Uuendatud Eesti merestrateegia meetmekava 2023 keskkonnamõju strateegilise hindamise täiendatud aruande kooskõlastamiseks esitamine

K Ä S K K I R I

Tallinn 22.02.2023 nr 16-7/23/5

Eesti merestrateegia meetmekava uuendamine 2023

Veeseaduse § 72 lõike 9 alusel ning tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik

(merestrateegia raamdirektiiv), artikli 13, 14 ja artikli 17 lõigetest 2d ja 3:

1. Kinnitan mereala uuendatud meetmekava „Eesti merestrateegia meetmekava uuendatud

2023.a“ (lisatud).

2. Keskkonnaagentuuril korraldada uuendatud meetmekava kohta tehnilise aruandluse esitamine

Euroopa Komisjonile 1. aprilliks 2023 läbi EIONETi, arvestades selleks kehtestatud

aruandlusjuhendeid ja -nõudeid.

3. Merekeskkonna osakonnal:

a. teavitada Euroopa Komisjoni ja HELCOMi Eesti merestrateegia meetmekava

uuendamisest pärast asjakohase tehnilise aruandluse esitamist;

b. korraldada koostöös valdkondades pädevate asutustega meetmekava rakendamiseks

vajalikud tegevused, uuringud ja arendustööd.

4. Käskkirja täitmist kontrollib merekeskkonna kaitse valdkonna eest vastutav asekantsler.

(allkirjastatud digitaalselt)

Madis Kallas

Minister

Saata: Keskkonnaministeeriumi asekantslerid; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;

Siseministeerium; Maaeluministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Sotsiaalministeerium;

Rahandusministeerium; Kaitseministeerium; Keskkonnaamet; Keskkonnaagentuur,

Transpordiamet; Põllumajandus- ja Toiduamet; Politsei- ja Piirivalveamet; Päästeamet;

Kaitsevägi; Tarbjakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet; Muinsuskaitseamet, Terviseamet,

Keskkonninvesteeringute Keskus, Riigimetsa Majandamise Keskus Põlula kalakasvatus (RMK)

UUENDATUD 2023

EESTI MERESTRATEEGIA MEETMEKAVA

Avaldanud:

Keskkonnaministeerium

Paldiski mnt 96

13522 Tallinn

www.envir.ee

Bibliograafilistel eesmärkidel viidata dokumendile järgmiselt:

"Eesti merestrateegia meetmekava - uuendatud 2023. Keskkonnaministeerium 2023".

Selles dokumendis esitatud teavet ning väljavõtteid dokumendist, välja arvatud pilte ja graafilisi

elemente, mis ei kuulu Keskkonnaministeeriumile ja millele on vastavalt viidatud, võib

reprodutseerida eelneva nõusolekuta tingimusel, et dokumendile viidatakse nõuetekohaselt, nagu

ülalpool toodud.

Kaanepildi autor: Jorma Suumann

Fotod: Pexels.com

Illustratsioonid: Canva.com

01 SISSEJUHATUS

02 UUTE MEETMETE

RAKENDAMISE VAJADUS

03 MERESTRATEEGIA

MEETMEKAVA

04 MEETMEKAVA

KULUTÕHUSUSE-,

KESKKONNA- JA SOTIAAL-

MAJANDUSLIK MÕJU

05 TEADMISTE PUUDUJÄÄK JA

VAJALIKUD UURINGUD

06 ERANDID

07 VIITED

SISUKORD

1

Euroopa Liidu merestrateegia raamdirektiivi (MSRD) kohaselt tuleb liikmesriikidel koostada

meetmekava, mille rakendamine võimaldab saavutada või säilitada merealade head

keskkonnaseisundit. Meetmekava on vaja uuendada ja seda rakendada alates aastast 2022, kui

hea keskkonnaseisund (HKS) on jäänud saavutamata [1], vt ka keskkonnaministri 25.09.2020 m--

rust nr 46

Hea keskkonnaseisund on direktiivi I Lisa kohaselt piiritletud 11 kvalitatiivse tunnuse alusel, mis

Komisjoni Otsuse (EL) 2017/848 kohaselt jaotatakse ökosüsteemi komponente ja survetegureid

käsitlevateks tunnusteks. Ökosüsteemi komponentide all ehk bioloogilise mitmekesisuse,

toiduvõrgustike ja merepõhja terviklikkuse raames käsitletakse linnu-, imetaja- ja kala liikide

rühmasid (1. tunnus), pelaagilisi elupaiku (1. tunnus), merepõhja elupaiku (1. ja 6. tunnus) ning

ökosüsteeme, sealhulgas toiduvõrgustikke (1. ja 4. tunnus). Survetegurite all käsitletakse

inimtekkelisi ja bioloogilisi surveteguriteid nagu võõrliigid ja kalandus (2. ja 3. tunnus), füüsilisi

survetegureid nagu merepõhja häiringud ja hüdrograafilised muutused (6. ja 7. tunnus) ning

aineid (toite- ja saasteained), prügi ja energiat (5., 8., 9., 10. ja 11. tunnus) [2].

Merestrateegia ettevalmistavate etappidena ajakohastati 2018. aastal Eestis mereala

seisundihinnangut, HKS määratlust ja keskkonnaalaseid sihte ning 2020. aastal uuendati MSRD

kohast Eesti mereala seire ja andmekogumise programmi, millega meetmekava koostamisel on

arvestatud [3-6].

Meetmekava ühendab kõik Eesti õigusaktidest ja rahvusvahelistest lepetest tulenevad

keskkonnakaitse kohustuste täitmiseks vajalikud tegevused Eesti mereala merekeskkonna hea

keskkonnaseisundi saavutamiseks ja seda mõjutavate survetegurite ohjamiseks. See tähendab,

et merestrateegia meetmekava väljatöötamisel on arvestatud olemasolevate meetmetega, mida

juba rakendatakse tulenevalt muudest keskkonnakaitselistest nõuetest ja kohustustest, kuid

lisanduvad ka uued meetmed. Uuendatud meetmekavas on välja pakutud 21 uut meedet.

SISSEJUHATUS

MEETMEKAVA KOOSTAMISE ALUSED

2

Eesti merestrateegia esimene meetmekava kinnitati 2017.a ning selle uuendamist ja

ajakohastamist alustati 2020. aastal. Ajakohastamise protsessis on toimunud mitmeid

vaheetappide avalikustamisi. Esialgsete meetmete loendist kuni detailsete teemaaruanneteni on

avalikke arutelusid toimunud neljal korral. Esmast meetmete loendit tutvustati 9. aprillil 2021.

Järgnevalt toimusid avalikud arutelud 18. ja 21. märtsil 2022, kus merekeskkonna teemasid

käsitleti kahel päeval – nii koos veemajanduskavade, maaparanduskavade ja üleujutusriskide

maandamiskavadega, kui ka eraldi koos veemajanduskavade põllumajanduse valdkonnaga. Lisaks

tutvustati meetmekava 26. mail 2022 Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmi

avalikustamise käigus.

2022. aasta septembri lõpust on kõik avalikustamiselt tulnud märkuste põhjal täiendatud

teemaaruanded olnud avalikult kättesaadavad Keskkonnaministeeriumi kodulehel. Väljapakutud

meetmete KSH aruandele küsiti asjaomastelt asutustelt seisukohti 06.10-07.11.2022, mille põhjal

täiendati nii KSH kui ka meetmekava dokumente. Meetmekava ja KSH eelnõude avalik väljapanek

kestis 15.12.2022-10.01.2023 ning avalik arutelu viidi läbi 13.01.2023. Meetmekava ja KSH

eelnõusid täiendati avalikustamise käigus laekunud tagasiside põhjal, mille järgselt toimus

20.01.2023-18.02.2023 täiendatud KSH aruande kooskõlastamine asjaomaste asutustega.

Arvestades laekunud tagasisidega nii KSH aruande kui meetmekava dokumentide kohta vormistati

lõplikud meetmekava ja KSH eelnõud.

Eesti merestrateegia meetmekava eelnõu koostamise käigus väljatöötatud uute meetmete

keskkonnamõju strateegilisel hindamisel küsiti võimaliku piiriülese keskkonnamõju hindamise

programmi eelnõu kohta seisukohti Soomelt, Rootsilt ja Lätilt. Vastavast KSH protsessist teavitati

ka Poolat, Taanit, Saksamaad ja Leedut. Soome, Rootsi ja Läti avaldasid soovi osaleda

menetluses ning tutvuda KSH aruande lõppversiooniga. Tagasiside meetmekava kohta laekus

Rootsilt, Soomelt ja Lätilt.

AVALIKKUSEGA KONSULTEERIMINE

3

Meetmekava koostamise algataja on Keskkonnaministeerium ning koostamise korraldaja on Eesti

Keskkonnauuringute Keskus OÜ.

Meetmekava on koostatud Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituudi (TalTech MSI),

Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi (TÜ EMI), Eesti Keskkonnauuringute Keskuse (EKUK) ja

Keskkonnaministeeriumi (KeM) koostöös.

Meetmekava koostamise töös osalesid: Urmas Lips (TalTech MSI), Stella-Theresa Stoicescu

(TalTech MSI), Peeter Laas (TalTech MSI), Georg Martin (TÜ EMI), Maria Põldma (TÜ EMI), Lauri

Saks (TÜ EMI), Mailis Laht (EKUK), Marek Nurmik (EKUK), Agnes Unnuk (KeM), Katarina Viik (KeM),

Rene Reisner (KeM), Katrina Lang (KeM).

Meetmekava uute meetmete sotsiaal-majandusliku analüüsi viis läbi OÜ Consultare, koosseisus:

Kristo Kiiker, Mari Raidla ja Kristjan Piirimäe, Kaidi Nõmmela, Kristjan Tabri, Aado Keskpaik ja

Loreida Timberg.

Meetmekava uute meetmete keskkonnamõjude strateegilise hindamise analüüsi teostas OÜ

Alkranel, koosseisus Alar Noorvee, Tanel Esperk, Elar Põldvere, Paula Nikolajeva ja Terje Liblik.

MEETMEKAVA KOOSTAJAD

4

EESTI MEREALA LÜHIISELOOMUSTUS JA HETKESEISUND

Eesti mereala asub Läänemere kirdeosas, koosnedes mitme Läänemere suurema basseini osadest,

mis on looduslike tingimuste poolest üpris erinevad – Soome laht, Läänemere avaosa

põhjabassein, Ida-Gotlandi bassein ja Liivi laht. Soolsus on Eesti vetes madal, varieerudes

pinnakihis 2-8 ‰ vahel [3].

Eesti mereala on küllaltki madal – umbes kolmandik merealast on sügavam kui 60 meetrit.

Setetest esineb kõige rohkem mudaseid setteid, liiva ja segasetteid (kõva ja pehme substraadi

segu). Soome ja Liivi laht ning Väinameri on talvel tavaliselt kaetud jääga. Laineenergia on

võrreldes suurte ookeanidega madal, kuid võib siiski olla oluline häiring põhjaorganismide jaoks,

eriti sügis- ja talvetormide ajal. Soome ja Liivi lahes esineb süvikutes hooajaline hapnikuvaegus,

Läänemere avaosas esineb aga pikaajaline hapnikupuudus. Ookeanide ökosüsteemidega võrreldes

elab Läänemeres suhteliselt vähe looma- ja taimeliike. Läänemere bioloogiline mitmekesisus

koosneb riimvee tingimustega kohanenud mere- ja mageveeliikide ainulaadsest segust ning

vähestest tõelistest riimveeliikidest [3].

Bioloogiline mitmekesisus (kalad, linnud, imetajad, veesamba elupaigad),

mereökosüsteem ja toiduvõrgud ei ole 2018. aasta seisuga saavutanud head

keskkonnaseisundit paljude survetegurite koosmõju tagajärjel. Tegemist on

keeruliste keskkonnaseisundit kirjeldavate tunnustega, mis sõltuvad paljude

looduslike ja inimtekkeliste survetegurite koosmõjust, millest mõned on tänaseni

ebaselged. Teatud liikide puhul sõltub nende seisund klimaatilistest teguritest

(näiteks viigerhüljes). Lindude seisundit mõjutavad lisaks põhiasurkondade ja

pesitsusalade olukord väljaspool Eesti mereala [3; 7].

Käesoleval ajal ei ole põhjust pidada merepõhja häiringut, merepõhja elupaikade

otsest füüsilist kadu ega hüdrograafiliste tingimuste muutuste mõju meie

merepõhja elupaikade seisundi oluliseks kahjustajaks. Kõik merepõhja

elupaigad, mida lähtuvalt Loodusdirektiivi I lisast leidub Eestis 6 tüüpi, on

soodsas seisundis [8].

Võõrliikide puhul on hea keskkonnaseisundi eelduseks uute võõrliikide

puudumine. Kuna alates 2019. aastast registreeriti Eesti merealal kolm uut

võõrliiki, mis toodi siia ilmselt inimtegevuse vahendusel, siis selle surveteguri

hea keskkonnaseisund ei ole saavutatud [9].

Kalade puhul on 2011-2016. a hindamisperioodil hea keskkonnaseisundi

saavutanud vaid üks kaubanduslikult kasutatav kalaasurkond – räim väljaspool

Liivi lahte, mis veel 2012. aasta hinnangus ei olnud heas seisundis. Kilu, lestade,

lõhi, ahvena ja koha asurkondade seisund ei vasta heale keskkonnaseisundile.

Kahjuks ei viita ka 2018-2022.a seireandmed sellele, et koha, ahvena või lesta

UUTE MEETMETE RAKENDAMISE VAJADUS

5

asurkondade seisund oleks 2016. aasta seisuga võrreldes oluliselt paranenud

[10].

Eesti mereala on eutrofeerunud ega ole 2018. aasta seisuga saavutanud head

keskkonnaseisundit. 2022-2027.a veemajanduskavade ettevalmistamisel

teostatud hinnangute alusel on peaaegu kõik Eesti rannikuveekogumid kesises

ökoloogilises seisundis, välja arvatud Haapsalu lahe rannikuvesi ja Matsalu lahe

rannikuvesi, mille seisund on hinnatud halvaks. Peamine eutrofeerumise

survetegur nii Läänemeres tervikuna kui Eesti merealal on inimtegevuse

tagajärjel maismaalt pärinev liigne toitainete koormus, mis on põhiliselt pärit

põllumajandusest [11].

Hüdromorfoloogiliste kvaliteedinäitajate väärtused enamikus veekogumites

vastavad väga heale seisundile. Suurim hüdrograafilistest muutustest mõjutatud

piirkond Eesti merealal on Väike väin, seda seoses Muhu ja Saaremaa vahelise

tammiga [12].

Saasteainete osas on 2018. a koondhinnang kogu Eesti merealale halb. 2017-

2020. a seire tulemuste põhjal on Eesti rannikumeres kõige problemaatilisemaks

saasteaineks endiselt elavhõbe. Lisaks on üksikutes piirkondades halva seisundi

põhjuseks ka normidest kõrgem kaadmiumi, plii, nikli, antratseeni,

bromodifenüüleetrite (PBDE), DEHPi või tributüültina-katiooni sisaldused. Suurel

osal avamerest ületavad kaadmium ja PBDE kehtestatud piirnorme.

Toiduohutuse seisukohast on kalades kõige probleemsemateks saasteaineteks

dioksiinid, dioksiinilaadsed PCB-d ning kaadmium, mis üksikutes proovides

ületasid toiduohutuse piirmäärasid räimes, jõesilmus ning lestas [13].

Mereprügi surve iseloomustamiseks hinnati makroprügi koguseid rannas ja

merepõhjal, mikroprügi mere pinnakihis ja setetes. Rannaprügi kogused näitavad,

et hea keskkonnaseisund ei ole saavutatud. Samas viimased rannaprügi seire

tulemused aastatest 2019-2020 näitasid, et prügi kogused seiratavatel randadel

vähenevad. Merepõhjas asuva prügi kogused ning merepinna mikroprügi kogused

näitavad vähenemismärke. Enamasti merepinna mikroprügi kogused vähenevad,

kuid mikroplasti osas on leitud ka koguste suurenemist. Mikroprügi kogused

setetes näitavad aga kasvavat trendi [14].

Inimtegevuse tagajärjel tekkiv veealune müra võib pidevalt esinedes

mereorganismidele negatiivselt mõjuda. Müra maskeerib looduslikke hääli,

kahjustab kuulmist, tekitab stressi ja seeläbi kutsub esile muutusi mereelustiku

tavapärases käitumises. Hinnanguliselt on Läänemeres müra tasemetes tugev

ajaline ja ruumiline varieeruvus, kuid veel pole selge, kui ulatuslik on müra mõju

mereelustikule. Inimtekkeline impulssheli ning pidevheli meres on esialgselt

kaardistatud, kuid hetkel ei osata hinnata nende mõju müratundlikele liikidele [3;

15].

6

Bioloogiline mitmekesisus sõltub paljude looduslike ja inimtekkeliste

survetegurite koosmõjust. Läänemere tingimustes on jälgitav tugev erinevate

füüsikaliste gradientide mõju kohalikule bioloogilisele mitmekesisusele ja liikide

levikule. Looduslikud gradiendid tingivad bioloogilise mitmekesisuse haavatavuse

muutes kohaliku ökoloogiliste tingimuste kompleksi unikaalseks. Inimtegevusest

tulenevad survetegurid mõjutavad bioloogilist mitmekesisust kompleksselt, kuna

Läänemere tingimustes on erinevate survetegurite mõju ajas ja ruumis

samaaegne. Bioloogilisele mitmekesisusele tähtsamateks surveteguriteks on seni

hinnatud eutrofeerumist, ohtlike ainete levikut ja mõju, kalapüüki, merekeskkonna

füüsilist häirimist ja võõrliikide levikut. Erinevate survetegurite tulevikuprognoosi

järgi on enamus survetegureid tulevikus suurenemas, samas on vähenenud soolase

vee sissetungid Läänemerre läbi Taani väinade [7].

Merepõhja terviklikkusele avaldavad mõju eelkõige survetegurid, mis on

põhjustatud erinevatest inimtegevustest. Otseselt mõjutavad merepõhja

terviklikkust süvendamine ja kaadamine, püsivate insenertehniliste rajatiste

ehitamine meres, merepõhja kaevandamine, kaldakindlustuste rajamine ning

teatud tingimustel ka näiteks laevandus (nii laevateede rajamine ja hooldamine,

laevaliiklusest põhjustatud erosioon), väikelaevaliiklus (eriti madalamatel

merealadel), kalapüük (nii traalpüük kui erinevate passiivsete püüniste

paigutamine ja eemaldamine merepõhjast), militaartegevus ja ka vesiviljeluse

erinevad vormid. Paljude merepõhja terviklikkust mõjutavate merel toimuvate

inimtegevuste intensiivsus on kasvamas ja sellest tulenevad surved võivad samuti

kasvada, kui ei rakendada täiendavaid kaitsemeetmeid. Eelkõige on survetegurite

kasv seotud mereala suurema kaasamisega majandustegevusse [8].

Võõrliikide sissetoomise ja leviku survet võivad põhjustada mitmed mereala

kasutusviisid ja inimtegevus: laevandus, kala- ja koorikloomade püük (kutseline ja

harrastuslik), merevesiviljelus, sh sellega seotud taristu, turismi ja vaba aja

veetmisega seotud tegevused. Laevandus on kõige olulisem võõrliikide

edasikande viis Läänemerel (sh Eesti merealadel). Potentsiaalselt kõige

olulisemaks levikuteeks on laeva ballastvee mahutite (nii vesi kui setted) kaudu

levivad võõrliigid. Samuti tuleb arvesse võtta, et kliimamuutused ja erinevate

inimtegevuse valdkondade intensiivistumine (laevatamise, vesiviljeluse, kalapüügi jt.

tõusev trend Eestis) soodustab võõrliikide levimist. Siiski hinnati, et võõrliikide

sissetoomise ja leviku surve Eesti merealale aastaks 2030 jääb samaks [9].

Kalu mõjutavaks peamiseks surveteguriks Eestis on kalapüük ja koelmualade

halb seisund ning rändsete kalade puhul on endiselt probleemiks

rändetakistused. Kalapüügi osas ei ole 2030. aasta perspektiivis oodata surve

kasvu kalaasurkondadele. Tõenäoliselt jääb surve kalaasurkondadele sarnaseks

viimase hindamisperioodi jooksul kogetule. Küll aga võivad kasvada survetegurite

SURVETEGURID JA NENDE PROGNOOS

7

mõjud kalaasurkondadele seoses merealadel ning rannikupiirkondades toimuva

arendustegevusega (nt. tuuleenergia arendused või taristuprojektid), vesiviljeluse

arenguga Eesti rannikumere aladel ning meretranspordi arenguga võõrliikide

lisandumise näol [10].

Peamiseks inimtekkeliseks surveteguriks eutrofeerumise valdkonnas on

toitainete koormus maismaalt, kas läbi vee (sh jõed ja otselasud merre) või õhu,

aga ka merelised tegevused (laevandus, vesiviljelus). Arvestada tuleb ka toitainete

koormusega Eesti merealale naaberaladelt (teistest Läänemere piirkondadest) või

põhjasetetest, st toitainete sisemise koormusega. Maismaalt pärinevad toitainete

koormusallikad võib jagada hajukoormusallikateks ja punktkoormusallikateks.

Hajukoormusallikad on seotud põllumajandusega (taimekasvatus, loomakasvatus,

väetiste ja sõnniku kasutamine, maaparandusest tingitud suurenenud ärakanne),

metsandusega, sademeveega, hajaasustuse heitveega ja jääkreostusega.

Punktreostusallikad on seotud reoveepuhastitega, sademevee ja reovee

ülevooludega, tööstusega, jäätmete ladustamise, kaevandamise ja

vesiviljelusega. Eesti õigusaktidest ja rahvusvahelistest lepetest tulenevate

keskkonnakaitse kohustuste täitmiseks juba planeeritud tegevuste põhjal

prognoositakse mõningast toitainete koormuse vähenemist, kuid lisaks

inimtegevusest lähtuvale otsesele survele ja selle prognoositavatele muutustele

lähiaastatel on vajalik arvestada ka merekeskkonnas juba akumuleerunud

toitainetega, kliimamuutustega ja looduslike protsessidega, mistõttu olulist

eutrofeerumise vähenemist 2030. aastaks ei ole ette näha [11].

Peamiseks inimtekkeliseks surveteguriks, mis võib põhjustada pikaajalisi muutusi

lainetuse ja hoovuste režiimis, sh mõjutada vee viibeaega, segunemist ja

veetaset, on merepõhja füüsiline häirimine ja kadu, millega muudetakse

merepõhja ja ranniku batümeetriat, geomorfoloogiat ja substraati. Vastavad

inimtegevused või mere kasutusviisid on olemasolev või rajatav transporditaristu,

taastuvenergia tootmine ja selle taristu, rannikukaitse ja üleujutuste vastu

kindlustamine, avamererajatised, merepõhja morfoloogia muutmine, sh

süvendamine ja kaadamine, maavarade kaevandamine, torujuhtmed ja veevõtt.

Prognoositakse loetletud inimtegevuste kasvu, kuid mõjud hüdrograafilistele

tingimustele on eeldatavalt lokaalsed. Olulisemad mõjud avalduvad arvatavasti

merepõhja elupaikadele [12].

Peamisteks ohtlike ainete keskkonda sattumise allikateks on fossiilsete kütuste

põletamine elektri ja soojusenergia tootmiseks, tööstuste (põlevkivi

kaevandamise, põlevkiviõli tootmise, metallitöötluses metallpindade katmine,

sorteeritud materjali taaskasutusele võtmine) ja reoveepuhastite heitveed ning

ebapiisav jäätmekäitlus (jäätmete sorteerimine ja koormus prügilate nõrgveest).

Eesti õigusaktidest ja rahvusvahelistest lepetest tulenevate keskkonnakaitse

kohustuste täitmiseks juba planeeritud tegevuste põhjal prognoositakse

mõningast ohtlike ainete koormuse vähenemist, kuid lisaks inimtegevusest

lähtuvale otsesele survele ja selle prognoositavatele muutustele lähiaastatel on

8

vajalik arvestada ka merekeskkonnas juba akumuleerunud saasteainetega ning

uute ainetega, mida pole veel reguleeritud, kuid kasutatakse. Seetõttu olulist

ohtlike ainete vähenemist 2030. aastaks ei ole ette näha. Ainsana on ette näha

radioaktiivse isotoobi tseesium-137 (Cs-137) sisalduste vähenemist keskkonnas.

Cs-137 sattus Läänemere keskkonda 1986. aastal toimunud Tšernobõli katastroofi

tagajärjel, tänapäeval Cs-137 aktiivseid allikaid ei ole ning tulenevalt aine

stabiilsest poolestusajast kontsentratsioonid ajas kahanevad. Lisaks käsitletakse

ohtlike ainete teemavaldkonna raames märkimisväärseid akuutseid

reostusjuhtumeid. Prognoosi kohaselt reostusjuhtumite surve pikemas

perspektiivis kasvab koos laevaliikluse kasvu ning kütust sisaldavate vrakkide

vananemise ja lagunemisega, kuid samal ajal leevendab selle mõjuulatust

reostusseire ja -tõrje paranemine. Käesoleva meetmekava perioodi (2022-2027)

kestel siiski olulist muutust surve osas ette näha ei ole [13].

Mereprügi pärineb väga erinevatest inimtegevuse valdkondadest maismaal, sh

tööstusest (plast), ehitustegevusest, olmest jmt, mis jõuab merre kas otse või

vooluveekogude kaudu, ning ranniku- ja merelistest tegevustest, sh turism,

laevandus, kalandus jmt. Erinevate hinnangute põhjal umbes 80% mereprügist

jõuab merre jõgede, hoovuste ja tuulega maismaa-allikatest – linnade

kanalisatsioonist, sademeveest, rannikul või jõekaldal asuvatest prügilatest,

tööstuslikest heidetest ning prügina rannast. Ülejäänud osa on pärit kalandusest,

laevandusest, avamerel asuvatest rajatistest, nagu naftaplatvormid.

Inimtegevuse valdkonnad, mis on peamisteks mereprügi allikateks, Eestis pigem

kasvavad järgneva perioodi jooksul aastani 2030 [14].

Veealust müra põhjustavateks peamisteks inimtegevuse valdkondadeks on

laevandus, arendustegevus merel (transporditaristu, taastuvenergeetika, nafta-

ja gaasijuhtmete, jmt taristu rajamine), riigikaitselised tegevused, teadus- ja

arendustegevus. Kõikides nimetatud valdkondades toimub lähiaastatel

eeldatavalt pidev areng. Laevaliikluse intensiivsus kasvab ja suure tõenäosusega

alustatakse aastaks 2030 suuremahuliste taristu- ja energeetikaprojektidega

Eesti merealal, sh avamere tuuleparkide rajamisega, mis toob kaasa laevaliikluse

ja veealuse pidevmüra helitaseme kasvu. Samuti kasvab impulsshelide

esinemine, seda nii taristu rajamise ajal kui ka juba varem, taristu rajamiseks

tehtavate geoloogiliste, sh seismiliste uuringute käigus. Veealune müratase kui

survetegur suureneb aastani 2030, seda nii veealuse pidevmüra kui ka

impulsshelide osas [15].

9

Mereala keskkonnaalased (KA) sihid aitavad jälgida, kas ja millise tempoga liigutakse mereala

hea keskkonnaseisundi saavutamise suunas. KA sihtide väljatöötamisel võetakse arvesse

survetegureid ja nende mõjusid, KA sihtide omavahelist kooskõla ja nende saavutamise

realistlikkust. Samuti arvestatakse varasemalt sätestatud riigisiseste või rahvusvaheliste

keskkonnaalaste sihtide ja eesmärkidega ning tagatakse nende KA sihtide omavaheline

kokkusobivus. KA sihid võivad olla tegevussihid, mis on seotud konkreetsete

rakendusmeetmetega. Samuti võib KA sihina käsitleda hea keskkonnaseisundi saavutamist teatud

indikaatori läviväärtuse suhtes [5].

Eesti mereala keskkonnaseisundi ajakohastamise käigus uuendati 2018. aastal merestrateegia

keskkonnaalased sihid, mida on kokku 21. Kinnitatud sihtide hulgas on nii valdkonnaülesed KA

sihid, kui täpsemalt ka erinevate inimtekkeliste survetegurite ohjamiseks mõeldud KA sihid (sh

bioloogiliste häirete st. võõrliikide vähendamiseks, ainete, prügi ja veealuse müra ohjamiseks),

aga ka mere säästva kasutamise tagamiseks (nt kalapüügi ohjamine, veekogude füüsiliste

muutmiste kontrolli, aga ka transpordi ja elusressursside kasvatamisega seonduvad eesmärgid

ning nende jätkusuutlikkuse tagamine) mõeldud KA sihid. Arvestades kehtestatud KA sihte, on

meetmekavasse planeeritud meetmed selliselt, et need koos teiste EL direktiivide, poliitikate ja

konventsioonide raames juba kehtestatud meetmetega tagaksid KA sihtide saavutamise

ettenähtud tähtaegadeks.

MEETMEKAVA SEOS OLEMASOLEVATE POLIITIKATE JA TEISTE MEETMEKAVADEGA

Merestrateegia meetmekava ühendab kõik Eesti õigusaktidest ja rahvusvahelistest lepetest

tulenevad keskkonnakaitse kohustuste täitmiseks vajalikud tegevused Eesti mereala

merekeskkonna hea seisundi saavutamiseks ja seda mõjutavate survetegurite ohjamiseks.

Meetmekava eesmärke teenivad ka meetmed, mida juba rakendatakse veepoliitika raamdirektiivi

nõuetele vastava rannikumere veekogumite hea seisundi saavutamiseks ning teiste Euroopa Liidu

(EL) direktiivide (loodusdirektiiv, linnudirektiiv, mereala ruumilise planeerimise direktiiv,

asulareovee puhastamise direktiiv, tööstusheidete direktiiv, keskkonnamõju hindamise direktiiv,

nitraadidirektiiv, suplusvee direktiiv, jm) ja poliitikate ([EA1] EL Läänemere strateegia, EL

bioloogilise mitmekesisuse strateegia, EL ühine kalanduspoliitika, põllumajanduspoliitika jne) ning

rahvusvaheliste konventsioonide (Läänemere merekeskkonna kaitse konventsioon, bioloogilise

mitmekesisuse konventsioon jt) ja ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamiseks.

KESKKONNAALASED SIHID

10

Eesti merestrateegia meetmekava koostamisel on arvestatud juba kehtestatud arengukavade ja

nende rakenduskavadega ning uued meetmed on välja pakutud lisaks rakendatud ja rakendamisel

olevatele meetmetele. Suur osa meetmekavaga seotud rakendamisjärgus olevatest meetmetest

on kirjeldatud järgmistes dokumentides:

HELCOMi Läänemere tegevuskava 2021-2030 [16];

Veemajanduskavade meetmeprogrammid 2015-2020 [17] ning 2022-2027 [18];

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi Eesti programm 2021-2027 [19];

Riigi jäätmekava ja selle rakendusplaan 2014-2022 [20].

Natura 2000 tegevuskava 2021-2027 ja selles kirjeldatud meetmed [21].

Bioloogilist mitmekesisust, toiduvõrgustikke ja merepõhja elupaiku mõjutavad kõik inimtekkelised

surved, mistõttu on uute meetmete väljatöötamisel lähtutud ennekõike ökosüsteemi

komponentide hetkeseisust ning surveid käsitletakse eraldi surveteguritele suunatud meetmete

all.

Bioloogilisele mitmekesisusele, toiduvõrgustikele ja merepõhja elupaikadele suunatud uute

meetmete vajadus on seotud eelkõige intensiivistuvate surveteguritega, aga näiteks ka kliima

muutustega. Kuna lähitulevikus intensiivistub surve arendusprojektidest (taastuvenergia

tootmine, vesiviljelus) merel, siis on väga suur oht, et ilma lisameetmeteta võib osutuda hea

keskkonnaseisundi säilitamine tulevikus problemaatiliseks. Oluline on, et uued meetmed

arvestaksid arenguid nii survetegurite intensiivistumisel (ennetada arenduste mõjusid liikidele ja

elupaikadele) kui ka rahvusvahelisi kohustusi bioloogilise mitmekesisuse ja merepõhja elupaikade

säilitamisel (tagada piisav merekaitsealade võrgustik) ning arvestaks ka kliimamuutustega seotud

protsesse [7; 8].

Lisaks arenduste intensiivistumise poolt erinevatele liigirühmadele ja elupaikadele põhjustatavate

kahjude ennetamise vajadusele on oluline tagada ka jätkusuutlik eluslooduse ressursside

kasutamine. Eesti puhul on mere eluslooduse ressursside kasutamine seotud eelkõige

kalapüügiga. Peamiselt pärsivad hea seisundi saavutamist liigne püügikoormus ning

keskkonnatingimuste ebasoodne olukord. Samuti on üheks oluliseks teguriks kalaasurkondade

sigimisedukust pärssivad tegurid. Sellest tulenevalt on vajadus vähendada kalade püügikoormust

ja viia miinimumini selle kaasmõjud (sh lindude, imetajate, kaitsealuste- ja püügiks sihtliigiks

mitte olevate kalaliikide kaaspüük) ning parandada kalaasurkondade taastootmisvõimalusi [10].

Uute meetmete vajadus on seotud nii olemasolevate survete vähendamise kui ka

intensiivistuvate ja uute survetegurite mõju ennetamisega. Ennekõike on oluline vähendada

toitainete ja ohtlike ainete sissekandeid merre. Peamine eutrofeerumise ja ohtlike ainete

survetegur nii Läänemeres tervikuna kui Eesti merealal on inimtegevuse tagajärjel maismaalt

pärinev liigne toitainete ja ohtlike ainete (ka maismaalt õhu kaudu leviv) koormus.

PÕHJENDUS UUTE MEETMETE RAKENDAMISEKS

11

Maismaalt pärineva reostuskoormuse ja surve vähendamisega tegeletakse veepoliitika

raamdirektiivi kohaste veemajanduskavade meetmeprogrammide rakendamise kaudu. Sellest

tulenevalt on toitaineid ja ohtlikke aineid puudutavate meetmete loend merestrateegia

meetmekavas tagasihoidlik ning meetmete rakendamise vajadus tuleneb merel toimuvate

tegevuste paremast reguleerimisest ja ennetavate tegevuste vajadusest. Lisaks sisaldab

merestrateegia meetmekava eutrofeerumise osas konkreetsetele objektidele suunatud meedet

Pirita tee äärse Tallinna lahe mereala ja Haapsalu Tagalahe toitainete/orgaanika akumuleerumise

vähendamiseks ja seisundi parandamiseks [11; 13].

Võõrliikide, hüdrograafiliste muutuste, mereprügi ja veealuse müra puhul on oluline vähendada

survete kasvu tulevikus ning paljuski panustatakse nendesse tegevustesse läbi piirkondliku

koostöötegevuste rakendamise. Ainsana loetletud teemavaldkondaset on hüdrograafiliste

muutuste jaoks ette nähtud konkreetsele objektile suunatud meede, mis näeb ette Väikese väina

tammi avade rajamist, sest see parandaks veevahetust ja sellest tulenevalt väina

keskkonnaseisundit ning mõjuks positiivselt kalade rändele [9; 12; 14; 15].

Valdkonnaülesed meetmed tulenevad vajadusest teemavaldkondade üleselt osaleda

rahvusvahelises koostöös, kaasata huvigruppe ja ajakohastada regulatsioone ning parandada

merelaste andmete haldamist, andmevahetust ja kättesaadavust [7-15].

12

BIOLOOGILISE MITMEKESISUSE, TOIDUVÕRGUSTIKE NING MEREPÕHJA TERVIKLIKKUSE TAGAMISE MEETMED

Kuna bioloogiline mitmekesisus ja toiduvõrgustikud on mõjutatud kõikidest surveteguritest ja

nende koosmõjust, siis panustavad nende hea keskkonnaseisundi saavutamisse otseselt või

kaudselt kõik meetmekava meetmed. Bioloogilise mitmekesisuse ja toiduvõrgustike valdkonnas

on välja pakutud kaks uut meedet, mis on suunatud liikide ja nende elupaikade kaitsele ning

mereimetajate ja lindude kalapüünistes hukkumise (kaaspüügi) vähendamisele [7].

Bioloogilise mitmekesisuse üks enamlevinud kaitsemeetodeid on olnud (mere)kaitsealade

loomine, millega on võimalik hallata kogu inimtegevusest tulenevat survetegurite kompleksi

samaaegselt. Merekaitsealade võrgustiku loomine, et oleks tagatud nii praeguste kui loodavate

kaitsealade sidusus ning liikidele vabad rändeteed, on otstarbekas, kuna vaid läbi sidusa

kaitsealade võrgustiku suudame tõhusalt kaitsta mereökosüsteeme. Merekaitsealad panustavad

ka toiduvõrgustike ja merepõhja terviklikkuse säilitamisse. Seni pole Eesti merekaitsealade

võrgustiku efektiivsust ega sidusust hinnatud [7; 8].

Kalapüügivahendite selektiivsuse tõstmine aitab vähendada või vältida otsest inimmõju nii

lindudele kui hüljestele (vähendada kaaspüüki). Enamasti on tegu meetoditega, mis eeldavad

erinevate uute selektiivsete püügivahendite kasutuselevõttu, mis on võrdlemisi kallid ning mis

võivad omakorda mõjutada oluliselt kalapüügi tasuvust. Seega on otstarbekas enne vastavate

meetmete kasutuselevõttu testida nende tõhusust Eesti merealadel [7].

Merepõhja kooslusi mõjutavad nii eutrofeerumine, ohtlikud ained, kalapüük kui pelaagilise

ökosüsteemi seisund. Antud valdkonnas välja pakutud meetmed mõjutavad merepõhja

ökosüsteemi komponente ja toimivad kompleksselt juba rakendatud meetmetega. Kuna

merepõhja terviklikkuse seisund on seni hinnatud heaks, siis on uute meetmete eesmärk eelkõige

ära hoida olukorra halvenemine suureneva inimsurve tingimustes [7; 8].

Bioloogilise mitmekesisuse ning merepõhja terviklikkuse tagamisse panustavad lisaks juba

rakendamisel olevad meetmed ning teiste poliitikate meetmed.

Kokku on bioloogilise mitmekesisuse, toiduvõrgustike ja merepõhja terviklikkuse valdkondasid

puudutavate uute meetmete maksumuseks 4,1 miljonit EUR (ilma horisontaalsete meetmeteta).

Suurima maksumusega meetmeks on kaaspüüki vähendavate vahendite soetamise toetusmeetme

rakendamine (3,6 miljonit EUR) [7; 8].

MERESTRATEEGIA MEETMEKAVA

13

BALEE-M017 Olemasoleva merekaitsealade võrgustiku efektiivsuse ja

sidususe hindamine ja sidususe parendamise meetmete

väljatöötamine, merekaitsealade seireprogrammi

väljatöötamine ja rakendamine, muudatuste tegemine

merekaitsealade võrgustikus suurendamaks nende sidusust

ja efektiivsust.

230 000

BALEE-M021 Kalandustegevuse negatiivse mõju vähendamiseks

kaaspüüki vähendavate toetusmeetmete väljatöötamine

ning rakendamine, kaaspüügi vähendamiseks uute

tehnikate testimise ja kasutuselevõtu toetamine.

3 600 000

BALEE-M032 Töötatakse välja ja kehtestatakse meetmete pakett

kompenseerimaks merepõhja häirimist ja elupaiga

hävitamist erinevate arenduste ja muude tegevuste käigus.

Eesmärgiks on tagada võimalikult väikest merepõhja

häiringut ja kasutusejärgselt endise olukorra taastamist.

150 000

BALEE-M035 Sinimajanduse arendusprojektide KMH ja

opereerimisaegse seire miinimumnõuete paketi

koostamine ja rakendamine. Eesmärgiks on ennetada või

minimeerida võimalikke negatiivseid keskkonnamõjusid

mere ökosüsteemidele, mida võib seostada

avamererajatistega, sh vesiviljelusega.

100 000

BALEE-M001 Merekaitsealade võrgustiku loomine Eesti

majandusvööndis.

MAKSUMUS (EUR) KIRJELDUS KOOD

BIOLOOGILINE MITMEKESISUS JA TOIDUVÕRGUSTIKUD

MEREPÕHJA TERVIKLIKKUS

RAKENDAMISEL OLEVAD MEETMED

UUED MEETMED

BIOLOOGILINE MITMEKESISUS, TOIDUVÕRGUSTIKUD JA MEREPÕHJA TERVIKLIKKUS

BIOLOOGILINE MITMEKESISUS, TOIDUVÕRGUSTIKUD JA MEREPÕHJA TERVIKLIKKUS

14

Survetegurite mõju vähendamiseks on välja pakutud 12 uut meedet ja edasi arendatud üht

rakendamisel olevat meedet eelmisest meetmekava perioodist [9-15].

Uute meetmete hulgas ei ole võõrliikidele otseselt suunatud meetmeid, küll aga panustavad

võõrliikide surve vähenemisse sinimajanduse arendusprojektide KMH meede (BALEE-M035) ja

valdkonnaülesed meetmed (vaata ptk. 3.3). Kõige olulisem on võõrliikide sissetoomise

vähendamiseks meetmete ühtne rakendamine terves Läänemere piirkonnas, eriti riikide poolne

Ballastvee konventsiooni nõuete täitmine ja parem järelevalve nõuete täitmise üle [9].

Kaubanduslikult kasutatavate kalade asurkondade hea seisundi saavutamiseks väljapakutud uued

meetmed keskenduvad kalade püügikoormuse vähendamisele ja kalaasurkondade

taastootmisvõimaluste parandamisele. Püügikoormuste vähendamine aitab kaasa just

rannikumere kalaasurkondade seisundi parandamisele, pelaagiliste töönduskalade osas

uuendatakse püügikvoote EL tasandil vastavalt varude hinnangutele igal aastal ning nende osas

on HKS saavutatav olemasolevate meetmetega. Kalaasurkondade taastootmisvõimaluste

parandamise meetme eesmärgiks on oluliste, ent praeguseks degradeerunud märgalade ja kalade

rändeteede seisundi parendamine, et tagada kalade asurkondade hea seisundi[ saavutamiseks

vajalikud koelmualad ja nendele ligipääs [10].

Eutrofeerumise uute meetmete nimekirja on lisatud sinimajanduse arendusprojektide

keskkonnamõjude hindamise (KMH) meede (BALEE-M035), mis tagaks, et arendustöödega ja

intensiivistuva majandustegevusega ei suurendataks toitainete koormusi merre,

hüdromorfoloogiliste tingimuste muutmise meede keskkonnaseisundi lokaalseks parandamiseks

Haapsalu ja Tallina lahes (BALEE-M076) ning laevadelt toitainete koormuse vähendamise meede

(BALEE-M079). Kui sinimajanduse arendusprojektide KMH meede ja laevadelt toitainete

koormuse vähendamise meede on regulatiivsed meetmed, siis lokaalselt keskkonnaseisundi

parandamine läbi tehniliste lahenduste oleksid konkreetsed süvendamise, rannajoone muutmise,

setete või orgaanilise aine eemaldamise tegevused. Kuna tänaseks ei ole ühtset kokkulepet, mis

on kõige optimaalsemad lahendused, siis on vastava meetme tegevustes kavandatud ka

täiendavad uuringud, sh KMH-de teostamine [11].

Merepõhja terviklikkuse teemavaldkond sisaldab endas merepõhja elupaikadest lähtuvalt

bioloogilise mitmekesisuse poolt kui ka merepõhja häiringute näol survetegureid. Kuna mõlemad

merepõhja terviklikkuse uued meetmed on käsitletud bioloogilise mitmekesisuse, toiduvõrgustike

ja merepõhjaterviklikkuse tagamise meetmete all, siis survete osas neid uuesti välja ei tooda.

Siiski on oluline märkida, et merepõhja häirimise meetmepaketi väljatöötamise (BALEE-M032) ja

sinimajanduse arendusprojektide KMH (BALEE-M035) meetmed panustavad lisaks merepõhja

elupaikade võimalike negatiivsete keskkonnamõjude ennetamisele ka surve poolelt häiringute

minimeerimist [8].

