Kõrsa külas Uue-Uheka, Mihklikese ja Matsipõllu kinnistute detailplaneeringu koostamine

TORI VALLAVALITSUS

Pärnu mnt 12 Telefon 4451881 E-mail: [email protected]

Sindi linn Tori vald Registrikood 77000341

86705 PÄRNUMAA

Detailplaneeringu koostamisse

kaasatavad isikud ja koostöötegijad 04.04.2023 nr 6-2.1/1194

Detailplaneeringu koostamise algatamisest teatamine

Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lg 2, § 127 lg 1 ja 2 teatame Tori Vallavolikogu

22. märtsi 2023 otsusega nr 151 algatatud detailplaneeringust ja keskkonnamõjude

strateegilise hindamise mittealgatamisest Tori vallas Kõrsa külas Mihklikese ja

Matsipõllu kinnistutel.

Detailplaneeringuala hõlmab Tori vallas Kõrsa külas asuvad kinnistuid:

- Mihklike (80803:001:0712) - kinnistu pindala 24,99 ha, millest eelduslikult hõivab

päikeseelektrijaam 8,5 ha;

- Matsipõllu (80803:001:0559) - kinnistu pindala 45,47 ha, millest eelduslikult hõivab

päikeseelektrijaam 23 ha.

Tegemist on Sindi linna lähialal paikneva hajaasustusalaga, kus on valdavalt esindatud

põllumaad. Kinnistute maakatastri sihtotstarve on 100% maatulundusmaa, mida

kasutatakse heina- või põllumaana.

Ümbruskond on valdavalt väheasustatud põllu- ja metsamaa. Mitmes suunas asub

soiseid alasid ja raba (Kõrsa raba). Tori valla lähim tiheasustusala Sindi linn asub

linnulennult ca 800m kaugusel. Lähimad majapidamised asuvad kavandatud tegevuse

katastripiirist ca 30 m kaugusel, Mihklikese kinnistu sees paikneb üksik Tammiku

kinnistu (eluhoonega), kuivõrd päikeseelektrijaama ei kavandata kogu kinnistule, vaid

selle lõunapoolsesse ossa, jääb Tammiku eemale planeeritud päikeseelektrijaama

asukohast. Planeeritud päikesepargi alast jäävad majapidamised järgmistele

kaugustele: Tammiku kinnistu eluhooned ~700 m, Matsimõisa kinnistu eluhooned

~500 m kaugusel, Raba kinnistu eluhooned ~450 m kaugusel ning Tiigiäärse kinnistu

elamud ~750 m kaugusel. Lisaks paikneb ~750 m kaugusel elamuhoonega Nurme

kinnistu, kuid mis ei ole päikeseelektrijaama kinnistu piirinaabriks. Juurdepääs alale

on tagatud mööda Pärnu-Tori tugimaanteed nr 59 jääb kavandatud tegevus ca 1,2 km

kaugusele. Ligipääs alale on võimalik luua mööda kohalikke teid Kõrsa-Matsi tee (tee

nr 8080066) või Turbaraba teed (tee nr 8080069).

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Mihklikese ja Matsipõllu maaüksustele

määrata ehitusõigus päikesepaneelide paigaldamiseks. Kinnistutele on kavas

paigaldada päikesepaneelid koos tugikonstruktsiooniga, keskpinge alajaamad,

inventerid, kaablitrassid ja kommunikatsioonid. Päikeseelektrijaama püstitamisel on

eesmärgiks maksimeerida päikeseenergia tootmiseks kuluv maa.

Tori valla kehtiva üldplaneeringu (2009) kohaselt jääb kogu planeeritud tegevus

hajaasustusega alale, millele on määratletud juhtotstarve elamumaa, seejuures on

tegemist hajutatud elamuehituse aladega reservmaal. Elamumaadele ei ole kehtiva

üldplaneeringuga lubatud rajada muu iseloomuga ehitisi, sestap on tegemist

üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Taastuvenergiate (sh päikeseenergia)

temaatikat ei ole ÜP-s käsitletud.

Elamualade arendust antud piirkonnas hetkel ette pole näha, seda ei soovi ka

nimetatud kinnistute omanikud. Samas, kuna on tegemist hajaasustuspiirkonnaga ja

PEJ ei rajata kogu kinnistu ulatuses, on võimalik ka kinnistutele elukondlike hoonete

planeerimine, jätkata saab põllumajandustegevusega. Tootmismaa sihtotstarve

määratakse üksnes päikeseenergia tootmisseadme kasutusajaks. See tähendab, et kui

päikesejaama kasutusaeg lõppeb, määratakse maale taas maatulundusmaa sihtotstarve.

Pärnu maakonnaplaneeringu (2018) kohaselt on Pärnu maakonnas Eesti keskmisest

enam potentsiaali päikeseenergia kasutamiseks. Seejuures on maakonnaplaneeringus

sätestatud (2018):

- päikesepargid kavandada väheväärtuslikele või kasutusest väljalangenud aladele, nt

endised tööstuspargid, laudakompleksid.

Maakonnaplaneeringu kohaselt kattub valdav osa kavandatava tegevuse alast

väärtusliku põllumajandusmaaga.

Planeeringuga määratakse väärtuslikule põllumajandusmaale päikese abil elektrit

tootva taastuvenergia tootmisseadme paigaldamise korral tootmismaa sihtotstarve

üksnes päikeseenergia tootmisseadme kasutusajaks. See tähendab, et kui

päikesejaama kasutusaeg lõppeb, tuleb sellele maale määrata taas maatulundusmaa

sihtotstarve.

Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise

(KSH) eelhinnang, kus on analüüsitud järgmisi võimalikke planeeringualaga seotud

keskkonnamõjusid: pinnas, maa- ja loodusvarade kasutamine, jäätmeteke, põhja- ja

pinnavesi, õhk, valgus, müra ja vibratsioon, soojus, kiirgus, lõhn. Koostaja: Alkranel

OÜ (reg nr 10607878).

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu, paiknemist ja kasutust ei ole

oodata detailplaneeringu elluviimisel ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat

olulist keskkonnamõju, mis nõuaks täiemahulise keskkonnamõju strateegilise

hindamise läbiviimist. Kavandatava projektiga ei kaasne olulisi keskkonnamõjuga

tegevusi, mis kahjustaks keskkonnaseisundit või loodusvarade taastumisvõimet.

Kaasnevad võimalikud mõjud on lühiajalised ning ilmnevad vaid ehitusajal.

Avariiolukordade tõenäosus ehitustegevuse ja ekspluatatsiooni ajal on väike.

Planeeringualal ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid, küll aga paikneb

planeeritaval alal ühe linnuliigi leiukoht (mänguala) – teder. Lähtuvalt tedre väga

ebasoodsast seisundist Eestis, on vajalik PEJ projekteerimisel läbi viia tedre uuring,

millega selgitatakse välja ala kasutus, elupaiga/ mänguala nõudlus ning planeeringu

realiseeritavus, seejuures esitada vajadusel tingimused ja leevendavad meetmed PEJ

rajamiseks. Lähtuvalt KeA 16.02.2023 kirjast nr 6-2/23/1655-2 tuleb uuringut

(eksperthinnangu) läbiviiv ekspert kooskõlastada keskkonnaametiga.

Projektiala naabruses paikneb Natura loodusala – Pärnu jõe loodusala, I

kaitsekategooriasse kuuluva liigi leiukoht, sh projekteeritava püsielupaigaga ning II

kaitsekategooriasse kuuluva kanakulli leiukoht. Veidi eemale, ca 1,4 km kaugusele

jääb merikotka leiukoht ja püsielupaik (1,6 km kaugusele). Kavandatava tegevusega

kaasnev mõju on lühiaegne ning kaitsealale ja kaitstavatele liikidele olulist mõju ei

avalda.

Kavandatava tegevusega kaasnev võimalik mõju pinnasele ja põhjaveele piirdub

ehitusajaga. Alternatiivenergia elektrijaama ekspluatatsioonil ei kasutata

lisaenergiaressursse ning selle tegevusel ei eraldu heitmeid õhku ega pinnasesse.

Tegevusega ei kaasne müra, vibratsiooni, lõhna, valguse ega soojuse reostust, ega

mõjusid inimeste tervisele või heaolule, märgaladele või maavaradele. Piiriülene mõju

puudub.

Lähtudes KSH eelhinnangus ptk 3 esitatud võimalike keskkonnamõjude olulisuse

analüüsist ning esitatud kontrolltabelist, ei näe eelhinnangu koostaja vajadust

täismahus keskkonnamõju hindamise algatamiseks ja läbiviimiseks.

Lisauuringute vajadus selgub detailplaneeringu koostamise käigus.

Planeeringu materjalidega saab tutvuda Tori valla kodulehel

https://www.torivald.ee/korsa-kula-paikesepargi-dp

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Signe Rõngas

abivallavanem

Lisa: Detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH mittealgatamise otsus

Esitatud: Rahandusministeerium, Päästeamet, Keskkonnaamet, Transpordiamet,

Põllumajandus- ja Toiduamet, Maaeluministeerium, piirinaabrid, puudutatud isikud

Piret Kallas

planeerimisspetsialist

5198 4663 [email protected]

1

Kõrsa külla planeeritava päikeseelektrijaama

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

Töö tellija: Evecon OÜ

Töö koostaja: Alkranel OÜ

Projektijuht: Alar Noorvee (KMH litsents nr KMH0098)

Tartu 2022-2023

2

Publitseerimise üldised andmed:

• Töö koostatud: november 2022 - märts 2023. a.

• Koostajad (Alkranel OÜ):

o Alar Noorvee (Alkranel OÜ, keskkonnaeskpert),

o Terje Liblik (Alkranel OÜ, keskkonnakonsultant).

Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) – keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999

3

SISUKORD

SISSEJUHATUS ....................................................................................................................... 5

1. KAVANDATUD TEGEVUSE ISELOOMUSTUS .......................................................... 6

1.1 Tegevuse lühiiseloomustus, sh seosed paikkonnaga ................................................... 6

1.2 Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimis-dokumentidega ning lähikonna

praeguste ja planeeritavate tegevustega ................................................................................. 8

1.3 Asukoha keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus .............................................. 9

1.4 Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus, lõhn, energiakasutus ja jäätmeteke ............................. 10

1.5 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus............................ 10

1.6 Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht ..................................... 10

2. KAVANDATAVATEGEVUSE POOLT MÕJUTATAV KESKKOND ....................... 11

2.1 Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused.............................................................................................................................. 11

2.2 Maastik, geoloogia (sh radoon), maavarad, sh pinnavesi ......................................... 12

2.3 Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 võrgustik .............................................. 15

2.4 Kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad ............................................................ 16

3. HINNANG TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEVA MÕJU OLULISUSELE,

sh Natura 2000 alade eelhindamine ......................................................................................... 18

3.1 Kavandatava tegevuse mõjuala ulatus....................................................................... 18

3.2 Mõju kaitsealade kaitse-eesmärkide täitmisele ja kaitstavatele loodusobjektidele ja

liikidele ................................................................................................................................ 18

3.3 Natura 2000 alade eelhindamine ............................................................................... 23

3.3.1 Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja Natura 2000 alad, mida võidakse

mõjutada ........................................................................................................................... 24

3.3.2 Projekti või kava seos ala kaitsekorraldusega .................................................... 24

3.3.3 Kavandatava tegevusega mõjutatud Natura-alade kirjeldus .............................. 25

3.3.4 Natura 2000 alade eelhindamise tulemused ja järeldus ..................................... 25

3.4 Mõju pinna- ja põhjaveele (mh pinnasele) ................................................................ 25

3.5 Müra ja vibratsiooniga kaasnevad mõjud.................................................................. 26

3.6 Mõju õhukvaliteedile ja kliimale............................................................................... 26

3.7 Mõju maakasutusele, maastikule ja kultuuriväätustega aladele ................................ 27

3.8 Mõju märgaladele ...................................................................................................... 28

3.9 Mõju inimese tervisele ja heaolule ning elanikkonnale ning muud sotsiaal-

majanduslikud aspektid ........................................................................................................ 28

3.10 Muud küsimused (loodusvarade kasutamine (sh maa, muld jamaavarad), jäätmeteke,

valgus, soojus, kiirgus ja lõhn, õnnetuste risk, mõju piirkonna teistele tegevustele ja

mõjude kumulatiivsus) ......................................................................................................... 29

4

KOKKUVÕTE ........................................................................................................................ 32

KASUTATUD KIRJANDUS .................................................................................................. 34

5

SISSEJUHATUS

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (EH) objektiks on

Pärnu maakonnas Tori vallas Kõrsa külas (vt joonis 1.1) päikeseelektrijaama kavandamine

Uue-Uheka (80803:001:0711; pindala 18,01 ha), Mihklike (80803:001:0712; pindala 24,99

ha), Matsipõllu (80803:001:0559; pindala 45,47 ha) kinnistutele koos seda teenindavate

rajatiste ja taristuga.

Käesolevat eelhinnangut saavad eelkõige otsustajad (tegevuslubade andjad) kasutada täiendava

töövahendina päikeseelektrijaama kavandamisega seonduvates ja sellele eeldatavalt

järgnevates haldusmenetluse protsessides. KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning

sellest teavitamine toimub mh KeHJS alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta

küsida asjaomastelt asutustelt (kaasnev tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või kellel

võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu).

Eelhinnangu koostamisel lähtutakse mh Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest ja

väljakujunenud praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise

keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

⚫ ületada mõjuala keskkonnataluvust;

⚫ põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

⚫ seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 1

on esitatud olulise keskkonnamõjuga tegevused, mille puhul on keskkonnamõju hindamine

kohustuslik. Kõrsa külla kavandatav tegevus ei vasta ühelegi KeHJS § 6 lg 1 välja toodud

tegevusele, tegevus kuulub KeHJS § 6 lg 2 p 3 „energeetika“ alla, mille korral on vajalik anda

eelhinnang selgitamaks välja, kas tegevusega võib kaasneda oluline keskkonnamõju. Küll aga

puudub otsene seos Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruse nr 224 Tegevusvaldkondade,

mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1

§ 2 (Energeetika), kuivõrd selles loetelus ei ole esitatud päikeseelektrijaama, kui

tegevusvaldkonda, mille puhul tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang.

Detailplaneeringuga hõivatakse 88,47 ha ulatuses maatulundusmaadele jäävaid kinnistuid.

KeHJS § 33 lg 2 p 3 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise

vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering

planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud juhul. Planeerimisseaduse § 142 lg

1 p 1 sätestab, et kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on

üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine. Eelnevast lähtuvalt

viiakse detailplaneeringualal läbi keskkonnamõju eelhinnang.

Dokumendi koostamisel lähtutakse mh juhendist „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja

tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin Kutsar (2018), tellis Keskkonnaministeerium) ja

eelhinnangu ülesehitamisel arvestatakse ka dokumenti „Keskkonnamõju hindamise

eelhinnangu andmise juhend” (Keskkonnaministeerium, 2017). KSHEH tellijaks on Evecon

OÜ. KSH eelhinnangu koostajateks on OÜ Alkranel keskkonnaekspert Alar Noorvee (KMH

litsents nr KMH0098) ja keskkonnakonsultant Terje Liblik.

6

1. KAVANDATUD TEGEVUSE ISELOOMUSTUS

1.1 Tegevuse lühiiseloomustus, sh seosed paikkonnaga

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise (KSH) eelhinnangu (EH) objektiks on Pärnu

maakonnas Tori vallas Kõrsa külas (vt joonis 1.1) päikeseelektrijaama (eeldatav asukoht

kinnistutel esitatud joonisel 1.2) kavandamine kinnistutele:

- Uue-Uheka (80803:001:0711) - kinnistu pindala 18,01 ha, millest eelduslikult hõivab

päikeseelektrijaam 8,1 ha;

- Mihklike (80803:001:0712) - kinnistu pindala 24,99 ha, millest eelduslikult hõivab

päikeseelektrijaam 8,5 ha;

- Matsipõllu (80803:001:0559) - kinnistu pindala 45,47 ha, millest eelduslikult hõivab

päikeseelektrijaam 23 ha.

Tegemist on Sindi linna lähialal paikneva hajaasustusalaga, kus on valdavalt esindatud

põllumaad. Kõigi kolme kinnistu puhul on maakatastri sihtotstarve 100% maatulundusmaa,

mida kasutatakse heina- või põllumaana.

Joonis 1.1. Kavandatava päikeseelektrijaama asukoht, kinnistud tähistatud rohelisega (Alus:

Maa-amet, 2022).

7

Joonis 1.2. Kavandatava päikeseelektrijaama asukoht, paiknemine kinnistutel tähistatud

helesinisega (Allikas: Evecon OÜ; Alus: Maa-amet, 2022).

Kinnistutele on kavas paigaldada päikesepaneelid koos tugikonstruktsiooniga, keskpinge

alajaamad, inventerid, kaablitrassid ja kommunikatsioonid. Päikeseelektrijaama püstitamisel

on eesmärgiks maksimeerida päikeseenergia tootmiseks kuluv maa. Ühe päikesepaneeli

suurimaks kiiritusvõimsuseks on ca 1000 W/m2, võimsus kehtib Eesti laiuskraadidel, kui päike

paistab selgest taevast risti päikesepaneeli pinnale. Kuna päikesepaneelide pidev asendi

muutmine risti vastu päikest on omanikele keeruline ning kulukas, on leitud optimaalne

lahendus (Hemeltron OÜ, 2011). Eestis on optimaalseks päikesepaneelide

paigalduskaldenurgaks maapinna suhtes 30-40°, mis tagab maksimaalse summaarse

tootlikkuse aastas. Kui päikesepaneelid paigaldada +/-20 kraadi võrra erinevalt optimaalsest,

siis aastase tootlikkuse erinevus ei ole märkimisväärne (üldjuhul alla 5%) (Energiapartner,

2022). Eesti kliimas on kõige mõistlikum paigaldada päikesepaneelid suunaga lõunasse

(eemale tugimaanteest).

8

Päikeseelektrijaamu võib paigaldada erinevatele pindadele – katused, hoone seintele,

maapinnale jms. Päikesepaneelid on enamasti tumedat värvi, mistõttu muutuvad nad otsese

päikeseenergia käes olles kuumaks, millega kaasneb tootmisefektiivsuse langus. Maapinnale

paigaldamine võimaldab aga päikeseelektrijaamale head jahutust, mis tõstab selle

tootmisefektiivsust. Maapinnale paigaldatav päikeseelektrijaam koosneb enamasti neljast

komponendist (Taastuvenergia, 2018):

• päikesepaneelid;

• võrguinventer;

• tootmisandmete kajastamine portaalis;

• päikesepaneelide paigaldamise raam.

Elektrijaama päikesepaneelid paigaldatakse tehasetootelistest detailidest, mis kinnitatakse

teraskonstruktsioonile, viimane ankurdatakse maapinda.

1.2 Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimis-dokumentidega ning

lähikonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Tori valla omavalitsusüksus moodustati haldusreformi tulemusena pärast 2017. aasta kohaliku

omavalitsuse volikogude valimisi senise Are, Sauga, Tori valdade ja Sindi linna ühinemisel.

Uue omavalitsusüksuse kogu territooriumi hõlmav Tori üldplaneering (ÜP; koostamisel)

algatati 2018. aastal, kuid on on käesoleva KSH eelhinnangu koostamise ajal alles eskiisi

väljatöötamise faasis, seega sellest kindlaid seoseid välja tuua siinkohal ei saa. ÜP koostamise

edasistes faasides täpsustatakse väärtuslike põllumajandusmaade piire ja määratakse

võimalusel põllumajandusmaadele täiendavad kasutust ja ehitustegevust reguleerivad

tingimused. Samuti määratletakse koostatava üldplaneeringuga päikese-eelektrijaamade

üldised tingimused.

Kavandatav tegevus jääb endise Tori valla territooriumile ja kuni uue üldplaneeringu

kehtestamiseni rakendatakse varasemates dokumentides sätestatut. Tori valla üldplaneeringu

(2009) kohaselt jääb kogu planeeritud tegevus hajaasustusega alale, millele on määratletud

juhtotstarve elamumaa, seejuures on tegemist hajutatud elamuehituse aladega reservmaal.

Elamumaadele ei ole kehtiva üldplaneeringuga lubatud rajada muu iseloomuga ehitisi, sestap

on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Taastuvenergiate (sh päikeseenergia)

temaatikat ei ole ÜP-s käsitletud.

Pärnu maakonnaplaneeringu (2018) kohaselt on Pärnu maakonnas Eesti keskmisest enam

potentsiaali päikeseenergia kasutamiseks. Seejuures on maakonnaplaneeringus sätestatud

(2018):

- päikesepargid kavandada väheväärtuslikele või kasutusest väljalangenud aladele, nt

endised tööstuspargid, laudakompleksid.

Maakonnaplaneeringu kohaselt kattub valdav osa kavandatava tegevuse alast väärtusliku

põllumajandusmaaga.

Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 (2017) sätestab energiamajanduse eesmärgiks toota

elektrit mahus, mis rahuldab Eesti tarbimisvajadust, ning arendada mitmekesiseid, erinevatel

energiaallikatel põhinevaid väikese keskkonnakoormusega jätkusuutlikke tootmis-

tehnoloogiaid, mis võimaldavad toota elektrit ka ekspordiks. Eesmärk on arendada Eesti

9

energiatarvet rahuldavat energiatootmist, mis kasutaks erinevaid energiaallikaid. Eelistatud on

need tootmisviisid, mis koormavad võimalikult vähe keskkonda

Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (2017) üldeesmärk on tagada tarbijatele

turupõhise hinna ning kättesaadavusega energiavarustus, mis on kooskõlas Euroopa Liidu

pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, samas panustades Eesti majanduskliima

ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu. Selle tulemusel

peaks taastuvatest energiaallikatest elektri tootmine moodustama 2030. aastaks 50%

sisemaisest elektri lõpptarbimisest ning 80% Eestis toodetud soojusest toodetama taastuvate

energiaallikate baasil. Kütusevabade energiaallikate osakaal lõpptarbimises peaks aastal 2030

moodustama vähemalt 10%. Päikeseenergia kasutus väikelahendustes suureneb prognooside

järgi aastaks 2050 kuni 100 MW võrra, kattes elektritarbimise vajadusest ca 1%.

Eesti riiklikus energia- ja kliimakavas aastani 2030 (2019) on Eesti peamiste energia- ja

kliimapoliitika eesmärkide ja nende täitmise meetmete hulgas toodud taastuvelektri osakaalu

tõstmine 40%-ni. Selleks rakendatakse tootmismahtude kasvu tuulenergeetikas (nii maismaa-

kui ka meretuuleparkide näol), päikeseenergeetikas ja puitkütuste kasutusel ning hüdro-

pumpjaamade rajamisega. Taastuvenergiatehnoloogiate panus taastuvenergia eesmärkide

kujunemiskõverasse sektorite põhiselt peaks päikeseenergeetika osas tõusma 2020. aasta

100 MW-lt 2030. aastaks 415 MW-ni. Kavas rõhutatakse kohalike omavalitsuste rolli olulisust

taastuvenergia arendamisel, sh tuule- ja päikeseenergia arendamiseks sobilike maa-alade

planeerimine, saavutamaks ühiseid riiklikke taastuvenergia eesmärke.

Vabariigi Valitsuse koalitsioonileppe1 järgi on eesmärgiks jõuda 2030. aastaks 65%-lise

taastuvenergia osakaaluni energia summaarsest lõpptarbimisest. Lisaks energia summaarsele

lõpptarbimisele on seatud ka riiklikud alameesmärgid. Alameesmärke on kolm: elektrienergia

osakaal summaarsest lõpptarbimisest (100%), osakaal transpordis (14%) ning

soojusmajanduses (63%).

1.3 Asukoha keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus

Peatüki koostamisel on arvestatud käesoleva töö ptk-s 1, juhendmaterjalides ning avalikult ja

erialaselt kasutatavates andmebaasides (sh EELIS, Eesti Looduse Infosüsteem –

Keskkonnaregister: Keskkonnaagentuur (07.11.2022. a), Maa-ameti kaardirakendus,

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kaardirakendus jt) sisalduvat teavet.

Kavandatav päikeseelektrijaama ala asub Tori vallas Kõrsa külas. Ümbruskond on valdavalt

väheasustatud põllu- ja metsamaa. Mitmes suunas asub soiseid alasid ja raba (Kõrsa raba). Tori

valla lähim tiheasustusala Sindi linn asub linnulennult ca 800m kaugusel.

Juurdepääs alale on tagatud mööda Pärnu-Tori tugimaanteed nr 59 jääb kavandatud tegevus ca

1,2 km kaugusele. Ligipääs alale on võimalik luua mööda kohalikke teid Kõrsa-Matsi tee (tee

nr 8080066) või Turbaraba teed (tee nr 8080069).

Kuigi kavandatava tegevuse mõjuala piirdub päikesepargi tarbeks kavandatud ala ja

kinnistupiiridega, on olemasoleva olukorra kirjeldamisel arvestatud mõnevõrra laiema alaga.

