06.01.22 Lihulas toimunud tuulearendajate ümarlauast - Vändra

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu ümarlaud tuuleenergia arendajatega

06.01.2022

Arutelust

Fookus: võimalused käimasolevas eriplaneeringus osalemiseks

1. Osalejate lühitutvustus

2. Tuuleenergeetika arendajate sõnavõtud - oma plaanide lühitutvustus

3. KOV EP senise protsessi ja metoodika ülevaade

4. Arutelu

Lääneranna vald - arendusjuht Margus Källe - vallavolikogu esimees Armand Reinmaa - vallavanem Ene Täht

Planeerija – Hendrikson&Ko

- projektikoordinaator Hedi Konrad - planeerija Pille Metspalu - juhtekspert Jaak Järvekülg - protokollija Merilin Paalo

Arendajad - Evecon OÜ - Laanenurga Tuuliku OÜ - RMK - Metsamaahalduse AS - Irbeni OÜ - Sunly OÜ - Renewables OÜ

Ümarlaual osalejad*

Kohaliku omavalitsuse roll planeerimisel

Põhiseaduse § 154 lg 1 sätestab, et kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes

tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Sellest sättest tuleneva kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõiguse põhisisuks on

kohaliku omavalitsuse otsustus- ja valikudiskretsioon kohaliku elu küsimuste lahendamisel (vt RKPJKo 16.01.2007 nr 3-4-1-9-

06, p 22).

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 1 järgi on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada vallas või linnas

ruumilist planeerimist, kui see ülesanne ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud, et

planeerimisautonoomia on kohaliku omavalitsuse üksuse õigus otsustada, kas ja millisel viisil lahendada ruumilise

planeerimise küsimusi oma territooriumil ning kuulub enesekorraldusõiguse kaitsealasse (vt RKHKo 5-18-4/10, p 49).

PlanS § 95 lg 6 kohaselt on kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse üksus.

PlanS § 109 lg 2 kohaselt kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu asukoha eelvaliku otsuse vastuvõtmisega, et valitud

asukoht on kõige sobivam kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga kavandatava ehitise püstitamiseks ning et ehitise asukoht,

püstitamise üldised tingimused, asukoha eelvaliku tegemine, asukoha eelvaliku otsus ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise esimese etapi aruanne vastavad õigusaktidele ning keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi

aruande väljatöötamise kavatsuses sisalduv teave on piisav erinevate kaalutud asukohtade vahel valiku tegemiseks.

Planeeringust

Lääneranna Vallavolikogu 14.05.2020 otsusega nr 197 algatati Lääneranna vallas elektrienergia tootmiseks

rajatavatele tuuleparkidele sobivate arendusalade leidmiseks, tuulepargi ja selle toimimiseks vajaliku taristu

kavandamiseks kohaliku omavalitsuse eriplaneering ning planeeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Algatamise otsusest: “Algatada Lääneranna vallas elektrienergia tootmiseks rajatavatele tuuleparkidele sobivate

arendusalade leidmiseks, tuulepargi ja selle toimimiseks vajaliku taristu kavandamiseks kohaliku omavalitsuse

eriplaneering ning planeeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Algatamisel teadaolev planeeringuala on

kogu Lääneranna valla territoorium suurusega 1362,67 km2.”

Seisukoht:

Liikuda üheskoos edasi eriplaneeringu esimese etapi lõpuni – st leida sobivad arendusalad. Detailsete

lahenduste koostamine otsustatakse vastavalt eriplaneeringu esimese etapi tulemusel leitud sobivatele

arendusaladele projektikaupa. Sealhulgas võib detailseid lahendusi ollas rohkem kui kaks.

KOV kaalub ka Volikogu otsuse sõnastuse täpsustamist.

