Eksperthinnang Raudsilla DP

Eksperthinnang Raudsilla ja Taga-Raudsilla kinnistute detailplaneeringule

Eksperthinnang on koostatud Riigimetsa Majandamise Keskuse tellimisel ja käsitleb Harjumaal Kuusalu vallas, Uuri külas asuvate Raudsilla ja Taga-Raudsilla kinnistute detailplaneeringu (Klotoid OÜ töö nr 461017) veevarustuse, kanalisatsiooni ja hüdrotehnika valdkonda. Eksperthinnang on koostatud järgmistele RMK poolt esitatud lingil https://www.kuusalu.ee/planeeringute-teated-2022/-/asset_publisher/nPVWiP2DU0Hz/content/uuri-kula-

raudsilla-ja-taga-raudsilla-kinnistute-detailplaneeringu-avalik-valjapanek

asuvatele materjalidele tuginedes: 0-Raudsilla ja Taga-Raudsilla dp Seletuskiri 30.03.2022.pdf 1- Raudsilla ja Taga-Raudsilla dp Situatsiooniskeem 26.03.2019.pdf 2- Raudsilla ja Taga-Raudsilla dp Tugiplaan 26.03.2019.pdf 3- Raudsilla ja Taga-Raudsilla dp Planeeringujoonis 30.03.2022.pdf Illustratsioon Artes Terrae.pdf

Failide 0 ja 1 puhul on märgitud, et tegemist on planeeringuga ja failide 2 ja 3 puhul on märgitud, et tegemist on planeeringu eskiisiga. Arvamuse koostamise aluseks olnud materjalid on esitatud arvamuse lisas (va illustratsioon). Märkused ja küsimused:

1) Klotoid OÜ poolt 2017. aastal koostatud geodeetiline alusplaan (töö nr 58-17-G) on

vananenud ja seda ei tohiks 2022 aasta detailplaneeringu koostamise alusena kasutada.

2) Selgelt peaks olema eristatava ehitised, mis tuleb likvideerida. Näiteks DP seletuskirja lk 7 tabelis ei ole grillkoda (pos 14) puhul märgitud, et see likvideeritakse. Samas joonise järgi likvideeritakse. Kui see ei ole likvideeritav, siis peaks olema väga hea põhjendus, miks see veekaitsevööndis peab olema. Lisaks võiks olla samas tabelis sõnastus „likvideeritav“ asendatud sõnastusega „likvideeritakse“, näiteks käimlad (pos 8), suur peokoda (pos 11) jne.

3) Suur peokoda (pos 11), mis asub veekaitsevööndis on plaanis asendada terrassiga. Sisuliselt saab see olema funktsioonilt ja tegevuste laadilt ja mõjult veekogule sama asi, mis praegune ehitis, aga telkkattega.

4) Tagatare (pos 1) juures on selgusetu funktsiooniga tingmärk. Meenutab kogumiskaevu aga vajab planeeringus selgelt defineerimist ja kirjeldamist (näiteks analoogselt pos 6- ga) kas säilib.

5) Planeeritud imbpeenar ja selleni rajatav isevoolne reoveekanalisatsiooni torustik ei saa olla samaaegselt säilitatav metsaala. Tehnovõrgu koridorist tuleb mets eemaldada

