Haapsalu linna üldplaneeringu 2030+ ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõude esitamine arvamuse küsimiseks

Haapsalu Linnavalitsus

[email protected]

Teie: 13.01.2023 nr 6-1/50/18-482 ja 6-1/50/18-487

Meie: 10.02.2023 nr 3-1.1/2021/3961

Arvamused Haapsalu linna üldplaneeringu 2030+ ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruande eelnõudele

Täname tagasiside eest üldplaneeringu eelnõu eelmise versiooni RMK poolsetele

muudatusettepanekutele. Oleme tutvunud Haapsalu linna üldplaneeringu 2030+ ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruande eelnõude täiendatud versioonidega ja nende lisadega ning avaldame

järgmist:

- Palume lisada RMK poolt tehtud ettepanekud (19.08.2021 kiri nr 3-1.1/3961 ja 28.04.2022

kiri nr 3-1.1/2021/3961) ja teiepoolne tagasiside neile ka riigiinstitutsioonide

koostöötabelisse.

- Täpsustame, et sihtasutust Riigimetsa Majandamise Keskus Äriregistri andmetel olemas ei

ole ja ei ole ka olnud, seega ei ole põhjendatud fiktiivse organisatsiooni poolt esitatud

ettepanekute ja neile antud tagasiside esitamine erasektori koostöötabelis. Palume antud

sihtasutusega seotud materjal erasektoriga seotud koostöötabelist eemaldada.

- Riigiinstitutsioonide koostöötabeli leheküljel 55 on omavalitsuse seisukoha veerus kahel

korral esitatud väide, nagu oleks RMK kavandanud raieid vääriselupaigas. Selgitame, et

raietööd riigimetsa vääriselupaikades on keelatud Metsaseadusega. RMK on rakendanud

oma protseduurides sellise olukorra vältimiseks ka vastavad kontrollmeetmed. Paralepa

parkmetsas olevate vääriselupaikade VEP206930, VEP206928 ja VEP206928 alale oli enne

nende registreerimist tõesti kavandatud uuendusraie, millised kavad eemaldati koheselt peale

vääriselupaikade registreerimist. Sellest lähtuvalt on tegu valeväitega, mille palume

koostöötabeli tekstist eemaldada.

- Palume eemaldada kaardikihilt piirang „Mets asula kaitseks“ riigimaa katastriüksuse

Haapsalu metskond 7 (67401:008:0258) osas. Antud katastriüksuse lähim koht jääb 250 m

kaugusele Ääsmäe-Haapsalu maanteest ja samale kaugusele ka kavandatavast raudteest ning

piirang antud katastriüksusele ei oma seetõttu müra leevendavat rolli kummagi taristuobjekti

osas. Elamute ja võimaliku tulevase raudtee vahel on leevendavaks puhveralaks riigimaa

Kaaremetsa katastriüksus (67401:008:0274), mis on metsamaa osas vääriselupaigana range

kaitse all ning seetõttu täiendavat piirangut ei vaja.

- Palume üldplaneeringu seletuskirjas (lk 58) eemaldada laused „Valik- ja hooldusraie korral

ei tohi puistu täius langeda alla 0,6. Kui seda ei ole võimalik järgida, siis ei tohi korraga

välja raiuda üle 15% tagavarast.“. Selgitame, et valik- ja hooldusraie täiuse (rinnaspindala)

alammäärad on kehtestatud Metsaseadusega. Seaduses toodud piirmäärad tuginevad

teaduslikul analüüsil ja on ennast metsakasvatuse praktikas õigustanud. Samuti ei ole

praktikas võimalik realiseerida piirmäära 15% tagavarast, kuna raie käigus rajatavad

kokkuveoteed võivad ise moodustada kuni 20% raielangi pindalast, seega ka tagavarast.

- Palume üldplaneeringu seletuskirjast (lk 58) eemaldada lauseosa „või trassikoridoride

rajamiseks ja laiendamiseks (teede ja liinide kaitsevööndid; tervisespordi- ja matkarajad)“.

Selgitame, et uuendusraie on metsakasvatuse eesmärgil tehtav raie. Metsamaa muude

maakasutusviisidena (teede ja liinide kaitsevööndid; tervisespordi- ja matkarajad) kasutusse

võtmiseks tehtav raie on raadamine, mille teostamise aluseks olevad dokumendid on

loetletud Metsaseaduses.

- Palume üldplaneeringu seletuskirjas (lk 58) esinevat lauset „Raietöid ei teostata lindude

pesitsemis- ja nahkhiirte poegimisperioodil“ täpsustada konkreetsete kuupäevadega.