Eriplaneeringu koostamisest ja selle eesmärgi kujunemine

Planeerimisseaduse seletuskirjast: “Lähteseisukohad on planeerimismenetluses koostatav

dokument, kus planeeringu koostamise korraldaja määratleb planeeringu koostamise üldise

eesmärgi, planeeringuala asukoha ja muud planeeringu koostamise korraldaja hinnangul olulised

asjaolud, mida tuleb planeeringu koostamisel arvestada. Lähteseisukohtade mõistet kasutatakse

planeerimismenetluse varajases etapis, kus planeeringu koostamise korraldaja hakkab alles

välja selgitama planeeringu koostamise jaoks olulisi küsimusi.”

Seega on lubatav planeeringu koostamise käigus kujundada planeeringu koostamiseks

olulisi küsimusi, sh kui suur tuulepark, mitu tuuleparki, millistel tingimustel ja kuhu jne.

Planeeringust

Hetkel on planeeringu koostajale püstitatud eesmärk on leida ca 10 kaasaegse tuulikuga

tuulepargi arenduseks sobivad alad ehk 250 ha suurused alad. Leitud alade hulgast valib

vallavolikogu välja tuulepargi arenduseks sobivad alad, millele kavandatakse detailse

planeeringulahenduse koostamise etapis tuulepargi paigutus, tuulikute arv ja gabariidid

koos detailse mõjuhindamisega.

Seisukoht:

KOV soov on liikuda planeeringuga edasi samade kriteeriumite alusel – otsitakse

alasid 250 ha suurustele tuuleparkidele. Muude kriteeriumitega tuuleparkide puhul

kaalutakse piiratud territooriumil käesolevast planeeringust eraldiseisva

eriplaneeringumenetluse alustamist.

Huvitatud isikud ja kaasamine

Eriplaneeringu koostamise protsessi huvitatud isikuna kaasamine ei anna arendajale olulisi eeliseid, kuna

eriplaneeringu esimeses etapis leitakse üldise, juba kokku lepitud metoodika alusel sobivad alad, kuhu

võib hakata koostama detailset planeeringulahendust. Tuulikupositsioone tuleks eriplaneeringu loogika

järgi paigutada vastavalt kohalikele oludele (nt kaugus lähimast elamust) ja tehnilistele tingimustele (max

karakteristikud selguvad eriplaneeringu esimeses etapis). Positsioonide paigutamisel VÕIB

aga ei pea lähtuma konkreetse huvitatud isiku soovidest.

Seisukoht:

KOV soov on liikuda planeeringu eelvaliku etapiga edasi samas koosseisus ja sama metoodika

alusel, teised arendajad hoitakse planeeringumenetlusega kursis ja korraldatakse vajadusel

ümarlaudu. Teises etapis jäetakse võimalus laiendada huvitatud isikute ringi. Detailse lahenduse

koostamiseks oodatakse arendajatepoolset initsiatiivi pärast esimese etapi lõppu, sh samale alale

konkureerivate projektide puhul oodatakse eelnevalt omavahel sõlmitud kokkuleppeid

tuulikupositsioonide osas.

Kokkuvõtteks

• On KOV autonoomia küsimus, kuidas ta oma ruumi planeerib ja millist lahendust ökonoomseks/sobilikuks

peab, sh tuleb siiski arvestada ka ökoloogiliste kriteeriumitega.

• PlanS ei reguleeri mitu sobivat asukohta peab asukoha eelvaliku menetluses leidma. Kui KOV EP

asukoha eelvalikus leitakse tuuleparkidele mitu sobilikku asukohta, siis on võimalik koostada detailne lahendus

nii mitmes asukohas, kui esineb reaalne arendushuvi (planeeringut asutakse ellu viima 5 aasta jooksul KOV EP

kehtestamisest).

• Detailse lahenduse koostamine mitmes asukohas eeldab seda, et KOV volikogu on asukoha või asukohtade

eelvaliku otsuse vastu võtnud (PlanS § 109 lg 2 ja PlanS § 11 lg 1).

• KOV EP on võimalik kehtestada ka osade kaupa.

• Uusi taotluseid tuleb menetleda igakordselt uuesti, kuid tuleb hinnata KOV enda soovide järgi, kas on alust

(PlanS tavalistel alustel) keelduda planeeringumenetluse algatamisest või mitte.