(trassi laius sõltub toru sügavusest, kuid see on vähemalt 5 m, antud planeeringu lahenduse puhul kindlasti rohkem). Reovee imbpeenar ja omapuhasti ei saa olla tingmärk, vaid kindlate mõõtmetega rajatis, mis vastab planeeritavale reostuskoormusele. Antud kohas võtaks see enda alla hoonega võrdväärse ala (mets tuleb eemaldada veelgi suuremalt alalt). Reoveepuhasti ei koosne kindlasti ainult imbpeenrast. Kindlasti on selle ees septik, mis vajab regulaarselt puhastamist ja seetõttu juurdepääsu paakautoga. Paakautoga ei saa „säilitataval metsaalal“ sõita, vaja on teenindusteed. Tagasauna (pos 3) juures on maapinna kõrgus 19.63…24.10. Planeeritud imbpeenra juures on maapinna kõrgus 24.30…24.70. Tagasauna kaugus imbpeenrast on vähemalt 250 m. Arvestades reoveetorustiku sügavuseks hoone juures 1,3 m ja languks 0.7% saame, et torus sügavus imbpeenra juures on vähemalt 3,5 m. Tegelikkuses oleks sügavus veelgi suurem, sest saun asub imbpeenrast madalamal. Pumplat ja selle tööks vajalikku elektrivarustust ei ole planeeritud. Kuigi planeeringus puuduvad andmed imbpeenra asukohas oleva pinnase filtratsioonimooduli kohta ja põhjavee taseme kõrguse kohta, ei ole reaalne, et antud kohas oleks põhjavee tase planeeritud lahenduse alusel immutamiseks piisavalt sügaval, sest jõe ääres on maapinna kõrgus ca 20.00. Immutamise planeerimisel peab olema ehitusgeoloogiliste uuringutega (põhjavee taseme muutumise ulatus, pinnase filtratsioonimoodul) tõestatud, et antud kohas saab planeeritud heitvee vooluhulga immutada. Niisugused andmed planeeringus puuduvad.

Kokkuvõte: planeeritud reovee kogumise ja puhastamise süsteemi ei ole reaalne

rajada ja tuleb planeerida muu lahendus.

Hinnangut toetav õigusakt: Keskkonnaministri 01.10.2019 määruse „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1“ §8 „Täiendavad nõuded heitvee suublasse juhtimise kohta“ lõige 3 on öeldud „Heitvee immutussügavus peab olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest. See nõue on märgitud ka planeeringus, kuid planeerijal puudub teadmine, kas tema planeeritud asukohas on see nõue täidetud. Ja kui ei ole, siis kuidas see saavutatakse (puhasti asukohta peale planeeringu kehtestamist muuta ei saa)?

6) Planeeringus tuleb selgelt lahti kirjutada ja joonistel näidata, mida planeeritakse:

DP lk 16 ja 17 on kirjutatud „Reoveepuhasti projekteerimisel tuleb määrata põhjavee tase sademeterohkel perioodil ning rakendada vajadusel ehituslikke meetmeid nõutava immutussügavuse tagamiseks. Kui mingil põhjusel ei saa immutamise tingimusi täita, siis tuleb paigaldada kogumismahutid.“ Jääb selgusetuks, kas kogumismahutid on planeeringuga ette nähtud või ei ole. Ja kui on, siis kus need asuvad? Mis on need ehituslikud meetmed, kui põhjavee tase on kõrgem? – Põhjavee taseme püsivaks alandamiseks vajalikke tehnosüsteeme (näiteks pumpla, kuivendus vms) ei ole

planeeritud. Reovee kogumismahuteid ei ole joonistel näidatud. Samas, kogumismahutite tühjendamiseks peab olema võimalik neile teed mööda paakautoga juurde pääseda. Kus hakkavad mahutid asuma? Vajadusel on ka teed vaja planeerida. Need rajatised tuleb praegu ära planeerida kui puhasti asukoha valiku jaoks uuringud ei tehta. Tegelikult tuleks uuringud praegu teha, niimoodi „ehk saab“ ei tohiks planeerida. Kui ikkagi ei saa immutada, siis ei ole vaja näiteks seada planeeringus puhasti kuja, mis piirab tegutsemist kinnistul. Samuti ei ole siis vaja planeerida puhastit, imbpeenart ja puhasti teenindusteed ja selle alal metsa maha võtmist.

7) Tagasaunast lähtuv reoveekanalisatsioonin torustik läbib planeeritud hoonet. See ei ole

reaalne lahendus.

8) Miks ei ulatu tehnovõrgud kõikide planeeritud hooneteni?

9) Vastavalt keskkonnaministri määrusele „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“ käsitleb kuja. Määrusest puudub mõiste „sanitaarkaitsekuja“, mida on planeeringus kasutatud.

