Riigitee 1 (E20) Tallinn‒Narva km 16,7-26,5 asuva Maardu‒Jägala lõigu rekonstrueerimise projekteerimistingimuste menetlusse kaasamine

Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 (E20) Tallinn‒Narva km 16,7-26,5 asuva Maardu‒Jägala lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks

Lisa. Projekteeritava riigitee 1 Tallinn‒Narva mnt km 16,7-26,5 asuva Maardu‒Jägala lõigu asukohaskeem

Km 3,568

Km 0

EELNÕU

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 (E20) Tallinn‒

Narva km 16,7-26,5 asuva Maardu‒Jägala lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti

koostamiseks“

lisa 1

PROJEKTEERIMISTINGIMUSED

Riigitee 1 (E20) Tallinn‒Narva km 16,7-26,5 asuva Maardu‒Jägala lõigu

rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks

1. EHITUSTEGEVUSE LIIGI TÄPSUSTUS

Ehitustegevuse liik: Rekonstrueerimine

Kasutamise otstarve: Avalikult kasutatav riigitee

2. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE ANDJA

2.1.Asutus: Transpordiamet

2.2.Asutuse registrikood: 70001490

2.3.Ametniku nimi: Mart Michelis

2.4.Ametniku ametinimetus: Projekteerimise üksuse juhataja

3. TAOTLUSE ANDMED

3.1.Liik: Projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse

puudumisel

3.2. Alus: Teehoiukava

Märkus. Taotlust ei esitata. Huvitatud osapool ja menetleja on samad isikud. Aluseks on

haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p 2

4. EHITAMISEGA HÕLMATAVA KINNISASJA ANDMED

4.1.Katastritunnus*: 24504:003:0548; 24504:008:0648; 24504:008:0649;

24505:002:0131; 24504:008:0485;

4.2.Koha-aadress: Harju maakond Jõelähtme vald (Võerdla, Rebala,

Jõelähtme ja Ruu külad)

Projekteeritava teelõigu asukohaskeem on esitatud lisas.

* Punktis 4.1 on toodud projektiga käsitletava riigitee katastriüksus. Projektlahenduse

koostamisel võib osutuda vajalikuks täiendava teemaa omandamine teega piirnevatest

kinnisasjadest. Täiendava teemaa vajadus näidatakse krundijaotuskava joonistel.

5. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE SISU JA PÕHJENDUSED

5.1.Üldised

5.1.1. Olemasolev

olukord Riigitee 1 (E20) Tallinna‒Narva km 16,7-26,5 asuva Maardu–

Jägala lõik läbib Harju maakonda, tegemist on Euroopa

teedevõrgu maanteega, mis on oluliseks ühenduseks Ida

suunal.

Teeregistri andmetel oli aasta keskmine ööpäevane

liiklussagedus 2020. aastal antud lõigus 18462 autot ööpäevas,

sh raskeliiklust 8%.

Riigitee 1 Tallinn‒Narva maantee külgneb Kostivere

maastikukaitseala ja Rebala muinsuskaitsealaga.

5.1.2. Projekti eesmärk Projekti eesmärk on riigitee 1 Tallinn–Narva km 16,7-26,5

asuva Maardu‒Jägala lõigu liiklusohutuse taseme tõstmine,

Jõelähtme liiklussõlme projekteerimine (km 23,75-24,0),

põhimaantee ja seonduvate kõrvalmaanteede

rekonstrueerimine, sh vajadusel piki- ja ristprofiili

korrigeerimine, sõiduradade laiendused, samatasandiliste

ristumiste likvideerimine, tagasipöörete sulgemine ja

kogujateede võrgustiku kavandamine. Lisaks on eesmärgiks

bussipeatuste ohutustaseme tõstmine ja viimine kogujateedele,

kergliiklusteede planeerimine, ülekäigukohtade ohutumaks

muutmine, rajatiste, sh olemasolevate sildade, truupide ja

müratõkkeseinte seisukorra hindamine (kas vajalik on

säilitamine, renoveerimine, uue ehitamine) ning

keskkonnameetmete analüüs ja kavandamine.

5.1.3. Lubatud suurim

sõidukiirus

120 km/h / kõrvalmaanteedel 80 km/h, põhjendatud juhtudel

madalam

5.1.4. Projekteerimise

lähtetase

rahuldav

5.1.5. Sõiduradade arv 2+2, muudel teedel vastavalt olukorrale

5.1.6. Ristlõige/

Sõidurada

Põhimaanteel 0,5+1,0+3,5+3,5+2,5+0,5 /Lähtuda juhisest

„Riigiteede ristlõike valimise juhend“. Kinnitatud 27.07.2022

5.2.Riigitee, sh ristmikud ja mahasõidud

5.2.1. Lähtuda majandus- ja taristuministri määrusest nr 106 „Tee projekteerimise normid“

/ asulates Eesti Standardist EVS 843:2016 “Linnatänavad”. Põhjendatud juhul võib

kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate Euroopa riikide projekteerimise

norme ning muid juhendmaterjale.