Eriplaneeringu olemus

Kohaliku omavalitsuse eriplaneering on üldplaneeringut ja detailplaneeringut

ühes menetluses ühendav planeering, mille ülesandeks on olulise ruumilise mõjuga ehitise

planeerimine, kui sellise ehitise asukoht ei ole üldplaneeringus määratud.

Tuulepark on olulise ruumilise mõjuga ehitis:

• Planeering koosneb kahest etapist: asukohavalik + detailne lahendus

• Mõlemas etapis viiakse läbi keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KSH)

NB!Eriplaneering ei ole teemaplaneering!

Eriplaneeringu skeem

LS ja VTK sisaldavad seadustes nõutud infot:

 planeeringu ja mõjude hindamise olemuse inimkeskset kirjeldust

 kaasnevate mõjude ja mõju hindamise metoodika

kirjeldust

 aja- ja kaasamiskava

 protsessi osapoolte kontakte

 kavandatavate tuulikute parameetreid, maksimaalset võimalikku arvu ja ilmselt ka miinimumarvu (või lihtsalt vahemikku)

 keskkonnaülevaadet, sh loodusväärtuste kirjeldusi

 planeeringu detailse osa täpsustatud ülesandeid ja tingimusi

Lähteseisukohtade ja väljatöötamis- kavatsuse koostamisest

NB! LS ja VTK-s ei

määrata tuulikute

positsioone,

juurdepääsuteid vaid

esialgne info

erinevate

arendusalade jms

kohta

Arendusalade valikupõhimõtted

Planeeringuala suuruse tõttu (s.o kogu valla territoorium) tehti esialgne analüüs

välistamismeetodil tuulepargi rajamiseks sobivate asukohtade määramiseks juba

lähteseisukohtade ja väljatöötamiskavatsuse koostamisel, mida täiendatakse jooksvalt

planeeringu ja KSH aruande koostamisel.

Valikukriteeriumite puhul on kasutatud nii seadusest tulenevaid piiranguid kui ka

soovituslikke puhvreid, et tagada sujuv planeeringumenetlus ning vältida võimalikke

vastuolusid seoses keskkondlike või sotsiaalsete tingimustega.

Kaardianalüüs arendusalade leidmiseks

Välistavad kriteeriumid Muu

1. 1000 m puhver elu- ja ühiskondlikest hoonetest

2. 2000 m puhver Lihula ja Virtsu tiheasustusaladest

3. Kaitsealused loodusobjektid 4. 1000 m puhver kaitstavatest objektidest, mille

kaitse-eesmärkides on linnu- või nahkhiireliike 5. 1000 m puhver Natura 2000 linnualadest 6. 2000 m puhver kotkaste ja must-toonekure

püsielupaikadest 7. 600 m puhver kanakulli (LK II) leiukohtadest 8. 500 m puhver teadaolevatest RMK

puhkealadest 9. 500 m puhver kalmistutest 10. Riigikaitseliste objektide piiranguvöönd 11. 300 m puhver riigimaanteedest 12. 300 m puhver 110–330 kV ja 40 m puhver

<110 kV elektriliinidest 13. Veekogud koos ehituskeeluvööndiga

1.Roheline võrgustik 2.Katastripiirid 3.Tuulikute müra, arvestades isojooni 40+ dB 4.Keskkonnakaitselised soovituslikud piirangud 5.Projekteeritavad kaitsealad 6.Kultuurimälestised (punkti ja alana ning koos piiranguvöönditena) 7. Kassikaku pindalalised leiukohad koos 600 m puhvriga 8. Metskanaliste leiukohad/elupaigad koos 600 m puhvriga 9. Väärtuslikud maastikud maakonnaplaneeringutest 10. Maardlad 11. Tuulikute arendusalad ja arenduspiirkonnad Pärnu- ja Läänemaa maakonnaplaneeringutest 12. Kõrgepingeliinid 13. Alajaamad

Planeeringuala ja sobivad arendusalad

Arendusalast nr 7 loobumine

• Arvestades varasemaid planeeringuprotsesse (nt Saare, Hiiu, Lääne ja Pärnu maakondade

tuuleenergeetika teemaplaneeringuid), vaadeldi täpsemalt Matsalu ümbruse sobivust

tuuleenergeetika arendamiseks.