1 Eesti Reformierakonna, Isamaa Erakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koostöölepingu, aastateks 2022-

2023: osa IV „Energeetika ja elektriturureform“: punkti 1 „Kiirendame taastuvelektrile üleminekut ja seame

eesmärgiks, et aastal 2030 toodetakse Eestis sama palju taastuvelektrit, kui on meie aastane tarbimise kogumaht.“.

10

1.4 Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus, lõhn, energiakasutus ja jäätmeteke

Päikeseelektrijaama rajamisel/ehitamisel võib kaasneda vähene müra ja vibratsioon.

Vähendamaks võimalikke häiringuid on ehitustööd planeeritud päevasele ajale. Sellest

tulenevalt ei ole ette näha ka valgusreostust.

Kavandatava päikeseelektrijaama rajamisega kaasneb paratamatult energiakasutus

(ehitusmasinad) ja jäätmeteke ning ehitusseadmete kasutusel tuleb arvestada võimalike

õhuheitmetega. Ehitustegevuse käigus tekkivad jäätmed antakse üle vastavat jäätmeluba

omavale ettevõttele.

Eelpool kirjeldatud keskkonnamõju avaldavad tegurid taanduvad peale ehitustegevust.

Elektrijaama kasutusajal ei esine müra, vibratsiooni, heidet välisõhku ega ka veekeskkonda,

valgusreostust ega jäätmete teket. Samuti ei esine elektrijaama kasutusajal sisuliselt

energiakasutust (eeskätt kasutatakse energiat vaid hooldus- ja jälgimistegevuseks kohale

tulekuks).

Päikeseelektrijaama rajamise ja kasutamise ajal ei ole ette näha tegevusi, mis põhjustaksid

soojuse, kiirguse või lõhna teket.

1.5 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus

Planeeritava tegevusega kaasneda võivad võimalikud avariiolukorrad piirduvad enamasti

ehitusprotsessiga – leke transpordivahenditest ja ehitusseadmetest. Kuna aga tööde teostamisel

kasutatakse korras masinaid ja ehitusseadmeid, siis on avariiolukordade teke antud olukorras

vähetõenäoline.

Lähim veekogu (Pärnu jõgi) asub ca 400 meetri kaugusel, lähim märgala Kõrsa raba, paikneb

ca 30 m kaugusel. Ehitusplats peab olema varustatud absorbentmaterjalidega, mida kasutada

seadmetest tulenevate võimalike lekete likvideerimiseks.

Kaaluda tuleks välisperimeetrite markeerimist. Markeerimine piirdeaiaga hoiab ära võimalike

õnnetuste teket, nagu näiteks inimeste/ loomade liikumine planeeritaval ala, seeläbi end

päikesepaneelide nurkadega vigastades.

1.6 Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht

Kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetused võivad antud piirkonnas olla seotud eelkõige

erakordselt suurte üleujutustega ning erakordselt tugevate tormidega.

Kavandatavale päikeseelektrijaamale lähim hüdromeetriajaam asub Oore külas Pärnu jõel,

kavandatud alast linnulennult 6,6 km kaugusel. Oore hüdromeetriajaama (Jaama „0“ 5,6 m

EH2000) andmeil on Pärnu jõe veetase pikaajaliste vaatluste (aastatel 1923 – 2021. a)

keskmisena 70 cm (6,3 m EH2000). Jõe kõrgeim veetase oli Oorel aastal 1926, mil see ulatus

548 cm kõrgusele (11,08 m EH2000).

11

Kavandatud tegevusega ala Jõele lähima kinnistu kõrgus Maa-ameti (2022) kohaselt on 10 m

(EH2000), kinnistute keskmised kõrgused jäävad üle 11 m (EH2000). Kuna päikesepaneelid

ei paikne otse vastu maapinda, siis on tagatud, et päikeseelektrijaama ei ole ala üleujutamist

ette näha suurte üleujutuste korral.

Erakordselt tugevad tormid võivad omada ohtu tugikonstruktsioonide püsimisele maapinnas.

Tormide esinemise võimalikkusega arvestatakse projekti koostamisel ja tugikonstruktsioonide

ankurdamisel.

2. KAVANDATAVATEGEVUSE POOLT MÕJUTATAV

KESKKOND

Kuigi kavandatava tegevuse mõjuala piirdub kinnistupiiridega, on olemasoleva olukorra

kirjeldamisel arvestatud mõnevõrra laiema alaga ehk ca 200-300 meetrit kinnistupiiridest.

2.1 Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused

Planeeritud päikesepargi rajamiseks planeeritud kinnistutega piirnevad kinnistud on esitatud

järgnevas tabelis (tabel 2.1). Paksus kirjas on toodud need kinnistud, mis piirnevad planeeritava

päikesepargiga. Lähimad majapidamised asuvad kavandatud tegevuse katastripiirist ca 30 m

kaugusel, Mihklike kinnistu sees paikneb üksik Tammiku kinnistu (eluhoonega) , kuivõrd

päikeseelektrijaama ei kavandata kogu kinnistule, vaid selle lõunapoolsesse ossa, jääb

Tammiku eemale planeeritud päikeseelektrijaama asukohast. Planeeritud päikesepargi alast

jäävad need järgmistele kaugustele: Tammiku kinnistu eluhooned ~700 m, Matsimõisa kinnistu

eluhooned ~500 m kaugusel, Raba kinnistu eluhooned ~450 m kaugusel ning Tiigiäärse

kinnistu elamud ~750 m kaugusel. Lisaks paikneb ~750 m kaugusel elamuhoonega Nurme

kinnistu, kuid mis ei ole päikeseelektrijaama kinnistu piirinaabriks.

Tabel 2.1. Kavandatud tegevusega piirnevad kinnistud. Paksus kirjaga on märgistatud need

kinnistud, mis piirnevad kavandatava päikeseelektrijaamaga.

Lähiaadress Katastriüksuse tunnus Maakasutuse sihtotstarve Pindala

Taali metskond 5 56801:005:0277 Maatulundusmaa 28107100

Krooti 80803:001:1019 Maatulundusmaa 39100

Raba 80803:001:1021 Maatulundusmaa 98500

Kuke 56801:005:0291 Maatulundusmaa 73000

Matsi 56801:005:0044 Maatulundusmaa 141600

59 Pärnu-Tori tee 80803:001:0283 Transpordimaa 344300

Veski 80803:001:0319 Tootmismaa 16113

Mihkli 80803:001:0324 Maatulundusmaa 295600

Tammiku 80803:001:0382 Elamumaa 9240

Uuekuke 80803:001:0473 Maatulundusmaa 137700

8080066 Kõrsa-Matsi tee T3 80803:001:0563 Transpordimaa 1244 Matsimõisa 80803:001:0557 Elamumaa 17984

Matsivälja 80803:001:0561 Maatulundusmaa 65300

Matsioja 80803:001:0558 Maatulundusmaa 55200

12

Lähiaadress Katastriüksuse tunnus Maakasutuse sihtotstarve Pindala

Veski pumpla 80803:001:0658 Tootmismaa 276

Taali metskond 114 56801:005:0126 Maatulundusmaa 534600

Põllu-Uheka 80803:001:0709 Maatulundusmaa 69600

Lähim tiheasustusala, Sindi linn, asub planeeritud päikeseelektrijaama alast ca 1500 m

kaugusel lääne-loode suunal. Piki kohalikku teid ja Pärnu-Tori tugimaanteed nr 59 jääb

kavandatud tegevus Sindi linnast ca 2 km kaugusele. Ligipääs alale on võimalik luua mööda

kohalikke teid Kõrsa-Matsi tee (tee nr 8080066) või Turbaraba teed (tee nr 8080069).

Mihklikese kinnistu piirneb põhja suunalt riigi tugimaanteega nr 59 Pärnu-Tori, kuid

kavandatav päikeseelektrijaama ala jääb ca 1 km kaugusele tugimaanteest nr 59.

Koostamisel oleva Tori valla üldplaneeringu (algatatud Tori Vallavolikogu otsusega 18.

oktoober 2018 nr 114) eskiislahendus on koostamisel, mistõttu ei ole teada piirkonna

perspektiivseid maakasutuse juhtotstarbeid või arengusuundi.

2.2 Maastik, geoloogia (sh radoon), maavarad, sh pinnavesi

Kavandatav päikeseelektrijaamale lähim veekogu on Pärnu jõgi, mis asub ca 400 meetri

kaugusel, lähim märgala paikneb ca 30 m kaugusel (Kõrsa raba) Kuna päikeseelektrijaam ise

heitmeid ei tekita, on ainuke oht seotud ehitustegevusega. Ehitustegevusel võib transpordiks

kasutatavatelt masinatelt lekkida kütust või õlisid.

Maa-ameti kaardirakenduse (2022) alusel jääb kogu kavandatav tegevus maaparandushoiualale

(KPO8986134), kus paikneb maaparandust reguleeriv võrk (maaparandussüsteemi kood:

6112350010110). Kavandatud päikeseelektrijaama alast ca 450 m kaugusel põhja suunas

paikneb maaparandusehitis VIIRAKÜLA (eesvoolu kogupikkus 1,88 km;

maaparandussüsteemi kood: 6112350010110/001; valgala alla 10 km2) ja ala kattub

maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu alaga KÕRSA I (reguleeritava võrgu kogupindala

147,6 ha; maaparandussüsteemi kood: 6112350010110/002). Maaparandussüsteemi eesvool

saab alguse Kõrsa turbatootmisbaasi lähialal paiknevast kraavist, mis kulgeb üle kavandatava

tegevuse kinnistuid ning suubub Pärnu jõkke.

13

Joonis 2.1 Maaparandusehitise reguleeriv võrk (pruuniga tähistatud) kaetud alad,

maaparandusehitise eesvool (tumesinine joon), maaparandusehitise kollektoreesvool (peened

helesinised jooned), riigi poolt korras hoitavad eesvoolud (tähistaud punase viirutusega). Alus:

Maa-amet, 2022.

Planeeritud tegevusala ei kattu maardla aladega.

Kavandatava tegevusala muldkatte moodustavad valdavalt gleimullad, gleistunud mullad (Go;

GI; LkIg; LkG; KIg) (vt ka joonis 2.2). Kinnistutele jäävad mullad iseloomustavad head

põllutüübilised omadused (Astover, 2005). Viimast kinnitab ka maakonnaplaneeringu ja PRIA

andmestik, mille kohaselt on ala kaetud väärtusliku põllumajandusmaaga.

14

Joonis 2.2. Kavandatava tegevuse kinnistutel (märgitud lillaga) ja sellele kavandatud

päikeseelektrijaama alal (märgitud musta täpitusega) paiknevad ja seda ümbritsevad mullad.

Alus: Maa-amet, 2022.

Eesti põhjavee kaitstuse kaardi (Keskkonnaportaal, 2001) kohaselt jääb väike osa planeeritud

päikeseelektrijaamast (kirde nurk) nõrgalt kaitstud põhjaveega alale, valdav osa alast aga

keskmiselt kaitstud põhjaveega aladele (vt ka joonis 2.3).

Joonis 2.3. Väljavõte Keskkonnaportaali (2022) „Andmed ja kaart“ teemalehelt

detailplaneeringualal ja selle vahetus läheduses.

15

Lähtuvalt Looduskaitseseaduse § 38 lg 1, ehituskeeluvöönd üle 25 ruutkilomeetri suuruse

valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 50 meetrit. Kuivõrd Pärnu jõe valgala

pindala on 6836,5 km², siis kehtib 50 m ehituskeeluvöönd. Ranna või kalda ehituskeeluvööndis

on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud.

Vastavalt Looduskaitseseaduse § 35 lg 2 on ehituskeelu- ja piiranguvööndite laiuse arvestamise

lähtejoon ruumiandmete seaduse kohaselt Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud

veekogu piir (tavaline veepiir). Vastavalt sama paragrahvi lõikele 3 määratakse suurte

üleujutusaladega siseveekogudel kõrgveepiir korras, mille kehtestab valdkonna eest vastutav

minister määrusega.

Keskkonnaministri 28.05.2004. a määruse nr 58 Suurte üleujutusaladega siseveekogude

nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord kohaselt ei kuulu Pärnu jõgi

suure ületujutusalaga siseveekogude nimistusse.

Vastavalt Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 kohaselt on kallasraj alaius

laevatatavatel veekogudel 10 m, st Pärnu jõel kallasraja laius 10 m. Suurvee ajal, kui kallasrada

on üle ujutatud, on kallasrajaks 2 m laiune kaldariba veeseisu piirjoonest, mida mööda võib

vabalt ja takistamatule veekogu ääres liikuda. Veeseaduse § 118 kohaselt moodustatakse vee

kaitsmiseks hajureostuse eest ja veekogu kallaste uhtumise vältimiseks veekogu kaldale

veekaitsevöönd, mis Pärnu jõel on 10 m.

Jõele lähim päikesepargi ala on planeeritud ca 1,4 km kaugusele. Seega on päikeseelektrijaam

kavandatud väljapoole Pärnu jõe veekaitse-, ehituskeelu- ja piiranguvööndeid. Kavandatud

päikeseelektrijaama ala on ca 450 m kaugusel VIIRAKÜLA eesvoolust, mis tähendab, et

kavandatud ala jääb ka väljapoole maaparandussüsteemi eesvoolu ehituskeeluvööndit.

2.3 Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 võrgustik

Mihklikese kinnistu piirist ca 400 m kaugusele, kuid kavandatud päikesepargi alast ca 1,4 km

põhja suunda jääb Pärnu jõe hoiuala (KLO2000293), mis on Natura 2000 võrgustikku

hõlmatud Pärnu jõe loodusalana (EE0040345). Päikeseelektrijaama arendusalast (vt joonis 2.4

musta täpitusega ala) kirde suunda jääb enam kui 7 km kaugusele Kuiaru looduskaitseala

(KLO1000575), mis on Natura 2000 võrgustikku hõlmatud Kuiaru loodusalana (EE0040320).

Matsipõllu kinnistu piirist jääb enam kui 9 km kaugusele kagu suunda lähim kaitseala Soomaa

rahvuspark (KLO1000269), mis on Natura 2000 võrgustikku hõlmatud Soomaa loodusalana

(EE0080574) ja Soomaa linnualana (EE0080574). Uue-Uheka kinnistust edela suunda jääb

lähima hoiualana enam kui 7,5 km kaugusele Reiu jõe hoiuala (KLO2000294), mis on Natura

2000 võrgustikku hõlmatud Reiu jõe loodusalana (EE0040384).

Kavandatud tegevusalale jääb III kaitsekategooriasse kuuluva liigi teder (Tetrao tetrix)

leiukoht. Ala vahetuslähedusse, vahetult Matsipõllu kinnistu piiri äärde, II kaitsekategooriasse

kuuluva kanakulli (Accipiter gentilis) leiukoht ning 30 m lõunapoole jääb hulgaliselt III

kaitsekategooriasse kuuluvate liikide leiukohti – rüüt (Pluvialis apricaria), sookurg (Grus

grus), teder (Tetrao tetrix), suurkoovitaja (Numenius arquata), punaselg-õgija (Lanius

collurio), punajalg-tilder (Tringa totanus), mudatilder (Tringa glareola), soo-loorkull (Circus

pygargus), jõgitiir (Sterna hirundo) lisaks lindudele ka III kaitsekategooriasse kuuluva putuka

leiukoht – valgelaup-rabakiil (Leucorrhinia albifrons).

16

Vahetult kavandtaud päikeseelektrijaama (kinnistu) piiri kõrval paikneb Kõrsa niidurüdi

püsielupaik (KLO3002720). Ala kattub suures osas Kõrsa raba alaga. Ca 4 km kaugusele edela

suunda jääb projekteeritav Kildemaa metsise püsielupaik (PLO1000583). Kõrsa raba on lisaks

I kaitsekategooriasse kuuluva liigi, niidurüdi leiukohale ka II kaitsekategooriasse kuuluvate

väikeluige (Cygnus columbianus bewickii) ja mustsaba-vigle (Limosa limosa) leiukohaks.

Lähimad kaitsealused taimeliigid paiknevad planeeritud tegevusalast ca 1,8 km lõunasuunal

Kõrsa raba piirialadel - kuradi-sõrmkäpp (Dactylorhiza maculata), sookäpp (Hammarbya

paludosa).

Järgneval joonisel on esitatud looduskaitseliste objektide paiknemine koostatava DP lähialala.

Joonis 2.4. Kavandatava tegevuse paiknemine (katastriüksused) ning lähimad

looduskaitselised objektid. DPga hõivatud katastriüksused (lilla); eelduslikult

päikesepaneelidega kaetud ala (must täpitus). Alus: Maa-amet, 2022; EELIS (Eesti looduse

infosüsteem), Keskkonnaagentuur, 2022.

2.4 Kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad

Kultuurimälestisi kavandatud tegevuse alal ei paikne. Kavandatud päikeseelektrijaamale (vt

joonis 2.4 musta täpitusega ala) lähim kultuurimälestis paikneb põhja suunal, Pärnu jõe kaldal

ca 1,4 km kaugusel (Kalmistu; reg nr 11826). Lähim pärandkultuuriobjekt, Taali vallamaja,

paikneb ca 1 km kirde suunal. Järgneval joonisel on esitatud kultuuri väärtuste, sh

pärandkultuuriobjektide paiknemine koostatav detailplaneeringu lähialal.

17

Joonis 2.5. Kavandatava tegevuse vahetusläheduses paiknevad kultuurimälestised koos piiranguvööndiga (vasakul) ning pärandkultuuriobjektid

(paremal). Alus: Maa-amet, 2022.

18

3. HINNANG TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEVA

MÕJU OLULISUSELE, sh Natura 2000 alade eelhindamine

3.1 Kavandatava tegevuse mõjuala ulatus

Kavandatud tegevus on planeeritud Pärnumaale Tori valda Kõrsa külla. Arvestades

kavandatava tegevuse iseloomu ja selle mahtu, ei kaasne sellega (riigi)piiriülest

keskkonnamõju. Enamus tegevusega kaasnevatest keskkonnamõjudest jäävad projektiala

piiridesse ning on oma olemuselt lühiajalised, taandudes ehitustegevuse lõppedes.

Küll aga on, mõjuala ulatus on kavandatava tegevuse alast mõnevõrra suurem müra ja

maastikuilme osas. Ehitustegevuse käigus võib levida müra naaberkinnistutele. Mõju

maastikuilmele – tegevuse asukoht on tõenäoliselt nähtav kohalikelt teedelt - Kõrsa-Matsi tee

(tee nr 8080066) või Turbaraba teelt (tee nr 8080069).

Sellegipoolest kaasub tegevusega laiem positiivne keskkonnamõju – taastuvenergia

kasutuselevõtuga väheneb fossiilsete kütuste kasutamise vajadus elektrienergia tootmiseks,

misläbi väheneb pikas perspektiivis ka kasvuhoonegaaside paiskumine atmosfääri.

Järgnevates peatükkides käsitletakse mõjutatava keskkonna ning kavandatava tegevusega

vahelisi seoseid ning kaasuvaid olulisi keskkonnamõjusid.

3.2 Mõju kaitsealade kaitse-eesmärkide täitmisele ja kaitstavatele loodusobjektidele ja

liikidele

Kavandatava tegevuse vahetusläheduses, ca 70 m kaugusel asuva Kõrsa raba, alal paikneb I

kaitsekategooriasse kuuluva liigi niidurüdi (Calidris aplina schinzii) leiukoht ja Kõrsa

niidurüdi püsielupaik (KLO3002720). Niidurüdi kaitse-tegevuskava (2018) kohaselt pesitseb

lind niisketel, madalmurustel rannarohumaadel, vähesel määral ka madala taimestikuga

älverabades. Soodes pesitsevad rüdid raba lagedas mudases osas, kus kasvab madal taimestik

(nt nokkheinad) ja esineb sageli helofüüte (ubalehte, tarnasid), mis viitab põhjaveetoitele

(Niidurüdi (Calidris aplina schinzii) kaitsetegevuskava, 2018). Kaitsetegevuskava (2018)

kohaselt on pesitsusalal kriitiliseks ohuteguriks maastiku muutused ning pesarüüste.

Kavandatav tegevusala jääb niidurüdi leiukohast (rabast) eemale, mis tähendab, et kavandatav

tegevus ei too pesitsusalal kaasa maastiku muutuseid. Päikeseparkide eelistamine ning

rajamine, vähendab kliimamuutustest tulenevaid mõjusid, kuivõrd vähendatakse nt põlevkivist

elektritootmiseks lähtuvaid saasteid (kliimamuutuseid). Eelnevast lähtuvalt ebasoodsaid

mõjusid niidurüdi leiukohale ette näha ei ole.

Veidi eemal, ca 1,7 km kaugusel paikneb I kaitsekategooriasse kuluva liigi merikotka

(Haliaeetus albicilla) püsielupaik, leiukoha (püsielupaigast laiem) aga ca 1,5 km kaugusel.

Merikotka kodupiirkond jääb keskmiselt 2-5 km juurde. Kotkas eelistab pesitseda

lageraielankide säilikpuudel ning toituda veekogudes leiduvatest kalaliikidest, aga ka nt

jahimeeste poolt jäetud jahisaagi jääkidest (Merikotka (Haliaeetus albicilla) kaitse

tegevuskava, 2019). Kaitse tegevuskava kohaselt on Eestis olulisteks ohuteguriteks pliid

sisaldava laskemoona kasutamine, keskkonnamürgid, sobivate pesapuude nappus ja

pesapaikade hävimine ning hukkumine elektriliinides, teedel, tuuleparkides. Kavandatav

19

tegevus on planeeritud paiknema lagedale alale, väljapoole liigi püsielupaika ja leiukohta, küll

aga jääb DP ala Pärnu jõe (võimaliku toitumisala) ja Kõrsa raba vahelisele alale. Päikesepark

pole siiski merikotkale füüsiliseks takistuseks pesitsuskoha ja toitumisala vahel liikumisel.

Siiski, arvestades, et kavandatud päikesepargi ala ei ole merikotkale sobivaks toitumisalaks

ning päikesepark jääb ka merikotka püsielupaigast enam kui 1,5 km kaugusele, siis ei ole

merikotkale olulist mõju ette näha.

Lähimad muud I kaitsekategooria linnuliigid (väike-konnakotka) jäävad enam kui 5 km

kaugusele, mistõttu ebasoodne mõju neile puudub.

Lähimad II kaitsekategooriasse kuuluvad liigid jäävad vahetult kavandatava tegevuse

katastriüksuse piiri kõrvale ~20 m kaugusele (kanakull (Accipiter gentilis)). Kanakullide

kodupiirkonna suuruseks on hinnatud 10-25 km2. Kaitse tegevuskava (2022) kohaselt

pesitsevad kanakullid tihti linnade läheduses, kuna neis on tagatud aastaringne toidubaas.

Samuti peetakse kanakullidel oluliseks toitumisalaks metsasid, vähem peab liik aga jahti

niitudel ning viljapõldudel koguni väldib saagijahti. Küll aga mängib toitumisaladel rolli

maastiku fragmenteeritus, kuivõrd maastiku fragmenteeritusega suureneb väikekiskjate surve

kanalistele, mis omakorda vähendab nende arvukust ja kanakullide toidubaasi (Kanakulli

(Accipiter gentilis) kaitse tegevuskava, 2022). Kanakull väldib saagijahti põllumaadel ning

toitub eelkõige väikestest lindudest ja kanalistest metsas (st peamiseks toidualaks jääks Kõrsa

raba metsaline ala). Lisaks metsa- ja kultuurmaastikule mängivad kanakulli saagilennul

piirkonniti olulist rolli ka veekogud ja sood (Lõhmus, 2001 läbi Kanakulli (Accipiter gentilis)

kaitse tegevuskava, 2022), kus nende põhitoiduks on kajakad ja hanelased (Lõhmus, 1993).

Eelnevast lähtuvalt ei tohiks päikeseparkide püstitamisega avatud põllumajandusmaadele

kaasneda negatiivseid mõjusid kanakulli toitumisbaasile.

Kanakull on tundlik pesitsusaegsele häirumisele (pesitsemiseks valmistumine, munemine,

haudumine, väikeste pesapoegadega aeg) (Kanakulli (Accipiter gentilis) kaitse tegevuskava,

2022), ning kuigi päikeelektrijaama käitamisega ei kaasne olulisi ebasoodsaid mõjusid, ei saa

seda kindlalt öelda ehitusaegse tegevuse kohta. Ehitusaegse tegevusega kaasneb mõningane

müra näiteks tugikonstruktsioonide paigaldamisel ning masinate liikumisel. Vältimaks

pesitsusaegsest häirumisest tulenevat pesa hülgamist ning pesakonna hukkumist, tuleb vältida

mürarikkaid töid (töid, mis eeldavad sisepõlemismootoriga masinate kasutust, nt kopplaadurid

või pinnasepuurid vmt) ajavahemikul 1. märtsist kuni 31. juulini. Meetme rakendamisel

ebasoodsad mõjud kanakullile puuduvad.