MEREALA SURVETEGURITELE SUUNATUD MEETMED

15

Hüdrograafiliste muutuste teemavaldkonnas on välja pakutud kaks meedet, mis on oluliselt

seotud meetmekava teiste valdkondadega. Sinimajanduse arendusprojektide KMH meede

(BALEE-035) on täiendus juba kehtivatele regulatsioonidele, sh keskkonnamõju hindamiseks ja

keskkonnalubade väljastamiseks, mis maandab uute suuremate arendustega seotud riskid merel.

Meetme BALEE-M076 peamiseks fookuseks on eutrofeerumisega seotud efektide vähendamine

lokaalsetes rannikumere piirkondades (Haapsalu laht ja Tallinna lahe Pirita tee äärne

rannik/mereala), kus võimalike lahendustena on välja pakutud hüdrograafiliste või

hüdromorfoloogiliste tingimuste muutmist. Eraldiseisvalt on hüdrograafiliste muutuste

valdkonnas välja pakutud Väikese väina maanteetammi avade rajamise meede (BALEE-M036),

mis leevendab merre rajatud taristu negatiivset mõju pindalalt suurimal hüdrograafiliste

muutustega merepiirkonnas Eestis, samas soodustades kalade loomulikku rännet koelmu- ja

turgutusalade vahel [12].

Ohtlike ainete teemavaldkonna uute meetmete nimekiri sisaldab meetmeid, mis on suunatud

tarbija käitumisharjumuste mõjutamisele, merereostustõrje võimekuse suurendamisele ning

laevadelt heidete vastuvõtule. Ekspertide ettepanekul on täiendatud ka üht meetmekava eelmise

perioodi meedet, et meede keskenduks lisaks toitainetele ka saasteainete koormuse

vähendamisele vesiviljelusest [13].

Mereprügi valdkonnas on välja pakutud viis uut meedet, mis kõik on selge fookusega meetmed

ning mille rakendamist ja mõju on lihtne jälgida. Lisaks arutati kehtivate meetmete täiendamise

ettepanekud (sh „Püügiandmetest teavitamise elektroonilise süsteemi rakendamine kalapüügi

paremaks kontrollimiseks ja püügivahendite hülgamise välistamiseks“, „Otse merre juhitava

sademeveekanalisatsiooni ja puhastussüsteemide korrastamine, et ohjata sademeveega

toitainete, ohtlike ainete ja prügi sissekannet merre“, „Sadamates mereprügi, sh hüljatud

kalapüügivahendite, vastuvõtmise korraldamise analüüs ja tegevuskava väljatöötamine“), et

suurendada nende rakendamise mõju uuel perioodil. Arutelude käigus jõuti seisukohale, et

olemasolevad meetmed tagavad vastavate eesmärkide saavutamise ka praegusel kujul, kui neid

täielikult rakendada [14].

Veealuse müra valdkonna tegevused on efektiivsema juhtimise huvides viidud ühe meetme alla.

Ühendatud meede sisaldab endas preventiivseid meetmeid, sh rakendada laevade liikluskiiruse

piiranguid tundlike alade lähedal. Oluline on kasutada ka teisi võimalikke lähenemisi veealuse

müra probleemi lahendamiseks, mida on otstarbekas teha regionaalselt koordineeritult, sh

arvestades Helcomi soovituses 42-43/1 (RAP NOISE) toodud tegevusi [15].

Survetegurite vähendamisesse panustavad lisaks eelmise perioodi rakendamisel olevad ja

jätkuvad meetmed ning teiste poliitikate meetmed.

Kokku on survetegurite valdkondasid puudutavate uute meetmete maksumuseks 39,7 miljonit

EUR (ilma merepõhja terviklikkuse meetmetega, mis on käsitletud bioloogilise mitmekesisuse,

toiduvõrgustike ja merepõhja terviklikkuse tagamise meetmete all). Suurima maksumusega

meetmeks on reostustõrje (nafta ja teised ohtlikud kemikaalid) võimekusega uue poi- ja

uurimislaeva projekteerimine ja ehitamine (17,1 miljonit EUR) [9-15].

16

BALEE-M020 Degradeerunud märgalade ja KALADE rändeteede

seisundi parendamine tagamaks kaladele rändeteed

koelmualadele, asurkondade turgutamine ja

kaitsemeetmete ajakohastamine ning uute asurkonna

seisundi parendamise meetmete väljatöötamine ja

rakendamine (nt. noorkalade asustamine rannikumerre,

täiendavate püügipiirangute sisseseadmine või

kasutatavate püüniste arvu reguleerimine).

6 200 000

BALEE-M026 Püügikoormuse vähendamine läbi püüniste arvu

vähendamise ning selleks vastava kontseptsiooni välja

töötamine ja rakendamine, et vähendada võimalikku

negatiivset sotsiaalmajanduslikku mõju.

50 000

BALEE-M076 Hüdroloogiliste mõjurite eemaldamine,

toitainete/orgaanika akumuleerumise vähendamine ja

seisundi parandamine, sh kui vajalik, siis toitaineterikaste

setete või lagunevate vetikate eemaldamine Pirita tee

äärsel merealal Tallinna lahes ja Haapsalu Tagalahes.

10 300 000

BALEE-M036 Väikse väina maanteetammi avade rajamine

veevahetuse parandamiseks väina erinevate osade vahel

ja väina avamiseks kalade rändeteena.

3 000 000

BALEE-M039 Tõhustada ravimijäätmete käitlemise efektiivsust ning

tõsta teadlikkust ravimijääkide üleandmise võimaluste

osas, et vähendada kodumajapidamistest pärinevate

ravimijääkide survet keskkonnale.

BALEE-M040 Reostustõrje võimekuse tõstmine läbi uue reostustõrje

(nafta ja teised ohtlikud kemikaalid) võimekusega poi- ja

uurimislaeva projekteerimise ja ehitamise ning

reostustõrje tervikliku arendamise tagamine.

140 000

17 100 000

MAKSUMUS (EUR) KIRJELDUS KOOD

UUED MEETMED

KAUBANDUSLIKEL EESMÄRKIDEL KASUTATAVATE KALADE ASURKONNAD

EUTROFEERUMINE

HÜDROGRAAFILISED MUUTUSED

OHTLIKUD AINED

17

BALEE-M079 Laevajäätmete äraandmise ja merre juhtimise mahtude

välja selgitamine, laevajäätmete keskkonnamõju

hindamine ning merel jäätmete äraandmise, laevade

puhastamise ja ankrualadel teostatavatele tegevuste

juhiste ja nõuete väljatöötamine.

50 000

BALEE-M046 Rannaprügi ning sadamate alal ja lähiümbruses

merepõhja makroprügi koristusaktsioonide läbiviimine.

Teavituskampaaniate korraldamine prügistamise

negatiivsest mõjust, sh ühekordselt kasutatavate

plasttoodetega ja plasti sisaldavate kalapüügivahenditega

prügistamise ning nende jäätmete muu sobimatu

kõrvaldamise mõjust keskkonnale.

BALEE-M047 Üleujutusriskiga piirkondades jäätmekäitluse

korraldamine selliselt, et üksikute üleujutuskordade ajal ei

satuks kogutud prügi vette.

BALEE-M051 Tehnoloogiate rakendamine reoveepuhastuses (sh

sademevesi) suurema fraktsiooniga mikroprügi püüdmise

efektiivsuse tõstmiseks, sh parimate võimalike

tehnoloogiate tutvustamine.

BALEE-M053 Rehvipuru koguste vähendamiseks parimate võimaluste

alase regionaalse soovituse või regulatsiooni

väljatöötamises osalemine ning selle rakendamine.

Rehvide märgistamise nõuete täiendamine kulumise

indikaatoriga. Rehvipuru tekkimise vähendamise

meetodite, sh kehva kulumiskoefitsiendiga (näiteks

<300) rehvide mitte kasutamise propageerimine.

180 000

250 000

2 050 000

60 000

BALEE-M055 Ühendatud meede sisaldab endas preventiivseid

meetmeid, sh rakendada laevade liikluskiiruse piiranguid

tundlike alade lähedal. Hinnata meremüra plaanis toodud

riikidele seatud ülesannete täitmise piisavust, algatada

vastavad projektid.

255 000

BALEE-M002-

02

Mere vesiviljeluse võimaldamisel ohtlike ainete koormuse

suurenemise vältimine. Selleks piirkondlike uuringute

läbiviimine vesiviljelusest lähtuvate ohtlike ainete

võimalikust keskkonnamõjust ja vesiviljelusest

80 000

MEREPRÜGI

VEEALUNE MÜRA

OHTLIKUD AINED

RAKENDAMISEL OLEVA MEETME TÄIENDUS

18

tulenevate ohtlike ainete riski hinnangu läbi viimine.

Saasteainete võimaliku keskkonnamõjuga arvestamine

piirkondlike vesiviljeluse kavade koostamisel.

BALEE-M005 Piirkondlike kalapüügipiirangute väljatöötamine ja

töönduskalade piirmõõtude kaasajastamine.

BALEE-M006 Väheväärtusliku kala realiseerimise soodustamine.

BALEE-M007 Püügikoormuse kohandamine hea keskkonnaseisundi

tingimustele vastavaks.

BALEE-M002 Vesiviljeluse piirkondlike kavade koostamine võimaliku

keskkonnasurve ohjamiseks.

BALEE-M009 Veeldatud maagaasi (LNG) laevakütusena kasutamise

valmisoleku loomine.

BALEE-M010 Otse merre juhitava sademeveekanalisatsiooni ja

puhastussüsteemide korrastamine, et ohjata sademeveega

toitainete, ohtlike ainete ja prügi sissekannet merre.

BALEE-M012 Merel punkerdamisega kaasnevate keskkonnariskide

ohjamine.

BALEE-M013 Sadamates mereprügi, sh hüljatud kalapüügivahendite,

vastuvõtmise korraldamise analüüs ja tegevuskava

väljatöötamine.

BALEE-M015 Riigi jäätmekavas ja rannapiirkonna KOV

jäätmekavades mereprügi käitlemine – jäätmekava

mereprügi peatükk.

BALEE-M016 Impulsshelide registri loomine.

RAKENDAMISEL OLEVAD MEETMED

KAUBANDUSLIKEL EESMÄRKIDEL KASUTATAVATE KALADE ASURKONNAD

EUTROFEERUMINE

OHTLIKUD AINED

MEREPRÜGI

OHTLIKUD AINED

19

VALDKONNAÜLESED MEETMED

Bioloogilist mitmekesisust, toiduvõrgustikke ja merepõhja terviklikkust ning survetegureid

käsitlevate teemavaldkondade meetmetele on lisaks neli valdkonnaülest meedet, mis peavad

tagama kõikides teemavaldkondades seisundi hindamise ja otsustusprotsesside jaoks piisava

andmestiku olemasolu, regulatsioonide ajakohasuse, Eesti osalemise valdkonnaga seotud

rahvusvahelises koostöös ning avalikkuse ja huvigruppide piisaval tasemel teavitamise ja

kaasamise [7-15].

Kokku on valdkonnaüleste meetmete maksumuseks 2,5 miljonit EUR.

VALDKONNAÜLESED MEETMED

BALEE-M056 Merealaste andmestike haldamine, andmevahetuse ja

keskkonnaandmete kättesaadavuse parandamine, sh

asjakohaste teenuste arendamine.

BALEE-M057 Regulatsioonide ajakohastamine, mille raames

vaadatakse läbivalt üle kõik regulatsioonide täiendamise

vajadused, töötatakse välja muudatused ja jõustatakse

need.

BALEE-M058 Tagada Eesti osalemine merekeskkonnakaitse alases

rahvusvahelises koostöös HELCOM, ÜRO, IMO, EL jmt

raames.

BALEE-M059 Huvigruppide teavitamine ja kaasamine merekeskkonna

kaitse alastesse tegevustesse.

1 500 000

150 000

480 000

410 000

UUED MEETMED

VALDKONNAÜLESED MEETMED

MAKSUMUS (EUR) KIRJELDUS KOOD

20

MEETMEKAVA KULUTÕHUSUSE-, KESKKONNA- JA SOTSIAAL-MAJANDUSLIK MÕJU

Eesti merestrateegia meetmekava uute meetmete kulutõhususe hinnangud on kvalitatiivsed ja

põhinevad ekspertarvamustel, mistõttu ei ole võimalik ühest kulutõhususe järjestust välja tuua.

Väga kulutõhusateks on peetud olemasoleva merekaitsealade võrgustiku tõhususe parendamise

(BALEE-M017), sinimajanduse arendusprojektide KMH (BALEE-M035), ranna- ja mereprügi

koristusaktsioonide ja teavituskampaaniate läbiviimise (BALEE-M046) meetmeid.

Ülejäänud meetmed on hinnatud pigem keskmiselt kulutõhusateks, kus olulisuse juures mängib

rolli kõrge maksumus või väikese maksumuse juures olulist mõju ei ole, kuid siiski panustatakse

valdkondliku keskkonnaalase sihi saavutamisse. Ainsana saab välja tuua keskkonnaseisundi

lokaalseks parandamiseks mõeldud hüdromorfoloogiliste tingimuste muutmise meetme (BALEE-

M076), mille puhul leiti, et võrreldes teiste meetmetega on selle meetme kulutõhusus küsitav.

Põhjuseks on meetme suur kulu, kuid see panustab üksnes lokaalsete eutrofeerumise

probleemide ohjamisel ning teisalt ei ole ühest seisukohta võimalike parimate lahenduste ja

nende kaasnevate mõjude kohta [7-15].

MEETMEKAVA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE

Lähtuvalt KeHJS §-st 31' on keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk arvestada

keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ja kehtestamisel, tagada

kõrgetasemeline keskkonnakaitse ning edendada säästvat arengut. Sisuliselt hinnati KSH käigus

strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega tõenäoliselt kaasnevat olulist mõju, nii

ebasoodsat (negatiivset) kui soodsat (positiivset), otsest ja kaudset mõju. Samuti hinnati mõjude

kumulatiivset ja piiriülest mõju [22].

Meetmekava meetmete eesmärk on merekeskkonna hea seisundi saavutamine. Üldisel tasandil

kaasneb meetmete rakendamisel looduskeskkonnale soodne kumuleeruv mõju. Seejuures

avaldub meetmete rakendamisel mõju eelkõige pikaajalises skaalas. Meetmete rakendamisel on

ette näha soodsat kumuleeruvat mõju peamiselt kalaliikide populatsiooni elujõulisuse säilimisele,

merepõhja elupaikade ja nendega seonduvate liikide säilimisele ning mereprügi vähendamise ja

heakorra suurendamisega seoses. Lisaks võimaldavad meetmed tuvastada ja arvestada juba

teadaoleva veealuse kultuuripärandiga ning seada vajadusel tingimusi kultuuripärandi

säilimiseks. Kuna maismaalt pärineb suur osa toitainete koormusest, siis on oluline

veemajanduskavas määratud meetmete rakendamine, mis omakorda avaldab koos

merestrateegia meetmetega soodsat kumuleeruvat mõju merekeskkonna seisundile [22].

MEETMEKAVA KULUTÕHUSUS

21

Kavandatavad meetmed arvestavad kõikide surveteguritega ning nende võimalike

tulevikuprognoosidega. Suur osa meetmeid on nö ennetavad, mis lähtuvad eeldatavast mere

kasutuse intensiivistumisest lähiajal (erinevad merega seonduvad arendusprojektid), aidates

vähendada survetegurite kasvust tingitud ebasoodsaid mõjusid. Teisalt on ka meetmeid, mis

aitavad luua tasakaalu mere bioloogilise mitmekesisuse säilimise ja mere jätkusuutliku

ressursikasutuse (kalapüük) vahel. Meetmete rakendamisel avaldub mõju eelkõige pikaajalises

skaalas ning rakendamine on mere hea keskkonnaseisundi saavutamiseks vajalik. Kuigi

kavandatavad meetmed on otseselt seostatavad konkreetsete HKS tunnustega, täiendavad

meetmed paljudel juhtudel üksteist ning avaldavad soodsat mõju ka teistes valdkondades ehk

meetmete rakendamisel kaasneb soodne kumulatiivne mõju. Meetmekavaga on kavandatud

mitmed uuringud, mis aitavad täiendada valdkonnapõhiseid teadmisi ning mille tulemusi on

võimalik rakendada edasistel meetmekava uuendamistel ja uute meetmete seadmisel [22].

Kuigi meetmed on suunatud Eestiga piirneva mereala seisundi parandamiseks, kaasnevad

tulenevalt mereökosüsteemist kui tervikust soodsad mõjud ka Eesti merealast kaugemal.

Meetmekavas kavandatavate uute meetmete elluviimisel ei ole ette näha olulist ebasoodsat

keskkonnamõju Eestist väljaspool [22].

Keskkonnamõjude strateegilise hindamise tulemusena meetmekavale esitatud ettepanekutega

on meetmekava eelnõus arvestatud. Meetmeid puudutavad detailsed ettepanekud on lisatud

teemavaldkondade aruannetesse vastavate meetmete tehnilise teostatavuse ja maksumuse

analüüsi peatükki. Keskkonnaminister tunnistas meetmekava keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande seadusele vastavaks 22.02.2023, otsus edastati KSH koostajale kirjaga nr 16-

3/22/4459-26.

MEETMETE SOTSIAAL-MAJANDUSLIK MÕJU

Eesti merestrateegia meetmekava uuendamise raames läbiviidud sotsiaal-majandusliku mõju

hindamise eesmärk oli välja selgitada, kas uute meetmete rakendamisega kaasnevad sotsiaal-

majanduslikud mõjud on olulised. Valdav enamik meetmekavas välja pakutud meetmeid

avaldavad sotsiaal-majanduslikus keskkonnas positiivset mõju inimeste heaolule ja tervisele.

Mõju on peamiselt seotud asjaoluga, et meetmete rakendamise tulemusena paraneb merevee

kvaliteet, mereelustiku seisund, väheneb mere prügistatus, paraneb reostustõrje võimekus jne.

Mõju avaldub nii ranna-äärsetele elanikele kui ka turistidele, kes on merega seotud nii

igapäevastest kui ka puhke eesmärkidest lähtuvalt [23].

Mitmete meetmete puhul kaasnevad lühiajaliselt negatiivsed mõjud seoses kalapüügipiirangute

kehtestamisega vm tegevusega, mis eeldab senise töö/tegevuse ümber korraldamist. Samas on

oluline asjaolu, et meetmete peamine eesmärk on merekeskkonna hea seisundi saavutamine, sh

kalaasurkondade taastootmisvõime parendamine, seega meetmete pikaajaline mõju kaluritele,

kalandusega seotud ettevõtetele, kohalikele kogukondadele ja turismile on positiivne, sh

võimaldab pikaajaliselt jätkata traditsioonilist kalapüüki. Lühiajalisi negatiivseid mõjusid aitavad

leevendada meetmete raames välja töötatavad toetus- ja kompensatsioonimeetmed [23].

22

Võttes arvesse meetmete sotsiaal-majanduslike mõjude hinnangut ning meetmete

keskkonnamõjude hinnanguid on kõige kõrgema tõhususe hinnanguga lühiajaliselt rakendatavad

meetmed:BALEE-M040 - reostustõrje võimekuse tõstmine, sh läbi reostustõrje võimekusega uue

poi- ja uurimislaeva projekteerimise ja ehitamise; BALEE-M026 - püügikoormuse vähendamine

HKS tasemele ning kaluritele vastavate kompensatsioonimeetmete välja töötamine ja

rakendamine; BALEE-M036 - Väikse väina maanteetammi avade rajamine veevahetuse

parandamiseks ja kalade rändeteede avamiseks [23].

23

Merestrateegia seab ambitsioonikad eesmärgid Eesti mereala seisundi kaitsmiseks ja

parandamiseks. Nende kohustuste täitmine hõlmab viimaste teaduspõhiste teadmiste

rakendamist mereuuringute ja merekeskkonda mõjutavate tegurite valdkondades. Arvestades

varem kasutusele võetud või praegu rakendatavate meetmete kasutuselevõtu kiirust on üldise

hea keskkonnaseisundi saavutamiseks vajalik lisameetmete rakendamine, milleks omakorda on

vajalik läbi viia uuringud, mis looks vastavate meetmete rakendamiseks teadusliku aluse

regionaalselt koordineeritud eesmärkide saavutamiseks. Sageli on edasiste meetmete

planeerimiseks vaja koostada juba olemasolevatest teadmistest meta-analüüse [7-15].

Meetmekava koondab uuringud, ilma milleta on Läänemere ja Eesti mereala hea

keskkonnaseisundi saavutamine raskendatud. Aastal 2021 uuendatud HELCOMi Läänemere

tegevuskava näeb ette terve rea tegevusi, mis kohustavad riike läbi viima analüüse ning selle

käigus kogutud infot edastama HELCOM-ile, et nende põhjal piirkondlikul tasandil välja töötata

edasisi juhiseid, soovitusi, parimaid praktikaid või uusi meetmeid. Nendest lähtuvalt on välja

pakutud ka paljud uuringuteemad erinevates valdkondades, mis panustavad merestrateegia

eesmärkide täitmisse. Väärib märkimist, et uuringute all ei käsitleta andmevajadusi ega

seireprogramme, need uuringud on välja toodud merestrateegia seireprogrammis. Kõikide

teemavaldkondade peale kokku kaardistatud uuringuvajaduste maksumuseks on hinnatud 6,44

miljonit EUR [7-15].

BALEE-M060 Riski- ja seisundihinnangute abil meetmete mõju 105 000

hindamine, mis panustavad liikide kaitsesse

BALEE-M061 Lindudele tundlike alade kaartide koostamine 130 000

BALEE-M063 HELCOM punase raamatu liikide ja biotoopide inventuur 80 000

MEREPÕHJA TERVIKLIKKUS

BALEE-M033 Merepõhja süsteemse inventuuriprogrammi käivitamine 530 000

VÕÕRLIIGID

BALEE-M023 Uute võõrliikide keskkonnamõju väljaselgitamine ja

nende tasandusmeetmete väljatöötamine

300 000

BALEE-M025 Võõrliikide varajase avastamise süsteemi loomine,

rakendades keskkonna DNA (eDNA) metoodikat

260 000

TEADMISTE PUUDUJÄÄK

BIOLOOGILINE MITMEKESISUS

MAKSUMUS (EUR) KIRJELDUS KOOD

24

BALEE-M027 Harrastuspüügi osatähtsuse hindamine ja 100 000

reguleerimine kalavarude kasutamisel

BALEE-M028 Kalavarude majandamiseks kasutatavate saagiandmete

kalibreerimine reaalsete saakide suhtes

150 000

BALEE-M029 Lesta ja läänemere lesta liigipõhise majandamise

ettepanekute väljatöötamine

200 000

EUTROFEERUMINE

BALEE-M031

Regionaalselt koordineeritud meetmete rakendamine

toitainete koormuse vähendamise eesmärkide

saavutamiseks

585 000

BALEE-M065 Metoodika arendamine reostuskoormuse arvutamiseks

jõgedest ja seiramata aladelt

100 000

BALEE-M066 Tööstuses kasutatavates pesuainetes fosfori

vähendamise võimalused Eestis

60 000

BALEE-M077 Uuringud jätkusuutliku vesiviljeluse arendamiseks Eesti

merealal

360 000

BALEE-M078 Rannakaitse metoodikate väljatöötamine ja pilootprojektid 1 000 000

BALEE-M073 Riikliku ohtlike ainete merereostuse riskianalüüsi

läbiviimine nafta- ja HNS ainete kohta ning merereostusest

tulenevate ohtude ja riskide mõju

150 000

BALEE-M080 Mereprügi allikate, leviku ja mõju uuringud 480 000

BALEE-M054 Uuringud veealuse müra mõju vähendamise meetmete

kehtestamiseks

BALEE-M064 Ökosüsteemi teenuste ruumiline määratlemine Eesti

merealal

BALEE-M075 Ökosüsteemi põhise arvestuse kasutuselevõtt

merekeskkonna kestlikul majandamisel

BALEE-M037 Kliimamuutuste võimalike mõjude hindamine ja vastutegevuste planeerimine

150 000

180 000

720 000

KALANDUS

OHTLIKUD AINED

MEREPRÜGI

HORISONTAALSED TEEMAD

HÜDROGRAAFILISED MUUTUSED

VEEALUNE MÜRA

25

Vastavalt MSRD artiklile 14 võivad liikmesriigid taotleda erandeid, kui tuvastatakse oma merealal

juhtumid, kus järgnevatel põhjustel ei saa keskkonnaalaseid sihte või head keskkonnaseisundit

(HKS) selle liikmesriigi võetavate meetmetega täielikult saavutada: a) tegevus või tegevusetus,

mille eest asjaomane liikmesriik ei ole vastutav; b) looduslikud põhjused; c) vääramatu jõud; d)

mereakvatooriumi füüsikaliste omaduste nihked või muutused, mis tulenevad üldisest huvist

tingitud meetmetest, mida peetakse keskkonnale osaks saavast negatiivsest mõjust tähtsamaks,

sealhulgas igasugune piiriülene mõju; e) looduslikud tingimused, mis ei võimalda asjaomase

merekeskkonna seisundi parandamist nõutud tähtajaks [1].

Senise MSRD meetmekava üheks erandiks bioloogilise mitmekesisuse (MSRD

tunnus 1) teemavaldkonnas on viigerhülge hea keskkonnaseisundi saavutamine.

Erandi põhjenduseks on toodud kliimamuutustest tingitud talvise maksimaalse

jääkatte vähenemine. Viigerhülge head seisundit aastaks 2020 ei olnud võimalik

saavutada. Kuna viigerhüljeste seisundit ohustavad eelkõige kliima soojenemisest

tingitud looduslikud tegurid, ei ole käesoleva meetmekava raames võimalik

täiendavaid meetmeid välja pakkuda, mis viiks viigerhüljeste populatsiooni

seisundi HKS-ile lähemale. Arvestades, et prognoosid näitavad erakordselt soojade

talvede esinemissageduse suurenemist ka tulevikus, siis on endiselt suur tõenäosus,

et ka aastaks 2030 ei ole võimalik saavutada liigi soodsat seisundit Eesti merealal.

Seetõttu on vajalik ka seekord taotleda viigerhülgele erandit HKS saavutamisele

seoses looduslike tingimustega Läänemere piirkonnas [7].

Teiseks erandiks on HKS saavutamine eutrofeerumise (MSRD tunnus 5) valdkonnas.

Erandi põhjenduseks on toodud Läänemere kui väga suletud mereala looduslikud

iseärasused, st piiratud veevahetus muu maailmamerega ning eelnevate

aastakümnete jooksul mere põhjasetetesse akumuleerunud toitainete varud. HKS

taset eutrofeerumise valdkonnas aastaks 2020 ei olnud võimalik saavutada.

HELCOM ACTION projekti raames hinnati nii HKS saavutamise viibeaega

eutrofeerumise valdkonnas tulenevalt Läänemere iseärasustest kui kliimamuutuste

võimalikku mõju sellele. Tulenevalt Läänemere looduslikest tingimustest hinnati,

et viibeaeg Läänemere tegevuskava eesmärgiga kooskõlas oleva koormuse

vähendamise ja HKS saavutamise vahel on 30-40 aastat (ehk aastaks 2060).

Arvestades läbiviidud analüüside tulemustega on vajalik ka seekord taotleda

erandit eutrofeerumise tunnuse HKS saavutamisele seoses Läänemere looduslike

tingimustega [11].

Viimasena on vajadus erandiks HKS mittesaavutamise osas ohtlike ainete

valdkonnas. Põhjuseks on keskkonda varem sattunud ohtlike ainete pikk

püsivusaeg keskkonnas, enne kui kontsentratsioonid ja mõju langevad alla

läviväärtuste. HELCOM ACTION projekti raames hinnati HKS saavutamise

ERANDID

26

viibeaega tulenevalt Läänemere iseärasustest. Raskmetallide Hg, Pb ja Cd viibeajaks

hinnati 20-30 aastat, TBT puhul on hinnatud kontsentratsioonide kahekordse

vähenemise (half-life) perioodiks mere põhjasetetes 8±5 aastat hapnikurikastes

tingimustes ja kuni 87±17 aastat hapnikuvaeguse tingimustes. Viimase (2018)

HELCOM keskkonnaseisundi hindamise andmetel on veel teisigi ohtlikke aineid, mille

puhul ei ole tagatud nende kontsentratsioonide langus alla läviväärtuste (nagu PFOS,

PBDE jt). Seega on põhjendatud taotleda erandit HKS saavutamisele

merekeskkonnas sisalduvate ohtlike ainete osas (MSRD tunnus 8) raskemetallidele

(Hg, Pb, Cd), TBT-le ning PFOS-ile ja PBDE-le seoses Läänemere looduslike

tingimustega. See ei tähenda, et osade nimetatud ainete puhul ei ole vaja rakendada

täiendavaid meetmeid ja viia läbi uuringuid, nagu ka käesolevas meetmekavas on

kavandatud [13].

[1] Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse

merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv). Veeb: https://eur-

lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32008L0056&from=ET

[2] Komisjoni Otsus (EL) 2017/848, millega nähakse ette mereala hea keskkonnaseisundi

kriteeriumid ja metoodikastandardid ning seire ja hindamise spetsifikatsioonid ja

standardmeetodid ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2010/477/EL. Veeb: https://eur-

lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32017D0848&from=EN

[3] Keskkonnaministeerium, 2019. Eesti mereala keskkonnaseisund 2018. Veeb:

https://envir.ee/media/274/download

[4] Eesti Keskkonnauuringute Keskus, 2018. Merestrateegia raamdirektiivi (2008/56/EÜ) kohase

Eesti mereala keskkonnaseisundi hinnangu indikaatorite kogum. Veeb:

https://envir.ee/media/287/download

[5] Keskkonnaministeerium, 2019. Eesti merestrateegia uuendatud sihid. Veeb:

https://envir.ee/media/286/download

[6] Keskkonnaministeerium, 2020. Eesti mereala seire ja andmekogumise programm perioodiks

2021-2026. Veeb: https://envir.ee/media/294/download

[7] Martin, 2022. Eesti merestrateegia meetmekava ajakohastamine. Bioloogiline mitmekesisus ja

toiduvõrgustik. Veeb: https://envir.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia#iii-etapp-mereala-m

[8] Martin, 2022. Eesti merestrateegia meetmekava ajakohastamine. Merepõhja terviklikkus.

Veeb: https://envir.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia#iii-etapp-mereala-m

[9] Põldma, 2022. Eesti merestrateegia meetmekava ajakohastamine. Võõrliigid. Veeb:

https://envir.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia#iii-etapp-mereala-m

[10] Saks, 2022. Eesti merestrateegia meetmekava ajakohastamine. Kalad. Veeb:

https://envir.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia#iii-etapp-mereala-m

[11] Lips, Stoicescu. 2022. Eesti merestrateegia meetmekava ajakohastamine. Eutrofeerumine.

[12] Lips, 2022. Eesti merestrateegia meetmekava ajakohastamine. Hüdrograafilised muutused.

Veeb: https://envir.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia#iii-etapp-mereala-m

[13] Laht, Nurmik, 2022. Eesti merestrateegia meetmekava ajakohastamine. Ohtlikud ained. Veeb:

https://envir.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia#iii-etapp-mereala-m

VIITED

[14] Laas, Lips, 2022. Eesti merestrateegia meetmekava ajakohastamine. Mereprügi. Veeb:

https://envir.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia#iii-etapp-mereala-m

[15] Lips, 2022. Eesti merestrateegia meetmekava ajakohastamine. Veealune müra. Veeb:

https://envir.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia#iii-etapp-mereala-m

[16] HELCOM, 2021. Läänemere tegevuskava 2021-2030. Veeb:

https://envir.ee/media/5982/download

[17] Keskkonnaministeerium, 2016. Veemajanduskavad 2015-2021. Veeb:

https://envir.ee/veemajanduskavad-2015-2021

[18] Keskkonnaministeerium, 2022. Veemajanduskavad 2022-2027. Veeb:

https://envir.ee/veemajanduskavad-2022-2027

[19] Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi Eesti programm 2021-2027. Veeb:

https://adr.envir.ee/et/document.html?id=fc3d0165-8101-40b8-8418-bbe863f40a9d

[20] Riigi jäätmekava ja selle rakendusplaan 2014-2022. Veeb:

https://envir.ee/ringmajandus/jaatmed/riigi-jaatmekava

[21] Keskkonnaministeerium, 2021. Prioritized Action Framework (PAF) for Natrua 2000 in

Estonia pursuant to Article 8 of Council Directive 92/43/EEC on the conservation of natural

habitats and of wild fauna and flora (the Habitats Directive) for the Multiannual Financial

Framework period 2021 – 2027. Veeb: https://envir.ee/media/1935/download

[22] Alkranel OÜ, 2022. Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 Keskkonnamõju

strateegilise hindamise (KSH) aruanne.

[23] Consultare OÜ, 2022. Eesti merestrateegia meetmekava ajakohastamine. Osa II: Meetmekava

sotsiaal-majanduslik analüüs. Veeb: https://envir.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia#iii-etapp-

mereala-m

1

LISA 6 – KSH aruande avalikustamise käigus laekunud seisukohad ja nendega arvestamine

Seisukoha

esitaja (kirja

kuupäev ja nr)

Kommentaar/ettepanek Arvestatud/mittearvestatud

Saaremaa

Vallavalitsus

(10.01.2023 kiri

nr 8-5/1014-8)

Teavitasite Saaremaa Vallavalitsust 14.12.2022 kirjaga nr 16-3/22/4459-19

(registreeritud Saaremaa valla dokumendiregistris 15.12.2022 nr 8-5/1014-7)

Eesti merestrateegia meetmekava 2022–2027 keskkonnamõju strateegilise

hindamise (KSH) aruande avalikustamisest ja küsisite kirjalikke ettepanekuid ja

vastuväiteid KSH aruande kohta.

Saaremaa Vallavalitsus on läbi vaadanud esitatud materjalid ja ei esita

omapoolseid täiendus- ja parandusettepanekuid KSH aruande muutmiseks.

Aruandes on piisava põhjalikkusega käsitletud meetmekavas esitatud meetmete

mõjusid Eesti mereala keskkonnaseisundi parandamiseks.

Ootame Saaremaa valla kaasamist Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027

elluviimisel.

Teadmiseks võetud.

Eraisik: J.T,

kalur

(15.12.2022)

1. Tabel 5.2. Merestrateegia meetmekava meetmete hindamine erinevate

keskkonna- ja sotsiaalvaldkondade lõikes: LK 87:

”Toetada kaaspüügi (mitte kalapüügi sihtliikide, lindude ja imetajate)

vähendamiseks uute tehnikate testimist ja kasutuselevõttu. Üheks

alategevuseks on hülgepeletite kasutuselevõtmise toetamine mereimetajate

kaaspüügi vähendamiseks kutselistes kalapüügivahendites.”

ja LK 111.

Kommentaar: Millisele uuringule tuginedes on mereimetajate arvukuse

suurendamine vajalik? Soovitatud meetmed suurendavad imetajate arvukust,

kuna imetajate kaaspüük on jäänud sisuliseks ainukeseks imetajate kasvu

pidurdavaks teguriks, ehk hülgepeletite soosimine loob mereimetajatele

senisest veelgi soodsamad tingimused (senine arvukuse kasv ca 5-7% aastas

viimased ca 20 aastat). Imetajate arvukuse jätkuv kasv loob täiendava

Antud juhul hõlmab kaaspüük laiemat tähendust ehk

lisaks mereimetajatele hõlmab kaaspüük ka mitte

kalapüügi sihtliike ja merelinde, sh kaitstavad ja

rahvusvaheliselt olulised liigid. Imetajate kaaspüügis

on lisaks tõusva arvukusega hallhülgele esindatud ka

mittesoodsas seisundis olev viigerhüljes ja vähemal

määral ka teised imetajad (saarmas, kobras). Siiski

tuleb tõdeda, et viimaste uuringute (TÜ Eesti

Mereinstituut, 2022) kohaselt moodustab

mereimetajate kaaspüügist valdava osa hallhüljes.

Kaaspüügi vähendamise vajadusele on tähelepanu

juhitud ka TÜ Eesti Mereinstituut (2022) töös, kus

tuuaks välja: kindlustamaks, et juhuslikust

2

Seisukoha

esitaja (kirja

kuupäev ja nr)

Kommentaar/ettepanek Arvestatud/mittearvestatud

koormuse kalavarudele ja kalandusele kui majandusharule ja kokkuvõttes võib

halvendada merekeskkonna seisundit omades negatiivset mõju kalavarudele.

PS. ametitel puudub imetajate kaaspüügist adekvaatne ülevaade, kuna kalurid

pelgavad teavitada kaaspüüke ja hüvitusmeetmeid püügivahenditele ja saagile

tekitatud kahju osas on nii väikesed ja bürokraatlikud, et teavitamisel puudub

mõte.

Ettepanek: vaja on välja selgitada imetajate tegelik mõju ja potentsiaalne

mõju nii kalavarudele kui merekeskkonnale ja kui kalandusele kui

majandusharule, senised andmed ja uuringud pärinevad ajast, kui

imetajate arvukus Läänemeres oli mitmeid kordi väiksem kui ta on aastal

2022. Kaaluda mereimetajatale arvukuse optimumi seadmist, vaja oleks

ohjekava, näiteks, oleks vaja välja selgitada, kas 10x suurem hallhülge arvukus

praegusest on Läänemere keskkonnale hea, kui mitte siis kuidas reageerida,

kuias ennetada seda, et jätkuvalt 5-7% kasvav arvukus (-või suurem, kui

hülgelepetite kasutuselevõtt muutub laialdaseks) ei ulatuks tasemeni kus

hakkab merekeskkonna kalavarusid ja liigilist koosseisu negatiivselt

mõjutama?

kaaspüügist tingitud suremuse määr lindude ja

imetajate liikide kohta Eesti merealadel oleks nende

liikide jaoks ohutul tasemel, nii et nende asurkondade

pikaajaline elujõulisus on tagatud (MSRD, 2017) on

vajalik kasutusele võtta meetmeid, mis aitaksid

lindude ja imetajate kaaspüüki vähendada. Hüljeste,

eeskätt hallhülge puhul on näidatud, et väga tõhus

meetod hüljeste kaaspüügi ja kalandusmõju

vähendamiseks on akustiliste „hülgepeletite“

kasutuselevõtt. Seega on vajalik tulevikus suurendada

hülgepeletite ning püünistes (eelkõige mõrdades)

hüljeste suremust vähendavate meetmete rakendamist

Eesti merealadel. Kaaspüügi vähendamise vajadus on

seatud eesmärgiks ka Läänemere tegevuskavas (2021.

aasta uuendatud väljaanne). Kuna mereimetajatega

seonduv kaaspüük vajab täiendavaid uuringuid, siis

lisati see ka meetme BALEE-M021 Kaaspüügi

vähendamise ja vältimise tehnoloogiate rakendamine

liikide kaitseks Läänemerel tegevuste hulka.

Nõustume, et mereimetajate mõju kalavarudele vajab

täiendavat uurimist ning oluline roll selles on ka

rahvusvahelisel koostööl. Lisaks on mereimetajate

mõju (eelkõige suureneva arvukusega hallhülge)

hinnangud kalavarudele oluliseks sisendiks meetme

Püügikoormuse vähendamine HKS tasemele ning

vastava kontseptsiooni välja töötamine ja

rakendamine rakendamisel. Hallhülge võimaliku

majandamise ja ohjekavaga tegeletakse meetmekavast

eraldiseisvalt tuginedes seejuures seire- ja

teadusandmetele ning soovitustele.

3

Seisukoha

esitaja (kirja

kuupäev ja nr)

Kommentaar/ettepanek Arvestatud/mittearvestatud

 TÜ Eesti Mereinstituut, 2022. Eesti

kalandussektori riikliku töökava täitmine 2020.-

2021. aastal (riigihange viitenumbriga 215079).

Töövõtulepingu nr 4-1/20/3 lõpparuanne 2021. a.

kohta. Osa: Lindude ja hüljeste juhuslik kaaspüük

passiivsetes kalapüügivahendites

 MSRD, 2017. EL merestrateegia raamdirektiivi

(2008/56/EÜ) kohane merekeskkonna

seisundihinnang teemal mereimetajad (D1);

https://envir.ee/media/259/download

 Läänemere tegevuskava. 2021. aasta uuendatud

väljaanne; https://envir.ee/media/5982/download

2. LK 18

Väide: "Hallhüljeste arvukuse puhul on hea keskkonnaseisund saavutatud:

liigi arvukus kogu Läänemeres on ligikaudu 30 000 isendit,"

Vastus: Väide ei vasta tõele, viimased 3 aastat on hallhülgeid loendatud üle

35000 isendi. Loendusarv saab olla liigi minimaalne arv alla mille arvukus olla

ei saa. Soome keskkonnaameti andmetel (

https://www.luke.fi/fi/seurannat/merihyljelaskennat-ja-hyljekannan-

rakenteen-seuranta/merihyljekantojen-2021-tulokset) loendati 2021 aasta

Läänemeres 42000 hüljest, seega ei saa 30000 kuidagi olla õige ja ajakohane

väide. Erinevate uuringute järgi suudetakse loenduse käigus tabada ca 65%-

80% kõikidest isenditest (st kunagi ei suudeta tabada 100% isenditest).

Viimaseid leondusandmeid ja antud loenduse tabamisprotsente kasutades

oleks tõesem väide, et Läänemeres on aastal 2021 ligikaudu 52000-64000

isendit - see on märkimisväärne erinevus KSH aruandes väidetuga.

Ettepanek: korrigeerida arvukuse hinnangulised andmed.

KSH aruande peatükki 2.1.5.2 lisati hallhüljeste

arvukuse juurde ka ajakohane hinnang. Tuginedes

ICES (2022) andmetele oli 2021. a Läänemere

hallhülge populatsiooni suurus 42000 isendit.

 ICES, 2022. Working group on marine mammal

ecology (WGMME). Volume 4, issue 6; Working

Group on Marine Mammal Ecology (WGMME)

(figshare.com)

4

Seisukoha

esitaja (kirja

kuupäev ja nr)

Kommentaar/ettepanek Arvestatud/mittearvestatud

3. Tabel 5.2 Merestrateegia meetmekava meetmete hindamine erinevate

keskkonna- ja sotsiaalvaldkondade lõikes LK 88:

Väide: ”Peamine kalaasurkondade elurikkust ning arvukust, töönduskalade

varude seisundit ning toiduvõrgustike struktuuri mõjutav tegur on kalapüük.

Senised uuringud on näidanud, et Eesti merealadel kaluritele väljastatud

potentsiaalselt kasutatavate püüniste suur hulk on üheks peamiseks põhjuseks,

mis takistab HKS-i saavutamist.”

Vastus: Väide ei ole tõene näiteks Soome lahe kontekstis. Kalandusalased

uuringud (värskeimad: https://envir.ee/media/7109/download ja

https://envir.ee/media/5185/download ja

https://envir.ee/media/6435/download ja

https://envir.ee/media/6440/download ja

https://envir.ee/media/7107/download ) ei sedasta, et kõikide liikide

töönduslike varude peamine seisundi mõjutustegur on kalapüük või kogu

merealal on selleks püüniste suur hulk: Kalavarude aruannete kohaselt on

näiteks Soome lahe lesta ja Soome lahe ahvena puhul on selleks hoopis

hüdroloogilised tingimused või abiootilised tingimused sigimisperioodil.

Soome lahe Siia puhul peetakse peamiseks mõjutajaks ”Soomes toimuvat” –

st. Soomes aset leidud istutust ja kudemisedukust. Meriforelli ja Lõhe saagid

on viimase 20 aastaga kasvanud vaatamata lisandunud olulise mõjuga

püügipiirangutele ja kasvanud imetajate mõjule ja peamiseks teguriks peetakse

pigem kudealade puudumist või ligipääsu puudumist kudealadele.