10) Tagasauna jõekääru kohta on öeldud DP-s „Jõekäär on senini avatud püsinud suuresti

seoses omaalgatusliku inimtegevusega ning inimtegevuse lakkamisel on oodata tulevikus selle sissevoolu ummistumist. Jõekääru kuivaks jäämisel ei ole oodata Tagasauna kasutuse jätkumisega kaasnevaid olulisi mõjusid Pärlijõele.“ Kui seda otseselt kinni ei aeta, siis see ka täielikult nähtavas tulevikus ei eraldu põhisängist (ajutiselt peajõega ühenduvad vanajõed on ka 50 ja 100 aasta pärast olemas). Veetaseme tõusetes ühendus põhijõega taastub ja avaldub ka mõju. Eraldumine jääb toimuma sõltuvalt veetaseme muutumisest jões.

(allkirjastatud digitaalselt) Meelis Viirma Projektijuht Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8; Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8.

Eksperthinnang Raudsilla ja Taga-Raudsilla kinnistute detailplaneeringule

Eksperthinnang on koostatud Riigimetsa Majandamise Keskuse tellimisel ja käsitleb Harjumaal Kuusalu vallas, Uuri külas asuvate Raudsilla ja Taga-Raudsilla kinnistute detailplaneeringu (Klotoid OÜ töö nr 461017) veevarustuse, kanalisatsiooni ja hüdrotehnika valdkonda. Eksperthinnang on koostatud järgmistele RMK poolt esitatud lingil https://www.kuusalu.ee/planeeringute-teated-2022/-/asset_publisher/nPVWiP2DU0Hz/content/uuri-kula-

raudsilla-ja-taga-raudsilla-kinnistute-detailplaneeringu-avalik-valjapanek

asuvatele materjalidele tuginedes: 0-Raudsilla ja Taga-Raudsilla dp Seletuskiri 30.03.2022.pdf 1- Raudsilla ja Taga-Raudsilla dp Situatsiooniskeem 26.03.2019.pdf 2- Raudsilla ja Taga-Raudsilla dp Tugiplaan 26.03.2019.pdf 3- Raudsilla ja Taga-Raudsilla dp Planeeringujoonis 30.03.2022.pdf Illustratsioon Artes Terrae.pdf

Failide 0 ja 1 puhul on märgitud, et tegemist on planeeringuga ja failide 2 ja 3 puhul on märgitud, et tegemist on planeeringu eskiisiga. Arvamuse koostamise aluseks olnud materjalid on esitatud arvamuse lisas (va illustratsioon). Märkused ja küsimused:

1) Klotoid OÜ poolt 2017. aastal koostatud geodeetiline alusplaan (töö nr 58-17-G) on

vananenud ja seda ei tohiks 2022 aasta detailplaneeringu koostamise alusena kasutada.

2) Selgelt peaks olema eristatava ehitised, mis tuleb likvideerida. Näiteks DP seletuskirja lk 7 tabelis ei ole grillkoda (pos 14) puhul märgitud, et see likvideeritakse. Samas joonise järgi likvideeritakse. Kui see ei ole likvideeritav, siis peaks olema väga hea põhjendus, miks see veekaitsevööndis peab olema. Lisaks võiks olla samas tabelis sõnastus „likvideeritav“ asendatud sõnastusega „likvideeritakse“, näiteks käimlad (pos 8), suur peokoda (pos 11) jne.

3) Suur peokoda (pos 11), mis asub veekaitsevööndis on plaanis asendada terrassiga. Sisuliselt saab see olema funktsioonilt ja tegevuste laadilt ja mõjult veekogule sama asi, mis praegune ehitis, aga telkkattega.

4) Tagatare (pos 1) juures on selgusetu funktsiooniga tingmärk. Meenutab kogumiskaevu aga vajab planeeringus selgelt defineerimist ja kirjeldamist (näiteks analoogselt pos 6- ga) kas säilib.

