase tee 1 24501:001:1638

Kase tee 2 24501:001:1648

Kiriku tee 10 24504:008:1141

Kiriku tee 11 24504:008:0124

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus Kiriku tee 2 24501:001:0008

Kiriku tee 3 24504:008:0890

Kiriku tee 4 24504:008:0397

Kivikangru 24504:008:0859

Kivisilla tee 11 24501:001:0009

Kivisilla tee 3 24504:008:0028

Kivisilla tee 5 24504:008:0310

Kivisilla tee 9 24504:008:0441

Koogi tee 13 24504:008:0328

Koogi tee 15 24504:008:0331

Koogi tee 19 24504:008:0454

Koogi tee 2 24504:008:1360

Koogi tee 21 24504:008:0132

Koogi tee 23 24504:008:0426

Koogi tee 27 24501:001:0816

Koogi tee 2a 24501:001:1654

Koogi tee 4 24504:008:1320

Kuuse tn 2 24504:008:0186

Kuuse tn 7 24504:008:0191

Kännu tee 1 24504:008:0914

Künka 24501:001:0391

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 (E20) Tallinn‒Narva km 16,7-26,5 asuva Maardu-Jägala lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 2

42

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus Laagrimetsa 24504:008:1450

Liiva 24504:008:1231

Metsaääre 24504:008:1650

Muri tee 3 24504:008:1900

Männi tn 5 24504:008:0294

Männi tn 6 24504:008:0616

Männi tn 8 24504:008:0617

Nigula 24504:008:0672

Niine tee 1 24501:001:1647

Niine tee 2 24501:001:1646

Noole 24501:001:1940

Nurme 24504:008:0355

Nurme 24504:008:0297

Osakivi 24501:001:0873

Otsa tn 2 24504:008:0473

Otsa tn 6 24504:008:0476

Pangaserva tee 7 24501:001:1563

Pihlaka 24504:008:0396

Piiri tee 2 24504:008:0635

Piiri tee 3 24504:008:0205

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus Piiri tee 4 24504:008:0634

Postijaama tee 5 24504:008:0948

Postijaama tee 6 24504:008:0298

Rajametsa 24504:008:0444

Saarmametsa 24504:008:1330

Saue 24504:008:0266

Silla tn 7 24504:008:0066

Silla tn 8 24504:008:0067

Sillaotsa 24504:008:0439

Sillaotsa 24504:008:0190

Sillaveere 24504:008:1621

Teetsi 24504:008:0059

Tõnikse 24504:008:0148

Vahe 24504:008:0267

Vahtra tn 1 24504:008:0624

Vahtra tn 3 24504:008:0625

Väljakivi 24504:008:1561

Väljametsa 24504:008:1563

Väljaotsa 24504:008:0376

Väljaste 24504:008:1580

* Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 31 lg 6).

1

Tee ehituseks vajalike maade omandamise protseduur

Juhtudel, kui tee ehitusprojekti realiseerimiseks on vajalik täiendava teemaa omandamine,

koostatakse krundijaotuskava, kus näidatakse kinnistust vajaliku äralõike ulatus. Kinnisasja

omandamise menetlust reguleerib Kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus

(KAHOS). Järgnevalt on toodud maade omandamise etappide kirjeldus.

1. Maade omandamise menetluse alustamine Transpordiamet saadab omanikule kinnisasja omandamise menetluse alustamise teate.

Teatega soovime omanikult informatsiooni kinnisasjaga seotud ja kinnistusraamatusse

mitte kantud kolmandate isikute õigustest nagu ühisvara, rendi- ja üürilepingud ning

toetused jms. Samuti soovime kinnistuomaniku pangakonto numbrit. Lisaks määratakse

kinnisasja omanikule vastamise tähtaeg.

2. Kinnisasja omandamine kiirmenetluse korras Kui kinnisasja eeldatav väärtus (äralõike väiksus, piirkond) on alla 0,3 kordse

Statistikaameti avaldatud tehingule eelneva aasta (nelja viimase kvartali keskmine)

keskmisest brutokuupalgast (eeldavata maa väärtuse leiab maade omandamise menetluse

läbiviija), saadetakse omanikule pakkumine kinnisasja omandamiseks kiirmenetluse korras.

Kiirmenetluse tasu on fikseeritud, mis koosneb kiirmenetlustasust ja motivatsioonitasust

(0,8 kordne Statistikaameti avaldatud tehingule eelneva aasta (nelja viimase kvartali

keskmine) keskmine brutokuupalk).

NB. Nimetatud summad muutuvad vastavalt Statistikaameti avaldatud andmetele!