”Potentsiaalselt kasutatavate püüniste suur hulk” ei saa olla takistuseks HKS-

i saavutamisel, mitte ükski uuring ei ole seda ka tõestanud et ”Eesti

merealadel” üldiselt ja üheselt see nii on, see võib olla mõnel merealal Eestis

nii, aga mitte üldiselt kõikjal. Takistuseks on saanud olla vaid reaalselt

kasutatav või kasutatud püüniste hulk, mitte ”potentsiaalselt kasutatav”.

Ettepanek: Uuringust ”Püügikoormuse kohandamine hea

keskkonnaseisundi tingimustele” võetud soovitused ja väited ja

Nõustume, et kalavarude seisundit võivad lisaks

püügile mõjutada ka teised, nt looduslikud tegurid või

halvas seisundis kudealad jm. Eelnevast lähtuvalt

täpsustati ka KSH aruande sõnastust. Samas

vaatamata eelnevale on kalapüük oluline survetegur

ning püügikoormuse vähendamine, vähemalt ajutiselt

on hea keskkonnaseisundi saavutamiseks vajalik.

Meetmekavas toodud meetme Püügikoormuse

vähendamine HKS tasemele ning vastava

kontseptsiooni välja töötamine ja rakendamine

rakendamisel lähtutakse liigispetsiifilisusest, samuti

nähakse meetmekavas ette täpsustavaid uuringuid, sh

nt Lesta ja läänemere lesta liigipõhise majandamise

väljatöötamine.

Viidatud uuring „Püügikoormuse kohandamine hea

keskkonnaseisundi tingimustele“ on koostatud

rahvusvaheliselt tunnustatud metoodika alusel ning

uuringu tulemused on saadud arvestades mh ka Soome

lahes paikneva kahe seireala andmestikku. Seega on

uuringus toodud järeldused asjakohased samuti

Soome lahe kohta, viimast on kinnitanud ka uuringu

autor.

5

Seisukoha

esitaja (kirja

kuupäev ja nr)

Kommentaar/ettepanek Arvestatud/mittearvestatud

refereeringud Eesti merestrateegiast eemaldada. Või lisada: „Välja

arvatud Soome lahes“ või „Ei kohaldu Soome lahes“.

On selge, et antud uuring, mis on refereeritud lõigu ja kogu sektsiooni aluseks,

on Soome lahe osas tehtud kiirustades, see sisaldab hulga vastuolusid ja

meelevaldseid tõlgendusi. Mittetäielik uuring ei saa olla pikaajalise strateegia

alusdokumendiks, sellise puuduliku ja vastuolusid sisaldava uuringu

kasutamine pikaajalises strateegias võimaldab kogu strateegia

tõsiseltvõetavust krediteerida ja strateegia alused hiljem ümber lükata sellega

kogu strateegia vaidlustada ja selle kehtestamist edasi lükata.

Antud uuringu vastuolud ja meelavaldsed tõlgendused on dokumenteeritud ja

detailsemalt vajadusel esitletavad juhuks, kui tekib vajadus antud uuringul

põhinevad seaduseelnõud ja strateegiad vaidlustada. Jah, suurelt jaolt antud

uuring kohaldub hästi Eesti merealadele, aga kohe kindlasti on otsitud otseteid

Soome lahe kontekstis, mis on viinud puudulike järelduste ja soovitusteni.

4. Väide LK 113: ” Eesti rannikumerd asustavate kvoteerimata sihtliikide

asurkondade olukord on valdavalt kehv enamasti liiga suure püügisurve tõttu.

Seda näitavad ka EL merestrateegia raamdirektiivi (MSRD) püügisurvet

iseloomustavad kvantitatiivsed indikaatorid, mille järgi olukord Soome lahes

ja Pärnu lahes on väga halb, mujal lihtsalt halb. Seega on vajalik

püügikoormust vähemasti ajutiselt vähendada. HKSi saavutamiseks;

püügivõimaluste kohandamisel tuleb arvestada, et halba seisundisse on

kalaasurkonnad viidud nende püünistega, mida on kalapüügil ka kasutatud.”

Vastus: kasutatud on sama uuringut (”Püügikoormuse kohandamine hea

keskkonnaseisundi tingimustele”), ehk Soome lahes tehti MSRD hindamine ja

sellest tulenevalt püügivahendite vähendamise soovitus on tehtud just

nimelt tuginedes liikidele mille põhilised mõjutajad uuringute kohaselt ei

ole kalapüük, vaid pigem hüdroloogilised ja abiootilised tingimused (lest

ja ahven), seega väide, et asurkondade olukord on enamasti püügisurve

Vastus on esitatud eelmise ja järgmise punkti juures.

6

Seisukoha

esitaja (kirja

kuupäev ja nr)

Kommentaar/ettepanek Arvestatud/mittearvestatud

tõttu halb, ei ole taas ka antud lõigus Soome lahe osas tõene ja MSRD

hindamise järeldus Soome lahe kohta nagu halva seisundini on jõutud

püüniste tõttu ei vasta tõele. Lisaks: nagu eelnevalt mainitud, siis on

teadmata täpne mereimetajate ja lindude koosmõju sihtliikide asurkondadele.

Ettepanek: Eemaldada uuringust ”Püügikoormuse kohandamine hea

keskkonnaseisundi tingimustele” võetud väited ja refereeringud Eesti

merestarteegia alusdokumentidest või täiendada sisu selliselt et lisada:

„välja arvatud Soome lahes“ või ei „kohaldu Soome lahele“ kõikjal, kus

antud uuringut ja selle järeldusi ja tulemusi on refereeritud/kasutatud.

Üldine kommentaar seoses kalavarude tänapäevase hindamisega tuginedes

statistilistele saagiandmetele:

Imetajate tegevuse tõttu ei saa üldiseid statistilisi püügiandmeid pidada enam

kalavarude seisundi hindamise aluseks, kuna imetajate kasvanud mõju

vähendab väljapüüki ja saake. Seda nii faktiliselt püügipäevade arvu

vähenemise tõttu: kalurid loobuvad tegevusest või langeb saak kaotatud saagi

näol, mida kahjuks ei raporteerita, aga ka seetõttu, et imetajad ja linnud peletavad

kalad püüniste juurest eemale, statistiliselt saak langeb, millest on tehtud seni

meelavaldne järeldus, et varude seis on halvenenud, aga faktiliselt on kala lihtsalt

püünisest, kas ära söödud või püünise juurest eemale peletatud. Statistilised

püügiandmed, mis seni on olnud kala varude hindamise üheks osaks on

moonutatud ja seda ajas üha enam vastavalt kuidas merelindude ja hallhülge mõju

kasvab.

Samuti mõjutavad püügiandmeid kehtestatud regulatsioonid ja need on olnud

läbivalt kalapüüki piiravad, ehk piirangule järgneb saagi langus, mis on olnud ka

piirangu taotlus.

Praktikas aga nähakse (piirangute järgset taotletud) saagi langust probleemina ja

leitakse, et saagi languse tõttu on vaja piiranguid veelgi lisada, mida ka tehakse,

misjärel saak taaskord langeb ja millele järgneb taaskord soov piiranguid lisada…

Selgitame, et kalavarude seisundi hindamisel ei

lähtuta ainult statistilistest püügiandmetest. Hea

keskkonnaseisundi määramisel kasutatakse nii saagi

andmeid kui ka kalurite saagist sõltumatu seire

andmeid. Lisaks näitab tugevat kalanduse survet

asjaolu, et suurte kalade arvukus on endiselt väga

madal üldiselt kogu merealal. St kogu merealal ei näita

kalade asurkonna struktuuri seisundit peegeldav

indeks head seisundit ja see tuleneb püügisurvest. Kui

esineks ainult keskkonna mõju kalavarude seisundile,

siis oleks seirepüügis esindatud ka rohkem suuri kalu.

Kuna aga suurte kalade osakaal on väike, siis praegu

saame teha järelduse, et olulisemaks mõjutajaks on

kalade väljapüük, kui muud keskkonnategurid.

7

Seisukoha

esitaja (kirja

kuupäev ja nr)

Kommentaar/ettepanek Arvestatud/mittearvestatud

Keskkonnaamet

(09.01.2023 nr

6-5/22/2749-13)

1. Keskkonnaamet juhtis 07.11.2022 kirjapunktis 4 tähelepanu, et KSH aruande

osaks olevas Natura hindamises ei ole käsitletud meedet BALEE-M076,

millega nähakse ette osaliselt Väinamere linnu- ja loodusalal oleva Haapsalu

Tagalahe eutrofeerumise probleemide lahendamist. Esitatud tagasiside

kohaselt (KSH aruande lisa 4) on antud teemal KSH aruannet täiendatud.

KSH aruandes esitatud täiendus ei ole piisav. KSH aruande lk 136 on seoses

Haapsalu Tagalahega viidatud Väinamere linnu- ja loodusala osaliselt

hõlmava Silma looduskaitseala ja Karjatsimere hoiuala kaitsekorralduskavas

kavandatud uurimistööle, mis peaks andma suunised veekogude ökoloogilise

seisundi parandamiseks. Märgime, et antud töö on Keskkonnaameti tellimusel

koostatud (Skepast&Puhkim OÜ, 2019. „Haapsalu lahe rannikuveekogumi

seisundi eksperthinnang“). Töös on pakutud välja erinevaid Haapsalu lahega

seotud tegevusi, milledest osad on hinnatud ka Väinamere linnu- ja loodusala

kaitse-eesmärke kahjustada võivateks. Seega, kui meetmekava näeb ette

meedet Haapsalu Tagalahe eutrofeerumise probleemide leevendamiseks,

tuleb KSH aruandes meetmega seotud riskid Väinamere linnu- ja

loodusala kaitse-eesmärkidele ja alade terviklikkusele välja tuua ning

anda meetmekava täpsusastmega arvestavad suunised, kuidas meetme

rakendamisel on võimalik riskide realiseerumist vältida.

Meetme BALEE-M076 Hüdromorfoloogiliste

tingimuste muutmine keskkonnaseisundi lokaalseks

parandamiseks rakendamise esimese etapina viiakse

läbi vastavad eeluuringud tehnilise projekti

koostamiseks (sh setete uuring Tagalahes,

alternatiivsete lahenduste analüüsimine, KMH).

Eeluuringute läbiviimise tingimus kajastub ka meetme

teostatavuse kirjelduse juures. Eeluuringute käigus

viiakse läbi KMH protsess, mis võimaldab kaaluda

erinevaid tegevusi Tagalahe seisundi parandamiseks.

Seejuures hinnatakse tegevuste mõju ja esitatakse

vajadusel leevendavad meetmed. Tulenevalt Tagalahe

paiknemisest osaliselt Natura 2000 Väinamere linnu-

ja loodusalal tuleb KMH protsessi käigus läbi viia ka

Natura hindamine. Seega määratletakse kavandatava

tegevuse ellu viimisega kaasnev mõju ja riskid

vastavate eeluuringute ja KMH käigus. Eelneva alusel

täiendati ka merestrateegia meetmekava KSH aruande

Natura hindamise peatükki. Täiendavalt lisati

nimetatud peatükki ka kokkuvõtlik ülevaade

Skepast&Puhkim OÜ (2019) tööst.

2. Keskkonnaamet märkis 07.11.2022 kirja punktis 9 järgmist: „KSH aruande

ptk s 8.2 on esitatud meetmekava elluviimisega kaasneva mõju analüüsi

lühikokkuvõte ja ettepanekud. Nende osas palume eri stada konkreetselt

meetmekava parendamiseks ja jätkutegevusteks (meetmekava elluviimisele

suunatud) vajalikud leevendusmeetmed-ettepanekud. KeHJS § 43 p 1 kohaselt

tuleb meetmekava koostamisel arvesse võtta KSH tulemusi ehk

Keskkonnaministeeriumil tuleb otsustada, missuguste KSH aruandes esitatud

ettepanekutega arvestatakse ja millega mitte ning seda sellisena, et

meetmekavaga tutvudes oleks KSH ettepanekutega arvestamine jälgitav.“

KSHs tehtud ettepanekud on seotud konkreetsete

meetmekava meetmete rakendamisega. Seega

lisatakse KSH ettepanek vastava meetme teostatavuse

kirjelduse juurde ning meetmekava teksti ja

seletuskirja lisatakse viide KSH ettepanekutega

arvestamise kohta.

8

Seisukoha

esitaja (kirja

kuupäev ja nr)

Kommentaar/ettepanek Arvestatud/mittearvestatud

Keskkonnaministeerium on KSH aruande lisas 4 vastanud: „KSH aruande

koostamise käigus ei selgunud mõjusid/teemasid, mis vajaksid lisaks

meetmekavas juba käsitletud teemadele täiendavat tähelepanu. Seega ei ole

KSH aruandes esitatud ettepanekuid meetmekava täiendamiseks. Kõik KSH

aruandes tehtud ettepanekud on suunatud meetmekava rakendamisele ehk

jätkutegevuste kavandamisele. Vastav täiendus lisati ka KSH aruande

kokkuvõtvas osas esitatud ettepanekute juurde“. KSH ekspert Alar Noorvee

edastas 19.12.2022 täiendavalt Keskkonnaametile meetmekava koostamise

projektijuhi seisukoha, et KSH poolt laekunud ettepanekutest, kuidas

meetmeid paremini rakendada jne, tehakse kokkuvõte ja need lisatakse

meetmekavasse.

Keskkonnaamet palub meetmekava vastavalt 19.12.2022 e-kirjale üle vaadata ja täiendada. Märgime, et keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-de 311, 40 ning 43 kohaselt KSH käigus

hinnatakse strateegilise planeerimisdokumendi (antud juhul meetmekava)

elluviimisega kaasnevat olulist mõju looduskeskkonnale ning muutuva

looduskeskkonnaseisundi kaudu avalduvaid mõjusid inimese tervisele ja

heaolule, kultuuripärandile ja varale, KSH käigus töötatakse välja meetmed

strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise ebasoodsa

keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks. KSH eesmärk on

keskkonnakaalutlusi arvestada strateegilise planeerimisdokumendi

koostamisel ning kehtestamisel, strateegilise planeerimisdokumendi

koostamisel tuleb arvesse võtta KSH tulemusi.

Seega, KSH on strateegiliste planeerimisdokumentide koostamise vahend,

andes planeerimisdokumendi koostamiseks sisendit, et planeerimisdokumendi

elluviimisel vältida või leevendada olulist keskkonnamõju. KSH ei sea

strateegilisest planeerimisdokumendist eraldi kohustusi tegevuste

elluviimiseks ehk, kui KSH aruandes pakutud leevendusmeetmeid ei kanta

meetmekavasse, siis need ei rakendu (v.a juhul, kui vastav kohustus tuleneb

mõnest teisest õigusaktist, kavast vms). Lähtudes eelnevast palume

9

Seisukoha

esitaja (kirja

kuupäev ja nr)

Kommentaar/ettepanek Arvestatud/mittearvestatud

meetmekava veel kord üle vaadata ja KSH aruandes toodud asjakohased

ettepanekud ning meetmed kanda meetmekavasse.

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH aruanne. Alkranel OÜ, 2022-2023

1

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanne

(17.01.2023)

Strateegilise planeerimisdokumendi koostaja: Keskkonnaministeerium

KSH läbiviija: OÜ Alkranel

KSH juhtekspert: Alar Noorvee

Tartu 2022-2023

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH aruanne. Alkranel OÜ, 2022-2023

2

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH aruanne. Alkranel OÜ, 2022-2023

3

Sisukord

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 5

1. KSH objekt - meetmekava ja selle uute meetmete loend .................................................. 6

2. Mõjutatava keskkonna ülevaade ...................................................................................... 10

2.1 Looduskeskkond........................................................................................................ 10

2.1.1 Veesügavus ning merepõhja topograafia ........................................................... 12

2.1.2 Vee soolsus, temperatuur ning jääolud .............................................................. 13

2.1.3 Vee läbipaistvus ning hapnikusisaldus .............................................................. 14

2.1.4 Hoovused, lainetus, süvaveekerge ning veetase ................................................ 14

2.1.5 Bioloogiline mitmekesisus ................................................................................. 15

2.1.6 Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 alad ................................................. 24

2.1.7 Maavarad............................................................................................................ 27

2.2 Looduskeskkonnale avalduvad survetegurid ............................................................ 27

2.2.1 Eutrofeerumine .................................................................................................. 27

2.2.2 Ohtlikud ained .................................................................................................... 29

2.2.3 Mereprügi (sh mikroprügi) ................................................................................ 31

2.2.4 Veealune müra ................................................................................................... 34

2.2.5 Võõrliigid ........................................................................................................... 36

2.2.6 Elusressursside püük .......................................................................................... 37

2.2.7 Merepõhja häirimine ja selle kadu ..................................................................... 39

2.2.8 Väikese väina tamm ........................................................................................... 42

2.2.9 Kliimamuutused ................................................................................................. 43

2.3 Sotsiaal-majanduslik keskkond ................................................................................. 49

2.3.1 Taristu ................................................................................................................ 49

2.3.2 Kalapüük ............................................................................................................ 50

2.3.3 Vesiviljelus ........................................................................................................ 52

2.3.4 Sinimajandus ...................................................................................................... 52

2.3.5 Merekultuuripärand............................................................................................ 53

2.3.6 Rahvusvaheline koostöö ning teadus- ja arendustegevus .................................. 54

3. KSH metoodika ................................................................................................................ 56

3.1 Meetmekava lahenduseni jõudmine .......................................................................... 58

4. Vastavusanalüüs ehk meetmekava meetmete seosed teiste strateegiliste dokumentidega

59

5. Meetmekava elluviimisega eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju hindamine (sh

leevendavad meetmed)............................................................................................................. 83

5.1 Meetmekava ellu viimisega kaasneva mõju analüüs................................................. 83

5.2 Mõju analüüsi valdkondlikud ülevaated ja ettepanekud ......................................... 111

5.2.1 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, toiduvõrkudele ning merepõhja ja

veesamba kooslustele ning kaubanduslikele kaladele jm liikidele (tunnused D1, D3, D4

ja D6) 111

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH aruanne. Alkranel OÜ, 2022-2023

4

5.2.2 Mõju seoses võõrliikidega (tunnus D2) ........................................................... 115

5.2.3 Mõju mereelupaikadele (merepõhja terviklikkus ning hüdrograafilised

tingimused) ja muudele merekeskkonna füüsikalistele näitajatele (veealune müra), sh

mõju kaitstavatele loodusobjektidele ning Natura 2000 alade kaitse-eesmärkidele ja

alade terviklikkusele (tunnused D6, D7, D11) ............................................................... 116

5.2.4 Mõju merevee kvaliteedile, sh eutrofeerumisele, saasteainete sisaldusele

veekeskkonnas ning saasteainete sisaldusele mereandides, mereprügi mõju (tunnused

D5, D8, D9 ja D10) ........................................................................................................ 119

5.2.5 Mõju inimeste tervisele, heaolule (eeskätt tööhõivele ja merendusega seotud

ettevõtlusele ning teadus- ja arendustegevusele) ja varale ............................................ 126

5.2.6 Mõju merekultuuripärandile ja rannaäärsele traditsioonilisele eluviisile ........ 130

5.2.7 Mõju Natura 2000 alade kaitse-eesmärkidele ja alade terviklikkusele ............ 132

5.2.8 Mõju kliimamuutustega kohanemisele ............................................................ 138

5.2.9 Kumuleeruvad mõjud....................................................................................... 140

5.2.10 Piiriülene mõju ja välisriikidest saadud tagasiside .......................................... 141

6. Seire ja järelhindamise kirjeldus .................................................................................... 143

7. Ülevaade KSH protsessist ja esinenud raskustest .......................................................... 143

8. KSH tulemuste kokkuvõte ............................................................................................. 144

8.1 Mõjutatava keskkonna ja survetegurite lühiülevaade ............................................. 145

8.2 Olulisemad mõju hindamise järeldused ja ettepanekud .......................................... 150

8.2.1. Vastavusanalüüs .................................................................................................. 151

8.2.2. Meetmekava ellu viimisega kaasneva mõju analüüsi lühikokkuvõte ja ettepanekud

(allajoonitult)...................................................................................................................... 151

Kasutatud materjalid .............................................................................................................. 158

LISAD

Lisa 1. KSH algatamise käskkiri

Lisa 2. KSH programm

Lisa 3. KSH programmi nõuetele vastavaks tunnistamise otsus

Lisa 4. KSH aruandele esitatud asjaomaste asutuste seisukohad ja nendega arvestamine

Lisa 5. KSH aruandele välisriikidest laekunud seisukohad ja nendega arvestamine

Lisa 6. KSH aruande avalikustamise käigus laekunud seisukohad ja nendega arvestamine

Lisa 7. KSH aruande avaliku arutelu protokoll

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH aruanne. Alkranel OÜ, 2022-2023

5

Sissejuhatus

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2001/42/EÜ „Teatavate kavade ja programmide

keskkonnamõjude hindamine“ ning siseriiklik keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi KeHJS) sätestavad kohustuste läbi viia

keskkonnamõjude hindamine strateegiliste planeerimisdokumentide koostamise raames.

Keskkonnaminister kinnitas 15.09.2021. a käskkirjaga nr 1-2/21/390 „Eesti merestrateegia

meetmekava 2022-2027“ koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

algatamise (lisa 1). Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 (edaspidi meetmekava)

keskkonnamõju strateegiline hindamine on algatatud keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 1 punkti 1 ja § 35 lõike 2 alusel selle vajadust

põhjendamata, kuna meetmekava hõlmab kalanduse, jäätmekäitluse ja veemajanduse

valdkondi.

Käesoleva KSH eesmärkideks on:

1) selgitada, kirjeldada ja hinnata meetmekavas kavandatavate meetmete rakendamisega

kaasneda võivat olulist strateegilist keskkonnamõju ning vajadusel välja pakkuda

negatiivse keskkonnamõju leevendamise ja/või vältimise või positiivse mõju

suurendamise meetmeid;

2) anda hinnang meetmekavas väljatöötatud meetmete sisemisele kooskõlale ning seostele

riiklike ja rahvusvaheliste keskkonnaalaste eesmärkidega;

3) meetmekavaga määratud meetmete elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju

seireks vajalike tegevuste kirjeldamine, kui keskkonnamõju strateegilise hindamise

käigus tuvastatakse olulise keskkonnamõju esinemise võimalikkus;

4) erinevate huvigruppide kaasamine KSH koostamisse ning neilt tagasiside saamine,

mida omakorda arvestada KSH programmi ja aruande koostamisel.

KSH ulatus hõlmab meetmekavaga kavandatavate uute meetmete elluviimisega kaasnevat

keskkonnamõju strateegilist hindamist. Kuna KSH koostatakse strateegilisele

planeerimisdokumendile, siis hinnatakse KSH käigus mõjusid üldisemal strateegilisel tasemel.

KSH viiakse läbi vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seadusele.

KSH aruande koostamise aluseks on nõuetele vastavaks tunnistatud KSH programm (lisa 2).

Merestrateegia meetmekava 2022-2027 koostamise korraldaja ja kinnitaja on

Keskkonnaministeerium. Meetmekava koostab Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ. KSH

läbiviijaks on OÜ Alkranel. KSH töörühm on järgmine:

● Alar Noorvee, OÜ Alkranel KSH juhtekspert;

● Tanel Esperk, OÜ Alkranel keskkonnaekspert;

● Elar Põldvere, OÜ Alkranel keskkonnaspetsialist;

● Paula Nikolajeva, OÜ Alkranel keskkonnakonsultant;

● Terje Liblik, OÜ Alkranel keskkonnakonsultant.

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamisest eeldatavalt mõjutatavate või huvitatute

asutuste ning isikute nimekiri on esitatud KSH programmis (lisa 2).

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH aruanne. Alkranel OÜ, 2022-2023

6

1. KSH objekt - meetmekava ja selle uute meetmete loend

Keskkonnamõju strateegilise hindamise objektiks on Eesti merestrateegia meetmekava

2022-2027. Merestrateegiat kohaldatakse kogu Eesti mereala suhtes ning selle eesmärgid on

järgmised (Keskkonnaministri 25.09.2020 määrus nr 46):

● kaitsta ja säilitada merekeskkonda, hoida ära selle seisundi halvenemine või taastada

võimaluse korral mereökosüsteemid piirkondades, kus need on kahjustatud;

● hoida ära ja vähendada heiteid merekeskkonda, et järk-järgult vähendada selle

saastamist ning tagada, et heited ei mõjutaks ega ohustaks oluliselt mere bioloogilist

mitmekesisust, mere ökosüsteeme, inimese tervist ega mere seaduslikke kasutusviise.

Meetmekava koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati

Keskkonnaministeeriumi 15.09.2021 käskkirjaga nr 1-2/21/390 (lisa 1).

Meetmekava eesmärk on ajakohastada Vabariigi Valitsuse poolt 2017. aastal kinnitatud Eesti

merestrateegia meetmekava, et tagada kehtestatud keskkonnaalaste sihtide (tabel 1.1) täitmine

ning seeläbi saavutada või säilitada Eesti mereala hea keskkonnaseisund (edaspidi HKS).

Tabel 1.1. Merestrateegia uuendatud sihid. Kinnitatud keskkonnaministri 10.04.2019 käskkirjaga nr 1-

-2/19/295.

JRK NR KOOD (OLEMASOLUL) JA SIHT

1. Merestrateegia valdkonnaülesed sihid

1.1 BALEE-T38. Primaarsete survetegurite indikaatoritest 75% näitavad head seisundit

ning 25% näitavad paranemistrendi

1.2 BALEE-T39. Merestrateegia andmestik on kättesaadav ruumiandmetena

1.3 BALEE-T40. Ökosüsteemset lähenemist arvestav mereala ruumiline planeering välja

töötatud ja kinnitatud

1.4 BALEED-T41. Metoodika(d) kliimamuutuste ja inimtekkelise koormuse ja nende

koosmõju hindamiseks mere ökosüsteemidele regionaalses koostöös välja töötatud

1.5 BALEED-T42. Merekeskkonna kestlik kasutamine on toetatud innovaatliste

tehnoloogiatega ja uuringutega

1.6 BALEE-T43. MSRD primaarsete hindamiskriteeriumite ja HELCOM

tuumindikaatorite osas on kogu mereala kohta andmetega kaetud.

2. Merekeskkonna olulisemate inimtekkeliste survetegurite mõju merekeskkonnale ning mere

kasutusviisid ja inimtegevus merekeskkonnas või nende mõju merekeskkonnale ja nendega

seonduvad sihid

2.1 Uusi võõrliike läbi primaarse invasiooni, sh laevade ballastveega ei lisandu

2.2 Eesti majanduslikult oluliste kalaliikide varudest on heas seisus olevate kalavarude

osakaal 50% (2021)

2.3 Eesti toitainete inimtekkelise koormuse vähendamine vastavalt HELCOMis

kokkulepitule (BSAP, CART)

2.4 Eesti mereala jaoks oluliste ohtlike ainete (HELCOM tuumindikaatorite) inimtekkeliste

koormuste järkjärguline vähendamine

2.5 BALEE-T31. Eesti merereostustõrjealane võimekus on Läänemere piirkonnas kokku

lepitud tasemel

2.6 Prügi mõju (makro- ja mikroprügi) mereprügi koguste (sh. hüljatud võrgud) vähenemine

30% võrreldes baastasemega (2017) (6a hindamisperioodil)

2.7 BALEE-T33. Merre suubuvate sademevee otselaskmete (punktreostusallikad)

keskkonnamõju vähendamine

2.8 BALEE-T30. Rannajoone surveindeks näitab paranemistrendi, olukord ei halvene väga

heas seisundis veekogumites.

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH aruanne. Alkranel OÜ, 2022-2023

7

JRK NR KOOD (OLEMASOLUL) JA SIHT

2.9 Pindalaline surveindeks näitab paranemistrendi, olukord ei halvene väga heas seisundis

hindamisüksustes.

2.10 Kalapüük toimub töönduslike kalavarude osas bioloogiliselt ohututes piirides ja

jätkusuutlikult

2.11 BALEE-T34. Keskkonnasõbraliku merevesiviljeluse ja selle taristu arendamine

2.12 BALEE-T32. Sadamate laadimis- ja lossimistöödest tekkiva keskkonnahäiringu

vähendamine

2.13 BALEE-T35. Eesti sadamaid külastavad laevad täidavad rahvusvahelistest

konventsioonidest tulenevaid keskkonnanõudeid

2.14 BALEE-T36. Keskkonnasäästliku turismi arendamine

2.15 BALEE-T37. Mereuuringute võimekuse tõstmine, merehariduse edendamine

Mereala hea keskkonnaseisund defineeritakse mereala hindamise tulemuste alusel

keskkonnaseisundi kriteeriumite ja parameetrite kogumina, tuginedes 11 kvalitatiivsele

tunnusele (tabel 1.2). (RT I, 29.09.2020, 11)

Tabel 1.2. Hea keskkonnaseisundi (HKS) piiritlemise kvalitatiivsed tunnused (RT I, 29.09.2020, 11).

Kood HKS tunnus Näitaja

D1 Bioloogiline mitmekesisus Bioloogiline mitmekesisus on säilinud, elupaikade

kvaliteet ja olemasolu ning liikide levik ja arvukus on

kooskõlas valitsevate füsiograafiliste, geograafiliste ja

klimaatiliste tingimustega

D2 Võõrliigid Inimtegevuse tulemusel sissetoodud võõrliigid jäävad

tasemele, millel ei ole negatiivset mõju ökosüsteemile

D3 Kaubanduslikud kalad ja muud

liigid

Kõigi kaubanduslikel eesmärkidel kasutatavate kalade,

koorikloomade ja karpide populatsioonid on ohututes

bioloogilistes piirides, populatsiooni vanuse- ja

suurusjaotus näitab varude head olukorda

D4 Toiduvõrk Kõik teadaolevad mere toiduvõrgu elemendid on

tavapärase arvukuse ja mitmekesisuse tasemel, mis tagab

liikide pikaajalise arvukuse ja nende täieliku

paljunemissuutlikkuse säilimise

D5 Eutrofeerumine Inimtekkelise eutrofeerumise negatiivsed mõjud, nagu

bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, ökosüsteemi

degradeerumine, ohtlikud vetikaõitsengud ja

põhjalähedaste veekihtide hapnikupuudus, on

minimeeritud

D6 Merepõhja terviklikkus Merepõhja terviklikkus on tasemel, mis tagab ökosüsteemi

funktsioneerimise ja struktuuri, eelkõige merepõhja

ökosüsteem pole kahjustatud

D7 Hüdrograafilised tingimused Hüdrograafiliste tingimuste püsival muutusel ei ole

negatiivset mõju mere ökosüsteemidele

D8 Saasteainete sisaldus Saasteainete kontsentratsioonid on tasemel, mis ei

põhjusta saastumisest tulenevaid mõjusid

D9 Saasteained mereandides Saasteainete sisaldus kalades ja muudes inimtarbimiseks

ette nähtud mereandides ei ületa õigusaktidega või muude

asjakohaste standarditega kehtestatud tasemeid

D10 Mereprügi Mereprügi omadused ja kogused ei kahjusta ranniku- ega

merekeskkonda

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH aruanne. Alkranel OÜ, 2022-2023

8

Kood HKS tunnus Näitaja

D11 Energia Energia keskkonda juhtimine, sealhulgas veealune müra,

on tasemel, mis ei kahjusta merekeskkonda

Eesti merestrateegia meetmekava täitmise vahearuanne koostati 2019. aastal, mille kohaselt oli

2017. aastal kinnitatud Eesti merestrateegia meetmekavaga kehtestatud uutest meetmetest

oktoobriks 2019 rakendatud kahte meedet: meede nr 8 – kalapüügiandmetest teavitamise

elektroonilise süsteemi rakendamine ning meede nr 14 – mereprügi probleemi teavitamine.

Planeeritud tähtajaks, vahearuande kohaselt, saab rakendatud meede nr 4 – rahvusvahelise

Ballastvee konventsiooni ratifitseerimine ja piirkondlikus teabesüsteemis osalemine.

Ülejäänud 13 meetme rakendamisel esineb viivitusi, millede peamisteks põhjusteks on

andmete või teadmiste puudujääk ning riiklike rakendusvahendite puudumine või uuendamine.

Vastavalt EL merestrateegia raamdirektiivi artiklile 17, tagavad liikmesriigid iga kuue aasta

järel oma merestrateegia elementide ajakohastamise. Uuendatud meetmekava peab rakenduma

2022. aastal.

Kavandatavad meetmed eristatakse rakendatuse astme järgi nelja liiki:

1.a – HKS saavutamiseks ja säilitamiseks vajalikud meetmed, mis on juba teiste seaduste

ja poliitikate raames vastu võetud ja rakendatud;

1.b – HKS saavutamiseks ja säilitamiseks vajalikud meetmed, mis on vastu võetud teiste

poliitikate raames, kuid mis ei ole veel ellu viidud või lõpuni rakendatud;

2.a – täiendavad meetmed HKS saavutamiseks, mis põhinevad olemasolevatel teistel EL

õigusaktidel ja rahvusvahelistel lepingutel, kuid nõudeid tuleb rangemaks muuta,

täpsustada jne;

2.b – täiesti uued meetmed HKS saavutamiseks, mis ei tugine olemasolevatel EL

õigusaktidel või rahvusvahelistel lepingutel.

Sisult jaotatakse meetmed samuti neljaks:

● tehnilised;

● seadusandlikud;

● majanduslikud (toetused, tasud jm);

● poliitika meetmed (vabatahtlikud lepped, kommunikatsiooni strateegiad, teadlikkuse

tõstmine, kampaaniad, koolitused jne).

Esialgne, ekspertide poolt läbi arutatud ja kirjeldatud meetmete nimekiri on toodud tabelis 1.3.

Meetmete koodid on esialgsed ja need omistatakse meetmetele peale nimekirja lõplikku

kinnitamist. Võrreldes KSH programmiga on meetmete nimekiri meetmekava koostamise

käigus mõnevõrra muutunud. Muutused on tingitud meetmekava tööprotsessi käigus

selgunud asjaoludest, sh konsultatsioonidest vastavate asjakohaste asutustega.

Tabel 1.3. Eesti merestrateegia meetmekava esialgne meetmete nimekiri ning meetmele vastav

keskkonnasiht (lähtuvalt tabelist 1.1).

Kood

(esialgne) Meetme nimi

HKS tunnus Keskkonnasiht

BALEE-

M017 Olemasoleva merekaitsealade võrgustiku

tõhususe parendamine

D1, D4, D6 1.3; 2.14

BALEE-

M020

Kalade kudealade ja rändeteede seisundi

parendamine, asurkondade turgutamine ja

kaitsemeetmete ajakohastamine

D1, D3, D4 2.2; 2.10

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH aruanne. Alkranel OÜ, 2022-2023

9

Kood

(esialgne) Meetme nimi

HKS tunnus Keskkonnasiht

BALEE-

M021

Kaaspüügi vähendamise ja vältimise

tehnoloogiate rakendamine liikide kaitseks

Läänemerel

D1, D3 1.5; 2.2; 2.10

BALEE-

M026 Püügikoormuse vähendamine HKS tasemele

ning vastava kontseptsiooni väljatöötamine ja

rakendamine

D3 2.2; 2.10

BALEE-

M032

Merepõhja terviklikkuse häirimise või

hävitamise kompensatsioonimeetmete

väljatöötamine

D6 1.4; 2.9; 2.11

BALEE-

M035

Sinimajanduse arendusprojektide KMH ja

opereerimisaegse seire miinimumnõuete paketi

koostamine ja rakendamine

D6, D1, D2,

D3, D4, D5,

D7

1.4; 1.5, 2.3;

2.4; 2.6, 2.11

BALEE-

M036

Väikese väina maanteetammi avade rajamine

veevahetuse parandamiseks ja väina avamiseks

kalade rändeteena

D7, D1, D3 2.2; 2.9; 2.14

BALEE-

M039

Keskkonnale ohtlike ravimijäätmete käitlemise

tõhustamine ja ravimite keskkonnasõbralikuma

üleandmise alane teavitustöö

D8, D9 2.4

BALEE-

M040

Reostustõrje võimekuse tõstmine läbi uue

reostustõrje (nafta ja teised ohtlikud

kemikaalid) võimekusega poi- ja uurimislaeva

projekteerimise ja ehitamise

D8 jt 1.5; 2.4; 2.5

BALEE-

M046 Prügikoristuskampaaniad

D10, D6 2.6

BALEE-

M047

Jäätmekäitluse keskkonnasõbralik

korraldamine üleujutusriskiga rannikul ja

randades

D10 2.6; 2.14

BALEE-

M051

Sademevee ja reovee töötlemine mikroplasti

koguste vähendamiseks

D10, D8 1.4; 2.6; 2.7

BALEE-

M053 Rehvipuru tekke vähendamine

D10 2.6

BALEE-

M055

HELCOM meremüra plaani ja vajalike

regulatsioonide rakendamine Eestis

D11, D1 1.4; 1.5; 2.11;

2.12; 2.14

BALEE-

M056

Merealaste andmestike haldamine,

andmevahetuse ja keskkonnaandmete

kättesaadavuse parandamine, sh asjakohaste

teenuste arendamine

D1-D11 1.2; 1.6;

BALEE-

M057

Regulatsioonide ajakohastamine D1-D11 1.1-2.15

BALEE-

M058

Merekeskkonnakaitse alases rahvusvahelises

koostöös osalemine

D1-D11 1.1-2.15

BALEE-

M059

Huvigruppide teavitamine ja kaasamine

merekeskkonna kaitse alastesse tegevustesse

D1-D11 1.1-2.15

BALEE-

M076

Hüdromorfoloogiliste tingimuste muutmine

keskkonnaseisundi lokaalseks parandamiseks

D5, D7 2.9

BALEE-

M079

Laevadega seotud keskkonnaohutuse tagamine

merel

D8, D5, D2,

D10

2.4

BALEE-

M002-02

Ohtlike ainete koormuse suurenemise

vältimine vesiviljeluses

D8, D9 2.4; 2.11

Meetmete täpsemat kirjeldust käsitletakse KSH aruande peatükis 5.1.

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH aruanne. Alkranel OÜ, 2022-2023

10

2. Mõjutatava keskkonna ülevaade

Eesti mereala keskkonnaseisundi hinnangu ajakohastamine toimus viimati 2018. aastal

(Keskkonnaministeerium, 2019a). Olemasoleva olukorra ülevaate andmiseks on viimane

hinnang aluseks võetud, vajadusel on seda teistest allikatest pärineva teabega täiendatud.

2.1 Looduskeskkond

Eesti jurisdiktsiooni alla jääva mereala kogupindala on ligikaudu 36 622 km2, millest ca 14 487

km2 on rannikumeri, ca 10 714 km2 on territoriaalmeri ning ca 11 421 km2 jääb

majandusvööndisse. Eesti mereala rannajoone pikkus on ca 4015 km. Eesti mereala asub

Läänemere kirdeosas, koosnedes mitme Läänemere suurema basseini osadest, mis on

looduslike tingimuste poolest üpris erinevad – Soome laht, Läänesaarte avaosa ja Liivi laht (sh

Lääne-Eesti saarestikku jääv Väinameri).

Rannikumeri jaotatakse omakorda 16 rannikuveekogumiks – Narva-Kunda lahe, Eru-Käsmu

lahe, Hara ja Kolga lahe, Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe, Pakri lahe, Hiiu madala, Haapsalu

lahe, Matsalu lahe, Soela väina, Kihelkonna lahe, Pärnu lahe, Kassari-Õunaku lahe,

Väinamere, Liivi lahe loodeosa, Liivi lahe kirdeosa ning Liivi lahe keskosa rannikuveeks

(joonis 2.1). Kõik rannikuveekogumid on veepoliitika raamdirektiivi alusel määratud

seisundiklasside kohaselt Eestis halvas seisundis (Keskkonnaagentuur, 2022).

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH aruanne. Alkranel OÜ, 2022-2023

11

Joonis 2.1. Eesti mereala jaotus (Keskkonnaagentuur, 2022).

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH aruanne. Alkranel OÜ, 2022-2023

12

2.1.1 Veesügavus ning merepõhja topograafia

Eesti mereala on küllaltki madal – umbes kolmandik merealast on sügavam kui 60 meetrit.

Seejuures Eesti mereala veesügavus varieerub vahemikus 0–180 meetrit (joonis 2.2). Soome

lahe keskmine sügavus on 38 m (sügavaim koht 124 m), Liivi lahe sügavus on valdavalt alla

30 m, kuid lahe keskosas ulatub üle 50 m ning Väinameri on Eesti rannikumere tüüpaladest

madalaim, kus sügavus on valdavalt alla 10 m. Läänesaarte avaosa on rannikumere ulatuses

veesügavusega 10-40 m. Eesti mereala sügavaim koht asub Hiiumaast läänes Eesti

majandusvööndi piiril, ulatudes 249 meetrini.

Joonis 2.2. Eesti mereala ja selle veesügavus (Eesti Veeteede Amet, 2017; Keskkonnaministeerium,

2019a).

Detailsed teadmised merepõhja kohta pärinevad vaid punktidest, kus on mõõtmisi ja analüüse

tehtud, kuid mere põhjasetteid ei ole Eestis süstemaatiliselt kaardistatud ning seetõttu saab

Eesti merepõhja kirjeldada modelleeritud andmete abil. Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi

modelleerimise tulemuste põhjal esineb Eesti merealal kõige rohkem mudaseid setteid. Samuti

on levinud liiv ja segasete (kõva ja pehme substraadi segu). Vähemal määral esineb ka kiviseid

või kaljuse pinnaga alasid (joonis 2.3).

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH aruanne. Alkranel OÜ, 2022-2023

13

Joonis 2.3. Merepõhja substraadi tüübid HELCOM HUB süsteemi järgi (TÜ EMI, 2018;

Keskkonnaministeerium, 2019a).

2.1.2 Vee soolsus, temperatuur ning jääolud

Soolase vee sissevool Läänemerre toimub läbi Taani väinade, kuid samal ajal lisandub merre

ka magevett jõgedest. Magedam vesi jääb oma väiksema tiheduse tõttu pinnakihti ja voolab

merest välja ka pinnakihis. Põhjamerest pärinev soolasem vesi sukeldub aga mere

süvakihtidesse, mille tulemusena on Läänemere veesammas ka vertikaalselt kihistunud.

Pidevalt kihistunud veesamba puhul on takistatud toitainete ja hapniku transport põhjalähedase

ja pinnakihi vahel. Seejuures on Eesti merealal segunemistingimused jagunenud nii, et

Väinameri on pidevalt segunenud, Läänemere avaosa rannikuveed, Liivi laht ja Soome lahe

ida- ning keskosa on suvel kihistunud ja talvel segunenud ning Soome lahe lääneosa ja

Läänemere avaosa on pidevalt kihistunud. Seejuures jääb Eesti mereala veesoolsus vahemikku

0–8 g/kg — Soome lahe kaguosas 2,5–6 g/kg, Soome lahe lääneosas 4,5–6,5 g/kg, Läänesaarte

avaosas 6–7 g/kg, Väinameres 3–6,5 g/kg, Liivi lahes 4–6 g/kg ning Pärnu lahes 3–5,5 g/kg.

Liivi lahes ja Väinameres, mis on avamerega ühenduses, on võrreldes Läänesaarte avaosa ja

Soome lahega suurem veetemperatuuri kõikumine. Erinevusi esineb ka sügavamate ja rohkem

avatud osade ning madalate lahtede vahel. Madalaveelised mereosad soojenevad kevadel

kiiresti ning sügisel jahtuvad palju kiiremini kui avameri. Suvel on Väinameres ja Liivi lahes

veetemperatuur 2–3 °C kõrgem kui Läänesaarte avameres, seejuures sügavamas avameres ja

Soome lahes on juulis-augustis veetemperatuur pinnakihis keskmiselt 15–17 °C ning

põhjalähedases kihis 2–5 °C. Väinameri soojeneb juuliks-augustiks põhjani ning Liivi laht

soojeneb 10–20 km kauguseni rannast põhjani. Tulenevalt veetemperatuurist esineb

Läänemere tingimustes vee hooajalist kihistumist, mis kestab ajaliselt maist septembrini.