Üheks päikeseelektrijaama võimalikuks ohuks lindudele on peetud „järveefekti“ tekkimist,

seejuures peetakse ohustatuks eelkõige veelinde ning röövlinde, kelle toidubaasiks võivad olla

veeloomad. Hüpoteesi kohaselt peavad veelinnud päikesepaneele (valguse peegeldumisel)

ülelennul veepinnaks ning püüavad neile maanduda ning hukkuvad (kokkupõrkel või

kokkupõrkel saadud vigastustesse). Viimased uuringud (2021. aastast) on aga leidnud, et

kokkupõrkerisk on vähetõenäoline ning võib esineda pigem piirkondades kus suurtel aladel

puuduvad veeallikad, kuid ka siis peavad mitmed aspektid kokku langema, et lind

päikesepaneele veekoguks peaks. Näiteks uuriti USAs lõuna Californias (Kosciuch jt., 2021)

lindude ja hukkunud lindude esinemist järvede ning päikeseelektrijaamade lähistel (rohumaal,

põllumaal, kõrbestunud maal). Tulemused näitasid, et järve ümbruses esines oluliselt rohkem

linde kui päikesepargi lähistel, ning hukkunud lindude esinemine oli tõenäoliseim kõrbestunud

maa-alal (3 hukkunut) (vt joonis 3.1). Varasemalt on uuritud nt Lõuna-Aafrika suurima

päikeseelektrijaama mõju lindudele (Visser jt., 2019), kus kolme kuu jooksul leiti kaheksa

surnud lindu kuuest liigist (neli värvulist, üks kanaline ja üks tuviline). 2014. aastal viisid

20

Kagan jt läbi uuringu, milles uurisid suure (1420 ha) päikeseelektrijaama mõju lindudele, kus

leiti 61 linnu jäänused 31st liigist. Kõiki neid uuringuid iseloomustab üks ühine joon – nad on

läbi viidud ekvaatorile lähematel aladel, kus võrreldes Eestiga, on päikesepaneelid paigaldatud

oluliselt suurema nurga alla (saavutamaks maksimaalset kasu). Viimane tähendab, et paneelide

teineteise varjutamist päikeseelektrijaama sees üldiselt ei toimu ning paneelid võib teineteisele

ka lähemale paigutada (kui Eestis). Seetõttu, et paneelide read on paigutatud üksteisele

lähedale, tekibki ühtlane sinakas ala, mis põhjustab visuaalselt „järveefekti“ tekkimist.

Lähtuvalt Eesti asukoha laiuskraadidest, tuleb päikesepaneelid maksimaalse efektiivsuse

saavutamiseks paigaldada lõuna suunda 30-40 kraadise nurga alla, vältimaks paneelide

teineteise varjutamist, tuleb paigaldada paneelid teineteisest 5-7 m kaugusele (vt ka joonis 3.2).

See tähendab, et Eesti tingimustes on päikesepark visuaalselt triibutatud ala, mitte ühtlase

tumesinisepinnaga ala. Eelnevast lähtuvalt võib öelda, et „järveefekt“ on eelkõige

lõunapoolsetes riikides esinev efekt, mille esinemine Eestis paigaldatud

päikeseelektrijaamades on vähetõenäoline. Eelnevast lähtuvalt ei ole ette näha ebasoodsat mõju

piirkonna röövlindudele (nt kanakull ja merikotkas).

Joonis 3.1. Päikesepaneelide paiknemine käsitletud uuringu aladel. Vasakul USA uuringu ala

kõrbe alal; paremal Aafrika suurim päikeseelektrijaam. Alus: Kosciuch, 2021; Visser jt, 2019.

Väljavõte: Google Maps, 2022.

Võrdluseks on järgmisel joonisel esitatud Eestis maismaale paigaldatud päikeseelektrijaama

ortofoto, illustreerimaks erinevusi asukoha laiuskraadide ning päikesepaneelide paigaldamise

vahel.

21

Joonis 3.2. Päikesepaneelide ilme ülelennul Lääne-Virumaal Papiniidu külas paiknevast

päikeseelektrijaamast. Väljavõte: Google Maps, 2022.

Väikeluik (Cygnus columbians bewickii) ja mustsaba-vigle (Limosa limosa) leiukohad jäävad

Kõrsa raba aladele, st ca 70 m kaugusele kavandatud päikeseelektrijaama arendusalast,

arvestades, et päikeseelektrijaama ei ole kavandatud liikide leiukohale, ei ole ette näha sobivate

pesitsusalade vähenemist. Samuti ei kaasne päikeseelektrijaamade käitamisega müra, mis

võiks häirida liike pesitsusaegadel.

Lähimad III kaitsekategooria liigid paiknevad sarnaselt eelnevatega valdavalt Kõrsa raba

aladel, v.a ühe liigi, teder (Tetrao tetrix) leiukoht, mis paikneb kavandatava tegevuse alal.

EELISe (november 2022) andmetel toimus alal viimane vaatlus 2007. aastal, mil tuvastati alal

mängupaik. Tedrele sobivad sigimisaladeks keskmiselt 1,6 km2 suurused alad, kui ala on

väiksem, siis seltsingulisi mänge välja ei kujune ning alal võivad esineda vaid soolomängijad

(Loodusajakiri, 2008). Kevadisteks tedremängudeks eelistavad tedred eelkõige rabasid, kuid

ka metsaserva lähedal asuvaid põlde ja niite. Arvestades, et alal ei ole viimase 15 aasta jooksul

korraldatud seiret, ei ole teada, kas ala on kasutuses ka tänasel päeval. Kuid arvestades

päikeseelektrijaama asukohta (põllumaad), tedre leiukoha ning liigi püsielupaiga

moodustamist ca 70 m kaugusele päikeseelektrijaama arendusalast, võib arvata, et tedred

kasutavad mänguks eelkõige Kõrsa raba ala. Tetrede arvukust ohustavad põhiliselt elupaikade

hävimine või vähesobivaks muutumine, asurkondade isoleeritus vähese arvukuse korral,

vaenlased, inimtegevuse häiriv mõju, jaht ning lennud kõrgepingeliinidesse. Eestis ohustavad

tetre ennekõike elupaikade hävimine ja nende kvaliteedi halvenemine ning vaenlased – rebane,

metsnugis, kährik, metssiga (Loodusajakiri, 2008). Arvestades, eelnevat ning asjaolu, et

päikeseelektrijaama ala paikneb PRIA (2022) andmetel eelkõige põllumaadel, mängib teder

suurema tõenäosusega rabas. Samuti ei tekita päikeseelektrijaam oma käitamise ajal müra, mis

võiks soodustada suuremat kisklust tedre suhtes (müra võib varjutada muid helisid ja linnud ei

saa piisavalt kiiresti reageerida kiskjate lähenemisele, kuid antud juhul müra ei tekitata).

Sellegipoolest on, lähtuvalt tedre väga ebasoodsast seisundist Eestis, vajalik PEJ

22

projekteerimisel läbi viia tedre uuring, millega selgitatakse välja ala kasutus, elupaiga/

mänguala nõudlus ning planeeringu realiseeritavus, seejuures esitada vajadusel tingimused ja

leevendavad meetmed PEJ rajamiseks. Lähtuvalt KeA 16.02.2023 kirjast nr 6 2/23/1655 2 tuleb

uuringut (eksperthinnangu) läbiviiv ekspert kooskõlastada Keskkonnaametiga.

Dooling & Popper (2016) kohaselt on lindude omavaheliseks suhtlemiseks kriitiline müratase

6 dB kõrgem, kui inimestel helissageduste 1,5 kuni 5 kHz ning madalamatel helisagedustel

isegi veelgi enam inimeste kriitilisest müratasemest kõrgem. Seda teades on Dooling & Popper

(2016) määratlenud lindude omavahelist suhtlust mõjutavaks kriitiliseks müratasemeks 60

dB(A) ning võrrelnud, kuidas pidev liiklusmüra linnustiku omavahelist suhtlust mõjutada saab

(Joonis 3.3).

Joonis 3.3. Lindude omavaheline suhtlus 60 dB(A) liiklusmüra taseme juures (Detection –

häälitsuste märkamine; Discrimination – häälitsuste eristamine; Recognition – häälitsuste

äratundmine; comfortable communication – mugav lindude omavaheline suhtlus)

60 dB(A) liikluse mürataseme fooni juures saavad linnud omavahel mugavalt suhelda 60 m

kaugusel teineteisest, häälitsusi ära tunda 110 m kaugusel teineteisest, häälitsusi eristatada

muudest helidest 270 m kaugusel ning häälitsusi märgata 340 m kaugusel teineteisest. Sellest

kaugusest kaugemal linnud 60dB mürataseme juures tõenäoliselt omavahelise suhtlushelisid

enam eriatada ei suuda.

Lindude suhtlemist võib varjutama hakata pidev müratase vahemikus 50 – 60 dB(A) (Dooling

& Popper, 2007).

23

Päikeseparkidel võivad mõningast müra tekitada ka inverterid, 15 m kaugusel on tagatud

müratase 64-65 dB ning 51 dB on saavutatud ~68 m kaugusel (Greentech Renewables, 2022).

60 dB müratase on seega tagatud ~30 m kaugusel. Lähima elupaigana jääb kanakulli elupaik

~20 m kaugusele, kuid reaalne pesakoht ilmelt mõnevõrra kaugemale. Seega on seal tagaud

müratase alla 60 dB ning lindude omavahelist suhtlust inverterite poolt tekitatav müra ei sega.

Arvestades päikeseelektrijaama iseloomu ning asjaolu, et nende käitamisega ei kaasne olulist

müra, ega varjutust, vibratsiooni, õhuheitmeid ega veeheidet, ei ole ette näha ebasoodsaid

mõjusid Kõrsa raba alal pesitsevatele koovitajatele, ega ka teistele linnuliikidele.

3.3 Natura 2000 alade eelhindamine

Natura 2000 alade teemade analüüsil on lähtutud Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu

MTÜ poolt 2013. a koostatud juhenddokumendist Juhised Natura hindamise läbiviimiseks

loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis (juhendmaterjali viimatine uuendus 2019.

a, R. Kutsari jt poolt).

Natura hindamise protsessi põhimõtteline skeem on toodud järgneval joonisel. Käesolevas

dokumendis keskendutakse eelhindamise tasandile. Mõju eelduse olemasolu tuvastamisel

rakenduks automaatse ehk kohustusliku KSH protsess (johtuvalt KeHJS).

Joonis 3.4. Natura 2000 alasid mõjutavate kavade või projektide kaalumise skeem (allikas:

Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu MTÜ, 2013).

24

3.3.1 Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja Natura 2000 alad, mida võidakse

mõjutada

Kavandatav tegevus, päikeseelektrijaam, kinnistutel Uue-Uheka (80803:001:0711; pindala

18,01 ha), Mihklike (80803:001:0712; pindala 24,99 ha), Matsipõllu (80803:001:0559; pindala

45,47 ha) on kavandatud kinnistute lõunapoolsesse otsa ja see jääb lähimast Natura 2000

võrgustikku kuuluvast alast, Pärnu jõe loodusala, ca 1400 meetri kaugusele. Kokku on kavas

kinnistutel hõlmata päikeseelektrijaama arendamiseks kinnistute pindalast 39,6 ha (kogu

kinnistute pindala 88,47 ha). Päikeseelektrijaam on kavandatud alale koos seda teenindavate

rajatiste ja taristuga.

Pärnu jõe loodusala (EE0040345) jääb Mihklikese kinnistu põhjapiirist ca 400 meetri

kaugusele, kuid kavandatud päikesepargi alast ca 1,4 km kaugusele. Järgmine lähim Natura

võrgustiku ala jääb enam kui 7 km kaugusele – Kuiaru loodusala.

Joonis 3.5. Natura 2000 võrgustikualade paiknemine Kõrsa PEJ DP ala kinnistupiiride suhtes

(tähistatud punasega). Natura lodusalad tähistatud rohelise viirutusega; Natura linnualad

tähistatud sinise viirutusega.

Pärnu jõe loodusala kaitse-eesmärgiks on loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad

elupaigatüübid jõed ja ojad (3260), lamminiidud (6450) ja puisniidud (*6530). Samuti

kuuluvad loodusala kaitse-eesmärkide hulka järgmised loodusdirektiivi II lisas nimetatud

liigid: harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra

fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus).

3.3.2 Projekti või kava seos ala kaitsekorraldusega

Kavandatav tegevus ei ole seotud Natura 2000 alade kaitsekorraldusliku korraldusega.

25

3.3.3 Kavandatava tegevusega mõjutatud Natura-alade kirjeldus

Pärnu jõe loodusala kaitse-eesmärgid on esitatud ptk 4.1-s. Pärnu jõe loodusala jääb

kavandatava tegevuse mõjualast välja, kuna puudub seotus veerežiimi osas. Samuti ei mõjuta

kavandatav tegevus veekvaliteeti, kuna päikesepark ei põhjusta veeheidet. Seega ei mõjutata

ka loodusalal kaitstavate veeliikide isendite elupaiku.

Lähim loodusala asub kavandatavate tegevuste alast ca 1400 m kaugusel, järgmised loodusalad

paiknevad suurema vahemaa kaugusel ning kavandatavad tegevused ei mõjuta sealseid

elupaigatüüpe ja kaitstavaid liike. Puudub seotus veerežiimi või veekvaliteedi osas, seega ei

mõjutata Pärnu jõe veekvaliteeti ega vooluhulka, ning sellest tulenevalt ei mõjutata ka kaitse-

eesmärgiks olevate kalaliikide elupaiku.

3.3.4 Natura 2000 alade eelhindamise tulemused ja järeldus

Kavandatavate päikeseparkide alal asub maaparandussüsteemil ning seda läbib

maaparandussüsteemi eesvool. Arvestades tegevuse iseloomu, ei võeta eesvoolukraavist ega

sinna ei suunata vett, kuna päikesepark ei põhjusta veeheidet (vastupidi, projekti teostamisel

tuleb tagada maaparandussüsteemi toimimine käesoleval tasemel).

Kavandatavad tegevused ei ole mürarikkad, puuduvad saasteainete heitmed välisõhku või

veekeskkonda, valgusreostus on minimaalne, seega ei avaldata kavandatava tegevusega mõju

1400 m ning enam kui 7 km kaugusel asuvatele Natura-aladele, nende poolt kaitstavatele

elupaigatüüpidele ega ka seal kaitstavate liikide elupaikadele.

Seega ei ole fikseeritud ohte kaitse-eesmärkidele ning ei tule läbi viia Natura 2000 alade kohast

täis- ehk asjakohast hindamist.

3.4 Mõju pinna- ja põhjaveele (mh pinnasele)

Päikeseelektrijaam jääb pinnaveekogudest , maaparanduseesvoolust, ca 450 m kaugusele,

lähim jõgi jääb ca 1400 m kaugusele (Pärnu jõgi), samuti jääb tegevusala Kõrsa raba lähialale.

Arvestades piirkonna mullastikku (gleimullad, gleistunud mullad), ei ole tegemist kaitstud

põhjaveega alaga. Eelnevast lähtuvalt tuleb päikeseelektrijaama alustarandi ehitamisel

vastavaks tegevuseks sobivat inertset materjali moel, mis ei kujuta ohtu põhja- ja pinnaveele

(sh selle vee kvaliteedile).

Kogu päikeseelektrijaama ala on planeeritud maaparandussüsteemi võrgustikule. Tegevuse

planeerimisel maaparandussüsteemidega arvestamisel, ebasoodne mõju neile puudub.

Kuna päikeseelektrijaam ise heitmeid veekeskkonda ei tekita, on ainuke oht seotud

ehitustegevusega. Ehitustegevusel võib transpordiks kasutatavatelt masinatelt lekkida kütust

või õlisid. Ehitusperioodil kasutatakse seadmeid, mille puhul on teoreetiliselt võimalikud

lekked pinnasesse ning heitmed õhku. Tegemist on väheolulise (vähetõenäolise) ning

lühiajalise mõjuga, mis taandub ehitustegevuse lõppemisel. Ehitusperioodil vastutab töövõtja

keskkonnakaitse tingimuste tagamise eest (sh kasutatava tehnika ja selle käsitluse vastavus

kehtivatele normatiividele), mis vähendab veel täiendavalt keskkonnahäiringute esinemise

võimalusi.

26

Päikeseelektrijaama rajamis- ja kasutustingimused ei ole seega sellised, mis võiksid põhjustada

vastava ala ptk teemavaldkonnaga seonduvaid mõjusid (sh ohte). Seetõttu ei ole ette näha

ebasoodsat (negatiivset) mõju pinna- ja põhjaveele.

3.5 Müra ja vibratsiooniga kaasnevad mõjud

Päikeseelektrijaama ehitustöödega kaasneb vähene keskkonnamõju müra ja vibratsiooni osas.

Müra kaasneb seadmete kasutusel, kui tugikonstruktsioone paigaldatakse ankurdatud

postvundamentidele. Tegevusega ei kaasne laiaulatuslikke ehitustöid ning kaasnev mõju on

lühiajaline. Vähendamaks tekkiva müra ja vibratsiooniga kaasnevaid häiringuid, on ehitustööd

planeeritud päevasele ajale. Vältimaks ebasoodsaid mõjusid müratundlikele liikidele

(kanakull), seatakse ajaline piirang teostatavatele ehitustöödele: mürarikaste tööde tegemist

tuleb vältida 1. märtsist 31. juulini. Mürarikasteks töödeks loetakse töid, mis eeldavad

sisepõlemismootoriga masinate kasutust, nt kopplaadurid või pinnasepuurid vmt.

Päikeseparkidel võivad mõningast müra tekitada ka inverterid, 15 m kaugusel on tagatud

müratase 64-65 dB ning müra öine sihtväärtus II mürakategooria aladel 40 dB on saavutatud

ehk 244 m kaugusel ja müra öine piirväärtus 45 dB ca 166 m kaugusel (Greentech Renewables,

2022). Kuna lähimad elamud jäävad ~450 m kaugusele, siis müra mõjusid nendeni ei ulatu.

Kavandatava tegevuse ekspluatatsioonil ei ole ette näha olulist keskkonnamõju müra ja

vibratsiooni osas.

3.6 Mõju õhukvaliteedile ja kliimale

Päikeseelektrijaama kasutusega väheneb fossiilsete kütuste põletamisel tekkiva elektrienergia

kasutamise vajadus, misläbi paiskub energiatootmisest õhku vähem heitgaase ja

kasvuhoonegaase. Seetõttu saab laiemas kontekstis ja üldistatult väita, et ka õhukvaliteedile

avaldatav mõju on positiivne, toetudes siinkohal ka tabelile 3.1. Kliimaga seostatavat mõju

laiemalt saab üldistatult võrrelda tuuleenergia (komponendid ja transport, ettevalmistus ja

ülespanek, hooldus ja hilisem utiliseerimine) jt energialiikide kasutusega (elutsükli jooksul)

kaasneva kasvuhoonegaaside kogustena (väljendatuna CO2 ekvivalentidena, vt tabel 3.1).

Tabeli alusel võib päikeseenergia kasutamist pidada kliimale avalduvate mõjude osas

soodsamaks võrreldes nt kivisöe ja maagaasi kasutamisega elektritootmiseks. Seega, kuna

päikeseenergia osakaalu suurendamine vähendab vajadust energiatootmisel fossiilsete kütuste

kasutamist, siis kaasnevad sellega ka kliimale positiivsed mõjud.

Tabel 3.1. Erinevate elektritootmistehnoloogiate korral kogu olelusringi jooksul kaasnevate

kasvuhoonegaaside kogused väljendatuna CO2 ekvivalentidena toodetud elektrienergia koguse

suhtes. Energiaallikas Arvesen ja Hertwich (2012)

Kivisüsi 1000 g/kWh (CO2 sidumise ja ladustamisega 180–

220 g/kWh)

Maagaas 500–600 g/kWh (CO2 sidumise ja ladustamisega

140–160 g/kWh)

Biomass -

Fotogalvaanilised päikesepaneelid 29–80 g/kWh

Tuuleenergia 8-20 g/kWh

Tuumaenergia 8-45 g/kWh

Hüdroenergia 3-7 g/kWh

27

Kogutud teabe alusel ei ole alust eeldada kasutusajal õhule ja kliimale negatiivsete mõjude

avaldumist. Seega täiendavaid ohufaktoreid siinkohal välja tuua ei saa ning seetõttu puuduvad

ka täiendavad meetmed, mida loetleda.

Võimalik negatiivne mõju õhukvaliteedile on seotud eelkõige päikeseelektrijaama ning selle

juurde kuuluva taristu rajamisprotsessidega. Rajamisprotsess on ainuke periood, millega

kaasneb teatav hulk õhuheitmeid, viimaseid tekitavad ehitusel kasutatavad seadmed ja

sõidukid. Liiklusest, sh sõidukitest pärinevad erinevad saasteained sh süsihappegaas (CO2),

mille puhul on tegemist kasvuhoonegaasiga. Antud juhul tuleb silmas pidada, et

ehitustegevusel tekkiv heide on ajutine ning ehitustööde lõppedes ei teki päikesepargist

õhuheitmeid, seega ei muutu piirkonna õhukvaliteet.

3.7 Mõju maakasutusele, maastikule ja kultuuriväätustega aladele

Päikeseelektrijamad muudavad maastikuilmet, kuid kuna need rajatakse asukohta, mis on

kehtiva üldplaneeringu kohaselt hajaasustuspiirkonnas ega jää valdavalt rohevõrgustiku

(vähesel määral toimub kattumine lõuna-kagu suunal MP kohase tugialaga) või väärtusliku

maastiku alale ega ümbritsevast maastikust kõrgemale asukohale, siis ei kaasne olulist

ebasoodsat mõju maastikuilmele. Lähiümbrust ei kasutata organiseeritult rekreatiivsel

eesmärgil. Eelnevast lähtuvalt on toob DP kaasa lokaalse tähtsusega (st lähipiirkonnas)

maastikuilme muutuse. Üldjuhul on tugijalgadele paigaldatud päikesepaneeli kõrgus

maapinnast ca 3,1 m.

Statsionaarsete päikesepaneelide kasutusaeg on reeglina kuni 30 aastat ja kasutuse lõppedes

saab need eemaldada tekitamata pinnasele kahjustusi ja vähendamata selle kvaliteeti

püsirohumaana või põllumaana. Kuna tegemist on tasase maastikuga, ei muudeta projekti

teostamisel ka pinnavorme. Päikesepargi tegevuse lõppedes saab maa-ala edasi kasutada heina-

ja põllumaana.

Kuna päikeseparkide rajamise käigus säilib ala mullastik ja mullakoostis (ei toimu

laiaulatuslikku kasvukihi koorimist ega eemaldamist), siis säilivad ka võimalused

põllumajandustegevuse jätkamiseks nii päikeseparkide töötamise (heinamaana; väikeloomade

karjatamine) ajal kui ka hilisemalt päikeseparkide likvideerimise järgselt. Antud asjaoluga on

arvestatud ka väärtuslike põllumajandusmaade kaitse seaduse eelnõu väljatöötamise käigus

ehk päikese- ja tuuleparkide rajamine väärtuslikule põllumajandusmaale on eelnõu kohaselt

aktsepteeritav.

Päikesepargi alal tuleb teostada regulaarset niitmist ja vältida herbitsiidide kasutamist niitmise

asemel päikeseelektrijaama alal. Soovitav rajada päikesepaneelide vahel ehitustegevuse

lõppedes liigirikas ja tolmeldajatele sobilik niidukooslus.

2023. aastal valmis „Päikeseenergiajaamade mõjust olulisematele elupaikadele,

ökosüsteemidele ja peamistele liigirühmadele ning Eestisse sobivad leevendusmeetmed“.

Antud töö kohased soovitused seoses ala niitmisega on järgmised: Liiga sage niitmine

vähendab taimede ning ka neist sõltuvate erinevate organismide mitmekesisust (Blaydes et al.

2021). Täielikult niitmata jätmine aga tekitab lisaks paneelide varjutamisele ka paksu kulukihi,

mis hakkab kahandama taimestiku liigirikkust ning soosib üksikute kõrgemakasvuliste liikide

vohamist. Kulukiht võib eriti kuivadel aastatel tõsta ka tuleohtu (Solar Energy UK 2022).

Soovitatav on sõltuvalt ala viljakusest ja niiskustingimustest niita üks või kaks korda aastas

28

(kui ei kasutata lisaks karjatamist). Kuivematel aladel võib mõnikord ühe aasta ka vahele jätta.

Kui taimed kipuvad päikesepaneele liigselt varjutama, siis võib niita paneelide eest 1-2 m laiust

riba sagedamini, vastavalt vajadusele (Blaydes et al. 2021). Kuna PEJ alad võivad olla

olulised alad maaspesitsevatele lindudele, tuleks võimalusel niita alates juuli keskpaigast

(BirdLife... 2015, Pettersson et al. 2022). Kõrgekasvulise taimestikuga aladel võib taimestiku

mitmekesisuse taastamiseks, madala taimestiku loomiseks ja edasise hooldusvajaduse

vähendamiseks niita esialgu soovitud tulemuse saavutamiseni 2 korda aastas (juuni alguses ja

augustis) ning edaspidi, kui taimestik enam nii lopsakas ei ole, taas üks kord aastas. Sellistel

aladel on eriti oluline niite eemaldamine. Niitmisel on alati hea jätta mõned alad niitmata, et

tagada putukatele ja teistele loomadele toitumiskohad ning varjevõimalused (Biesmeijer et al.