3. Hindamisaruanne kinnisasja tasu ja täiendava hüvitise määramiseks Transpordiamet tellib atesteeritud kinnisvara hindajalt (7.taseme vara hindaja kutse)

hindamisaruande kinnisasja väärtuse ja hüvitiste määramiseks. Hindajal on kohustus

tutvuda objektiga kohapeal ning kontakteeruda kinnistu omanikuga või esindajaga

kinnistuga seotud informatsiooni ja selgituste saamiseks (rendi-/üürilepingud, toetused

jms). Vajadusel on hindaja kohustatud selgitama omanikule või esindajale

hüvitisväärtusega seonduvat.

4. Hinnapakkumine kinnistu omanikule ja läbirääkimised Transpordiamet esitab kinnistuomanikule hinnapakkumise (pakkumine koosneb kinnisasja

tasust, motivatsioonitasust ja täiendavast hüvitisest asjaajamisega kaasnevate kulude eest)

kinnistust vajaliku äralõike omandamiseks Eesti Vabariigile. Kui läbirääkimiste tulemusena

saavutatakse omandamise osas kokkulepe, vormistatakse sellekohane lihtkirjalik kokkulepe

või loetakse kokkuleppeks omanikupoolset kirjalikku vastust. Kokkuleppe alusel

koostatakse Transpordiameti peadirektori (või volitatud isiku) või Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi käskkiri kinnisasja omandamise otsustamiseks.

5. Võlaõigusliku lepingu sõlmimine Läbirääkimiste kokkuleppele järgnevalt sõlmitakse notaris võlaõiguslik leping, millega

tasutakse omanikule 50% kinnistust tehtava äralõike maksumusest ja märgitakse ära

kinnistust võõrandatava äralõike hind ning mägitakse, et äralõike suurus võib mõõdistamise

käigus, kas suureneda või väheneda ning kinnistusraamatusse tehakse kanne „Eelmärge

kinnistu jagamise käigus moodustuva kinnistu omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks

2

Eesti Vabariigi kasuks“. PS: Võlaõigusliku lepingu allkirjastamisega annab kinnistu

omanik Transpordiametile õiguse alustada äralõikel ehitustegevusega.

6. Maakorraldustööd kinnistu jagamiseks Kinnisasja omandamise menetluse alustamisega tellib Transpordiamet kooskõlas

riigihangete seadusega maakorraldustööd kinnistute jagamiseks. NB: Transpordiametil, kui

menetluse läbiviijal on õigus kinnisasja omaniku eest teha kõiki kinnisasja jagamisega

seotud toiminguid ja esitada avaldusi.

7. Asjaõigusliku lepingu sõlmimine Kui kinnistud on jagatud ja Maa-ameti katastribüroos registreeritud, sõlmitakse kinnistu

omanikuga asjaõiguslik leping. Lepinguga toimub kinnistu jagamine, omandi üleandmine

Eesti Vabariigile ja tasutakse ülejäänud 50% kokkulepitud müügihinnast.

Transpordiamet tasub kinnistu jagamisega seotud notariaalsete lepingute sõlmimise,

kinnistu jagamise maakorraldustööde ja muud võimalikud tee ehitamiseks vajaliku äralõike

Eesti Vabariigile omandamise menetlusega kaasnevad kulud.

KORRALDUS

10.04.2023 nr 1.1-3/23/267

Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 (E20)

Tallinn‒Narva km 16,7-26,5 asuva Maardu-Jägala

lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks

Transpordiamet algatas 26.01.2023 projekteerimistingimuste andmise menetluse riigitee 1 (E20)

Tallinn‒Narva km 16,7-26,5 asuva Maardu‒Jägala lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti

koostamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lõigete 1 ja 2 alusel.

1. ASJAOLUD

Projekteerimistingimuste menetluse esemeks olev riigitee 1 Tallinn‒Narva km 16,7-26,5 asuv

Maardu‒Jägala lõik paikneb riigi transpordimaa kinnisasjal (katastritunnus 24504:003:0548;

24504:008:0648; 24504:008:0649; 24505:002:0131; 24504:008:0485) Harju maakonnas

Jõelähtme vallas Võerdla, Rebala, Jõelähtme ja Ruu külades.

Projekteerimistingimused on kooskõlas Jõelähtme valla uuendamisel oleva üldplaneeringuga,

milles menetluse esemeks olevat riigiteed on käsitletud kui olemasolevat maanteed olemasolevas

asukohas.