• Kuigi välistav analüüs ülal kirjeldatud tegurite põhjal jättis võimaluse kaaluda edasi ala nr 7,

otsustati ala edasisest käsitlemisest loobuda.

• Ala nr 7 kõrvale jätmise põhjuseks on eeldatav oluline negatiivne mõju linnustikule.

• Nelja maakonna tuuleenergeetika teemaplaneeringu käigus kogutud linnustiku andmete

(Joonis 2.7) järgi kattub ala nr 7 nii väikeluikede, hanede, sookurgede ning osaliselt ka laglede

rändekogumite piirkondadega.

• Nende teadmiste ajakohasuse kontrollimiseks telliti OÜ’lt Xenus eelhinnang (H. Pehlak 2021),

mille tulemusel kasutavad kasutavad Matsalu lahte ümbritsevaid avamaastikke endiselt mitme

liikide rändekogumid toitumiseks ja ööbimiseks.

Edasine plaan

Algatamine mai 2020

Planeeringu lähtedokumendi koostamine juuni-august 2021

Planeeringu lähtedokumendi avalikustamine ja arutelud

september-jaanuar 2022

Planeeringu lähtedokumendid valmis veebruar 2022

Asukohavaliku otsuse eelnõu ja KSH koostamine, sh kooskõlastamine

märts-august2022

Asukohavaliku otsuse eelnõu ja KSH avalikustamine

september-november 2022

Asukoha eelvaliku otsus detsember 2022

From: Sent: To: Cc: Subject: Ed: 06.01.22 Lihulas toimunud tuulearendajate ümarlauast

From: Margus Källe <[email protected]> Sent: Thursday, January 20, 2022 9:02 AM Subject: 06.01.22 Lihulas toimunud tuulearendajate ümarlauast Tere! Täname osalemast Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu ümarlaual 6.01.22 Lihulas. Käesoleva e-kirja manusena edastame esitletud slaidid ja kohtumise protokolli. Kõnealusel kohtumisel mainitud ornitoloogi ekspertarvamus on leitav: https://hendrikson.ee/maps/L%C3%A4%C3%A4neranna-EP/materjalid.html Edasist edukat koostööd soovides Margus Källe [email protected], [email protected] 56655521

From: Margus Källe <[email protected]> Sent: 20 December 2021 12:50:58 To: Vändra Cc: Anne Margusoo Subject: Kutse Lääneranna valla tuuleenergeetika eriplaneeringu ümarlauale 06.01.2022 kell 13.00

Tere! Kutsume Teid osalema Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu raames tuuleenergia arendajate jaoks korraldatavale ühisele ümarlauale. Ümarlaual osalevad ka Lääneranna Vallavalitsuse ja -Vallavolikogu ning planeerija esindajad. Nimetatud eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsuse avalikustamisel laekus erinevatelt tuuleenergia arendajatelt soov olla planeeringu koostamisse akivselt kaasatud ning korraldada arendajatele suunatud lisakohtumisi. Esimene ümarlaud toimub 6.jaanuaril 2022 kell 13:00 Lääneranna Vallavalitsuses aadressil Jaama tn 1, Lihula linn, 90302 Pärnu maakond. Lisaks olema loonud võimaluse osaleda kohtumisel ka interakivselt MS Teams kaudu: Koosolekuga liitumiseks klõpsa siin. Kohtumise eesmärk on arutleda üheskoos järgmistel teemadel:

Lääneranna valla nägemus seoses tuuleparkide planeerimisega ja arendustegevusega Lääneranna valla territooriumil Eriplaneeringu osapoolte rollid ja kohustused ning õigused Eriplaneeringu koostamise eesmärgi ja põhimõtete tutvustus planeerija poolt Arendusalade valikukriteeriumid ja kasutuselolevad puhvrid Eeldatavate arendusalade arv ja suurus ning edasine planeerimistegevus, sh koostöö arendajate ja ameasutustega Asjakohase tagasiside üle LS ja KSH VTK avalikustamiselt Edasine koostöö

Palume oma osalusest teada anda edastades oma kontaktandmed e-kirja aadressil [email protected] Lisaks märgime, et ümarlaual on kõikidele osalejatele kohustuslik kanda maski. Täname mõistva suhtumise eest! Lugupidamisega, Margus Källe Arendusjuht Telefon 56655521 [email protected]

06.01.22

Lääneranna vallavalituses: Margus Källe, Ene Täht, Armand Reinmaa

Hendrikson & Ko: Hedi Konrad, Merilin Paalo, Pille Metspalu, Jaak Järvekülg

Sunly OÜ OÜ- Klaus Pilar, Hanna Peeters, Holger Kroon

Irbeni OÜ- Andrus Zavadskis, Rene Tammist, Sandor Elias (Trinity advokaadibüroo)

Laanenurga Tuuliku OÜ -Andres Lõhmus, Hardi Sui, Villy Lopman (Rask advokaadibüroo)

Evecon OÜ – Karl-Joonatan Kvell, Taavo Randna

Vestman Grupp - Hannu Lamp

RMK- Anne Margusoo, Aliis Kevvai, Andrus Lauren,

Protokollija: Merilin Paalo

Evecon OÜ: Hankes oli kirjas, et tuulealasid leitakse üldiselt vallas, mitte ainult kaks.

Margus: Eriplaneering pole veel kehtestatud, kuna tegemist on uue planeeringutüübiga, siis otsime alles teid kuidas seda protsessi läbi viia. Miks me otsustasime kahe ala kasuks? Eesmärk oli leida kindlate parameetritega objektile piiritletud konkreetne arendusala. Pole teada, kui palju veel soove arendamiseks tuleb. Meie ja arendajate viga on see, et võtame seda üld/teemaplaneeringuna, kuigi see seda pole. Eesmärk on siiski leida võimalikult suured arendusalad. Valla menetlusvõimekus ei ole lihtsalt piisav rohkemate ja kõikvõimalike väikesemate arendusalade leidmiseks, analüüsimiseks ja menetlemiseks. Lisakriteeriumiks on ajasurve, lisaks välistatakse problemaatilised alad keskkonnalaste aspektide tõttu, mille igaks juhuks üle kontrollimine, uurimine ja analüüsimine pikendaks meie hinnangul asjatult menetlusaega. Püüame saada hakkama normaalse menetlusajaga ja mõistlike eesmärkidega. Sest seda ka ei saa, et kõik kohad oleks tuulikuid täis.

Irbeni OÜ: Mis on üldplaneeringu ajakava?

Margus: Kehtestamine on ilmselt järgmine/ülejärgmine aasta, see aasta kindlasti mitte. Probleemne koht on ranna ehituskeeluvöönd, see tuleb selgeks vaielda. Kavas on lisada need eriplaneeringus selgunud sobivad arendusalad üldplaneeringusse. Ala 7 on ornitoloogide arvamuse põhjal ebasobiv ala, kuna külgneb Matsalu looduskaitsealaga ja Lihula rabaga ja seda ei panda. Püüame vältida keeruliste tingimustega alasid selles eriplaneeringus, et vältida kohtuvaidluseid.

Irbeni OÜ: Kuidas tagatakse arendajate võrdne kohtlemine? Eriplaneeringuga ei saa keelata teistele arendajatele arendusvõimalusi. Alade välistamisega planeeringu algusjärgus seda meie hinnangul aga tehtaks. Arendajatele peab jääma võimalus, et eriplaneeringuga ei välistataks mingeid alasid.

Hedi: Eriplaneeringuga ei välistata muid planeeringud sinna kõrvale. Vajadusel saab algatada teid huvitavale alale eraldiseisva eriplaneeringu, samas ei tasu nende taotluste ja menetlustega valda üle koormata.