5) Planeeritud imbpeenar ja selleni rajatav isevoolne reoveekanalisatsiooni torustik ei saa olla samaaegselt säilitatav metsaala. Tehnovõrgu koridorist tuleb mets eemaldada

(trassi laius sõltub toru sügavusest, kuid see on vähemalt 5 m, antud planeeringu lahenduse puhul kindlasti rohkem). Reovee imbpeenar ja omapuhasti ei saa olla tingmärk, vaid kindlate mõõtmetega rajatis, mis vastab planeeritavale reostuskoormusele. Antud kohas võtaks see enda alla hoonega võrdväärse ala (mets tuleb eemaldada veelgi suuremalt alalt). Reoveepuhasti ei koosne kindlasti ainult imbpeenrast. Kindlasti on selle ees septik, mis vajab regulaarselt puhastamist ja seetõttu juurdepääsu paakautoga. Paakautoga ei saa „säilitataval metsaalal“ sõita, vaja on teenindusteed. Tagasauna (pos 3) juures on maapinna kõrgus 19.63…24.10. Planeeritud imbpeenra juures on maapinna kõrgus 24.30…24.70. Tagasauna kaugus imbpeenrast on vähemalt 250 m. Arvestades reoveetorustiku sügavuseks hoone juures 1,3 m ja languks 0.7% saame, et torus sügavus imbpeenra juures on vähemalt 3,5 m. Tegelikkuses oleks sügavus veelgi suurem, sest saun asub imbpeenrast madalamal. Pumplat ja selle tööks vajalikku elektrivarustust ei ole planeeritud. Kuigi planeeringus puuduvad andmed imbpeenra asukohas oleva pinnase filtratsioonimooduli kohta ja põhjavee taseme kõrguse kohta, ei ole reaalne, et antud kohas oleks põhjavee tase planeeritud lahenduse alusel immutamiseks piisavalt sügaval, sest jõe ääres on maapinna kõrgus ca 20.00. Immutamise planeerimisel peab olema ehitusgeoloogiliste uuringutega (põhjavee taseme muutumise ulatus, pinnase filtratsioonimoodul) tõestatud, et antud kohas saab planeeritud heitvee vooluhulga immutada. Niisugused andmed planeeringus puuduvad.

Kokkuvõte: planeeritud reovee kogumise ja puhastamise süsteemi ei ole reaalne

rajada ja tuleb planeerida muu lahendus.

Hinnangut toetav õigusakt: Keskkonnaministri 01.10.2019 määruse „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1“ §8 „Täiendavad nõuded heitvee suublasse juhtimise kohta“ lõige 3 on öeldud „Heitvee immutussügavus peab olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest. See nõue on märgitud ka planeeringus, kuid planeerijal puudub teadmine, kas tema planeeritud asukohas on see nõue täidetud. Ja kui ei ole, siis kuidas see saavutatakse (puhasti asukohta peale planeeringu kehtestamist muuta ei saa)?

6) Planeeringus tuleb selgelt lahti kirjutada ja joonistel näidata, mida planeeritakse:

DP lk 16 ja 17 on kirjutatud „Reoveepuhasti projekteerimisel tuleb määrata põhjavee tase sademeterohkel perioodil ning rakendada vajadusel ehituslikke meetmeid nõutava immutussügavuse tagamiseks. Kui mingil põhjusel ei saa immutamise tingimusi täita, siis tuleb paigaldada kogumismahutid.“ Jääb selgusetuks, kas kogumismahutid on planeeringuga ette nähtud või ei ole. Ja kui on, siis kus need asuvad? Mis on need ehituslikud meetmed, kui põhjavee tase on kõrgem? – Põhjavee taseme püsivaks alandamiseks vajalikke tehnosüsteeme (näiteks pumpla, kuivendus vms) ei ole

planeeritud. Reovee kogumismahuteid ei ole joonistel näidatud. Samas, kogumismahutite tühjendamiseks peab olema võimalik neile teed mööda paakautoga juurde pääseda. Kus hakkavad mahutid asuma? Vajadusel on ka teed vaja planeerida. Need rajatised tuleb praegu ära planeerida kui puhasti asukoha valiku jaoks uuringud ei tehta. Tegelikult tuleks uuringud praegu teha, niimoodi „ehk saab“ ei tohiks planeerida. Kui ikkagi ei saa immutada, siis ei ole vaja näiteks seada planeeringus puhasti kuja, mis piirab tegutsemist kinnistul. Samuti ei ole siis vaja planeerida puhastit, imbpeenart ja puhasti teenindusteed ja selle alal metsa maha võtmist.

7) Tagasaunast lähtuv reoveekanalisatsioonin torustik läbib planeeritud hoonet. See ei ole

reaalne lahendus.