Projekti eesmärk on riigitee 1 Tallinn–Narva km 16,7-26,5 asuva Maardu‒Jägala lõigu

liiklusohutuse taseme tõstmine, Jõelähtme liiklussõlme projekteerimine (km 23,75-24,0),

põhimaantee ja seonduvate kõrvalmaanteede rekonstrueerimine, sh vajadusel piki- ja ristprofiili

korrigeerimine, sõiduradade laiendused, samatasandiliste ristumiste likvideerimine, tagasipöörete

sulgemine ja kogujateede võrgustiku kavandamine. Lisaks on eesmärgiks bussipeatuste

ohutustaseme tõstmine ja viimine kogujateedele, kergliiklusteede planeerimine, ülekäigukohtade

ohutumaks muutmine, rajatiste, sh olemasolevate sildade, truupide ja müratõkkeseinte seisukorra

hindamine (kas vajalik on säilitamine, renoveerimine, uue ehitamine) ning keskkonnameetmete

analüüs ja kavandamine.

2. MENETLUSE KÄIK

Transpordiamet kaasas pädeva asutusena projekteerimistingimuste menetlusse lisas 2 loetletud

menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 31 lõike 3 alusel.

Transpordiamet esitas projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud

2

asutusele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste menetluse esemega

EhS § 31 lõige 4 punkti 1 alusel.

Transpordiamet esitas projekteerimistingimuste eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud

asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada EhS § 31

lõige 4 punkti 2 alusel.

Võttes aluseks EhS § 26 lõike 5, teavitas Transpordiamet projekteerimistingimuste menetluse

käigus järgnevas tabelis loetletud kinnisasjade omanikke, kelle kinnistute osas võib

projekteerimistingimuste kehtestamine kaasa tuua kinnisasja või selle osa avalikes huvides

omandamise, sh sundvõõrandamise või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse:

Pos nr

joonistel Katastritunnus Kinnisasja nimi

Atsiaasa 24504:008:0119

Atsipõllu 24504:008:0118

Rebala muuseum 24504:008:0988

Nurme 24504:008:0297

Endla 24504:008:0151

Kungla 24504:008:0380

Osakivi 24501:001:0873

Väljakivi 24504:008:1561

Jõemetsa 24504:008:1642

Harjumäe 24504:008:1632

Sillaääre 24504:008:1622

Metsaääre 24504:008:1650

Umbaia 24504:008:1661

Kännu tee 2 24504:008:0915

Anija metskond 15 24505:002:0112

Kiriku tee 1 24504:008:0922

Niida 24501:001:0729

Postijaama tee 10 24504:008:1180

Postijaama tee 12 24504:008:0408

Väljaste 24504:008:1580

Kivisilla tee 2 24504:008:0343

Astla 24504:008:0242

Transpordiamet viis läbi projekteerimistingimuste andmiseks vajaliku menetluse, mille käigus on

muu hulgas kaasatud menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud ning asutused ja

isikud, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste taotluse esemega või

kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada.

Korralduse lisas 2 on projekteerimistingimuste menetluse käigus esitatud arvamuste ja

kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab ka EhS § 31 lõike 5 kohaselt esitatud märkusi ning

Transpordiameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta.

Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt projekteerimistingimuste eelnõu

3

kohta kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist,

loetakse projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei

soovinud projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (alus EhS § 31 lõige 6).

Transpordiamet ei ole projekteerimistingimuste menetluse käigus tuvastanud EhS § 32 kohaseid

projekteerimistingimuste andmisest keeldumise aluseid ega projekteerimistingimuste kehtivuseks

pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 33 lõikele 1.

3. ÕIGUSLIKUD ALUSED

Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 26 lõike 1, § 99 lõiked 1 ja 2, majandus- ja

taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 5 punkti 1 ning

kooskõlas majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrusega nr 84 „Projekteerimistingimuste

taotluste ja projekteerimistingimuste vorminõuded“, otsustab Transpordiamet:

4. OTSUS

1. Anda projekteerimistingimused riigitee 1 Tallinn‒Narva km 16,7-26,5 asuva Maardu‒

Jägala lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks vastavalt korralduse

lisale 1.

2. Edastada projekteerimistingimuste andmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul

menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Transpordiameti kodulehel.

5. KORRALDUSE LISADE LOETELU

Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:

1. Riigitee 1 (E20) Tallinn‒Narva km 16,7-26,5 asuva Maardu‒Jägala lõigu

projekteerimistingimused;

2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel;

3. Tee ehituseks vajalike maade omandamise protseduur.

6. RAKENDUSSÄTTED

Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Michelis

juhataja

projekteerimise üksus

Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 (E20) Tallinn‒Narva km 16,7-26,5 asuva Maardu‒Jägala lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks

Lisa. Projekteeritava riigitee 1 Tallinn‒Narva mnt km 16,7-26,5 asuva Maardu‒Jägala lõigu asukohaskeem