5.2.2. Projekti koostamisel lähtuda Lisas 2 eskiisjoonisel toodud lahendusest.

Projektlahendus täpsustub ehitusprojekti koostamise käigus.

5.2.3. Projekteeritavale põhimaanteele kavandada eritasandiline liiklussõlm Jõelähtme

piirkonda vastavalt lisas 2 toodud eskiisjoonisele. Põhimaanteele mahasõite mitte

projekteerida.

5.2.4. Näha ette olemasolevate põhimaantee mahasõitude ja ühendusteede sulgemine ning

nende ühendamine liiklussõlmedega ühendus- ja kogujateede kaudu.

5.2.5. Projekteerida tugi- ja kõrvalmaanteede, ühendus- ja kogujateede ristlõiked ja

liikluskorraldus lähtudes tee funktsioonist, projekteeritavast kiirusrežiimist,

liiklussagedusest ja liikluse koosseisust.

5.2.6. Vajadusel näha ette projektalaga seotud teedel liikluskorralduse, kiirusrežiimi ja/või

selle ulatuse muutmine ning katte remont.

5.2.7. Projekti koosseisus näha ette projektalaga seotud muude riigiteede ja kohalike teede

ristmike rekonstrueerimine. Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida

antud oludes ebasoodsaima arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga (šabloon

näidata joonisel).

5.2.8. Projekteerida kõrval- ja kogujateedelt mahasõidud majapidamistele ja kinnisasjadele,

mille olemasolev juurdepääs likvideeritakse seoses põhimaantee ehitusega.

Täiendavaid mahasõite käesoleva projektiga ei kavandata.

5.2.9. Riigitee 1 km 16,7-26,5 asuval Maardu-Jägala lõigul tuleb võimalusel ette näha

olemasolevate mahasõitude sulgemine.

5.2.10. Riigitee 1 km 16,7-26,5 asuval Maardu-Jägala lõigul näha ette tagasipöördekohtade

sulgemine.

5.3.Bussipeatused

5.3.1. Koostöös kohalike omavalitsuste ja ühistranspordikeskusega täpsustada

bussipeatuste asukohad.

5.3.2. Kohalikku liiklust teenindavad bussipeatused viia riigiteelt nr kogujateedele,

kõrvalteedele ja rampidele.

5.3.3. Bussipeatuste täpsed parameetrid lahendada projekteerimise käigus vastavalt tee

funktsioonile, liiklussagedusele ja kiirusele.

5.3.4. Näha ette alles jäävate bussipeatuste rekonstrueerimine.

5.3.5. Lahendada jalakäijate juurdepääsud bussipeatustesse (jalgteed, teeületuskohad jmt).

5.3.6. Hinnata liiklussõlmede ja/või riste juurde kavandatavate bussipeatuste juures

parkimiskohtade vajadust ja vajadusel projekteerida „Pargi ja reisi“ parklad

sõiduautodele ja jalgratastele.

5.4.Kergliiklusteed

5.4.1. Kergliiklusteede projekteerimisel lähtuda eskiislahendusest. Teede asukohad võivad

5.4.2. projekteerimise käigus täpsustuda.

5.4.3. Kergliiklusteede projekteerimisel lähtuda Transpordiameti juhendist

„Kergliiklustaristu kavandamise juhend“.

5.4.4. Kergliiklustee laius 3,0 m, põhjendatud vajadusel kitsam.

5.5.Teega seotud rajatised

5.5.1. Lähtudes põhimaantee projektlahendusest ning projekti koostamise käigus teostatud

uuringute tulemustest projekteerida teelõigule vajalikud rajatised – viaduktid, sillad,

eritasandilised ülepääsud kergliiklejatele (tunnel/viadukt) ja eritasandilised ülepääsud

(tunnel/ökodukt) ulukitele ning muud loomade, sh kahepaiksete liikumisega seotud

rajatised. Eskiisjoonisele kantud rajatiste asukohad võivad projekti koostamisel

mõnevõrra muutuda.

5.5.2. Näha ette Jõelähtme sildade I ja II remont või uue ehitamine vastavalt kandevõime

uuringule ning uuele tehnilisele lahendusele.

5.5.3. Näha ette Jõelähtme kivisilla remont ja selle kõrvale uue sõidutee silla rajamine.

5.5.4. Näha ette ulukiuuringu tulemustest lähtuvalt eritasandiliste loomade läbipääsu

võimaldavate ristete rajamine.

5.5.5. Näha ette kergliiklejate eritasandilised ristumised riigiteega nr 1.

5.5.6. Projekteerida müraleevendusmeetmed lähtudes mürauuringu tulemustest.

5.6.Teevalgustus

5.6.1. Valgustus projekteerida vastavalt Transpordiameti juhisele „Riigimaanteede

valgustamise juhis“.

5.6.2. Põhiprojekti mahus lahendada maantee rekonstrueerimisele ette jääva olemasoleva

valgustuse ümberehitus, et tagada olemasoleva valgustuse terviklahendus.