2020). Näiteks on hea niita ala kahes osas mõnenädalase vahega, nii et varem niidetud alal

jõuavad taimed enne teise poole niitmist õitsema hakata (Raab 2015). Mõnda jaama piirkonda

võiks niita ka sagedamini (näiteks paneelide esist) ja mõned piirkonnad jätta suve jooksul üldse

niitmata (Biesmeijer et al. 2020, SolarPower Europe 2021b). Hea on ka talveks jätta mõnele

poole ka niitmata heina, mis sobib hästi mõnedele putukatele talvitumiskohaks (Cizek et al.

2012). Niitmata jäänud laike peaks igal aastal tegema uude kohta, et ala ei võsastuks ja ei

tekiks paksu kulukihti.

Võimalusel võib ka võimaldada karjatamist, määrata detailplaneeringuga ehituslikud

tingimused päikesepaneelide paigutamiseks, mis säilitaksid sobiva kasvukoha ja võimaldaksid

ümbritseva ala kasutust heina- ja karjamaana.

Arvestades kultuuriväärtuste ja pärandkultuuriliste objektide kaugust planeeritava

päikeseelektrijaamast ning viimase iseloomu, ei ole ette näha ebasoodsate mõjude kaasnemist

pärandkultuuriobjektidele ega ka kultuuriväärtustele.

3.8 Mõju märgaladele

Kavandatud tegevus jääb Kõrsa raba lähialale (30 m kaugusele). Kavandatava tegevusega ei

ole ette näha tegevusi märgalal. Samuti ei kavandata tegevusi, mis muudaksid maa-ala

(lähipiirkonna) veerežiimi. Lähim katastriüksus jääb vähemalt 30 m kaugusele raba alast, seega

ei ole märgaladele kavandatava tegevusega ette näha ebasoodsate mõjude kaasnemist.

3.9 Mõju inimese tervisele ja heaolule ning elanikkonnale ning muud sotsiaal-

majanduslikud aspektid

Päikeseelektrijaama rajamise ja käitamisega ei kaasne mõjusid, mis võiksid mõjutada inimeste

tervist või heaolu, kuivõrd kavandatava tegevuse tulemusel ei paisata heitmeid välisõhku või

veekeskkonda. Samuti piirdub müra ja vibratsiooni levik ehitusperioodiga ning

päikeseelektrijaama ekspluatatsiooni aegselt ei tekitata müra ega vibratsiooni. Samuti ei kaasne

kavandatava tegevusega kiirgus või valgus- ja soojusreostust, mis võiksid inimeste tervist või

heaolu mõjutada.

Rajatav päikeseelektrijaam vähendaks põlevkivielektrienergia tarbimist, seeläbi väheneks ka

kasvuhoonegaaside paiskumine õhku.

Päikeseelektrijaama ehitamisel on positiivne mõju sotsiaal- majanduslikele tingimustele, kuna

selle tegevus pakub tööd projekteerijatele, planeerijatele, inseneridele, tootjatele ja

päikeseenergia erialaspetsialistidele. Kuna rajatav elektrijaam on täisautomaatne, siis

asjaolusid arvestades ei ole tegemist pikaajalise mõjuga.

29

3.10 Muud küsimused (loodusvarade kasutamine (sh maa, muld jamaavarad),

jäätmeteke, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn, õnnetuste risk, mõju piirkonna teistele

tegevustele ja mõjude kumulatiivsus)

Ehitustegevusel kasutatavad masinad kasutavad kütusena fossiilset kütust. Päikesepaneelide

paigaldamisel ei eemaldata pinnast, vaid ankurdatakse teraskonstruktsioon maapinda. Sellisel

moel ei oma tegevus olulist ebasoodsat mõju pinnasele ega loodusvaradele, kuna olulist

ehitustegevust ei kaasne.

Päikeseelektrijaama rajamisega ei kaasne ka pöördumatut mõju maale ja mullastikule, kuna

puudub vajadus kattepinnase koorimiseks, maa-ala täitmiseks vmt. Seega on võimalik peale

päikeseelektrijaama eluea lõppu päikesepaneelid ja nende tugistruktuurid demonteerida ja

soovi korral varasem maakasus taastada.

Projektala ja selle lähiala ei asu teadaolevalt maavararessurssidel. Objekti jaoks kasutatav

ehitusmaterjal on tarbitud eesmärgipäraselt, põhjustamata mõjusid sellistele ressurssidele või

teistele, kes neid tarbida võiksid.

Ehitustegevuse käigus tekib ehitusjäätmeid, mille koguseid on raske prognoosida, kuid

eelduslikult piirdub jäätmeteke valdavalt elektrijaama seadmete pakendimaterjalidega.

Ehitusperioodil tekkivad jäätmed sorditakse kohapeal vastavalt materjali liikidele ning antakse

taaskasutuseks üle vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele. Jäätmete nõuetekohasel

käitlemisel puudub jäätmetekkel oluline keskkonnamõju.

Kavandatava tegevusega ei ole ette näha ebasoodsaid mõjusid seoses valguse, soojuse, kiirguse

ja lõhna tekkega.

Õnnetuste risk on vähetõenäoline ning väiksemate tööõnnetuste esinemisel pole ette näha

olulist mõju keskkonnale.

Keskkonnaamet juhtis oma 16.02.2023 kirjaga nr 6 2/23/1658 2 tähelepanu „Planeeringualast

kirde suunas asub Kõrsa liiva ja kruusakarjäär ning menetluses on Kõrsa II liivakarjääri

kaevandusluba ning uuringu luba on väljastatud ka Kõrsa IV uuringualale. PEJ

planeeringulast lääne suunas asub Kõrsa II turbatootmisala (kaevandusluba L.MK.PM 13269

kehtiv kuni 19.12.2049) ning menetluses on Kõrsa turbatootmisala kaevandusluba. Menetluses

on ka Pärnu linna ja Tori valla eriplaneering eriplaneering, mille eesmärgiks on välja

selgitada sobiv ala tuulepargi rajamiseks. “Pärnu linna ja Tori valla eriplaneering, asukoha

eelvalik“ (2022) jääb lähim eelvaliku ala ca 2,5 km kaugusele üle Kõrsa raba. KSHEH koostaja

leiab, et eriplaneeringu alade ja kavandatava PEJ jäävad teineteisest piisavalt kaugele, ning neil

olulised negatiivsed kumuleeruvad mõjud puuduvad. Eriplaneeringuga seonduvad mõjud on

käsitletud eriplaneeringu KSHs. KSHEH leiab, et maardlatega seonduvad mõjud on eelkõige

seotud müra ja põhjavee kvaliteediga. Arvestades PEJ iseloomu, ei tõsta kavandatav tegevus

olulist müra piirkonna mürafoonis, samuti puuduvad mõjud veekvaliteedile, kuivõrd PEJ

rajatakse tugiraamidele.

Lisaks Kõrsa külla kavandatavale PEJ-le kavandatakse täiendavalt kaks PEJ-d Pulli ja Rütavere

küladesse. Viimased jäävad väike-konnakotka kodupiirkonda, mistõttu on asjakohane vaadelda

ka nende koosmõju toitumisalade säilimisele. Kõrsa külla kavandatav PEJ jääb väljapoole

kaitsekorralduskavas märgitud kodupiirkonna ulatust (3 km). Järgnevalt jooniselt (vt joonis

30

3.6) on näha, et väike-konnakotka kodupiirkonda jäävad detailplaneeringud hõivavad alla

kolmandiku väike-konnakotka jaoks sobivatest toitumisaladest. Eelnevast lähtuvalt leiab

eelhinnangu koostaja, et detailplaneeringud ei oma koosmõjus väike-konnakotkale (sobivate

toitumisalade piisavuse säilimisele) ebasoodsaid mõjusid. Pulli ja Rütavere piirkonna PEJ-d

jäävad Kõrsa külla kavandatavast vähemalt 2 km kaugusele (päikesepaneelide asukohad),

mistõttu KSHEH koostaja leiab, et Pulli ja Rütavere külla kavandatud PEJ-d ei oma olulist

negatiivset koosmõju Kõrsa küla lähipiirkonna liikidele. Laiemas pildis, kaasneb tegevusega

positiivne mõju. Päikeseelektrijaama rajamine vähendab põlevkivielektrienergia tarbimist,

seeläbi väheneb ka kasvuhoonegaaside paiskumine õhku (väheneb õhusaaste), põhjavee saaste

jms.

Joonis 3.6. Rütavere DP ala kinnistute (lillaga), Pulli DP ala kinnistute (sinine), Kõrsa DP ala

kinnistute (roosa) ning kavandatavate päikeseelektrijaamade alade (tähistatud musta

täpitusega) paiknemine väike-konnakotka (Clanga pomarina) kodupiirkonnas (sinine

katkendjoon). Muud looduskaitselised objektid on esitatud rohelise viirutusega.

Põllumajandus- ja rohumaade väljavõte esitatud oranži täpitusega. Päikeseelektrijaama

paiknemine esitatud musta täpitusega. Alus: Maa-amet, 2022; PRIA, 2022; EELIS (Eesti

looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur (07.11.2022. a).

31

Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu, selle mahtu ja asukohta, ei kaasne sellega

(riigi)piiriülest keskkonnamõju.

32

KOKKUVÕTE

Keskkonnamõju strategeilise eelhinnangu (KSHEH) objektiks oli Pärnu maakonnas Tori vallas

Kõrsa külas päikeseelektrijaama rajamiseks koostatav detailplaneering. Eelhinnangu

eesmärgiks oli selgitada, kas kavandatava tegevusega võib eeldatavalt kaasneda olulisi

ebasoodsaid keskkonnamõjusid ning kas on vajalik algatada täiemahuline keskkonnamõju

hindamine.

Eelhinnangu teostamisel kirjeldati hinnatava piirkonna olemasolevat olukorda, anti ülevaade

kavandatavast tegevusest ning analüüsiti kaasuvaid võimalikke mõjusid ja nende olulisust

vastavalt eelhinnangule sätestatud nõuetele.

Käesolev keskkonnamõju strateegilise eelhinnang (KSHEH) teostati Evecon OÜ tellimuse

alusel ning koostati lähtuvalt kehtivast Eesti Vabariigi seadusandlusest.

Kavandatava projektiga ei kaasne olulisi keskkonnamõjuga tegevusi, mis kahjustaks

keskkonnaseisundit või loodusvarade taastumisvõimet. Kaasnevad võimalikud mõjud on

lühiajalised ning ilmnevad vaid ehitusajal. Avariiolukordade tõenäosus ehitustegevuse ja

ekspluatatsiooni ajal on väike.

Planeeringualal ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid, küll aga paikneb planeeritaval alal

ühe linnuliigi leiukoht (mänguala) – teder. Lähtuvalt tedre väga ebasoodsast seisundist Eestis,

vajalik PEJ projekteerimisel läbi viia tedre uuring, millega selgitatakse välja ala kasutus,

elupaiga/ mänguala nõudlus ning planeeringu realiseeritavus, seejuures esitada vajadusel

tingimused ja leevendavad meetmed PEJ rajamiseks. Lähtuvalt KeA 16.02.2023 kirjast nr 6

2/23/1655 2 tuleb uuringut (eksperthinnangu) läbiviiv ekspert kooskõlastada

keskkonnaametiga.

Projektiala naabruses paikneb Natura loodusala – Pärnu jõe loodusala, I kaitsekategooriasse

kuuluva liigi leiukoht, sh projekteeritava püsielupaigaga ning II kaitsekategooriasse kuuluva

kanakulli leiukoht. Veidi eemale, ca 1,4 km kaugusele jääb merikotka leiukoht ja püsielupaik

(1,6 km kaugusele). Kavandatava tegevusega kaasnev mõju on lühiaegne ning kaitsealale ja

kaitstavatele liikidele olulist mõju ei avalda.

Kavandatava tegevusega kaasnev võimalik mõju pinnasele ja põhjaveele piirdub ehitusajaga.

Alternatiivenergia elektrijaama ekspluatatsioonil ei kasutata lisaenergiaressursse ning selle

tegevusel ei eraldu heitmeid õhku ega pinnasesse.

Tegevusega ei kaasne müra, vibratsiooni, lõhna, valguse ega soojuse reostust, ega mõjusid

inimeste tervisele või heaolule, märgaladele või maavaradele. Piiriülene mõju puudub.

Lähtudes ptk 3 esitatud võimalike keskkonnamõjude olulisuse analüüsist ning esitatud

kontrolltabelist, ei näe eelhinnangu koostaja vajadust täismahus keskkonnamõju hindamise

algatamiseks ja läbiviimiseks.

Eelhinnangu osas on soovituslik saata seisukohapäring (vormistaja tavapäraselt KeHJS

alusel otsustaja(d)), vähemalt järgmistele asjaomastele asutustele:

• Keskkonnaametile.

• Põllumajandusametile.

33

34

KASUTATUD KIRJANDUS

AB Artes Terrae OÜ, 2022. Pärnu linna ja Tori valla eriplaneering, asukoha eelvalik.

AB Artes Terrae OÜ, 2022. Tori valla põhjaosa eriplaneeringu tuulepargi asukoha eelvalik.

Astover, A. 2005. Eesti Mullastik ja muldade kasutussobivus. Eesti Maaülikool. Tartu.

https://www.maad.ee/avalik_leht/img/Eesti-mullastik.pdf.

Dooling, J.R. & Popper, N.A., 2007. The Effects of Highway Noise on Birds;

Dooling, J.R. & Popper, N.A., 2016. Some lessons from the effects of highway noise on birds.

Acoustical Society of America. Proc. Mtgs. Acoust. 27, 010004 (2016);

Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030, 2017.

Eesti riiklikus energia- ja kliimakavas aastani 2030, 2019.

Energiamajanduse arengukava aastani 2030, 2017.

Energia Partner, 2022. Koduleht. https://energiapartner.ee/paikeseenergia/paikesepaneelide-

kinnitused-ja-kaldenurk/.

Greentech Renewables. (2. detsember 2022. a.). Allikas:

https://www.greentechrenewables.com/article/electrical-noise-emissions-solar-pv-inverter-

charger.

Hemeltron OÜ, 2011. Koduleht. www.hemeltron.ee.

Kagan RA, Viner TC, Trail PW & Espinoza EO. (2014). Avian mortality at solar energy

facilities in southern California: a preliminary analysis.

Kanakulli (Accipiter gentilis) kaitse tegevuskava, 2022.

Kosciuch, K., Riser-Espinoza, D., Moqtaderi, C., Erickson, W. Aquatic Habitat Bird

Occurrences at Photovoltaic Solar Energy Development in Southern California, USA.

Diversity 2021, 13, 524. https://doi.org/10.3390/d13110524.

Loodusajakiri, 2008. Teder, Eesti põlisasukas.

http://vana.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel2314_2312.html.

Lõhmus, A., 1993. Kanakulli (Accipiter gentilis) toitumisest Eestis aastatel 1987-92.

Merikotka (Haliaeetus albicilla) kaitse tegevuskava, 2019.

Pärnu maakonnaplaneering, 2018.

Takkis, K. & Helm, A. 2023. Päikeseenergiajaamade mõjust olulisematele elupaikadele,

ökosüsteemidele ja peamistele liigirühmadele ning Eestisse sobivad leevendusmeetmed.

Ülevaade. Valminud Keskkonnaameti tellimusel.

Tori valla üldplaneering, 2009.

35

Visser, E., Perold, V., Ralston-Paton, S., Cardenal AC & Ryan PG. (2019). Assessing the

impacts of a utility-scale photovoltaic solar energy facility on birds in the Northern Cape,

South Africa. Renewable Energy, 133: 1285-1294.

TORI VALLAVOLIKOGU

OTSUS

Sindi 22. märts 2023 nr 151

Mihklikese ja Matsipõllu kinnistute detailplaneeringu koostamise algatamine

ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Evecon Sindi OÜ (registrikood 10340062) prokurist Rainer Raud esitas Tori

Vallavalitsusele taotluse Tori vallas Kõrsa külas Mihklikese ja Matsipõllu kinnistutele

detailplaneeringu koostamise algatamiseks.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Mihklikese ja Matsipõllu maaüksustele

määrata ehitusõigus päikesepaneelide paigaldamiseks. Kinnistutele on kavas paigaldada

päikesepaneelid koos tugikonstruktsiooniga, keskpinge alajaamad, inventerid,

kaablitrassid ja kommunikatsioonid. Päikeseelektrijaama püstitamisel on eesmärgiks

maksimeerida päikeseenergia tootmiseks kuluv maa.

Detailplaneeringuala hõlmab Tori vallas Kõrsa külas asuvad kinnistuid:

- Mihklike (80803:001:0712) - kinnistu pindala 24,99 ha, millest eelduslikult hõivab

päikeseelektrijaam 8,5 ha;

- Matsipõllu (80803:001:0559) - kinnistu pindala 45,47 ha, millest eelduslikult hõivab

päikeseelektrijaam 23 ha.

Tegemist on Sindi linna lähialal paikneva hajaasustusalaga, kus on valdavalt esindatud

põllumaad. Kinnistute maakatastri sihtotstarve on 100% maatulundusmaa, mida

kasutatakse heina- või põllumaana.

Ümbruskond on valdavalt väheasustatud põllu- ja metsamaa. Mitmes suunas asub soiseid

alasid ja raba (Kõrsa raba). Tori valla lähim tiheasustusala Sindi linn asub linnulennult ca

800m kaugusel.

Lähimad majapidamised asuvad kavandatud tegevuse katastripiirist ca 30 m kaugusel,

Mihklikese kinnistu sees paikneb üksik Tammiku kinnistu (eluhoonega), kuivõrd

päikeseelektrijaama ei kavandata kogu kinnistule, vaid selle lõunapoolsesse ossa, jääb

Tammiku eemale planeeritud päikeseelektrijaama asukohast.

Planeeritud päikesepargi alast jäävad majapidamised järgmistele kaugustele: Tammiku

kinnistu eluhooned ~700 m, Matsimõisa kinnistu eluhooned ~500 m kaugusel, Raba

kinnistu eluhooned ~450 m kaugusel ning Tiigiäärse kinnistu elamud ~750 m kaugusel.

Lisaks paikneb ~750 m kaugusel elamuhoonega Nurme kinnistu, kuid mis ei ole

päikeseelektrijaama kinnistu piirinaabriks.

Juurdepääs alale on tagatud mööda Pärnu-Tori tugimaanteed nr 59 jääb kavandatud

tegevus ca

1,2 km kaugusele. Ligipääs alale on võimalik luua mööda kohalikke teid Kõrsa-Matsi tee

(tee

nr 8080066) või Turbaraba teed (tee nr 8080069).

Tori valla kehtiva üldplaneeringu (2009) kohaselt jääb kogu planeeritud tegevus

hajaasustusega alale, millele on määratletud juhtotstarve elamumaa, seejuures on tegemist

hajutatud elamuehituse aladega reservmaal. Elamumaadele ei ole kehtiva

üldplaneeringuga lubatud rajada muu iseloomuga ehitisi, sestap on tegemist

üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Taastuvenergiate (sh päikeseenergia)

temaatikat ei ole ÜP-s käsitletud.

Elamualade arendust antud piirkonnas hetkel ette pole näha, seda ei soovi ka nimetatud

kinnistute omanikud. Samas, kuna on tegemist hajaasustuspiirkonnaga ja PEJ ei rajata

kogu kinnistu ulatuses, on võimalik ka kinnistutele elukondlike hoonete planeerimine,

jätkata saab põllumajandustegevusega. Tootmismaa sihtotstarve määratakse üksnes

päikeseenergia tootmisseadme kasutusajaks. See tähendab, et kui päikesejaama kasutusaeg

lõppeb, määratakse maale taas maatulundusmaa sihtotstarve.

Pärnu maakonnaplaneeringu (2018) kohaselt on Pärnu maakonnas Eesti keskmisest enam

potentsiaali päikeseenergia kasutamiseks. Seejuures on maakonnaplaneeringus sätestatud

(2018):

- päikesepargid kavandada väheväärtuslikele või kasutusest väljalangenud aladele, nt

endised tööstuspargid, laudakompleksid.

Maakonnaplaneeringu kohaselt kattub valdav osa kavandatava tegevuse alast väärtusliku

põllumajandusmaaga.

Planeeringuga määratakse väärtuslikule põllumajandusmaale päikese abil elektrit tootva

taastuvenergia tootmisseadme paigaldamise korral tootmismaa sihtotstarve üksnes

päikeseenergia tootmisseadme kasutusajaks. See tähendab, et kui päikesejaama kasutusaeg

lõppeb, tuleb sellele maale määrata taas maatulundusmaa sihtotstarve.

Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

eelhinnang, kus on analüüsitud järgmisi võimalikke planeeringualaga seotud

keskkonnamõjusid: pinnas, maa- ja loodusvarade kasutamine, jäätmeteke, põhja- ja

pinnavesi, õhk, valgus, müra ja vibratsioon, soojus, kiirgus, lõhn. Koostaja: Alkranel OÜ

(reg nr 10607878).

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu, paiknemist ja kasutust ei ole oodata

detailplaneeringu elluviimisel ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist

keskkonnamõju, mis nõuaks täiemahulise keskkonnamõju strateegilise hindamise

läbiviimist. Kavandatava projektiga ei kaasne olulisi keskkonnamõjuga tegevusi, mis

kahjustaks keskkonnaseisundit või loodusvarade taastumisvõimet. Kaasnevad võimalikud

mõjud on lühiajalised ning ilmnevad vaid ehitusajal.

Avariiolukordade tõenäosus ehitustegevuse ja ekspluatatsiooni ajal on väike.

Planeeringualal ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid, küll aga paikneb planeeritaval

alal ühe linnuliigi leiukoht (mänguala) – teder. Lähtuvalt tedre väga ebasoodsast seisundist

Eestis, on vajalik PEJ projekteerimisel läbi viia tedre uuring, millega selgitatakse välja ala

kasutus, elupaiga/ mänguala nõudlus ning planeeringu realiseeritavus, seejuures esitada

vajadusel tingimused ja leevendavad meetmed PEJ rajamiseks. Lähtuvalt KeA 16.02.2023

kirjast nr 6 2/23/1655-2 tuleb uuringut (eksperthinnangu) läbiviiv ekspert kooskõlastada

keskkonnaametiga.

Projektiala naabruses paikneb Natura loodusala – Pärnu jõe loodusala, I

kaitsekategooriasse kuuluva liigi leiukoht, sh projekteeritava püsielupaigaga ning II

kaitsekategooriasse kuuluva kanakulli leiukoht. Veidi eemale, ca 1,4 km kaugusele jääb

merikotka leiukoht ja püsielupaik (1,6 km kaugusele). Kavandatava tegevusega kaasnev

mõju on lühiaegne ning kaitsealale ja kaitstavatele liikidele olulist mõju ei avalda.

Kavandatava tegevusega kaasnev võimalik mõju pinnasele ja põhjaveele piirdub

ehitusajaga. Alternatiivenergia elektrijaama ekspluatatsioonil ei kasutata

lisaenergiaressursse ning selle tegevusel ei eraldu heitmeid õhku ega pinnasesse.

Tegevusega ei kaasne müra, vibratsiooni, lõhna, valguse ega soojuse reostust, ega mõjusid

inimeste tervisele või heaolule, märgaladele või maavaradele. Piiriülene mõju puudub.

Lähtudes KSH eelhinnangus ptk 3 esitatud võimalike keskkonnamõjude olulisuse

analüüsist ning esitatud kontrolltabelist, ei näe eelhinnangu koostaja vajadust täismahus

keskkonnamõju hindamise algatamiseks ja läbiviimiseks.

Detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta

küsiti seisukohta Keskkonnaametilt, Põllumajandus- ja Toiduametilt,

Maaeluministeeriumilt ja Rahandusministeeriumilt.

Keskkonnaamet oma 16.02.2023 kirjas nr 6-2/23/1655-2 on seisukohal, et lähtudes

algatatava DP eesmärgist, esitatud KSH eelhinnangust, planeeringuala

keskkonnatingimustest ja teadaolevast informatsioonist, ei ole eeldada olulise

keskkonnamõju ilmnemist (KeHJS § 22 mõistes) ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt

vajalik.

Keskkonnaamet edastab märkused ja juhib järgnevalt tähelepanu asjaoludele, millega

planeeringu elluviimisel arvestada:

1. KSH eelhinnangu sissejuhatavas osas (lk 5) on kirjeldatud KSH eelhinnangu

andmise aluseid, kuid ei ole välja toodud, millise KeHJS või Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määruse nr 224 sätte alusel KSH eelhinnangu andmine vajalikuks

osutus. Tegemist on KeHJS § 33 lg 2 p 3 ja planeerimisseaduse § 142 lg 1 p 1

sätestatud juhuga (DP lahendus on üldplaneeringut muutev). Korrektsuse ja

selguse huvides on mõistlik KSH eelhinnangu koostamise põhjus selgelt välja

tuua.

2. KSH eelhinnangu punktis 2.3 (lk 16) on välja toodud, et vahetult kavandatud

päikeseelektrijaama piiri kõrval paikneb projekteeritav Kõrsa niidurüdi püsielupaik

(PLO1001355). Täpsustame, et enam pole tegemist projekteeritava püsielupaigaga.