Km 3,568

Km 0

EELNÕU

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 (E20) Tallinn‒

Narva km 16,7-26,5 asuva Maardu‒Jägala lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti

koostamiseks“

lisa 1

PROJEKTEERIMISTINGIMUSED

Riigitee 1 (E20) Tallinn‒Narva km 16,7-26,5 asuva Maardu‒Jägala lõigu

rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks

1. EHITUSTEGEVUSE LIIGI TÄPSUSTUS

Ehitustegevuse liik: Rekonstrueerimine

Kasutamise otstarve: Avalikult kasutatav riigitee

2. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE ANDJA

2.1.Asutus: Transpordiamet

2.2.Asutuse registrikood: 70001490

2.3.Ametniku nimi: Mart Michelis

2.4.Ametniku ametinimetus: Projekteerimise üksuse juhataja

3. TAOTLUSE ANDMED

3.1.Liik: Projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse

puudumisel

3.2. Alus: Teehoiukava

Märkus. Taotlust ei esitata. Huvitatud osapool ja menetleja on samad isikud. Aluseks on

haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p 2

4. EHITAMISEGA HÕLMATAVA KINNISASJA ANDMED

4.1.Katastritunnus*: 24504:003:0548; 24504:008:0648; 24504:008:0649;

24505:002:0131; 24504:008:0485;

4.2.Koha-aadress: Harju maakond Jõelähtme vald (Võerdla, Rebala,

Jõelähtme ja Ruu külad)

Projekteeritava teelõigu asukohaskeem on esitatud lisas.

* Punktis 4.1 on toodud projektiga käsitletava riigitee katastriüksus. Projektlahenduse

koostamisel võib osutuda vajalikuks täiendava teemaa omandamine teega piirnevatest

kinnisasjadest. Täiendava teemaa vajadus näidatakse krundijaotuskava joonistel.

5. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE SISU JA PÕHJENDUSED

5.1.Üldised

5.1.1. Olemasolev

olukord Riigitee 1 (E20) Tallinna‒Narva km 16,7-26,5 asuva Maardu–

Jägala lõik läbib Harju maakonda, tegemist on Euroopa

teedevõrgu maanteega, mis on oluliseks ühenduseks Ida

suunal.

Teeregistri andmetel oli aasta keskmine ööpäevane

liiklussagedus 2020. aastal antud lõigus 18462 autot ööpäevas,

sh raskeliiklust 8%.

Riigitee 1 Tallinn‒Narva maantee külgneb Kostivere

maastikukaitseala ja Rebala muinsuskaitsealaga.

5.1.2. Projekti eesmärk Projekti eesmärk on riigitee 1 Tallinn–Narva km 16,7-26,5

asuva Maardu‒Jägala lõigu liiklusohutuse taseme tõstmine,

Jõelähtme liiklussõlme projekteerimine (km 23,75-24,0),

põhimaantee ja seonduvate kõrvalmaanteede

rekonstrueerimine, sh vajadusel piki- ja ristprofiili

korrigeerimine, sõiduradade laiendused, samatasandiliste

ristumiste likvideerimine, tagasipöörete sulgemine ja

kogujateede võrgustiku kavandamine. Lisaks on eesmärgiks

bussipeatuste ohutustaseme tõstmine ja viimine kogujateedele,

kergliiklusteede planeerimine, ülekäigukohtade ohutumaks

muutmine, rajatiste, sh olemasolevate sildade, truupide ja

müratõkkeseinte seisukorra hindamine (kas vajalik on

säilitamine, renoveerimine, uue ehitamine) ning

keskkonnameetmete analüüs ja kavandamine.

5.1.3. Lubatud suurim

sõidukiirus

120 km/h / kõrvalmaanteedel 80 km/h, põhjendatud juhtudel

madalam

5.1.4. Projekteerimise

lähtetase

rahuldav

5.1.5. Sõiduradade arv 2+2, muudel teedel vastavalt olukorrale

5.1.6. Ristlõige/

Sõidurada

Põhimaanteel 0,5+1,0+3,5+3,5+2,5+0,5 /Lähtuda juhisest

„Riigiteede ristlõike valimise juhend“. Kinnitatud 27.07.2022

5.2.Riigitee, sh ristmikud ja mahasõidud

5.2.1. Lähtuda majandus- ja taristuministri määrusest nr 106 „Tee projekteerimise normid“

/ asulates Eesti Standardist EVS 843:2016 “Linnatänavad”. Põhjendatud juhul võib

kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate Euroopa riikide projekteerimise

norme ning muid juhendmaterjale.

5.2.2. Projekti koostamisel lähtuda Lisas 2 eskiisjoonisel toodud lahendusest.

Projektlahendus täpsustub ehitusprojekti koostamise käigus.

5.2.3. Projekteeritavale põhimaanteele kavandada eritasandiline liiklussõlm Jõelähtme

piirkonda vastavalt lisas 2 toodud eskiisjoonisele. Põhimaanteele mahasõite mitte

projekteerida.

