Teavitus üldplaneeringu hetkeseisust

HAAPSALU LINNAVALITSUS

Posti 34 Tel 472 5300

90504 HAAPSALU Faks 472 5 310

Registrikood 75012802 e-post: [email protected]

www.haapsalu.ee

Lp Haapsalu linnas asuva eratee omanik

23.01.2023 nr 6-1/50/18-488

Teavitus üldplaneeringu hetkeseisust

Teie omandis olevale erateele on Haapsalu Linnavalitsus kavandanud Haapsalu linna

üldplaneeringu 2030+ eelnõuga (avalikustatud versioon 07.2021) eratee perspektiivse avalikku

kasutuse. Paljud eratee omanikud on üldplaneeringu eskiisi avalikustamise ajal esitanud

ettepanekuid ja vastuväiteid erateede perspektiivse avalikku kasutuse osas, milliseid on Haapsalu

Linnavalitsus üldplaneeringu edasises menetluses kaalunud ja andnud ka kirjaliku tagasisidet

ettepanekuga arvestamise või mittearvestamise osas. Lisaks on võimalik Haapsalu

Linnavalitsuse seisukohtadega tutvuda Haapsalu linna veebilehel

https://www.haapsalu.ee/uldplaneering /Haapsalu linna üldplaneeringu koostöötabelid/ Haapsalu

linna koostöötabel erasektoriga (avalikud teed).

Tänaseks on valminud Haapsalu linna üldplaneeringu 2030+ uus versioon, mis on edastatud

riigiasutustele jt üldplaneeringu menetlusse kaasatud isikutele kooskõlastamiseks ja arvamuse

avaldamiseks. Üldplaneeringus on erateede avalikku kasutamise põhimõtteid muudetud ja

täiendatud järgmiselt:

Üldplaneeringu seletuskiri

Jaotis 4.1.2. Avaliku kasutusega erateed

Üldplaneeringu põhikaardile ja kaardirakendusse on kantud KOV hinnangul piisava avaliku

huvi ja avaliku kasutusega erateed, millised on Haapsalu linna territooriumil asjakohased

seaduse kohaselt üldplaneeringu kehtestamise järgselt avalikku kasutusse määrata.

Üldplaneeringu kaardil näidatud avalikku kasutusse määratavad teed on informatiivse

tähendusega ning põhinevad üldplaneeringu koostamise käigus teadaoleval informatsioonil.

Eratee avalikult kasutatavaks määramine toimub õigusaktides sätestatud korras. Üldjuhul

sõlmitakse linna ja kinnistuomaniku vahel kokkuleppe (isikliku kasutusõiguse leping või

servituut). Erandolukorras rakendatakse sundvaldust või sundvõõrandamist.

Üldplaneeringus nimetatud põhimõtted eratee perspektiivseks määramiseks avalikku kasutusse

on võimalused, millal omavalitsus saab asuda eratee omanikuga läbirääkimistesse eratee

avaliku kasutuse määramiseks. Omavalitsus algatab avalikku kasutusse määramise vaid juhul,

kui tee kasutamine on vajalik avalikes huvides ning eratee omanik ja huvitatud osapooled ei jõua

kasutuskokkuleppeni eraõiguslikke võimalusi kasutades.

Eratee avalikuks kasutamiseks määramisega võtab kohalik omavalitsus üldjuhul üle kõik

teeomaniku kohustused, õigused ja vastutuse, v.a juhul kui eratee omanikuga ei lepita kokku

teisiti.

Avalikult kasutataval teel on kaitsevöönd1 ehk teed ümbritsev maa-ala, mis tagab tee kaitse,

teehoiu korraldamise (lumelükkamine, lumetõkete paigaldamine, teeäärte niitmine, võsa

lõikamine vms), liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele

ohtlikke mõjusid. Tegevus tee kaitsevööndis on sätestatud seaduses.

PÕHIMÕTTED ERATEE AVALIKUKS KASUTAMISEKS MÄÄRAMISEL

Eratee võib määrata avalikku kasutusse, kui esineb üks või mitu järgnevat asjaolu:

• tee teenindab kahte või enamat aastaringselt kasutuses olevat hoonestatud maaüksust;

• tee on vajalik teenindamaks avalikult kasutatavat objekti, mis eeldab juurdepääsu

mootorsõidukiga;

• tee on vajalik mootorsõidukiga juurdepääsuks kallasrajale või avalikule supluskohale ning

lähikonnas puudub selleks muu juurdepääsutee;

• teel sõidab õpilasliin või seda kavandatakse;

• teel teostatakse korraldatud jäätmeveo põhiringi (v.a sellelt mahasõidud erakinnistutele) või

seda kavandatakse.