Keskkonnaministri 16.01.2023 määrusega nr 1 on moodustatud Kõrsa niidurüdi

püsielupaik (KLO3002720).

3. Punktis 3.2 (lk 18) on viidatud 2018. aasta merikotka kaitse tegevuskavale. Palume

kasutada Keskkonnaameti peadirektori 11.09.2019 käskkirjaga nr 1-1/19/169

kinnitatud merikotka (Haliaeetus albicilla) kaitse tegevuskava.

4. Punktis 3.2 (lk 19) on hinnatud mõju kanakullile (Accipiter gentilis), kelle elupaik

(KLO9127219) piirneb planeeringualaga ja rajatavate päikesepaneelidega ning on

jõutud järeldusele, et päikeseparkide püstitamisega avatud põllumajandusmaadele

ei kaasne negatiivseid mõjusid kanakulli toitumisbaasile. Keskkonnaamet nõustub

sellega, kuid käsitlema peab ka võimalikke ehitusaegseid mõjusid pesitsusele, sest

kanakull on pigem inimpelglik liik. Päikeseelektrijaama (PEJ) ehitustöödega

kaasneb vähene keskkonnamõju müra ja vibratsiooni osas. Müra kaasneb seadmete

kasutusel, kui tugikonstruktsioone paigaldatakse ankurdatud postvundamentidele

(eelhinnangu punkt 3.5, lk 24). Leiame, et oluline on seada mürarikaste tööde

tegemiseks ajaline piirang, st vältida nende tegemist 1. märtsist kuni 31. juulini.

5. Punktis 3.2 (lk 21) on hinnatud ka mõju tedrele (Lyrurus tetrix), kelle mängupaik

(KLO9111969) asub planeeringualal. Viimane vaatlus on tehtud 2007. aastal ning

EELIS-es on märge, et alal nähti minimaalselt kahte kukke, kuid täpne kukkede

arv on teadmata. Arvestades seda, et aastaringseks eluks vajab teder mitmesuguste

elupaikade kompleksi, seal hulgas põldusid, ei saa pidada planeeringualal olevat

mänguala vähemoluliseks kui seda on Kõrsa raba.

5.1. Tedre arvukus on viimase viie kümnendiga ca kümme korda vähenenud. 1970.

aasta kevade üldloenduse järgi hinnati Eestis mängivat ligikaudu 39 000

tedrekukke. 1980. aasta kevade üldloendusel hinnati mängivate kukkede arvuks 11

0006 . Viimases linnudirektiivi aruandes hinnati perioodi 2013-2018 tedrekukkede

arvukuseks 4000–5000 kukke. Hetkel on teder Eesti ohustatud liikide punase

nimestiku järgi arvatud kategooriasse väljasuremisohus.

5.2. Arvestades liigi väga ebasoodsat seisundit, tuleb läbi viia PEJ projekteerimisel

tedre uuring, mille käigus tuleb ala seirata ning anda eksperthinnang, kas

planeering on sellises mahus realiseeritav lähtuvalt liigist ja tema

elupaiga/mänguala nõudlustest. Samuti tuleb eksperthinnangus vajadusel esitada

tingimused ja leevendusmeetmed päikesepargi rajamiseks. Ekspert tuleb

kooskõlastada Keskkonnaametiga.

6. Punktis 3.10 (lk 27) on öeldud, et kavandatava tegevusega ei kaasne negatiivseid

teadaolevaid kumuleeruvaid faktoreid. Planeeringualast kirde suunas asub Kõrsa

liiva- ja kruusakarjäär ning menetluses on Kõrsa II liivakarjääri kaevandusluba

ning uuringuluba on väljastatud ka Kõrsa IV uuringualale. PEJ planeeringulast

lääne suunas asub Kõrsa II turbatootmisala (kaevandusluba L.MK.PM-13269

kehtiv kuni 19.12.2049) ning menetluses on Kõrsa turbatootmisala kaevandusluba.

Menetluses on ka Pärnu linna ja Tori valla eriplaneering, mille eesmärgiks on välja

selgitada sobiv ala tuulepargi rajamiseks.

6.1. Ligikaudu 1 km käesolevast planeeringualast põhja suunas on samaaegselt DP

algatamise taotlus esitatud teise suuremahulise (PEJ ala hõlmab kokku ca 115 ha)

PEJ (Pulli ja Rütavere külade piirkonna päikesepargi DP) rajamiseks. Kokku kahe

planeeringuga on väikese maa-ala peal kokku hõlmatud 155 ha. Kuna mõlema

planeeringu puhul on KSH eelhinnangute koostajaks sama ekspertfirma (Alkranel

OÜ) ning töö koostamise aeg on samuti sama (2022. november), siis oli

eelhinnangute koostamise ajal DP algatamise taotlus mõlema päikesepargi puhul

esitatud ja teada ka mõlema planeeringu eesmärk ja asukoht. Sellest tulenevalt jääb

selgusetuks, miks kumulatiivsuse osas (punktis 3.10) ei ole käsitletud kahe suure

PEJ omavahelist võimalikku kumulatiivset mõju ümbritsevale keskkonnale?

Punktis 2 (lk 11) on kirjutatud, et „Kuigi kavandatava tegevuse mõjuala piirdub

kinnistupiiridega, on olemasoleva olukorra kirjeldamisel arvestatud mõnevõrra

laiema alaga ehk ca 200-300 meetrit kinnistupiiridest“. Millel põhineb taoline

mõjuala määratlus?

6.2. KSH eelhinnangu punktis 1.2 (lk 8) on toodud välja tegevuse seosed kehtiva

Pärnu maakonnaplaneeringuga (MP) ja Tori valla üldplaneeringuga (ÜP).

Eelhinnangus on viidatud Pärnu MP-s esitatud tingimusele, et päikesepargid tuleks

kavandada väheväärtuslikele või kasutusest väljalangenud aladele. Lisaks sätestab

MP tingimused suuremate päikeseparkide asukohtade osas, mille rajamisel tuleks

ilma põhjendatud vajaduse ja kaalutlemiseta vältida väärtuslikke põllumaid ja

maastikke ning rohelise võrgustiku alasid. MP ei ole otseselt määranud, millistele

parameetritele „suurem“ päikeseenergia park vastab, kuid arvestada tuleks ka

võimaliku kumulatiivsusega (seoses põhja pool planeeritava PEJ-ga). Lisaks asub

DP ala maakonnaplaneeringu kohase väärtusliku põllumajandusmaaga alal (välja

toodud ka eelhinnangu punktis 2.2). Punktis 3.7 (lk 25) on öeldud, et rajatav PEJ

ala ei jää rohevõrgustiku alale. Märgime, et kehtiva Tori valla ÜP planeeringu

kaardi kohaselt kattub planeeritav PEJ ala kaguosas siiski vähesel määral

rohevõrgustiku koridoriga. Eelmainitu põhjal tuleb eelhinnangus ja

planeeringumenetluses võimalikke kumulatiivseid mõjusid käsitleda ja hinnata.

7. Elustiku mitmekesisuse ja loodushüvede tagamise eesmärgil palume eelhinnangu

koostajal tutvuda uuringu „Päikeseenergiajaamade mõjust olulisematele

elupaikadele, ökosüsteemidele ja peamistele liigirühmadele ning Eestisse sobivad

leevendusmeetmed“ tulemuste ja soovitustega ning sealsete leevendusmeetmetega,

mis konkreetse päikesepargi asukoha ja tehniliste tingimustega arvestades oleksid

realiseeritavad (nii planeeringumenetluses kui hilisemas loamenetluses).

Keskkonnaameti soovitusi ja ettepanekuid kaalutakse ning arvestatakse planeeringu

koostamisel. KSH eelhinnangut on vastavalt täiendatud.

Rahandusministeerium oma 27.02.2023 kirjas nr 15-3/550-2 märkis järgmist:

1. PlanS § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu

elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. PlanS § 142

lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada

üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Sellele, et detailplaneeringuga

üldplaneeringu muutmine peaks olema pigem erand kui reegel, on tähelepanu

juhtinud ka Riigikohus. Otsuses nr 3-3-1-12-0769 on Riigikohus leidnud, et

kuivõrd detailplaneeringu koostamisel vaadeldakse vaid väikest osa

üldplaneeringuga hõlmatud alast, ei ole selle menetlemisel võimalik samaväärselt

arvesse võtta kogu linna või valla territooriumil valitsevat olukorda. Seetõttu peaks

detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmine jääma erandlikuks võimaluseks, mis

tagab paindlikuma võimaluse muutuvatele oludele ja vajadustele.

Detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõus puudub igasugune selgitus, miks on

vajalik perspektiivsele elamualale kavandada päikeseelektrijaama. Arvestades

PlanS § 142 lõikest 1 tulenevat nõuet ning senist kohtupraktikat, peab

detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmise vajadus olema igakülgselt kaalutud

ja põhjendatud. Palume detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõud selles osas

täiendada, sh hinnata kavandatavat tegevust elukeskkonna parendamise ja

otstarbeka, mõistliku, säästliku maakasutuse põhimõtetest lähtuvalt.

2. Pärnu maakonna planeeringu (kehtestatud 2018) kohaselt kattub valdav osa

päikesepargi alast väärtusliku põllumajandusmaaga. KSH eelhinnangu peatükis 3.7

„Mõju maakasutusele, maastikule ja kultuuriväätustega aladele“ on kirjeldatud, et

kuna päikeseparkide rajamise käigus säilib ala mullastik ja mullakoostis (ei toimu

laiaulatuslikku kasvukihi koorimist ega eemaldamist), siis säilivad ka võimalused

põllumajandustegevuse jätkamiseks nii päikeseparkide töötamise (heinamaana;

väikeloomade karjatamine) ajal kui ka hilisemalt päikeseparkide likvideerimise

järgselt. Antud asjaoluga on arvestatud ka väärtuslike põllumajandusmaade kaitse

seaduse eelnõu väljatöötamise käigus ehk päikese- ja tuuleparkide rajamine

väärtuslikule põllumajandusmaale on eelnõu kohaselt aktsepteeritav.

Palume KSH eelhinnangut täiendada ja välja tuua meetmed, et ulatuslikul

päikeseelektrijaama alal säiliks mullastik, ei toimuks elustiku muutumist ega

mitmekesisuse vähenemist ja ala oleks võimalik ka päikesepargi töötamise ajal

otstarbe kohaselt kasutada. Näiteks vältida herbitsiidide kasutamist

päikeseelektrijaama alal, rajada päikesepaneelide vahel ehitustegevuse lõppedes

liigirikas ja tolmeldajatele sobilik niidukooslus, võimaldada karjatamist, määrata

detailplaneeringuga ehituslikud tingimused päikesepaneelide paigutamiseks, mis

säilitaksid sobiva kasvukoha ja võimaldaksid ümbritseva ala kasutust heina- ja

karjamaana. Detailplaneeringu koostamiseks ja selle elluviimiseks vajalikud

meetmed palume fikseerida ka lähteseisukohtades.

3. KSH eelhinnangu peatükis 1.5 on välja toodud võimalikud meetmed negatiivsete

mõjude ärahoidmiseks: Ehitusplats peab olema varustatud absorbentmaterjalidega,

mida kasutada seadmetest tulenevate võimalike lekete likvideerimiseks. Kaaluda

tuleks välisperimeetrite markeerimist. Markeerimine piirdeaiaga hoiab ära

võimalike õnnetuste teket, nagu näiteks inimeste, loomade liikumine planeeritaval

alal, seeläbi end päikesepaneelide nurkadega vigastades. Vallavolikogu otsuse

eelnõus ja lähteseisukohtades meetmeid fikseeritud pole. Palume nimetatud

dokumente KSH eelhinnangu alusel täiendada.

4. Rahandusministeerium on seisukohal, et detailplaneeringu KSH menetlust pole

otstarbekas algatada juhul, kui detailplaneeringu algatamise materjale on

täiendatud ning KSH eelhinnangus on põhjendatult leitud, et tegevusega

tõenäoliselt ei kaasne olulist keskkonnamõju. Vastavalt PlanS § 4 lõike 2 punktile

5 tuleb detailplaneeringu koostamisel hinnata ka selle elluviimisega kaasnevaid

asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale

avalduvaid mõjusid. PlanS § 126 lõike 1 punktile 12 on võimalik detailplaneeringu

koostamise käigus määrata vajalikud keskkonnatingimusi tagavad nõuded. Palume

eeltooduga detailplaneeringu koostamisel arvestada.

Rahandusministeeriumi soovitusi ja ettepanekuid kaalutakse ning arvestatakse planeeringu

koostamisel. KSH eelhinnangut ja lähteseisukohti täiendatakse vastavalt.

Põllumajandus- ja Toiduamet oma 16.02.2023 kirjas 6.2-6/845-1 nõustub

detailplaneeringu algatamise ja detailplaneeringu KSH algatamata jätmisega.

Planeeringu ala asub Kõrsa I ja Viiraküla (MS 6112350010110 kood 001 ja 002)

drenaažkuivendusega maaparandusehitistel.

Sellest tulenevalt lisada lähteseisukohtadesse:

• Planeeringus kajastada maaparandusehitised (seletuskirjas eraldi peatükina, joonistel

drenaaž);

• Planeeringu alal asuvate naaberkinnistuid teenindavate kollektorite peale ja nende

vahetusse lähedusse piirdeaeda, paneele, rajatisi ja taristut mitte planeerida.

Lähteseisukohti täiendatakse nimetatud märkuste osas.

Maaeluministeerium oma 17.02.2023 kirjas nr 4.1-5/169-1 juhtis tähelepanu, et Pärnu

maakonna planeeringu järgi kattub valdav osa kavandatava tegevuse alast väärtusliku

põllumajandusmaaga. Maaeluministeerium on antud küsimuses eelkõige seisukohal, et

väärtusliku mullastikuga põllumajandusmaa sobivaim ja õigeim kasutusviis on

põllumajandustoodete tootmine, mille kaudu tagatakse toiduga kindlustatus ja eriti

praeguses julgeolekukeskkonnas toidujulgeolek. Päikesejaama rajamine kõige

ettevaatlikumate mulda säästvate võtetega ei kahjusta otseselt mulda ja selle elustikku,

kuid samaaegselt saavad päikejaamaga seotud maa põllumajandusliku kasutuse

võimalused olema väga piiratud.

Maaeluministeerium on seisukohal ja seda näeb ette ka Maaelu ja põllumajandusturu

korraldamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

309 SE eelnõu § 3510 lõige 2, et vallavalitsus peab määrama väärtuslikule

põllumajandusmaale päikese abil elektrit tootva taastuvenergia tootmisseadme

paigaldamise korral tootmismaa sihtotstarbe üksnes päikeseenergia tootmisseadme

kasutusajaks. See tähendab, et kui päikesejaama kasutusaeg lõppeb, tuleb sellele maale

määrata taas maatulundusmaa sihtotstarve.

Palume eelkirjeldatud tingimus lisada ka Tori Vallavolikogu otsuse vastavasse eelnõusse.

Oleme seisukohal, et selle tingimusega tagatakse/kindlustatakse pärast päikesejaama töö

lõppemist sellega seotud põllumajandusmaa sihtotstarbeline kasutamine.

Lisaks soovitame päikesepaneelide aluse maa kasutamiseks täpsemate tingimuste

seadmisel teadvustada ja arvesse võtta Elurikkuse Agentuuri OÜ ning Tartu Ülikooli

maastike elurikkuse

töörühma koostöös valminud uuringu raportis „Päikeseenergiajaamade mõjust

olulisematele elupaikadele, ökosüsteemidele ja peamistele liigirühmadele ning Eestisse

sobivad leevendusmeetmed“

https://landscape.ut.ee/wpcontent/uploads/2023/01/Paikeseelektrijaamad_moju_loodusele

_isb

n.pdf toodud põhimõtteid ja järeldusi.

Maaeluministeerium loodab, et Tori vallavalitsus ja vallavolikogu kaaluvad nii suure

ulatusega

väärtusliku põllumajandusmaa päikesejaamaga hõlmamise otsustamisel põhjalikult kõiki

argumente, jätmata kõrvale võimalikke riske, mis on seotud põllumajandusmaa pindala

vähenemisega, maaparandussüsteemide toimimise ja hoiuvõimaluste tagamisega,

päikesejaamaga seotud maaga piirnevate põllumajandusmaade edasise

kasutusvõimalusega, tänase geopoliitilise situatsiooniga jms.

Maaeluministeerium ei võta seisukohta KSH vajalikkuse üle otsustamise kohta.

Maaeluministeeriumi soovitusi ja ettepanekuid arvestatakse planeeringu koostamisel.

Tulenevalt planeerimisseaduse § 4 lg 4, § 127 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015

määrusest nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringu

kooskõlastamise alused“, tehakse planeeringu koostamisel koostööd valitsusasutustega,

kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb.

Tulenevalt planeerimisseaduse § 127 lg 2 ja 3, kaasatakse planeeringu koostamisse isikud,

kelle õigusi võib planeering puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla selle

koostamisse kaasatud ning isikud, kelle huve planeering võib puudutada.

Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks planeerimisseaduse § 128 lõike 1,

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punkti 4 ja

§ 35 lõiked 3 ja 5, Tori Vallavolikogu 20.02.2020 määruse nr 106 „Maakorraldusliku,

planeerimis- ja ehitusalase tegevuse ning ehitusseadustikust tuleneva riikliku järelevalve

korraldamine Tori vallas“ § 2 punkti 3 ning Evecon Sindi OÜ poolt esitatud

detailplaneeringu algatamise taotluse Tori Vallavolikogu

o t s u s t a b:

1. Algatada detailplaneeringu koostamine Tori vallas Kõrsa külas Mihklikese ja

Matsipõllu kinnistutel.

2. Kinnitada planeeritava maa-ala asukohaskeem, mis on käesoleva otsuse

lahutamatu lisa.

3. Jätta Mihklikese ja Matsipõllu kinnistute detailplaneeringu koostamiseks

keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata, kuna koostatava

detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad tegevused ei oma olulist

keskkonnamõju.

4. Detailplaneering koostada vastavalt juhendmaterjalidele, millised on

kättesaadavad veebilehel http://planeerimine.ee/ ja rahandusministeeriumi

veebilehel (http://www.fin.ee/ruumiline-planeerimine). Detailplaneeringu

seletuskirja mahus esitada muuhulgas planeeringu elluviimiseks vajalikud

tegevused ja nende järjekord (PlanS § 3 lõige 5).

5. Enne detailplaneeringu koostamise alustamist tuleb detailplaneeringu koostamisest

huvitatud isikul sõlmida Tori Vallavalitsusega asjakohane leping detailplaneeringu

koostamiseks, sh planeeringu koostamise täpsustatud ajakava.

6. Tori Vallavalitsusel korraldada detailplaneeringu algatamisest ja

keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmisest teavitamine

vastavalt kehtivale seadusandlusele.

7. Tori Vallavolikogu võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise

käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus,

kinnisasja omanik esitab taotluse detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks;

planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.

8. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades

vaide Tori Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses või kaebuse Tallinna

Halduskohtu Pärnu kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud

korras.

9. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Jana Malõh

volikogu esimees

Lisa “Asukohaskeem”

Tori Vallavolikogu 22. märtsi 2023 otsuse nr 151 juurde

1

Kõrsa külla planeeritava päikeseelektrijaama

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

Töö tellija: Evecon OÜ

Töö koostaja: Alkranel OÜ

Projektijuht: Alar Noorvee (KMH litsents nr KMH0098)

Tartu 2022

2

Publitseerimise üldised andmed:

• Töö koostatud: november 2022. a.

• Koostajad (Alkranel OÜ):

o Alar Noorvee (Alkranel OÜ, keskkonnaeskpert),

o Terje Liblik (Alkranel OÜ, keskkonnakonsultant).

Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) – keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999

3

SISUKORD

SISSEJUHATUS ....................................................................................................................... 5

1. KAVANDATUD TEGEVUSE ISELOOMUSTUS .......................................................... 6

1.1 Tegevuse lühiiseloomustus, sh seosed paikkonnaga ................................................... 6

1.2 Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimis-dokumentidega ning lähikonna

praeguste ja planeeritavate tegevustega ................................................................................. 8

1.3 Asukoha keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus .............................................. 9

1.4 Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus, lõhn, energiakasutus ja jäätmeteke ............................. 10

1.5 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus............................ 10

1.6 Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht ..................................... 10

2. KAVANDATAVATEGEVUSE POOLT MÕJUTATAV KESKKOND ....................... 11

2.1 Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused.............................................................................................................................. 11

2.2 Maastik, geoloogia (sh radoon), maavarad, sh pinnavesi ......................................... 12

2.3 Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 võrgustik .............................................. 15

2.4 Kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad ............................................................ 16

3. HINNANG TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEVA MÕJU OLULISUSELE,

sh Natura 2000 alade eelhindamine ......................................................................................... 18

3.1 Kavandatava tegevuse mõjuala ulatus....................................................................... 18

3.2 Mõju kaitsealade kaitse-eesmärkide täitmisele ja kaitstavatele loodusobjektidele ja

liikidele ................................................................................................................................ 18

3.3 Natura 2000 alade eelhindamine ............................................................................... 21

3.3.1 Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja Natura 2000 alad, mida võidakse

mõjutada ........................................................................................................................... 22

3.3.2 Projekti või kava seos ala kaitsekorraldusega .................................................... 23

3.3.3 Kavandatava tegevusega mõjutatud Natura-alade kirjeldus .............................. 23

3.3.4 Natura 2000 alade eelhindamise tulemused ja järeldus ..................................... 23

3.4 Mõju pinna- ja põhjaveele (mh pinnasele) ................................................................ 24

3.5 Müra ja vibratsiooniga kaasnevad mõjud.................................................................. 24

3.6 Mõju õhukvaliteedile ja kliimale............................................................................... 25

3.7 Mõju maakasutusele, maastikule ja kultuuriväätustega aladele ................................ 25

3.8 Mõju märgaladele ...................................................................................................... 26

3.9 Mõju inimese tervisele ja heaolule ning elanikkonnale ning muud sotsiaal-

majanduslikud aspektid ........................................................................................................ 26

4

3.10 Muud küsimused (loodusvarade kasutamine (sh maa, muld jamaavarad),

jäätmeteke, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn, õnnetuste risk, mõju piirkonna teistele

tegevustele ja mõjude kumulatiivsus) .................................................................................. 26

KOKKUVÕTE ........................................................................................................................ 28

KASUTATUD KIRJANDUS .................................................................................................. 29

5

SISSEJUHATUS

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (EH) objektiks on

Pärnu maakonnas Tori vallas Kõrsa külas (vt joonis 1.1) päikeseelektrijaama kavandamine

Uue-Uheka (80803:001:0711; pindala 18,01 ha), Mihklike (80803:001:0712; pindala 24,99

ha), Matsipõllu (80803:001:0559; pindala 45,47 ha) kinnistutele koos seda teenindavate

rajatiste ja taristuga.

Käesolevat eelhinnangut saavad eelkõige otsustajad (tegevuslubade andjad) kasutada täiendava

töövahendina päikeseelektrijaama kavandamisega seonduvates ja sellele eeldatavalt

järgnevates haldusmenetluse protsessides. KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning

sellest teavitamine toimub mh KeHJS alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta

küsida asjaomastelt asutustelt (kaasnev tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või kellel

võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu).

Eelhinnangu koostamisel lähtutakse mh Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest ja

väljakujunenud praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise

keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

⚫ ületada mõjuala keskkonnataluvust;

⚫ põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

⚫ seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 1

on esitatud olulise keskkonnamõjuga tegevused, mille puhul on keskkonnamõju hindamine

kohustuslik. Kõrsa külla kavandatav tegevus ei vasta ühelegi KeHJS § 6 lg 1 välja toodud

tegevusele, tegevus kuulub KeHJS § 6 lg 2 p 3 „energeetika“ alla, mille korral on vajalik anda

eelhinnang selgitamaks välja, kas tegevusega võib kaasneda oluline keskkonnamõju.

Kavandataval tegevusel puudub otsene seos Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määrusega nr

224 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu1, kuivõrd määrus ei loetle § 2 (Energeetika)

päikeseelektrijaama, kui tegevusvaldkonda, mille puhul tuleb anda keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnang.

Dokumendi koostamisel lähtutakse mh juhendist „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja

tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin Kutsar (2018), tellis Keskkonnaministeerium) ja

eelhinnangu ülesehitamisel arvestatakse ka dokumenti „Keskkonnamõju hindamise

eelhinnangu andmise juhend” (Keskkonnaministeerium, 2017). KSHEH tellijaks on Evecon

OÜ. KSH eelhinnangu koostajateks on OÜ Alkranel keskkonnaekspert Alar Noorvee (KMH

litsents nr KMH0098) ja keskkonnakonsultant Terje Liblik.