8) Miks ei ulatu tehnovõrgud kõikide planeeritud hooneteni?

9) Vastavalt keskkonnaministri määrusele „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“ käsitleb kuja. Määrusest puudub mõiste „sanitaarkaitsekuja“, mida on planeeringus kasutatud.

10) Tagasauna jõekääru kohta on öeldud DP-s „Jõekäär on senini avatud püsinud suuresti

seoses omaalgatusliku inimtegevusega ning inimtegevuse lakkamisel on oodata tulevikus selle sissevoolu ummistumist. Jõekääru kuivaks jäämisel ei ole oodata Tagasauna kasutuse jätkumisega kaasnevaid olulisi mõjusid Pärlijõele.“ Kui seda otseselt kinni ei aeta, siis see ka täielikult nähtavas tulevikus ei eraldu põhisängist (ajutiselt peajõega ühenduvad vanajõed on ka 50 ja 100 aasta pärast olemas). Veetaseme tõusetes ühendus põhijõega taastub ja avaldub ka mõju. Eraldumine jääb toimuma sõltuvalt veetaseme muutumisest jões.

(allkirjastatud digitaalselt) Meelis Viirma Projektijuht Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8; Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8.

Seisukohtade edastamine

Uuri küla Raudsilla ja Taga-Raudsilla kinnistute

detailplaneeringu muutmiseks

Lugupeetud proua Kraanvelt

Uuri küla Raudsilla ja Taga-Raudsilla kinnistute detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal

esitasime 14.09.2022 kirjaga nr 3-1.1/2022/4499 RMK märkused kõnesoleva detailplaneeringu

kohta, juhtides tähelepanu vajadusele panna suuremat rõhku Pudisoo jõe ja seal elava I

kaitsekategooria loomaliigi - ebapärlikarbi kaitsele. Seni on mainitud kinnistutel olnud

aastakümneid kasutusel enamasti ebaseaduslikult rajatud ehitised, mis võisid ja võivad praegugi

negatiivselt mõjutada jõevee kvaliteeti ja selle elustikku, kaasa arvatud ebapärlikarpi.

5. jaanuari 2023 a kirjas nr 7-1/103 palute anda motiveeritud seisukohad detailplaneeringu

põhilahenduse muutmise ning varasemalt antud kooskõlastuste uuendamise vajaduse osas.

RMK alustas 2021. aastal Euroopa Komisjoni LIFE programmi raames rahvusvaheliste projektide

elluviimist ebapärlikarbi populatsiooni ja tema elupaigaks oleva jõe ning selle valgala

taastamiseks. Nüüd, kus ebapärlikarbi asurkonna taastamiseks tehakse märkimisväärseid

jõupingutusi ja kantakse kulusid, tuleb kriitilise pilguga üle vaadata ka 2019. aastal tehtud DP ja

selle aluseks olevad dokumendid, mis on osaliselt vananenud.

Seoses ülaltooduga võtab RMK tagasi oma 06.05.2019 kirjaga nr 3-1.1/883 saadetud tingimusteta

ja ettepanekuteta kooskõlastuse detailplaneeringule.

Planeerimisseaduse paragrahv 126 lõige 1 järgi kuuluvad detailplaneeringuga lahendatavate

ülesannete loetellu muuhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning juurdepääsuteede võimaliku

asukoha määramine ning müra-, vibratsiooni-, saasteriski jm keskkonnatingimusi tagavate nõuete

seadmine.

Planeeringulahenduse järgi on kavandatud rajada reoveepuhasti koos imbsüsteemiga, kuid

puuduvad andmed põhjavee taseme ja selle muutumise, pinnase filtratsioonimooduli jm kohta.

Planeeritav imbpeenar ja selleni rajatud isevoolne reoveekanalisatsiooni torustik ei saa olla

samaaegselt säilitatav metsaala. Alternatiivina toodud reovee kogumismahutite paigaldamine

eeldab juurdepääsuteed, mis DPs ei kajastu. Palume tutvuda eksperthinnanguga reoveekäitluse jm

kohta (lisa 1).