• tegemist on maaparandussüsteemi teenindamiseks rajatud teega või ühe lõiguga

maaparandussüsteemi teenindavast teest;

• tegemist on teelõiguga juba osaliselt avalikus kasutuses olevast teest;

• tegemist on teelõiguga, mis jätkuvalt on, või on vähemalt 5 viimase aasta jooksul, olnud

avalikus kasutuses tee omanikuga sõlmitud lihtkirjaliku lepingu alusel ning mille ehitamiseks või

hoolduseks on KOV teinud investeeringuid või kulutusi.

Üldjuhul on avalikku kasutusse määrataval erateel ühendus avalikult kasutatava teega või see

moodustab osa tervikteest, millel on ühendus avalikult kasutatava teega. Avaliku kasutusega tee

määratakse terviktee põhimõttel, st tee algab ja lõppeb avalikus kasutuses tee või maanteega.

Tupiktee lõpus peab asuma ümberpööramiskoht või on selle rajamine võimalik. Vältida tuleb tee

katkestusi.

Erateele KOV kasuks isikliku kasutusõiguse määramisel, sundvalduse seadmisel või

sundvõõrandamisel on tee teenindusmaa ulatus minimaalselt 1,5 meetrit olemasoleva teekatte

servast. Tee teenindusmaa on vajalik teeserval peatumiseks, vastu- ja möödasõidu

võimaldamiseks vähemalt möödapääsu taskute abil, liiklusmärkide paigaldamiseks ja nähtavuse

tagamiseks, kommunikatsioonide rajamiseks, teeäärte hoolduseks, lume lükkamiseks või

lumetõkete rajamiseks vms. Isikliku kasutusõiguse ulatus võib olla väiksem, kui selle tingivad

näiteks olemasolevad kraavid, aiad, ehitised, müürid vm takistused.

Jaotis 4.1.7. Juurdepääsud

Igaühe õigused viibimiseks ja liikumiseks võõral maatükil, võõral maatükil asuval teel, rajal või

kallasrajal on sätestatud Keskkonnaseadustiku üldosa seaduses. Sealjuures on kohaliku

omavalitsuse ülesanne tagada planeeringutega avalik juurdepääs kallasrajale ja kalda omanik

või valdaja omalt poolt peab tagama kallasrajale juurdepääsu planeeringuga kehtestatud

tingimustel

Üldplaneeringu põhikaardile ja kaardirakendusse on kantud KOV hinnangul olulise avaliku

huviga, st enim jalgsi, jalgrattaga või muul sellesarnasel viisil liikumiseks kasutatavad erateed

juurdepääsudena mererannale (supluskoht, kallasrada, sadam, lautrikoht vms), kaitsealusele-

või pärandkultuuriobjektile, ühistranspordipeatusele vms avaliku objektini ning

juurdepääsudena ajalooliste külade vms asustatud alade vahel.

1 KOV teedel pärast üldplaneeringu kehtestamist 10 m sõiduraja servast

TINGIMUSED JUURDEPÄÄSUDE TAGAMISEKS

• Juurdepääsude tagamisel tuleb lähtuda, et eratee kasutus põhineb väljakujunenud taval ja

pole eraomanikule liigselt koormav.

• Juurdepääsud tuleb hoida avatuna (mitte sulgeda piirete või keelavate viitadega)

• Viidastamisel eelistada lubava sisuga viitasid, et võõral maal liikuja teaks, millisel teel või

rajal ning millistel tingimustel on võõral maal liikumine lubatud.

• Juurdepääsude tagamisel tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide kaitsetingimustega.

• Jurdepääsude tagamisega tuleb arvestada detailplaneeringutes, maakorralduskavades või

muude maakorraldustoimingute teostamisel.

• Juurdepääsude tagamisega tuleb arvestada alade edasisel arendamisel, sh ehitustegevuse,

kaevandustegevuse vms kavandamisel.

• Karjääride korrastamise järgselt uute tehisveekogude tekkimisel tuleb eelistada veekogude

määramist avalikult kasutatavaks.

Kui juurdepääsusid mererannale pole üldplaneeringuga näidatud, tuleb hajaasustuses

kallasrajale tagada juurdepääs reeglina vähemalt kuni 1000 m järel, kompaktse hoonestusega

aladel vähemalt kuni 300 m järel. Juurdepääsude tiheduse kavandamisel lähtub linnavalitsus

heast ligipääsetavuse tasemest ja mugava jalutuskäigu ulatusest nii maal kui linnakeskkonnas.

Juurdepääsud tagab kohalik omavalitsus detailplaneeringuga, maakorralduskavaga või lihtsa

maakorraldustoiminguga.

Alates 16.01.2023 on kooskõlastamisringile esitatud Haapsalu linna üldplaneeringu 2030+

versioon avalikkusele kättesaadav Haapsalu Linnavalitsuse veebilehel

https://www.haapsalu.ee/uldplaneering

Veebilehel olevast üldplaneeringu digitaalsest kaardirakendusest saate kaardikihtidelt Avaliku

kasutusega erateed ja Juurdepääsud vaadata, kas ja kuidas Teie kinnistule planeeritav avalik

kasutus laieneb.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Helen Rammu

Aselinnapea