6

1. KAVANDATUD TEGEVUSE ISELOOMUSTUS

1.1 Tegevuse lühiiseloomustus, sh seosed paikkonnaga

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise (KSH) eelhinnangu (EH) objektiks on Pärnu

maakonnas Tori vallas Kõrsa külas (vt joonis 1.1) päikeseelektrijaama (eeldatav asukoht

kinnistutel esitatud joonisel 1.2) kavandamine kinnistutele:

- Uue-Uheka (80803:001:0711) - kinnistu pindala 18,01 ha, millest eelduslikult hõivab

päikeseelektrijaam 8,1 ha;

- Mihklike (80803:001:0712) - kinnistu pindala 24,99 ha, millest eelduslikult hõivab

päikeseelektrijaam 8,5 ha;

- Matsipõllu (80803:001:0559) - kinnistu pindala 45,47 ha, millest eelduslikult hõivab

päikeseelektrijaam 23 ha.

Tegemist on Sindi linna lähialal paikneva hajaasustusalaga, kus on valdavalt esindatud

põllumaad. Kõigi kolme kinnistu puhul on maakatastri sihtotstarve 100% maatulundusmaa,

mida kasutatakse heina- või põllumaana.

Joonis 1.1. Kavandatava päikeseelektrijaama asukoht, kinnistud tähistatud rohelisega (Alus:

Maa-amet, 2022).

7

Joonis 1.2. Kavandatava päikeseelektrijaama asukoht, paiknemine kinnistutel tähistatud

helesinisega (Allikas: Evecon OÜ; Alus: Maa-amet, 2022).

Kinnistutele on kavas paigaldada päikesepaneelid koos tugikonstruktsiooniga, keskpinge

alajaamad, inventerid, kaablitrassid ja kommunikatsioonid. Päikeseelektrijaama püstitamisel

on eesmärgiks maksimeerida päikeseenergia tootmiseks kuluv maa. Ühe päikesepaneeli

suurimaks kiiritusvõimsuseks on ca 1000 W/m2, võimsus kehtib Eesti laiuskraadidel, kui päike

paistab selgest taevast risti päikesepaneeli pinnale. Kuna päikesepaneelide pidev asendi

muutmine risti vastu päikest on omanikele keeruline ning kulukas, on leitud optimaalne

lahendus (Hemeltron OÜ, 2011). Eestis on optimaalseks päikesepaneelide

paigalduskaldenurgaks maapinna suhtes 30-40°, mis tagab maksimaalse summaarse

tootlikkuse aastas. Kui päikesepaneelid paigaldada +/-20 kraadi võrra erinevalt optimaalsest,

siis aastase tootlikkuse erinevus ei ole märkimisväärne (üldjuhul alla 5%) (Energiapartner,

2022). Eesti kliimas on kõige mõistlikum paigaldada päikesepaneelid suunaga lõunasse

(eemale tugimaanteest).

8

Päikeseelektrijaamu võib paigaldada erinevatele pindadele – katused, hoone seintele,

maapinnale jms. Päikesepaneelid on enamasti tumedat värvi, mistõttu muutuvad nad otsese

päikeseenergia käes olles kuumaks, millega kaasneb tootmisefektiivsuse langus. Maapinnale

paigaldamine võimaldab aga päikeseelektrijaamale head jahutust, mis tõstab selle

tootmisefektiivsust. Maapinnale paigaldatav päikeseelektrijaam koosneb enamasti neljast

komponendist (Taastuvenergia, 2018):

• päikesepaneelid;

• võrguinventer;

• tootmisandmete kajastamine portaalis;

• päikesepaneelide paigaldamise raam.

Elektrijaama päikesepaneelid paigaldatakse tehasetootelistest detailidest, mis kinnitatakse

teraskonstruktsioonile, viimane ankurdatakse maapinda.

1.2 Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimis-dokumentidega ning

lähikonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Tori valla omavalitsusüksus moodustati haldusreformi tulemusena pärast 2017. aasta kohaliku

omavalitsuse volikogude valimisi senise Are, Sauga, Tori valdade ja Sindi linna ühinemisel.

Uue omavalitsusüksuse kogu territooriumi hõlmav Tori üldplaneering (ÜP; koostamisel)

algatati 2018. aastal, kuid on on käesoleva KSH eelhinnangu koostamise ajal alles eskiisi

väljatöötamise faasis, seega sellest kindlaid seoseid välja tuua siinkohal ei saa. ÜP koostamise

edasistes faasides täpsustatakse väärtuslike põllumajandusmaade piire ja määratakse

võimalusel põllumajandusmaadele täiendavad kasutust ja ehitustegevust reguleerivad

tingimused. Samuti määratletakse koostatava üldplaneeringuga päikese-eelektrijaamade

üldised tingimused.

Kavandatav tegevus jääb endise Tori valla territooriumile ja kuni uue üldplaneeringu

kehtestamiseni rakendatakse varasemates dokumentides sätestatut. Tori valla üldplaneeringu

(2009) kohaselt jääb kogu planeeritud tegevus hajaasustusega alale, millele on määratletud

juhtotstarve elamumaa, seejuures on tegemist hajutatud elamuehituse aladega reservmaal.

Elamumaadele ei ole kehtiva üldplaneeringuga lubatud rajada muu iseloomuga ehitisi, sestap

on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Taastuvenergiate (sh päikeseenergia)

temaatikat ei ole ÜP-s käsitletud.

Pärnu maakonnaplaneeringu (2018) kohaselt on Pärnu maakonnas Eesti keskmisest enam

potentsiaali päikeseenergia kasutamiseks. Seejuures on maakonnaplaneeringus sätestatud

(2018):

- päikesepargid kavandada väheväärtuslikele või kasutusest väljalangenud aladele, nt

endised tööstuspargid, laudakompleksid.

Maakonnaplaneeringu kohaselt kattub valdav osa kavandatava tegevuse alast väärtusliku

põllumajandusmaaga.

Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 (2017) sätestab energiamajanduse eesmärgiks toota

elektrit mahus, mis rahuldab Eesti tarbimisvajadust, ning arendada mitmekesiseid, erinevatel

energiaallikatel põhinevaid väikese keskkonnakoormusega jätkusuutlikke tootmis-

tehnoloogiaid, mis võimaldavad toota elektrit ka ekspordiks. Eesmärk on arendada Eesti

9

energiatarvet rahuldavat energiatootmist, mis kasutaks erinevaid energiaallikaid. Eelistatud on

need tootmisviisid, mis koormavad võimalikult vähe keskkonda

Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (2017) üldeesmärk on tagada tarbijatele

turupõhise hinna ning kättesaadavusega energiavarustus, mis on kooskõlas Euroopa Liidu

pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, samas panustades Eesti majanduskliima

ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu. Selle tulemusel

peaks taastuvatest energiaallikatest elektri tootmine moodustama 2030. aastaks 50%

sisemaisest elektri lõpptarbimisest ning 80% Eestis toodetud soojusest toodetama taastuvate

energiaallikate baasil. Kütusevabade energiaallikate osakaal lõpptarbimises peaks aastal 2030

moodustama vähemalt 10%. Päikeseenergia kasutus väikelahendustes suureneb prognooside

järgi aastaks 2050 kuni 100 MW võrra, kattes elektritarbimise vajadusest ca 1%.

Eesti riiklikus energia- ja kliimakavas aastani 2030 (2019) on Eesti peamiste energia- ja

kliimapoliitika eesmärkide ja nende täitmise meetmete hulgas toodud taastuvelektri osakaalu

tõstmine 40%-ni. Selleks rakendatakse tootmismahtude kasvu tuulenergeetikas (nii maismaa-

kui ka meretuuleparkide näol), päikeseenergeetikas ja puitkütuste kasutusel ning hüdro-

pumpjaamade rajamisega. Taastuvenergiatehnoloogiate panus taastuvenergia eesmärkide

kujunemiskõverasse sektorite põhiselt peaks päikeseenergeetika osas tõusma 2020. aasta

100 MW-lt 2030. aastaks 415 MW-ni. Kavas rõhutatakse kohalike omavalitsuste rolli olulisust

taastuvenergia arendamisel, sh tuule- ja päikeseenergia arendamiseks sobilike maa-alade

planeerimine, saavutamaks ühiseid riiklikke taastuvenergia eesmärke.

Vabariigi Valitsuse koalitsioonileppe1 järgi on eesmärgiks jõuda 2030. aastaks 65%-lise

taastuvenergia osakaaluni energia summaarsest lõpptarbimisest. Lisaks energia summaarsele

lõpptarbimisele on seatud ka riiklikud alameesmärgid. Alameesmärke on kolm: elektrienergia

osakaal summaarsest lõpptarbimisest (100%), osakaal transpordis (14%) ning

soojusmajanduses (63%).

1.3 Asukoha keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus

Peatüki koostamisel on arvestatud käesoleva töö ptk-s 1, juhendmaterjalides ning avalikult ja

erialaselt kasutatavates andmebaasides (sh EELIS, Eesti Looduse Infosüsteem –

Keskkonnaregister: Keskkonnaagentuur (07.11.2022. a), Maa-ameti kaardirakendus,

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kaardirakendus jt) sisalduvat teavet.

Kavandatav päikeseelektrijaama ala asub Tori vallas Kõrsa külas. Ümbruskond on valdavalt

väheasustatud põllu- ja metsamaa. Mitmes suunas asub soiseid alasid ja raba (Kõrsa raba). Tori

valla lähim tiheasustusala Sindi linn asub linnulennult ca 800m kaugusel.

Juurdepääs alale on tagatud mööda Pärnu-Tori tugimaanteed nr 59 jääb kavandatud tegevus ca

1,2 km kaugusele. Ligipääs alale on võimalik luua mööda kohalikke teid Kõrsa-Matsi tee (tee

nr 8080066) või Turbaraba teed (tee nr 8080069).

Kuigi kavandatava tegevuse mõjuala piirdub päikesepargi tarbeks kavandatud ala ja

kinnistupiiridega, on olemasoleva olukorra kirjeldamisel arvestatud mõnevõrra laiema alaga.

1 Eesti Reformierakonna, Isamaa Erakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koostöölepingu, aastateks 2022-

2023: osa IV „Energeetika ja elektriturureform“: punkti 1 „Kiirendame taastuvelektrile üleminekut ja seame

eesmärgiks, et aastal 2030 toodetakse Eestis sama palju taastuvelektrit, kui on meie aastane tarbimise kogumaht.“.

10

1.4 Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus, lõhn, energiakasutus ja jäätmeteke

Päikeseelektrijaama rajamisel/ehitamisel võib kaasneda vähene müra ja vibratsioon.

Vähendamaks võimalikke häiringuid on ehitustööd planeeritud päevasele ajale. Sellest

tulenevalt ei ole ette näha ka valgusreostust.

Kavandatava päikeseelektrijaama rajamisega kaasneb paratamatult energiakasutus

(ehitusmasinad) ja jäätmeteke ning ehitusseadmete kasutusel tuleb arvestada võimalike

õhuheitmetega. Ehitustegevuse käigus tekkivad jäätmed antakse üle vastavat jäätmeluba

omavale ettevõttele.

Eelpool kirjeldatud keskkonnamõju avaldavad tegurid taanduvad peale ehitustegevust.

Elektrijaama kasutusajal ei esine müra, vibratsiooni, heidet välisõhku ega ka veekeskkonda,

valgusreostust ega jäätmete teket. Samuti ei esine elektrijaama kasutusajal sisuliselt

energiakasutust (eeskätt kasutatakse energiat vaid hooldus- ja jälgimistegevuseks kohale

tulekuks).

Päikeseelektrijaama rajamise ja kasutamise ajal ei ole ette näha tegevusi, mis põhjustaksid

soojuse, kiirguse või lõhna teket.

1.5 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus

Planeeritava tegevusega kaasneda võivad võimalikud avariiolukorrad piirduvad enamasti

ehitusprotsessiga – leke transpordivahenditest ja ehitusseadmetest. Kuna aga tööde teostamisel

kasutatakse korras masinaid ja ehitusseadmeid, siis on avariiolukordade teke antud olukorras

vähetõenäoline.

Lähim veekogu (Pärnu jõgi) asub ca 400 meetri kaugusel, lähim märgala Kõrsa raba, paikneb

ca 30 m kaugusel. Ehitusplats peab olema varustatud absorbentmaterjalidega, mida kasutada

seadmetest tulenevate võimalike lekete likvideerimiseks.

Kaaluda tuleks välisperimeetrite markeerimist. Markeerimine piirdeaiaga hoiab ära võimalike

õnnetuste teket, nagu näiteks inimeste/ loomade liikumine planeeritaval ala, seeläbi end

päikesepaneelide nurkadega vigastades.

1.6 Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht

Kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetused võivad antud piirkonnas olla seotud eelkõige

erakordselt suurte üleujutustega ning erakordselt tugevate tormidega.

Kavandatavale päikeseelektrijaamale lähim hüdromeetriajaam asub Oore külas Pärnu jõel,

kavandatud alast linnulennult 6,6 km kaugusel. Oore hüdromeetriajaama (Jaama „0“ 5,6 m

EH2000) andmeil on Pärnu jõe veetase pikaajaliste vaatluste (aastatel 1923 – 2021. a)

keskmisena 70 cm (6,3 m EH2000). Jõe kõrgeim veetase oli Oorel aastal 1926, mil see ulatus

548 cm kõrgusele (11,08 m EH2000).

11

Kavandatud tegevusega ala Jõele lähima kinnistu kõrgus Maa-ameti (2022) kohaselt on 10 m

(EH2000), kinnistute keskmised kõrgused jäävad üle 11 m (EH2000). Kuna päikesepaneelid

ei paikne otse vastu maapinda, siis on tagatud, et päikeseelektrijaama ei ole ala üleujutamist

ette näha suurte üleujutuste korral.

Erakordselt tugevad tormid võivad omada ohtu tugikonstruktsioonide püsimisele maapinnas.

Tormide esinemise võimalikkusega arvestatakse projekti koostamisel ja tugikonstruktsioonide

ankurdamisel.

2. KAVANDATAVATEGEVUSE POOLT MÕJUTATAV

KESKKOND

Kuigi kavandatava tegevuse mõjuala piirdub kinnistupiiridega, on olemasoleva olukorra

kirjeldamisel arvestatud mõnevõrra laiema alaga ehk ca 200-300 meetrit kinnistupiiridest.

2.1 Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused

Planeeritud päikesepargi rajamiseks planeeritud kinnistutega piirnevad kinnistud on esitatud

järgnevas tabelis (tabel 2.1). Paksus kirjas on toodud need kinnistud, mis piirnevad planeeritava

päikesepargiga. Lähimad majapidamised asuvad kavandatud tegevuse katastripiirist ca 30 m

kaugusel, Mihklike kinnistu sees paikneb üksik Tammiku kinnistu (eluhoonega) , kuivõrd

päikeseelektrijaama ei kavandata kogu kinnistule, vaid selle lõunapoolsesse ossa, jääb

Tammiku eemale planeeritud päikeseelektrijaama asukohast. Planeeritud päikesepargi alast

jäävad need järgmistele kaugustele: Tammiku kinnistu eluhooned ~700 m, Matsimõisa kinnistu

eluhooned ~500 m kaugusel, Raba kinnistu eluhooned ~450 m kaugusel ning Tiigiäärse

kinnistu elamud ~750 m kaugusel. Lisaks paikneb ~750 m kaugusel elamuhoonega Nurme

kinnistu, kuid mis ei ole päikeseelektrijaama kinnistu piirinaabriks.

Tabel 2.1. Kavandatud tegevusega piirnevad kinnistud. Paksus kirjaga on märgistatud need

kinnistud, mis piirnevad kavandatava päikeseelektrijaamaga.

Lähiaadress Katastriüksuse tunnus Maakasutuse sihtotstarve Pindala

Taali metskond 5 56801:005:0277 Maatulundusmaa 28107100

Krooti 80803:001:1019 Maatulundusmaa 39100

Raba 80803:001:1021 Maatulundusmaa 98500

Kuke 56801:005:0291 Maatulundusmaa 73000

Matsi 56801:005:0044 Maatulundusmaa 141600

59 Pärnu-Tori tee 80803:001:0283 Transpordimaa 344300

Veski 80803:001:0319 Tootmismaa 16113

Mihkli 80803:001:0324 Maatulundusmaa 295600

Tammiku 80803:001:0382 Elamumaa 9240

Uuekuke 80803:001:0473 Maatulundusmaa 137700

8080066 Kõrsa-Matsi tee T3 80803:001:0563 Transpordimaa 1244 Matsimõisa 80803:001:0557 Elamumaa 17984

Matsivälja 80803:001:0561 Maatulundusmaa 65300

Matsioja 80803:001:0558 Maatulundusmaa 55200

12

Lähiaadress Katastriüksuse tunnus Maakasutuse sihtotstarve Pindala

Veski pumpla 80803:001:0658 Tootmismaa 276

Taali metskond 114 56801:005:0126 Maatulundusmaa 534600

Põllu-Uheka 80803:001:0709 Maatulundusmaa 69600

Lähim tiheasustusala, Sindi linn, asub planeeritud päikeseelektrijaama alast ca 1500 m

kaugusel lääne-loode suunal. Piki kohalikku teid ja Pärnu-Tori tugimaanteed nr 59 jääb

kavandatud tegevus Sindi linnast ca 2 km kaugusele. Ligipääs alale on võimalik luua mööda

kohalikke teid Kõrsa-Matsi tee (tee nr 8080066) või Turbaraba teed (tee nr 8080069).

Mihklikese kinnistu piirneb põhja suunalt riigi tugimaanteega nr 59 Pärnu-Tori, kuid

kavandatav päikeseelektrijaama ala jääb ca 1 km kaugusele tugimaanteest nr 59.

Koostamisel oleva Tori valla üldplaneeringu (algatatud Tori Vallavolikogu otsusega 18.

oktoober 2018 nr 114) eskiislahendus on koostamisel, mistõttu ei ole teada piirkonna

perspektiivseid maakasutuse juhtotstarbeid või arengusuundi.

2.2 Maastik, geoloogia (sh radoon), maavarad, sh pinnavesi

Kavandatav päikeseelektrijaamale lähim veekogu on Pärnu jõgi, mis asub ca 400 meetri

kaugusel, lähim märgala paikneb ca 30 m kaugusel (Kõrsa raba) Kuna päikeseelektrijaam ise

heitmeid ei tekita, on ainuke oht seotud ehitustegevusega. Ehitustegevusel võib transpordiks

kasutatavatelt masinatelt lekkida kütust või õlisid.

Maa-ameti kaardirakenduse (2022) alusel jääb kogu kavandatav tegevus maaparandushoiualale

(KPO8986134), kus paikneb maaparandust reguleeriv võrk (maaparandussüsteemi kood:

6112350010110). Kavandatud päikeseelektrijaama alast ca 450 m kaugusel põhja suunas

paikneb maaparandusehitis VIIRAKÜLA (eesvoolu kogupikkus 1,88 km;

maaparandussüsteemi kood: 6112350010110/001; valgala alla 10 km2) ja ala kattub

maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu alaga KÕRSA I (reguleeritava võrgu kogupindala

147,6 ha; maaparandussüsteemi kood: 6112350010110/002). Maaparandussüsteemi eesvool

saab alguse Kõrsa turbatootmisbaasi lähialal paiknevast kraavist, mis kulgeb üle kavandatava

tegevuse kinnistuid ning suubub Pärnu jõkke.

13

Joonis 2.1 Maaparandusehitise reguleeriv võrk (pruuniga tähistatud) kaetud alad,

maaparandusehitise eesvool (tumesinine joon), maaparandusehitise kollektoreesvool (peened

helesinised jooned), riigi poolt korras hoitavad eesvoolud (tähistaud punase viirutusega). Alus:

Maa-amet, 2022.

Planeeritud tegevusala ei kattu maardla aladega.

Kavandatava tegevusala muldkatte moodustavad valdavalt gleimullad, gleistunud mullad (Go;

GI; LkIg; LkG; KIg) (vt ka joonis 2.2). Kinnistutele jäävad mullad iseloomustavad head

põllutüübilised omadused (Astover, 2005). Viimast kinnitab ka maakonnaplaneeringu ja PRIA

andmestik, mille kohaselt on ala kaetud väärtusliku põllumajandusmaaga.

14

Joonis 2.2. Kavandatava tegevuse kinnistutel (märgitud lillaga) ja sellele kavandatud

päikeseelektrijaama alal (märgitud musta täpitusega) paiknevad ja seda ümbritsevad mullad.

Alus: Maa-amet, 2022.

Eesti põhjavee kaitstuse kaardi (Keskkonnaportaal, 2001) kohaselt jääb väike osa planeeritud

päikeseelektrijaamast (kirde nurk) nõrgalt kaitstud põhjaveega alale, valdav osa alast aga

keskmiselt kaitstud põhjaveega aladele (vt ka joonis 2.3).

Joonis 2.3. Väljavõte Keskkonnaportaali (2022) „Andmed ja kaart“ teemalehelt

detailplaneeringualal ja selle vahetus läheduses.

15

Lähtuvalt Looduskaitseseaduse § 38 lg 1, ehituskeeluvöönd üle 25 ruutkilomeetri suuruse

valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 50 meetrit. Kuivõrd Pärnu jõe valgala

pindala on 6836,5 km², siis kehtib 50 m ehituskeeluvöönd. Ranna või kalda ehituskeeluvööndis

on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud.

Vastavalt Looduskaitseseaduse § 35 lg 2 on ehituskeelu- ja piiranguvööndite laiuse arvestamise

lähtejoon ruumiandmete seaduse kohaselt Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud

veekogu piir (tavaline veepiir). Vastavalt sama paragrahvi lõikele 3 määratakse suurte

üleujutusaladega siseveekogudel kõrgveepiir korras, mille kehtestab valdkonna eest vastutav

minister määrusega.

Keskkonnaministri 28.05.2004. a määruse nr 58 Suurte üleujutusaladega siseveekogude

nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord kohaselt ei kuulu Pärnu jõgi

suure ületujutusalaga siseveekogude nimistusse.

Vastavalt Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 kohaselt on kallasraj alaius

laevatatavatel veekogudel 10 m, st Pärnu jõel kallasraja laius 10 m. Suurvee ajal, kui kallasrada

on üle ujutatud, on kallasrajaks 2 m laiune kaldariba veeseisu piirjoonest, mida mööda võib

vabalt ja takistamatule veekogu ääres liikuda. Veeseaduse § 118 kohaselt moodustatakse vee

kaitsmiseks hajureostuse eest ja veekogu kallaste uhtumise vältimiseks veekogu kaldale

veekaitsevöönd, mis Pärnu jõel on 10 m.

Jõele lähim päikesepargi ala on planeeritud ca 1,4 km kaugusele. Seega on päikeseelektrijaam

kavandatud väljapoole Pärnu jõe veekaitse-, ehituskeelu- ja piiranguvööndeid. Kavandatud

päikeseelektrijaama ala on ca 450 m kaugusel VIIRAKÜLA eesvoolust, mis tähendab, et

kavandatud ala jääb ka väljapoole maaparandussüsteemi eesvoolu ehituskeeluvööndit.

2.3 Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 võrgustik

Mihklikese kinnistu piirist ca 400 m kaugusele, kuid kavandatud päikesepargi alast ca 1,4 km

põhja suunda jääb Pärnu jõe hoiuala (KLO2000293), mis on Natura 2000 võrgustikku

hõlmatud Pärnu jõe loodusalana (EE0040345). Päikeseelektrijaama arendusalast (vt joonis 2.4

musta täpitusega ala) kirde suunda jääb enam kui 7 km kaugusele Kuiaru looduskaitseala

(KLO1000575), mis on Natura 2000 võrgustikku hõlmatud Kuiaru loodusalana (EE0040320).

Matsipõllu kinnistu piirist jääb enam kui 9 km kaugusele kagu suunda lähim kaitseala Soomaa

rahvuspark (KLO1000269), mis on Natura 2000 võrgustikku hõlmatud Soomaa loodusalana

(EE0080574) ja Soomaa linnualana (EE0080574). Uue-Uheka kinnistust edela suunda jääb

lähima hoiualana enam kui 7,5 km kaugusele Reiu jõe hoiuala (KLO2000294), mis on Natura

2000 võrgustikku hõlmatud Reiu jõe loodusalana (EE0040384).

Kavandatud tegevusalale jääb III kaitsekategooriasse kuuluva liigi teder (Tetrao tetrix)

leiukoht. Ala vahetuslähedusse, vahetult Matsipõllu kinnistu piiri äärde, II kaitsekategooriasse

kuuluva kanakulli (Accipiter gentilis) leiukoht ning 30 m lõunapoole jääb hulgaliselt III

kaitsekategooriasse kuuluvate liikide leiukohti – rüüt (Pluvialis apricaria), sookurg (Grus

grus), teder (Tetrao tetrix), suurkoovitaja (Numenius arquata), punaselg-õgija (Lanius

collurio), punajalg-tilder (Tringa totanus), mudatilder (Tringa glareola), soo-loorkull (Circus

pygargus), jõgitiir (Sterna hirundo) lisaks lindudele ka III kaitsekategooriasse kuuluva putuka

leiukoht – valgelaup-rabakiil (Leucorrhinia albifrons).

16

Vahetult kavandtaud päikeseelektrijaama (kinnistu) piiri kõrval paikneb projekteeritav Kõrsa

niidurüdi püsielupaik (PLO1001355). Ala kattub suures osas Kõrsa raba alaga. Ca 4 km

kaugusele edela suunda jääb projekteeritav Kildemaa metsise püsielupaik (PLO1000583).