5.6.3. Üldjuhul kavandada liiklussõlmede, ringristmike, viaduktide, rampide ja jalakäijate

tunnelite valgustamine.

5.7.Muud projekteerimisel arvestamisele kuuluvad tingimused

5.7.1. Katend projekteerida kasutusajaga vähemalt 20 aastat. Projektis näha ette

kulumisvaru 1 cm.

5.7.2. Tagada vete piki- ja põiksuunaline äravool teemaalt. Vajadusel projekteerida

pinnavete ärajuhtimissüsteemide ehitamine, ümberehitamine ja puhastamine (sh

vajadusel kraavide eelvoolud, mis asuvad teega piirnevatel katastriüksustel).

5.7.3. Koostada krundijaotuskava ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt

vajaliku teemaa võõrandamise protsessi läbiviimiseks.

5.7.4. Projektlahendus peab asulasisestel lõikudel arvestama ettevõtlus- ja

infotehnoloogiaministri 29.05.2018 määrusega nr 28 „Puudega inimeste

erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“.

5.8.Piirangud, kitsendused ning nendest tulenevad nõuded

5.8.1. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning taotleda

piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel.

5.8.2. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse

projektiga tehtavad tööd puudutavad.

5.8.3. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse

„Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 (E20) Tallinn–Narva km 16,7-26,5

asuva Maardu–Jägala lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“ lisas 2

„Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“ (lisatakse projekteerimistingimuste

korraldusele).

5.8.4. Projekteerimisel arvestada eriveoste marsruutidega.

5.8.5. Kooskõlastada kõik lahendused Muinsuskaitseametiga, kuivõrd rekonstrueeritav

teelõik asub muinsuskaitsealal.

5.9.Haljastuse ja heakorra põhimõtted

5.9.1. Haljastuse kavandamisel lähtuda Transpordiameti kodulehel olevatest juhistest

„Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted“ ja „Riigiteede haljastustööde

juhis“.

5.9.2. Näha ette metsa, võsa ning muude takistuste eemaldamine nii olemasoleva kui

perspektiivse tee maa-alalt, samuti tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd.

5.10. EHITUSUURINGUTE TEGEMISE VAJADUS

☒ Geodeetilised uurimustööd Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus.

☒ Geotehnilised uuringud Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus,

maaradari kasutamine on lubatud.

☒ Hüdroloogilised uuringud ja

arvutused

Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus.

5.11. MUUD PROJEKTI KOOSSEISUS TEOSTATAVAD UURINGUD

☒ Liiklusuuringud ja -prognoos Teostada mahus, mis võimaldab arvutada

ristmiku läbilaskvust ja määrata

teenindustaset ning katte arvutamiseks

vajalikku koormussagedust.

☒ Kergliiklustee vajaduse hindamine Teostada vastavalt Transpordiameti

juhendile „Kergliikluse prognoosimise

juhend-2013“.

☒ Mürauuring Teostada mürauuring, mis võimaldab

selgitada välja müraleevendusmeetmete

vajaduse ja asukohad.

☒ Ulukiuuring Teostada ulukiuuring, mis võimaldab

välja selgitada olemasoleva ja

kavandatava transpordi ja loomade

liikumisteede vahelisi konfliktalasid ning

esitada leevendavaid meetmeid

elupaikade sidususe tagamiseks

☒ Arheoloogiline uuring Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus

mahus

5.12. KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE VAJADUS

☒ Keskkonnamõjude

eelhindamine

Enne ehitusloa andmist.

☐ Keskkonnamõju hindamine Enne ehitusloa andmist.

☐ Ei kohaldu

Koostas: Heino Väli, projekteerimise üksuse projektijuht

Lisad. 1. Projekteeritava teelõigu asukohaskeem

2. Eskiisjoonis (eraldi failina), mis on kätte saadav lingilt

https://tinyurl.com/yts6p82d

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Lugupeetud kinnisasja omanik

Meie 26.01.2023 nr 8-1/21-365/2089-1

Riigitee 1 (E20) Tallinn‒Narva

km 16,7-26,5 asuva Maardu‒Jägala lõigu

rekonstrueerimise projekteerimistingimuste

menetlusse kaasamine

Transpordiamet algatas projekteerimistingimuste andmise menetluse riigitee 1 Tallinn‒Narva

(E20) km 16,7-26,5 asuva Maardu‒Jägala lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks.

Tee ehitustööd on teehoiukava kohaselt plaanis peale 2026. aastat.