5.2.4. Näha ette olemasolevate põhimaantee mahasõitude ja ühendusteede sulgemine ning

nende ühendamine liiklussõlmedega ühendus- ja kogujateede kaudu.

5.2.5. Projekteerida tugi- ja kõrvalmaanteede, ühendus- ja kogujateede ristlõiked ja

liikluskorraldus lähtudes tee funktsioonist, projekteeritavast kiirusrežiimist,

liiklussagedusest ja liikluse koosseisust.

5.2.6. Vajadusel näha ette projektalaga seotud teedel liikluskorralduse, kiirusrežiimi ja/või

selle ulatuse muutmine ning katte remont.

5.2.7. Projekti koosseisus näha ette projektalaga seotud muude riigiteede ja kohalike teede

ristmike rekonstrueerimine. Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida

antud oludes ebasoodsaima arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga (šabloon

näidata joonisel).

5.2.8. Projekteerida kõrval- ja kogujateedelt mahasõidud majapidamistele ja kinnisasjadele,

mille olemasolev juurdepääs likvideeritakse seoses põhimaantee ehitusega.

Täiendavaid mahasõite käesoleva projektiga ei kavandata.

5.2.9. Riigitee 1 km 16,7-26,5 asuval Maardu-Jägala lõigul tuleb võimalusel ette näha

olemasolevate mahasõitude sulgemine.

5.2.10. Riigitee 1 km 16,7-26,5 asuval Maardu-Jägala lõigul näha ette tagasipöördekohtade

sulgemine.

5.3.Bussipeatused

5.3.1. Koostöös kohalike omavalitsuste ja ühistranspordikeskusega täpsustada

bussipeatuste asukohad.

5.3.2. Kohalikku liiklust teenindavad bussipeatused viia riigiteelt nr kogujateedele,

kõrvalteedele ja rampidele.

5.3.3. Bussipeatuste täpsed parameetrid lahendada projekteerimise käigus vastavalt tee

funktsioonile, liiklussagedusele ja kiirusele.

5.3.4. Näha ette alles jäävate bussipeatuste rekonstrueerimine.

5.3.5. Lahendada jalakäijate juurdepääsud bussipeatustesse (jalgteed, teeületuskohad jmt).

5.3.6. Hinnata liiklussõlmede ja/või riste juurde kavandatavate bussipeatuste juures

parkimiskohtade vajadust ja vajadusel projekteerida „Pargi ja reisi“ parklad

sõiduautodele ja jalgratastele.

5.4.Kergliiklusteed

5.4.1. Kergliiklusteede projekteerimisel lähtuda eskiislahendusest. Teede asukohad võivad

5.4.2. projekteerimise käigus täpsustuda.

5.4.3. Kergliiklusteede projekteerimisel lähtuda Transpordiameti juhendist

„Kergliiklustaristu kavandamise juhend“.

5.4.4. Kergliiklustee laius 3,0 m, põhjendatud vajadusel kitsam.

5.5.Teega seotud rajatised

5.5.1. Lähtudes põhimaantee projektlahendusest ning projekti koostamise käigus teostatud

uuringute tulemustest projekteerida teelõigule vajalikud rajatised – viaduktid, sillad,

eritasandilised ülepääsud kergliiklejatele (tunnel/viadukt) ja eritasandilised ülepääsud

(tunnel/ökodukt) ulukitele ning muud loomade, sh kahepaiksete liikumisega seotud

rajatised. Eskiisjoonisele kantud rajatiste asukohad võivad projekti koostamisel

mõnevõrra muutuda.

5.5.2. Näha ette Jõelähtme sildade I ja II remont või uue ehitamine vastavalt kandevõime

uuringule ning uuele tehnilisele lahendusele.

5.5.3. Näha ette Jõelähtme kivisilla remont ja selle kõrvale uue sõidutee silla rajamine.

5.5.4. Näha ette ulukiuuringu tulemustest lähtuvalt eritasandiliste loomade läbipääsu

võimaldavate ristete rajamine.

5.5.5. Näha ette kergliiklejate eritasandilised ristumised riigiteega nr 1.

5.5.6. Projekteerida müraleevendusmeetmed lähtudes mürauuringu tulemustest.

5.6.Teevalgustus

5.6.1. Valgustus projekteerida vastavalt Transpordiameti juhisele „Riigimaanteede

valgustamise juhis“.

5.6.2. Põhiprojekti mahus lahendada maantee rekonstrueerimisele ette jääva olemasoleva

valgustuse ümberehitus, et tagada olemasoleva valgustuse terviklahendus.

5.6.3. Üldjuhul kavandada liiklussõlmede, ringristmike, viaduktide, rampide ja jalakäijate

tunnelite valgustamine.