Kõrsa raba on lisaks I kaitsekategooriasse kuuluva liigi, niidurüdi leiukohale ka II

kaitsekategooriasse kuuluvate väikeluige (Cygnus columbianus bewickii) ja mustsaba-vigle

(Limosa limosa) leiukohaks.

Lähimad kaitsealused taimeliigid paiknevad planeeritud tegevusalast ca 1,8 km lõunasuunal

Kõrsa raba piirialadel - kuradi-sõrmkäpp (Dactylorhiza maculata), sookäpp (Hammarbya

paludosa).

Järgneval joonisel on esitatud looduskaitseliste objektide paiknemine koostatava DP lähialala.

Joonis 2.4. Kavandatava tegevuse paiknemine (katastriüksused) ning lähimad

looduskaitselised objektid. DPga hõivatud katastriüksused (lilla); eelduslikult

päikesepaneelidega kaetud ala (must täpitus). Alus: Maa-amet, 2022; EELIS (Eesti looduse

infosüsteem), Keskkonnaagentuur, 2022.

2.4 Kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad

Kultuurimälestisi kavandatud tegevuse alal ei paikne. Kavandatud päikeseelektrijaamale (vt

joonis 2.4 musta täpitusega ala) lähim kultuurimälestis paikneb põhja suunal, Pärnu jõe kaldal

ca 1,4 km kaugusel (Kalmistu; reg nr 11826). Lähim pärandkultuuriobjekt, Taali vallamaja,

paikneb ca 1 km kirde suunal. Järgneval joonisel on esitatud kultuuri väärtuste, sh

pärandkultuuriobjektide paiknemine koostatav detailplaneeringu lähialal.

17

Joonis 2.5. Kavandatava tegevuse vahetusläheduses paiknevad kultuurimälestised koos piiranguvööndiga (vasakul) ning pärandkultuuriobjektid

(paremal). Alus: Maa-amet, 2022.

18

3. HINNANG TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEVA

MÕJU OLULISUSELE, sh Natura 2000 alade eelhindamine

3.1 Kavandatava tegevuse mõjuala ulatus

Kavandatud tegevus on planeeritud Pärnumaale Tori valda Kõrsa külla. Arvestades

kavandatava tegevuse iseloomu ja selle mahtu, ei kaasne sellega (riigi)piiriülest

keskkonnamõju. Enamus tegevusega kaasnevatest keskkonnamõjudest jäävad projektiala

piiridesse ning on oma olemuselt lühiajalised, taandudes ehitustegevuse lõppedes.

Küll aga on, mõjuala ulatus on kavandatava tegevuse alast mõnevõrra suurem müra ja

maastikuilme osas. Ehitustegevuse käigus võib levida müra naaberkinnistutele. Mõju

maastikuilmele – tegevuse asukoht on tõenäoliselt nähtav kohalikelt teedelt - Kõrsa-Matsi tee

(tee nr 8080066) või Turbaraba teelt (tee nr 8080069).

Sellegipoolest kaasub tegevusega laiem positiivne keskkonnamõju – taastuvenergia

kasutuselevõtuga väheneb fossiilsete kütuste kasutamise vajadus elektrienergia tootmiseks,

misläbi väheneb pikas perspektiivis ka kasvuhoonegaaside paiskumine atmosfääri.

Järgnevates peatükkides käsitletakse mõjutatava keskkonna ning kavandatava tegevusega

vahelisi seoseid ning kaasuvaid olulisi keskkonnamõjusid.

3.2 Mõju kaitsealade kaitse-eesmärkide täitmisele ja kaitstavatele loodusobjektidele ja

liikidele

Kavandatava tegevuse vahetusläheduses, ca 70 m kaugusel asuva Kõrsa raba, alal paiknevad I

kaitsekategooriasse kuuluva liigi niidurüdi (Calidris aplina schinzii) leiukoht. Niidurüdi kaitse-

tegevuskava (2018) kohaselt pesitseb lind niisketel, madalmurustel rannarohumaadel, vähesel

määral ka madala taimestikuga älverabades. Soodes pesitsevad rüdid raba lagedas mudases

osas, kus kasvab madal taimestik (nt nokkheinad) ja esineb sageli helofüüte (ubalehte,

tarnasid), mis viitab põhjaveetoitele (Niidurüdi (Calidris aplina schinzii) kaitsetegevuskava,

2018). Kaitsetegevuskava (2018) kohaselt on pesitsusalal kriitiliseks ohuteguriks maastiku

muutused ning pesarüüste. Kavandatav tegevusala jääb niidurüdi leiukohast (rabast) eemale,

mis tähendab, et kavandatav tegevus ei too pesitsusalal kaasa maastiku muutuseid.

Päikeseparkide eelistamine ning rajamine, vähendab kliimamuutustest tulenevaid mõjusid,

kuivõrd vähendatakse nt põlevkivist elektritootmiseks lähtuvaid saasteid (kliimamuutuseid).

Eelnevast lähtuvalt ebasoodsaid mõjusid niidurüdi leiukohale ette näha ei ole.

Veidi eemal, ca 1,7 km kaugusel paikneb I kaitsekategooriasse kuluva liigi merikotka

(Haliaeetus albicilla) püsielupaik, leiukoha (püsielupaigast laiem) aga ca 1,5 km kaugusel.

Merikotka kodupiirkond jääb keskmiselt 2-5 km juurde. Kotkas eelistab pesitseda

lageraielankide säilikpuudel ning toituda veekogudes leiduvatest kalaliikidest, aga ka nt

jahimeeste poolt jäetud jahisaagi jääkidest (Merikotka kaitse tegevuskava, 2018). Kaitse

tegevuskava kohaselt on Eestis olulisteks ohuteguriteks pliid sisaldava laskemoona

kasutamine, keskkonnamürgid, sobivate pesapuude nappus ja pesapaikade hävimine ning

hukkumine elektriliinides, teedel, tuuleparkides. Kavandatav tegevus on planeeritud paiknema

lagedale alale, väljapoole liigi püsielupaika ja leiukohta, küll aga jääb DP ala Pärnu jõe

(võimaliku toitumisala) ja Kõrsa raba vahelisele alale. Päikesepark pole siiski merikotkale

19

füüsiliseks takistuseks pesitsuskoha ja toitumisala vahel liikumisel. Siiski, arvestades, et

kavandatud päikesepargi ala ei ole merikotkale sobivaks toitumisalaks ning päikesepark jääb

ka merikotka püsielupaigast enam kui 1,5 km kaugusele, siis ei ole merikotkale olulist mõju

ette näha.

Lähimad muud I kaitsekategooria linnuliigid (väike-konnakotka) jäävad enam kui 5 km

kaugusele, mistõttu ebasoodne mõju neile puudub.

Lähimad II kaitsekategooriasse kuuluvad liigid jäävad vahetult kavandatava tegevuse

katastriüksuse piiri kõrvale (kanakull (Accipiter gentilis)). Kanakullide kodupiirkonna

suuruseks on hinnatud 10-25 km2. Kaitse tegevuskava (2022) kohaselt pesitsevad kanakullid

tihti linnade läheduses, kuna neis on tagatud aastaringne toidubaas. Samuti peetakse

kanakullidel oluliseks toitumisalaks metsasid, vähem peab liik aga jahti niitudel ning

viljapõldudel koguni väldib saagijahti. Küll aga mängib toitumisaladel rolli maastiku

fragmenteeritus, kuivõrd maastiku fragmenteeritusega suureneb väikekiskjate surve

kanalistele, mis omakorda vähendab nende arvukust ja kanakullide toidubaasi (Kanakulli

(Accipiter gentilis) kaitse tegevuskava, 2022). Kanakull väldib saagijahti põllumaadel ning

toitub eelkõige väikestest lindudest ja kanalistest metsas (st peamiseks toidualaks jääks Kõrsa

raba metsaline ala). Lisaks metsa- ja kultuurmaastikule mängivad kanakulli saagilennul

piirkonniti olulist rolli ka veekogud ja sood (Lõhmus, 2001 läbi Kanakulli (Accipiter gentilis)

kaitse tegevuskava, 2022), kus nende põhitoiduks on kajakad ja hanelased (Lõhmus, 1993).

Eelnevast lähtuvalt ei tohiks päikeseparkide püstitamisega avatud põllumajandusmaadele

kaasneda negatiivseid mõjusid kanakulli toitumisbaasile.

Üheks päikeseelektrijaama võimalikuks ohuks lindudele on peetud „järveefekti“ tekkimist,

seejuures peetakse ohustatuks eelkõige veelinde ning röövlinde, kelle toidubaasiks võivad olla

veeloomad. Hüpoteesi kohaselt peavad veelinnud päikesepaneele (valguse peegeldumisel)

ülelennul veepinnaks ning püüavad neile maanduda ning hukkuvad (kokkupõrkel või

kokkupõrkel saadud vigastustesse). Viimased uuringud (2021. aastast) on aga leidnud, et

kokkupõrkerisk on vähetõenäoline ning võib esineda pigem piirkondades kus suurtel aladel

puuduvad veeallikad, kuid ka siis peavad mitmed aspektid kokku langema, et lind

päikesepaneele veekoguks peaks. Näiteks uuriti USAs lõuna Californias (Kosciuch jt., 2021)

lindude ja hukkunud lindude esinemist järvede ning päikeseelektrijaamade lähistel (rohumaal,

põllumaal, kõrbestunud maal). Tulemused näitasid, et järve ümbruses esines oluliselt rohkem

linde kui päikesepargi lähistel, ning hukkunud lindude esinemine oli tõenäoliseim kõrbestunud

maa-alal (3 hukkunut) (vt joonis 3.1). Varasemalt on uuritud nt Lõuna-Aafrika suurima

päikeseelektrijaama mõju lindudele (Visser jt., 2019), kus kolme kuu jooksul leiti kaheksa

surnud lindu kuuest liigist (neli värvulist, üks kanaline ja üks tuviline). 2014. aastal viisid

Kagan jt läbi uuringu, milles uurisid suure (1420 ha) päikeseelektrijaama mõju lindudele, kus

leiti 61 linnu jäänused 31st liigist. Kõiki neid uuringuid iseloomustab üks ühine joon – nad on

läbi viidud ekvaatorile lähematel aladel, kus võrreldes Eestiga, on päikesepaneelid paigaldatud

oluliselt suurema nurga alla (saavutamaks maksimaalset kasu). Viimane tähendab, et paneelide

teineteise varjutamist päikeseelektrijaama sees üldiselt ei toimu ning paneelid võib teineteisele

ka lähemale paigutada (kui Eestis). Seetõttu, et paneelide read on paigutatud üksteisele

lähedale, tekibki ühtlane sinakas ala, mis põhjustab visuaalselt „järveefekti“ tekkimist.

Lähtuvalt Eesti asukoha laiuskraadidest, tuleb päikesepaneelid maksimaalse efektiivsuse

saavutamiseks paigaldada lõuna suunda 30-40 kraadise nurga alla, vältimaks paneelide

teineteise varjutamist, tuleb paigaldada paneelid teineteisest 5-7 m kaugusele (vt ka joonis 3.2).

See tähendab, et Eesti tingimustes on päikesepark visuaalselt triibutatud ala, mitte ühtlase

20

tumesinisepinnaga ala. Eelnevast lähtuvalt võib öelda, et „järveefekt“ on eelkõige

lõunapoolsetes riikides esinev efekt, mille esinemine Eestis paigaldatud

päikeseelektrijaamades on vähetõenäoline. Eelnevast lähtuvalt ei ole ette näha ebasoodsat mõju

piirkonna röövlindudele (nt kanakull ja merikotkas).

Joonis 3.1. Päikesepaneelide paiknemine käsitletud uuringu aladel. Vasakul USA uuringu ala

kõrbe alal; paremal Aafrika suurim päikeseelektrijaam. Alus: Kosciuch, 2021; Visser jt, 2019.

Väljavõte: Google Maps, 2022.

Võrdluseks on järgmisel joonisel esitatud Eestis maismaale paigaldatud päikeseelektrijaama

ortofoto, illustreerimaks erinevusi asukoha laiuskraadide ning päikesepaneelide paigaldamise

vahel.

Joonis 3.2. Päikesepaneelide ilme ülelennul Lääne-Virumaal Papiniidu külas paiknevast

päikeseelektrijaamast. Väljavõte: Google Maps, 2022.

21

Väikeluik (Cygnus columbians bewickii) ja mustsaba-vigle (Limosa limosa) leiukohad jäävad

Kõrsa raba aladele, st ca 70 m kaugusele kavandatud päikeseelektrijaama arendusalast,

arvestades, et päikeseelektrijaama ei ole kavandatud liikide leiukohale, ei ole ette näha sobivate

pesitsusalade vähenemist. Samuti ei kaasne päikeseelektrijaamade käitamisega müra, mis

võiks häirida liike pesitsusaegadel.

Lähimad III kaitsekategooria liigid paiknevad sarnaselt eelnevatega valdavalt Kõrsa raba

aladel, v.a ühe liigi, teder (Tetrao tetrix) leiukoht, mis paikneb kavandatava tegevuse alal.

EELISe (november 2022) andmetel toimus alal viimane vaatlus 2007. aastal, mil tuvastati alal

mängupaik. Tedrele sobivad sigimisaladeks keskmiselt 1,6 km2 suurused alad, kui ala on

väiksem, siis seltsingulisi mänge välja ei kujune ning alal võivad esineda vaid soolomängijad

(Loodusajakiri, 2008). Kevadisteks tedremängudeks eelistavad tedred eelkõige rabasid, kuid

ka metsaserva lähedal asuvaid põlde ja niite. Arvestades, et alal ei ole viimase 15 aasta jooksul

korraldatud seiret, ei ole teada, kas ala on kasutuses ka tänasel päeval. Kuid arvestades

päikeseelektrijaama asukohta (põllumaad), tedre leiukoha ning liigi püsielupaiga

moodustamist (projekteeritav) ca 70 m kaugusele päikeseelektrijaama arendusalast, võib

arvata, et tedred kasutavad mänguks eelkõige Kõrsa raba ala. Tetrede arvukust ohustavad

põhiliselt elupaikade hävimine või vähesobivaks muutumine, asurkondade isoleeritus vähese

arvukuse korral, vaenlased, inimtegevuse häiriv mõju, jaht ning lennud kõrgepingeliinidesse.

Eestis ohustavad tetre ennekõike elupaikade hävimine ja nende kvaliteedi halvenemine ning

vaenlased – rebane, metsnugis, kährik, metssiga (Loodusajakiri, 2008). Arvestades, eelnevat

ning asjaolu, et päikeseelektrijaama ala paikneb PRIA (2022) andmetel eelkõige põllumaadel,

mängib teder suurema tõenäosusega rabas. Samuti ei tekita päikeseelektrijaam oma käitamise

ajal müra, mis võiks soodustada suuremat kisklust tedre suhtes (müra võib varjutada muid

helisid ja linnud ei saa piisavalt kiiresti reageerida kiskjate lähenemisele, kuid antud juhul müra

ei tekitata). Seega ebasoodsad mõjud tedrele puuduvad.

Arvestades päikeseelektrijaama iseloomu ning asjaolu, et nende käitamisega ei kaasne müra,

ega varjutust, vibratsiooni, õhuheitmeid ega veeheidet, ei ole ette näha ebasoodsaid mõjusid

Kõrsa raba alal pesitsevatele koovitajatele, ega ka teistele linnuliikidele.

3.3 Natura 2000 alade eelhindamine

Natura 2000 alade teemade analüüsil on lähtutud Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu

MTÜ poolt 2013. a koostatud juhenddokumendist Juhised Natura hindamise läbiviimiseks

loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis (juhendmaterjali viimatine uuendus 2019.

a, R. Kutsari jt poolt).

Natura hindamise protsessi põhimõtteline skeem on toodud järgneval joonisel. Käesolevas

dokumendis keskendutakse eelhindamise tasandile. Mõju eelduse olemasolu tuvastamisel

rakenduks automaatse ehk kohustusliku KSH protsess (johtuvalt KeHJS).

22

Joonis 3.3. Natura 2000 alasid mõjutavate kavade või projektide kaalumise skeem (allikas:

Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu MTÜ, 2013).

3.3.1 Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja Natura 2000 alad, mida võidakse

mõjutada

Kavandatav tegevus, päikeseelektrijaam, kinnistutel Uue-Uheka (80803:001:0711; pindala

18,01 ha), Mihklike (80803:001:0712; pindala 24,99 ha), Matsipõllu (80803:001:0559; pindala

45,47 ha) on kavandatud kinnistute lõunapoolsesse otsa ja see jääb lähimast Natura 2000

võrgustikku kuuluvast alast, Pärnu jõe loodusala, ca 1400 meetri kaugusele. Kokku on kavas

kinnistutel hõlmata päikeseelektrijaama arendamiseks kinnistute pindalast 39,6 ha (kogu

kinnistute pindala 88,56 ha). Päikeseelektrijaam on kavandatud alale koos seda teenindavate

rajatiste ja taristuga.

Pärnu jõe loodusala (EE0040345) jääb Mihklikese kinnistu põhjapiirist ca 400 meetri

kaugusele, kuid kavandatud päikesepargi alast ca 1,4 km kaugusele. Järgmine lähim Natura

võrgustiku ala jääb enam kui 7 km kaugusele – Kuiaru loodusala.

23

Joonis 3.4. Natura 2000 võrgustikualade paiknemine Kõrsa PEJ DP ala kinnistupiiride suhtes

(tähistatud punasega). Natura lodusalad tähistatud rohelise viirutusega; Natura linnualad

tähistatud sinise viirutusega.

Pärnu jõe loodusala kaitse-eesmärgiks on loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad

elupaigatüübid jõed ja ojad (3260), lamminiidud (6450) ja puisniidud (*6530). Samuti

kuuluvad loodusala kaitse-eesmärkide hulka järgmised loodusdirektiivi II lisas nimetatud

liigid: harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra

fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus).

3.3.2 Projekti või kava seos ala kaitsekorraldusega

Kavandatav tegevus ei ole seotud Natura 2000 alade kaitsekorraldusliku korraldusega.

3.3.3 Kavandatava tegevusega mõjutatud Natura-alade kirjeldus

Pärnu jõe loodusala kaitse-eesmärgid on esitatud ptk 4.1-s. Pärnu jõe loodusala jääb

kavandatava tegevuse mõjualast välja, kuna puudub seotus veerežiimi osas. Samuti ei mõjuta

kavandatav tegevus veekvaliteeti, kuna päikesepark ei põhjusta veeheidet. Seega ei mõjutata

ka loodusalal kaitstavate veeliikide isendite elupaiku.

Lähim loodusala asub kavandatavate tegevuste alast ca 1400 m kaugusel, järgmised loodusalad

paiknevad suurema vahemaa kaugusel ning kavandatavad tegevused ei mõjuta sealseid

elupaigatüüpe ja kaitstavaid liike. Puudub seotus veerežiimi või veekvaliteedi osas, seega ei

mõjutata Pärnu jõe veekvaliteeti ega vooluhulka, ning sellest tulenevalt ei mõjutata ka kaitse-

eesmärgiks olevate kalaliikide elupaiku.

3.3.4 Natura 2000 alade eelhindamise tulemused ja järeldus

Kavandatavate päikeseparkide alal asub maaparandussüsteemil ning seda läbib

maaparandussüsteemi eesvool. Arvestades tegevuse iseloomu, ei võeta eesvoolukraavist ega

24

sinna ei suunata vett, kuna päikesepark ei põhjusta veeheidet (vastupidi, projekti teostamisel

tuleb tagada maaparandussüsteemi toimimine käesoleval tasemel).

Kavandatavad tegevused ei ole mürarikkad, puuduvad saasteainete heitmed välisõhku või

veekeskkonda, valgusreostus on minimaalne, seega ei avaldata kavandatava tegevusega mõju

1400 m ning enam kui 7 km kaugusel asuvatele Natura-aladele, nende poolt kaitstavatele

elupaigatüüpidele ega ka seal kaitstavate liikide elupaikadele.

Seega ei ole fikseeritud ohte kaitse-eesmärkidele ning ei tule läbi viia Natura 2000 alade kohast

täis- ehk asjakohast hindamist.

3.4 Mõju pinna- ja põhjaveele (mh pinnasele)

Päikeseelektrijaam jääb pinnaveekogudest , maaparanduseesvoolust, ca 450 m kaugusele,

lähim jõgi jääb ca 1400 m kaugusele (Pärnu jõgi), samuti jääb tegevusala Kõrsa raba lähialale.

Arvestades piirkonna mullastikku (gleimullad, gleistunud mullad), ei ole tegemist kaitstud

põhjaveega alaga. Eelnevast lähtuvalt tuleb päikeseelektrijaama alustarandi ehitamisel

vastavaks tegevuseks sobivat inertset materjali moel, mis ei kujuta ohtu põhja- ja pinnaveele

(sh selle vee kvaliteedile).

Kogu päikeseelektrijaama ala on planeeritud maaparandussüsteemi võrgustikule. Tegevuse

planeerimisel maaparandussüsteemidega arvestamisel, ebasoodne mõju neile puudub.

Kuna päikeseelektrijaam ise heitmeid veekeskkonda ei tekita, on ainuke oht seotud

ehitustegevusega. Ehitustegevusel võib transpordiks kasutatavatelt masinatelt lekkida kütust

või õlisid. Ehitusperioodil kasutatakse seadmeid, mille puhul on teoreetiliselt võimalikud

lekked pinnasesse ning heitmed õhku. Tegemist on väheolulise (vähetõenäolise) ning

lühiajalise mõjuga, mis taandub ehitustegevuse lõppemisel. Ehitusperioodil vastutab töövõtja

keskkonnakaitse tingimuste tagamise eest (sh kasutatava tehnika ja selle käsitluse vastavus

kehtivatele normatiividele), mis vähendab veel täiendavalt keskkonnahäiringute esinemise

võimalusi.

Päikeseelektrijaama rajamis- ja kasutustingimused ei ole seega sellised, mis võiksid põhjustada

vastava ala ptk teemavaldkonnaga seonduvaid mõjusid (sh ohte). Seetõttu ei ole ette näha

ebasoodsat (negatiivset) mõju pinna- ja põhjaveele.

3.5 Müra ja vibratsiooniga kaasnevad mõjud

Päikeseelektrijaama ehitustöödega kaasneb vähene keskkonnamõju müra ja vibratsiooni osas.

Müra kaasneb seadmete kasutusel, kui tugikonstruktsioone paigaldatakse ankurdatud

postvundamentidele. Tegevusega ei kaasne laiaulatuslikke ehitustöid ning kaasnev mõju on

lühiajaline. Vähendamaks tekkiva müra ja vibratsiooniga kaasnevaid häiringuid, on ehitustööd

planeeritud päevasele ajale.

Kavandatava tegevuse ekspluatatsioonil ei ole ette näha keskkonnamõju müra ja vibratsiooni

osas.

25

3.6 Mõju õhukvaliteedile ja kliimale

Päikeseelektrijaama kasutusega väheneb fossiilsete kütuste põletamisel tekkiva elektrienergia

kasutamise vajadus, misläbi paiskub energiatootmisest õhku vähem heitgaase ja

kasvuhoonegaase. Seetõttu saab laiemas kontekstis ja üldistatult väita, et ka õhukvaliteedile

avaldatav mõju on positiivne, toetudes siinkohal ka tabelile 3.1. Kliimaga seostatavat mõju

laiemalt saab üldistatult võrrelda tuuleenergia (komponendid ja transport, ettevalmistus ja

ülespanek, hooldus ja hilisem utiliseerimine) jt energialiikide kasutusega (elutsükli jooksul)

kaasneva kasvuhoonegaaside kogustena (väljendatuna CO2 ekvivalentidena, vt tabel 3.1).

Tabeli alusel võib päikeseenergia kasutamist pidada kliimale avalduvate mõjude osas

soodsamaks võrreldes nt kivisöe ja maagaasi kasutamisega elektritootmiseks. Seega, kuna

päikeseenergia osakaalu suurendamine vähendab vajadust energiatootmisel fossiilsete kütuste

kasutamist, siis kaasnevad sellega ka kliimale positiivsed mõjud.

Tabel 3.1. Erinevate elektritootmistehnoloogiate korral kogu olelusringi jooksul kaasnevate

kasvuhoonegaaside kogused väljendatuna CO2 ekvivalentidena toodetud elektrienergia koguse

suhtes. Energiaallikas Arvesen ja Hertwich (2012)

Kivisüsi 1000 g/kWh (CO2 sidumise ja ladustamisega 180–

220 g/kWh)

Maagaas 500–600 g/kWh (CO2 sidumise ja ladustamisega

140–160 g/kWh)

Biomass -

Fotogalvaanilised päikesepaneelid 29–80 g/kWh

Tuuleenergia 8-20 g/kWh

Tuumaenergia 8-45 g/kWh

Hüdroenergia 3-7 g/kWh

Kogutud teabe alusel ei ole alust eeldada kasutusajal õhule ja kliimale negatiivsete mõjude

avaldumist. Seega täiendavaid ohufaktoreid siinkohal välja tuua ei saa ning seetõttu puuduvad

ka täiendavad meetmed, mida loetleda.