Projekti eesmärk on riigitee 1 Tallinn‒Narva km 16,7-26,5 asuva Maardu‒Jägala lõigu

liiklusohutuse taseme tõstmine, Jõelähtme liiklussõlme projekteerimine (km 23,75-24,0),

põhimaantee ja seonduvate kõrvalmaanteede rekonstrueerimine, sh vajadusel piki- ja ristprofiili

korrigeerimine, sõiduradade laiendused, samatasandiliste ristumiste likvideerimine, tagasipöörete

sulgemine ja kogujateede võrgustiku kavandamine. Lisaks on eesmärgiks bussipeatuste

ohutustaseme tõstmine ja viimine kogujateedele, kergliiklusteede planeerimine, ülekäigukohtade

ohutumaks muutmine, rajatiste, sh olemasolevate sildade, truupide ja müratõkkeseinte seisukorra

hindamine (kas vajalik on säilitamine, renoveerimine või uue ehitamine) ning keskkonnameetmete

analüüs ja kavandamine.

Ehitusseadustiku § 31 lg 3 alusel esitame Teile kui puudutatud kinnisasja(de) omanikule

teadmiseks ja soovi korral arvamuse avaldamiseks projekteerimistingimuste eelnõu. Palume Teie

arvamus või ettepanekud esitada hiljemalt 12.02.2023 e-posti aadressile [email protected].

Kui nimetatud tähtajaks ei ole arvamust esitatud ega ole taotletud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusseadustiku § 31 lõike 6 alusel, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu

kohta arvamust avaldada.

Täiendavalt anname teada, et projekti tutvustav arutelu toimub 09.02.2023 kell 17:00

Jõelähtme Rahvamajas (Kivisilla tee 2, Jõelähtme). Arutelul tutvustatakse

projekteerimistingimuste lisaks olevat eskiislahendust ja soovi korral on võimalik küsida

täpsustavaid küsimusi.

Eskiisi joonis ja visualiseering on leitavad lingilt: https://tinyurl.com/yts6p82d .

2 (2)

Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Transpordiameti projekteerimise üksuse

projektijuhi Heino Väli poole (tel +372 51 79 470, e-post [email protected]).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heino Väli

projektijuht

projekteerimise osakonna projekteerimise üksus

Lisa: Lisa 1. Riigitee 1 Tallinn‒Narva km 16,7-26,5 asuva Maardu‒Jägala lõigu

projekteerimistingimused (eelnõu)

Lisa 1. Lisa. Asukohaskeem

5179470, [email protected]

Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 (E20) Tallinn‒Narva km 16,7-26,5 asuva Maardu‒Jägala lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks

Lisa. Projekteeritava riigitee 1 Tallinn‒Narva mnt km 16,7-26,5 asuva Maardu‒Jägala lõigu asukohaskeem

Km 3,568

Km 0

EELNÕU

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 (E20) Tallinn‒

Narva km 16,7-26,5 asuva Maardu‒Jägala lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti

koostamiseks“

lisa 1

PROJEKTEERIMISTINGIMUSED

Riigitee 1 (E20) Tallinn‒Narva km 16,7-26,5 asuva Maardu‒Jägala lõigu

rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks

1. EHITUSTEGEVUSE LIIGI TÄPSUSTUS

Ehitustegevuse liik: Rekonstrueerimine

Kasutamise otstarve: Avalikult kasutatav riigitee

2. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE ANDJA

2.1.Asutus: Transpordiamet

2.2.Asutuse registrikood: 70001490

2.3.Ametniku nimi: Mart Michelis

2.4.Ametniku ametinimetus: Projekteerimise üksuse juhataja

3. TAOTLUSE ANDMED

3.1.Liik: Projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse

puudumisel

3.2. Alus: Teehoiukava

Märkus. Taotlust ei esitata. Huvitatud osapool ja menetleja on samad isikud. Aluseks on

haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p 2

4. EHITAMISEGA HÕLMATAVA KINNISASJA ANDMED

4.1.Katastritunnus*: 24504:003:0548; 24504:008:0648; 24504:008:0649;

24505:002:0131; 24504:008:0485;

4.2.Koha-aadress: Harju maakond Jõelähtme vald (Võerdla, Rebala,

Jõelähtme ja Ruu külad)

Projekteeritava teelõigu asukohaskeem on esitatud lisas.

* Punktis 4.1 on toodud projektiga käsitletava riigitee katastriüksus. Projektlahenduse

koostamisel võib osutuda vajalikuks täiendava teemaa omandamine teega piirnevatest

kinnisasjadest. Täiendava teemaa vajadus näidatakse krundijaotuskava joonistel.

5. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE SISU JA PÕHJENDUSED

5.1.Üldised

5.1.1. Olemasolev

olukord Riigitee 1 (E20) Tallinna‒Narva km 16,7-26,5 asuva Maardu–

Jägala lõik läbib Harju maakonda, tegemist on Euroopa

teedevõrgu maanteega, mis on oluliseks ühenduseks Ida

suunal.

Teeregistri andmetel oli aasta keskmine ööpäevane

liiklussagedus 2020. aastal antud lõigus 18462 autot ööpäevas,

sh raskeliiklust 8%.

Riigitee 1 Tallinn‒Narva maantee külgneb Kostivere

maastikukaitseala ja Rebala muinsuskaitsealaga.

5.1.2. Projekti eesmärk Projekti eesmärk on riigitee 1 Tallinn–Narva km 16,7-26,5

asuva Maardu‒Jägala lõigu liiklusohutuse taseme tõstmine,

Jõelähtme liiklussõlme projekteerimine (km 23,75-24,0),

põhimaantee ja seonduvate kõrvalmaanteede

rekonstrueerimine, sh vajadusel piki- ja ristprofiili

korrigeerimine, sõiduradade laiendused, samatasandiliste

ristumiste likvideerimine, tagasipöörete sulgemine ja

kogujateede võrgustiku kavandamine. Lisaks on eesmärgiks

bussipeatuste ohutustaseme tõstmine ja viimine kogujateedele,

kergliiklusteede planeerimine, ülekäigukohtade ohutumaks

muutmine, rajatiste, sh olemasolevate sildade, truupide ja

müratõkkeseinte seisukorra hindamine (kas vajalik on

säilitamine, renoveerimine, uue ehitamine) ning

keskkonnameetmete analüüs ja kavandamine.

5.1.3. Lubatud suurim

sõidukiirus

120 km/h / kõrvalmaanteedel 80 km/h, põhjendatud juhtudel

madalam

5.1.4. Projekteerimise

lähtetase

rahuldav

5.1.5. Sõiduradade arv 2+2, muudel teedel vastavalt olukorrale

5.1.6. Ristlõige/

Sõidurada

Põhimaanteel 0,5+1,0+3,5+3,5+2,5+0,5 /Lähtuda juhisest

„Riigiteede ristlõike valimise juhend“. Kinnitatud 27.07.2022

5.2.Riigitee, sh ristmikud ja mahasõidud

5.2.1. Lähtuda majandus- ja taristuministri määrusest nr 106 „Tee projekteerimise normid“

/ asulates Eesti Standardist EVS 843:2016 “Linnatänavad”. Põhjendatud juhul võib

kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate Euroopa riikide projekteerimise

norme ning muid juhendmaterjale.

5.2.2. Projekti koostamisel lähtuda Lisas 2 eskiisjoonisel toodud lahendusest.

Projektlahendus täpsustub ehitusprojekti koostamise käigus.

5.2.3. Projekteeritavale põhimaanteele kavandada eritasandiline liiklussõlm Jõelähtme

piirkonda vastavalt lisas 2 toodud eskiisjoonisele. Põhimaanteele mahasõite mitte

projekteerida.

5.2.4. Näha ette olemasolevate põhimaantee mahasõitude ja ühendusteede sulgemine ning

nende ühendamine liiklussõlmedega ühendus- ja kogujateede kaudu.

5.2.5. Projekteerida tugi- ja kõrvalmaanteede, ühendus- ja kogujateede ristlõiked ja

liikluskorraldus lähtudes tee funktsioonist, projekteeritavast kiirusrežiimist,

liiklussagedusest ja liikluse koosseisust.

5.2.6. Vajadusel näha ette projektalaga seotud teedel liikluskorralduse, kiirusrežiimi ja/või

selle ulatuse muutmine ning katte remont.

5.2.7. Projekti koosseisus näha ette projektalaga seotud muude riigiteede ja kohalike teede

ristmike rekonstrueerimine. Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida

antud oludes ebasoodsaima arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga (šabloon

näidata joonisel).

5.2.8. Projekteerida kõrval- ja kogujateedelt mahasõidud majapidamistele ja kinnisasjadele,

mille olemasolev juurdepääs likvideeritakse seoses põhimaantee ehitusega.

Täiendavaid mahasõite käesoleva projektiga ei kavandata.

5.2.9. Riigitee 1 km 16,7-26,5 asuval Maardu-Jägala lõigul tuleb võimalusel ette näha

olemasolevate mahasõitude sulgemine.

5.2.10. Riigitee 1 km 16,7-26,5 asuval Maardu-Jägala lõigul näha ette tagasipöördekohtade

sulgemine.

5.3.Bussipeatused

5.3.1. Koostöös kohalike omavalitsuste ja ühistranspordikeskusega täpsustada

bussipeatuste asukohad.

5.3.2. Kohalikku liiklust teenindavad bussipeatused viia riigiteelt nr kogujateedele,

kõrvalteedele ja rampidele.

5.3.3. Bussipeatuste täpsed parameetrid lahendada projekteerimise käigus vastavalt tee

funktsioonile, liiklussagedusele ja kiirusele.

5.3.4. Näha ette alles jäävate bussipeatuste rekonstrueerimine.

5.3.5. Lahendada jalakäijate juurdepääsud bussipeatustesse (jalgteed, teeületuskohad jmt).

5.3.6. Hinnata liiklussõlmede ja/või riste juurde kavandatavate bussipeatuste juures

parkimiskohtade vajadust ja vajadusel projekteerida „Pargi ja reisi“ parklad

sõiduautodele ja jalgratastele.

5.4.Kergliiklusteed

5.4.1. Kergliiklusteede projekteerimisel lähtuda eskiislahendusest. Teede asukohad võivad

5.4.2. projekteerimise käigus täpsustuda.

