Kutse Tõrva Riiska-Tõrviku metsatööde arutelule - Valgamaa

Teade Tõrva Riiska-Tõrviku riigimetsas plaanitavate metsatööde kava valmimisest

Täname kohalikku kogukonda, omavalitsust ja elanikke Tõrva Riiska-Tõrviku riigimetsa

kõrgendatud avaliku huviga alal metsatööde planeerimises osalemises.

Ala läbib matkarada ja paikneb puhkekoht, milledega arvestasime kava projekti koostamisel. Raied

oleme planeerinud, et need ei ületaks olemasolevaid matkaradasid. Vääriselupaikade (VEP)

inventuur on pooleli ja potentsiaalsete VEP-dele me tegevusi ei planeeri. Tõrva Riiska-Tõrviku

metsa uuendamiseks kasutatakse turberaie liigina aegjärkset raiet. Kuivanud, murdunud ja

kahjustatud puud raiutakse sanitaarraiega v.a. VEP ja potentsiaalsete VEP aladel. Tööd on plaanitud

2023-2024 talvel ja 2032. aastal. Kaasamise protsessis esitatud ettepanekute ja nende vastustega on

võimalik tutvuda RMK kodulehel (viide ettepanekud). Kava projektis tegime muudatused vastavalt

27.03.2023 toimunud koosolekule, lisaks jätsime 2023-2033 aastatel ära ühe aegjärkse raie.

Tõrva Vallavalitsus on tutvunud kavaga ja andnud kooskõlastuse 17. aprillil 2023 koostatud

metsatööde kavale „Tõrva Riiska-Tõrviku ümbruse riigimetsade metsatööde kava aastateks 2023-

2033“. Kinnitatud ja kooskõlastatud kavaga on võimalik tutvuda RMK kodulehel (viide

metsatööde kava).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Risto Sepp

Valgamaa metsaülem

513 0147 [email protected]

Tõrva vallavalitsus

[email protected]

Roheline Pärnumaa

[email protected]

osalejate nimekiri

(digitaalallkirja kuupäev)

nr nr 3-1.60/2023/6

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX

Teade Tõrva Riiska-Tõrviku riigimetsas plaanitavate metsatööde kava valmimisest

Täname omavalitsust Tõrva Riiska-Tõrviku riigimetsa kõrgendatud avaliku huviga alal

metsatööde planeerimises osalemises.

Oleme analüüsinud saabunud ettepanekuid ja arvestanud neid kava koostamisel. Ala läbib

matkarada ja paikneb puhkekoht, milledega arvestasime kava projekti koostamisel. Raied oleme

planeerinud, et need ei ületaks olemasolevaid matkaradasid. Vääriselupaikade (VEP) inventuur on

pooleli ja potentsiaalsete VEP-dele me tegevusi ei planeeri. Tõrva Riiska-Tõrviku metsa

uuendamiseks kasutatakse turberaie liigina aegjärkset raiet. Kuivanud, murdunud ja kahjustatud

puud raiutakse sanitaarraiega v.a. VEP ja potentsiaalsete VEP aladel. Tööd on plaanitud 2023-2024

talvel ja 2032. aastal. Kaasamise protsessis esitatud ettepanekute ja nende vastustega on võimalik

tutvuda RMK kodulehel (viide ettepanekud).

Saabunud ettepanekuid arvesse võttes oleme koostanud Tõrva Riiska-Tõrviku ümbruse

riigimetsade metsatööde kava aastateks 2023-2033. Kavaga on võimalik tutvuda RMK kodulehel

(viide metsatööde kava).