5.7.Muud projekteerimisel arvestamisele kuuluvad tingimused

5.7.1. Katend projekteerida kasutusajaga vähemalt 20 aastat. Projektis näha ette

kulumisvaru 1 cm.

5.7.2. Tagada vete piki- ja põiksuunaline äravool teemaalt. Vajadusel projekteerida

pinnavete ärajuhtimissüsteemide ehitamine, ümberehitamine ja puhastamine (sh

vajadusel kraavide eelvoolud, mis asuvad teega piirnevatel katastriüksustel).

5.7.3. Koostada krundijaotuskava ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt

vajaliku teemaa võõrandamise protsessi läbiviimiseks.

5.7.4. Projektlahendus peab asulasisestel lõikudel arvestama ettevõtlus- ja

infotehnoloogiaministri 29.05.2018 määrusega nr 28 „Puudega inimeste

erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“.

5.8.Piirangud, kitsendused ning nendest tulenevad nõuded

5.8.1. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning taotleda

piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel.

5.8.2. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse

projektiga tehtavad tööd puudutavad.

5.8.3. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse

„Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 (E20) Tallinn–Narva km 16,7-26,5

asuva Maardu–Jägala lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“ lisas 2

„Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“ (lisatakse projekteerimistingimuste

korraldusele).

5.8.4. Projekteerimisel arvestada eriveoste marsruutidega.

5.8.5. Kooskõlastada kõik lahendused Muinsuskaitseametiga, kuivõrd rekonstrueeritav

teelõik asub muinsuskaitsealal.

5.9.Haljastuse ja heakorra põhimõtted

5.9.1. Haljastuse kavandamisel lähtuda Transpordiameti kodulehel olevatest juhistest

„Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted“ ja „Riigiteede haljastustööde

juhis“.

5.9.2. Näha ette metsa, võsa ning muude takistuste eemaldamine nii olemasoleva kui

perspektiivse tee maa-alalt, samuti tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd.

5.10. EHITUSUURINGUTE TEGEMISE VAJADUS

☒ Geodeetilised uurimustööd Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus.

☒ Geotehnilised uuringud Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus,

maaradari kasutamine on lubatud.

☒ Hüdroloogilised uuringud ja

arvutused

Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus.

5.11. MUUD PROJEKTI KOOSSEISUS TEOSTATAVAD UURINGUD

☒ Liiklusuuringud ja -prognoos Teostada mahus, mis võimaldab arvutada

ristmiku läbilaskvust ja määrata

teenindustaset ning katte arvutamiseks

vajalikku koormussagedust.

☒ Kergliiklustee vajaduse hindamine Teostada vastavalt Transpordiameti

juhendile „Kergliikluse prognoosimise

juhend-2013“.

☒ Mürauuring Teostada mürauuring, mis võimaldab

selgitada välja müraleevendusmeetmete

vajaduse ja asukohad.

☒ Ulukiuuring Teostada ulukiuuring, mis võimaldab

välja selgitada olemasoleva ja

kavandatava transpordi ja loomade

liikumisteede vahelisi konfliktalasid ning

esitada leevendavaid meetmeid

elupaikade sidususe tagamiseks

☒ Arheoloogiline uuring Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus

mahus

5.12. KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE VAJADUS

☒ Keskkonnamõjude

eelhindamine

Enne ehitusloa andmist.

☐ Keskkonnamõju hindamine Enne ehitusloa andmist.

☐ Ei kohaldu

Koostas: Heino Väli, projekteerimise üksuse projektijuht

Lisad. 1. Projekteeritava teelõigu asukohaskeem

2. Eskiisjoonis (eraldi failina), mis on kätte saadav lingilt

https://tinyurl.com/yts6p82d

1

Tee ehituseks vajalike maade omandamise protseduur

Juhtudel, kui tee ehitusprojekti realiseerimiseks on vajalik täiendava teemaa omandamine,

koostatakse krundijaotuskava, kus näidatakse kinnistust vajaliku äralõike ulatus. Kinnisasja

omandamise menetlust reguleerib Kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus

(KAHOS). Järgnevalt on toodud maade omandamise etappide kirjeldus.

1. Maade omandamise menetluse alustamine Transpordiamet saadab omanikule kinnisasja omandamise menetluse alustamise teate.

Teatega soovime omanikult informatsiooni kinnisasjaga seotud ja kinnistusraamatusse

mitte kantud kolmandate isikute õigustest nagu ühisvara, rendi- ja üürilepingud ning

toetused jms. Samuti soovime kinnistuomaniku pangakonto numbrit. Lisaks määratakse

kinnisasja omanikule vastamise tähtaeg.