Villy Lopman: Mina ei ole aru saanud, et eriplaneering välistab teised. Pole öeldud, et taotlusi ei tohi esitada. Tuleb leida tasakaalukoht, vallal on õigus otsustada, kuidas menetlusprotsessi läbi viia.

Margus: Piir tuleb tõmmata ja lähtuda sellest, mis on mõistlikud, menetletavad ja arendatavad arendusalad. Eriplaneeringu esimese etapi otsusega saabub mingite alade osas selgus. Pärast seda

minnakse detailidesse (detailne lahendus) ja määratakse keskkonnatingimused jne. RaM käest on meil siiski vaja kinnitust, kas EP saab kehtestada osaliselt.

Hedi: Kõiki alasid ei ole võimalik läbi analüüsida ja uurida, seega on vaja kitsendamist. Meile antud eesmärk on leida suuremad arendusalad ja neid täpsemalt võrrelda ja analüüsida. Kuna planeeringu ala on nii suur, siis on vaja juba lähteülesande staadiumis alade valikut veidi suunata, et oleks avalikkusel/kohalikel/arendajatel/vallal selgem pilt, millistel alustel arendusalasid otsitakse.

Sunly OÜ OÜ: Mitu aredusala on I etapi lõpuks?

Hedi: Hendrikson & Ko analüüsib läbi eelanalüüsi raames leitud 6 ala.

Irbeni OÜ OÜ: Soovitame sõnastada paremini, et EP-ga ei välistata alad ülejäänud alasid.

Hedi: H&Ko teeb detailse lahenduse vaid 2le alale, ülejäänud alad on KOV otsustada ja menetleda, kuidas edasi. Oleme valmis planeeringu lähteseisukohti vastavalt täpsustama, kui vald seda mõistlikuks peab.

Armand Reinmaa: Praegu otsime suured arendusalad välja. Hiljem on väiksemate alade leidmiseks võimalik uusi eriplaneeringuid algatada.

Hedi: Seega, hetkel on siiski kaalumisel suuremad arendusalad, mis on reaalselt arendatavad. Väiksemad arendusalad on välja jäetud, kuna palju on alasid, kuhu saab vaid üksikuid tuulikuid püstitada ja nende analüüsimine ja võrdlemine ei lähe planeeringu eesmärgiga kokku..

Sunly OÜ: Poliitilist suunitlust 2 ala valimiseks pole. Kas Irbeni OÜ võtab taotluse tagasi?

Irbeni OÜ: Peab saama fikseeritud, et kahe tuulepargi piirangut pole, meil on veel ka teine probleem, seda arutame veel täna, seotud alaga nr 7.

Hedi: Meil on tehtud valla jaoks ka põhjalikum kaardianalüüs sobivate arendusalade kohta, kus on näidatud kõik alad, kuhu mahub vähemalt 2 tuulikut peale. Vald otsustab ise, mis nad selle infoga ÜP osas teevad. See tähendab, et võimalikke arendusalasid leidub vallas siiski veel, aga käesoleval juhul otsime siiski konkreetsete karakteristikutega tuulepargile asukohta.

Margus: Viru-Nigula vald on taolised alad nt ÜP-sse sisse pannud, Lääne-Nigula kavandab lahendada selliste alade leidmise ainult eriplaneeringuga. Mis puudutab arendusalade üldiseid valikukriteeriumeid, siis need tuleks meie hinnangul ÜP-sse sisse panna. Siis piisabki edasiseks tuuleparkide arenduseks juba üldprintsiipidest ja ei ole vaja nö peenikest kirja, mis võib tekitada ennatlikku vastukaja.

Irbeni OÜ: Iga vald teab oma elanikku ja mida tähendab tuulikute ehitamine antud valda.

Margus: Meil on suur vald, 5000 elanikku ning umbes pool vallast on looduskaitse aladega kaetud ehk õige tuuleala leidmine on küllaltki raske.