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH aruanne. Alkranel OÜ, 2022-2023

14

Kihistumise olulisus on seotud eelkõige toitainete ja lahustunud hapniku vertikaalse transpordi

takistumisega.

Jääkatte esinemine on määrava tähtsusega põhjaelupaikade levikule ning soodustab

poolsuletud lahesoppides hapnikupuuduse tekkimist talvel. Viimase 100 aasta jooksul on

aastane maksimaalne jääkate Läänemeres vähenenud 20% võrra, seejuures on vähenenud ka

jääkatte kestvus. Eesti merealal esineb jääkate igal aastal vähemalt Pärnu lahel ja Väinameres,

olles Eesti rannikumere kõige pikaajalisema jääkattega mereosad. Karmidel talvedel on jääga

kaetud kogu Eesti mereala. Läänesaarte avamere ja Soome lahe lääneosa sügavam meri jahtub

sügisel kauem, mistõttu jää hakkab seal moodustuma palju hiljem kui Väinameres ja Liivi

lahes.

2.1.3 Vee läbipaistvus ning hapnikusisaldus

Merevee läbipaistvus on madalam rannikulähedastes merepiirkondades. Liivi lahes on kõrge

looduslik huumusainete sisaldus, mis satub sinna jõgedega kuivendatud turba- ja metsaaladelt,

ning vee läbipaistvus on seal looduslikult madal.

Hapnikurežiim Läänemere süvakihtides on suures osas mõjutatud läbi Taani väinade

sissevoolava soolase vee hulgast. Seejuures on väga olulised suured sissevoolud (keskmiselt

iga 10 aasta tagant), mille ajal lisandub piisavalt suur hulk soolast ja hapnikurikast vett. Kogu

Läänemere piirkonnas on alates 1950st näha hapnikuvaeguse pideva kasvu trendi ning alates

2001. aastast hapnikuvaeguse ja -puuduse piirkondade laienemist. Hinnanguliselt esineb

Läänemeres ~18% ulatuses hapnikupuudusega ning ~28% ulatuses hapnikuvaeseid alasid.

Soome ja Liivi lahes on hapnikuvaegus hooajaline, Läänemere avaosa põhjabasseinis esineb

aga pikaajaline hapnikupuudus. Väinameri on madalaveeline ja hästi läbisegunenud, mistõttu

seal hapnikuvaegust ei teki.

2.1.4 Hoovused, lainetus, süvaveekerge ning veetase

Eesti rannikumere hoovused on väga muutlikud ja sõltuvad suurel määral lokaalsest tuulest.

Iseloomulikuks hoovuse kiiruseks Eesti mereala pinnakihis on 10–20 cm/s, maksimaalsed

hoovuste kiirused (üle 1 m/s) on registreeritud väinades ja piki rannikut. Eesti rannikumeres on

suurimad hoovuste kiirused registreeritud Soela väinas (kuni 2 m/s). Mere sügavamates

kihtides võib esineda hoovuseid kiirusega 40–50 cm/s. Suvekuudel on mereala vertikaalselt

kihistunud, mistõttu iseloomustab hoovuste vertikaalset jaotust samuti kihistatus.

Viimasel 50 aastal on Läänemeres täheldatud edela- ja läänetuulte sagenemist, tuule tugevuse

tõusu ja tormisuse kasvu. Tormilainetus võib esile kutsuda rannajoone muutusi. Valdavate

edela-läänetuulte ja loodetuulte puhul on Eesti rannikumeri lainetuse mõju alusel jagatud

piirkondade kaupa — tugevalt mõjutatud on Soome lahe ja Eesti Läänesaarte avaosa, nõrgalt

mõjutatud on Liivi laht ja suhteliselt varjatud on Väinameri.

Intensiivseimaks süvaveekerke esinemise piirkonnaks on Soome rannikumeri Soome lahe

lääneosas. Väinameri on madalaveeline ja hästi läbisegunenud, mistõttu süvaveekerge pole seal

täheldatav.

Läänemeri on väga nõrkade tõusu-mõõna nähtustega veekogu ning loodete kõrgus ei ületa

Eesti rannikumeres enamasti mõnda sentimeetrit. 75% ajast püsib veetase Eesti rannikumeres

vahemikus ± 30 cm keskmisest. Veetaseme muutlikkus on aga suurim poolsuletud lahtedes (nt

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH aruanne. Alkranel OÜ, 2022-2023

15

Pärnu ja Narva lahes) ning veetaseme maksimumid esinevad sügisel ja talvel koos

sagedasemate tormide ja tugevamate läänetuultega. Veetaseme miinimum esineb kevadsuvel

ning on seotud idakaare tuulte mõnevõrra suurema osakaaluga. Madalad veeseisud ehk pagud

on seotud püsivate idatuultega, kui kogu Läänemere veetase alaneb, olles Eesti rannikumere

välispiiril umbes 50 cm alla keskmist.

2.1.5 Bioloogiline mitmekesisus

Muude veeökosüsteemidega võrreldes elab Läänemeres suhteliselt vähe looma- ja taimeliike.

Läänemere bioloogiline mitmekesisus koosneb riimvee tingimustega kohanenud mere- ja

mageveeliikide ainulaadsest segust ning vähestest tõelistest riimveeliikidest. Läänemere põhja-

ja idaosas, kus soolsus on madal, saab vähem mereliike levida ning mereelupaikades, eriti

lehtersuudmetes ja rannikuvetes, on ülekaalus mageveeliigid (Keskkonnaministeerium, 2021).

2.1.5.1 Kalastik

Läänemeres elab ligi 100 erinevat kalaliiki, seejuures paljud liigid pärinevad järvedest ja

jõgedest. Samuti leidub liike, kes elavad ka Atlandi ookeanis, kuid mõned neist ei saa

Läänemeres vee madala soolsuse tõttu järglasi ning on ookeanis elavatest liigikaaslastest palju

väiksemad (Eesti Merebioloogia Ühing, aprill 2022). Eesti vetes leidub hinnanguliselt 75

kalaliiki, merekalu rannikuvees leidub umbes 30 liiki. Eestit ümbritsev vesi on riimveeline,

mistõttu sobib see elukeskkonnana hästi ka paljudele mageveekaladele

(Keskkonnaministeerium, 2022a). Eesti mereala kalastik on suhteliselt mitmekesine, kuid

tugeva inimmõju all. Läänemere avaveekooslustes domineerivad räim ja kilu. Põhjakooslustes

on kõige tüüpilisemaks liigiks lest ning rannikuvetes on tüüpilisteks esindajateks võldaslased

(nt merihärg, nolgus ja meripühvel) (Keskkonnaministeerium, 2019a).

Eesti merealade soolsused on meie mageveekalade täiskasvanud isenditele ja ka mõnede liikide

noorjärkudele (nt ahven ja koha) füsioloogiliselt täiesti talutavad. Meres on võrreldes

siseveekogudega palju rohkem ruumi ja seega ka palju enam toitu, mistõttu on mitmed

mageveekalad kohanenud teatava osa elust veetma meres. Samas, sigimiseks eelistavad nad

siiski magevette rännata. Mitme soolsuskeskkonna vahel liikumine on tavapärane eluviis

paljude maailma kalaliikide jaoks. Jõgedes kudemine ja täiskasvanuna meres elamine on

omane siirdekaladele. Poolsiirdekalad sigivad ainult või peamiselt magevees, kuid suure osa

täiskasvanueast veedavad madala soolsusega rannameres (Tartu Ülikool Eesti Mereinstituut,

2015).

Ajalooliselt oli angerjas üks kõige enam levinud kalaliike Eesti rannikuvetes (Angerja

majandamiskava, 2009). Nüüdseks on angerjavaru halvas seisus nii Läänemeres kui Euroopas

tervikuna, seejuures ei mõjuta populatsiooni vaid kalapüük. Angerjavarude languse taga

arvatakse olevat ka jõgede reostus ja rändetõkete rajamine (nt paisud), kalaparasiitide

ulatuslikum levik ja keskkonnamuutused, mis on mõjutanud angerja kudeala ja rändetingimusi.

Seejuures võib angerja suremus kormoranide tõttu olla Läänemeres samas suurusjärgus angerja

tööndusliku püügiga. 2017. aastal oli Pärnu laht ainus Eesti suurem mereala, kus töönduslik

angerjasaak võrreldes eelmise aastaga kasvas, kuid 2018. aastal langes angerjasaak kõigis Eesti

mereosades. Enamusel aladel, kus angerjaseiret tehakse, ei ole juba palju aastaid ühtegi

angerjat tabatud (Tartu Ülikool Eesti Mereinstituut, 2019a).

Kalapüügist on täpsemalt juttu ka ptk-s 2.3.2.

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH aruanne. Alkranel OÜ, 2022-2023

16

Eesti mereala keskkonnaseisundi hindamisel (Keskkonnaministeerium, 2019a) hinnati kalade

kudekarja biomassi räime ja kilu puhul, arvukuse suhtelised hinnangud anti lesta, lõhi, ahvena

ja koha kohta. Räime kudekarja biomass vastab mõlemas asurkonnas heale

keskkonnaseisundile. Samuti on heas seisundis kilu kudekarja biomass ja lesta arvukus.

Seevastu lõhi, ahvena ja koha näitajad on ebasoodsad (joonis 2.4).

Joonis 2.4. Kalade leviku ja arvukuse indikaatorid ja seisundihinnangud (Keskkonnaministeerium,

2019a).

Kaubanduslikus kasutuses kalade soolist ja vanuselist koosseisu hinnati lesta, suurte ahvenate

ja koha puhul, kuid ühegi eraldi hinnatud liigi ega ka kõigi liikide keskmise maksimaalse

pikkuse puhul ei ole hea keskkonnaseisund saavutatud. Kalastussuremuse puhul on heal

keskkonnaseisundi tasemel vaid avamere kevadkuduräime kalastussuremus ja lesta kutselise

kalapüügi saagi biomassi suhe seirepüügi biomassiga, teiste näitajate järgi ei ole hea seisund

saavutatud (joonis 2.5).

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH aruanne. Alkranel OÜ, 2022-2023

17

Joonis 2.5. Kalade sigivust ja suremust iseloomustavad indikaatorid ja seisundihinnangud

(Keskkonnaministeerium, 2019a).

Kalade mereelupaikade seisundit süstemaatiliselt andmete puudulikkuse tõttu hinnatud ei ole.

Samuti ei ole hinnatud juhuslikust kaaspüügist tingitud kalade suremuse määra. Siirdekalade

kudeelupaikade seisundit on hinnatud ainult lõhi (Salmo salar) laskujate arvukuse järgi merre

suubuvates jõgedes, võrreldes seda maksimaalse loodusliku potentsiaalse arvukusega, kuid mis

näitab ebasoodsat olukorda.

2.1.5.2 Imetajad

Läänemeres elavad imetajad on: viiger-, randal- ja hallhüljes ning harilik pringel (HELCOM,

2018a, 2018b). Randalhüljes on Eesti vetesse pigem eksikülalisena sattuv. Hariliku pringli

arvukus on Läänemeres 20. sajandi jooksul katastroofiliselt langenud ning Eesti merealale see

liik enam praktiliselt ei satu (Keskkonnaministeerium, 2019a). Seetõttu käsitletakse siin ptk-s

ja edaspidi imetajate hulgast vaid hall- ja viigerhüljest.

Hallhüljes on Läänemere imetajatest suurim ja arvukaim ning on seejuures

looduskaitseseaduse alusel III kategooria kaitsealune liik. Hallhüljes on kogu Läänemere alal

vabalt liikuv hülgeliik, kelle leviku tuumikalad paiknevad Läänemere keskosas. Valdavalt

asustatakse saarestike avamerega piirnevaid alasid, kasutades lesilatena nii meremadalikke kui

ka veepinnast kõrgemale ulatuvaid, reeglina taimkatteta saari. Loomad on lesilatel üsna

pelglikud, kuid külmadel aastaaegadel tulevad nad sadamatesse ja jõesuudmetesse. Seejuures

on hallhülged karjalise eluviisiga ning lesilatele võib koguneda mitmetuhande pealisi karju.

Hallhüljeste leviku ja arvukuse kirjeldamine on komplitseeritud, kuna tegemist on väga laialt

rändava liigiga ning nende levik seostub eelkõige elupaikadega, mis pole siiani piisavalt selgelt

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH aruanne. Alkranel OÜ, 2022-2023

18

defineeritud. Eesti merealal on hallhüljes peamiselt läänepoolse levikuga, suuremad lesilad ja

poegimisalad jäävad Lääne-Eesti saarestiku vetesse. Sigimisaegne levik on seotud jää

olemasoluga sigimisperioodil (veebruar-märts) ning sobivate jäätüüpide levik on otseselt

seotud talve iseloomuga. Peamised sigimisalad paiknevad keskmiste ja keskmisest soojemate

talvede korral Saaremaa lääne- ja lõunarannikul, Soome lahe ida- ja keskosas, harvem ka

Hiiumaa põhjaranniku meres. Jää puududes poegivad hallhülged saartele, mis asuvad enamasti

samas piirkonnas (v.a Soome lahes) (Keskkonnaamet, 2022).

Viigerhüljes on looduskaitseseaduse alusel II kategooria kaitsealune liik. Läänemeres on

viigerhüljes kohatise levikuga liik, kelle alamasurkondades hõlmavad Eesti rannikud

Väinemere/Liivi lahe ning Soome lahe levilad. Eestis on viigerhüljeste võtme-elupaikadeks

Väinameri, kus paiknevad jäävabal perioodil loomade peamised puhkealad, ning Liivi laht, kus

loomad toituvad. Viigerhüljeste puhkealad on seotud rannikul ja saarestikes asuvate kiviste

madalikega. Viigerhülged vajavad edukaks sigimiseks stabiilset ja lumikattega merejääd, mis

asub samas rannikust piisaval kaugusel, et varjuda jääl liikuvate kiskjate ja kotkaste eest. Jää

moodustumisel (tavaliselt jaanuari keskel) liiguvad loomad rannikust eemale, püsiva kinnisjää

piirile, kus jää liikumised hakkavad tekitama rüsivalle. Viigerhüljeste rändealad hõlmavad

suurema mereala, millel esineb nii ebaregulaarseid otsingu-liikumisi kui regulaarseid rändeid

(nt puhke ja toitumisalade vahel) (MTÜ Pro Mare, 2019).

Eesti mereala keskkonnaseisundi hindamisel (Keskkonnaministeerium, 2019a) vaadeldi hall-

ja viigerhülge arvukust, levikuala ja levikumustrit (joonis 2.6). Eesti vetes elavad hallhülged

on osa terviklikust Läänemere populatsioonist. Arvukus meie vetes on tavaliselt veidi alla

kuuendiku populatsiooni üldarvukusest, kuid seisundihinnang antakse kogu Läänemere

ulatuses. Hallhüljeste arvukuse puhul on hea keskkonnaseisund saavutatud: liigi arvukus kogu

Läänemeres on ligikaudu 30 000 isendit (ICES (2022) alusel oli 2021. a Läänemere regiooni

hallhüljeste arvukus 42 000 isendit), mis ületab läviväärtuse 10 000 isendit. Hallhülge levikuala

ja -mustri osas on hea keskkonnaseisund saavutatud, sest levik on ranniku ulatuses pidev ja

suhteline arvukus asustatud mereosades suureneb kooskõlas asurkonna kasvuga Läänemeres.

Summaarne maksimaalne viigerhüljeste arv Eesti merealal, mis moodustab valdava osa

lõunapoolsest majandusüksusest, ei ületa 1500 isendit (15% määratud künnisväärtusest) ning

puudub kasvav arvukuse trend, mistõttu ei vasta viigerhülge arvukus hea keskkonnaseisundi

tingimustele. Samuti on viigerhüljeste levik Soome lahe Eesti osas viimase 50 aasta jooksul

oluliselt kahanenud liigile vajalike jääolude nappuse ning otsese inimtegevuse tagajärjel,

mistõttu on levik taandunud idapoole Venemaa vetesse. Seega pole viigerhülge leviku osas hea

keskkonnaseisund saavutatud.

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH aruanne. Alkranel OÜ, 2022-2023

19

Joonis 2.6. Hall- ja viigerhülge arvukust ja levikut hindavad indikaatorid ja vastavad seisundihinnangud

(Keskkonnaministeerium, 2019a).

2.1.5.3 Linnustik

Läänemeres on ka väga liigirohke linnustik, mis jaguneb kahte suurde rühma – läbirändavad

linnud ja haudelinnud. Läbirändavad linnud on kevaditi teel põhja ja sügiseti lõunasse, kuid

haudelinnud jäävad Läänemere piirkonda pesitsema ja poegi hauduma (Eesti Merebioloogia

Ühing, aprill 2022). Eesti rannikumere tähtsus veelindudele tuleneb eelkõige geograafilisest

paiknemisest, kuna see jääb vahetult Ida-Atlandi rändetee ühele olulisele harule. Seda haru

kasutavad enamus arktilisi veelinnuliike teel Euraasia arktilistelt pesitsusaladelt

talvitusaladele, mis ulatuvad Lõuna-Aafrikani. Eesti meremadalikud on neile sobivateks

rändepeatuskohtadeks, kus täiendatakse rasvavarusi edasiseks rändeks, ning talitusaladeks.

(Eesti Ornitoloogiaühing, 2019)

Koos mereimetajate ja mõnede kalaliikidega, moodustavad linnud mere toiduahelate lõpplüli.

Eesti merealal toituvad linnud selgrootutest, kaladest ja veetaimedest, tüüpiliste liikidena on

esitatud kajakad, tiirud ja sukelpardid (nt hõbe- ja kalakajakas, randtiir ja aul), rannajoonel aga

ujupardid ja kahlajad (nt sinikael-part ja merisk).

Veelindude ja nende rändeaegsete peatuspaikade tähtsust meie merealadel võib vaadelda

kahest lähtepunktist lähtuvalt (Eesti Ornitoloogiaühing, 2019):

1) Linnud on mere ökosüsteemi lahutamatu osa. Otseselt merega seotud linnuliikidele on

sageli omane tugev koonduvus ning eriti suuri kogumeid moodustavad linnud meie

tingimustes rändeaegsetes pesitsuspaikades. Sellistes koondumiskohtades suurel arvul

esinevad linnud võivad avaldada mõju kogu mere ökosüsteemile (nt sukelpardid võivad

teatud tingimustes oluliselt vähendada põhjaloomastiku biomassi);

2) Eesti merealad on linnuliikide poolt elutsükli vältel kasutatava piirkonna lahutamatu

osa.

Veelindude ränne võib toimuda massiliselt madalal (tehiskonstruktsioonide kõrgustsoonis)

mere kohal. Veelindude kevadränne algab veebruari lõpus ja lõpeb juuni alguses, seejuures

massränne toimub tsükliliselt aprilli keskpaigast juuni alguseni. Primaarne rändesuund

kevadrändel on enamikul liikidel valdavalt kirdesuunaline, tegelik lennusuund varieerub

loodest idani, sõltuvalt maastikust ja tuule suunast. Enamiku veelindude sügisränne algab

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH aruanne. Alkranel OÜ, 2022-2023

20

augusti keskel ja lõpeb detsembris, seejuures osa veelinde jääb Eesti merealale talvituma.

Primaarne rändesuund sügisrändel on enamikul liikidel edelasuunaline, tegelik lennusuund

varieerub läänest lõunani. Mõnedel liikidel esineb ka suvine sulgimisränne, mis kestab juuli

teisest poolest kuni augusti alguseni. Linnud lendavad muuhulgas öösiti märgatavalt kõrgemal

(valdavalt kõrgemal kui 500 m) kui päeval (olenevalt linnust varieerub 4-300 m vahel) (Eesti

Ornitoloogiaühing, 2016).

Avamereliikide peatumiseks olulised linnualad Eestis on Kabli, Kahtla-Kübassaare,

Koorunõmme, Vilsandi, Tagamõisa, Kura kurgu, Küdema lahe, Nõva-Osmussaare, Pakri,

Pärnu lahe ja Väinamere linnualad. Ülejäänud linnualade puhul on mereosa lisatud lähtuvalt

rannavetes asuvatest peatumisaladest või rannikul ja väikesaartel pesitsevatele lindudele

olulistest aladest. Väljaspool linnualade piire asub olulisi peatumisalasid kaitsealadel (Apollo

meremadaliku looduskaitseala) ja hoiualadel (Hiiu madala ja Gretagrundi hoiuala) (Eesti

Ornitoloogiaühing, 2019). Eesti linnustiku ja selle kaitse seisukohast on läbirändel merel

peatuvad linnud üks tähtsamaid rühmi, seejuures merel peatuvad nii Eestis, Euroopas kui ka

ülemaailmselt ohustatud liigid (Eesti Ornitoloogiaühing, 2017).

Linnustiku puhul loetakse hea keskkonnaseisund saavutatuks, kui vähemalt 75% rühma

kuuluvatest liikidest saavutavad liigipõhiselt hea keskkonnaseisundi taseme väärtuse.

Pesitsusperioodil ei ole veelinnud tervikuna aga heas seisundis: heas seisundis oli 64%

käsitletud liikidest (16 liiki 25-st) (joonis 2.7). Viiest liigirühmast oli heas seisundis üks

(pelaagilistes kihtides toituvad linnud) ja ebasoodsas seisundis neli (kahlajad, pinnatoidulised,

põhjatoidulised ja taimtoitulised linnud) (Kuus ja Luigujõe, 2018).

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH aruanne. Alkranel OÜ, 2022-2023

21

Joonis 2.7. Pesitsevate lindude seisund Eesti merealal ning Läänemeres tervikuna

(Keskkonnaministeerium, 2019a).

Talvituvate lindude osas on heas seisundis 94% käsitletud liikidest (16 liiki 17-st) (joonis 2.8),

ainsana oli ebasoodsas seisundis kirjuhahk (Polysticta stelleri), kes on ühtlasi ka globaalselt

enim ohustatud liik Eesti merealal talvitujate seas. Talvituvate lindude seisund Eesti merealal

sarnaneb olukorraga Läänemerel tervikuna, vaid kahe liigi puhul on seisund erinev.

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH aruanne. Alkranel OÜ, 2022-2023

22

Joonis 2.8. Talvituvate lindude seisund Eesti merealal ning Läänemeres tervikuna

(Keskkonnaministeerium, 2019a).

Andmete ebapiisavuse tõttu ei ole võimalik anda hinnangud merelindude soolise ja vanuselise

koosseisu, merelindude sigivuse, ellujäämuse ja suremuse, käitumise (sh rände) ega lindude

elupaikade kohta.

2.1.5.4 Elupaigad ning põhjataimestik ja -loomastik

Läänemere tingimustes on Eesti mereala väga mitmekesine elupaikade poolest. Merepõhja

elupaikadest on 25 EBHAB-i (Eastern Baltic marine benthic habitats) klassifikatsiooni

elupaigast esindatud 18. Samuti on esindatud 6 Euroopa Liidu Loodusdirektiivi lisa I

elupaigatüüpi — karid, liivamadalad, laugamadalikud, lehtersuudmed, rannikulõukad ja laiad

lahed.

Elupaigatüübi oluline tegur – merepõhja iseloom – on Läänemeres ja selle idaosas Balti riikide

rannikul väga erinev, kuid laias laastus võib need eristada kõva ja pehme põhja

elupaigatüüpideks. Kõva põhja liikideks on kristalliline aluskord, kõvad ja pehmed

settekivimid, karid, kivine põhi, kruusapõhi, kõva savipõhi, kruusa-karbipõhi ja

rannakarbipõhi. Pehme põhi võib olla kaetud liiva, muda, turba või segasetetega.

Põhjaelupaikade kõige tüüpilisemad taimed on merihein ja mitmesugused rohe-, pruun- või

punavetikad. Meres on liivapõhjal üldiselt vaid üksikuid taimi, kuid kividel kasvavad tihedad

vetikate kogumid. Kivipõhja ja karisid eelistavad suured vetikaliigid ning merepõhjale

kinnituvad loomad. Pehme põhi sobib paremini soontaimedele ja pinnases elavatele

loomaliikidele. Liikide mitmekesisus on kõrgem aga varjulistes piirkondades, väikestes

jõesuudmetes ja lahtedes, kuid lainete otsese mõju alla jäävate alade raskete elutingimustega

suudavad kohaneda vaid vähesed liigid. Eesti põhjaelupaigad on teiste Balti riikide merealaga

võrreldes mitmekesisemad (Balti Keskkonnafoorum, 2009).

Merepõhja häirimise ja kadu ning selle survetegureid on kirjeldatud ptk-s 2.2.7.

Eesti rannikumere põhjataimestik ei ole kuigi liigirikas võrreldes teiste Läänemere

piirkondadega. Eesti merevetest on aegade jooksul leitud vähemalt 50 vetikaliiki, seejuures

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH aruanne. Alkranel OÜ, 2022-2023

23

tüüpilisteks esindajateks on näiteks põisadru (Fucus spp), mändvetikad (Chara spp) ning

merihein (Zostera marina). Läänemeri on väga madala soolsusega ning mere ökosüsteem on

küllaltki noor, mistõttu on põhjaloomastiku kooslused liigivaesed ja mõni funktsioon (nt

filtreerijad, kiskjad jne) on esindatud vaid ühe-kahe liigiga. Läänemeres on aga määratud üle

1700 fütoplanktoni liigi, mille liigiline koosseis varieerub aastate ning aastaaegade vahel.

Soolasemas vees seejuures domineerivad ränivetikad ja vaguviburvetikad, magedamas vees

rohevetikad ja tsüanobakterid. Läänemeres on määratud ka üle 1100 zooplanktoni liigi.

Vetikad on esindatud vöönditena, seejuures kõige madalamas vööndis kasvavad rohevetikad,

seejärel pruunvetikad ning kõige sügavamal punavetikad. Vetikad pakuvad varju selgrootutele

ja kaladele. Selgrootutest on Läänemeres esindatud loomplankton (suurim meririst ehk

millimallikas), kaldaveest võib leida kirpvähilisi, süvameres ning sobivate tingimuste puhul ka

mere erinevates sügavuskihtides ka merikilki. Läänemere põhjas leidub ka karpe, Eesti vetes

on levinud balti lamekarp ja söödav rannakarp (Eesti Merebioloogia Ühing, aprill 2022).

Kokkuvõtvalt on Eesti mereala bioloogilise mitmekesisuse, mere toiduvõrkude ja elupaikade

koondseisundi (tunnuste D1, D4 ja D6) ülevaade esitatud joonisel 2.9.

Keskkonnaministeeriumi (2019a) alusel on linnud ja põhjaelupaigad Eesti merealal heas

keskkonnaseisundis, imetajad, kalad ja pelaagilised elupaigad aga halvas. Bioloogilise

mitmekesisuse puhul tuleb tõdeda, et hea keskkonnaseisund ei ole saavutatud, kuna nii

imetajad, kalad kui ka pelaagilised elupaigad on ebasoodsas seisundis. Samuti pole

toiduvõrgud heas keskkonnaseisundis, sest ükski hindamiskriteerium HKS-i ei saavutanud.

Heale keskkonnaseisundile vastab ainult merepõhja elupaikade seisund.

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH aruanne. Alkranel OÜ, 2022-2023

24

Joonis 2.9. Merekeskkonna seisundi koondhinnang ökosüsteemi komponentide kaupa (tunnuste D1,

D4 ja D6 alusel) (Keskkonnaministeerium, 2019a).

2.1.6 Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 alad

Looduskaitseseaduse kohaselt on kaitstavateks loodusobjektideks kaitsealad, hoiualad,

kaitsealused liigid ja kivistised, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ning kohaliku

omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Kaitseala on seejuures inimtegevusest

puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse,

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH aruanne. Alkranel OÜ, 2022-2023

25

taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. Kaitsealadena loetakse rahvusparke,

looduskaitse- ning maastikukaitsealasid. Hoiuala on aga elupaikade ja kasvukohtade kaitseks

määratud alad (RT I, 16.06.2021, 3).

Kaitsealust pinda on Eestis kokku 23% ulatuses kogupindalast (maismaa ja vee-ala kokku),

seejuures territoriaalmerest on kaitse all 27%, mereala koos majandusvööndiga on kaitstud

18,7% ulatuses (Keskkonnaagentuur, 2021). 2017. aasta seisuga koosneb Eesti Natura 2000

võrgustik 66 linnualast ja 542 loodusalast, kogupindalaga 14 863 km2. Pisut alla poole Natura

aladest asub meres ning Eesti maismaa territooriumist on Natura 2000 aladega kaetud 17%

(Keskkonnaministeerium, 2022d).

EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur) andmebaasi kohaselt (seisuga

08.03.2022) on Eesti hoiualadest mereala 52-l, seejuures suurima alaga on Kura kurgu hoiuala

(KLO2000316; mereala 189 447,1 ha), Pärnu lahe hoiuala (KLO2000286; mereala 101 605,2

ha), Läänemaa Väinamere hoiuala (KLO2000241; mereala 66 199 ha) ning Hiiu Väinamere

hoiuala (KLO2000340; mereala 60 253,4 ha). Hoiualasid ei esine vaid kahes – Eru-Käsmu lahe

ning Matsalu lahe – rannikuveekogumis.

Eesti kaitsealadest on mereala 304-l, neist suurima alaga on Puhtu-Laelatu looduskaitseala

(KLO1100235; mereala 1340,9 ha). Seejuures vaid viiel rannikuveekogumi (Pakri lahe, Hiiu

madala, Soela väina, Liivi lahe keskosa, Pärnu lahe) alal ei esine kaitsealasid. Samuti esineb

üks kaitseala, Apollo meremadaliku kaitseala (KLO1000674; mereala 5216,8 ha), ka

territoriaalmeres.

Püsielupaigad esinevad neljas — Pakri lahe, Hiiu madala, Soela väina ning Liivi lahe loodeosa

rannikuveekogumis. Püsielupaikadest, millel on või mis on täielikult merealal, on suurimad

Klaasirahu hallhülge (mereala 2688,4 ha) ning Pujuderahu hallhülge (mereala 2398,5 ha)

püsielupaigad.

Natura 2000 aladest on 105-l mereala (joonised 2.10 ja 2.11), nendest suurima merealaga on

Väinamere linnuala (RAH0000133; mereala 225 497,3 ha) ning loodusala (mereala 210 646,7

ha), Kura kurgu linnuala (RAH0000132; mereala 191 680,8 ha) ning Pärnu lahe linnuala

(RAH0000131; mereala 106 487,8 ha). Natura 2000 loodusalasid ei esine vaid Pärnu lahe

rannikuveekogumis, linnualad on esindatud kõikides rannikuveekogumites. Territoriaalmeres

on esindatud mõlemad – Kura kurgu linnuala, Gretagrundi loodusala (RAH0000674;

kogupindala 14 727,7 ha) ning Hiiu madala loodusala (RAH0000134; kogupindala 4508 ha),

seejuures Gretagrundi loodusala asub täies ulatuses territoriaalmeres.

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH aruanne. Alkranel OÜ, 2022-2023

26

Joonis 2.10. Kaitse- ja hoiualad ning Natura 2000 loodus- ja linnualad Põhja-Eesti ja Ida-Eesti merealal

(EELIS, 14.11.2022).

Joonis 2.11. Kaitse- ja hoiualad ning Natura 2000 loodus- ja linnualad Põhja-Eesti ja Lääne-Eesti

merealal (EELIS, 14.11.2022).

Rahvusvahelise tähtsusega alad Eesti merealal ning seejuures HELCOMi (Läänemere

merekeskkonna kaitse komisjoni) poolt kaitstavateks aladeks on Hiiu madala (RAH0000669),

Väinameri (RAH0000673), Lahemaa (RAH0000065), Pakri (RAH0000671), Vilsandi

(RAH0000002), Pärnu lahe (RAH0000672) ning Kura Kurk (RAH0000670) (joonis 2.12).

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH aruanne. Alkranel OÜ, 2022-2023

27

Joonis 2.12. HELCOM-i alad Eesti merealal (EELIS, 08.03.2022).

2.1.7 Maavarad

Eesti merealal asub üheksa maardlat – Haapsalu, Käina, Kõpu, Hiiumadala, Nasva, Naissaare,

Kuradimuna, Ihasalu ning Letipea. Nendest maardlatest vaid kahe, Haapsalu ja Käina maardla,

peamaavaraks on meremuda, ülejäänutel aga liiv. Seejuures on kaevandamisload väljastatud

Haapsalu maardla Tagalahe mäeeraldisele (loa nr KMIN-010), Käina maardla Käina (loa nr

KMIN-015) ja Käina II meremudakarjääri (loa nr KMIN-076) mäeeraldistele, Nasva maardla

Nasva liivakarjääri mäeeraldisele (loa nr KMIN-118), Naissaare maardla Naissaare II

liivakarjääri mäeeraldisele (loa nr KMIN-089) ning Letipea liivakarjääri mäeeraldisele (loa nr

KL-515171) (EELIS, 01.11.2022).

2.2 Looduskeskkonnale avalduvad survetegurid

Läänemere kallastel elab ligikaudu 85 miljonit inimest, kelle tegevus maa ja vee peal

mõjutavad Läänemere toimimist. Mõndade tegurite toimet võimendab Läänemere aeglane

veevahetus, mille tagajärjel nt orgaanilised ained kuhjuvad ning lahustuvad väga aeglaselt

(HELCOM, 2018a).

2.2.1 Eutrofeerumine

Eutrofeerumine Läänemeres on olnud probleemiks juba 1980st aastatest, pärast mida on

toitainete sisend merre küll vähenenud. Siiski oli lämmastiku sisend 2015. aastal 7% ning

fosfori sisend 44% üle lubatud piirväärtuse, atmosfäärist pärineb ligikaudu 30% lämmastikku,

ligikaudu kolmandik ka looduslikest protsessidest. Aastane toitainete kogus Läänemerre on

hinnanguliselt 826 000 tonni lämmastikku ning 30 900 tonni fosforit (HELCOM, 2018a).

Peamiseks lämmastiku allikaks on hajukoormus maa pealt, peamiselt põllumajandusest.

Samuti erinevatest transpordiliikidest (sh laevandusest), veemajandusest,

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH aruanne. Alkranel OÜ, 2022-2023

28

reoveepuhastusjaamadest, tööstusveest ning ka lähedal asuvatest ookeanitest. Fosfor pärineb

peamiselt majapidamiste ning tööstuste reoveest ning ka väetistest (European Commission,

2021a).

Tallinna Tehnikaülikooli uuringus (2021a) „Siseveekogud ja mere veenormide vahelised

seosed ja võrreldavus“ uuriti toitainete sisalduse loodusliku varieeruvuse ulatust rannikumere

veetüüpide vahel ning leiti, et Soome lahes on fosfaatide sisaldus avamerel tõusnud kõrgemaks

kui rannikumere veekogumites. Kõikides avamere piirkondades ületavad fosfaatide

kontsentratsioonid läviväärtuseid (HELCOM raames kokku lepituid), mh Läänemere avaosa

põhjabasseinis on ületus rohkem kui neli korda. Nitritite-nitraatide sisalduse väärtused kõikides

uuritud alades on viimase kümne aasta andmetel samuti suuremad kui läviväärtused, mh ületus

on suurim Liivi lahes (üle kahe korra). Rannikumeres on suurem osa pikaajalistest muutustest

toitainete sisalduses seostatav muutustega välises toitainete koormuses, kui arvestada

merekeskkonna suhteliselt pika reaktsiooniajaga, kuid avameres ja avatud

rannikuveekogumites on muutused seotud ka toitainete sisemise koormuse ja

klimaatiliste/hüdrograafiliste tingimuste muutustega.

Eutrofeerumise peamiseks tagajärjeks on vetikate, sh potentsiaalselt mürgiste sinivetikate ehk

tsüanobakterite vohamine. Vetikate vohamise tagajärjel väheneb vee läbipaistvus ning

seejuures ka päikesevalguse jõudmine mere sügavamatesse veekihtidesse, mis omakorda

mõjutab sealseid elusorganisme. Samuti suureneb orgaaniliste ainete sisaldus vees ja settes,

millega võib kaasneda hapnikusisalduse puudus, mis omab mõju elusorganismidele.

Rannikumeres täheldatakse lisaks veel lühiealiste niitjate vetikate massvohamisi, lahtiste

vetikamattide moodustumist ning hapnikupuuduse teket vetikamattide all

(Keskkonnaministeerium, 2019a). Samuti võib eutrofeerumise mõju avalduda ka sotsiaal-

majanduslikule keskkonnale kalavarude vähenemise näol (Balti Keskkonnafoorum, 2009) või

ka nt läbi rannikualade rekreatiivse väärtuse vähenemise (nt Pirita tee äärne mereala Tallinna

lahes).

Kuna minevikus on Läänemerre inimtekkeliselt liigselt toitaineid sattunud, on põhjasetetesse

kogunenud oluline fosforikogus. Hapnikupuuduse või madala hapnikutaseme korral vabaneb

setetest fosfaat, mis suurendab toitainete kogukoormust mere ökosüsteemile ja aitab

täiendavalt kaasa Läänemere eutrofeerumise nõiaringi jätkumisele. Viimase kahekümne aasta

jooksul on aga toitainete vette sattumine vähenenud peaaegu kõigis Läänemere osades,

seejuures on lämmastikuheide vähenenud 12% ning fosforiheide 26% võrra. Vähenemine on

toimunud eelkõige punktreostusallikatele (nt reoveepuhastusjaamad, tööstusettevõtted) seatud

meetmete abil ning tänu lämmastiku õhu kaudu levimise piiramisele, eelkõige seoses energia-

ja transpordisektori heite vähendamisega. Samas pole sama perioodi jooksul täheldatud

hajuallikatest pärineva heite olulist vähenemist ning nendest allikatest pärinevad toitained

(lämmastik, fosfor) moodustavad peaaegu 35% jõgede kaudu merre saabuvast saastest.

Vaatamata lämmastikuheitega seotud üldistele edusammudele, tuleb heidet siiski veel

vähendada, eriti laevanduses. Ammoniaagiheide püsib endisel tasemel ja on viimasel ajal isegi

veidi suurenenud, mis viitab vajadusele rakendada põllumajandussektoris tõhusamaid heite

vähendamise meetmeid (HELCOM, 2021a).

Eesti mereala keskkonnaseisundi hindamise (Keskkonnaministeerium, 2019a) alusel ei

saavutanud enamus Eesti merealast toitainete kontsentratsiooni osas head seisundit. Seejuures

oli heas seisundis vaid Eru-Käsmu lahe rannikuveekogum Soome lahes, ülejäänud

merepiirkonnad olid kesises (7 veekogumit), halvas (7 veekogumit) või väga halvas (6

veekogumit) seisundis. Arvestades nii toitainete kontsentratsiooni, taimetoitainete otseseid

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH aruanne. Alkranel OÜ, 2022-2023

29

ning kaudseid mõju näitajaid, on Eesti mereala veekogumid ja avamerebasseinid agregeeritud

toitainete mõju koondhinnangu kohaselt kesises (6 veekogumit), halvas (8 veekogumit) või

väga halvas (7 veekogumit) seisundis (joonis 2.13). Seega pole Eesti merealal saavutatud head

keskkonnaseisundit eutrofeerumise tunnuse osas. Võrreldes eelmise perioodi hindamisi (2012.

a), mil anti hinnang merealale tervikuna, on 2018. a seisundihinnang sarnane ning ilmset

seisundi halvenemist ega liikumist hea keskkonnaseisundi poole pole toimunud.

Joonis 2.13. Eutrofeerumise valdkonna koondhinnang, kus GOF - Soome laht, NBP - Läänemere

avaosa põhjabassein, EGB - Ida-Gotlandi bassein, GOR - Liivi laht (Keskkonnaministeerium, 2019a).

2.2.2 Ohtlikud ained

Kemikaalid, raskemetallid, ravimid jmt jõuavad Läänemerre mitmest erinevast allikast (sh vee

ja õhu kaudu), mh laevaremondist, kaubasadamatest, jääkreostusallikatest,

reoveepuhastusjaamadest, heitvee leketest, heitgaasidest, pestitsiididest jmt. Kuigi mõned on

kergesti silmaga nähtavad (nt õlilaigud), siis teiste ainete olemasolu võib märgata alles siis, kui

kahju on juba tehtud. Mitmed saasteained lagunevad aeglaselt ning nende mõju võib oluliselt

suureneda toiduvõrku jõudes (HELCOM, 2018a). Paljud ühendid on kergesti lenduvad ja

suudavad õhu kaudu pikki maid läbida, osaledes seeläbi Läänemere merekeskkonna

reostamises – isegi kui nende kasutamine on HELCOMi riikides keelatud (HELCOM, 2021a).

Läänemeri on endiselt tugevalt ohtlikest ainetest mõjutatud, eelkõige polübroomitud

difenüüleetrite (PBDEd), elavhõbeda ja tseesium-137 tasemed on endiselt kõigis mere osades

kõrged. Samuti on leitud uusi murettekitavaid saasteaineid (nt teatud ravimid), mida on leitud

peaaegu kõigist merekeskkonna komponentidest. Uute murettekitavate saasteainete ja teiste

indikaatorainete kohta on veel vähe andmeid, mistõttu pole Läänemere reostuse ulatusest

võimalik praegu kõikehõlmavat ettekujutust saada. Paljusid aineid satub Läänemerre siiski aina

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH aruanne. Alkranel OÜ, 2022-2023

30

vähem ning mõned kõige mürgisemad ühendid on nüüd keelatud. Mitmed saasteained jäävad

siiski setetesse püsima ning võivad uuesti vette sattuda, näiteks merepõhja süvendamise või

saastunud setete merre ladestamise käigus. Nii võivad need sattuda mere ökosüsteemi

toiduvõrkudesse. Lisaks on endiselt merepõhja maetud sinna heidetud kemikaalid ja

tavapärane laskemoon. Läänemeres leidub potentsiaalselt tuhandeid keskkonnale kahjulikke

aineid, millest pideva jälgimise all on vaid mõned sajad (HELCOM, 2021a)

Ravimijääkidest põhjustatud saaste koos sellest kerkivate võimalike ohtudega ökosüsteemidele

ja inimestele on aina kasvav probleem, seejuures jõuavad ravimijäägid keskkonda ravimite

tootmise, tarbimise ja kõrvaldamise käigus. Ravimijääkide sisalduse keskkonnatasemeid ja

lähteallikaid uuriti projekti „Ravimijääkidest puhas vesi“ (Clear Waters from

Pharmaceuticals) raames erinevate Läänemere riikide (sh Eesti) ühe-kahe jõe

valgalapiirkondades. Uuringu tulemused näitasid ravimijääkide laialdast levikut keskkonnas,

seejuures nii jõgedes, järvedes, rannikuvetes, setetes kui ka muldades. Kõige sagedamini

avastati seejuures epilepsiavastase toimeaine karbamasepiini jääke, mida leiti 100%-s

rannikuvee proovides. Teiste pinnavees sageli leitud ravimijääkide seas olid tramadool ja

diklofenak (MSPVRd ja valuvaigistid), tsetirisiin (astma- ja allergiaravimid) ning venlafaksiin

ja tsitalopraam (psühhotroopsed ained). Mitmeid ravimijääke leiti ka Läänemere suudmealade

ja Pärnu jõe setetes. Uuring näitas, et mõnesid analüüsitud ravimijääke, eriti mõningaid

hormoone ja antibiootikume, esineb keskkonnas ohtu kujutaval tasemel. Ravimijäägid võivad

negatiivselt mõjutada setetes elavaid organisme, seejuures mitmetel ravimijääkidel oli panus

kombineeritud ökoloogilise riski tekkimises (Henning, Putna-Nimane, Kalinowski et al, 2020).

Saasteained, sh ohtlikud ained vähendavad Läänemere vee kvaliteeti ning võivad tekitada

tohutut kahju mere toimimisele. Lisaks vee kvaliteedi vähenemisele võib reostus mõjutada ka

elusorganisme või bioloogilisi protsesse. Järjest enam luuakse seoseid erinevate

haiguspuhangute ja saasteainete vahel, mis mõjutavad üksikuid vees elavaid isendeid või lausa

populatsioone (European Comission, 2021b).