2. Kinnisasja omandamine kiirmenetluse korras Kui kinnisasja eeldatav väärtus (äralõike väiksus, piirkond) on alla 0,3 kordse

Statistikaameti avaldatud tehingule eelneva aasta (nelja viimase kvartali keskmine)

keskmisest brutokuupalgast (eeldavata maa väärtuse leiab maade omandamise menetluse

läbiviija), saadetakse omanikule pakkumine kinnisasja omandamiseks kiirmenetluse korras.

Kiirmenetluse tasu on fikseeritud, mis koosneb kiirmenetlustasust ja motivatsioonitasust

(0,8 kordne Statistikaameti avaldatud tehingule eelneva aasta (nelja viimase kvartali

keskmine) keskmine brutokuupalk).

NB. Nimetatud summad muutuvad vastavalt Statistikaameti avaldatud andmetele!

3. Hindamisaruanne kinnisasja tasu ja täiendava hüvitise määramiseks Transpordiamet tellib atesteeritud kinnisvara hindajalt (7.taseme vara hindaja kutse)

hindamisaruande kinnisasja väärtuse ja hüvitiste määramiseks. Hindajal on kohustus

tutvuda objektiga kohapeal ning kontakteeruda kinnistu omanikuga või esindajaga

kinnistuga seotud informatsiooni ja selgituste saamiseks (rendi-/üürilepingud, toetused

jms). Vajadusel on hindaja kohustatud selgitama omanikule või esindajale

hüvitisväärtusega seonduvat.

4. Hinnapakkumine kinnistu omanikule ja läbirääkimised Transpordiamet esitab kinnistuomanikule hinnapakkumise (pakkumine koosneb kinnisasja

tasust, motivatsioonitasust ja täiendavast hüvitisest asjaajamisega kaasnevate kulude eest)

kinnistust vajaliku äralõike omandamiseks Eesti Vabariigile. Kui läbirääkimiste tulemusena

saavutatakse omandamise osas kokkulepe, vormistatakse sellekohane lihtkirjalik kokkulepe

või loetakse kokkuleppeks omanikupoolset kirjalikku vastust. Kokkuleppe alusel

koostatakse Transpordiameti peadirektori (või volitatud isiku) või Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi käskkiri kinnisasja omandamise otsustamiseks.

5. Võlaõigusliku lepingu sõlmimine Läbirääkimiste kokkuleppele järgnevalt sõlmitakse notaris võlaõiguslik leping, millega

tasutakse omanikule 50% kinnistust tehtava äralõike maksumusest ja märgitakse ära

kinnistust võõrandatava äralõike hind ning mägitakse, et äralõike suurus võib mõõdistamise

käigus, kas suureneda või väheneda ning kinnistusraamatusse tehakse kanne „Eelmärge

kinnistu jagamise käigus moodustuva kinnistu omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks

2

Eesti Vabariigi kasuks“. PS: Võlaõigusliku lepingu allkirjastamisega annab kinnistu

omanik Transpordiametile õiguse alustada äralõikel ehitustegevusega.

6. Maakorraldustööd kinnistu jagamiseks Kinnisasja omandamise menetluse alustamisega tellib Transpordiamet kooskõlas

riigihangete seadusega maakorraldustööd kinnistute jagamiseks. NB: Transpordiametil, kui

menetluse läbiviijal on õigus kinnisasja omaniku eest teha kõiki kinnisasja jagamisega

seotud toiminguid ja esitada avaldusi.

7. Asjaõigusliku lepingu sõlmimine Kui kinnistud on jagatud ja Maa-ameti katastribüroos registreeritud, sõlmitakse kinnistu

omanikuga asjaõiguslik leping. Lepinguga toimub kinnistu jagamine, omandi üleandmine

Eesti Vabariigile ja tasutakse ülejäänud 50% kokkulepitud müügihinnast.

Transpordiamet tasub kinnistu jagamisega seotud notariaalsete lepingute sõlmimise,

kinnistu jagamise maakorraldustööde ja muud võimalikud tee ehitamiseks vajaliku äralõike

Eesti Vabariigile omandamise menetlusega kaasnevad kulud.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Lugupeetud kinnisasja omanik

Meie 26.01.2023 nr 8-1/21-365/2091-1

Riigitee 1 (E20) Tallinn‒Narva

km 16,7-26,5 asuva Maardu‒Jägala lõigu

rekonstrueerimise projekteerimistingimuste

menetlusse kaasamine

Transpordiamet algatas projekteerimistingimuste andmise menetluse riigitee 1 Tallinn‒Narva

(E20) km 16,7-26,5 asuva Maardu‒Jägala lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks.

Tee ehitustööd on teehoiukava kohaselt plaanis peale 2026. aastat.