5.4.3. Kergliiklusteede projekteerimisel lähtuda Transpordiameti juhendist

„Kergliiklustaristu kavandamise juhend“.

5.4.4. Kergliiklustee laius 3,0 m, põhjendatud vajadusel kitsam.

5.5.Teega seotud rajatised

5.5.1. Lähtudes põhimaantee projektlahendusest ning projekti koostamise käigus teostatud

uuringute tulemustest projekteerida teelõigule vajalikud rajatised – viaduktid, sillad,

eritasandilised ülepääsud kergliiklejatele (tunnel/viadukt) ja eritasandilised ülepääsud

(tunnel/ökodukt) ulukitele ning muud loomade, sh kahepaiksete liikumisega seotud

rajatised. Eskiisjoonisele kantud rajatiste asukohad võivad projekti koostamisel

mõnevõrra muutuda.

5.5.2. Näha ette Jõelähtme sildade I ja II remont või uue ehitamine vastavalt kandevõime

uuringule ning uuele tehnilisele lahendusele.

5.5.3. Näha ette Jõelähtme kivisilla remont ja selle kõrvale uue sõidutee silla rajamine.

5.5.4. Näha ette ulukiuuringu tulemustest lähtuvalt eritasandiliste loomade läbipääsu

võimaldavate ristete rajamine.

5.5.5. Näha ette kergliiklejate eritasandilised ristumised riigiteega nr 1.

5.5.6. Projekteerida müraleevendusmeetmed lähtudes mürauuringu tulemustest.

5.6.Teevalgustus

5.6.1. Valgustus projekteerida vastavalt Transpordiameti juhisele „Riigimaanteede

valgustamise juhis“.

5.6.2. Põhiprojekti mahus lahendada maantee rekonstrueerimisele ette jääva olemasoleva

valgustuse ümberehitus, et tagada olemasoleva valgustuse terviklahendus.

5.6.3. Üldjuhul kavandada liiklussõlmede, ringristmike, viaduktide, rampide ja jalakäijate

tunnelite valgustamine.

5.7.Muud projekteerimisel arvestamisele kuuluvad tingimused

5.7.1. Katend projekteerida kasutusajaga vähemalt 20 aastat. Projektis näha ette

kulumisvaru 1 cm.

5.7.2. Tagada vete piki- ja põiksuunaline äravool teemaalt. Vajadusel projekteerida

pinnavete ärajuhtimissüsteemide ehitamine, ümberehitamine ja puhastamine (sh

vajadusel kraavide eelvoolud, mis asuvad teega piirnevatel katastriüksustel).

5.7.3. Koostada krundijaotuskava ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt

vajaliku teemaa võõrandamise protsessi läbiviimiseks.

5.7.4. Projektlahendus peab asulasisestel lõikudel arvestama ettevõtlus- ja

infotehnoloogiaministri 29.05.2018 määrusega nr 28 „Puudega inimeste

erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“.

5.8.Piirangud, kitsendused ning nendest tulenevad nõuded

5.8.1. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning taotleda

piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel.

5.8.2. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse

projektiga tehtavad tööd puudutavad.

5.8.3. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse

„Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 (E20) Tallinn–Narva km 16,7-26,5

asuva Maardu–Jägala lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“ lisas 2

„Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“ (lisatakse projekteerimistingimuste

korraldusele).

5.8.4. Projekteerimisel arvestada eriveoste marsruutidega.

5.8.5. Kooskõlastada kõik lahendused Muinsuskaitseametiga, kuivõrd rekonstrueeritav

teelõik asub muinsuskaitsealal.

5.9.Haljastuse ja heakorra põhimõtted

5.9.1. Haljastuse kavandamisel lähtuda Transpordiameti kodulehel olevatest juhistest

„Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted“ ja „Riigiteede haljastustööde

juhis“.

5.9.2. Näha ette metsa, võsa ning muude takistuste eemaldamine nii olemasoleva kui

perspektiivse tee maa-alalt, samuti tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd.

5.10. EHITUSUURINGUTE TEGEMISE VAJADUS

☒ Geodeetilised uurimustööd Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus.

☒ Geotehnilised uuringud Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus,

maaradari kasutamine on lubatud.

☒ Hüdroloogilised uuringud ja

arvutused

Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus.

5.11. MUUD PROJEKTI KOOSSEISUS TEOSTATAVAD UURINGUD

☒ Liiklusuuringud ja -prognoos Teostada mahus, mis võimaldab arvutada

ristmiku läbilaskvust ja määrata

teenindustaset ning katte arvutamiseks

vajalikku koormussagedust.

☒ Kergliiklustee vajaduse hindamine Teostada vastavalt Transpordiameti

juhendile „Kergliikluse prognoosimise

juhend-2013“.

☒ Mürauuring Teostada mürauuring, mis võimaldab

selgitada välja müraleevendusmeetmete

vajaduse ja asukohad.