Palume Tõrva Vallavalitsusel tutvuda koostatud Tõrva Riiska-Tõrviku metsatööde kavaga ja

kooskõlastada kava vastuskirjaga 02.maiks 2023.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Risto Sepp

Valgamaa metsaülem

513 0147 [email protected]

Tõrva vallavalitsus

[email protected]

(digitaalallkirja kuupäev)

nr nr 3-1.60/6-2

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX

Riiska-Tõrviku KAH ala metsatööde arutelu

Kohtumise aeg: 08.02.2023 kell 16-17

Kohtumiskoht: Tõrviku kaupluse parklas

Arutelul osales 22 inimest, nende hulgas 5 RMK töötajat

Metsaülem tutvustab Riiska-Tõrviku metsasid, piire, pindala ja varem tehtud metsatöid. Kõrgendatud

avaliku huviga ehk KAH ala moodustavad kaks eriilmselist metsaosa: 1) Tõrviku poe tagune

terviseradadega mets, kus RMK pole viimasel ajal peale sanitarraiete midagi teinud ja 2) keskealine

metsaosa, mis eraldab linna turbamaardlast.

Metsaülem selgitab, et RMK koostab Riiska-Tõrviku metsale 10 aastaks metsatööde kava. Soovitakse

teada kohalike mõtteid. Ettepanekuid kaalutakse ja seejärel koostatakse nende põhjal metsatööde

kava projekt. Esimeses kaasamise etapis saab ettepanekuid esitada kuni 15. veebruarini aadressil

[email protected].

Metsaülem kinnitab, et kui metsas annab teha, siis on avatud erinevatele raieviisidele – kõik sõltub

mulla headusest, valgustingimustest, millised puud kasvama hakkavad. Selle ilmestamiseks tutvustas

metsaülem erineval viisil hõredamaks tehtud metsasid.

Metsaülem Risto Sepp: Milline võiks jääda pilt pärast töid? Meid huvitavad ettepanekud mõlemale

metsaosale. Millised on kohalike plaanid tööstusala laiendamiseks? Kas vana prügimäe osa peaks

metsastama? Kas harvendusraiet keskealises metsas peetakse vajalikuks?

Andres Olesk: RMK töötavad oma ala professionaalid, akadeemilise metsaharidusega töötajad ja nad

oskavad parimal viisil metsa kasvatada. Rumalus on teha raiet liiga hilja, kui kuusk sobib ainult

küttepuuks. Siin on terviserajad ja turvalisus peaks olema oluline. Tähtis, et jääks visuaalselt okei. See

mets ei ole klassikalise aegjärkse raie jaoks sobilik, sest on liiga viljakas.

Risto Sepp: Üksi võimalik lahendus oleks vanade mändide alles jätmine ja muude puude

eemaldamine.

Kadri Pilm: Elanikud tahaksid, et metsa ilme säiliks, me ei soovi lageraiet. Tahame, et mets jääks

metsa moodi, tahame metsas jalutada.

Risto Sepp selgitab, et töid tehes on RMK ülesanne uus mets saada kasvama, Tõrvas on vaja

kujundada puhke- või parkmets. Puit ei ole sellel alal RMK jaoks eesmärk. Kava koostades

arvestatakse kindlasti terviseradadega.

Aivar Uibo: Meie seisukohalt on tähtis visuaalne tulemus. Peab säilima tee äärde puhverriba. Männid

võiks alles jätta.

Andres Olesk: Visuaalselt ei häiri, kui tehakse poole hektari suuruseid häile.

Mikk Umbleja: Millal plaanite lõigata ja kas meie ütlemisest midagi sõltub?

Metsaülem selgitas, et hetkel kogutakse ettepanekuid ja kui kava on valmis, siis esimesi töid võiks

teha 2023. aasta lõpus.

Ahti Saar: Kas kännud võtate üles?

Risto Sepp: Ei, seda tehakse RMK-s ainult raadamisel. Kuid tavapäraselt jääb suur osa oksi metsa. Kas

oksad kogume siin kokku?

Kohalviibinud leiavad, et oksad tuleks koguda.

Aivar Uibo: Soovime, et jääks linnasisese pargi mulje.

Risto Sepp: Kas ajaline piirand võiks olla?

Kohalviibinud leiavad, et ajaline piirang ei ole oluline.

Hindrek Mõts: Tunnen huvi, kas turbakaevanduse ja linna vahelises metsa on vajadus teha lageraiet.

Turbatootmine ei soovi kogukonnaga konflikti müra ja tolmu tõttu. Lisaks oleme huvitatud, et kraavid

ei kasvaks kinni.

Risto Sepp: Kindlasti ei ole plaanis keskealises metsas metsa uuendada. Me ootame seisukohta, kas

harvendusraied on päevakorras.

Arutlusel leitakse, et harvendada võib.

Kadri Pilm: Kas erinevad raieliigid selgitatakse kavas lahti?

Susanna Kuusik: Kavas on nii raieliikide selgitused kui lisatingimused, mis kogukond on raieliigile

seadnud.

Tuntakse muret võimalike tuulekoridoride tekkimise vastu. Metsaülem selgitab, et päris kaitstud ei

ole me ühelgi juhul, sest ekstreemsed tuuled võivad pikali ajada iga metsa.

Andres Oleks: Sellel ala võiks kasutada erinevaid lahendusi – erinevaid raieliike.

Kadri Pilm: Olen nõus, et tuleks kasutada erinevaid raieliike, et metsas liikudes oleks eriilmeline.

Arutelu jätkub hooldustöödega, mis metsa välja kasvatamiseks on vajalikud.

Metsaülem võtab arutelu kokku. Palub täiendavad ettepanekud saata [email protected]. Memo

saadetakse koosolekul registreerunutele ja lisatakse kodulehele ja seejärel teavitatakse metsatööde

kava projekti valmimisest. Kaasamise spetsialist palub ühendust võtta, kui metsatööde kava projekt

tekitab küsimusi.

Kutse Tõrva Riiska-Tõrviku metsatööde arutelule

Anname teada, et RMK alustab Valgamaal, Tõrva vallas, Tõrva linna piiril, Riiska-Tõrviku

kõrgendatud avaliku huviga alal asuva riigimetsa pikaajalise metsatööde kava koostamist. Oleme

hinnanud, et tegemist on metsadega, mida kohalik kogukond kasutab igapäevaste tegemiste ja

vajaduste jaoks. Soovime oma plaanid teiega eelnevalt läbi rääkida ja koostada alale kümneks

aastaks kava.

Koostasime selle ala piires olevate metsade kaardid ja iseloomustuse. Juhime tähelepanu, et

tegemist ei ole konkreetse metsatööde plaaniga, vaid metsaala üldise kirjeldusega.

Üht osa alast läbib Tõrva Spordiseltsi terviserada ja Õhne jõe ääres paikneb RMK-ga

kooskõlastamata puhkekoht. Teine ala piirneb turbaraba ja tööstuse piikonnaga. Vanas metsas on

tehtud sanitaarraieid ja meie hinnangul on vaja neid teha ka lähiajal. Riiska-Tõrviku metsaala

piiride ja seal paiknevate metsade kirjeldusega saab tutvuda RMK kodulehel

https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/metsamajandus/korgendatud-avaliku-huviga-

alad/kirjeldused-ja-metsatoode-kavad.

Kutsume kohalikku kogukonda kohtumisele, et arutada üheskoos täpsemalt, millised oleks

võimalused korraldada neil aladel metsatöid nii, et need kõigile osapooltele sobiks. Arutame,

kuidas viia vajalikke töid läbi selliselt, et need metsad rahuldaks ka kaugemas tulevikus kõiki

vajadusi: kasvataksid väärtuslikku puitu, seal oleks hea jalutada ja puhata, neis olevad

loodusväärtused oleks säilinud.

Kohtume aruteluks Tõrviku parklas (tunnus 82301:008:0004) (vt skeem) 8.veebruaril 2023 kell

16.00.

Ootame kohaliku kogukonna, elanike ja kohaliku omavalitsuse ettepanekuid, millele pöörata

tähelepanu Tõrva Riiska-Tõrviku metsatööde plaanimisel, jooksvalt telefoni teel või aadressile

[email protected] 15. veebruariks 2023.

Juhis metsatööde plaani kohta ettepanekute esitamiseks ja nendega arvestamiseks kõrgendatud

avaliku huviga metsaladel on kättesaadav RMK kodulehel https://www.rmk.ee/metsa-

majandamine/metsamajandus/korgendatud-avaliku-huviga-alad

Tõrva Vallavalitsus

[email protected]

[email protected]

[email protected]

[email protected]

[email protected]

(digitaalallkirja kuupäev)

nr 3-1.60/2023/6

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX

2

Et teade võiks jõuda võimalikult paljude metsatöid puudutavate inimesteni, palub RMK, kel

võimalik, levitada teadet kohaliku kogukonna ja elanike hulgas.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Risto Sepp

Valgamaa metsaülem

513 0147 [email protected]

Teadmiseks: Rein Kukk, Algis Kork, Taavi Kannimäe, Andres Sepp, Susanna Kuusik, Kristiina

Viiron

Skeem

Lugupeetud Riigimetsa Majandamise Keskus

11.04.2023

Tõrva Riiska-Tõrviku metsatööde kava projekt aastateks 2023-2033

Valgamaa, Tõrva vald

1,7 ha aegjärkne raie

Meie ettepanek on kava eelnõus olevate raiete asemel puistu säilitamine püsimetsana ja puistu hooldustööd lähtuvalt puhkemetsa loodusväärtuste, ökoteenuste ja puhkeväärtuste säilitamise ning parendamise eesmärgil.

Väidate kava projektis ekslikult:

Püsimetsamajandust pärsib Eestis enamasti metsade liigiline koosseis ja metsamuldade viljakus. Uue

metsa kasvatamine vana metsa varjus on võimalik vaid väheviljakates männikutes, mida on Eestis

vaid 6% metsamaast. Valikraiet (VR) tehakse erandjuhtudel, kui seda toetavad looduslikud

tingimused ja metsa on võimalik kasvatada ja kasutada püsimetsana. Mets raiutakse üksikute puude

ja väikeste häiludena.

Püsimetsandust ei takista looduslikud tingimused. Rohkem infot püsimetsanduse kohta siit: https://elfond.ee/metsaomanikule/pusimetsandus.

Kodumetsades, puhkemetsades, nn KAH-aladel üle Eesti peab metsamajandamisviis olema püsimetsandus, sest kodumetsade eesmärk on metsi hoida pidevalt alles ja majandamine KAH-aladel peab olema teistsugune kui palgivarumise eesmärkidel majandatavates majandusmetsades.

Kavas väidate:

Selleks, et säilitada Tõrva Riiska-Tõrviku metsade püsimine ja mitmekülgne kasutus ka tulevikus,

oleme kokku pannud Tõrva Riiska-Tõrviku ümbruses kasvava riigimetsa

majandamise kava aastateks 2023–2033. Selleks, et võrdsustada puistute vanuselist jaotust ja tagada

Tõrva Riiska-Tõrviku piirkonna metsade püsimine, tuleb siinseid metsi järk-järgult uuendada.

Mets ei vaja püsimiseks majandamist uuendusraietega, see hävitab väärtuslike ökosüsteemide terviklikkuse ja elupaigad, mida pole võimalik asendada, taastada monokultuurse istandikuga, lisaks raiele kahjustab ökosüsteemi põhjendamatult veelkord pinnase ettevalmistamine enne istutamist. Püsimetsandus jätab ökosüsteemiteenused alles, mis on KAH-aladel esmatähtsad.

Ka elustiku pooleliolevad uuringud on esmatähtsad.

Arusaamatu, et puhkemetsadena kasutatavates kodumetsades, nimelt matkaradade kõrval ja puhkekohas riigimetsas üldse kavandatakse raieid.

1. Nimetame lisaks järgmised asjaolud:

1.1. kõigil avalikustatud kõrgendatud avaliku huviga aladel (KAH-aladel) on vaja teha vääriselupaikade (VEP) inventuur;

1.2. valdavalt on tegu varasemalt kaitsemetsade kategooria alla kuulunud metsaaladega (kuni 2009. a metsaseadus), mistõttu tuleb KAH-alasid ka edasi majandada püsimetsandusvõtetega, st piirduda valikraiega;

1.3. elamutega piirnevates puistutes teostada raiet (püsimetsanduse raames valikraiet) vaid vajadusel ning hoiduda teistest raieliikidest ülemäärase kahju tõttu, mida need metsaökosüsteemile tekitavad;

1.4. raietööde kavandamisel jälgida piirkonna üldplaneeringus kehtestatud (arengu)eesmärke ja nendest mitte kõrvale kalduda. Metsandus peab toetama kohaliku elukeskkonna kvaliteeti ja kohalikke loodusväärtusi.

2. Käesolevaga ei ole me nõus RMK kavandatud intensiivsete ja sobimatute raietega kogukonnametsades.

2.1. peatada kõikide uuendusraiete kavandamine KAH-aladel. Neid metsi tuleb majandada püsimetsana teaduslike põhimõtete ja eesmärkide järgi, tehes vajaduse korral vaid valikraiet.

2.2. algatada kaitsemetsade kategooria staatuse taastamine Eesti metsanduse õigusaktides;

3. Lisame mõned lingid ka meediast:

Eesti inimesed toetavad riigi tulundusmetsades püsimetsandust:

https://elfond.ee/mets/uuring-suurem-osa-eestimaalasi-toetab-riigimetsa-raiemahu-vahendamist-ja- pusimetsana-majandamist

Eestimaa Looduse Fondi ekspertide ja teiste metsaekspertide hinnangul: RMK ei majanda metsi säästlikult.

METSASTATISTIKA UUED MUDELID: tagavara on 30 miljonit tihumeetrit seni arvatust väiksem, suremus aga mitme miljoni jagu suurem. Kas mets on ikka säästlikult majandatud? (ÕL 4.02.2023):

Euroopa üks tähtsamaid säästva metsanduse kriteeriume nõuab, et raiemaht oleks väiksem kui majandatavate metsade netojuurdekasv. Viimane tähendab juurdekasvu, millest on looduslik suremus maha lahutatud. Senine ametlik metsastatistika, mis keskkonnaministeerium saatis metsanduse arengukava raames ka riigikogule, näitab, et Eestis on see kriteerium täidetud.[ ...] Uue suremuse hinnangu valguses kipub vägisi välja paistma metsade mittesäästev majandamine.

Metsapoliitika alusandmestikud, nt SMI, ei ole kooskõlas teiste metsaandmestikega ja andmeid on püütud salastada Keskkonnaministeeriumi tasandil.

Euroopa Liidu Kohus vaeb Eesti metsade andmestikku (PM 27.08.2022):

Riiklikku statistilist metsainventeerimist (SMI) viib läbi keskkonnaministeeriumi haldusalasse kuuluv keskkonnaagentuur. SMI alusel hinnatakse Eesti metsi alates 1999. aastast, SMI- andmetel baseeruv statistika annab ka olulise sisendi Eesti metsa arengukava koostamisse ja raiemahu määramisse. Juba aastaid on looduskaitsjatel kahtlus, et riik teeb metsastatistilisi andmeid käideldes sohki. Keskkonnaorganisatsioonide visa võitluse ja

andmekaitseinspektsiooni toel on statistilise metsainventuuri (SMI) andmed avalikkusele suures osas kättesaadavaks saanud, kuid kuna selguse toomise asemel süvendas avaldatud teave hoopis kahtlusi, otsustati ülejäänud andmete kättesaamiseks riigi vastu kohtusse minna, sest riik keeldus nende väljaandmisest.

VESTLUSRING Kui palju siis Eestis metsa ikkagi on? (PM 9.06.2022):

SMI absoluutarve hakati käsitlema viimse instantsi tõena ja võtma nende alusel vastu metsapoliitilisi otsuseid. Asko Lõhmus: Kuna SMI kasutamine metsapoliitika tegemisel on järjest laialdasem, on vaja lahendada ebakõlad SMI ja teiste andmestike vahel – näiteks seesama Eesti metsade tagavara küsimus või küsimus, kus mida juurde kasvab.

STATISTILISTE KÜBARATRIKKIDE LÕPP: Eesti metsad kütsid kliimat soojemaks palju varem, kui seda seni tunnistati!

(ÕL 28.01.2023): Keskkonnaministeerium saatis hiirvaikselt 10. jaanuaril Euroopa Komisjonile 2023. aasta kasvuhoonegaaside inventuuriaruandest lühendatud versiooni ning ÜRO-le läheb täisversioon hiljemalt aprilli keskpaigas. Selle järgi polnud LULUCFi sektor kasvuhoonegaaside tekitaja mitte üksnes 2020. aastal, vaid oli seda juba 2017.aastast saati ning ka kõigil järgnevatel aastatel. ... keskkonnaagentuur on lõpuks ometigi hakanud arvutuslikke detaile selgitama. Oleks seda varem tehtud, siis oleks ehk ära jäänud ka keskkonnaministrite esinemised riigikogu kõnepuldis, kus nad rääkisid tõsimeeli, kuidas Eesti metsad seovad ja et kliimaeesmärke õnnestub täita ka 11miljonilise raiemahuga. Samuti oleks ilmselt ära jäänud ministeeriumi metsaosakonna eelmise aasta väide, mis tunnistas sidujast heitjaks muutumise anomaaliaks. Muutused CO2 heitkoguses: LULUCF tervikuna Kui eelmise aasta arvutuse järgi toimus heide üksnes 2020. aastal, siis seekordse arvutuse põhjal toimus see ka kolmel varasemal aastal.

KIRVEHOOPIDE HIND RIIGI RAHAKOTILE: ähvardavalt läheneb üüratu trahv – 1,4 miljardit eurot! Ministeerium tunnistab: kliimaeesmärke me ei täida (ÕL 22.11.2022)

TÕDE TÕUSEB, VALE VAJUB: keskkonnaagentuuri uued arvutused näitavad mustvalgelt, kuidas senise ja lähiaastateks planeeritud raiemahuga ei saa jätkata (ÕL 9.11.2022)

Eesti on CO₂ kohustusega hädas üleraie, mitte Brüsseli kiusamise pärast (PM 07.2022)

Eesti metsatagavara jäi viie aastaga 26 miljonit tihumeetrit vähemaks (PM 3.06.2022)

Rein Kuresoo Väike vale, suur vale või SMI? (PM 06.2022)

ARVUTAME ROHELISEMAKS! Miljonite tonnide küsimus: Eesti teatab maailmale, et meie metsad seovad süsinikku – aga tegelikult on vastupidi! (ÕL 2021)

METSASTATISTIKA NÄITAB AIATEIBAID?! Pikalt avalikkuse eest varjatud andmetes haigutavad 100 000 hektari suurused anomaaliad (ÕL 2021)

------------------------------------

Leiame eelneva põhjal, et kogu KAH-metsaala perspektiiv saab olla püsimets miljööväärtusliku metsamaastikuga ja pilkupüüdva puhkealana. Selleks on kõik eeldused olemas.

Soovime ettepanekutele vastuseid e-posti teel (lisaks võimalikele RMK kodulehel avaldatavatele vastuste kokkuvõttele).

Lugupidamisega

Riina Georg,

MTÜ Roheline Pärnumaa (üle-eestilise tegevusulatusega keskkonnaühendus) volitatud esindaja;

Farištamo Eller,

Päästame Eesti Metsad MTÜ seaduslik esindaja

[email protected]