Projekti eesmärk on riigitee 1 Tallinn‒Narva km 16,7-26,5 asuva Maardu‒Jägala lõigu

liiklusohutuse taseme tõstmine, Jõelähtme liiklussõlme projekteerimine (km 23,75-24,0),

põhimaantee ja seonduvate kõrvalmaanteede rekonstrueerimine, sh vajadusel piki- ja ristprofiili

korrigeerimine, sõiduradade laiendused, samatasandiliste ristumiste likvideerimine, tagasipöörete

sulgemine ja kogujateede võrgustiku kavandamine. Lisaks on eesmärgiks bussipeatuste

ohutustaseme tõstmine ja viimine kogujateedele, kergliiklusteede planeerimine, ülekäigukohtade

ohutumaks muutmine, rajatiste, sh olemasolevate sildade, truupide ja müratõkkeseinte seisukorra

hindamine (kas vajalik on säilitamine, renoveerimine või uue ehitamine) ning keskkonnameetmete

analüüs ja kavandamine.

Ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 31 lg 3 alusel esitame Teile kui puudutatud kinnisasja(de)

omanikule teadmiseks ja soovi korral arvamuse avaldamiseks projekteerimistingimuste eelnõu

(lisa 1). Palume Teie arvamus või ettepanekud esitada hiljemalt 12.02.2023 e-posti aadressile

[email protected].

Kui nimetatud tähtajaks ei ole arvamust esitatud ega ole taotletud tähtaja pikendamist, loetakse

EhS § 31 lõike 6 alusel, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta

arvamust avaldada.

Täiendavalt anname teada, et projekti tutvustav arutelu toimub 09.02.2023 kell 17:00

Jõelähtme Rahvamajas (Kivisilla tee 2, Jõelähtme). Arutelul tutvustatakse

projekteerimistingimuste lisaks olevat eskiislahendust ja soovi korral on võimalik küsida

täpsustavaid küsimusi.

Eskiisi joonis ja visualiseering on leitavad lingilt: https://tinyurl.com/yts6p82d .

Maantee ümberehitamine kavandatakse valdavalt olemasoleva teemaa (katastriüksuse) piirides,

kuid mõnes kitsamas kohas ei pruugi ümberehitatav teelõik mahtuda teemaale ja võib ulatuda ka

2 (2)

teega piirnevatele maaüksustele, sh Teile kuuluva(te)le kinnisasja(de)le. Võttes aluseks EhS § 26

lõike 5, teavitab Transpordiamet projekteerimistingimuste menetluse käigus Teid kui kinnisasja

omanikku, kelle kinnistu osas võib projekteerimistingimuste kehtestamine kaasa tuua kinnisasja

või selle osa avalikes huvides omandamise, sh sundvõõrandamise või selle suhtes sundvalduse

seadmise vajaduse. Tee ehituseks vajalike maade omandamise protseduur on kirjeldatud lisas 2.

Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Transpordiameti projekteerimise üksuse

projektijuhi Heino Väli poole (tel +372 51 79 470, e-post [email protected]).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heino Väli

projektijuht

projekteerimise osakonna projekteerimise üksus

Lisa: Lisa 1. Riigitee 1 Tallinn‒Narva km 16,7-26,5 asuva Maardu‒Jägala lõigu

projekteerimistingimused (eelnõu)

Lisa 1. Lisa. Asukohaskeem

Lisa 2. Tee ehituseks vajalike maade omandamise protseduur

5179470, [email protected]

Ettepaneku edastamine

Edastasite Riigimetsa Majandamise Keskusele (edaspidi RMK) projekteerimistingimuste

väljastamise menetluse algatamise teate riigitee 1 Tallinn‒Narva (E20) km 16,7-26,5 asuva

Maardu‒Jägala lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks.

Tutvunud projekteerimistingimuste eelnõu, asukohaskeemi ja eskiisjoonisega märgime, et

eskiisjoonisel märgitud RMK mahasõit Jägala-Käravete teelt kinnistule Anija metskond 15

(katastritunnus 24505:002:0112) ei lahenda tegelikkuses kinnistul Kõrgemäe (katastritunnus

24504:008:0243) paikneva n.n. Sussi raudtee tee mahasõidu likvideerimisega tekkivat

ligipääsuprobleemi. See mahasõit on olnud läbi aegade ja on ka edaspidi vajalik mitte üksnes

RMK-le vaid ka lähikonnas asuvate erametsakinnistute omanikele metsamajanduslike tööde

korraldamiseks.

Tulenevalt eeltoodust teeme ettepaneku pikendada Tallinn-Narva maantee serva planeeritud

kogujatee kuni kinnistul Kõrgemäe (katastritunnus 24504:008:0243) paikneva Sussi raudtee teeni.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Andrus Kevvai

Ida-Harjumaa metsaülem

506 6931 [email protected]

Transpordiamet

[email protected]

Teie 26.01.2023 nr 8-1/21-365/2091-1

Meie 10.02.2023 nr 3-1.1/2023/501

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX