SELETUSKIRI
maaeluministri määruse „Maaeluministri 29. juuli 2015. a määruse nr 76 „Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamise ja hoiu investeeringutoetus“ muutmine eelnõu juurde
1. Sissejuhatus
Maaeluministri määrus „Maaeluministri 29. juuli 2015. a määruse nr 76 „Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamise ja hoiu investeeringutoetus“ muutmine“ (edaspidi eelnõu) kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 132 lõike 2 alusel.
Eelnõuga pikendatakse maaeluministri 29. juuli 2015. a määruses nr 76 „Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamise ja hoiu investeeringutoetus“ (edaspidi määrus) toetuse saajate toetatava tegevuse elluviimise tähtaega. Muudatus on vajalik „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse“ tegevuse liigi 4.3 „Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamine ja hoid“ (edaspidi meede 4.3.2) rakendamiseks.
2022. aastal pöördus osa toetuse saajaid Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) ning Maaeluministeeriumi poole sooviga pikendada toetatavate tegevuste elluviimise tähtaega. Meetme 4.3.2 raames antava toetuse puhul pikendatakse toetatava tegevuse elluviimise tähtaega kõigil toetuse saajatel, kes taotlesid toetust kuuendas taotlusvoorus 2020. aastal ja kelle taotlus on rahuldatud, seniselt kahelt aastalt kahe aasta ja kuue kuuni ehk kuue kuu võrra. Toetatava tegevuse elluviimise tähtaja pikendamise põhjuseks on ehitusmaterjalide tarneraskused, ehitajate tööjõupuudus ning maaparanduslikeks tegevusteks sobimatud ilmastikuolud (2022. aasta talv oli lumerohke ja suvi põuane, mistõttu viibis ehitustööde tegemine). Tähtaja pikendamisel on eeldatud, et enamik toetuse saajaid on võimelised kavandatavad tegevused lõpuks ka ellu viima ja seeläbi saavutama toetuse andmise eesmärgid – sellega tagatakse toetusrahade parem ja täielikum ärakasutamine.
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna maaparanduse ja maakasutuse valdkonna juht Reena Osolin (625 6287,
[email protected]). Juriidilise ekspertiisi eelnõule tegi Maaeluministeeriumi õigusosakonna nõunik Kadri Jänes (625 6539,
[email protected]). Keeleliselt toimetas eelnõu Maaeluministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Laura Ojava (625 6523,
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõus tehtava muudatusega täiendatakse määruse § 24 lõigetega 15 ja 16. Eelnõuga võimaldatakse nendel toetuse saajatel, kellele määrati kuuendas taotlusvoorus toetust, kavandatud tegevuste elluviimine lõpetada olukorras, kus tegevuste elluviimise tähtpäev on lähiajal saabumas (04.03.2023), kuid kavandatud tegevused ei ole täielikult lõpetatud. Muudatus puudutab vaid neid toetuse saajaid, kes taotlesid toetust kuuendas taotlusvoorus 2020. aastal ning kelle taotluse on PRIA rahuldanud. See tähendab, et eelnimetatud toetuse saajad võivad viia toetatava tegevuse ellu, esitada investeeringu tegemist tõendavad dokumendid ja võtta investeeringuobjekti sihtotstarbeliselt kasutusse senise kahe aasta asemel kahe aasta ja kuue kuu (kokku 30 kuu) jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. Toetatava tegevuse elluviimise tähtaega pikendatakse seega ennetavalt kuue kuu võrra, et kavandatud tegevused jõutaks selle aja jooksul täielikult ka lõpetada, sest eelnõu koostamise ajaks (2023. aasta jaanuari alguseks) on toetus lõplikult välja makstud ainult üheksale toetuse saajale (kokku on 23 toetuse saajat). Neid toetuse saajaid, kellel on taotluste alusel kavandatavate tegevuste elluviimine pooleli, on 14. Lisaks on tähtaja pikendamisel lähtutud maaparandustööde tegemise eripärast: sobivaim aeg maaparandustööde tegemiseks on kevadest sügiseni.
Seega võimaldatakse nendel kuuenda taotlusvooru toetuse saajatel, kelle taotluse rahuldas PRIA 2021. aastal, taotluses esitatud tegevused ellu viia 2023. aasta sügiseks.
Eelnõuga täiendatakse määruse § 24 lõikega 16, mille kohaselt loetakse lõikes 15 nimetatud toetuse saaja puhul taotluse rahuldamise otsuses määratud tegevuse elluviimise tähtaeg pikenenuks kuue kuu võrra. Tegevuse elluviimise tähtaeg on taotluse rahuldamise otsuse üks osa, mida eelnõu kohaselt pikendatakse kõigile toetuse saajatele ühetaoliselt. Lõikega 15 tehtava muudatuse tõttu võib tekkida õiguslik ebaselgus määrusega võimaldatud pikema tähtaja ja haldusaktiga iga toetuse saaja jaoks kindlaks määratud toetuse andmise tingimuste vahel. Selleks, et vältida tarbetut töökoormust, mida tooks kaasa õigusselguse tagamiseks kõikide haldusaktide muutmine, on probleem lahendatud lõikes 16 esitatud õigusnormi abil, mis loeb tähtaja pikenenuks ka haldusaktides.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu väljatöötamisel võeti aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320–469), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487–548).
Nimetatud Euroopa Liidu õigusaktid on kättesaadavad Euroopa Liidu Teataja veebilehel http://eur-lex.europa.eu.
4. Määruse mõjud
Eelnõu muudatustel on positiivne mõju toetusrahade sihipärasele kasutamisele. See võimaldab tagada toetusrahade täielikuma ärakasutamise ja seeläbi toetuse andmise eesmärkide parema täitmise. Eelnõuga pikendatakse toetuse saajate jaoks toetatavate tegevuste elluviimise tähtaega, mis annab neile paindlikumad võimalused toetatavad tegevused lõpetada. Laiemalt vaadates on määrusel positiivne mõju ka ühistegevuse arengule maaparanduse valdkonnas.
Toetatava tegevuse elluviimise tähtaja pikendamine võib mõjutada meetme 4.3.2 puhul 14 toetuse saajat 23-st. Selle meetme kuuendas taotlusvoorus oli 23 toetuse saajat, kellele on toetust määratud kogusummas 4 887 569,04 eurot, millest 83% (4 043 481,47 eurot) on tänaseks välja makstud, sh üheksale toetuse saajale on toetus lõplikult välja makstud kogusummas 844 706,14 eurot (määratud toetusest 17%). Neid toetuse saajaid, kellel on taotluste alusel kavandatavate tegevuste elluviimine pooleli, on 14 ning seetõttu on toetus välja maksmata 842 638,77 euro ulatuses. Praeguse seisuga ei ole 23-st toetuse saajast üks toetuse saaja, kes taotles toetust summas 12 281,74 eurot (määratud toetusest 0,25%), esitanud ühtegi maksetaotlust ja tema puhul võib juhtuda, et see summa jääbki kasutamata. Seega võimaldab määruse muudatus tagada toetusrahade parema ja täielikuma ärakasutamise ning saavutada toetuse andmise eesmärgid.
Toetuse saaja halduskoormus tehtavate muudatuste tõttu ei suurene. Muudatus toob kaasa mõningase PRIA ning Põllumajandus- ja Toiduameti töökoormuse kasvu, sest maksetaotluste menetlusperiood pikeneb. Samas, kuna muudatus puudutab üldjuhul pigem väheseid toetuse saajaid ning menetlustoimingud, mida tuleb pikendatud ajavahemikul teha, ei ole oma iseloomult uued, siis võib hinnata muudatuse mõju pigem vähemoluliseks. Muudatuste tegemine loob põllumajandusettevõtjatest ja erametsamaa omanikest ning mittetulundusühingust ja maaparandusühistust toetuse saajatele paindlikumad tingimused, mis aitavad kaasa toetuse sihipärasele kasutamisele. Muudatused soodustavad maapiirkonna majanduskeskkonda ja aitavad seeläbi kaudselt kaasa maapiirkondade tööhõivele. Muudatused on vajalikud ja aitavad saavutada toetuse andmisega soovitud eesmärke.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulu ega -tulu.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Keskkonnaministeeriumile ja Rahandusministeeriumile.
Eelnõu esitatakse arvamuse andmiseks Põllumajandus- ja Toiduametile ning PRIA-le.