Võimalik negatiivne mõju õhukvaliteedile on seotud eelkõige päikeseelektrijaama ning selle

juurde kuuluva taristu rajamisprotsessidega. Rajamisprotsess on ainuke periood, millega

kaasneb teatav hulk õhuheitmeid, viimaseid tekitavad ehitusel kasutatavad seadmed ja

sõidukid. Liiklusest, sh sõidukitest pärinevad erinevad saasteained sh süsihappegaas (CO2),

mille puhul on tegemist kasvuhoonegaasiga. Antud juhul tuleb silmas pidada, et

ehitustegevusel tekkiv heide on ajutine ning ehitustööde lõppedes ei teki päikesepargist

õhuheitmeid, seega ei muutu piirkonna õhukvaliteet.

3.7 Mõju maakasutusele, maastikule ja kultuuriväätustega aladele

Päikeseelektrijamad muudavad maastikuilmet, kuid kuna need rajatakse asukohta, mis on

kehtiva üldplaneeringu kohaselt hajaasustuspiirkonnas ega jää rohevõrgustiku või väärtusliku

maastiku alale ega ümbritsevast maastikust kõrgemale asukohale. Lähiümbrust ei kasutata

organiseeritult rekreatiivsel eesmärgil. Eelnevast lähtuvalt on toob DP kaasa lokaalse

tähtsusega (st lähipiirkonnas) maastikuilme muutuse. Üldjuhul on tugijalgadele paigaldatud

päikesepaneeli kõrgus maapinnast ca 3,1 m.

26

Statsionaarsete päikesepaneelide kasutusaeg on reeglina kuni 30 aastat ja kasutuse lõppedes

saab need eemaldada tekitamata pinnasele kahjustusi ja vähendamata selle kvaliteeti

püsirohumaana või põllumaana. Kuna tegemist on tasase maastikuga, ei muudeta projekti

teostamisel ka pinnavorme. Päikesepargi tegevuse lõppedes saab maa-ala edasi kasutada heina-

ja põllumaana.

Kuna päikeseparkide rajamise käigus säilib ala mullastik ja mullakoostis (ei toimu

laiaulatuslikku kasvukihi koorimist ega eemaldamist), siis säilivad ka võimalused

põllumajandustegevuse jätkamiseks nii päikeseparkide töötamise (heinamaana; väikeloomade

karjatamine) ajal kui ka hilisemalt päikeseparkide likvideerimise järgselt. Antud asjaoluga on

arvestatud ka väärtuslike põllumajandusmaade kaitse seaduse eelnõu väljatöötamise käigus

ehk päikese- ja tuuleparkide rajamine väärtuslikule põllumajandusmaale on eelnõu kohaselt

aktsepteeritav.

Arvestades kultuuriväärtuste ja pärandkultuuriliste objektide kaugust planeeritava

päikeseelektrijaamast ning viimase iseloomu, ei ole ette näha ebasoodsate mõjude kaasnemist

pärandkultuuriobjektidele ega ka kultuuriväärtustele.

3.8 Mõju märgaladele

Kavandatud tegevus jääb Kõrsa raba lähialale (30 m kaugusele). Kavandatava tegevusega ei

ole ette näha tegevusi märgalal. Samuti ei kavandata tegevusi, mis muudaksid maa-ala

(lähipiirkonna) veerežiimi. Lähim katastriüksus jääb vähemalt 30 m kaugusele raba alast, seega

ei ole märgaladele kavandatava tegevusega ette näha ebasoodsate mõjude kaasnemist.

3.9 Mõju inimese tervisele ja heaolule ning elanikkonnale ning muud sotsiaal-

majanduslikud aspektid

Päikeseelektrijaama rajamise ja käitamisega ei kaasne mõjusid, mis võiksid mõjutada inimeste

tervist või heaolu, kuivõrd kavandatava tegevuse tulemusel ei paisata heitmeid välisõhku või

veekeskkonda. Samuti piirdub müra ja vibratsiooni levik ehitusperioodiga ning

päikeseelektrijaama ekspluatatsiooni aegselt ei tekitata müra ega vibratsiooni. Samuti ei kaasne

kavandatava tegevusega kiirgus või valgus- ja soojusreostust, mis võiksid inimeste tervist või

heaolu mõjutada.

Rajatav päikeseelektrijaam vähendaks põlevkivielektrienergia tarbimist, seeläbi väheneks ka

kasvuhoonegaaside paiskumine õhku.

Päikeseelektrijaama ehitamisel on positiivne mõju sotsiaal- majanduslikele tingimustele, kuna

selle tegevus pakub tööd projekteerijatele, planeerijatele, inseneridele, tootjatele ja

päikeseenergia erialaspetsialistidele. Kuna rajatav elektrijaam on täisautomaatne, siis

asjaolusid arvestades ei ole tegemist pikaajalise mõjuga.

3.10 Muud küsimused (loodusvarade kasutamine (sh maa, muld jamaavarad),

jäätmeteke, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn, õnnetuste risk, mõju piirkonna teistele

tegevustele ja mõjude kumulatiivsus)

Ehitustegevusel kasutatavad masinad kasutavad kütusena fossiilset kütust. Päikesepaneelide

paigaldamisel ei eemaldata pinnast, vaid ankurdatakse teraskonstruktsioon maapinda. Sellisel

27

moel ei oma tegevus olulist ebasoodsat mõju pinnasele ega loodusvaradele, kuna olulist

ehitustegevust ei kaasne.

Päikeseelektrijaama rajamisega ei kaasne ka pöördumatut mõju maale ja mullastikule, kuna

puudub vajadus kattepinnase koorimiseks, maa-ala täitmiseks vmt. Seega on võimalik peale

päikeseelektrijaama eluea lõppu päikesepaneelid ja nende tugistruktuurid demonteerida ja

soovi korral varasem maakasus taastada.

Projektala ja selle lähiala ei asu teadaolevalt maavararessurssidel. Objekti jaoks kasutatav

ehitusmaterjal on tarbitud eesmärgipäraselt, põhjustamata mõjusid sellistele ressurssidele või

teistele, kes neid tarbida võiksid.

Ehitustegevuse käigus tekib ehitusjäätmeid, mille koguseid on raske prognoosida, kuid

eelduslikult piirdub jäätmeteke valdavalt elektrijaama seadmete pakendimaterjalidega.

Ehitusperioodil tekkivad jäätmed sorditakse kohapeal vastavalt materjali liikidele ning antakse

taaskasutuseks üle vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele. Jäätmete nõuetekohasel

käitlemisel puudub jäätmetekkel oluline keskkonnamõju.

Kavandatava tegevusega ei ole ette näha ebasoodsaid mõjusid seoses valguse, soojuse, kiirguse

ja lõhna tekkega.

Õnnetuste risk on vähetõenäoline ning väiksemate tööõnnetuste esinemisel pole ette näha

olulist mõju keskkonnale.

Kavandatava tegevusega ei kaasne negatiivseid teadaolevaid kumuleeruvaid faktoreid. Küll

aga kaasneb tegevusega positiivne mõju. Päikeseelektrijaama rajamine vähendab

põlevkivielektrienergia tarbimist, seeläbi väheneb ka kasvuhoonegaaside paiskumine õhku.

Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu, selle mahtu ja asukohta, ei kaasne sellega

(riigi)piiriülest keskkonnamõju.

28

KOKKUVÕTE

Keskkonnamõju strategeilise eelhinnangu (KSHEH) objektiks oli Pärnu maakonnas Tori vallas

Kõrsa külas päikeseelektrijaama rajamiseks koostatav detailplaneering. Eelhinnangu

eesmärgiks oli selgitada, kas kavandatava tegevusega võib eeldatavalt kaasneda olulisi

ebasoodsaid keskkonnamõjusid ning kas on vajalik algatada täiemahuline keskkonnamõju

hindamine.

Eelhinnangu teostamisel kirjeldati hinnatava piirkonna olemasolevat olukorda, anti ülevaade

kavandatavast tegevusest ning analüüsiti kaasuvaid võimalikke mõjusid ja nende olulisust

vastavalt eelhinnangule sätestatud nõuetele.

Käesolev keskkonnamõju strateegilise eelhinnang (KSHEH) teostati Evecon OÜ tellimuse

alusel ning koostati lähtuvalt kehtivast Eesti Vabariigi seadusandlusest.

Kavandatava projektiga ei kaasne olulisi keskkonnamõjuga tegevusi, mis kahjustaks

keskkonnaseisundit või loodusvarade taastumisvõimet. Kaasnevad võimalikud mõjud on

lühiajalised ning ilmnevad vaid ehitusajal. Avariiolukordade tõenäosus ehitustegevuse ja

ekspluatatsiooni ajal on väike.

Planeeringualal ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid, küll aga paikneb planeeritaval alal

ühe linnuliigi leiukoht (mänguala) – teder. Projektiala naabruses paikneb Natura loodusala –

Pärnu jõe loodusala, I kaitsekategooriasse kuuluva liigi leiukoht, sh projekteeritava

püsielupaigaga ning II kaitsekategooriasse kuuluva kanakulli leiukoht. Veidi eemale, ca 1,4

km kaugusele jääb merikotka leiukoht ja püsielupaik (1,6 km kaugusele). Kavandatava

tegevusega kaasnev mõju on lühiaegne ning kaitsealale ja kaitstavatele liikidele olulist mõju ei

avalda.

Kavandatava tegevusega kaasnev võimalik mõju pinnasele ja põhjaveele piirdub ehitusajaga.

Alternatiivenergia elektrijaama ekspluatatsioonil ei kasutata lisaenergiaressursse ning selle

tegevusel ei eraldu heitmeid õhku ega pinnasesse.

Tegevusega ei kaasne müra, vibratsiooni, lõhna, valguse ega soojuse reostust, ega mõjusid

inimeste tervisele või heaolule, märgaladele või maavaradele. Piiriülene mõju puudub.

Lähtudes ptk 3 esitatud võimalike keskkonnamõjude olulisuse analüüsist ning esitatud

kontrolltabelist, ei näe eelhinnangu koostaja vajadust täismahus keskkonnamõju hindamise

algatamiseks ja läbiviimiseks.

Eelhinnangu osas on soovituslik saata seisukohapäring (vormistaja tavapäraselt KeHJS

alusel otsustaja(d)), vähemalt järgmistele asjaomastele asutustele:

• Keskkonnaametile.

• Põllumajandusametile.

29

KASUTATUD KIRJANDUS

Astover, A. 2005. Eesti Mullastik ja muldade kasutussobivus. Eesti Maaülikool. Tartu.

https://www.maad.ee/avalik_leht/img/Eesti-mullastik.pdf.

Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030, 2017.

Eesti riiklikus energia- ja kliimakavas aastani 2030, 2019.

Energiamajanduse arengukava aastani 2030, 2017.

Energia Partner, 2022. Koduleht. https://energiapartner.ee/paikeseenergia/paikesepaneelide-

kinnitused-ja-kaldenurk/.

Hemeltron OÜ, 2011. Koduleht. www.hemeltron.ee.

Kagan RA, Viner TC, Trail PW & Espinoza EO. (2014). Avian mortality at solar energy

facilities in southern California: a preliminary analysis.

Kanakulli (Accipiter gentilis) kaitse tegevuskava, 2022.

Kosciuch, K., Riser-Espinoza, D., Moqtaderi, C., Erickson, W. Aquatic Habitat Bird

Occurrences at Photovoltaic Solar Energy Development in Southern California, USA.

Diversity 2021, 13, 524. https://doi.org/10.3390/d13110524.

Loodusajakiri, 2008. Teder, Eesti põlisasukas.

http://vana.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel2314_2312.html.

Lõhmus, A., 1993. Kanakulli (Accipiter gentilis) toitumisest Eestis aastatel 1987-92.

Pärnu maakonnaplaneering, 2018.

Tori valla üldplaneering, 2009.

Visser, E., Perold, V., Ralston-Paton, S., Cardenal AC & Ryan PG. (2019). Assessing the

impacts of a utility-scale photovoltaic solar energy facility on birds in the Northern Cape,

South Africa. Renewable Energy, 133: 1285-1294.

LÄHTESEISUKOHAD

Uue-Uheka, Mihklikese ja Matsipõllu kinnistute detailplaneeringu koostamiseks.

ÜLDOSA

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Uue-Uheka, Mihklikese ja Matsipõllu maaüksustele

määrata ehitusõigus päikesepaneelide paigaldamiseks. Kinnistutele on kavas paigaldada

päikesepaneelid koos tugikonstruktsiooniga, keskpinge alajaamad, inventerid, kaablitrassid ja

kommunikatsioonid. Päikeseelektrijaama püstitamisel on eesmärgiks maksimeerida

päikeseenergia tootmiseks kuluv maa.

Detailplaneeringuala hõlmab Tori vallas Kõrsa külas asuvad kinnistuid:

- Uue-Uheka (80803:001:0711) - kinnistu pindala 18,01 ha, millest eelduslikult hõivab

päikeseelektrijaam 8,1 ha;

- Mihklike (80803:001:0712) - kinnistu pindala 24,99 ha, millest eelduslikult hõivab

päikeseelektrijaam 8,5 ha;

- Matsipõllu (80803:001:0559) - kinnistu pindala 45,47 ha, millest eelduslikult hõivab

päikeseelektrijaam 23 ha.

Tegemist on Sindi linna lähialal paikneva hajaasustusalaga, kus on valdavalt esindatud põllumaad.

Kõigi kolme kinnistu puhul on maakatastri sihtotstarve 100% maatulundusmaa, mida kasutatakse

heina- või põllumaana.

OLEMASOLEV OLUKORD

Ümbruskond on valdavalt väheasustatud põllu- ja metsamaa. Mitmes suunas asub soiseid alasid ja

raba (Kõrsa raba). Tori valla lähim tiheasustusala Sindi linn asub linnulennult ca 800m kaugusel.

Lähimad majapidamised asuvad kavandatud tegevuse katastripiirist ca 30 m kaugusel, Mihklikese

kinnistu sees paikneb üksik Tammiku kinnistu (eluhoonega), kuivõrd päikeseelektrijaama ei

kavandata kogu kinnistule, vaid selle lõunapoolsesse ossa, jääb Tammiku eemale planeeritud

päikeseelektrijaama asukohast.

Planeeritud päikesepargi alast jäävad majapidamised järgmistele kaugustele: Tammiku kinnistu

eluhooned ~700 m, Matsimõisa kinnistu eluhooned ~500 m kaugusel, Raba kinnistu eluhooned

~450 m kaugusel ning Tiigiäärse kinnistu elamud ~750 m kaugusel. Lisaks paikneb ~750 m

kaugusel elamuhoonega Nurme kinnistu, kuid mis ei ole päikeseelektrijaama kinnistu

piirinaabriks.

Juurdepääs alale on tagatud mööda Pärnu-Tori tugimaanteed nr 59 jääb kavandatud tegevus ca 1,2

km kaugusele. Ligipääs alale on võimalik luua mööda kohalikke teid Kõrsa-Matsi tee (tee nr

8080066) või Turbaraba teed (tee nr 8080069).

LÄHTESEISUKOHAD PLANEERINGU KOOSTAMISEKS

KEHTIVAD PLANEERINGUD JA MUUD ALUSMATERJALID

Tori valla kehtiva üldplaneeringu (2009) kohaselt jääb kogu planeeritud tegevus hajaasustusega

alale, millele on määratletud juhtotstarve elamumaa, seejuures on tegemist hajutatud elamuehituse

aladega reservmaal. Elamumaadele ei ole kehtiva üldplaneeringuga lubatud rajada muu

iseloomuga ehitisi, sestap on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga.

Taastuvenergiate (sh päikeseenergia) temaatikat ei ole ÜP-s käsitletud.

Pärnu maakonnaplaneeringu (2018) kohaselt on Pärnu maakonnas Eesti keskmisest enam

potentsiaali päikeseenergia kasutamiseks. Seejuures on maakonnaplaneeringus sätestatud (2018):

- päikesepargid kavandada väheväärtuslikele või kasutusest väljalangenud aladele, nt endised

tööstuspargid, laudakompleksid.

Maakonnaplaneeringu kohaselt kattub valdav osa kavandatava tegevuse alast väärtusliku

põllumajandusmaaga.

ERITINGIMUSED, UURINGUD, MÕÕDISTUSED

• Geodeetiline alusplaan 1:500

KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VAJADUS

Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 3 tuleb

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta

eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 või 3

sätestatud juhul.

Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

eelhinnang, kus on analüüsitud järgmisi võimalikke planeeringualaga seotud keskkonnamõjusid:

pinnas, maa- ja loodusvarade kasutamine, jäätmeteke, põhja- ja pinnavesi, õhk, valgus, müra ja

vibratsioon, soojus, kiirgus, lõhn. Koostaja: Alkranel OÜ (reg nr 10607878).

EELHINNANGU KOKKUVÕTE

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu, paiknemist ja kasutust ei ole oodata

detailplaneeringu elluviimisel ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist

keskkonnamõju, mis nõuaks täiemahulise keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimist.

Kavandatava projektiga ei kaasne olulisi keskkonnamõjuga tegevusi, mis kahjustaks

keskkonnaseisundit või loodusvarade taastumisvõimet. Kaasnevad võimalikud mõjud on

lühiajalised ning ilmnevad vaid ehitusajal. Avariiolukordade tõenäosus ehitustegevuse ja

ekspluatatsiooni ajal on väike.

Planeeringualal ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid, küll aga paikneb planeeritaval alal ühe

linnuliigi leiukoht (mänguala) – teder. Projektiala naabruses paikneb Natura loodusala – Pärnu jõe

loodusala, I kaitsekategooriasse kuuluva liigi leiukoht, sh projekteeritava püsielupaigaga ning II

kaitsekategooriasse kuuluva kanakulli leiukoht. Veidi eemale, ca 1,4 km kaugusele jääb merikotka

leiukoht ja püsielupaik (1,6 km kaugusele). Kavandatava tegevusega kaasnev mõju on lühiaegne

ning kaitsealale ja kaitstavatele liikidele olulist mõju ei avalda.

Kavandatava tegevusega kaasnev võimalik mõju pinnasele ja põhjaveele piirdub ehitusajaga.

Alternatiivenergia elektrijaama ekspluatatsioonil ei kasutata lisaenergiaressursse ning selle

tegevusel ei eraldu heitmeid õhku ega pinnasesse.

Tegevusega ei kaasne müra, vibratsiooni, lõhna, valguse ega soojuse reostust, ega mõjusid

inimeste tervisele või heaolule, märgaladele või maavaradele. Piiriülene mõju puudub.

Lähtudes KSH eelhinnangus ptk 3 esitatud võimalike keskkonnamõjude olulisuse analüüsist ning

esitatud kontrolltabelist, ei näe eelhinnangu koostaja vajadust täismahus keskkonnamõju

hindamise algatamiseks ja läbiviimiseks.

SEISUKOHAD PLANEERINGU LAHENDUSE OSAS

• Määrata planeeringualal asuvatele kinnistutele ehitusõigus päikesepaneelide

paigaldamiseks koos seda teenindavate rajatiste ja taristuga. Kavandatav tegevus ei tohi

olla kõrval asuvate elamualade suhtes häiriva mõjuga.

• Elektriga liitumiseks küsida Elektrilevi OÜ-lt tehnilised tingimused.

• Planeeringus käsitleda kõrgematele planeeringutele vastavust ning planeeringulahendus

siduda kontaktalas paiknevate teiste planeeringutega.

• Riigimaanteega külgneval alal tuleb lähtuda Transpordiameti poolt väljastatavatest

tingimustest või nende puudumisel riigimaantee kaitsevööndi ulatusest.

• Planeerida eluhoonete poolsele alale kõrgema taimestikuga haljastust.

• Lahendada vahetult maantee äärde planeeritud päikesepaneelide kõrgema taimestikuga

varjestamine.

• Lubatud ei ole läbipaistmatute piirete rajamine.

• Paneelid rajada kompaktsete gruppidena.

• Näha ette alade piisav liigendus, mis tagaks metsloomade vaba liikumise.

• Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad

tehnovõrgud ja muu taristu.

• Planeeringus määrata vajadusel ehitusjärjekorrad.

• Detailplaneeringu koostamisel hinnata selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid

majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid.

KOOSTAMISE PROTSESS

• Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Tori Vallavalitsus

• Detailplaneeringu algatab ja kehtestab Tori Vallavolikogu

• Detailplaneering komplekteerida ühes eksemplaris paberkandjal ja üks eksemplar

digitaalselt.

• Haldusleping enne kehtestamist.

• Detailplaneering peab kehtestamiseks esitamisel vastama riigihalduse ministri 17.10.2019

määrusele nr 50 “Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

KOOSTÖÖ

• Keskkonnaamet

• Transpordiamet

• Põllumajandus- ja Toiduamet

KAASAMINE

• Piirinaabrid ja puudutatud isikud

• Elektrilevi OÜ

• Rahandusministeerium

• Maaeluministeerium

Seadusest tulenevad kooskõlastused tuleb saavutada enne detailplaneeringu vastuvõtmist. Tori

Vallavalitsusel on õigus kooskõlastuste vajadust ja lähteseisukohti täpsustada ja täiendada

detailplaneeringu menetlemisel.

Planeeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi ning huve planeering võib puudutada ja

isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud.

AJAKAVA

• KSH eelhinnangu koostamine ja KSH vajalikkuse kohta asjaomastelt asutustelt

seisukohtade küsimine, vajadusel täiendamine: üks kuni kaks kuud.

• Detailplaneeringu algatamine ja KSH mittealgatamine, sellest teatamine: üks kuu.

• Planeeringulahenduse sisuline koostamine ja lahendusvariantide avalik tutvustamine

(eskiislahendus): kolm kuud.

• Planeeringu kooskõlastamine ja arvamuse küsimine: kolm kuud.

• Planeeringu vastuvõtmine ja avalikust väljapanekust teatamine: kaks kuud.

• Planeeringu avalik väljapanek ja arutelu, järelevalve: kaks kuni kolm kuud.

• Planeeringu komplekteerimine, materjalide esitamine, planeeringu kehtestamine ja sellest

teatamine: kaks kuud.

• PlanS § 139 lõike 2 alusel tehakse detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise

otsus hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates.

Lähteseisukohad kehtivad kaks aastat detailplaneeringu algatamisest. Vajadusel täpsustab

vallavalitsus lähteseisukohti protsessi kestel.

Koostas:

Piret Kallas

planeerimisspetsialist

TORI VALLAVALITSUS

Pärnu mnt 12 Telefon 4451881 E-mail: [email protected]

Sindi linn Tori vald Registrikood 77000341

86705 PÄRNUMAA

Vastavalt nimekirjale 24.01.2023 nr 6-2.1/291

Kõrsa külas Uue-Uheka, Mihklikese ja Matsipõllu kinnistute detailplaneeringu

koostamine

Tori Vallavalitsus menetleb detailplaneeringu algatamist Kõrsa külas Uue-Uheka,

Mihklikese ja Matsipõllu kinnistutele.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Uue-Uheka, Mihklikese ja Matsipõllu

maaüksustele määrata ehitusõigus päikesepaneelide paigaldamiseks. Kinnistutele on

kavas paigaldada päikesepaneelid koos tugikonstruktsiooniga, keskpinge alajaamad,

inventerid, kaablitrassid ja kommunikatsioonid. Päikeseelektrijaama püstitamisel on

eesmärgiks maksimeerida päikeseenergia tootmiseks kuluv maa.

Detailplaneeringuala hõlmab Tori vallas Kõrsa külas asuvad kinnistuid:

- Uue-Uheka (80803:001:0711) - kinnistu pindala 18,01 ha, millest eelduslikult

hõivab päikeseelektrijaam 8,1 ha;

- Mihklike (80803:001:0712) - kinnistu pindala 24,99 ha, millest eelduslikult hõivab

päikeseelektrijaam 8,5 ha;

- Matsipõllu (80803:001:0559) - kinnistu pindala 45,47 ha, millest eelduslikult hõivab

päikeseelektrijaam 23 ha.

Tegemist on Sindi linna lähialal paikneva hajaasustusalaga, kus on valdavalt

esindatud põllumaad. Kõigi kolme kinnistu puhul on maakatastri sihtotstarve 100%

maatulundusmaa, mida kasutatakse heina- või põllumaana.

Käesoleva kirjaga esitame teile kui planeerimisseaduse § 81 lõike 1 ja § 127 lg 1 ja 2

kohaselt planeeringu koostamisse kaasatud isikutele Uue-Uheka, Mihklikese ja

Matsipõllu kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohad nende kohta ettepanekute

saamiseks.

Palume ettepanekud antud detailplaneeringu lähteseisukohtade täiendamiseks

esitada meile hiljemalt 23.02.2023.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Signe Rõngas

abivallavanem

Esitatud: Transpordiamet, Elektrilevi OÜ, piirinaabrid, puudutatud isikud

Lisa: Uue-Uheka, Mihklikese ja Matsipõllu kinnistute DP lähteseisukohad, KSH

eelhinnang

Piret Kallas

planeerimisspetsialist

5198 4663 [email protected]