Terje Kraanvelt

Kuusalu Vallavalitsus

[email protected]

Teie 05.01.2023 nr 7-1/103

Meie 26.01.2023 nr 3-1.1/2023/4499-2

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX

2

DPga soovitakse seadustada 2007-2008 ebaseaduslikult ehitatud laiendust 1978-1980 ehitatud

Tagasaunale (ehitusregistri ehitisealune pind 24 m2, 2017.a. koostatud geodeetilisel alusplaanil

aga 172 m2), mis asub osaliselt veekaitsevööndis Pudisoo jõega ühenduses oleva jõekääru ääres.

Reaalne ei ole KSH aruandes ja DPs väljendatud seisukoht, et kui jõekääru sisse- ja väljavool jätta

puhastamata, sulgub see tulevikus looduslikult (vt lisa 1) ja Tagasauna kasutuse jätkamisega

kaasnevaid olulisi keskkonnamõjusid ei ole. Selle umbmäärase tulevikuni võib kuluda

aastakümneid. Kuidagi ei saa aktsepteerida sellist lahendust, et Tagasaunas jätkatakse edaspidigi

suure reostusohuga tegevust saunana. Tagasauna ebaseaduslikku juurdeehitust ei tohiks

aktsepteerida.

DPs ei ole käsitletud müra ja tehisvalgustuse mõju vähendamise abinõusid.

Seoses ülaltooduga, kirjale lisatud ekspertarvamusega ja meie 14.09.2022 saadetud kirjas nr 3-

1.1/2022/4499 väljendatud seisukohtadega palume teha järgmised muudatused detailplaneeringu

põhilahenduses:

1. käsitleda DPs eraldiseisvana müra vähendamise meetmeid (PlanS §126 lg 1 p 12);

2. käsitleda eraldiseisvana kallasrajale avaliku ligipääsu tagamise meetmeid (PlanS §126 lg 1

p 10; KeÜS §38 lg 7 ja 71), mh ajutisele kallasrajale (üle ujutatud kahe meetri laiune

kaldariba veeseisu piirjoonest; KeÜS §38 lg 3);

3. pöörata tähelepanu jõe elutingimusi puudutavale veekaitsevööndi insolatsioonitingimustele

ning puu- ja põõsarinde säilitamisele ja taastamisele. Ürituste korraldamisel on oluline

vähendada jõe tehisvalgustamise mõju. Senine tegevus on mõjutanud jõge ca 500 m pikkusel

lõigul (PlanS lg 1 p 12; VeeS §118 lg 2 p 2 ja §119 lg 2);

4. piirata uute hoonete ehitamist ja nõuda ebaseaduslike ehitiste või nende osade likvideerimist.

Lahemaa kaitsekorralduskava lisa 7 „Asustusstruktuur ja arhitektuur, kirjeldused ja

ehitustingimused külade kaupa“ lk 4, 160 ja 161 ütleb, et krundile võib ehitada ühe elamu

(üksikelamu) ja abihooneid (suvila, aiamaja). DPsse ei tohiks jätta ehitiste puhul sõnastust

„likvideeritav“, mis on eksitav. DP tuleks käsitleda ka ehitiste likvideerimisega seotud

keskkonnaohtusid ja pakkuda välja riske ennetavad meetmed;

5. lõpetada veekaitsevööndis asuva Tagasauna tegevus saunana, kuna sealt lähtub suur

keskkonnarisk kaitstavatele jõe-elupaikadele;

6. Planeerida reovee kogumise ja puhastamisega seonduvad tehnilised lahendused vastavalt

nõuetele (PlanS §126 lg 1 p 12, lisas 1 esitatud eksperdi tähelepanekud);

7. DPs tuleb arvestada maksimaalse külastajate arvu ja tarbitava vee kogusega.

Punktides 1-7 esitatud seisukohti põhilahenduse muutmise osas tuleks arvestada koos meie

14.09.2022 saadetud kirjas nr 3-1.1/2022/4499 esitatud seisukohtade ja lisainformatsiooniga.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Andrus Kevvai

Ida-Harjumaa metsaülem

Lisa - ekspertihinnang 3 lehel

Teadmiseks: Keskkonnaamet ([email protected])

Koostas: Kunnar Klaas, tel 5278245, e-post: [email protected]

Ene Saadre, tel 5162554, e-post: [email protected]