- Palume üldplaneeringu seletuskirjas (lk 59) esinevat lauset „Uuendusraiet ei teostata

elamualade kaitseks elamutega piirneval metsaalal 75 m laiuse ribana“ täiendada sarnaselt

eelmises jaotises toodud lausega „Uuendusraie on lubatud Haapsalu Linnavalitsuse loal

metsakahjustuse korral“. Üldplaneeringu seletuskiri peab jätma võimaluse erakorraliste

metsakahjustuste korral kahjustuse likvideerimiseks. Näiteks 1968. aasta torm hävitas

riigimetsa Paralepas ca 50 hektari ulatuses.

- Palume üldplaneeringu seletuskirjas (lk 59) esinevas lõigus „Mets loetakse uuenenuks kui

hektaril kasvab vähemalt 1000 4-meetri kõrgust ja kõrgemat metsa uuenenuks lugemisel

arvesse võetavat puuliiki. Vähemalt 4 m kõrgune mets on vastavalt teadusuuringule lageraie

visuaalse kvaliteedi säilitamise künnis maastikel.“ Viia uuenemise kõrguse määr 2-meetri

peale, nagu see oli esitatud üldplaneeringu eelnõu seletuskirja eelmises versioonis. RMK

kogemus metsa uuenenuks hindamise sotsiaalse piiriga on kõrgusel 2 meetrit (ligikaudu

seisva inimese silmade kõrgus). Oleme vastavalt üldplaneeringu eelnõu eelmises versioonis

toodud tingimustele (langi pindala 1 ha ja uuenemisperiood 2 m kõrgune noorendik ehk 10

aastat) eksperimentaalselt Paralepa metsale pikaajalise kava koostamisel saanud tulemuseks,

et kogu metsaala uuendamise periood oleks 150 aastat, sh saavutavad osa metsaeraldisi selle

aja jooksul vanuseks ca 200 aastat. Keskmine uuendamise maht antud tingimuste alusel oleks

ca 1 ha/a, mis on ligi kolm korda väiksem kui antud metsa uuendamise kiirus säästvat

metsakasutust (arvestuslanki) arvesse võttes. Uuenenuks arvestamise kõrguse kahekordne

suurendamine tähendab ka täiendavalt kaks korda pikemat uuenemisperioodi kogu Paralepa

metsa vaates, mille tulemusena kannatab ka väga vanas metsas esinevate suuremate

metsakahjustuste tõttu ala puhkeväärtus ja saavutatud tulemus töötab vastu algselt seatud

eesmärgile.

- Palume üldplaneeringu seletuskirjas (lk 59) esinevat lauset „Raietöid ei teostata lindude

pesitsemis- ja nahkhiirte poegimisperioodil“ täiendada konkreetsete kuupäevadega.

- Palume üldplaneeringu seletuskirjas (lk 63) täpsustada, mis raieliikide lankidele

kavandatakse rohekoridorides rakendada pindalalist piirangut? Rõhutame, et

metsakasvatuslikel eesmärkidel tehtavate raietööde negatiivne mõju rohevõrgustiku

toimimisele puudub.

- Palume väärtuslike maastike säilitamise ja väärtuste suurendamise üldtingimustest (lk 67 ja

78) eemaldada tingimus, et väärtuslikel maastikul olevatel ilmekatel teelõikudel maanteede

(põhi-, tugi- ja kõrvalmaanteed) ääres teostada metsa uuendusraiet tingimusel, et

väärtuslikul maastikul säiliks harjumuspärane metsavaade vähemalt kuni 100 m laiuse

ribana. Tegemist on vastuolulise tingimusega, mille saavutamine praktikas osutub

võimatuks, sest uuendusraie käigus muutub harjumuspärane maastikuvaade paratamatult.

- Palume väärtuslike maastike säilitamise ja väärtuste suurendamise üldtingimustest (lk 67 ja

78) eemaldada tingimus, et väärtuslikel maastikel ilmekatel teelõikudel maanteede ääres üle

10 m laiuses teekaitsevööndis lageraiet ei teostata, v.a teeomaniku poolt põhjendatud juhul,

kui lageraie on vajalik teekoridori laiendamiseks või liiklusohutuse tagamiseks, kuna antud

tingimust ei ole võimalik praktikas rakendada järgmistel põhjustel:

o Raiepiirang 10 m laiuses teekaitsevööndis, mis teega piirnevale kinnistule ulatub

veelgi kitsama ribana, tekitab olukorra, kus teede äärtesse jäetud üksikpuud või mõne

meetri laiustelt puuderibadelt teele langevad puud hoopis võimendavad, mitte ei

vähenda liiklusohtlikke olukordi.

o riigi- ja kohalike teede teekaitsevöönd võib ulatuda ka väljapoole riigi või kohaliku

omavalitsuse omandis olevat kinnistut naaberkinnistule. Üldplaneeringu seletuskirja

säte ei saa olla aluseks võõra kinnisasja kasutamisel uuendusraie läbiviimiseks.

o Lageraiet lubavad tingimused on kirjeldatud Metsaseaduses, teeomaniku

„põhjendatud juhud“ ei saa minna vastuollu seaduses sätestatuga.

o Lageraie on uuendusraie viis, mida ei saa rakendada teekoridori laiendamise või

liiklusohutuse tagamise eesmärgil, st lageraie järgselt kasvab samale alale tagasi uus

mets ja seeläbi raie eelne olukord taastub.