Eestis püütakse töönduslikult räime (Clupea harengus membras), kilu (Sprattus sprattus

Balticus), lesta (Platichthys flesus), Läänemere lesta (Platichtys solemdali), ahvenat (Perca

fluviatilis), Atlandi lõhet ehk lõhi (Salmo salar) ning jõesilmu (Lampetra fluviatilis). Seejuures

on räimed, kilud, lõhid ning jõesilmud Euroopa Komisjoni soovituse (2016/688) kohaselt

kalaliigid, kelle puhul dioksiinide, dioksiinilaadsete PCB-de ja mittedioksiinilaadsete PCB-de

sisaldus alates teatavast vanusest ja suurusest konkreetsetes geograafilistes piirkondades

eeldatavalt ei vasta määruse (EÜ) nr 1881/2006 kehtestatud piirnormile. Eesti

Keskkonnauuringute Keskus OÜ poolt läbiviidud projektis (2020) analüüsiti saasteainete (nt

plii, kaadmium, elavhõbe, dioksiinid, tinaorgaanika jmt) sisaldust eelmainitud kalaliikides, mis

olid püütud erinevatest asukohtadest (Soome lahest, Liivi lahest, Läänemere avaosast).

Toiduohutuse suhtes antud analüüsi tulemuste põhjal probleeme Läänemere kalades plii,

kaadmiumi ja elavhõbedaga enamjaolt ei ole. Liivi lahe ühes proovis ületas plii ülemväärtus

kehtestatud piirnormi ning jõesilmude peaaegu kõikide proovide kaadmiumi ülemväärtused

ületasid toiduohutuse piirnormi. Dioksiinide ja PCB-de sisaldustega Läänemere kalades

toiduohutuse seisukohast samuti enamjaolt probleeme ei ole. Kõrge dioksiinide ja PCB-de

sisalduste osas eristusid aga lõhid. Keskkonnakvaliteedi seisukohast võib probleemseks pidada

aga PBDE (polübroomitud difenüüleetrite) sisaldusi Läänemere kalades (OÜ Eesti

Keskkonnauuringute Keskus, 2020).

Eesti mereala keskkonnaseisundi hindamisel (Keskkonnaministeerium, 2019a) hinnati

viieteistkümne rannikuveekogumi seisund halvaks, sest neis kõigis ületas elavhõbeda tase

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH aruanne. Alkranel OÜ, 2022-2023

31

ahvenates keskkonnakvaliteedi standardiga (direktiiv 2013/39/EL) kehtestatud piirväärtuse.

Vaid Eru-Käsmu rannikuveekogumit ei loeta halvas keemilises seisundis olevaks, kuid seda

põhjusega, et hindamisperioodil seal seiret ei tehtud ning puuduvad andmed elavhõbeda

sisalduse kohta sealsetes ahvenates. Elavhõbeda tase oli kõige kõrgem Matsalu lahe ahvenates,

kus piirväärtus oli ületatud enam kui üheksa korda. Lisaks elavhõbedale oli Pärnu lahe

rannikuveekogumi halva seisundi põhjuseks ka antratseen, bromodifenüüleetrid, DEHP ja

tributüültina-katioon, Muuga-Tallinna-Kakumäe veekogumi puhul nikkel ja tributüültina-

katioon, Liivi ja Kihelkonna rannikuveekogumites nikkel. Oluline on siinkohal aga välja tuua,

et hinnangute usaldusväärsus on analüüsitud proovide vähesuse tõttu madal.

Radioaktiivsuse puhul on Liivi laht hinnatud halvaks kõrge tseesium-137 sisalduse tõttu

räimes, Soome laht hinnatud halvaks kõrge tseesium-137 sisalduse tõttu räimes ja lestas, kuid

mõlema liigi puhul näitavad tulemused mõningat langustrendi. Soome laht on halvas seisundis

ka kõrge tseesium-137 sisalduse tõttu vees, kuid sellegi trend on selgelt langev. Soome lahe

setete olukorda võib tseesium-137 alusel hinnata heaks, kuid vaatamata sellele on Soome lahe

koondhinnang halb. Siinkohal on samuti oluline välja tuua, et Liivi lahe hinnangu

usaldusväärsus on madal, Soome lahe osas keskmine.

Ohtlike ainete mõju elustikule hinnati merikotka produktiivsuse alusel – merikotka

pesitsusedukus ja pesakonna suurus on head, mistõttu näitab indikaator head seisu. Looduslikes

mereandides sisalduvate saasteainete sisaldus ületab Liivi ja Soome lahes määruses (EÜ) nr

1881/2006 sätestatud toiduohutuse piirnormi räime ja silmu dioksiinide ning dioksiinilaadsete

PCBde osas. Soome lahe suudme osas ületab piirmäära samade ainete sisaldus lestas.

Ülejäänud saasteainete sisaldus ja/või samad ained teistes organismides on kas normi piires või

analüüsimata ning hea keskkonnaseisund selle kriteeriumi põhjal pole saavutatud. Regulaarse

seire puudumise tõttu on seisundihinnangu usaldusväärsus madal.

Eelmises mereala seisundihinnangus (2012) hinnati ohtlike ainete osas olukord valdavalt

heaks, kuid paljude ainete osas ei suudetud andmete vähesuse tõttu hinnangut anda.

Olulisimaks erinevuseks kujunes olukord raskemetallide osas merekeskkonnas ja dioksiinide

kontsentratsioon kalades, mis eelmisel perioodil hinnati heaks. Hindamisi tehti erinevate

metoodikatega, mistõttu ei ole võimalik kindlalt otsustada, kas tegu on hea keskkonnaseisundi

tegeliku halvenemise või täpsustunud hinnanguga. Tõenäoliselt saavutati 2018. a hinnanguga

täpsemad tulemused, sest seisund on stabiilselt halb, ei ole täheldatud ei paranemise ega

halvenemise märke.

2.2.3 Mereprügi (sh mikroprügi)

Mereprügi, sh mikroprügi, pärineb mitmesugustest maa- ja merepõhistest allikatest. Mereprügi

on Läänemere rannikutel nähtav probleem, kuid seda esineb ka sügavamates veekihtides

erinevates suurustes. Suurem prügi võib allaneelamisel või sellesse takerdudes olla loomadele

kahjulik. Silmale nähtamatu mikroprügi jõuab toiduahela kaudu inimesteni tagasi. Ligikaudu

70% Läänemere prügist moodustab plast, mis on eraldi probleem materjali olemuse ja aeglase

lagunemise tõttu. Kuigi mereprügi on keskkonnale kahjulik, siis omab see mõjusid ka

sotsiaalsele keskkonnale, mõjutades inimeste tegevusi (nt turism, vaba aja veetmine) kui ka

tervist. See võib negatiivset mõju omada ka kalastustarvikutele (lõhkudes nt võrku), saastada

püügisaaki ning mõjutada ka navigeerimist. Samuti võib esineda seos mereprügi ja võõrliikide

levimise vahel (HELCOM, 2018a).

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH aruanne. Alkranel OÜ, 2022-2023

32

Prügi võib merre jõuda randadest, jõgedest, heitveest, kalastamise käigus, puhkemajanduse ja

turismitegevuse tõttu, ebaseaduslikult või kogemata prügistamisega, laevaõnnetuste tagajärjel,

veealuse kaevandamisega jmt tegevuste tõttu (European Commission, 2021c). Laevandus,

kalandus, vesiviljelus ning avamererajatised võivad olla meres leiduva prügi allikad, näiteks

kauba- või lõbusõidulaevadelt juhuslikult vette sattuvate või tahtlikult vette heidetavate

jäätmete kaudu. Mikroprügi, sealhulgas plastist mikroosakesed, satuvad merekeskkonda

eelkõige heitvee, töötlemata või ebapiisavalt töödeldud sademevee ja lumesulamisvee kaudu.

See võib pärineda ka suurema plastprügi keskkonnas lagunemisest (HELCOM, 2021a). Olulist

negatiivset mõju omavad merepõhja kuhjunud kalapüügivõrgud, kuna erinevad meres

pesitsevad või saaki püüdmas käivad loomaliigid takerduvad neisse. Mereprügil on pikaajaline

negatiivne mõju – algselt suurem prügi laguneb ajapikku mikroprügiks ning lagunemise käigus

võivad avalduda erinevad keemilised mõjud (HELCOM, 2018a).

Eesti mereala keskkonnaseisundi hindamisel (Keskkonnaministeerium, 2019a) hinnati

makroprügi (suurem kui 5 mm) ning mikroprügi (väiksem kui 5 mm) koostist, kogust ja

ruumilist levikut. Makroprügi puhul ei ole saavutatud head keskkonnaseisundit rannajoonel

leiduva prügi puhul. Soome ja Liivi lahe randade seisundid võib hinnata halvaks ja Läänemere

avaosa randade omad kesiseks. Merepõhjas leiduva makroprügi hinnang näitab head seisundit

kõigi looduslike mereosade puhul ja 2/3 inimtegevusest mõjutatud alade jaoks, seega on

merepõhja makroprügi osas seisundihinnang hea. Makroprügi koostise, koguse ja ruumilise

leviku osas annavad koondhinnanguks Soome lahes halva ja Liivi lahes ning Läänemere

avaosas kesise seisundi, mistõttu pole hea keskkonnaseisund tervikuna saavutatud. Mikroprügi

hinnati vaid mere pinnakihis, kuna väheste andmete tõttu polnud võimalik hinnangut

põhjasetete kohta anda. Kõigi uuritud mereosade kohta näitas hinnang head

keskkonnaseisundit, mistõttu hinnati mikroprügi koostise, koguse ja ruumilise jaotuse osas

mere hea keskkonnaseisund saavutatuks. Laas & Lips (2022) alusel on aga hilisemad uuringud

näidanud, et enamasti mikroprügi kogused vähenevad, kuid mikroplasti osas on leitud ka

koguste suurenemist. Näiteks, esimestest mõõtmistest (2016-2017) suuremaid mikroplasti

koguseid on leitud kõigi basseinide üksikutes jaamades, mis andsid 2018. a seire andmete

põhjal tulemuseks, et Läänemere avaosa põhjabasseinis ei ole HKS saavutatud.

Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi (2020a) poolt läbi viidud uuringus „Eesti väikesaarte

mereprügi“ järeldati, et plasti osa kokkukogutud prügi hulgast püsiva inimasutuseta saartel oli

vahemikus 12–80%, kuid koos vahtplastiga moodustas 30–90% prügist (joonis 2.14). Hea

keskkonnaseisundi piiriks on määratud kuni 20 prügieseme leidumine 100 m pikkusel

rannajoonel ning uuritud väikesaartel oli uuringuperioodil hea keskkonnaseisund saavutatud.

Kuid toodi välja, et prügi hulga langus rannajoonel oli eeldatavasti vähenenud tänu prügi

koristamisele ning polnud seoses merereostuse vähenemisega. Seejuures on oluline märkida,

et plasti kogus linnupesades korreleerub piirkonna prügireostuskoormusega ning uuringu

käigus leiti, et kuni ca 75% leitud pesadest, sõltuvalt piirkonnast, oli täheldada prügikasutust.

Uuringu käigus vaadeldi võimalikult erinevate asukohtadega saarte prügistatust ning tulemuste

põhjal võib väita, et Liivi lahe ning Väinamere saarte prügistatus on tunduvalt väiksem kui

Läänemere avaosale avatud saarte prügistatus.

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH aruanne. Alkranel OÜ, 2022-2023

33

Joonis 2.14. Eesti väikesaartelt leitud prügi materjalipõhine jaotus saarte lõikes (Tartu Ülikooli Eesti

Mereinstituut, 2020a).

Peamised võimalikud mereprügi, eelkõige mikroplasti merekeskkonda sattumise allikad Eesti

rannikualal on kosmeetika ja hügieenitooted, plastitööstused, sünteetiline tekstiil, transport,

ehitus, kunstmuruga väljakud, kalandus, merendus ja mereturism ning tööstused. Peamisteks

levikuteedeks on aga reoveepuhastusjaamad (heitvesi ja reoveesete), sademevesi ja lume

äravedu asulatest, atmosfääri depositsioon, jõed, sadamad ning rannad. Eesti merekeskkonna

pinnakihis on mikroprügi seiret läbi viidud erinevatel aastaaegadel Tallinna lahe avaosast,

Soome lahe keskosast, Läänemere avaosast, Liivi lahest, Väinamerest, Pärnu ja Narva jõgede

sissevoolu piirkonnast ning Tallinna ja Sillamäe reoveepuhastusjaamade väljalasu piirkonnast.

Tulemused näitavad, et mikroplasti kogused Eesti mereala pinnakihis on piirkonniti,

aastaaegade ja aastate lõikes varieeruvad, kuid keskmised aastased kogused on erinevates

piirkondades jäänud alla 0,3 osakese/m3. Esmakordselt koguti mikroprügi proove läbi kogu

veesamba 2018. aastal Läänemere keskosas, Liivi lahe ja Soome lahe avaosas. Mikroprügi

kogused olid suuremad Läänemere keskosas (3,9 osakest m-3) ning Liivi lahe avaosas (3,3

osakest m-3). Mikroprügi koguhulgast moodustas 27-45% mikroplast, millest omakorda

suurima osa (32-63%) moodustasid värvitükid ning seejärel plastkiud (30-45%) ning plasttükid

(5-24%). Samuti analüüsiti mikroprügi koguseid elustikus (kalades ja karpides), mis püüti Eesti

mereala erinevatest piirkondadest. Tulemused näitasid, et juveniilsetes lestades tuvastati

mikroplasti 43% analüüsitud kaladest ning täiskasvanud lestades 24% uuritud kaladest, kilus

aga 8% analüüsitud kaladest. Võrreldes kalu eluviiside suhtes, sisaldus bentilise (põhjaelulise)

eluviisiga kalade seedekulglates rohkem mikroplasti kui pelaagilise (avaveelise) eluviisiga

kalade seedekulglates. Rannakarpides leiti analüüsitud 39 isendist mikroplasti kiude kuues

loomas (Lips et al, 2020).

Eelmises mereala seisundihinnangus (2012) ei antud hinnangut mereprügiga seotud

indikaatoritele, mistõttu ei saa üheselt öelda, kas seisund on paranenud, halvenenud või jäänud

samaks.

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH aruanne. Alkranel OÜ, 2022-2023

34

2.2.4 Veealune müra

Inimeste poolt tekitatud veealune müra võib loodusliku mürataseme tõsta saastavale tasemele.

Vee all kostuvad helid tunduvalt kaugemale heli tekitajast ning seejuures võib eristada kahte

liiki müra – pidevat ning impulssmüra. Inimtekkeline pidev müra võib pärineda autoliiklusest

sildadel, vees paiknevatest tuulegeneraatoritest, laevandusest jm. Pidev müra võib aga

takistada loomade omavahelist suhtlust ning orienteerumiseks vajalikke signaale. Impulssmüra

võib olla tekitatud vee all läbiviidavatest lõhkamistest jms lühiajalistest müra tekitavatest

tegevustest. Selline müra võib loomi neile olulistest kohtadest (nt söögi-, pesitsus-,

kudemispaikadest) eemale peletada. Samuti on oht, et loomad kaotavad ajutiselt või püsivalt

kuulmise, millest nad aga sõltuvad, kuna selle abil nad orienteeruvad, suhtlevad ning püüavad

saaki (HELCOM, 2018a; OceanCare, aprill 2022).

Sõltuvalt kaugusest allika ja vastuvõtja vahel, kasutatakse müra mõju hindamiseks

mereelustikule nelja tsooni, milles müra (Klauson ja Laanearu, 2018):

1) on kuuldav;

2) kutsub esile mereloomade käitumisreaktsioone;

3) suurendab mereloomade stressi ning häirib nende arengut;

4) maskeerib mereloomade kommunikatsiooni;

5) toob kaasa vigastuse ja/või surma.

Ohtlik tsoon on müraallika läheduses, mille ulatuses on helirõhk piisavalt kõrge põhjustamaks

elusorganismi kudede kahjustusi, mis kutsuvad esile ajutist kuulmisläve tõusu, alalist

kuulmisläve tõusu või veelgi tõsisemaid kahjustusi (nt elusorganismi surm). Nii olulisi

kahjustusi tekitab impulssmüra, pideva müra kahjulik mõju piirdub eeltoodud (1-4) mõjudega

(Klauson ja Laanearu, 2018).

Veeloomadel on heli tuvastamiseks keerukas anatoomia. Läänemere mereimetajatel

(hallhüljes, viigerhüljes ja pringel) on arenenud veealused kuulmisvõimed. Mõnedel

Läänemere kalaliikidel (nt heeringas ja tursk) on olemas hea kuulmisvõime (enamasti

madalatel sagedustel), heli tekitamisvõime ja helidele reageerimisvõime. Teiste Läänemere

kalaliikide ja enamuse selgrootute kohta on vähe teada, kuidas nad kuulevad ja kasutavad heli.

Sellegipoolest eeldatakse, et enamikel meres elavatel liikidest on veealune heli tõenäoliselt osa

nende kommunikatsioonist mõne elutsükli vältel (Klauson ja Laanearu, 2018).

Tallinna Tehnikaülikooli veealuse müra seisundihinnangust (2018) tuleneb, et Soome lahes

ületab inimtekkeline müra 5% ajast kõrge loodusliku müra taset ning see on tingitud lahe keskel

paiknevatest laevateedest. Eesti avamere alal on looduslik müratase kõrgem Soome lahest ning

inimtekkeline müra esineb seal vähem. Liivi laht ja Väinameri on vaikseimad Eesti mereala

piirkonnad (Klauson ja Laanearu, 2018). Hülglaste olulised elupaigad asuvad Soome lahes ja

Väinameres, mistõttu võib laevaliiklus tekitada kõrgsagedusliku müra tasemel, mis võib

kohalikku hüljeste populatsiooni häirida. Samas on olemas ka piisavalt suur mereala looduslike

helitasemetega, kus mereloomad ei ole oluliselt laevamürast häiritud (Keskkonnaministeerium,

2019a).

Eesti mereala keskkonnaseisundi hindamisel (Keskkonnaministeerium, 2019a) hinnati

impulssheli ja pideva madalsagedusega heli ruumilist ulatust, kestust ja taset. Inimtekkeline

impulssheli Eesti merealal on kaardistatud (joonis 2.15), kuid kokkulepitud

hindamismetoodikad seni puuduvad. Lähtuvalt olemasolevate hinnangute, et kuidas

impulssmüra mõjub mereelustikule, puudulikkusest, ei ole võimalik hinnata, kas hea

keskkonnaseisund on impulssheli osas saavutatud või mitte.

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH aruanne. Alkranel OÜ, 2022-2023

35

Joonis 2.15. Merekeskkonda mõjutavat inimtekkelist impulssmüra iseloomustav kumulatiivsete

survete kaart. Indeksi väärtus on 0 ja 1 vahel, kõrgem väärtus peegeldab suuremat survet (TTÜ MSI,

2016; Keskkonnaministeerium, 2019a).

Inimtekkeline pidevheli on Eesti merealal samuti kaardistatud (joonis 2.16), kuid kokkulepitud

hindamismetoodikad seni puuduvad. Lähtuvalt olemasolevate hinnangute, st kuidas pidev

madalasagedusega heli mõjub mereelustikule, puudulikkusest, ei ole võimalik hinnata, kas hea

keskkonnaseisund on pidevmüra osas saavutatud või mitte.

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH aruanne. Alkranel OÜ, 2022-2023

36

Joonis 2.16. Merekeskkonda mõjutavat pidevat inimtekkelist müra iseloomustav kumulatiivsete

survete kaart. Indeksi väärtus on 0 ja 1 vahel, kõrgem väärtus peegeldab suuremat survet (TTÜ MSI,

2016; Keskkonnaministeerium, 2019a).

Eelmises mereala seisundihinnangus (2012) ei antud hinnangut veealuse müraga seotud

indikaatoritele, mistõttu ei saa üheselt öelda, kas seisund on paranenud, halvenenud või jäänud

samaks.

2.2.5 Võõrliigid

Võõrliigid jõuavad Läänemerre inimtegevuste tagajärjel, eelkõige kalanduse ja

meretranspordiga ballastvees. Ligikaudu 140 võõrliiki või teadmata päritoluga liiki on leidnud

oma tee Läänemerre. Ajapikku võõrliigid kohanevad uute keskkonnatingimustega ning võivad

hakata levima väga ulatuslikult, muutudes invasiivseteks ning mõjutades omakorda ka

toiduahelat. Samuti võib esineda oht bioloogilise mitmekesisuse ning ökosüsteemide

mõjutamisele (HELCOM, 2018a; European Commission, 2021d).

Väljaspoolt Läänemerre saabuvad lasti vedavad laevad on toonud ja toovad jätkuvalt endaga

kaasa võõrliike. Seetõttu viidi Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli koostöös läbi laevade

ballastvee uuring (2020), mille raames võeti Läänemere-välise päritoluga (laev pidi enne

sadamasse saabumist olema külastanud sadamaid väljaspool Läänemerd) laevade ballastveest

mikrobioloogilised ja molekulaargeneetilised proovid. Uuringu tulemusena leiti, et mikroobide

liigirikkuse suurim varieeruvus esines eelkõige Põhjamere proovides, Atlandi ookeani

ballastproovides ning Muuga sadama proovides, kuigi üldjoontes oli liigirikkuse tase kõikides

proovides sarnane. Samuti kirjeldati erinevatest asukohtadest pärit ballastvee tuumkooslust,

mis kirjeldab mikroobikoosluses enamesinenud taksoneid. Muuga sadama tuumkooslus

sarnanes kõige enam Läänemere ja Kattegati ballastvee tuumkooslustega, sisaldades enim

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH aruanne. Alkranel OÜ, 2022-2023

37

seltside Microtrichales, Frankiales, Flavobacteriales ja Corynebacteriales esindajaid. Samuti

erines Muuga sadama tuumkooslus Läänemere omast vaid Campylobacteriales seltsi bakterite

arvukuse poolest. Kõige enim eristusid aga Põhjamere ja Atlandi ookeani ballastvee

tuumkooslused, kus Atlandi ookeani ballastvees oli domineerivaks seltsiks

Campylobacteriales ning Põhjamere ballastvees esines arvukalt Enterobacteriales esindajaid

(Künnis-Beres ja Kisand, 2020).

Tartu Ülikooli võõrliikide seisundihinnangust (2018) tuleneb, et Eesti merealal on viimaste

aastate jooksul registreeritud kaks uut võõrliiki (Laonome sp. ja Rangia cuneata), mis

tõenäoliselt on siia toodud inimtegevuse vahendusel, mistõttu pole indikaatori inimtegevuse

kaudu loodusesse sissetoodud uute võõrliikide arv hinnatava ajavahemiku (6 aasta) kohta hea

keskkonnaseisund saavutatud. Samuti pole saavutatud indikaatorite võõrliikide osakaal

põhjasuurselgrootute koosluses ja bioreostuse tase head keskkonnaseisundid, kuid hea

keskkonnaseisund on saavutatud indikaatoriga võõrliikide osakaal pelaagilises

zooplanktonikoosluses. Seisundihinnangus toodi ka välja, et lähtuvalt seirejaamade staatilisest

paigutusest, ei ole võimalik hinnata võõrliikide poolt mõjutatud elupaikade ulatuse määra.

Siiski on seniste seire-/teadustulemuste alusel võõrliikide poolt mõjutatud mitmed elupaigad

(EUNIS 2004 klassifikatsiooni alusel): Läänemere keskmiselt avatud tsirkalitoraali kivine põhi

(A4.5), sublittoraali mudane põhi (A5.3), sublittoraali segasete (A5.4), sublittoraali

makrofüütide poolt domineeritud põhi (A5.5), vähenenud soolsusega täielikult segunenud

veesammas (A7.2) ja vähenenud soolsusega ning keskmise/pika seisuajaga osaliselt segunenud

veesammas (A7.4) (Martin ja Ojaveer, 2018).

Eelmisel mereala seisundihinnangu perioodil (2012) ei saavutatud võõrliikide osas head

keskkonnaseisundit. Euroopa Komisjoni otsusega (EL) 2017/848, 17. mai 2017, nähakse ette

mereala hea keskkonnaseisundi kriteeriumid ja metoodikastandardid ning seire ja hindamise

spetsifikatsioonid ja standardmeetodid. Seejuures sama otsusega tunnistati kehtetuks otsus

2010/477/EL, millega olid eelnevalt määratletud eelmised hea keskkonnaseisundi kriteeriumid

(Martin ja Ojaveer, 2018). Lähtuvalt uutest kriteeriumitest, mis on mõnevõrra erinevad

eelnevatest, on otsese võrdluse, kas seisund paranes, halvenes või jäi samaks, tegemine

raskendatud. Seetõttu ei saa üheselt muutusi määrata.

2.2.6 Elusressursside püük

Elusressursside püük on Läänemere kallastel elavatele inimestele oluliseks sissetulekuallikaks.

Püütud saaki kasutatakse nii toiduks kui ka algmaterjalina teistes tööstustes (nt kalaõli

tootmine). Varusid tuleks aga kasutada jätkusuutlikult, et püük/jaht oleks võimalik ka

tulevikus. Eelnev on ka üks põhjustest, miks elusressursside liigne püük võib olla keskkonnale

kahjulik. Ülepüük võib viia mõne liigi varude olulise vähenemiseni või isegi väljasuremiseni.

See omakorda võib mõju omada ka toiduahelale. Euroopa kalandussektor sõltub hetkel noortest

ja väikestest kaladest, mida püütakse enne, kui nad jõuavad paljuneda (HELCOM, 2018a;

European Commission, 2021e)

Kalandusega tegeletakse suurtel Läänemere aladel ja see avaldab otsest mõju püütavatele

liikidele ning ka kaitstavatele liikidele ja elupaikadele (joonis 2.17). Suurem osa Läänemere

äriotstarbelistest kalavarudest ei ole praegu biomassi poolest heas seisundis ning paljude

kalavarude puhul teeb muret kalade suremus. Kalapüük põhjustab muutusi ka toiduvõrgus,

muudab populatsiooni suurust ja ealist jagunemist ning vähendab nii kalade kui ka teiste

mereorganismide paljunemis- ja vastupanuvõimet (HELCOM, 2021a).

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH aruanne. Alkranel OÜ, 2022-2023

38

Joonis 2.17. Elusressursside väljapüügi (sh taimede) poolt tekitatavad surved (Keskkonnaministeerium,

2019a).

Kalapüügi ja vesiviljeluse sotsiaal-majanduslik ülevaade on esitatud ptk-des 2.3.2 ja 2.3.3.

Eesti mereala keskkonnaseisundi hindamisel (Keskkonnaministeerium, 2019a) anti hea

keskkonnaseisundi hinnangud lähtuvalt tööndusliku püügi tulemusel looduslike liikide

väljapüügist või suremusest/vigastatusest. Hinnatud kaladest (räim, kilu, lest, ahven, koha,

lõhi) olid heal tasemel vaid avamere kevadkuduräime kalastussuremus ja lesta kutselise

kalapüügi saagi biomassi suhe seirepüügi biomassis (joonis 2.18). Teiste näitajate järgi ei olnud

hea seisund saavutatud. 2021. a seisuga on lesta arvukus tervikuna Eesti territooriumil siiski

madalseisus ja seda ebasoodsa hüdroloogilise situatsiooni tõttu Läänemere keskosa süvikutes,

selle paranemine saab võimalikuks peale hüdroloogiliste tingimuste paranemist (TÜ Eesti

Mereinstituut, 2022a). TÜ Eesti Mereinstituut (2022b) kohaselt on Liivi lahe räime varud

võrreldes Läänemere teiste piirkondade räimevaruga viimastel aastakümnetel olnud paremas

olukorras. Lühiperspektiivis sõltub Liivi lahe räimevaru olukord ja saakide perspektiiv 2017-

2020. a põlvkondadest, millest kaks: 2017. ja ka 2019. põlvkonnad on arvukad. Ka 2022-2023.

a kilusaagid ja biomass põhinevad peamiselt 2017-2019. a. põlvkondadel, millest esimeste

arvukus on alla ja viimase oma üle pikaajalise keskmise.

Harrastuspüügi mõju kohta hinnang puudub, kuid selle mõju on ilmselt väiksem kui

töönduspüügil.

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH aruanne. Alkranel OÜ, 2022-2023

39

Joonis 2.18. Töönduspüügi kalastussuremust iseloomustavad indikaatorid ja hinnangud

(Keskkonnaministeerium, 2019a).

2018. a keskkonnaseisundi hindamisel hinnati ka juhuslikust kaaspüügist tingitud merelindude

ja hüljeste suremuse määra, kuid olemasolevad andmed ei olnud piisavalt usaldusväärsed,

mistõttu ei saanud linnustikuandmeid kasutada kaaspüügist tingitud suremuse määra

liigipõhiseks hindamiseks. Siiski on alust oletada, et tegemist on mitmele liigile olulise

surveteguriga. Kaaspüügi vähendamise vajadusele on tähelepanu juhitud ka TÜ Eesti

Mereinstituut (2022) töös, kus tuuaks välja: kindlustamaks, et juhuslikust kaaspüügist tingitud

suremuse määr lindude ja imetajate liikide kohta Eesti merealadel oleks nende liikide jaoks

ohutul tasemel, nii et nende asurkondade pikaajaline elujõulisus on tagatud (MSRD, 2017) on

vajalik kasutusele võtta meetmeid, mis aitaksid lindude ja imetajate kaaspüüki vähendada.

Hüljeste, eeskätt hallhülge puhul on näidatud, et väga tõhus meetod hüljeste kaaspüügi ja

kalandusmõju vähendamiseks on akustiliste „hülgepeletite“ kasutuselevõtt. Seega on vajalik

tulevikus suurendada hülgepeletite ning püünistes (eelkõige mõrdades) hüljeste suremust

vähendavate meetmete rakendamist Eesti merealadel. Kaaspüügi vähendamise vajadus on

seatud eesmärgiks ka Läänemere tegevuskavas (2021. aasta uuendatud väljaanne).

2.2.7 Merepõhja häirimine ja selle kadu

Merepõhi on oluline faktor mereelustiku bioloogilise mitmekesisuse ning eluks vajalike

ressursside näol. Inimtegevuse tagajärjel võidakse sealset struktuuri muuta, sellisteks

tegevusteks on veealune kaevandamine, teatud kalandusvõtted, reostamine, võõrliikide

sissetoomine jmt. Teatud tegevused mõjutavad merepõhja otseselt, kuid teised mõjuvad

kaudselt (nt vee läbipaistvuse vähendamine), seejuures on ühed tegevused püsivad, teised

ajutised. Viimaste andmete kohaselt (2011–2016) on Läänemere algsest looduslikust

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH aruanne. Alkranel OÜ, 2022-2023

40

elupaigast alla 1% kadunud, kuid umbes 40% on häiritud (HELCOM, 2018a; European

Commission, 2021f).

Laevanduse, kalapüügi ja teiste tegevuste kõrvalt on merepõhja häirivaks teguriks ka ohtlike

objektide uputamine merre (nt merre heidetud laskemoon, lahinguvahendid) ja

kütust/lõhkeaineid sisaldavad laevavrakid. Selliste tegevuste käigus võib erituda ohtlikke

aineid, mistõttu on selliste objektide näol tegemist saasteallikatega. Samuti kujunevad need

füüsilisteks takistusteks merepõhjas, mis seavad ohtu ka merel töötavad inimesed (HELCOM,

2021a). Laevavrakkide temaatikat on käsitletud ka peatükis 2.3.5.

Eesti mereala keskkonnaseisundi hindamisel (Keskkonnaministeerium, 2019a) lähtuti

merepõhja otsese füüsilise häiringu ruumilisest levikust ja pindalast. Selleks summeeriti

kõikide merepõhja häirivate tegevuste (süvendamine, kaadamine, kaevandamine, punavetika

traalimine ning rajatised) pindalad. Merepõhja füüsilist häiringut võib pidada heas

keskkonnaseisundis olevaks, sest kõigi elupaigatüüpide häiritud pindala osakaal on väiksem

tinglikust künnisest 10% (joonis 2.19). Kuid on oluline tähelepanu juhtida, et laiade madalate

lahtede elupaigatüübi puhul jääb häiritud ala osakaal napilt alla künnise, kuid seejuures pole

hinnangu usaldusväärsus kõrge. Sellegipoolest ei ole põhjust pidada merepõhja häiringut Eesti

mereseisundi oluliseks kahjustajaks. Hea keskkonnaseisund oli saavutatud ka eelmisel

hindamisperioodil (2012).

Joonis 2.19. Kahjustatud merepõhja elupaigatüübi ulatust iseloomustavad indikaatorid ja seisundi

hinnangud (Keskkonnaministeerium, 2019a).

Merepõhja füüsilise kao hindamiseks kirjeldati Eesti mereala keskkonnaseisundi hindamisel

(Keskkonnaministeerium, 2019a) loodusliku merepõhja füüsilise kao ruumilist levikut ja

pindala, milleks summeeriti kõikide selliste tegevuste ja rajatiste (sadamad, tammid, kaablid,

süvendamised, kaadamised ja rannikukaitse rajatised) pindalad, mille tulemusel on aset leidnud

loodusliku merepõhja füüsiline kadu. Kõigi hinnatud elupaigatüüpide kao pindala osakaal jääb

oluliselt alla hea keskkonnaseisundi tingliku künnise – hävinud kuni 5%, mistõttu ei ole

merepõhja otsene füüsiline kadu Eesti mereala seisundit kahjustavate tegurite seas olulisel

kohal (joonis 2.20). Merepõhjale avaldatav surve oli seejuures valdavalt heal tasemel ka

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH aruanne. Alkranel OÜ, 2022-2023

41

eelmisel hindamisperioodil (2012), kuid vahepealse indikaatorite uuenemise tõttu on

üksikasjalik võrdlus perioodide vahel raskendatud.

Joonis 2.20. Inimtegevuse tõttu hävinud elupaigatüübi osakaalu iseloomustavad indikaatorid ja

seisundi hinnangud (Keskkonnaministeerium, 2019a).

Hüdrograafiliste tingimuste muutuste puhul iseloomustati muutuste ruumilist levikut ja

pindala, võttes arvesse sadamarajatised ja Väikese väina tamm. Muutuste hindamiseks seoti

hüdrograafilised muutused konkreetsete elupaikadega (joonis 2.21). Hüdrograafilised

muutused ei ole oluliseks ohuks Eesti merekeskkonnale, sest kõigi hinnatud elupaigatüüpide

hüdrograafiliselt muudetud pindala osakaal on väiksem tinglikust künnisest 10%. Mereala

eelmisel seisundi hindamisel (2012) hüdrograafilistele tingimustele hinnangut ei antud,

mistõttu pole võimalik võrrelda ka toimunud muutusi.

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH aruanne. Alkranel OÜ, 2022-2023

42

Joonis 2.21. Püsivate hüdrograafiliste muutuste poolt kahjulikult mõjutatud põhjaelupaiga ulatust

iseloomustavad indikaatorid ja vastavad hinnangud (Keskkonnaministeerium, 2019a).

2.2.8 Väikese väina tamm

Väike väin on Saaremaa ja Muhu vaheline madal mereala, mis on ühtlasi määratud Väikese

väina hoiualaks, kaitsmaks erinevaid elupaiga-, taime- ja linnuliike. Muuhulgas kuulub väin ka

Natura 2000 võrgustikku (Väikese väina loodusala, Väinamere linnuala). Väike väin on

elupaigaks paljudele kalaliikidele, hüljestele ja lindudele, seejuures mitmed veelinnud

kasutavad madalat väina, lähedasi rannaniite ja laidusid rändel vahepeatuseks ning toidu

otsimiseks. Väikese väina tamm valmis 1896. aastal ning on senini olnud tõenäoliselt Väikese

väina looduskeskkonna tugevaks mõjutajaks, kuna tammil on blokeeriv mõju ning see eraldab

Liivi lahe ja Väinamere veemasse (Tallinna Tehnikaülikool, 2021b).

Tallinna Tehnikaülikooli poolt viidi 2021. aastal läbi Väikese väina silla alternatiivide mõju

uuring, mille tulemusena leiti, et Väikese väina tamm on olulise negatiivse keskkonnamõjuga

objekt, mh muudeti tammi rajamisega oluliselt väina hüdrodünaamilist režiimi. Tammi

rajamisega suleti mereala väina läbivatele hoovustele ja ainevahetusele ning vähendati

lainetust, mistõttu on tammi lähedal toimunud setete kuhjumine, sh orgaanilise sette

kogunemine. Tammi lähedal on vees ja settes kõrged üldlämmastiku kontsentratsioonid, mis

tõenäoliselt on tingitud tammi olemasolust. Mh on tamm rändetakistuseks kaladele.

Maismaatranspordi mõju avaldub tammiäärsete setete ohtlike ainete sisalduses, kuid

kontsentratsioonid on valdavalt alla siht- ja piirväärtuste.

Eesti merestrateegia meetmekava ühe meetmena on ette nähtud Väikese väina maanteetammi

avade rajamine veevahetuse parandamiseks ja väina avamiseks kalade rändeteena, mille mõju

Tallinna Tehnikaülikooli 2021. aasta uuring hindas. Mõjuanalüüsist nähtus, et avade rajamise

mõju merekeskkonnale ja sotsiaal-majanduslikule keskkonnale oleks positiivne. Mh esineks

positiivne mõju veemasside jaotusele, tõenäoliselt väheneksid pikemal perioodil üldainete

(lämmastik ja fosfor) keskmised kontsentratsioonid, väheneb hapnikuvaegus külmemal

perioodil, läbi veevahetuse parendamise ja hüdrodünaamilise aktiivsuse osalise taastamise läbi

avaldub positiivne mõju põhjaelustikule ning avanevad ka kalade rändeteed. Vähene

potentsiaalne negatiivne mõju Väikese väina hoiualale võib avade rajamisel mõnevõrra

suureneda läbi mõnevõrra suurenenud väikealuste liikluse piirkonnas, kuid avade rajamise

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH aruanne. Alkranel OÜ, 2022-2023

43

positiivne mõju merelistele elupaikadele kaalub üle negatiivse mõju. Eelnevat arvesse võttes

on avade rajamine rannikumere keskkonnaseisundi parandava meetmena soovituslik.

2.2.9 Kliimamuutused

Peamine Eesti kliimat mõjutav tegur on riigi geograafiline asend ning mh piirnemine

Läänemerega, mis talvel rannikupiirkonda ja saari soojendab ning kevadel jahutab.

Keskkonnaagentuuri poolt koostatud (2015) Eesti tuleviku kliimastsenaariumite kohaselt

suureneb Läänemere pinna temperatuur aastateks 2071–2100 2,9 °C võrreldes perioodiga

1961–1990, seejuures on soojenemine kõige märgatavam Soome lahes. Läänemere veetaset

mõjutavad lisaks maailmamere tasemele jääaja järgne maapinna taseme tõus, muutused tuule

kiiruses ja suunas, merevee soolsuses ja temperatuuris, mh oleks veetaseme kõrguse suurimad

muutused Soome lahes ja Riia lahes (6–8 cm).

Kliimamuutuste mõju on Läänemeres nähtav juba praegu – vee temperatuur tõuseb, jääolud

halvenevad ning aastane keskmine sademete hulk Läänemere põhjapoolsel alal suureneb.

Muutused tuule kiiruses (eriti tormituulte tugevnemine) ja suunas (läänetuulte osatähtsuse

kasv) koos jääkatte ajalise kestuse vähenemisega avaldab mõju kuhje- ja kulutusprotsessidele

Lääne-Eesti ja saarte randades, suurendades ka üleujutuste riske. Kõik need muutused

mõjutavad merd, selle ökosüsteeme ning ökosüsteemiteenuseid ning mh ka inimtegevust (nt

kalandust). Muuhulgas mitmed talvituvad linnuliigid jäävad talvituma varasemast põhjapoole

ning samuti on suurenenud soojemat vett eelistavate kalade hulk meres. Täpsem ülevaade on

antud tabelis 2.1.

Tabel 2.1. Läänemere piirkonna kliimamuutuste parameetrid, hetke- ning tulevikuseis (HELCOM,

2021b)

Parameeter Hetkeolukord Tulevik

Otsesed parameetrid

Õhutemperatuur Läänemere piirkonnas on

õhutemperatuur tõusnud

rohkem kui maailmas

keskmiselt. Suurim tõus on

toimunud kevadperioodil.

Õhutemperatuur tõuseb

veelgi, sajandi lõpuks

hinnanguliselt 1,4–3,9 °C.

Tõus on suurem põhjapool.

Veetemperatuur Territoriaalmeredest on

Läänemere veetemperatuur

tõusnud kõige rohkem,

seejuures perioodil 1990–

2018 +0,59 °C kümne aasta

kohta.

Ülemaailmselt tõuseb

veetemperatuur järjest

rohkem, seejuures tõuseb

Läänemere pinnavee

temperatuur sajandi lõpuks

1,1–3,2 °C võrreldes

perioodiga 1976–2005.

Olenemata palju sajandi

lõpuks veetemperatuur

tõuseb, ületab pinnavee

temperatuur looduslikku

muutlikkust.

Õhuringlus Viimasel sajandil puuduvad

olulised trendid Põhja-Atlandi

NAO suure tõenäosusega

näitab endiselt suurt

varieeruvust ning on

võimalik, et pöördub

natukene rohkem positiivse

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH aruanne. Alkranel OÜ, 2022-2023

44

Parameeter Hetkeolukord Tulevik

ostsillatsiooni (NAO)1 osas,

Atlandi mitmeaastakümne

ostsillatsioon (AMO)2 on

üleminekul negatiivsesse

(jahedamasse) faasi.

faasi poole, mis kätkeb endas

tihedamini esinevaid niiskeid,

kuid pehmeid talvesid. AMO

on kliimamuutuste osas väga

tundlik.

Jääolud Viimase 100+ aasta jooksul on

jääkatte esinevus ja kestvus

vähenenud pea 30% võrra.

Jääkatte esinevus väheneb

6400–10 900 km2 võrra

aastakümne kohta, suure

tõenäosusega vähenevad ka

jää paksus ning jääkatte

kestvus.

Päikesekiirgus Pilvisus on vähenenud ning

esinevad küll nõrgad, aga

olulised negatiivsed trendid

(0,5–1,9% kümne aasta kohta).

Tuleviku muutused pole

kindlad, kuid mudelid

näitavad kerget

päikesekiirguse kasvu

Läänemere piirkonnas.

Vee soolsus Statistiliselt olulised trendid

puuduvad, kuid alates

1980ndatest on Läänemere

põhjaveekihi soolsus

suurenenud ning pinnaveekihi

soolsus vähenenud.

Erinevate faktorite tõttu pole

praegu võimalikke tugevaid

muutusi tuvastatud.

Vee kihistumine Suur osa Läänemere veest on

kihistunud.

Teoreetiliselt esineb veel

suurem vee kihistumine, kuid

lõpptulemus on tingitud

pinnaveekihi soojenemisest

ning magevee ning soolase

vee sissevoolu kogustest.

Sademed Sademete hulk on

talveperioodil suurenenud.

Kogu sademete hulk

suureneb, mh eelkõige

talveperioodil (põhjapool).

Jõgede vee vooluhulk 20. sajandi jooksul on

vooluhulk talvel suurenenud

ning kevadel vähenenud.

Läänemere põhjapoolsel alal

on suurenenud vooluhulk

tingitud õhutemperatuuri ning

sademete hulga tõusust.

Õhutemperatuuri soojenedes

eeldatakse 2–22%-list

vooluhulga suurenemist

(eelkõige põhjapool).

CO2 süsteem Läänemeri toimib suvel CO2

vastuvõtjana ning talvel

emiteerijana. Eutrofeerumisest

tingituna on suurenenud

orgaanilise aine tootmine ning

Atmosfääri CO2

kontsentratsiooni tõus on üks

peamisi merevee CO2-

süsteemi mõjutajaid ning

ookeanide hapestumise

1 Põhja-Atlandi ostsillatsioon (NAO) on õhurõhu vastandmärgilised kõikumised Islandi miinimumi ja Assoori

maksimumi vahel, vastavat õhurõhuvahet väljendatakse NAO indeksina. Õhurõhukõikumised määravad

läänevoolu tugevuse Atlandi ookeani põhjaosast Euroopa põhjaossa. 2 Atlandi mitmeaastakümne ostsillatsioon (AMO) kirjeldab teoreetiliselt Põhja-Atlandi ookeani pinnavee

temperatuuri varieeruvust mitme aastakümne vältel.

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH aruanne. Alkranel OÜ, 2022-2023

45

Parameeter Hetkeolukord Tulevik

remineraliseerumine, mis on

suurendanud ka vee pH taseme

kõikumisi.

põhjustajaid. Muutused

avaldavad mõju ka

veeorganismidele, mõju

ulatuse ja suuna osas on

praeguste teadmiste juures

aga palju teadmatust.

Toitainete hulk Läänemerre jõudvate

toitainete (sh lämmastiku)

kogused on alates 1980ndatest

oluliselt vähenenud.

Lämmastiku emissioonide

hulk on vähenenud alates 21.

sajandi algusest, kuid fosfori

osas on kogused ja trendid

ebakindlad.

Projektsioonide kohaselt

suureneb läbi jõgede

Läänemerre jõudvate

toitainete hulk just

Läänemere põhjapoolsel alal.

Seejuures omavad suure

tõenäosusega maismaalt pärit

toitained suuremat mõju kui

kasvuhoonegaasid.

Merevee tase Läänemere põhjapoolses osas

on maapinna tõus suurem kui

keskmine merevee taseme

tõus.

Tugevate tuulte poolt

põhjustatud erakorralised

üleujutused ohustavad

eelkõige madalaid

rannikualasid.

Merevee taseme tõus

kiireneb. Pikaajaline, jääaja-

järgsest kerkest tingitud

suhteline meretaseme languse

trend asendub

kliimamuutuste tõttu

tõusutrendiga.

Tuul Pikaajalised trendid puuduvad. Projektsioonide kohaselt

suureneb tuule kiirus sügisel

ning väheneb kevadel.

Tuulekiirus võib suureneda

aladel, mis pole enam jääga

kaetud.

Läänetuulte

esinemissageduse kasv.

Lained Pikaajalised trendid puuduvad. Muutused lainekõrguste osas

on otseselt seoses tuule

muutustega. Projektsioonide

kohaselt võib aastaks 2100

lainete kõrgus olla

suurenenud 5% võrra

eelkõige Läänemere põhja- ja

idaosas.

Setted Läänemere põhjapoolsetes

rannikupiirkondades on

täheldatud kuni +9 mm

maapinna tõusu aastas ning

tänu liikuvatele setetele on

lõuna- ja idapoolsed

Mereveetase tõuseb ning

sellega kaasneb ka

suurenenud setete liikumine

rannikualadel. Muutuste määr

sõltub mereveetaseme tõusust

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH aruanne. Alkranel OÜ, 2022-2023

46

Parameeter Hetkeolukord Tulevik

rannikupiirkonnad

haavatavamad lainete ja tuule

suhtes.

ning tormide tihedusest ja

trajektoorist.

Kaudsed parameetrid: ökosüsteem

Hapnik Rannikuvetes on

hapnikutingimused kohati

paranenud, kuid

hapnikuvaegus on siiski

Läänemeres oluline probleem.

Merevee soojenemise tõttu

võivad hapnikutingimused

veelgi halveneda, võimalikud

muutused on peamiselt seotud

merre jõudvate toitainete

kogustega.

Mikroobid Pikaajalised trendid puuduvad,

kuid pinnavee soojenemisega

on laienenud Vibrio spp.

bakteri levimisalad.

Intensiivistuvad bakteriaalselt

toimuv orgaanilise aine

muundumine, CO2 tootmine

ning hapniku kasutus.

Põhjaelustik Viimaste aastakümnete

jooksul on põhjaelustik

kõvasti muutunud

temperatuurist, vee soolsusest,

hapnikutingimustest ning

sademete hulgast tingituna.

Olenevalt liigist, võib

põhjaelustik muutuda

oluliselt. Mõjutavateks

faktoriteks on temperatuuri

tõus, sademete hulk, merevee

tase, hapnikutingimused jms.

Ranniku- ja rändkalad Kõrgem veetemperatuur on

ühelt poolt parandanud

kudemistingimusi, kuid soojad

talved ning halvenenud

jääolud on teiselt poolt

tingimusi osadel liikidel ka

halvendanud.

Paranevad tingimused

kevadise kudeperioodiga

liikidele ning halvenevad

sügisese kudeperioodiga

liikidele. Veetemperatuuri

muutudes võivad esineda

muutused väiksemate kalade

suuruses.

Avamere ja merepõhja kalastik Suurenenud temperatuuri ja

hapnikuvaeguse tõttu on

kalade paljunemine ning nende

toitumisalad vähenenud, mh

ka toidu kvaliteet.

Parameetrite muutused

mõjuvad kalaliikidele

erinevalt, mh võib

kudeperiood varasemaks

nihkuda, kalade suurus

muutuda jmt.

Merelinnud Talvitusalad on nihkunud

rohkem põhjapoole,

kevadränded algavad varem.

Merelinnud on mõjutatud ka

kliimatingimustest väljaspool

Läänemere piirkonda.

Talvitusalad nihkuvad veel

rohkem põhjapoole,

mereveetaseme tõus ja

suurenenud erosioonioht

vähendavad pesitsusalasid

ning paljunemisvõimalusi.

Mereimetajad Jääolude halvenemise tõttu on

viigerhüljeste (vähemal määral

ka hallhüljeste) paljunemine

vähenenud.

Jääolud halvenevad veelgi

ning seega halvenevad ka

mereimetajate tingimused.

Võõrliigid Kliimamuutused võivad olla

soosivad võõrliikidele.

Temperatuuri tõusu ning vee

soolsuse vähenemise tõttu

võib võõrliikide levik ja kasv

suureneda.

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH aruanne. Alkranel OÜ, 2022-2023

47

Parameeter Hetkeolukord Tulevik

Merekaitsealad Kliimamuutused mõjutavad

nii elupaiku kui liike. Nt

pehmed talved ning

halvenenud jääolud piiravad

viigerhüljeste

paljunemisvõimalusi.

Jääolude halvenemise,

veetaseme tõusu, erosiooni

ning üleujutuste tagajärjel

võivad osad merekaitsealad

kaotada oma senise

funktsiooni.

Toitainete kontsentratsioonid ja

eutrofeerumine

Kliimamuutustest tingitud

lämmastiku ja fosfori mõjutusi

ei saa selgelt määratleda, kuid

eutrofeerumise tagajärjel on

madalad ning piiratud

veevahetusega piirkonnad

vastuvõtlikumad

hapnikuvaegusele.

Merre jõudvate toitainete

koormuste muutused

mõjutavad merevee toitainete

kontsentratsioone. Merevee

soojenemisega võib

suureneda põhjakihtides

hapnikuvaegus.

Sinivetikate vohamisalad

suurenevad.

Ökosüsteemi toimimine Viimastel aastakümnetel on

„veeõitsengud“ muutunud

järjest sagedasemaks, mille

tagajärjel on halvenenud ka

ökosüsteemi toimimine.

Veetemperatuuri tõustes võib

suureneda

primaarproduktsioon.

Kui merre jõudvate toitainete

hulk ei vähene, jätkuvad

olulised muutused

ökosüsteemis.

Kaudsed parameetrid: inimkasutus

Tuulepargid Kliimatingimused ei mõjuta

tuuleparkide rajamist.

Kliimaeesmärkide täitmiseks

on oluliselt tarvis suurendada

tuuleparkide mahtu ja

tootlust, mis omakorda eeldab

põhjalikke

keskkonnaanalüüse, võttes

arvesse erinevaid aspekte.

Rannikukaitse Järjest enam mõistetakse, et nn

raskete ehitiste rajamine

rannikukaitse eesmärgil pole

jätkusuutlik.

Rannikukaitse strateegiad

peavad arvestama

kliimamuutustega.

Mereveetaseme tõusuga

kaasnevad erosioonioht ja

setete kuhjumine, mis

omakorda suurendavad

kulutusi rannikukaitseks.

Laialdasem innovatiivsete

lahenduste (nt laiad

liivaribad, märgalad,

haljastusega kombineeritud

rannikukaitse rajatised jms)

kasutamine on vajalik.

Laevandus Viimaste aastakümnete

jooksul on laevade suurused ja

kogused Läänemerel

kasvanud.

Projektsioonide kohaselt

suureneb kaubalaevade

aastane hulk 2,5% ning

reisilaevade hulk 3,9%.

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH aruanne. Alkranel OÜ, 2022-2023

48

Parameeter Hetkeolukord Tulevik

Vähem jääd tähendab

väiksemat vajadust

jäälõhkumise järele, samas on

jää liikuvam. Tugevamad

tuuled ja suuremad lained

võivad soodustada laevade

jäätumist.

Turism Temperatuuri tõusust tingituna

on suurenenud Euroopa

põhjapoolsemaid

rannikupiirkondi külastavate

turistide hulk, kuid see-eest on

turistide arv vähenenud

talveperioodil.

Läänemere põhjapoolsem

piirkond on turistidele

ahvatlevam piirkond.

Kalastus Traalpüügiaeg on kohati

muutunud varasemaks, kuid

jääpüük on halvenenud

jääolude tõttu vähenenud.

Traalpüügiaeg Läänemere

põhjapoolses piirkonnas

pikeneb, jääpüügiaeg

väheneb veelgi.

Vesiviljelus Kalaliigid pole vee soolsuse

muutustest tõenäoliselt

mõjutatud, kuid on mõjutatud

merre jõudvatest toitainetest.

Soojem veetemperatuur

suurendab võimalusi erinevate

kalaliikide kasvatamiseks.

Merekarbid ning -vetikad on

mõjutatud nii soojemast veest

kui ka väiksemast soolsusest.

Igasugune temperatuuritõus,

koosmõjus suurenenud vetika

kogustega, omab mõju

vesiviljelusele. Vesiviljelust

on võimalik kombineerida

meretuuleparkidega.

Süsiniku talletamine Põhjalikud teadmised

puuduvad, kuid on täheldatud,

et kliimamuutuste ja

inimtegevuse koosmõjul on

negatiivne efekt

ökosüsteemide süsiniku

talletamisel.

Kliimamuutustest tingituna

negatiivsed mõjutused

suurenevad, kuid

potentsiaalselt on õigete

meetmete kasutamisel

võimalik parandada 2050.

aastaks mereökosüsteemide

toimimist.

Mere ja ranniku

ökosüsteemiteenused

Kultuuriliste

ökosüsteemiteenuste ja

turismi/rekreatsiooni vahel

puuduvad kindlad

trendid/seosed

kliimamuutustega.

Kultuuriliste

ökosüsteemiteenuste

kasutusaeg pikeneb.

Hobikalanduse (eelkõige

jääpüügi) võimalused

vähenevad.

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH aruanne. Alkranel OÜ, 2022-2023

49

2.3 Sotsiaal-majanduslik keskkond

2.3.1 Taristu

Sadamaregistri andmetel on Eestis 230 sadamat (Sadamaregister, 2022), enamus neist asub

rannikumeres ning madalad veeolud, liikuvad setted ja vahelduv ilmastik loovad iga sadama

asukohale oma eripära ning tehnilised nõudmised. Eesti rannikumere üldkasutatavate

laevateede pikkuseks on 527 km, millele lisandub rannikumere ja sisevete sissesõiduteed 165

km ulatuses. Eesti mereala ja laevatatavad siseveed on tähistatud 1522 navigatsioonimärgiga

(Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2021). Üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-

T võrgustiku) välja arendamiseks on määratletud 329 võtmesadamat, millede eelisarendamine

peaks tagama toimiva sadamavõrgustiku. Eestist kuuluvad TEN-T üldisesse võrgustikku

Muuga sadam, Paldiski lõunasadam, Paljassaare sadam, Vanasadam, Sillamäe sadam, Pärnu

sadam, Heltermaa-Rohuküla ja Virtsu-Kuivastu sadamad.

Meretransport kogu Euroopa Liidus omab suurt osakaalu ning tähtsust majanduse toimimiseks

– 77% Euroopa rahvusvahelisest kaubandusest ning 35% EL sisekaubandusest toimub meritsi

(joonis 2.22). Kuigi merekaubandus omab arvestatavat majanduslikku ning sotsiaalset kasu,

siis avaldab see ka mõju keskkonnale ning inimeste tervisele. Laevandust peetakse

transpordiviisidest üheks keskkonnasõbralikumaks (nt madal CO2 heide lähtuvalt läbitud

vahemaast ning kauba raskusest; kasvuhoonegaaside koguheide EL-s 13,5%), kuid

sellegipoolest on avaldunud mõju õhu ja vee kvaliteedile ning mere ja jõesuudmete

bioloogilisele mitmekesisusele. Samuti on meretranspordi tõttu enam kui kahekordistunud

veealuse müra tase ning pooled sissetoodud võõrliikidest Euroopa meredesse on toodud

meretranspordiga (European Environment Agency ja European Maritime Safety Agency,

2021).

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH aruanne. Alkranel OÜ, 2022-2023

50

Joonis 2.22. Läänemere laevaliikluse tihedus 2016. a seisuga, arvestades kõiki laevatüüpe (HELCOM

BASEMAPS, 2022).

2.3.2 Kalapüük

Eesti kalurid püüavad suurema osa kalasaagist Läänemerest, seejuures toimub rannapüük

merel 12 meremiili ulatuses või kuni 20 m samasügavusjooneni. Majanduslikult tähtsamateks

ranna- ja traalpüügi liikideks on kilu, räim, ahven, koha, meritint, lest, tuulehaug, särg,

hõbekoger ja vimb (tabel 2.2) (Keskkonnaministeerium, 2019a).

Tabel 2.2. Kalapüük Läänemerel kokku (tonnides) (Statistikaamet, 2022).

Kalaliik 2015 2016 2017 2018 2019 2020

Räim 32317,48 33768,70 35152,67 34726,05 32832,69 28607,97

Kilu 23953,57 23686,94 26545,95 29625,55 30649,16 24309,73

Ahven 1522,82 1373,55 1290,55 1136,73 979,16 748,68

Tint 435,24 699,43 410,60 425,24 623,99 964,06

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH aruanne. Alkranel OÜ, 2022-2023

51

Kalaliik 2015 2016 2017 2018 2019 2020

Muu kala 134,55 194,23 250,43 241,42 244,28 326,45

Lest 239,34 200,61 186,53 168,90 149,66 175,92

Nurg / Särg 124,84 140,04 119,58 132,55 158,25 183,41

Tuulehaug 115,94 70,00 176,76 74,87 130,09 126,67

Vimb 92,93 73,43 88,01 97,33 118,71 80,46

Koha 83,02 106,71 56,08 65,96 52,14 20,04

Haug 51,79 41,61 40,36 68,07 76,31 76,91

Säinas 15,97 26,95 35,76 49,09 50,42 48,11

Emakala 0,91 0,31 68,33 69,42 30,75 34,77

Tursk 182,62 1,92 0,87 0,98 1,86 1,41

Siig 19,49 18,27 16,20 17,39 16,21 25,24

Forell 16,20 20,06 17,47 16,62 17,05 17,13

Lõhe 5,59 6,83 8,89 8,15 8,44 10,77

Latikas 8,23 6,61 7,63 9,44 8,85 6,28

Luts 5,09 3,82 3,16 2,25 2,02 1,25

Angerjas 0,84 0,79 0,69 0,50 0,98 1,52

Jõesilm 0,21 0,09 0,12 0,08 0,13 0,04

KOKKU 59326,67 60440,89 64476,64 66936,58 66151,14 55766,85

Soome lahes on rannapüügil peamisteks püügivahenditeks mõrd ja nakkevõrk ning nendega

püütakse kõige rohkem räime. 2020. aastal oli Soome lahest kogusaak 1306 tonni, ületades

eelneva aasta püüki ning ajavahemiku 2007–2020 keskmist väljapüüki. Saaremaa ja Hiiumaa

avamerepoolsel rannikul kasutatakse kalapüügiks nakkevõrku, mõrda, noota ja väga vähesel

määral ka õngejada. Varem kasutati õngejada peamiselt angerjapüügil, kuid angerjavaru

madalseisu tõttu on püügiriista osatähtsus vähenenud. 2020. aastal püüti Avameres kõige

rohkem lesta, seejuures ületas kogu väljapüük Saaremaa ja Hiiumaa avamerepoolsel rannikul

mõnevõrra ajavahemiku 2007–2020 keskmist. Väinameres püütakse kala enamjaolt

nakkevõrgu ja mõrraga ning õngejada ja nooda osatähtsus on seal väike, seejuures on saagis

ülekaalus mageveekalaliigid. Viimastel aastatel kasvanud mõrra osakaal väljapüügil näitab

suure tõenäosusega püügikoormuse kasvu, kuid saak ei ole suurenenud püügikoormuse tõttu

tõenäoliselt jätkusuutlik. Liivi lahes (v.a Pärnu laht) on levinumateks püügivahenditeks

nakkevõrk ja mõrd, vähemal määral kasutatakse ka noota ja õngejada, seejuures on viimastel

aastatel enim püütud räime ja ahvenat. 2020. aasta kalasaak oli Liivi lahes viimase aja

väikseim, mille peamiseks põhjuseks oli kehv räimesaak. Pärnu lahes kasutatakse

püügivahendina nii nakkevõrku, mõrda, noota kui ka õngejada, viimastel aastatel on enim

püütud räime ja ahvenat. Püügimahult ja saagi väärtuselt on Pärnu laht vaieldamatult aga Eesti

tähtsaim rannakalanduspiirkond. Pärnu lahe kalasaak on viimastel aastatel suures ulatuses

kõikunud, seejuures jäi 2020. aasta kogusaak ajavahemiku 2007–2020 keskmisest allapoole.

Kogusaagi suurust mõjutavad kõige rohkem massliigid räim ja meritint, neid mitte arvestades

oli kalasaak 2020. aastal üle keskmise (Kalanduse Teabekeskus, 2021).

2020. aasta seisuga tegutses Eestis 71 ettevõtet, kelle põhitegevusala oli kala, vähilaadsete ja

limuste töötlemine ja säilitamine.

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH aruanne. Alkranel OÜ, 2022-2023

52

2.3.3 Vesiviljelus

2020. aastal oli vesiviljelustootjana registreeritud 48 tegutsevat ettevõtet, mis tegelevad kala ja

jõevähi kasvatusega (Kalanduse Teabekeskus, 2021). Kõige rohkem kasvatatakse Eestis

vikerforelli inimtoiduks. Eesti turu väikese mahu tõttu ei toimu kalamarja tootmist kaubakala

kasvatamiseks. Suurem osa Eesti kalakasvatuse toodangust tuleb aga mageveekasvandustest

(Tartu Ülikool Eesti Mereinstituut, 2020b).

2018. aastal alustati Eestis taas kalade kasvatamisega sumpades. OÜ Redstorm tegi algust

vikerforelli kasvatamisega Saaremaal Tagalahes ja alates 2019. aastast plaaniti kala kasvatada

maksimaalse juurdekasvuga 100 tonni. OÜ Redstorm esindajate sõnul 2019. a juurdekasv ka

100 tonnini ulatus. OÜ Redstorm kala müük ulatus 2019. a 121 tonnini. Põllumajanduse ja

kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 on seadnud eesmärgiks, et säästva

merevesiviljeluse arendamise strateegiliseks eesmärgiks on viia avamere vesiviljeluse maht

järgneva viie aasta jooksul 10 000 tonni juurdekasvuni aastas, lähtudes seejuures põhimõttest,

et asustusmaterjal kasvatatakse ette eelkõige maismaa kalakasvatustes.

Merekarpide kasvatamine toimub enamasti veesambas ja karbikasvanduste materjalidena

kasutatakse eri tüüpi hõljuvsubstraate. Eesti merealadel esineb sisuliselt vaid kaks olulisemat

substraatidele kinnituvat karbiliiki. Põhjalik kolme aastane keskkonnaseire Läänemere kõigis

kuues karbifarmis ei tuvastanud mitte mingis aspektis olulist negatiivset keskkonnamõju. Mõju

ei saa aga välistada väga suurte (pindala >1 km2) puhul, kuid nii suurte farmide loomine ei ole

Eestis veel realistlik ning loodushoiu mõttes mõistlik. Eesti mereala karpide toksiinide sisaldus

on väga madal, mistõttu võib saadusi kasutada inimtoiduks ja/või loomasöödana. Merekarpide

kasvatamine on Eestis tulemuslik, majanduslikult tasuv ning karbikasvandustega eemaldatakse

suuri koguseid toitaineid (Tartu Ülikool Eesti Mereinstituut, 2020b).

Läänemere magedamates osades, sh Eestis, ei ole veel alustatud majandustegevust

vetikaviljeluses ning üksikute eksperimentaalfarmide näol on tegemist valdkondliku

arendusfaasiga. Vetikatest sobivad vesiviljeluseks kõige paremini suurvetikad, kes kasvavad

väga kiiresti, kasutavad enim toitaineid ning suudavad ressursside pärast konkureerida teiste

liikidega. Perspektiivseteks vesiviljeldavateks suurvetikaliikideks Eesti oludes oleksid

põisadru (Fucus vesiculosus), agarik (Furcellaria lumbricalis), karevetikas (Cladophora

glomerata) ja rohevetikas (Ulva intestinalis). Hetkel on Eestis ainukeseks töönduslikult

kasutatavaks suurvetikaliigiks agarik, mida kogutakse kas rannikult või traalitakse merepõhjast

(Tartu Ülikool Eesti Mereinstituut, 2020b).

2.3.4 Sinimajandus

Sinimajandus on ookeanide, merede ja rannikutega seotud majandustegevus, mis loob

võimalusi inimeste paremaks toimetulekuks ja loob töökohti, säilitades samal ajal mere- ja

rannikuökosüsteemi tervist. Jätkusuutlik sinimajandus võimaldab ühiskonnal saada meredest

ja rannikupiirkondadest kasu, lastes samal ajal merekeskkonnal taastuda. Seetõttu tuleb

inimtegevusi hallata nii, et oleks tagatud veekogude tervis ja majanduslik elujõulisus. Euroopa

Liidus panustatakse sinimajanduse kasvule läbi erinevate mereressurside, avamere

tuuleparkide, tegevustega sadamas, meretranspordi ning mereturismiga. Perspektiivsete

sinimajanduse kasvu allikatena nähakse erinevaid taastuvenergiaressursse (nt laineenergia,

ujuvad päikesepaneelid jmt), ebatraditsiooniliste mereorganismide kasutamist (nt vetikad,

bakterid), soolade eemaldamist veest jmt (European Commission, 2021g).

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH aruanne. Alkranel OÜ, 2022-2023

53

Tallinna Tehnikaülikoolis on loodud ka sinimajanduse ja veeressursside uurimisrühm, kelle

eesmärk on läbi viia rannikupiirkondade ja veekeskkonna tootmistehnoloogiate ja tooraine

väärindamise arendustegevusi (Tallinna Tehnikaülikool Eesti Mereakadeemia, 2022).

2.3.5 Merekultuuripärand

Kultuurimälestiste registri andmetel on Eesti merealal kokku 106 veealust mälestist

(Kultuurimälestiste register, 2022). Veealuste mälestiste arvukaima osa moodustavad

laevavrakid (joonis 2.23), millest valdav osa on kaitse alla võetud arheoloogiamälestistena.

Laevahukukohad koosnevad laeva enda jäänustest, lastist, sisustusest, tarbeesemetest ja

meremeeste isiklikest asjadest, mis moodustavad vraki leiukohale iseloomuliku arheoloogilise

kultuurkihi. Lisaks veesõidukite vrakkidele on meres säilinud sadama- ja lautrikohad

(Muinsuskaitseamet, 2022).

Joonis 2.23. Vrakid Eesti merealal (Hüdrograafia Infosüsteem, 2022).

Veealuse mälestise kaitse peamiseks eesmärgiks on tagada selle säilimine oma algsel asukohal.

Seetõttu on oluline vähendada inimtegevusega kaasnevat negatiivset mõju ja vältida veealusel

mälestisel ja selle kaitsevööndis tegevusi (nt ankurdamine, traalimine, süvendamine, tahkete

ainete kaadamine ja hoolimatu sukeldamine), mis otseselt kahjustavad selle säilimist

(Muinsuskaitseamet, 2022).

Veealused mälestised kätkevad endas eripalgelisi haldamise, kaitsmise ja säilimise probleeme,

millede lahendamiseks kiitis Eesti Vabariigi Valitsus 2020. aasta oktoobris heaks UNESCO

veealuse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga ühinemise. Konventsioon jõustus Eesti suhtes

2.02.2021 (UNESCO Eesti rahvuslik komisjon, aprill 2022). Konventsiooni eesmärkideks ja

üldpõhimõteteks on mh (RT II, 24.11.2020, 1):

● tagada veealuse kultuuripärandi kaitse ja seda tõhustada;

● säilitada veealune kultuuripärand inimkonna hüveks;

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH aruanne. Alkranel OÜ, 2022-2023

54

● esimeseks valikuks enne veealusele kultuuripärandile suunatud tegevuse lubamist või

alustamist loetakse veealuse kultuuripärandi säilitamist in situ;

● ülestõstetud veealune kultuuripärand võetakse hoiule ning seda säilitatakse ja

hallatakse viisil, mis tagab pikaajalise säilimise;

● veealust kultuuripärandit ei kasutata ärieesmärgil;

● kultuuripärandi vaatlemise või dokumenteerimise eesmärgil toimuvat

vastutustundlikku ja säästvat juurdepääsu veealusele kultuuripärandile in situ

soodustatakse, et üldsus teadvustaks, hindaks ja kaitseks kultuuripärandit (v.a juhul, kui

juurdepääs on vastuolus kultuuripärandi kaitse ja haldamisega.

Veealusele kultuuripärandile suunatud tegevuse puhul tuleb mh töötada välja

keskkonnahoiupõhimõtted, mis on piisavad, et mitte häirida asjatult merepõhja ja

merekeskkonna elu (RT II, 24.11.2020, 1).

Teisalt võivad merepõhjas olevad vrakid kujutada keskkonnaohtu läbi võimaliku reostuse

tekkimise. Keskkonnaministeerium on regulaarselt tegelenud vrakkide keskkonnaohtlikkuse

hindamise ning võimaliku keskkonnariski maandamiseks tegevuste kavandamisega. Lisaks

Keskkonnaministeeriumile on keskkonnaohtlikkust uurinud ka Muinsuskaitseamet. Seejuures

on Makalu OÜ (2019) töös 20. sajandil uppunud vrakkide keskkonnaohtlikkuse analüüs

kokkuvõtvalt tõdetud, et kuna kütteõlisid hakati laialdasemalt kasutama alles 20. sajandi

alguses, siis võib julgelt öelda, et varem uppunud alused ei kujuta endast reostusohtu. Küll

aga võivad vrakkidele kinni jäänud võrgud ja traalid jätkata kalade, hüljeste ja teiste

veeloomade püüdmist. Samuti ei ole neil vrakkidel enamasti lõhkeaineid ega ohtlikku lasti.

Seetõttu on mõistlik esmajärjekorras pöörata tähelepanu 20. sajandil ja hiljem uppunud

laevadele. Õnneks on Läänemeri väga madala soolsusega (maailmas suuruselt teine madala

soolsusega veekogu ja madala hapnikusisaldusega, seetõttu säilivad vrakid meie vetes

harukordselt hästi. Kuid sellegipoolest pole nad kaitstud lagunemise vastu ja on ainult aja

küsimus, mil esimesed suuremad reostused toimuvad. Seega on vrakkide keskkonnaohtlikkuse

hindamise ja keskkonnariskide maandamiseks vajalike tegevuste välja töötamisega oluline

jätkata.

Lisaks ainelisele (sh veealusele) kultuuripärandile moodustab olulise osa merega seonduv

vaimne kultuuripärand (sh traditsiooniline rannaäärne eluviis jms; vt ptk 5.2.6).

2.3.6 Rahvusvaheline koostöö ning teadus- ja arendustegevus

Eesti on ühinenud kokku 33 merekonventsiooniga, millest 28 kuuluvad Ühinenud Rahvaste

Organisatsiooni (ÜRO) konventsioonide alla, 2 on piirkondlikud kokkulepped ning 3 on

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonid (Transpordiamet, 2021). Lisaks on

merekeskkonna kaitsmine (laevade põhjustatava merereostuse vältimise ja kontrollimise

parimal võimalikul tasemel) ÜRO allorganisatsiooni Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni

(IMO) asutamiskonventsiooni artikli 1 lõike a kohaselt IMO eesmärk globaalsel tasandil.

Läänemere kaitset korraldatakse koostöös Läänemere riikidega ning selleks on loodud

Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon (HELCOM) (Keskkonnaministeerium, 2022c).

Teadus- ja haridusasutustel on toetav roll, pakkudes merekeskkonnaga seonduvatele

ettevõtetele ja asutustele kompetentset personali ja aidates kaasa ettevõtetele innovatiivsete

lahenduste leidmisele ning rakendamisele, samuti arendades riigiteenuseid, näiteks

merekeskkonna seire ja prognoositeenuste arendamine. Lisaks pakuvad kompetentsi ka

valdkondlikul uurimisel (Kikas & Lips, 2018).

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH aruanne. Alkranel OÜ, 2022-2023

55

Eestis antakse merendusharidust kõikidel tasemetel. Eestis peamised aktiivselt tegutsevad

haridus- ja teadusasutused on Tallinna Tehnikaülikool ning selle konkreetsed allasutused

Meresüsteemide Instituut, Eesti Mereakadeema ja Kuresaare Kolledž, Tartu Ülikooli

Mereinstituut, Eesti Merekool, Revali Merekool (Kikas & Lips, 2018). Merendusega seotud

õpinguid viiakse läbi peamiselt Tallinna Tehnikaülikoolis ning kalandusega seotud erialasid

saab õppida Eesti Maaülikoolis ja Tallinna Tehnikaülikoolis (Haridusportaal, 2022). Peamistes

ülikoolide alla kuuluvates mereteadusasutustes pühendutakse merekeskkonna uuringutele

(alus- ja rakendusuuringud Läänemere ökoloogiliste, füüsikaliste ja biogeokeemiliste

protsesside kohta) ning analüüsile ja merehariduse õpetamisele uutele põlvkondadele. Samas

on merehariduses olulisel kohal ka täiendõpe, kuna meremehed peavad regulaarselt käima

täienduskoolitustel eesmärgiga uuendada meresõiduks vajalikke sertifikaate (Kikas & Lips,

2018).

Eesti mereala keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidevat jälgimist viiakse läbi

riikliku keskkonnaseire programmi mereseire allprogrammi raames (Keskkonnaagentuur,

2019). Mereseire ülesanded ja eesmärgid on määratletud keskkonnaministri 23.01.2017

määrusega nr 3 „Riikliku keskkonnaseire programmi ja allprogrammide täitmise nõuded ja

kord“ (RT I, 25.01.2017, 9). Mereseire andmete kasutajaskond on lai, ulatudes teadlastest ja

üliõpilastest kuni ametnike ja tavakodanikeni välja. Seireandmed on aluseks nii

keskkonnakaitse kui ka -poliitikate väljatöötamiseks, nende tõhususe hindamiseks ja tegevuste

planeerimiseks. Mereseire allprogrammi uuendamisel on arvesatud MSRD kohast mereseire

andmekogumisprogrammi, veepoliitika raamdirektiivi kohast veeseireprogrammi, HELCOM

seire- ja hindamisstrateegiat, loodusdirektiivi ning muid asjakohaseid seirenõudeid

(Keskkonnaagentuur, 2019). Läänemere tegevuskava täielikuks rakendamiseks oleks

HELCOMi andmetel tarvis uurida või teadmisi suurendada veel bioloogilise mitmekesisuse,

inimfaktorite ning teaduslike lähenemiste osas. Antud teemade ning nende alamteemade

uurimistulemused aitavad kaasa hea keskkonnaseisundi saavutamiseks vajalike otsuste

tegemisele ja meetmete seadmisele ning rakendamisele. Ühtlasi loob võimalused regionaalsete

projektide läbiviimiseks, mis omakorda suurendab kogemuste ning teadmiste jagamist riikide

vahel (HELCOM, 2021c).

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH aruanne. Alkranel OÜ, 2022-2023

56

3. KSH metoodika

KSH viiakse läbi vastavalt KeHJS ja olemasolevatele asjakohastele juhendmaterjalidele. KSH

käigus hinnatakse strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega tõenäoliselt kaasnevat

olulist mõju, nii ebasoodsat (negatiivset) kui soodsat (positiivset). Keskkonnamõju on oluliselt

ebasoodne, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada

keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi

või vara. Keskkonnamõju on oluliselt soodne, kui see vähendab eeldatavalt oluliselt

tegevuskoha keskkonnakoormust (nt vähendatakse keskkonnasaastet või ressursikasutust) või

tagatakse meetmed looduslike alade seisundi säilimisele või paranemisele, inimese tervise ja

heaolu paranemisele ning kultuuripärandi või vara säilimisele.

KSH koostamisel on kasutatud kaht peamist metoodilist lähenemist: vastavusanalüüs ja

välismõjude analüüs.

Vastavusanalüüs kujutab meetmekavaga seatud meetmete hindamist, kuivõrd on meetmekava

kooskõlas ja vastavuses teiste strateegiliste dokumentidega seatud asjakohaste eesmärkidega.

Vastavusanalüüsi käigus analüüsitakse, kas väljatöötatud meetmed aitavad või ei aita kaasa

erinevate rahvusvaheliste, Euroopa Liidu ja Eesti riigisiseste poliitiliste keskkonnaalaste

eesmärkide saavutamisele. Vastavusanalüüsi puhul viiakse läbi võrdlus sama üldistustasemega

teiste, kõnealuse valdkonna või sellega seotud strateegiliste arengudokumentide

keskkonnaeesmärkidega. Vastavusanalüüs esitatakse KSH aruandes peatükis 4 tabeli vormis.

Välismõjude analüüs on lähenemine, mis võrdleb kavandatavaid tegevusi välismõjude spektri

osas. Käesolevas KSH keskendutakse meetmekavaga seatud uute meetmete hindamisele.

Välismõjude analüüsi käigus antakse ülevaade käsitletava valdkonna hetkeseisust ning

peamistest probleemidest, analüüsitakse, milliseid loodus- ja sotsiaalse keskkonna valdkondi

ning millises ulatuses meetmekava prioriteetide täitmiseks kavandatavate meetmetega

mõjutatakse. Seejuures hinnatakse nii otsest kui ka kaudset mõju. Vajadusel esitatakse

ettepanekuid meetmekava täiendamiseks.

Välismõjude analüüsi käigus hinnatakse mõjusid eeskätt kvalitatiivselt (kirjeldavalt) erinevate

mõjuvaldkondade suhtes. Arvestades meetmekava strateegilist taset ja seda, et kavandatud

meetmete osas puudub sageli piisavalt detailne informatsioon, on kvantitatiivsete hinnangute

andmine keeruline ning seetõttu pole paljude keskkonnavaldkondade osas kvantitatiivsete

hinnangute andmine võimalik. KSH käigus antavad hinnangud jagunevad üldjuhul lühi- ja

pikaajalisteks. Seejuures on peamine fookus eelkõige pikaajalistel mõjudel.

KSH objektiks olev merestrateegia meetmekava 2022-2027 on seotud riikliku ehk üldise

tasandiga, millega pannakse paika meetmed mere hea keskkonna seisundi saavutamisele.

Seetõttu on hinnatavad mõjuvaldkonnad määratletud tuginedes meetmekavale eelnevalt välja

töötatud mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks vajalikele tunnustele. EL

merestrateegia raamdirektiivist (2008/56/EÜ) lähtuvalt arvestatakse hea keskkonnaseisundi

määratlemisel 11 kvalitatiivset tunnust: bioloogiline mitmekesisus (D1), võõrliigid (D2),

kaubanduslikud kalad jm liigid (D3), toiduvõrk (D4), eutrofeerumine (D5), merepõhja

terviklikkus (D6), hüdrograafilised tingimused (D7), saasteainete sisaldus (D8), saasteained

mereandides (D9), mereprügi (D10) ning energia, sealhulgas veealune müra (D11). Nimetatud

tunnuseid käsitletakse KSH looduskeskkonna mõjuvaldkondadena.

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH aruanne. Alkranel OÜ, 2022-2023

57

Välismõjude analüüsi käigus analüüsitakse eeldatavalt kaasnevat mõju:

Meetmekava elluviimisega eeldatavalt kaasnev mõju looduskeskkonnale (sh veekeskkond,

atmosfäär, merepõhi ja rannikud):

● mõju bioloogilisele mitmekesisusele, toiduvõrkudele ning merepõhja ja veesamba

kooslustele ning kaubanduslikele kaladele jm liikidele (tunnused D1, D3, D4);

● mõju seoses võõrliikidega (tunnus D2)

● mõju mereelupaikadele (merepõhja terviklikkus ning hüdrograafilised tingimused) ja

muudele merekeskkonna füüsikalistele näitajatele (veealune müra), sh mõju

kaitstavatele loodusobjektidele ning Natura 2000 alade kaitse-eesmärkidele ja alade

terviklikkusele (tunnused D6, D7, D11);

● mõju merevee kvaliteedile, sh eutrofeerumisele, saasteainete sisaldusele

veekeskkonnas ning saasteainete sisaldusele mereandides, mereprügi mõju (tunnused

D5, D8, D9 ja D10).

Meetmekava elluviimisega eeldatavalt kaasnev mõju sotsiaalsele keskkonnale:

● mõju inimeste tervisele, heaolule (eeskätt tööhõivele ja merendusega seotud

ettevõtlusele ning teadus- ja arendustegevusele) ja varale;

● mõju merekultuuripärandile ja rannaäärsele traditsioonilisele eluviisile.

Lisaks eeltoodule analüüsitakse KSH käigus kliimamuutustest tingitud mõju merestrateegia

meetmekavas välja pakutud täiendavate meetmete rakendamisele.

Kumulatiivsete mõjude hindamine viiakse läbi välismõjude hindamise järgselt. Kumulatiivsete

mõjudena ehk koosmõjuna mõistetakse inimtegevuse eri valdkondade mõjude kuhjumist

(liitumine või kombineerumine), mis võib hakata keskkonda oluliselt mõjutama. Kuigi eraldi

võttes võivad üksikud mõjud olla ebaolulised, võivad need aja jooksul ühest või mitmest

allikast liituda ja põhjustada loodusressursside seisundi halvenemist/paranemist. Teiste

strateegiliste dokumentidega seoste analüüsimise käigus, selgub, millised on teised

valdkondlikud tegevused, mis võivad omada koosmõju (kumulatiivset mõju) meetmekava

meetmetega.

Kuna KSH lähtub strateegilise planeerimisdokumendi täpsusastmest, hinnatakse ka mõjusid

oluliselt üldisemal tasemel kui näiteks detailplaneeringu või tegevusloa tasandil, seejuures ei

viida KSH käigus läbi täiendavaid uuringuid. Hinnangute andmisel tuginetakse

olemasolevatele seire- ja statistika- ning teadusandmetele.

Natura mõju hindamine

Meetmekavaga kaasnevate mõjude hindamine rahvusvahelisele Natura 2000 võrgustikule

viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi artikli 6 lõigetele 3 ja 4 ning KEHJS-e § 45 alusel.

Hindamisel tuginetakse juhendile „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi

artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (KeMÜ, 2019) ning Euroopa Komisjoni Natura

hindamise juhendi uue versiooniga.

Natura hindamine viiakse läbi KSH aruande koostamise etapis, vastavuses meetmekava

täpsusastmega. Üldisetades on Natura hindamise eesmärk teha kindlaks tundlikud või

haavatavad alad või muud võimalikud ohud või konfliktid Natura 2000 võrgustiku aladega, et

neid saaks kavandamisprotsessi hilisemates etappides arvesse võtta. Natura hindamine on

vormistatud eraldi KSH peatükina (ptk 5.2.7).

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH aruanne. Alkranel OÜ, 2022-2023

58

3.1 Meetmekava lahenduseni jõudmine

Mere kaitse ja kasutamise korraldamisel lähtub Eesti sarnaselt teistele EL riikidele

merestrateegia raamdirektiivist (2008/56/EÜ). Direktiivi põhieesmärk on säilitada või

saavutada hiljemalt aastaks 2020 mereala hea keskkonnaseisund. Igal EL riigil tuleb välja

töötada ja rakendada oma merealas merestrateegia, et edendada merede säästvat kasutamist ja

säilitada mereökosüsteeme.

Merestrateegia rakendamine toimub kuue-aastaste tsüklitena, kus üks tsükkel koosneb kolmest

põhietapist: 1. etapp – mereala seisundi hindamine, sihtide seadmine ja hea keskkonnaseisundi

määratlemine, 2. etapp – mereala seireprogrammi väljatöötamine ja rakendamine ning 3. etapp

– mere meetmekava koostamine ja rakendamine. Iga merestrateegia eelnimetatud etapp

ajakohastatakse kuue aasta tagant.

Viimane mereala seisundi hindamine viidi läbi aastal 2018. Hindamise kohaselt ei saavutata

2020. aastaks Eesti merealal head keskkonnaseisundit. Seisundi hindamise ja sihtide seadmise

järgselt ajakohastati 2020. aastal kehtivat mereala seire ja andmekogumise programmi,

eesmärgiga tagada andmestik Eesti mereala keskkonnaseisundi piisava põhjalikkusega

hindamiseks 2024. aastal.

Kehtiv merestrateegia meetmekava kinnitati aastal 2017. Meetmekava rakendamise

vahearuanne koostati 2018.-2019. aastatel. Eelnevalt kirjeldatud etappide tulemusi arvesse

võttes viiakse aastatel 2020-2022 läbi merestrateegia meetmekava uuendamine, mille raames

koostatakse ajakohastatud Eesti merestrateegia meetmekava perioodiks 2022-2027. Nimetatud

meetmekava uued meetmed ongi KSH objektiks. Meetmekava täpsematest eemärkidest ja

kavandatud meetmetest annavad ülevaate KSH aruande ptk 1 ja 5.1. Meetmekava

ajakohastamist viib läbi Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ koostöös vastavate

erialaekspertidega.

Meetmekava KSH programmi avalikustamise ajaks oli palju sisulist tööd meetmekava

koostajate töörühmas juba tehtud ning valminud oli ka esialgne nimekiri vajalikest uutest

meetmetest. Meetmed võeti KSH aruande koostamise sisendiks. Edasi toimus KSH koostamine

paralleelselt meetmekava koostamisega. Seejuures arvestati KSH aruandes programmi ja

aruande koostamise vahelisel ajal täiendatud kavandatavate uute meetmetega. KSH tulemused

integreeritakse meetmekavasse pärast KSH aruande avalikustamise etappi.

Meetmekava ei näe ette erinevaid merestrateegia elluviimisega kaasnevaid laiapõhjalisi

arengustsenaariumeid, kuivõrd eemärgid on kokku lepitud Euroopa Liidus ja sätestatud

merestrateegia raamdirektiivis. Samuti ei näe meetmekava ette erinevaid alternatiivseid

tegevussuundi. Seega mõju analüüs keskendub meetmekavas kirjeldatud uute meetmete

hindamisele meetmekavaga seatud täpsusastmes. Vajadusel annab KSH ekspertrühm soovitusi

seatud uute meetmete täpsustamiseks/täiendamiseks või juhib tähelepanu, mis teemadele mõne

meetme all on vaja eraldi tähelepanu pöörata.

Meetmekava ja selle meetmete mitterakendamist ehk null-stsenaariumit KSH aruandes ei

esitata ega sellega kaasnevaid võimalikke mõjusid ei hinnata. On eeldatud, et null-stsenaarium

ehk mere keskkonna seisundi saavutamiseks vajalike täiendavate meetmete mitterakendamine

on igal juhul keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, varale või kultuuripärandile suurema

ebasoodsa mõjuga.

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH aruanne. Alkranel OÜ, 2022-2023

59

4. Vastavusanalüüs ehk meetmekava meetmete seosed teiste

strateegiliste dokumentidega

Käesolevas peatükis (tabel 4.1) analüüsitakse meetmekava seoseid teiste strateegiliste

dokumentidega ehk viiakse läbi vastavusanalüüs. Vastavusanalüüs kujutab meetmekavaga

seatud uute meetmete hindamist, kuivõrd on meetmekava kooskõlas ja vastavuses teiste

strateegiliste dokumentidega seatud asjakohaste eesmärkidega. Vastavusanalüüsi käigus

analüüsitakse, kas väljatöötatud uued meetmed aitavad või ei aita kaasa erinevate

rahvusvaheliste, Euroopa Liidu ja Eesti riigisiseste poliitiliste keskkonnaalaste eesmärkide

saavutamisele.

KSH programmi koostamisel läbiviidud analüüsi kohaselt võivad Eesti merestrateegia

meetmekaval 2022-2027 tekkida seosed järgmiste teiste Euroopa Liidu ja Eesti strateegiliste

arengudokumentidega:

● Euroopa Liidu säästva arengu strateegia;

● Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia;

● Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika raamistik aastateks 2020-2030;

● Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030;

● Euroopa roheline kokkulepe;

● Euroopa Liidu strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku

toidusüsteemi edendamiseks;

● Kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise Euroopa kujundamine – ELi uus

kliimamuutustega kohanemise strateegia;

● Kestlikkust toetav kemikaalistrateegia. Mürgivaba keskkonna loomise suunas;

● HELCOM Läänemere tegevuskava (2021);

● HELCOM Läänemere mereprügi vähendamise tegevuskava (2021);

● HELCOM Läänemere veealuse müra tegevusplaan (2021);

● HELCOM Läänemere mereala ruumilise planeerimise tegevusplaan (2021);

● HELCOM Läänemere toitainete ringlussevõtu strateegia (2021);

● HELCOM teadus- ja arendustegevuse plaan (2021);

● HELCOM Läänemere sisemise toitainetevaru ohjamise juhend (2021);

● UNESCO Lääne-Eesti saarte biosfääri programmiala programm

● Eesti 2035+ strateegia;

● Eesti merestrateegia;

● Kliimapoliitika põhialused aastani 2050;

● Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030;

● Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030;

● Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030;

● Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“;

● Säästva arengu tegevuskava aastaks 2030;

● Natura 2000 tegevuskava 2021-2027;

● Heaolu Arengukava 2016-2023;

● Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030;

● Kalakasvatusliku taastootmise tegevuskava 2017–2019 (perspektiiviga 2023);

● Siirde-, poolsiirde-ja mageveeliste kalaliikide koelmualade taastamise programm

2017–2023 (perspektiiviga 2027);

● Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF) 2021–2027

rakenduskava;

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH aruanne. Alkranel OÜ, 2022-2023

60

● Eesti vesiviljeluse mitmeaastane riiklik tegevuskava 2030.

● Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035;

● Ida-Eesti, Lääne-Eesti ja Koiva vesikondade veemajanduskavad 2022-2027 ja

meetmeprogramm (2022);

● Üleriigiline planeering Eesti 2030+;

● Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering;

● Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering;

● Eesti mereala planeering.

Analüüsi tulemustest lähtuvalt toetavad meetmekava meetmed teistes asjakohastes

arengudokumentides sätsestatud eesmärkide täitmist ning vastuolusid ei tuvastatud.

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH aruanne. Alkranel OÜ, 2022-2023

61

Tabel 4.1. Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 seosed olulisemate siseriiklike ja rahvusvaheliste strateegiliste arengudokumentidega. Strateegiline

arengudokument (SAD)

SAD oluline mõjutatav

valdkond/põhimõte/eesmärk

(esitatud asjakohased)

Asjakohased meetmekava uued meetmed Peamised seosed ja vastavus

Euroopa Liidu säästva

arengu strateegia

1) Kliimamuutused ja puhas

energia – kliimamuutuste ning

neist ühiskonnale ja

keskkonnale tulenevate kulude

ja negatiivse mõju piiramine.

2) Säästev transport – ühiskonna

majanduslikele, sotsiaalsetele

ja keskkonnaalastele

vajadustele vastavate

transpordisüsteemide tagamine

ja neist majandusele,

ühiskonnale ja keskkonnale

johtuva soovimatu mõju

minimeerimine.

3) Säästev tarbimine ja tootmine

– säästvate tarbimis- ja

tootmisviiside edendamine.

4) Loodusressursside säilitamine

ja haldamine –

loodusressursside haldamise

parandamine ja nende

liigkasutamise vältimine,

tunnistades ökosüsteemide

toimimise väärtust.

5) Rahvatervis – hea rahvatervise

edendamine võrdsetel

tingimustel ja terviseohtude

vastase kaitse parandamine.

1) Sinimajanduse arendusprojektide KMH

ja opereerimisaegse seire

miinimumnõuete paketi koostamine ja

rakendamine.

Väikese väina maanteetammi avade

rajamine veevahetuse parandamiseks ja

väina avamiseks kalade rändeteena.

2) Kaudselt seotud:

Reostustõrje võimekuse tõstmine, sh

läbi uue õlitõrje võimekusega poi- ja

uurimislaeva projekteerimise ja

ehitamise.

Laevadega seotud keskkonnaohutuse

tagamine merel.

3) Püügikoormuse vähendamine HKS

tasemele ning vastava kontseptsiooni

väljatöötamine ja rakendamine

Sinimajanduse arendusprojektide KMH

ja opereerimisaegse seire

miinimumnõuete paketi koostamine ja

rakendamine.

1) Seosed nii võimalike kliimamuutuste

leevendamise (Väikese väina tamm)

kui ka ennetamisega (sinimajanduse

KMHd).

2) Meetmed seostuvad kaudselt

transpordi ja taristuga.

3) Meetmed toetavad säästva tootmise

edendamist ja kaudselt ka säästvat

tarbimist läbi keskkonnasõbraliku

jäätmekäitluse edendamise.

4) Kõik meetmed aitavad rohkemal või

vähemal määral kaaasa

loodusressursside säilitamisele ja

ökosüsteemide toimimise

väärtustamisele.

5) Meetmed aitavad kaudselt kaasa

rahvatervise edendamisele

(merekeskkonna hea seisund;

meresaaduste tarbimine).

Meetmed toetavad ja on vastavuses

arengudokumendi eesmärkidega.

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH aruanne. Alkranel OÜ, 2022-2023

62

Strateegiline

arengudokument (SAD)

SAD oluline mõjutatav

valdkond/põhimõte/eesmärk

(esitatud asjakohased)

Asjakohased meetmekava uued meetmed Peamised seosed ja vastavus

Jäätmekäitluse keskkonnasõbralik

korraldamine üleujutusriskiga rannikul ja

randades.

Prügikoristuskampaaniad.

Täiendavate erinevate uuringute

kavandamine.

4) Rohkemal või vähemal määral kõik

meetmed.

5) Kaudselt kõik prügi ja ohtlike ainete

merre jõudmise vähendamist

soodustavad meetmed.

Euroopa Liidu

Läänemere piirkonna

strateegia

1) Mere päästmine – ohtlike

ainete kasutamise ja mõju

vähendamine; toitainete merre

sattumise vähendamine

vastuvõetava tasemeni;

rikkalik ja heas seisundis

elustik; kujunemine meresõidu

ohutuse ja turvalisuse poolest

juhtivaks piirkonnas; piirkonna

muutmine keskkonnasäästliku

laevanduse eeskujuks.

2) Heaolu suurendamine –

haridus, teadusuuringute ja

1) Rohkemal või vähemal määral kõik

meetmed.

2) Püügikoormuse vähendamine HKS

tasemele ning vastava kontseptsiooni

väljatöötamine ja rakendamine.

Sinimajanduse arendusprojektide KMH

ja opereerimisaegse seire

miinimumnõuete paketi koostamine ja

rakendamine.

1) Meetmekava meetmed aitavad kaasa

Läänemere hea seisundi

saavutamisele.

2) Meetmed toetavad piirkonna merega

seotud majanduse edendamist ja

säilimist.

Uue õlitõrje võimekusega poi- ja

uurimislaeva kasutamine panustab ka

hariduse ja teadusuuringute

konkurentsivõime edendamisesse.

Meetmed toetavad ja on vastavuses

arengudokumendi eesmärkidega.

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH aruanne. Alkranel OÜ, 2022-2023

63

Strateegiline

arengudokument (SAD)

SAD oluline mõjutatav

valdkond/põhimõte/eesmärk

(esitatud asjakohased)

Asjakohased meetmekava uued meetmed Peamised seosed ja vastavus

tööalase konkurentsivõime

edendamine; majanduse

edendamine; kalanduse

jätkusuutlik areng.

Jäätmekäitluse keskkonnasõbralik

korraldamine üleujutusriskiga rannikul

ja randades.

Prügikoristuskampaaniad.

Reostustõrje võimekuse tõstmine, sh läbi

uue õlitõrje võimekusega poi- ja

uurimislaeva projekteerimise ja

ehitamise.

Merealaste andmestike haldamine,

andmevahetuse ja keskkonnaandmete

kättesaadavuse parandamine, sh

asjakohaste teenuste arendamine.

Merekeskkonnakaitse alases

rahvusvahelises koostöös osalemine.

Huvigruppide teavitamine ja kaasamine

merekeskkonna kaitse alasetesse

tegevustesse.

Mere vesiviljeluse võimaldamine

vältides toitainete koormuse

suurenemist.

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH aruanne. Alkranel OÜ, 2022-2023

64

Strateegiline

arengudokument (SAD)

SAD oluline mõjutatav

valdkond/põhimõte/eesmärk

(esitatud asjakohased)

Asjakohased meetmekava uued meetmed Peamised seosed ja vastavus

Euroopa Liidu kliima- ja

energiapoliitika raamistik

aastateks 2020-2030

Seada taastuvate energiaallikate

osakaalu eesmärgiks vähemalt

27 %.

Sinimajanduse arendusprojektide KMH ja

opereerimisaegse seire miinimumnõuete

paketi koostamine ja rakendamine.

Merepõhja terviklikkuse häirimise või

hävitamise kompensatsioonimeetmete

väljatöötamine.

Meetmed toetavad sinimajanduse (sh nt

meretuulepargid) arendamist, vähendades

seejuures arendustegevuste käigus

võimalike negatiivsete mõjude

avaldumise riske.

Meetmed toetavad ja on vastavuses

arengudokumendi eesmärkidega.

Euroopa Liidu elurikkuse

strateegia aastani 2030 1) Looduse kaitsmine ja

taastamine Euroopa liidus –

sidus kaitsealade võrgustik;

ELi looduse taastamise kava.

Kaitsta õiguslikult vähemalt 30

% ELi maismaast ja 30 % ELi

merealadest ning lõimida

tõelisse üleeuroopalisse

loodusvõrgustikku

ökoloogilised koridorid.

2) Ümberkujundavate muutuste

võimaldamine – uus

juhtimisraamistik; ELi

keskkonnaalaste õigusaktide

rakendamise ja nende täitmise

tagamise tugevdamine;

tuginemine lõimitud ja kogu

ühiskonda hõlmavale

lähenemisviisile.

1) Otseselt: Olemasoleva merekaitsealade

võrgustiku tõhususe parendamine.

Kaudselt: mitmed meetmed, mis

seostuvad võõrliikide leviku ohjamise

(regulatsioonide ajakohastamine),

reostustõrje võimekuse kasvu,

jäätmemajanduse edendamise, ohtlike

ainete merre sattumise vähendamise jt

meetmetega.

2) Sinimajanduse arendusprojektide KMH

ja opereerimisaegse seire

miinimumnõuete paketi koostamine ja

rakendamine.

Keskkonnale ohtlike ravimite käitlemise

alane teavitustöö.

1) Meetmed toetavad elurikkuse

säilimise, looduse kaitsmise ja

taastamise eesmärkide saavutamist.

Positiivne on ka täiendavate uuringute

kavandamine.

2) Meetmed toetavad Läänemere

piirkonna riikides ühiste

keskkonnaalaste lähenemisviiside

rakendamist. Lisaks kogutakse

teadusuuringute käigus täiendavaid

alusandmeid, mis võimaldaksid

paremaid otsuseid juhitimisraamistiku

ja õigusloome kujundamiseks.

3) Enamik meetmeid toetavad vähemalt

kaudselt elurikkuse kaitsmise ja

taastamise eesmärkide saavutamist.

Teadusuuringute käigus kogutav info

ja rakendatavad praktikad on

ülekantavad ka vähemalt osaliselt

üleilmsel tasandil ja seetõttu on

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH aruanne. Alkranel OÜ, 2022-2023

65

Strateegiline

arengudokument (SAD)

SAD oluline mõjutatav

valdkond/põhimõte/eesmärk

(esitatud asjakohased)

Asjakohased meetmekava uued meetmed Peamised seosed ja vastavus

3) EL tegevus ambitsioonika

üleilmse elurikkuse

tegevuskava nimel –

kõrgemate eesmärkide

seadmine ja suuremate

kohustuste võtmine üleilmselt

tasandil; välistegevuse

kasutamine ELi eesmärkide

edendamiseks.

Jäätmekäitluse keskkonnasõbralik

korraldamine üleujutusriskiga rannikul

ja randades.

HELCOM meremüra plaani ja vajalike

regulatsioonide rakendamine Eestis.

Merealaste andmestike haldamine,

andmevahetuse ja keskkonnaandmete

kättesaadavuse parandamine, sh

asjakohaste teenuste arendamine.

Regulatsioonide ajakohastamine.

Merekeskkonnakaitse alases

rahvusvahelises koostöös osalemine.

Huvigruppide teavitamine ja kaasamine

merekeskkonna kaitse alasetesse

tegevustesse.

3) Kaudselt rohkemal või vähemal määral

kõik meetmed.

kaudselt antud EL eesmärgi täitmist

soodustavad.

Meetmed toetavad ja on vastavuses

arengudokumendi eesmärkidega.

Euroopa roheline

kokkulepe

Muuta EL ressursitõhusa ja

konkurentsivõimelise

majandusega ühiskonnaks, kus

2050. aastaks ei ole enam

kasvuhoonegaaside netoheidet ja

Merepõhja terviklikkuse häirimise või

hävitamise kompensatsioonimeetmete

väljatöötamine.

Meetmed toetavad sinimajanduse

arendamist.

Meetmed toetavad merekeskkonna hea

seisundi saavutamist. Heas seisundis

merekeskkond aitab kaasa

keskkonnaseisundi halvenemise

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH aruanne. Alkranel OÜ, 2022-2023

66

Strateegiline

arengudokument (SAD)

SAD oluline mõjutatav

valdkond/põhimõte/eesmärk

(esitatud asjakohased)

Asjakohased meetmekava uued meetmed Peamised seosed ja vastavus

kus majanduskasv on

ressursikasutusest lahutatud.

Sinimajanduse arendusprojektide KMH ja

opereerimisaegse seire miinimumnõuete

paketi koostamine ja rakendamine.

peatamisele ka üldisemal tasemel, mis on

ühtlasi ka rohelise kokkuleppe

põhieesmärk.

Meetmed toetavad ja on vastavuses

arengudokumendi eesmärkidega.

Euroopa Liidu strateegia

„Talust taldrikule“

õiglase, tervisliku ja

keskkonnahoidliku

toidusüsteemi

edendamiseks

Vähendada sõltuvust

pestitsiididest ja

antimikroobikumidest, vähendada

liigset väetamist, suurendada

mahepõllumajandust, parandada

loomade heaolu ja pöörata ümber

elurikkuse vähenemine, tagada

kestlik toidutootmine.

Kalade kudealade ja rändeteede seisundi

parendamine, asurkondade turgutamine ja

kaitsemeetmete ajakohastamine.

Püügikoormuse vähendamine HKS tasemele

ning vastava kontseptsiooni väljatöötamine

ja rakendamine.

Merepõhja terviklikkuse häirimise või

hävitamise kompensatsioonimeetmete

väljatöötamine.

Sinimajanduse arendusprojektide KMH ja

opereerimisaegse seire miinimumnõuete

paketi koostamine ja rakendamine.

HELCOM meremüra plaani ja vajalike

regulatsioonide rakendamine Eestis.

Ohtlike ainete koormuse suurenemise

vältimine vesiviljeluses.

Meetmed toetavad kestliku kalanduse ja

vesiviljeluse edendamist, mis on olulised

komponendid toiduressursi tagamisel.

Kaudselt aitavad ka teised meetmed (nt

jäätmemajandus, ohtlike ainete

vähendamine, jt) kaasa

keskkonnahoidliku toidusüsteemi

edendamisele läbi merekeskkonna hea

seisundi saavutamise.

Meetmed toetavad ja on vastavuses

arengudokumendi eesmärkidega.

Kliimamuutuste suhtes

vastupanuvõimelise

Euroopa kujundamine –

Muuta kohanemine targemaks,

kiiremaks ja süsteemsemaks ning

tõhustada rahvusvahelisi

Väikese väina maanteetammi avade

rajamine veevahetuse parandamiseks ja

väina avamiseks kalade rändeteena.

Esimene meede aitab kaasa

kliimamuutuste mõjuga (nt veetaseme

tõus) kohanemisele läbi veevahetuse

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH aruanne. Alkranel OÜ, 2022-2023

67

Strateegiline

arengudokument (SAD)

SAD oluline mõjutatav

valdkond/põhimõte/eesmärk

(esitatud asjakohased)

Asjakohased meetmekava uued meetmed Peamised seosed ja vastavus

ELi uus kliimamuutustega

kohanemise strateegia

meetmeid kliimamuutustega

kohanemiseks.

Sinimajanduse arendusprojektide KMH ja

opereerimisaegse seire miinimumnõuete

paketi koostamine ja rakendamine.

parandamise. Teine meede seostub

kliimamuutustega kohenemisega nt läbi

uute avameretuuleparkide rajamise.

Kaudselt annavad meetmekavas

kavandatavad teadusuuringud täiendavat

taustinfot, mida on võimalik arvestada ka

kliimamuutustega kohanemiseks vajalike

tegevuste kujundamisel.

Meetmed toetavad ja on vastavuses

arengudokumendi eesmärkidega.

Kestlikkust toetav

kemikaalistrateegia.

Mürgivaba keskkonna

loomise suunas.

Strateegiaga püütakse luua

mürgivaba keskkond, kus

kemikaale toodetakse ja

kasutatakse viisil, mis

maksimeerib nende panust

ühiskonda, sealhulgas rohe- ja

digiülemineku saavutamisse,

vältides samal ajal planeedi ning

praeguste ja tulevaste põlvkondade

kahjustamist. Eesmärk on

keemilise saaste vähendamisele

looduskeskkonnas.

Keskkonnale ohtlike ravimijäätmete

käitlemise tõhustamine ja ravimite

keskkonnasõbralikuma üleandmise alane

teavitustöö.

Jäätmekäitluse keskkonnasõbralik

korraldamine üleujutusriskiga rannikul ja

randades.

Prügikoristuskampaaniad.

Reostustõrje võimekuse tõstmine läbi uue

reostustõrje (nafta ja teised ohtlikud

kemikaalid) võimekusega poi- ja

uurimislaeva projekteerimise ja ehitamise.

Laevadega seotud keskkonnaohutuse

tagamine merel.

Meetmed toetavad nii otseselt (nt

laevadega seotud keskkonnaohutuse

tagamine merel jt) kui kaudselt (nt

jäätmemajanduse korraldamine jms)

kemikaalide merre jõudmise

vähendamist.

Meetmed toetavad ja on vastavuses

arengudokumendi eesmärkidega.

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH aruanne. Alkranel OÜ, 2022-2023

68

Strateegiline

arengudokument (SAD)

SAD oluline mõjutatav

valdkond/põhimõte/eesmärk

(esitatud asjakohased)

Asjakohased meetmekava uued meetmed Peamised seosed ja vastavus

Ohtlike ainete koormuse suurenemise

vältimine vesiviljeluses.

HELCOM Läänemere

tegevuskava

HELCOMi Läänemere

tegevuskava peamised eesmärgid

on:

1) Läänemeri ei oleks mõjutatud

eutrofikatsiooni poolt.

2) Läänemere elustik ei oleks

mõjutatud ohtlike ainete poolt.

3) Mereelustik oleks soodsas

seisundis.

4) Tegevused Läänemerel oleks

elluviidud

keskkonnasõbralikul moel.

Kõik meetmed. Kõik meetmed toetavad Läänemere

tegevuskava eesmärkide täitmist.

Meetmed kattuvad osaliselt Läänemere

tegevuskavas tooduga, kuid on

meetmekavas kas Eesti jaoks kohaldatud

või detailsemalt etappidena kirjeldatud.

Meetmekavas kavandatud uuringud

annavad olulist lisateavet merekeskkonna

hea seisundi saavutamiseks vajalike

tegevuste edasisel kujundamisel.

Meetmed toetavad ja on vastavuses

arengudokumendi eesmärkidega.

HELCOM Läänemere

mereprügi vähendamise

tegevuskava

Eemärgid on seotud mereprügi

vähendamisega, läbi efektiivsema

jäätmemajanduse maismaal (sh

mikroplastiku ja ühekordsete

kilekottide kasutamise

vähendamine) ja merel (sh

jäätmekäitlus laevadel, veetava

kauba kaod jm). Lisaks on oluline

kalanduses kasutatavate

püügivahendite kadude vältimine

ja kasutusest väljas olevate

püügivahendite käitlemine.

Prügikoristuskampaaniad.

Jäätmekäitluse keskkonnasõbralik

korraldamine üleujutusriskiga rannikul ja

randades.

Sademevee ja heitvee töötlemine

mikroplasti koguste vähendamiseks.

Rehvipuru tekke vähendamine.

Meetmed toetavad mereprügi tekke

vähendamist nii maismaal kui merel.

Samuti aitavad meetmed kaasa prügi, sh

mikroplastiku merre jõudmise

vähendamisele.

Meetmed toetavad ja on vastavuses

arengudokumendi eesmärkidega.

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH aruanne. Alkranel OÜ, 2022-2023

69

Strateegiline

arengudokument (SAD)

SAD oluline mõjutatav

valdkond/põhimõte/eesmärk

(esitatud asjakohased)

Asjakohased meetmekava uued meetmed Peamised seosed ja vastavus

HELCOM Läänemere

veealuse müra

tegevusplaan

Eesmärk on vähendada

inimtekkelise veealuse müra

mõjusid vee-elustikule. Vajalikud

tegevused hõlmavad

rahvusvahelist koostööd,

teadusuuringuid vähendamaks

veealuse müra (sh impulss ja pidev

müra) mõjusid.

HELCOM meremüra plaani ja vajalike

regulatsioonide rakendamine Eestis.

Sinimajanduse arendusprojektide KMH ja

opereerimisaegse seire miinimumnõuete

paketi koostamine ja rakendamine.

Meetmed toetavad veealuse müra tekke ja

mõjude vähendamist.

Samuti toetavad tegevusplaani eesmärke

meetmekavas kavandatud uuringud

veealuse müra mõju vähendamise

meetmete kehtestamiseks.

Meetmed toetavad ja on vastavuses

arengudokumendi eesmärkidega.

HELCOM Läänemere

mereala ruumilise

planeerimise tegevusplaan

Eesmärk on koostöö kaudu

edendada ühtsete põhimõtete

rakendamist Läänemere piirkonna

merealaplaneeringute koostamisel

ja arvestada planeerimisel

ökosüsteemi teenuste põhist

lähenemist, sh merekeskkonna hea

seisundi saavutamiseks.

Merealaplaneeringud on seotud ka

sinimajanduse edendamise ja

kliimamuutustega kohanemisega.

Kaudselt:

Sinimajanduse arendusprojektide KMH ja

opereerimisaegse seire miinimumnõuete

paketi koostamine ja rakendamine.

Jäätmekäitluse keskkonnasõbralik

korraldamine üleujutusriskiga rannikul ja

randades.

Merealaste andmestike haldamine,

andmevahetuse ja keskkonnaandmete

kättesaadavuse parandamine, sh asjakohaste

teenuste arendamine

Meetmekava ei tegele otseselt ruumilise

planeerimisega. Samas toetavad osad

meetmed ja uuringud kaudselt järgmise

merealaplaneeringu koostamist (uus

taustteave).

HELCOM Läänemere

toitainete ringlussevõtu

strateegia

Eesmärk on põllumajanduses

kestlik toitainete kasutamine,

väetiste kasutamise optimeerimine

ning toitainete ringlussevõtt ja

seeläbi Läänemerre liigsete

toitainete jõudmise vähendamine.

Toitainete kasutamisel

ringmajanduse põhimõtete

rakendamine.

Kaudselt:

Merekeskkonnakaitse alases

rahvusvahelises koostöös osalemine.

Regulatsioonide ajakohastamine.

Strateegia eesmärgid ja tegevused on

seotud põhiliselt maismaal toimuvate

tegevustega. Meetmekava meetmed

toetavad eelkõige kaudselt strateegia ellu

viimist.

Samuti toetavad meetmekavas

kavandatud uuringud (nt regionaalselt

koordineeritud meetmete rakendamine

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH aruanne. Alkranel OÜ, 2022-2023

70

Strateegiline

arengudokument (SAD)

SAD oluline mõjutatav

valdkond/põhimõte/eesmärk

(esitatud asjakohased)

Asjakohased meetmekava uued meetmed Peamised seosed ja vastavus

toitainete koormuse vähendamise

eesmärkide saavutamiseks) strateegia

eesmärkide täitmist.

HELCOM teadus- ja

arendustegevuse plaan

Eesmärk on koondada kokku

HELCOMi strateegiate ja

kokkulepete koostamise käigus

erinevates valdkondades selgunud

peamised vajadused

teadusuuringute järele.

Merealaste andmestike haldamine,

andmevahetuse ja keskkonnaandmete

kättesaadavuse parandamine, sh asjakohaste

teenuste arendamine.

Merekeskkonnakaitse alases

rahvusvahelises koostöös osalemine.

Kõik kavandatavad uuringud.

Meetmed ja kavandatavad uuringud

toetavad teadus- ja arendustegevuse

plaani eesmärkide täitmist.

Kuigi kavandatavad uuringud on

põhiliselt seotud Eesti merealaga,

annavad need sõltuvalt uuringu

iseloomust olulist taustteavet ka laiemal

tasandil.

HELCOM Läänemere

sisemise toitainetevaru

ohjamise juhend

Juhend annab suunised Läänemere

sisekoormuse vähendamiseks

kavandatavate tegevuste aga ka

teiste merekeskkonda

kavandatavate tegevuste ette

valmistamiseks. Suunised

seostuvad peamiselt

keskkonnamõju ja riski

hindamisega.

Merepõhja terviklikkuse häirimise või

hävitamise kompensatsioonimeetmete

väljatöötamine.

Sinimajanduse arendusprojektide KMH ja

opereerimisaegse seire miinimumnõuete

paketi koostamine ja rakendamine.

Meetmed toetavad juhendis toodud

suuniseid, sh KMH läbi viimine

arendusprojektide puhul.

Lisaks annavad meetmekavas kavandatud

uuringud taustteavet KMHde

läbiviimiseks.

UNESCO Lääne-Eesti

saarte biosfääri

programmiala. Säästliku

arengu programm 2014-

2020 (kehtivuse periood on

küll lõppenud, kuid

eesmärgid on asjakohased

ka edaspidi)

Lääne-Eesti saarestik on

kujunemas Eesti juhtivaks

rohemajandusliku innovatsiooni ja

pilootprojektide piirkonnaks

kohalike looduslike ja

poollooduslike maismaa- ja

merekoosluste loodusvarade

kestliku kasutamise alal.

Rohkemal või vähemal määral kõik

meetmed.

Meetmete, sh uuringute eesmärk on

merekeskkonna hea seisundi

saavutamine, mis toetab programmi

eesmärke.

Meetmed toetavad ja on vastavuses

arengudokumendi eesmärkidega.

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH aruanne. Alkranel OÜ, 2022-2023

71

Strateegiline

arengudokument (SAD)

SAD oluline mõjutatav

valdkond/põhimõte/eesmärk

(esitatud asjakohased)

Asjakohased meetmekava uued meetmed Peamised seosed ja vastavus

Looduslik mitmekesisus on

säilitatud.

Eesti 2035+ strateegia Eesti majandus on tugev,

uuendusmeelne ja vastutustundlik.

Eestis on kõigi vajadusi arvestav,

turvaline ja kvaliteetne

elukeskkond.

Rohkemal või vähemal määral kõik

meetmed.

Kvaliteetse elukeskkonna üheks osaks on

heas seisundis merekeskkond. Seega

toetavad kõik kavandatavad meetmed

rohkemal ja vähemal määral, otseselt või

kaudselt strateegia ellu viimist.

Uuendusmeelse ja vastustustundliku

majanduse edendamist toetavad nt

kalanduse ja kalapüügiga, mere

vesiviljelusega, aga ka sinimajanduse

arendusprojektide KMHga seonduvad

meetmed.

Meetmed toetavad ja on vastavuses

arengudokumendi eesmärkidega.

Eesti merestrateegia Säilitada või saavutada hiljemalt

aastaks 2020 mereala hea

keskkonnaseisund.

Kõik meetmed. Meetmekava on osa merestrateegia

rakendamisest.

Kliimapoliitika

põhialused aastani 2050

1) Energiamajanduse, sealhulgas

transpordi heidet tuleb

otsustavalt ja oluliselt

vähendada. See tähendab

tänase taastumatul ressursil

põhineva ja saastava

energiatootmise asendamist

valdavalt kohaliku

taastuvenergia tootmisega.

2) Kohanemaks kliimamuutuste

mõjudega tagada majanduse,

1) Sinimajanduse arendusprojektide KMH

ja opereerimisaegse seire

miinimumnõuete paketi koostamine ja

rakendamine.

Merepõhja terviklikkuse häirimise või

hävitamise kompensatsioonimeetmete

väljatöötamine.

1) Meetmed toetavad mh

meretuuleparkide arendamist

keskkonda säästval viisil.

2) Meede parandab veevahetust

Väikeses väinas, mis toetab mh

kliimamuutustega kohanemist (nt

veetaseme tõusu korral).

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH aruanne. Alkranel OÜ, 2022-2023

72

Strateegiline

arengudokument (SAD)

SAD oluline mõjutatav

valdkond/põhimõte/eesmärk

(esitatud asjakohased)

Asjakohased meetmekava uued meetmed Peamised seosed ja vastavus

taristu ja energiasektori

toimimine ning ennetada

negatiivset tervisemõju mis

tahes kliimasündmuste

avaldumisel. Samuti

suurendada päästesuutlikkust

ning elanikkonna valmisolekut

hädaolukordadeks.

2) Väikese väina maanteetammi avade

rajamine veevahetuse parandamiseks ja

väina avamiseks kalade rändeteena.

Merealaste andmestike haldamine,

andmevahetuse ja keskkonnaandmete

kättesaadavuse parandamine, sh asjakohaste

teenuste arendamine

Lisaks annavad meetmekavas kavandatud

uuringud taustteavet KMHde

läbiviimiseks.

Meetmed toetavad ja on vastavuses

arengudokumendi eesmärkidega.

Eesti riiklik energia- ja

kliimakava aastani 2030

Taastuvenergia kasutuselevõtt,

energiajulgeolek, teadusuuringud,

innovatsioon kliima- ja

energiavaldkonnas.

Sinimajanduse arendusprojektide KMH ja

opereerimisaegse seire miinimumnõuete

paketi koostamine ja rakendamine.

Merepõhja terviklikkuse häirimise või

hävitamise kompensatsioonimeetmete

väljatöötamine.

Meetmed toetavad sinimajanduse (sh nt

meretuulepargid) arendamist, vähendades

seejuures arendustegevuste käigus

võimalike negatiivsete mõjude

avaldumise riske.

Lisaks annavad meetmekavas kavandatud

uuringud taustteavet KMHde

läbiviimiseks.

Meetmed toetavad ja on vastavuses

arengudokumendi eesmärkidega.

Kliimamuutustega

kohanemise arengukava

aastani 2030

1) Muutuvas kliimas on tagatud

liikide, elupaikade ja maastike

mitmekesisus ning maismaa- ja

veeökosüsteemide soodne

seisund ja terviklikkus ning

sotsiaal-majanduslikult oluliste

ökosüsteemiteenuste

pakkumine piisavas mahus ja

piisava kvaliteediga.

1) Väikese väina maanteetammi avade

rajamine veevahetuse parandamiseks ja

väina avamiseks kalade rändeteena.

Kõik kalade ja kalandusega seotud

meetmed.

Kaudselt rohkemal või vähemal määral

kõik meetmed.

1) Meetmed toetavad merekeskkonna

hea seisundi saavutamist, mis on

oluline alus kliimamuutustega

kohanemisel. Seega toetavad

meetmed ka arengukava eesmärkide

täitmist.

2) Meetmed toetavad muutuvates

kliimaoludes toiduga varustatuse

parandamist. Kaudselt aitavad

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH aruanne. Alkranel OÜ, 2022-2023

73

Strateegiline

arengudokument (SAD)

SAD oluline mõjutatav

valdkond/põhimõte/eesmärk

(esitatud asjakohased)

Asjakohased meetmekava uued meetmed Peamised seosed ja vastavus

2) Eestile oluliste

biomajandussektorite

jätkusuutlikkus on tagatud

kliimateadliku põllu-, metsa-,

vee-, kala- ja puhkemajanduse

ning turba kaevandamisega.

3) Kliimamuutuste tõttu ei ole

vähenenud energiasõltumatus,

-turvalisus, varustuskindlus ja

taastuvenergiaressursside

kasutatavus ning ei suurene

primaarenergia lõpptarbimise

maht.

2) Kõik kalade ja kalandusega ning

vesiviljelusega seotud meetmed.

Sinimajanduse arendusprojektide KMH

ja opereerimisaegse seire

miinimumnõuete paketi koostamine ja

rakendamine.

Kaudselt:

Prügikoristuskampaaniad.

Jäätmekäitluse keskkonnasõbralik

korraldamine üleujutusriskiga rannikul

ja randades.

3) Sinimajanduse arendusprojektide KMH

ja opereerimisaegse seire

miinimumnõuete paketi koostamine ja

rakendamine.

Merepõhja terviklikkuse häirimise või

hävitamise kompensatsioonimeetmete

väljatöötamine.

meetmed kaasa puhkemajanduse

edendamisele.

3) Meetmed toetavad sinimajanduse (sh

nt meretuulepargid) arendamist,

vähendades seejuures

arendustegevuste käigus võimalike

negatiivsete mõjude avaldumise riske.

Lisaks annavad meetmekavas kavandatud

uuringud taustteavet KMHde

läbiviimiseks.

Meetmed toetavad ja on vastavuses

arengudokumendi eesmärkidega.

Eesti keskkonnastrateegia

aastani 2030

Eesmärgiks on määratleda

pikaajalised arengusuunad

looduskeskkonna hea seisundi

hoidmiseks, lähtudes samas

keskkonna valdkonna seostest

Rohkemal või vähemal määral kõik

meetmed.

Meetmed toetavad merekeskkonna hea

seisundi saavutamist, mis on oluline

komponent kestliku arengu tagamisel.

Seega toetavad meetmed ka

arengudokumendi eesmärkide täitmist.

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH aruanne. Alkranel OÜ, 2022-2023

74

Strateegiline

arengudokument (SAD)

SAD oluline mõjutatav

valdkond/põhimõte/eesmärk

(esitatud asjakohased)

Asjakohased meetmekava uued meetmed Peamised seosed ja vastavus

majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga

ning nende mõjudest ümbritsevale

looduskeskkonnale ja inimesele.

Meetmed toetavad ja on vastavuses

arengudokumendi eesmärkidega.

Eesti säästva arengu

riiklik strateegia „Säästev

Eesti 21“

Ühendada globaalsest

konkurentsist tulenevad

edukusenõuded säästva arengu

põhimõtete ja Eesti

traditsiooniliste väärtuste

säilitamisega.

Säästva arengu

tegevuskava aastaks 2030

Toetada jätkusuutlikku, kaasavat

ja säästvat majandusarengut ning

tagada kõikidele inimestele

inimväärne töö. Tagada säästev

tarbimine ja tootmine.

Natura 2000 tegevuskava

2021-2027

Määratleb tegevused, mis on

vajalikud Natura 2000 alade

soodsa seisundi saavutamiseks ja

säilitamiseks. Merekeskkonnaga

seonduvate Natura 2000 alade

puhul on peamised tegevused

seotud elupaigatüüpide kaitse ja

seire korralduse, merelindude ja

hüljeste kaaspüügi vähendamise,

merre jõudva toitainete koormuse

vähendamise ning reostuse

eemaldamise efektiivsuse

tõstmisega.

Olemasoleva merekaitsealade võrgustiku

tõhususe parendamine.

Kaaspüügi vähendamise ja vältimise

tehnoloogiate rakendamine liikide kaitseks

Läänemerel.

Merepõhja terviklikkuse häirimise või

hävitamise kompensatsioonimeetmete

väljatöötamine.

Sinimajanduse arendusprojektide KMH ja

opereerimisaegse seire miinimumnõuete

paketi koostamine ja rakendamine.

Väikese väina maanteetammi avade

rajamine veevahetuse parandamiseks ja

väina avamiseks kalade rändeteena.

Meetmed toetavad Natura 2000 alade

soodsa seisundi säilimist, kuna

merekeskkonna hea seisund on oluline

alustala ka Natura alade soodsa seisundi

säilimisel.

Meetmed toetavad ja on vastavuses

arengudokumendi eesmärkidega.

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH aruanne. Alkranel OÜ, 2022-2023

75

Strateegiline

arengudokument (SAD)

SAD oluline mõjutatav

valdkond/põhimõte/eesmärk

(esitatud asjakohased)

Asjakohased meetmekava uued meetmed Peamised seosed ja vastavus

Reostustõrje võimekuse tõstmine, sh läbi

uue õlitõrje võimekusega poi- ja

uurimislaeva projekteerimise ja ehitamise.

HELCOM meremüra plaani ja vajalike

regulatsioonide rakendamine Eestis.

Ohtlike ainete koormuse suurenemise

vältimine vesiviljeluses.

Kaudselt kõik kalanduse ja jäätmekäitlusega

seotud meetmed.

Heaolu Arengukava 2016-

2023

Kõrge tööhõive tase ning pikk ja

kvaliteetne tööelu. Sotsiaalse

ebavõrduse ja vaesuse

vähenemine, sooline võrdsus ning

suurem sotsiaalne kaasatus.

Püügikoormuse vähendamine HKS tasemele

ning vastava kontseptsiooni väljatöötamine

ja rakendamine.

Sinimajanduse arendusprojektide KMH ja

opereerimisaegse seire miinimumnõuete

paketi koostamine ja rakendamine.

Meetmed toetavad kalanduse ja

vesiviljelusega seotud ettevõtluse

säilimist pikaajalises skaalas. Kaudselt

toetab merekeskkonna hea seisund

inimeste heaolu üldisemalt.

Põllumajanduse ja

kalanduse valdkonna

arengukava aastani 2030

1) Keskkonnateadlikult ja

jätkusuutlikult kalavarusid

majandades on kalavarud heas

seisus.

2) Kompetentne teadustugi ühise

põllumajanduspoliitika ja

kalanduspoliitika

kujundamisel ja rakendamisel.

1.-4. Kalade kudealade ja rändeteede

seisundi parendamine, asurkondade

turgutamine ja kaitsemeetmete

ajakohastamine.

Kaaspüügi vähendamise ja vältimise

tehnoloogiate rakendamine liikide

kaitseks Läänemerel.

Meetmed ja erinevad uuringud toetavad

kalanduse ja vesiviljeluse kestlikku ja

teaduspõhist arendamist. Kaudselt

toetavad läbi merekeskkonna hea seisundi

saavutamise rohkemal või vähemal

määral kõik meetmed arengukava

eesmärkide täitmist.

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH aruanne. Alkranel OÜ, 2022-2023

76

Strateegiline

arengudokument (SAD)

SAD oluline mõjutatav

valdkond/põhimõte/eesmärk

(esitatud asjakohased)

Asjakohased meetmekava uued meetmed Peamised seosed ja vastavus

3) Kompetentne teadustugi

põllumajandus-, toidu- ja

kalamajandus-sektorile.

4) Eesti teadlased osalevad

rahvusvahelises

teaduskoostöös.

Püügikoormuse vähendamine HKS

tasemele ning vastava kontseptsiooni

väljatöötamine ja rakendamine.

Sinimajanduse arendusprojektide KMH ja

opereerimisaegse seire miinimumnõuete

paketi koostamine ja rakendamine.

Merekeskkonnakaitse alases

rahvusvahelises koostöös osalemine.

Merealaste andmestike haldamine,

andmevahetuse ja keskkonnaandmete

kättesaadavuse parandamine, sh

asjakohaste teenuste arendamine.

Huvigruppide teavitamine ja kaasamine

merekeskkonna kaitse alastesse

tegevustesse.

Ohtlike ainete koormuse suurenemise

vältimine vesiviljeluses.

Kalakasvatusliku

taastootmise tegevuskava

2017–2019 (perspektiiviga

2023)

Kalakasvatusliku taastootmise abil

parandada ohustatud sh

kaitsealuste kalaliikide seisundit ja

suurendada nende arvukust, luues

avaramad võimalused ka

vääriskalaliikide püügiks Eestis.

Kalade kudealade ja rändeteede seisundi

parendamine, asurkondade turgutamine ja

kaitsemeetmete ajakohastamine.

Sinimajanduse arendusprojektide KMH ja

opereerimisaegse seire miinimumnõuete

paketi koostamine ja rakendamine.

Meetmed ja uuringud toetavad

kalakasvatusliku taastootmise kestlikku ja

teaduspõhist arendamist. Kaudselt

toetavad läbi merekeskkonna hea seisundi

saavutamise rohkemal või vähemal

määral kõik meetmed arengukava

eesmärkide täitmist.

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH aruanne. Alkranel OÜ, 2022-2023

77

Strateegiline

arengudokument (SAD)

SAD oluline mõjutatav

valdkond/põhimõte/eesmärk

(esitatud asjakohased)

Asjakohased meetmekava uued meetmed Peamised seosed ja vastavus

Siirde-, poolsiirde-ja

mageveeliste kalaliikide

koelmualade taastamise

programm 2017–2023

(perspektiiviga 2027)

Eesti sisevete ja riimveelise

rannikuala mageveeliste,

poolsiirdelise ja siirdelise

eluviisiga kalaliikide koelmute

kättesaadavuse suurendamine.

Kalade kudealade ja rändeteede seisundi

parendamine, asurkondade turgutamine ja

kaitsemeetmete ajakohastamine.

Meede toetab programmi eesmärkide

täitmist.

Euroopa Merendus-,

Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi

(EMKVF) 2021–2027

rakenduskava

1) Soodustada kestlikku

kalandust ja mere bioloogiliste

ressursside kaitset.

2) Aidata kaasa toiduga

kindlustatuse tagamisele

Euroopa Liidus läbi

konkurentsivõimelise ja

kestliku vesiviljeluse ja

turgude.

3) Võimaldada sinise majanduse

kestlikku kasvu ning aidata

saavutada rannapiirkondade

jõukust.

4) Tugevdada ookeanide

rahvusvahelist majandamist

ning tagada merede ja

ookeanide turvalisust, ohutust,

puhtust ja kestlikku

majandamist.

1) ja 2) Rohkemal või vähemal määral kõik

meetmed ja uuringud.

3) Sinimajanduse arendusprojektide KMH ja

opereerimisaegse seire miinimumnõuete

paketi koostamine ja rakendamine.

4) Rohkemal või vähemal määral kõik

meetmed ja uuringud.

1) ja 2) Meetmed ja uuringud toetavad

kalanduse ja vesiviljeluse kestlikku

arendamist. Kaudselt toetavad läbi

merekeskkonna hea seisundi

saavutamise rohkemal või vähemal

määral kõik meetmed rakenduskava

eesmärkide täitmist.

3) Meede aitab kaasa sinimajanduse

edendamisele.

4) Meetmed ja uuringud toetavad

merekeskkonna hea seisundi saavutamist,

mis on oluline ka laiema veekeskkonna

mõttes.

Eesti vesiviljeluse

mitmeaastane riiklik

tegevuskava 2030

1) Säästva merevesiviljeluse

arendamise strateegiliseks

eesmärgiks on tulevikus viia

Sinimajanduse arendusprojektide KMH ja

opereerimisaegse seire miinimumnõuete

paketi koostamine ja rakendamine.

Meetmed toetavad vesiviljeluse kestlikku

arendamist. Kaudselt toetavad läbi

merekeskkonna hea seisundi saavutamise

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH aruanne. Alkranel OÜ, 2022-2023

78

Strateegiline

arengudokument (SAD)

SAD oluline mõjutatav

valdkond/põhimõte/eesmärk

(esitatud asjakohased)

Asjakohased meetmekava uued meetmed Peamised seosed ja vastavus

avamere vesiviljeluse maht

10 000 tonni juurdekasvuni

aastas;

2) vetikate ja karpide

kasvatamine võimaldaks

Läänemerest välja viia

toitaineid ning teiselt poolt

anda kõrge lisandväärtust

suure ekspordipotentsiaaliga

vesiviljelustoodangule;

3) merevesiviljeluse arendamisel

on oluline Läänemere

keskkonnaseisundiga

arvestamine ning merealade

planeerimisest ja

keskkonnahoiust lähtudes

võimaluste loomine

koostoimeliste lahenduste

tekkeks. Tähtsamaks on

muutumas multitroofne

vesiviljelus, vesiviljelus

koostoimes tuuleparkidega või

suletud toitainete ringluseks.

Ohtlike ainete koormuse suurenemise

vältimine vesiviljeluses.

Merepõhja terviklikkuse häirimise või

hävitamise kompensatsioonimeetmete

väljatöötamine.

rohkemal või vähemal määral kõik

meetmed ja uuringud tegevuskava

eesmärkide täitmist.

Transpordi ja liikuvuse

arengukava 2021-2035

1) Muuta meretranspordisektorit

konkurentsivõimelisemaks ja

rohelisemaks ning ühendada

see muu taristuga.

1) Reostustõrje võimekuse tõstmine,

sh läbi uue õlitõrje võimekusega

poi- ja uurimislaeva

projekteerimise ja ehitamise.

Prügikoristuskampaaniad.

1) Meetmed toetavad rohelisema

meretranspordisektori edendamist.

2) Merekultuuripärandi säilitamisega

meetmekava otseselt ei tegele. Küll

aga toetavad meetmed kaudselt

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH aruanne. Alkranel OÜ, 2022-2023

79

Strateegiline

arengudokument (SAD)

SAD oluline mõjutatav

valdkond/põhimõte/eesmärk

(esitatud asjakohased)

Asjakohased meetmekava uued meetmed Peamised seosed ja vastavus

Arendada keskkonnasäästlikke

rajatisi ja teenuseid nii

sadamates kui ka merendusega

seotud logistikaahelates.

2) Säilitada merekultuuripärandit.

Jäätmekäitluse keskkonnasõbralik

korraldamine üleujutusriskiga rannikul

ja randades.

HELCOM meremüra plaani ja vajalike

regulatsioonide rakendamine Eestis.

Laevadega seotud keskkonnaohutuse

tagamine merel.

2) Kaudselt:

Kalade kudealade ja rändeteede seisundi

parendamine, asurkondade turgutamine

ja kaitsemeetmete ajakohastamine.

Sinimajanduse arendusprojektide KMH

ja opereerimisaegse seire

miinimumnõuete paketi koostamine ja

rakendamine.

Jäätmekäitluse keskkonnasõbralik

korraldamine üleujutusriskiga rannikul

ja randades.

Prügikoristuskampaaniad.

traditsioonilise ranna äärse eluviisi

säilimist ja edendamist.

Ida-Eesti, Lääne-Eesti ja

Koiva vesikondade

Anda põhjalik ülevaade Eesti

veekogude seisundist ning

Rohkemal või vähemal määral kõik

meetmed.

Merekeskkonna hea seisundi

saavutamisel on oluline piirata maismaalt

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH aruanne. Alkranel OÜ, 2022-2023

80

Strateegiline

arengudokument (SAD)

SAD oluline mõjutatav

valdkond/põhimõte/eesmärk

(esitatud asjakohased)

Asjakohased meetmekava uued meetmed Peamised seosed ja vastavus

veemajanduskavad 2022-

2027 (2022)

planeerida tegevusi jõgede,

järvede ja rannikuvee ning mere

seisundi parandamiseks.

Veemajanduskavade eesmärgiks

on pinna- ja põhjavee vähemalt

hea seisundi saavutamine, vee

säästev kasutamine ning

kvaliteetse joogivee tagamine.

lähtuvat koormust, millega

veemajanduskavades ja nende

meetmeprogrammis tegeletakse.

Veemajanduskavad seavad eesmärgiks

mh rannikuvee ja mere hea seisundi

saavutamise, mis ühtib merestrateegia

meetmekava eesmärgiga.

Ida-Eesti, Lääne-Eesti ja

Koiva vesikondade

veemajanduskavade 2022-

2027 meetmeprogramm

(VMK MP)

Meetmeprogramm on vesikonna

veemajanduskavade lahutamatu

osa, milles esitatakse vee

kasutamise ja kaitse meetmed, et

saavutada pinna- ja põhjavee

keskkonnaeesmärgid. Pinnavesi

sisaldab nii seisu- kui ka

vooluveekogusid ning

rannikumere osi.

Otseselt haakuvad: kalade kudealade ja

rändeteedega, võõrliikide leviku takistamise

(regulatsioonide ajakohastamine),

jäätmekäitluse ja mereprügiga seonduvad

meetmed.

Kaudselt: rohkemal või vähemal määral

kõik meetmed (eesmärk hea

keskkonnaseisundi saavutamine)

Rannikuvee hea seisundi saavutamine on

VMK MP ja merestrateegia meetmekava

(MK) ühine eesmärk. MP ja MK

koostamine on toimunud paraleelselt ning

jälgitud on tegevuste dubleerimise

vältimist. Lähtutud on põhimõttest, et

VMK MP on planeeritud eesmärgi

saavutamiseks vajalike tegevuste

rakendamine maismaal ja merestrateegias

merealas.

Kuna valdav osa toitainekoormusest

pärineb põllumajandusest, keskendub

VMK MP põllumajandusele.

Põllumajandusega seotud tegevuste

käsitlus ei ole merestrateegia MK

eesmärk. Küll aga toetavad VMK MP

põllumajandustegevusele seatud

meetmed merekeskkonna hea seisundi

saavutamist.

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH aruanne. Alkranel OÜ, 2022-2023

81

Strateegiline

arengudokument (SAD)

SAD oluline mõjutatav

valdkond/põhimõte/eesmärk

(esitatud asjakohased)

Asjakohased meetmekava uued meetmed Peamised seosed ja vastavus

Lisaks aitavad veekvaliteedi

parandamisele kaasa VMK MP

reoveepuhastite ehituse ja

rekonstrueerimise, ühiskanalisatsiooni

arendamise ja sademeveesüsteemide

arendamisega seotud tegevused. Oluline

koormuse vähendamise meede on ka

lubade menetlemine ja järelevalve

tõhustamine.

Samuti toetavad ja täiendavad

meetmeprogrammi meetmed kalade

kudealade ja rändeteedega, võõrliikide

leviku takistamise, jäätmekäitluse ja

mereprügiga seonduvaid tegevusi.

Üleriigiline planeering

Eesti 2030+

Tagada tasakaalustatud ja kestlik

asustuse areng, kvaliteetne

elukeskkond, head ja mugavad

liikumisvõimalused ning

varustatus oluliste võrkudega.

Otseselt:

Merepõhja terviklikkuse häirimise või

hävitamise kompensatsioonimeetmete

väljatöötamine.

Sinimajanduse arendusprojektide KMH ja

opereerimisaegse seire miinimumnõuete

paketi koostamine ja rakendamine.

Prügikoristuskampaaniad.

Jäätmekäitluse keskkonnasõbralik

korraldamine üleujutusriskiga rannikul ja

randades.

Meetmed toetavad üleriigilise

planeeringu elluviimist läbi

meretuuleparkide arenduseks vajalike

meetmete seadmise, aga ka üldise

heakorra loomise ning ettevõtluse

soodustamise kaudu.

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH aruanne. Alkranel OÜ, 2022-2023

82

Strateegiline

arengudokument (SAD)

SAD oluline mõjutatav

valdkond/põhimõte/eesmärk

(esitatud asjakohased)

Asjakohased meetmekava uued meetmed Peamised seosed ja vastavus

Kaudselt eelkõige kalandusega seotud

meetmed.

Hiiu maakonnaga

piirneva mereala

maakonnaplaneering

Tagada Hiiu maakonna mereala

ruumilise arengu eesmärkide

täitmine läbi kaasava

planeerimisprotsessi. Hiiumaa

mereala ressursside väärtustamine,

säilitamine ja jätkusuutlik

kasutamine Hiiumaa huvides, mis

tagab Hiiumaa tasakaalustatud

arengu.

Rohkemal või vähemal määral kõik

meetmed. Mereala planeeringuga kujundatakse

mere ruumilist kasutust, luues

võimalused mh ettevõtluse

arendamiseks, arvestades seejuures ka

traditsiooniliste mere

kasutusviisidega. Mereala kestlikuks

kasutamiseks on oluline

merekeskkonna hea seisundi

saavutamine. Meetmekavas seatud

meetmed toetavad mereala kestlikku

kasutust ja seeläbi ka mereala

planeeringu ellu viimist.

Pärnu maakonnaga

piirneva mereala

maakonnaplaneering

Pärnu mereala on ökoloogiliselt

puhas ja väärtuslik meri, mis on

asukohaks kestlikule kalandusele,

turismile ja puhkemajandusele,

hoitud ja väärtustatud loodus- ja

kultuuriobjektidele ning

toimivatele sadamatele ja

laevateedele.

Eesti mereala planeering Mereala planeerimise eesmärk on

leppida kokku Eesti mereala

kasutus pikas perspektiivis, et

edendada meremajandust ning

panustada merekeskkonna hea

keskkonnaseisundi saavutamisse

ja säilitamisse.

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH aruanne. Alkranel OÜ, 2022-2023

83

5. Meetmekava elluviimisega eeldatavalt kaasneva

keskkonnamõju hindamine (sh leevendavad meetmed)

5.1 Meetmekava ellu viimisega kaasneva mõju analüüs

Käesolevas peatükis teostatakse Eesti merestrateegia meetmekava uute meetmete

elluviimisega kaasneva mõju valdkondlik analüüs. Mõjude hindamine toimub meetmekavas

seatud uute meetmete kaupa. Mõju on hinnatud erinevate keskkonnavaldkondade lõikes ning

hinnangut on illustreeritud alljärgneva värvikoodiga (tabel 5.1), millele on täiendavalt esitatud

sõnalised kirjeldused.

Tabel 5.1. Hinnanguid iseloomustavad värvikoodid

Roheline Meetmega kaasneb otsene soodne (positiivne) mõju

Sinine Meetmega kaasneb kaudne soodne (positiivne) mõju

Punane Meede ei aita tagada keskkonnasihtide ja HKS saavutamist või

meetmega võib kaasneda ebasoodne (negatiivne) mõju

Kollane

Keskkonnamõju täpset suunda ja iseloomu ei ole võimalik

meetmekava täpsusastmes hinnata või meede ei avalda olulist

keskkonnamõju

Oranž Võimalik kaasnev ebasoodne mõju olukorras, kus meetme üldine

mõju on eeldatavalt soodne

Merestrateegia meetmekava meetmetele antud hinnangud on esitatud tabelis 5.2. Tabelis

esitatud mõjuvaldkonnad lähtuvad KSH programmist. Tabeli 5.2 järgselt on esitatud mõju

hindamise valdkondlikud kokkuvõtted ja vajadusel tehtud soovitused/ettepanekud

meetmete/teemade kohta, millega tuleb meetmekava edasisel koostamisel või ellurakendamisel

kas täiendavalt arvestada või millega on küll arvestatud, kuid mis peaksid olema erilise

tähelepanu all.

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH aruanne. Alkranel OÜ, 2022-2023

84

Tabel 5.2. Merestrateegia meetmekava meetmete hindamine erinevate keskkonna- ja sotsiaalvaldkondade lõikes Meede koos koodiga

(esialgne) ning meetme

lühikirjeldus

Mõjud looduskeskkonnale Mõjud sotsiaalsele keskkonnale

Mõju

bioloogilisele

mitmekesisusele

, toiduvõrkudele

ning merepõhja

ja veesamba

kooslustele ning

kaubanduslikele

kaladele jm

liikidele

(tunnused D1,

D3, D4)

Mõju seoses

võõrliikidega

(tunnus D2)

Mõju mereelupaikadele

(merepõhja terviklikkus

ning hüdrograafilised

tingimused) ja muudele

merekeskkonna

füüsikalistele näitajatele

(veealune müra), sh mõju

kaitstavatele

loodusobjektidele ning

Natura 2000 alade kaitse-

eesmärkidele ja alade

terviklikkusele (tunnused

D6, D7, D11)

Mõju merevee

kvaliteedile, sh

eutrofeerumisele,

saasteainete

sisaldusele

veekeskkonnas

ning saasteainete

sisaldusele

mereandides,

mereprügi mõju

(tunnused D5, D8,

D9 ja D10)

Mõju inimeste

tervisele, heaolule

(eeskätt

tööhõivele ja

merendusega

seotud

ettevõtlusele ning

teadus- ja

arendustegevusele

) ja varale

Mõju

merekultuuri

-pärandile ja

rannaäärsele

traditsiooni-

lisele

eluviisile

Kommentaar, millega

meetmekava

elluviimisel

täiendavalt arvestada

või tähelepanu

pöörata

Meede BALEE-M017 - Olemasoleva

merekaitsealade

võrgustiku tõhususe

parendamine

Olemasoleva

merekaitsealade võrgustiku

efektiivsuse ja sidususe

hindamine, ja sidususe

parendamise meetmete

väljatöötamine,

merekaitsealade

seireprogrammi

väljatöötamine ja

rakendamine.

Muudatuste tegemine

merekaitsealade

võrgustikus suurendamaks

sidusust ja efektiivsust

(kaitsealade piiride

muutmine, kaitsealade

kaitsekorraldus-kavadesse

Meede aitab kaasa merega seonduva elurikkuse säilimisele merekaitsealadel ning

merekaitsealade omavahelise sidususe parendamisele. Seireprogrammide

väljatöötamine ja nende rakendamine annab infot merekaitsealade kaitse-

eesmärkide täitmise efektiivsuse osas ning avaldab seeläbi soodsat mõju. Lisaks

aitab seire kaudselt kaasa võimalike võõrliikide leviku operatiivsele tuvastamisele.

Mere bioloogilise mitmekesisuse

säilitamine on oluline ka inimeste

heaolu ja ettevõtlusega

seonduvalt, soodustades kaudselt

nt rannikupiirkonna

puhkemajanduse ja kalanduse

säilimist.

Teisalt võivad merekaitsealade

piirangud ning täiendavad

võimalikud piirangud seoses

kaitsealade sidususe tagamisega

piirata mere-ettevõtluseks (turism,

kalandus, vesiviljelus,

avameretuulepargid jm) sobilike

alade ulatust ja paiknemist.

Meetmekava täpsusastmes ei ole

Mere bioloogilise

mitmekesisuse

säilitamine on oluline

ka inimeste heaolu ja

ettevõtlusega

seonduvalt. Samas

tuleb arvestada, et

merekaitsealadel

kehtivad

majandustegevusele

piirangud ning

kaitsealade sidususe

hindamisel ja

vastavate meetmete

väljatöötamisel on

oluline arvestada ka

inimtegevusega

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH aruanne. Alkranel OÜ, 2022-2023

85

Meede koos koodiga

(esialgne) ning meetme

lühikirjeldus

Mõjud looduskeskkonnale Mõjud sotsiaalsele keskkonnale

Mõju

bioloogilisele

mitmekesisusele

, toiduvõrkudele

ning merepõhja

ja veesamba

kooslustele ning

kaubanduslikele

kaladele jm

liikidele

(tunnused D1,

D3, D4)

Mõju seoses

võõrliikidega

(tunnus D2)

Mõju mereelupaikadele

(merepõhja terviklikkus

ning hüdrograafilised

tingimused) ja muudele

merekeskkonna

füüsikalistele näitajatele

(veealune müra), sh mõju

kaitstavatele

loodusobjektidele ning

Natura 2000 alade kaitse-

eesmärkidele ja alade

terviklikkusele (tunnused

D6, D7, D11)

Mõju merevee

kvaliteedile, sh

eutrofeerumisele,

saasteainete

sisaldusele

veekeskkonnas

ning saasteainete

sisaldusele

mereandides,

mereprügi mõju

(tunnused D5, D8,

D9 ja D10)

Mõju inimeste

tervisele, heaolule

(eeskätt

tööhõivele ja

merendusega

seotud

ettevõtlusele ning

teadus- ja

arendustegevusele

) ja varale

Mõju

merekultuuri

-pärandile ja

rannaäärsele

traditsiooni-

lisele

eluviisile

Kommentaar, millega

meetmekava

elluviimisel

täiendavalt arvestada

või tähelepanu

pöörata

muudatuste sisseviimine

vastavalt efektiivsuse

analüüsi tulemustele)

keskkonnamõju täpset suunda ja

iseloomu võimalik määrata.

Meres paiknevale kultuuripärandi

säilimisele ebasoodsat mõju ette

näha ei ole. Traditsioonilise

rannaäärse eluviisi säilimist on

käistletud eespool (vt kalandus,

turism).

seonduva mere

kasutamise

võimaluste

säilitamisega.

Meede BALEE-M020 - Kalade kudealade ja

rändeteede seisundi

parendamine,

asurkondade

turgutamine ja

kaitsemeetmete

ajakohastamine

Seoses jõgede

õgvendamise, paisutamise,

väikeste merelahtede ja

madalate merealade

kinnikasvamisega on

mitmete kalade (nt. haug,

Koelmualade ja rändeteede avamine koelmualadele avaldab pikaajalist soodsat

mõju kalade populatsioonide elujõulisuse säilimisele ning seeläbi ka bioloogilisele

mitmekesisusele tervikuna. Taimestiku ja setete eemaldamisega viiakse

summaarselt Läänemerest toitaineid välja. Lühiajaliselt kaasneb tegevusega

ebasoodne mõju seoses taimestiku ja setete eemaldamise käigus settest vabanevate

toitainete (lisaks heljum) kontsentratsioonide suurenemisega merevees. Tegemist

Meetmega avaldub pikaajaliselt

soodne mõju kalandusele, läbi

kaubanduslike kalaliikide

populatsioonide elujõulisuse

parendamise. Kalanduse

jätkusuutlikuse parandamine

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH aruanne. Alkranel OÜ, 2022-2023

86

Meede koos koodiga

(esialgne) ning meetme

lühikirjeldus

Mõjud looduskeskkonnale Mõjud sotsiaalsele keskkonnale

Mõju

bioloogilisele

mitmekesisusele

, toiduvõrkudele

ning merepõhja

ja veesamba

kooslustele ning

kaubanduslikele

kaladele jm

liikidele

(tunnused D1,

D3, D4)

Mõju seoses

võõrliikidega

(tunnus D2)

Mõju mereelupaikadele

(merepõhja terviklikkus

ning hüdrograafilised

tingimused) ja muudele

merekeskkonna

füüsikalistele näitajatele

(veealune müra), sh mõju

kaitstavatele

loodusobjektidele ning

Natura 2000 alade kaitse-

eesmärkidele ja alade

terviklikkusele (tunnused

D6, D7, D11)

Mõju merevee

kvaliteedile, sh

eutrofeerumisele,

saasteainete

sisaldusele

veekeskkonnas

ning saasteainete

sisaldusele

mereandides,

mereprügi mõju

(tunnused D5, D8,

D9 ja D10)

Mõju inimeste

tervisele, heaolule

(eeskätt

tööhõivele ja

merendusega

seotud

ettevõtlusele ning

teadus- ja

arendustegevusele

) ja varale

Mõju

merekultuuri

-pärandile ja

rannaäärsele

traditsiooni-

lisele

eluviisile

Kommentaar, millega

meetmekava

elluviimisel

täiendavalt arvestada

või tähelepanu

pöörata

säinas, teib, särg, luts,

meriforell, Atlandi lõhe

ehk lõhi, merisiig,

angerjas) asurkondadele

ligipääsetavate

koelmualade hulk ja

kvaliteet vähenenud.

Rannikumere kalade

elurikkuse ja leviku,

kaubanduslike kalade

asurkondade seisundi ning

toiduvõrgustike hea

keskkonnaseisundi

saavutamiseks on vajalik

vastavate degradeerunud

märgalade (nt jõgede

suudmealad,

rannikulõukad, madalad

merealad), rändeteede (nt.

väinad rannikulõugaste ja

mere vahel) parendamine

tagamaks kaladele

rändeteed koelmualadele,

asurkondade turgutamine

on siiski lokaalse mõjuga, millega, arvestades meetme üldist eesmärki ning tehnilist

teostatavust (sh nt töötsoonist väljakanduva heljumi leviku piiramine), ei kaasne

tõenäoliselt pikaajalist ebasoodsat mõju. Täpsemad mõju (eel)hindamised viiakse

läbi vastavate projektide etappides.

Meetmel on soodne koosmõju maismaa veekogudes teostatavate kalade rändeteede

avamise ja koelmualade taastamisega, mida on käsitletud nt veemajanduskavades.

avaldab soodsat mõju ka

kultuuripärandi (traditsiooniline

eluviis) säilimisele.

Teisalt teatud olukordades

rändeteede parandamiseks

vajaliku paisutuse eemaldamisel

võib kaasneda ebasoodne mõju

jõgede paisutusega seotud

hüdroenergia tootjatele. Seejuures

võivad paisud ja HEJ olla ka

ajalooliselt väärtuslikud. Siiski on

tegemist pigem üksikute

juhtumitega.

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH aruanne. Alkranel OÜ, 2022-2023

87

Meede koos koodiga

(esialgne) ning meetme

lühikirjeldus

Mõjud looduskeskkonnale Mõjud sotsiaalsele keskkonnale

Mõju

bioloogilisele

mitmekesisusele

, toiduvõrkudele

ning merepõhja

ja veesamba

kooslustele ning

kaubanduslikele

kaladele jm

liikidele

(tunnused D1,

D3, D4)

Mõju seoses

võõrliikidega

(tunnus D2)

Mõju mereelupaikadele

(merepõhja terviklikkus

ning hüdrograafilised

tingimused) ja muudele

merekeskkonna

füüsikalistele näitajatele

(veealune müra), sh mõju

kaitstavatele

loodusobjektidele ning

Natura 2000 alade kaitse-

eesmärkidele ja alade

terviklikkusele (tunnused

D6, D7, D11)

Mõju merevee

kvaliteedile, sh

eutrofeerumisele,

saasteainete

sisaldusele

veekeskkonnas

ning saasteainete

sisaldusele

mereandides,

mereprügi mõju

(tunnused D5, D8,

D9 ja D10)

Mõju inimeste

tervisele, heaolule

(eeskätt

tööhõivele ja

merendusega

seotud

ettevõtlusele ning

teadus- ja

arendustegevusele

) ja varale

Mõju

merekultuuri

-pärandile ja

rannaäärsele

traditsiooni-

lisele

eluviisile

Kommentaar, millega

meetmekava

elluviimisel

täiendavalt arvestada

või tähelepanu

pöörata

ja kaitsemeetmete

ajakohastamine (nt.

regionaalselt

koordineeritud angerja

majandamiskava

uuendamine) ja uute

asurkonna seisundi

parendamise meetmete

väljatöötamine ja

rakendamine (nt.

noorkalade asustamine

rannikumerre, täiendavate

püügipiirangute

sisseseadmine või

kasutatavate püüniste arvu

reguleerimine)

Meede BALEE-M021 - Kaaspüügi vähendamise

ja vältimise tehnoloogiate

rakendamine liikide

kaitseks Läänemerel

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH aruanne. Alkranel OÜ, 2022-2023

88

Meede koos koodiga

(esialgne) ning meetme

lühikirjeldus

Mõjud looduskeskkonnale Mõjud sotsiaalsele keskkonnale

Mõju

bioloogilisele

mitmekesisusele

, toiduvõrkudele

ning merepõhja

ja veesamba

kooslustele ning

kaubanduslikele

kaladele jm

liikidele

(tunnused D1,

D3, D4)

Mõju seoses

võõrliikidega

(tunnus D2)

Mõju mereelupaikadele

(merepõhja terviklikkus

ning hüdrograafilised

tingimused) ja muudele

merekeskkonna

füüsikalistele näitajatele

(veealune müra), sh mõju

kaitstavatele

loodusobjektidele ning

Natura 2000 alade kaitse-

eesmärkidele ja alade

terviklikkusele (tunnused

D6, D7, D11)

Mõju merevee

kvaliteedile, sh

eutrofeerumisele,

saasteainete

sisaldusele

veekeskkonnas

ning saasteainete

sisaldusele

mereandides,

mereprügi mõju

(tunnused D5, D8,

D9 ja D10)

Mõju inimeste

tervisele, heaolule

(eeskätt

tööhõivele ja

merendusega

seotud

ettevõtlusele ning

teadus- ja

arendustegevusele

) ja varale

Mõju

merekultuuri

-pärandile ja

rannaäärsele

traditsiooni-

lisele

eluviisile

Kommentaar, millega

meetmekava

elluviimisel

täiendavalt arvestada

või tähelepanu

pöörata

Toetada kaaspüügi (mitte

kalapüügi sihtliikide,

lindude ja imetajate)

vähendamiseks uute

tehnikate testimist ja

kasutuselevõttu. Üheks

alategevuseks on

hülgepeletite

kasutuselevõtmise

toetamine mereimetajate

kaaspüügi vähendamiseks

kutselistes

kalapüügivahendites.

Selgitada välja lindude

kaaspüügiga seotud

probleemid, kavandada

võimalikud vabatahtlikud

ja regulatiivsed meetmed

eeskätt olulistele

linnualadele, et vältida

lindudega seotud

kaaspüüki.

Kaaspüügi vähendamiseks erinevate tehnikate kasutamise toetamine avaldab

soodsat mõju bioloogilise mitmekesisuse säilimisele ning sõltuvalt kaitsealade (sh

linnud- ja loodusalade) kaitse-eesmärgist ka konkreetsete liikide (nt hülged) soodsa

seisundi ja kaitse-eesmärkide täitmisele. Hülge- ja linnukindlamad ja

peletusvahenditega kalapüügivahendid aitavad vähendada võimalusi, et hülged või

linnud end püünistes kahjustavad või püünistes hukkuvad. Seega on meetmel

hüljeste ja lindude arvukusele soodne mõju.

Teisalt tuleb arvestada, et sõltuvalt kaaspüügi vähendamiseks kasutatavast

tehnikast, võivad vees toimivad seadmed suurendada veealust müra. Lisaks on

oluline vältida olukordi, kus sihtliigile suunatud seadme kasutamine võib avaldada

ebasoodsat mõju teistele piirkonna liikidele. Seetõttu on vajalik tehnika testimine ja

võimalike mõjude seire enne laialdaselt kasutusele võttu. Seadmete laiemal

kasutusele võtmisel tuleb maksimaalses ulatuses tagada, et seadmed või selle osad

ei laguneks meretingimustes ega suurendaks seeläbi mereprügi hulka.

Mõjud avalduvad eelkõige

kalandussektorile, olles ühelt

poolt seotud kaaspüügi

vähendamisega, kuid teiselt poolt

vajadusega lisada

püügivahenditele või

püügipiirkonda täiendavaid

tehnilisi seadmeid. Üldiselt võib

mõju pidada pigem soodsaks,

kuna kaaspüügi vähendamiseks

kasutatavad seadmed peletavad

kalatoidulisi linde ja imetajaid

meres olevatest

kalapüügivahendistest eemale

(suurem saak; väheneb vajadus

püügivahendite parandamiseks

jms).

Kultuuripärandile kaasneb kaudne

soodne mõju eelkõige läbi

traditsioonilise rannikuäärse

eluviisi (kalandus) säilimise

toetamise.

Vajalik on kaaspüügi

vähendamise

tehnikate testimine ja

võimalike mõjude

seire enne laialdaselt

kasutusele võttu.

Seadmete laiemal

kasutusele võtmisel

tuleb maksimaalses

ulatuses tagada, et

seadmed või selle

osad ei laguneks

meretingimustes ega

suurendaks seeläbi

mereprügi hulka.

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH aruanne. Alkranel OÜ, 2022-2023

89

Meede koos koodiga

(esialgne) ning meetme

lühikirjeldus

Mõjud looduskeskkonnale Mõjud sotsiaalsele keskkonnale

Mõju

bioloogilisele

mitmekesisusele

, toiduvõrkudele

ning merepõhja

ja veesamba

kooslustele ning

kaubanduslikele

kaladele jm

liikidele

(tunnused D1,

D3, D4)

Mõju seoses

võõrliikidega

(tunnus D2)

Mõju mereelupaikadele

(merepõhja terviklikkus

ning hüdrograafilised

tingimused) ja muudele

merekeskkonna

füüsikalistele näitajatele

(veealune müra), sh mõju

kaitstavatele

loodusobjektidele ning

Natura 2000 alade kaitse-

eesmärkidele ja alade

terviklikkusele (tunnused

D6, D7, D11)

Mõju merevee

kvaliteedile, sh

eutrofeerumisele,

saasteainete

sisaldusele

veekeskkonnas

ning saasteainete

sisaldusele

mereandides,

mereprügi mõju

(tunnused D5, D8,

D9 ja D10)

Mõju inimeste

tervisele, heaolule

(eeskätt

tööhõivele ja

merendusega

seotud

ettevõtlusele ning

teadus- ja

arendustegevusele

) ja varale

Mõju

merekultuuri

-pärandile ja

rannaäärsele

traditsiooni-

lisele

eluviisile

Kommentaar, millega

meetmekava

elluviimisel

täiendavalt arvestada

või tähelepanu

pöörata

Meede BALEE-M026 - Püügikoormuse

vähendamine HKS

tasemele ning vastava

kontseptsiooni

väljatöötamine ja

rakendamine

Oluline kalaasurkondade

elurikkust ning arvukust,

töönduskalade varude

seisundit ning

toiduvõrgustike struktuuri

mõjutav tegur, lisaks nt

looduslikele jm teguritele

on kalapüük. Senised

uuringud on näidanud, et

Eesti merealadel kaluritele

väljastatud potentsiaalselt

kasutatavate püüniste suur

hulk on üheks peamiseks

põhjuseks, mis takistab

HKSi saavutamist. Seega

on vajalik potentsiaalsete

Kalanduslikult oluliste kalaliikide püügikoormuse vähendamine HKS-i tasemele

avaldab soodsat mõju lisaks konkreetsetele liikidele (kalapüügist tuleneva

koormuse vähendamine populatsioonidele) ka piirkonna bioloogilisele

mitmekesisusele üldisemalt.

Antud meetme alt toetatavad tegevused omavad kaudset positiivset mõju

kaitstavatele loodusobjektidele ja nende ökoloogilisele tasakaalule läbi üldise

bioloogilise mitmekesisuse säilimise toetamise.

Meetme rakendamisel ja

täiendavate kalapüügipiirangute

määramisega kaasneb ebasoodne

mõju kalandusega tegelevatele

ettevõtjatele. Samas on oluline, et

meetme peamine eesmärk on

kalaasurkondade

taastootmisvõime pikaajalisem

parendamine ja ülepüügist

tingitud mõjude vähendamine.

Seega kuigi lühiajaliselt võib

meede avaldada ebasoodsat mõju,

ei keelustata kalapüüki täielikult

(lähtutakse liigispetsiifilistest

HKS-i tasemetest).

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH aruanne. Alkranel OÜ, 2022-2023

90

Meede koos koodiga

(esialgne) ning meetme

lühikirjeldus

Mõjud looduskeskkonnale Mõjud sotsiaalsele keskkonnale

Mõju

bioloogilisele

mitmekesisusele

, toiduvõrkudele

ning merepõhja

ja veesamba

kooslustele ning

kaubanduslikele

kaladele jm

liikidele

(tunnused D1,

D3, D4)

Mõju seoses

võõrliikidega

(tunnus D2)

Mõju mereelupaikadele

(merepõhja terviklikkus

ning hüdrograafilised

tingimused) ja muudele

merekeskkonna

füüsikalistele näitajatele

(veealune müra), sh mõju

kaitstavatele

loodusobjektidele ning

Natura 2000 alade kaitse-

eesmärkidele ja alade

terviklikkusele (tunnused

D6, D7, D11)

Mõju merevee

kvaliteedile, sh

eutrofeerumisele,

saasteainete

sisaldusele

veekeskkonnas

ning saasteainete

sisaldusele

mereandides,

mereprügi mõju

(tunnused D5, D8,

D9 ja D10)

Mõju inimeste

tervisele, heaolule

(eeskätt

tööhõivele ja

merendusega

seotud

ettevõtlusele ning

teadus- ja

arendustegevusele

) ja varale

Mõju

merekultuuri

-pärandile ja

rannaäärsele

traditsiooni-

lisele

eluviisile

Kommentaar, millega

meetmekava

elluviimisel

täiendavalt arvestada

või tähelepanu

pöörata

kasutatavate püüniste arvu

vähendada, ent samas on

vaja välja töötada mudel,

kuidas muudatust ellu viia

selliselt, et võimalikku

negatiivset

sotsiaalmajanduslikku

mõju vähendada.

Kontseptsioon peab välja

pakkuma erinevad

lahendused eesmärgi

saavutamiseks.

Pikaajaliselt on mõju soodne,

kuna eelduslikult kalavarude

seisund paraneb ning

kalapüüdmisega on võimalik

jätkata. Kalapüügiga jätkamine on

oluline ka traditsioonilise

rannaäärse eluviisi säilimisel.

Meede BALEE-M032 - Merepõhja terviklikkuse

häirimise või hävitamise

kompensatsiooni-

meetmete väljatöötamine

Töötatakse välja ja

kehtestatakse meetmete

pakett kompenseerimaks

merepõhja häirimist ja

elupaiga hävitamist

Valdav osa merega seotud arendustegevusi on vähemal või rohkemal määral seotud

ka merepõhjaga. Teisalt on merepõhi ja selle kohal paiknev veesammas oluliseks

elupaigaks. Kuigi Eesti mereala keskkonnaseisundi hindamisel (2019) tõdeti, et

senist merepõhja füüsilist häiringut ja kadu arvestades on HKS tingimused täidetud,

siis võib edaspidi eeldada merepõhjale avalduda võivate arendustegevuste (nt

Meetme rakendamine ja vastava

meetmepaketi väljatöötamise

tulemusel sätestatavad tingimused

ja piirangud võivad avaldada

ebasoodsat mõju mere-ettevõtluse

Meetme

rakendamisel ja

vastava

meetmepaketi

väljatöötamisel on

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH aruanne. Alkranel OÜ, 2022-2023

91

Meede koos koodiga

(esialgne) ning meetme

lühikirjeldus

Mõjud looduskeskkonnale Mõjud sotsiaalsele keskkonnale

Mõju

bioloogilisele

mitmekesisusele

, toiduvõrkudele

ning merepõhja

ja veesamba

kooslustele ning

kaubanduslikele

kaladele jm

liikidele

(tunnused D1,

D3, D4)

Mõju seoses

võõrliikidega

(tunnus D2)

Mõju mereelupaikadele

(merepõhja terviklikkus

ning hüdrograafilised

tingimused) ja muudele

merekeskkonna

füüsikalistele näitajatele

(veealune müra), sh mõju

kaitstavatele

loodusobjektidele ning

Natura 2000 alade kaitse-

eesmärkidele ja alade

terviklikkusele (tunnused

D6, D7, D11)

Mõju merevee

kvaliteedile, sh

eutrofeerumisele,

saasteainete

sisaldusele

veekeskkonnas

ning saasteainete

sisaldusele

mereandides,

mereprügi mõju

(tunnused D5, D8,

D9 ja D10)

Mõju inimeste

tervisele, heaolule

(eeskätt

tööhõivele ja

merendusega

seotud

ettevõtlusele ning

teadus- ja

arendustegevusele

) ja varale

Mõju

merekultuuri

-pärandile ja

rannaäärsele

traditsiooni-

lisele

eluviisile

Kommentaar, millega

meetmekava

elluviimisel

täiendavalt arvestada

või tähelepanu

pöörata

erinevate arenduste ja

muude tegevuste käigus.

Meetmete paketi üheks

eesmärgiks on tagada

võimalikult väikest

merepõhja häiringut ja

kasutusejärgselt endise

olukorra taastamist.

Meetmete pakett

kehtestatakse

diferentseeritult vastavalt

merepõhja elupaikade

tähtsusele,

looduskaitselisele

väärtusele, senisele

seisundile ja levikule.

Selleks hinnatakse

olemasoleva info põhjal

merepõhja elupaikade

olukorda ning koostatakse

elupaikade prioriteetsuse

loend.

avameretuulepargid, vesiviljelus) mahu suurenemist. Seega on meetme

rakendamine asjakohane HKS säilitamiseks.

Meetme rakendamisel ja vastava meetmepaketi väljatöötamisel on oluline

arvestada, et merepõhjaga on seotud setted, mis sisaldavad toitaineid.

Arendustegevuste käigus setete liigutamisega võivad vabaneda setetesse seotud

toitained veesambasse, mis omakorda soodustab eutrofeerumist.

Meede haakub veemajanduskava meetmeprogrammis seatud merepõhja setetega

seonduvate meetmetega.

arendamisele. Samas on oluline,

et meetmepaketi väljatöötamisel

kehtestatakse tingimused

diferentseeritult (nö erineva

ranguse astmega) arvestades

merepõhja elupaikade tähtsust.

Merepõhjas leidub arvukalt

kultuurimälestisi (laevavrakid),

mis tänaseks on nö loomulikuks

merepõhja osaks ja

merekultuuripärandiks. Kuna

meetme eesmärk on säilitada

merepõhja elupaikade hea

seisund, siis kaasneb tegevusega

kaudne soodne mõju ka

merepõhjas paiknevate

kultuurimälestiste säilimisele.

oluline arvestada

merepõhjas olevate

toitaineterikaste

setetega, sh peab

arvestama asjaoluga

kuivõrd liikuvad

toitained vastavates

setetes võivad olla.

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH aruanne. Alkranel OÜ, 2022-2023

92

Meede koos koodiga

(esialgne) ning meetme

lühikirjeldus

Mõjud looduskeskkonnale Mõjud sotsiaalsele keskkonnale

Mõju

bioloogilisele

mitmekesisusele

, toiduvõrkudele

ning merepõhja

ja veesamba

kooslustele ning

kaubanduslikele

kaladele jm

liikidele

(tunnused D1,

D3, D4)

Mõju seoses

võõrliikidega

(tunnus D2)

Mõju mereelupaikadele

(merepõhja terviklikkus

ning hüdrograafilised

tingimused) ja muudele

merekeskkonna

füüsikalistele näitajatele

(veealune müra), sh mõju

kaitstavatele

loodusobjektidele ning

Natura 2000 alade kaitse-

eesmärkidele ja alade

terviklikkusele (tunnused

D6, D7, D11)

Mõju merevee

kvaliteedile, sh

eutrofeerumisele,

saasteainete

sisaldusele

veekeskkonnas

ning saasteainete

sisaldusele

mereandides,

mereprügi mõju

(tunnused D5, D8,

D9 ja D10)

Mõju inimeste

tervisele, heaolule

(eeskätt

tööhõivele ja

merendusega

seotud

ettevõtlusele ning

teadus- ja

arendustegevusele

) ja varale

Mõju

merekultuuri

-pärandile ja

rannaäärsele

traditsiooni-

lisele

eluviisile

Kommentaar, millega

meetmekava

elluviimisel

täiendavalt arvestada

või tähelepanu

pöörata

Meede BALEE-M035 - Sinimajanduse

arendusprojektide KMH

ja opereerimisaegse seire

miinimumnõuete paketi

koostamine ja

rakendamine

Sinimajanduse

arendusprojektide puhul

puuduvad KMH

miinimumnõuded ja

samuti ei ole käitamisaegse

seire standardit. Kuna

enamasti on tegemist

merealadega, mille kohta

olemasolev info on

äärmiselt lünklik, siis pole

reeglina vaid

olemasolevale infole

tuginemine võimalik.

Meetme käigus

koostatakse

Meetmega ei kaasne otsest mõju. Kaudselt avaldab meede soodsat mõju kõigile

looduskeskkonna valdkondadele, kuna edasiste merega seonduvate KMHde läbi

viimisele seatakse miinimumnõuded ning koostatakse sinimajanduse projektide

käitamise seire juhend. Nii miinimumnõuete pakett kui ka seire juhend aitavad

kaasa oluliste teemade käsitlemisele KMHdes ja tegevuste elluviimise järgse seire

korraldamisele. Seire tulemusi on omakorda võimalik kasutada järgmiste

sinimajanduse projektide sisendandmetena ning leida selviisil kestlikud ja

looduskeskkonda säästvad lahendused projektide teostamiseks.

Meede avaldab kaudselt soodsat

mõju inimeste tervisele, heaolule

ja kultuuripärandi säilimisele,

kuna sinimajanduse projektide

KMHde miinimumnõueded

puudutavad ka nimetatud

valdkondi. Lisaks aitab

käitamisaegne seire saada infot

sinimajanduse projektide ellu

viimisega kohaspetsiifiliselt ja ka

üldisel tasemel reaalselt

kaasnevatest mõjudest ja nende

ulatusest.

Ebasoodne mõju võib kaasneda

sinimajanduse projektide

Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 KSH aruanne. Alkranel OÜ, 2022-2023

93

Meede koos koodiga

(esialgne) ning meetme

lühikirjeldus

Mõjud looduskeskkonnale Mõjud sotsiaalsele keskkonnale

Mõju

bioloogilisele

mitmekesisusele

, toiduvõrkudele

ning merepõhja

ja veesamba

kooslustele ning

kaubanduslikele

kaladele jm

liikidele

(tunnused D1,

D3, D4)

Mõju seoses

võõrliikidega

(tunnus D2)

Mõju mereelupaikadele

(merepõhja terviklikkus

ning hüdrograafilised

tingimused) ja muudele

merekeskkonna

füüsikalistele näitajatele

(veealune müra), sh mõju

kaitstavatele

loodusobjektidele ning

Natura 2000 alade kaitse-

eesmärkidele ja alade

terviklikkusele (tunnused

D6, D7, D11)

Mõju merevee

kvaliteedile, sh

eutrofeerumisele,

saasteainete

sisaldusele

veekeskkonnas

ning saasteainete

sisaldusele

mereandides,

mereprügi mõju

(tunnused D5, D8,

D9 ja D10)

Mõju inimeste

tervisele, heaolule

(eeskätt

tööhõivele ja

merendusega

seotud

ettevõtlusele ning

teadus- ja

arendustegevusele

) ja varale

Mõju

merekultuuri

-pärandile ja

rannaäärsele

traditsiooni-

lisele

eluviisile

Kommentaar, millega

meetmekava

elluviimisel

täiendavalt arvestada

või tähelepanu

pöörata

arendusprojektide KMH

miinimumnõuete juhend

(vajaliku info kirjeldus

KMH läbiviimiseks) ja

KMH-KSH järelhindamise

süsteem.

Koostatakse sinimajanduse

projektide käitamise seire

juhend (standard).

arendajatele, kuna nii KMHde kui

ka hilisema seire läbi viimisega

kaasnevad kulutused. Teisalt on

nimetatud kulutused

hädavajalikud kestlike ja

keskkonnasõbralike lahenduste

väljatöötamiseks ja ellu viimiseks.

Meede BALEE-M036 - Väikese väina

maanteetammi avade

rajamine veevahetuse

parandamiseks ja väina

avamiseks kalade

rändeteena

Väikese väina

maanteetammi rajamise

tulemusena on häiritud

veevahetus väina erinevate

osade vahel, mis on

põhjustanud veekvaliteedi