☒ Ulukiuuring Teostada ulukiuuring, mis võimaldab

välja selgitada olemasoleva ja

kavandatava transpordi ja loomade

liikumisteede vahelisi konfliktalasid ning

esitada leevendavaid meetmeid

elupaikade sidususe tagamiseks

☒ Arheoloogiline uuring Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus

mahus

5.12. KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE VAJADUS

☒ Keskkonnamõjude

eelhindamine

Enne ehitusloa andmist.

☐ Keskkonnamõju hindamine Enne ehitusloa andmist.

☐ Ei kohaldu

Koostas: Heino Väli, projekteerimise üksuse projektijuht

Lisad. 1. Projekteeritava teelõigu asukohaskeem

2. Eskiisjoonis (eraldi failina), mis on kätte saadav lingilt

https://tinyurl.com/yts6p82d

1

Tee ehituseks vajalike maade omandamise protseduur

Juhtudel, kui tee ehitusprojekti realiseerimiseks on vajalik täiendava teemaa omandamine,

koostatakse krundijaotuskava, kus näidatakse kinnistust vajaliku äralõike ulatus. Kinnisasja

omandamise menetlust reguleerib Kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus

(KAHOS). Järgnevalt on toodud maade omandamise etappide kirjeldus.

1. Maade omandamise menetluse alustamine Transpordiamet saadab omanikule kinnisasja omandamise menetluse alustamise teate.

Teatega soovime omanikult informatsiooni kinnisasjaga seotud ja kinnistusraamatusse

mitte kantud kolmandate isikute õigustest nagu ühisvara, rendi- ja üürilepingud ning

toetused jms. Samuti soovime kinnistuomaniku pangakonto numbrit. Lisaks määratakse

kinnisasja omanikule vastamise tähtaeg.

2. Kinnisasja omandamine kiirmenetluse korras Kui kinnisasja eeldatav väärtus (äralõike väiksus, piirkond) on alla 0,3 kordse

Statistikaameti avaldatud tehingule eelneva aasta (nelja viimase kvartali keskmine)

keskmisest brutokuupalgast (eeldavata maa väärtuse leiab maade omandamise menetluse

läbiviija), saadetakse omanikule pakkumine kinnisasja omandamiseks kiirmenetluse korras.

Kiirmenetluse tasu on fikseeritud, mis koosneb kiirmenetlustasust ja motivatsioonitasust

(0,8 kordne Statistikaameti avaldatud tehingule eelneva aasta (nelja viimase kvartali

keskmine) keskmine brutokuupalk).

NB. Nimetatud summad muutuvad vastavalt Statistikaameti avaldatud andmetele!

3. Hindamisaruanne kinnisasja tasu ja täiendava hüvitise määramiseks Transpordiamet tellib atesteeritud kinnisvara hindajalt (7.taseme vara hindaja kutse)

hindamisaruande kinnisasja väärtuse ja hüvitiste määramiseks. Hindajal on kohustus

tutvuda objektiga kohapeal ning kontakteeruda kinnistu omanikuga või esindajaga

kinnistuga seotud informatsiooni ja selgituste saamiseks (rendi-/üürilepingud, toetused

jms). Vajadusel on hindaja kohustatud selgitama omanikule või esindajale

hüvitisväärtusega seonduvat.

4. Hinnapakkumine kinnistu omanikule ja läbirääkimised Transpordiamet esitab kinnistuomanikule hinnapakkumise (pakkumine koosneb kinnisasja

tasust, motivatsioonitasust ja täiendavast hüvitisest asjaajamisega kaasnevate kulude eest)

kinnistust vajaliku äralõike omandamiseks Eesti Vabariigile. Kui läbirääkimiste tulemusena

saavutatakse omandamise osas kokkulepe, vormistatakse sellekohane lihtkirjalik kokkulepe

või loetakse kokkuleppeks omanikupoolset kirjalikku vastust. Kokkuleppe alusel

koostatakse Transpordiameti peadirektori (või volitatud isiku) või Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi käskkiri kinnisasja omandamise otsustamiseks.

5. Võlaõigusliku lepingu sõlmimine Läbirääkimiste kokkuleppele järgnevalt sõlmitakse notaris võlaõiguslik leping, millega

tasutakse omanikule 50% kinnistust tehtava äralõike maksumusest ja märgitakse ära

kinnistust võõrandatava äralõike hind ning mägitakse, et äralõike suurus võib mõõdistamise

käigus, kas suureneda või väheneda ning kinnistusraamatusse tehakse kanne „Eelmärge

kinnistu jagamise käigus moodustuva kinnistu omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks

2

Eesti Vabariigi kasuks“. PS: Võlaõigusliku lepingu allkirjastamisega annab kinnistu

omanik Transpordiametile õiguse alustada äralõikel ehitustegevusega.