- Palume eemaldada üldplaneeringu seletuskirjast ja kaardimaterjalidest RMK halduses

olevatele riigimaa katastriüksustele Haapsalu metskond 43 (67405:004:0851) ja Haapsalu

metskond 15 (67405:004:0852) planeeritud KAH alad (lk 68). Leiame, et antud ala

külastuskoormus ja kasutusviis ei ületa tavapärast riigimetsa külastuskoormust väljaspool

KAH-alasid ning antud ala käsitlemine kõrgendatud avaliku huviga alana ei ole põhjendatud.

Teisi üldplaneeringu eelnõu kaardimaterjalides viidatud alasid on RMK juba käsitlemas

KAH aladena.

- Palume asendada üldplaneeringu seletuskirjas (lk 68) metsa definitsioonis liitus 30%

minimaalse nõutud puude arvuga (näiteks vastavalt metsa majandamise eeskirjale vähemalt

1000 harilikku kuuske või vähemalt 1500 harilikku mändi, kaske või muud metsa uuenenuks

lugemisel arvesse võetavat puuliiki hektari kohta). Termin liitus on küll toodud

Metsaseaduses, kuid praktikas on selle määramine puude arvust oluliselt subjektiivsem.

Puude arv on ühe takseertunnusena riigimetsa osas avalikult leitav ka Metsaregistrist ja ei

vaja seetõttu vajadusel täiendavat hindamist objektil.

Kokkuvõtteks soovime rõhutada, et alal kasvava metsa kujundamiseks kokku lepitud moel ei ole

vaja kirjeldada keelatud metsamajanduslikke tegevusi. Metsa kasvatamise, hooldamise ja

kujundamise piirangud võiks kirjeldada üldplaneeringu seletuskirjas alljärgnevalt: Kaitseala

valitseja (KOV) nõusolekul on lubatud koosluste kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile,

kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudmisi tööde tegemise aja ja tehnoloogia,

metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning koosluse koosseisu ja täiuse suhtes. Sisuliselt tähendabki see

lause tegevuskava koostamist, milles lubatud raieviisid arutatakse kaitseala valitsejaga (Haapsalu

LV) läbi ja seetõttu nö igaks juhuks piiramine üldplaneeringuga kaotab igasuguse tähtsuse. Mis on

Paralepa metsa jaoks vaja mineva raie nimetus, on teisejärguline teema, peamine kriteerium on, et

kogukond ei saaks raietegevusest häiritud ja uued puud oleksid võimelised kaugemas tulevikus

suureks kasvama.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Kusmin

RMK Metsaosakond

Läänemaa metsaülem

Teadmiseks: [email protected]

HAAPSALU LINNAVALITSUS

Posti 34 Tel 472 5300

90504 HAAPSALU Faks 472 5 310

Registrikood 75012802 e-post: [email protected]

www.haapsalu.ee

Lp Haapsalu linna üldplaneeringu

koostamisse kaasatud isik

13.01.2023 nr 6-1/50/18-487

Haapsalu linna üldplaneeringu 2030+ ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande

eelnõude esitamine arvamuse küsimiseks

Vastavalt Planeerimisseaduse § 85 lg 1 ja Keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 42 lg 2, teavitame Teid võimalusest avaldada arvamust

Haapsalu linna üldplaneeringu 2030+ ja Haapsalu linna üldplaneeringule tehtud keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruande (üldplaneeringu Lisa 4) eelnõudele, mis on kättesaadavad

allolevalt lingilt.

Link: Üldplaneeringu materjalid avalik

Üldplaneeringule planeerimisperioodil esitatud kirjalikud ettepanekud ja Haapsalu

Linnavalitsuse seisukohad üldplaneeringu eskiisi avalikustamise järgsetele ettepanekutele

(Haapsalu linna üldplaneeringu koostöötabelid) on tutvumiseks üles laetud Haapsalu linna

kodulehele https://www.haapsalu.ee/uldplaneering.

Palume Teie arvamust 30 päeva jooksul.

Ühtlasi juhime tähelepanu, et kui arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul üldplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud

ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi nende kohta

arvamust avaldada (Planeerimisseaduse § 85 lg 2).

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Helen Rammu

Aselinnapea