Margus: Valla jaoks on oluline ka see, et esimese etapi puhul ei takerduks eriplaneering mingitesse ennatlikesse vaidlustesse, vaid arendusalad saaks läbi analüüsitud. Teises etapis on juba võimalik EP detailse lahenduse kaudu uusi alasid lahendada ja arendajatega rohkemat koostööd teha.

Hedi: Vald ei pea arendusalade leidmisel ja tuulikute paigutamisel lähtuma arendaja huvidest, kuid võib. Kui vald otsustab, siis esimesena tuleb tuulikute paigutamisel nt arvesse keskkond, inimesed jne, alles siis arendaja eelistused.

Irbeni OÜ: Kui arendaja telliks mingile alale uuringud, siis mis edasi saab?

Hedi: Mõjuhindamist ja sellega kaasnevaid uuringuid võib algatada ka ilma ametliku protsessita. Alati on võimalus nt alal 7 puhul tellida ornitoloogi ekspertarvamus ja kasutada selle tulemusi menetluse algatamiseks.

Villy Lopman: Targem on mingit võimalikku arendusala enne uurida, siis tulla välja tõestusega, et tegelikult on võib-olla võimalik sinna midagi ka arendada. Kommunikatsiooni ja taktika küsimus.

Hedi: Nt oleks vallal vaja ornitoloogi arvamust, et tegemist ei ole keelualaga, mille tulemusel saab planeeringu alatada.

Hedi: Kui lähme arendustega Natura 2000 linnualadele või nende lähedusse, siis peame olema kohe kindlad, et loodusmõjud on leevendatavad. KeA on selles osas väga nõudlik. Ala 7 on selle tõttu väga problemaatiline, mõistlik teha eraldi EP. Rõhutame, et meie eesmärk oli käesolevas planeeringus leida võimalikult sobivad alad/kergemini arendatavad alad.

Irbeni OÜ: Kas ornitoloogide arvamus saab üles kodulehele?

Hedi: Jah, lisame kodulehele arvamuse ning ornitoloogide üleriigiline aruanne on tulemas loodetavasti sügisel, vahearuannet lubati kevadel. Lubati valgusfoori stiilis kaardilahendust.

Armand Reinmaa: Problemaatiliste alade EP-d võiks tulla kasvõi ükshaaval, eraldiseisvalt praegusest EP-st. Vald saab siis nt hiljem uurida ja kinnitada, kas ala 7 on valmis arendamiseks. Hiljem on võimalik ka väikseimaid arendusalasid juurde määrata. See on hetkel uue Vallavolikogu esimehe seisukoht, räägime selle üle ka vallavolikogus.

Margus: Praegu tegeleme lihtsamini arendatavate alade uurimisega.

Armand Reinmaa: Valla poolt ei ole välistatud “probleemse ala” eriplaneering.

Armand Reinmaa: Kas huvitatud isikud on valmis finantseerima teiste nö probleemsemate alade uuringuid?

Irbeni OÜ, Evecon OÜ, Laanenurga Tuuliku: Jah.

Irbeni OÜ: Ikkagi leiame, et ainult 2 arendusala tingimus tuleks lähteseisukohtadest välja võtta.

Hedi: Hendriksonile on antud ülesanne teha lahendus kahele alale. Valla otsustada on rohkemate alade menetlemine.

Irbeni OÜi: Hankelepingus on kuni 2.

Evecon OÜ: Kas hanke lepingut ei saa suurendada?

Hedi: Riigihankeseaduses on piirid, mis ei lase suurendada sellises mahus lepingut.

Margus: EP on vaja 5 aasta jooksul ellu viia, seega peab olema ka reaalne arendushuvi.

Armand Reinmaa: Valla seisukoht - 100 tuulikut püsti ja teeme erinevate osapooltega koostööd.

Margus: Kui on samal alal huvid, siis valla seisukoht on, et samade huvide korral on eelnevalt tarvis kokkulepet arendajate vahel, muidu vald ei menetle lube ja taotlusi.