6. Maakorraldustööd kinnistu jagamiseks Kinnisasja omandamise menetluse alustamisega tellib Transpordiamet kooskõlas

riigihangete seadusega maakorraldustööd kinnistute jagamiseks. NB: Transpordiametil, kui

menetluse läbiviijal on õigus kinnisasja omaniku eest teha kõiki kinnisasja jagamisega

seotud toiminguid ja esitada avaldusi.

7. Asjaõigusliku lepingu sõlmimine Kui kinnistud on jagatud ja Maa-ameti katastribüroos registreeritud, sõlmitakse kinnistu

omanikuga asjaõiguslik leping. Lepinguga toimub kinnistu jagamine, omandi üleandmine

Eesti Vabariigile ja tasutakse ülejäänud 50% kokkulepitud müügihinnast.

Transpordiamet tasub kinnistu jagamisega seotud notariaalsete lepingute sõlmimise,

kinnistu jagamise maakorraldustööde ja muud võimalikud tee ehitamiseks vajaliku äralõike

Eesti Vabariigile omandamise menetlusega kaasnevad kulud.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Lugupeetud kinnisasja omanik

Meie 26.01.2023 nr 8-1/21-365/2091-1

Riigitee 1 (E20) Tallinn‒Narva

km 16,7-26,5 asuva Maardu‒Jägala lõigu

rekonstrueerimise projekteerimistingimuste

menetlusse kaasamine

Transpordiamet algatas projekteerimistingimuste andmise menetluse riigitee 1 Tallinn‒Narva

(E20) km 16,7-26,5 asuva Maardu‒Jägala lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks.

Tee ehitustööd on teehoiukava kohaselt plaanis peale 2026. aastat.

Projekti eesmärk on riigitee 1 Tallinn‒Narva km 16,7-26,5 asuva Maardu‒Jägala lõigu

liiklusohutuse taseme tõstmine, Jõelähtme liiklussõlme projekteerimine (km 23,75-24,0),

põhimaantee ja seonduvate kõrvalmaanteede rekonstrueerimine, sh vajadusel piki- ja ristprofiili

korrigeerimine, sõiduradade laiendused, samatasandiliste ristumiste likvideerimine, tagasipöörete

sulgemine ja kogujateede võrgustiku kavandamine. Lisaks on eesmärgiks bussipeatuste

ohutustaseme tõstmine ja viimine kogujateedele, kergliiklusteede planeerimine, ülekäigukohtade

ohutumaks muutmine, rajatiste, sh olemasolevate sildade, truupide ja müratõkkeseinte seisukorra

hindamine (kas vajalik on säilitamine, renoveerimine või uue ehitamine) ning keskkonnameetmete

analüüs ja kavandamine.

Ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 31 lg 3 alusel esitame Teile kui puudutatud kinnisasja(de)

omanikule teadmiseks ja soovi korral arvamuse avaldamiseks projekteerimistingimuste eelnõu

(lisa 1). Palume Teie arvamus või ettepanekud esitada hiljemalt 12.02.2023 e-posti aadressile

[email protected].

Kui nimetatud tähtajaks ei ole arvamust esitatud ega ole taotletud tähtaja pikendamist, loetakse

EhS § 31 lõike 6 alusel, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta

arvamust avaldada.

Täiendavalt anname teada, et projekti tutvustav arutelu toimub 09.02.2023 kell 17:00

Jõelähtme Rahvamajas (Kivisilla tee 2, Jõelähtme). Arutelul tutvustatakse

projekteerimistingimuste lisaks olevat eskiislahendust ja soovi korral on võimalik küsida

täpsustavaid küsimusi.

Eskiisi joonis ja visualiseering on leitavad lingilt: https://tinyurl.com/yts6p82d .

Maantee ümberehitamine kavandatakse valdavalt olemasoleva teemaa (katastriüksuse) piirides,

kuid mõnes kitsamas kohas ei pruugi ümberehitatav teelõik mahtuda teemaale ja võib ulatuda ka

2 (2)

teega piirnevatele maaüksustele, sh Teile kuuluva(te)le kinnisasja(de)le. Võttes aluseks EhS § 26

lõike 5, teavitab Transpordiamet projekteerimistingimuste menetluse käigus Teid kui kinnisasja

omanikku, kelle kinnistu osas võib projekteerimistingimuste kehtestamine kaasa tuua kinnisasja

või selle osa avalikes huvides omandamise, sh sundvõõrandamise või selle suhtes sundvalduse

seadmise vajaduse. Tee ehituseks vajalike maade omandamise protseduur on kirjeldatud lisas 2.

Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Transpordiameti projekteerimise üksuse

projektijuhi Heino Väli poole (tel +372 51 79 470, e-post [email protected]).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heino Väli

projektijuht

projekteerimise osakonna projekteerimise üksus

Lisa: Lisa 1. Riigitee 1 Tallinn‒Narva km 16,7-26,5 asuva Maardu‒Jägala lõigu

projekteerimistingimused (eelnõu)

Lisa 1. Lisa. Asukohaskeem

Lisa 2. Tee ehituseks vajalike maade omandamise protseduur

5179470, [email protected]